Elus tuleb hetki, kus me küsime endilt, ükskõik kas teadlikult või mitte, kas olla või mitte olla. Me otsustame selle üle erinevalt, valides vahel üht kui teist, sõltuvalt olukorrast ja enda meeleolust. Kuulsa küsimuse algne püstitaja oli elust muserdunud Taanimaa prints, kes oli segaduses ja ei suutnud otsustada, kas täita oma kättemaksuplaan või mitte. Otsusele jõudmine on raske, sest seda mõjutab lihtsa tee valimise ahvatlus. Võiks ju arvata, et alla andmine oleks Hamleti olukorras kergem olnud, aga kas ikka oleks? Hamlet poleks kunagi suutnud oma isa mõrva lihtsalt unustada ja eluga edasi minna. Siin olid mängus ka tema tõekspidamised ja sisemine meelerahu, sest selline käitumisviis ei oleks olnud Hamletile omane. Edasi tegutsemine on alati kasulikum, kui alla andmine, kuigi on võimalus, et sellest kahju tuleb. Siiski saab sellestki kogemuse võrra rikkamaks. Hamlet leidis pärast pikka kahtlust täis perioodi vastuse- ta valis olemise...
Negatiivne stress gümnasisti elus Koostanud : Annika Valving Stress STRESS on organismi üldine pingeseisund, kus inimesel on raske toime tulla kogu teda puudutava informatsiooniga. Väike stress ei tee halba, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Stress Stress, mis oli vanemate inimeste haigus on juba ka noorte probleem. Selle kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga on helge ja muredevaba aeg. Tegelikult tuleb noorel inimesel toime tulla mitmekordse koormusega: kasvamisega ning organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus, isiklike suhetega, väsitava ja stressirohke koolieluga ning vanemate esitatud nõudmistega. Stressi tekkepõhjused Liiga palju õppida...
Bioloogiline kahjustus Kirjutan biokahjustusest isikliku kogemuse põhjal. Nimelt aastaid tagasi oli meil eramajas probleem sipelgatega. Toona täpselt ei teadnud, mis sipelgatega tegu oli ja ei tea ka siiani. Toas märkasime sipelgaid esmakordselt sügisel, kui ilmad hakkasid vaikselt jahedamaks minema. Alguses ei olnud neist eriti tüli ja nende vastu võitlemine käis suhteliselt rahulikult piirdusime poest kättesaadavate toidupesa mürkidega. Toidupesad asetasime pliidi taha, arvestades sellega, et seal on neid kõige tihedamini näha olnud. Samuti oli näha nende tegevusjälgi leso ja põranda ristumiskohal ja kamina all oleva puude hoidmise koha juures. Kui ilmad läksid külmemaks nägi sipelgaid majapidamises ka tihedamalt. Seetõttu võeti peres vastu otsus nendest lõplikult lahti saada. Selleks koristati maja pea igapäev, et toidupuru vedelemist vältida, samuti oldi toitude valmistamise ja hoidmisel hoo...
Võit iseenda üle Kas te olete kunagi iseend võitnud? Kas vahepeal on tunne, et te üritate põgeneda iseenda eest? Kas te olete kunagi selle VÕISTLUSE ka võitnud? Nüüd mõelge järele, kas on üldse on võimalik võita iseend? Võisteldes me tihtipeale petame teineteist .. Kas ennast on võimalik petta? Seda ma ei usu, endale ei saa öelda: "Ära nüüd vaata, et ma teen väikese kõrvalepõike. Pigista silm kinni ja unusta see." Kas te olete tundnud, et keegi justkui vaataks kõrvalt, kui teete midagi keelatut? Keegi justkui oleks piitsaga teie selja taga ning valmistuks kohe karistusi jagama vale sammu järel. See on vist meie südametunnistus, seda oskame me enamik võita. Aga kas me suudame siiski iseend võita? Selleks ei tohi me mõelda, peame lihtsalt käituma. Kuid kui me ei mõtle, siis on tagajärjed tavaliselt kõike muud kui head. Samas kui me võtame vastu tagajärjed, peame me mõtlema, seedima ja kaalutlema oma tegud...
Tarapita kui kirjanduspoliitiline rühmitus Tarapita rühmitus tekkis 1921. aasta suvel. Tema sündi valmistasid ette ajaloolised ja kirjanduslikud muutused. Toimunud oli Vabadussõda ja Eesti iseseisvumine, mis tõi kaasa erinevad tundeid ja arvamusi, mis oli vaja rahvale edasi kanda. Rühmitusse kuulusid A. Adson, A. Alle, J. Barbarus, A. Kivikas, J. Kärner, J. Semper, G.Suits, A. Tassa, F. Tuglas ja M. Under. Kõik liikmed allkirjastasid Tarapita esimese numbri manifesti, mis deklareeris vaimuvabaduse nimel minna võitlusse ohtlike sotsiaalsete pahedega, eriti saamaahne ja laiutava tõusiklusega. See manifest väljendas kindlaid liikmete mõtteid ja seisukohti kultuuri ja edasiviivate jõude hääbumisest. Katkend manifestist: "Millal oleme sisse hinganud nii lämmatavat õhku, kui nyyd - tõusikluse joovastuspäivil? Ummiku on lykat vaimline kultuur. Lämbuman edasiviivad jõud. Halvat tööliste liikumine. Haritlastest saand ärim...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut ARENGULÕHEDE TASANDAMINE Essee Koostaja: Juhendaja: Tartu 2014 Arengulõhed tekitavad maailmas hulgaliselt erinevaid probleeme ja riikidevahelise arusaamatusi. Aegade jooksul on välja pakutud väga palju erinevaid võimalusi, kuidas aidata arengumaadel jõuda paremale järjele ning vähendada nende erinevusi arenenud riikidega. Käesolevas essees toob autor välja oma ettekujutluse, kuidas murda arengumaade probleemid. Kõige suuremaks arengumaade probleemiks võib pidada rahvaarvu kiiret kasvu. See probleem on aluseks teiste arengulõhede tekkimisele. Et murda niiöelda surnud ring, tuleb alustada kõige algsemast probleemist. Selle probleemiga võitlemine on suhteliselt keeruline, kuna inimesed ei mõista, et suur rahvaarv nende riigis ongi nende endi hädade pea...
Sisukord SISSEJUHATUS.......................................................................................................... 2 1. INIMKAUBANDUSEST ÜLDISELT....................................................................3 1.1 INIMKAUBANDUSE MÕISTE................................................................................... 3 1.2 INIMKAUBANDUSE AJALOOST...............................................................................4 1.3 INIMKAUBANDUSE EESMÄRK JA PÕHJUSED.......................................................... 4 1.4 INIMKAUBANDUSEST HOIDUMINE JA SELLE VASTU VÕITLEMINE..........................6 2. INIMKAUBANDUS EESTIS..................................................................................8 KOKKUVÕTE............................................................................................................. 9 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................
Miks riigid sõdivad? Igal ajajärgul ajalooõpikutes on just kõige rohkem infot sõdade kohta, siit tekib ka küsimus: milleks riigid omavahel sõdivad? Ratsionaalselt mõeldes on see kõigile inimestele kahjulik, kuna sõdades on alati ohvreid ning seda kõigil osapooltel. Järgnevalt üritangi kirja panna oma arvamuse võitlemise põhjustest. Esiteks arvan, et põhjuslikud faktorid sõltuvad alati situatsioonist. Kindlalt võib väita, et mitte üheski sõjas ei ole mingit ,,valget rüütlit", kus üks riik on abivalmis ja aitab teist lihtsalt niisama, ootamata mitte midagi vastutasuks. Sõtta asutakse ainult kasutoovatel põhjustel kui võitlusest ei ole midagi vastutasuks oodata siis ka ei sekkuta. On mitmeid olukordi, mis põhjustavad sõda. Isiklikult ma arvan, et need on kõik majanduslikud ning omakasupüüdlikud. Näiteks USA asus sõtta Iraagiga, et vabastada neid diktaatorliku valitseja või...
Pühadus ja sõnavabadus: Iivi Anna Masso artikli põhjal. eurooplased on muutunud juba nii tundlikuks, et raamatud jäävadki avaldamata, teatrietendused esitamata ja näitused avamata, kui keegi ainuüksi vihjab, et see võib kellegi usulisi tundeid solvata. Kaks juhtumit: Salman Rushdie Söör Ahmed Salman Rushdie (sündinud 19. juunil 1947 Bombays) on india päritolu Briti kirjanik. 1988 ilmus temalt neljas romaan "Saatanlikud värsid". 24. veebruaril 1989 andis Iraani toonane usuliider ajatolla Rollh Khomeyn välja Rushdie tapmist nõudva fatw (preemia 3 miljonit USA dollarit). Septembris 2012 suurendas Iraani fond jumalateotuses süüdistatava kirjaniku Salman Rushdie tapmise eest makstavat preemiat poole miljoni dollari võrra [1]. Rushdie juhtum oli märkimisväärne pretsedent sellepärast, et see oli esimene kord, kui islamimaailma juhid leidsid endal olevat õiguse otsustada läänes elava ja töötava kirjaniku elu üle omaenda ususeaduste põhja...
Sissejuhatus Esimene maailmasõda toimus aastail 1914-18 ja selles osalesid paljud riigid. Sõja põhjuseksoli 1871. Aastal ühendatud Saksamaa soov jagada ümber asumaad, Saksamaa jaSuurbritannia võistlemine maailmaturul ning Saksamaa ja Prantsusmaa võitlemine Mandri-Euroopas ülemvõimu saavutamise pärast. Sõja ajendiks sai Austria-ungari troonipärija Franz Ferdinandi ja tema abikaasa tapmine. 1.Sõja algus Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 mln. km²) ja sõdivateriikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailmarahvastikust). Esimene maailmasõda toimus aastail 1914-1918 ja selles osalesid paljud riigid. Sõjapõhjuseks oli 1871.aastal ühendatud Saksamaa soov jagada ümber asumaad, Saksamaa jaPrantsusmaa võistlemine maailmaturul ning Saksamaa ja Prantsusmaa võitlemine Mandri-Euroopas ülemvõimu saavutamise pärast Sõja ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi ja tem...
1944 - Vend venna vastu Film 1944 heidab pilgu 1944.aastal toimunud sõjategevusele Eestimaa pinnal alustades Sinimägede lahingust juulis ning lõpetades Sõrve sääre vallutamisega novembris punaarmee poolt. Filmis pööratakse tähelepanu nii Punaarmees kui ka Saksa armees sõdivate eestlaste läbielamistele, kaotusele ja püüetele eluga pääseda. Filmi aluseks on Teise maailmasõja sündmused Eesti pinnal, kus eesti mehed olid sunnitud võõras sõjas võitlema. Eestlased jaotati kahte armeesse - Punaarmeesse ja Saksa armeesse. Eesti mehed olid järsku sõdimas üksteise vastu. Nad olid sunnitud võitlema vend venna vastu. Teadmine, et vastaseks on teine eestlane tekitas meestes õudu. Päev päevalt läks kõik raskemaks, nad olid vaimselt kurnatud. Nagu ei tunne ennast enam ära - need sõnad lausus üks tegelane ja ka film väljendab seda fakti selgelt. Sõda kujundas neid, nad pidid olema julged, halastamatud, emotsioonitud, et va...
Sündmuste käik Muistses Vabadusvõitluses oli ootuspärane Ajaloo arutlus Eesti kaotas Muistse Vabadusvõitluse ning koos sellega ka oma vabaduse 700 aastaks. Mina isiklikult arvan, et see oli igati ootuspärane, sest meil puudus ühine riik, professionaalne sõjavägi, ristiusk ning vaenlane oli üle meist igas valdkonnas. Esimene põhjus, miks me kaotasime Muistse Vabadusvõitluse, on see, et meil puudus ühine riik. Võitlus oli hajutatud ning igaüks seisis iseenda eest, maakondade vahelised suhted olid nõrgad ja keerulised. Prooviti ka koos võidelda, kuid siis oli juba liiga hilja. Ma arvan, et kui ei võidelda ühe lipu all, on raske osutada vastpanu kogenenud ning professionaalsele armeele. Kuna ühistegevus puudus, vallutati Eesti maakonnad ükshaaval. Seetõttu oligi ootuspärane, et me ei suutnud vaenlast eemale tõrjuda, sest ühiselt e...
Kas maakera rahvastiku kasv on Eestile ohtlik? Aastal 1900 elas maailmas 1,6 miljardit inimest, aastal 1992 aga juba 5,5 miljardit, praeguseks on maailma rahvaarv ületanud 6 miljardi piiri . Kõige äärmuslikum rahvastikuprognoos ütleb, et 2300.aastaks võib maakeral elada 36 miljardit inimest ligi viis korda enam kui praegu . Arengumaade rahvaarv suureneb, kuna seal on haridust omandada raske ning teatakse vähe rasedusvastastest vahenditest. Seal puuduvad elamiskõlbulikud majad, valitseb vaesus, levib palju haigusi ning on vähe joomiskõlbulikku vett. Üheks rahvaarvu suurenemise põhjuseks on inimesed, kes mõtlevad tulevikule ning loovad omale suure pere, et vanaduses oleks neil keegi abis, kuid nende järeltulijad tegutsevad samamoodi ning rahvaarv aina kasvab. Rahvaarv euroopas kahaneb iibe põhjal, kuid suureneb sisserännete põhjal. Rahvaarvu kasvades suureneb ka immigratsioon ehk inimeste ränne ühest riigi...
Rehepapp Andrus Kivirähk 1. Millistes situatsioonides võib täheldada iroonia ilminguid, millistes huumorit? Kindlasti leidub irooniat selles, kui Jaan käis mõisa sahvris head ja paremat söömas. Mitte just otseselt söömises ei peitu iroonia, vaid eelkõige just tagajärgedes. Teda nimetati sõna otseses mõttes lolliks, kuna oli oma lihtsameelsuse tõttu seepi toiduks pidanud ning vitsutas seda mõlema suupoolega. Pärast hakkast kõht koledasti valutama ning asjale oma hinnangut andma kutsuti rehepapp. Seejärel, kui oli selge, et Jaani elu pole ohus, hakati Jaani kulul üsnagi kohatuid nalju tegema. Pakuti talle küünlaid ja erinevaid seepe. Öeldi, et Jaan oleks nõus isegi väljaheiteid sööma, kui sellel oleks vaid huvitav lõhn. Huumori kohta on raske mõnd sündmust välja tuua, kuna minu arvates oli huumor rohkem varjatud kui iroonia. Üldjuhul läheneti kõigele...
Tarbimisühiskonna diktatuur Praegust ühiskonnakorraldust nimetatakse lisaks tarbimisühiskonnale veel postmodernseks, postindustriaalseks, meedia- ja elektrooniliseks ühiskonnaks. Paljud arvavad, et see on uus ja enneolematu, kuid tegelikult on uued ainult kogemisvahendid ning enneolematud kvaliteet ja kvantiteet. Tarbimisühiskond on tegelikult ühiskond, mis on orienteeritud aina enam suurenevale tarbimisele, ületarbimisele ja seda inimeste rumaluse ning naiivsuse arvelt. Tarbimishulluses on tegelikult mitte ainult noored, vaid ka täiskasvanud. Vanema generatsiooni hulluse üle võib küll vaielda, kuid enamik Eesti vanemast generatsioonist on elanud Nõukogude Liidus ja on nüüd, kapitalismi ja tarbimisühiskonna saabudes niisamuti pimestatud kõikidest nendest hüvedest, mida neile pakutakse ja mida muudkui tarbida saab. Sageli ei olegi meile seda "jama" tegelikult vaja. Aga tootjal on vaja, et m...
AFORISME . Õnnelikud inimesed on elu mustkunstnikud, igast asjast võlutakse välja ime nimega rõõm ja õnn. Unistus koosneb elust. Kui sa ei elaks, siis sa ei saaks ka unistada! Armastus ei anna midagi peale iseenda ega võta mujalt kui iseenesest. Armastus ei omanda ega ole omandatav. Sest armastusest piisab armastuseks."- K.Gibran Kõigest on võimalik üle saada, aga võtab aega, et endast jagu saada. Õnn ja õnnetus on illusioonid ja õnnelikum on see, kes oskab omale õnneliku illusiooni vajalikul hetkel luua. Kui kuulen kedagi ohkamas, et elu on raske, tahaksin alati küsida:"Millega võrreldes?" Elu on pikk, isegi lõputu iseendaga võitlemine, mis viib meid lõpuks tõdemusele, et see kõige parem ja kallim pool on meis koguaeg olemas olnud, ainult me pole suutnud seda siis kasutada, kui vaja oli. Oleme liiga tihti läinud kergema vastupanu teed ning lennutanud sellega tillukese inimlikkust meist endist tuulde... Kõik pole kuld mis hiilga...
Vilde MÄEKÜLA PIIMAMEES 1. Teose teemad, probleemid. Kus, millal toimub tegevus? Teos räägib autori jaoks kaasaaegsest ajast, mil talurahvast valitsesid veel mõisnikud. Jutt käib ühe perekonna lagunemisest mõisniku süü läbi. Probleemideks on taluinimese rikastumine, võimalused, eetika, abielu ja armastuse keerukus, naise õigused ning liiga hiline kahetsus. Sündmustik toimub Mäekülas. 2. Kuidas portreteerib Vilde mõisnik Kremerit? Näited Kremer on üksik rikkur, kelle elu vajaski just noorust ja värskust, et vältida kibestumistunde tekkimist. Ulrich von Kremeri kuju sümboliseerib baltisaksa aadli allakäiku ja viljatust ning soovi vanade privileegide külge klammerduda. Talle hakkas silma Tõnu Prillupi noor naine Mari. Kremer leppis kokku Tõnuga ja pakkus talle tulusat piimarentniku talu. Tõnu rõõmustas selle üle ja proovis Marit veenduda, kuid Mari keeldus. Nii Mari läks mõisahärra armukeseks. 3. Iseloo...
''Teadmised on vahend, aga mitte eesmärk.'' L.Tolstoi Usk mõjutab inimeste loomulikku suhtumist ümbritsevasse ning ühendab või lahutab indiviide ja kogukondi. Nii sotsiaalseid rühmi kui ka ajastuid saab eristada usu alusel. Igal perioodil on seejuures ka vastavad ebajumalad. Infoühiskonnas on jumalikku staatusesse tõusnud teave ja selle allikad. Inimkond on oma olemuselt auahne ja seetõttu pidevalt püüelnud täiendavate teadmiste poole. Informatsioon seab eelisseisundisse eelkõige selle kasutaja, nii on võimalik saavutada teiste üle teatav mõjujõud. Klassikaline näide info ja võimu seotusest on IV sajandil asutatud Aleksandria raamatukogu, mille eesmärk oli koondada ühte kohta kogu tsivilisatsiooni tekstid. Enamik neist jäi laiemale avalikkusele peidetuks. Nüüdisajal on ühiskonna mäluks nimetatud raamatukogud enamasti soovijatele avatud, ent faktide varjamine pole endiselt kuhugi kadunud. Teadmised on võim j...
Eestlased oleksid suutnud kaitsta oma maa vabadust, kui... Muistne vabadusvõitlus algas aastal 1208, kui ristisõdijad jõudisid Eesti pinnale. Suur võitlus rahva ja vabaduse eest kestis 19 aastat ehk siis lõppes 1227.aastal. See võitlus lõppes eestlaste jaoks väga suure kaotusega. Miks see aga nii juhtus ja kas eestlased oleksid suutnud kaitsta oma vabadust ? Üks suurimaid eestlaste alla jäämise põhjuseid oli see, et vastaste sõjaline ülekaal käis tugevasti üle. Vastaste ordurüütlid omasid väga suurt väljaõpet ja oskusi, nende elu seisnesgi võitluses ja sõjameheks olemises. Peale selle omasid vastased mitmeid kordi paremat sõjatehnikat. Neil olid olemas ambud, massiivsed kiviheitemasinad ja müürilõhkujad ning ka mõõgad olid sepitsetud tunduvalt paremini. Ka nende riietus oli mõõga hoopidele tunduvamalt vastupidavam. Eestlaste sõjaväe korraldus ja valmisolek aga oli üles rajatud ainult üksikutele rüüsteretkedele. Sell...
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid Demograafia · Rahvastikuteadus uurib rahvastiku paiknemist, koosseisu, kujunemist ja muutumist. Rahvaarvu kasv · 2000 a. e.kr 25-30 miljonit · 2000 a. tagasi 150-200 miljonit · Tänapäeval 6,5 miljardit · 2150 11,5 miljardit Rahvastiku paiknemine · Väga ebaühtlaselt · Maakera keskmine asustustihedus 42 inimest/km2 · Iga 5 inimene elab Hiinas Probleemid · Malthus-rahvastik kasvab geomeetrilises, ressursid aritmeetilises progressioonis · Näljahäda-Ida ja Kagu Aafrikas Parameetrid · Iive-aasta jooksul sündinute ja surnute vahe · Sündimuskordaja-sündide arv 1000 inimese kohta · Suremuskordaja-surmade arv 1000 inimese kohta · Imikusuremus Eesti 2007 Mehi 618 245 Naisi 724 164 2006 Surmad 17 316 Sünnid 14 877 Iive - 2 439 Demograafilise siirde teooria Iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitu...
,,Qua vadis, Eesti kultuur" Oskus millestki kõvasti kinni hoida on paljudel, kuid kui juttu tuleb loobumisest, tärkab meis justkui emainstink, mis ei luba võidetut enam käest anda. Sama on ka kultuuriga, oskus sellest hoolida peaks päranduma vanematelt lastele, kuid kas see ka nii on? Kas eesti rahvas on kaotamas midagi kõige kallimat ja lähedasemat nagu seda on meie esivanemate tavad ja kombed? Kas kanname kivist kasukat või oleme suutelised jätkama Eesti kultuuri? Kultuur on osakse elust, inimtegevus, mis toidab igapäevaelu. Iga uue etenduse lavastamine annab väikese tükikese endast kultuuri säilimisele. See on meeletult laialdane ja mitmekülgne, mis annab võimaluse sellest osa saada kõigile, kes vähegi ise huvi ilmutavad. Väljendub see aga paljudes ernevates valdkondades nagu keel, traditsioonid, uskumused, teadmised, kombed, oskused ja nii edasi. See toidab inimeste mõttemaailma, mis ühtlasi an...
Ilmar Laaban "Formalism kirjanduses kui sotsialistliku realismi vaenlane" - kokkuvõte Eesti keel ja kirjandus, 1946/2 Uus, sotsialistlik reiim tahab kultuurile tagasi anda tema kodanliku reiimi ajal kaotatud positsiooni. Uus kultuuriideaal on sotsialistlik realism. See tähendab uut esteetikat, kunstiteose uut struktuuri. Sotsialistlik realism ei ole mitte ainult sotsialistlik, vaid ka realism. Sellele vastanduvad kaks suunda: formalism ja naturalism, mida sotsialistlikul realistil oleks vajalik tunda. Formalism tähtsustab kunstiteoses üle kõige vormi. See printsiip avaldub alles sisu ja vormi vahekorda võrreldes. Muidugi ei saa neid kvantitatiivselt mõõta, aga vorm on ülearune siis, kui see hakkab täitma mingit funktsiooni, mis ei kuulu tema ülesannete alla. Igale vormielemendile peaks vastama sisuline kvaliteet (põhjendusena selle kasutamiseks). Kui vorm ei vasta sisule, siis on ühega neist üle pingutatud. Ühiskondlikus terminoloogi...
Eesti keel 21.sajandil Keel on kultuuri väga tähtis, see on meie igapäevane suhtlusvahend. Keel kannab põlvest põlve edasi rahvaloomingut ja traditsioone. Tänapäeva kiiresti muutuvas ja tehnologiseerunud maailmas muutuvad rahvuste ja riikide piirid üha hägusemaks ning kultuuid segunevad rohkem. Eesti nagu ka teiste väikerahvaste kultuur ja keel muutuvad kõige rohkem. Kas eestlased suudavad 21. sajandil säilitada eesti keelt? Eri aegadel on eesti keelt mõjutanud erinevad keeled. Kuni 20. sajandini mõjutas meie emakeele arengut kõige rohkem saksa keel. 20. sajandi esimesel poolel viidi eesti keeles Johannes Aaviku eestvedamisel läbi maailmas üsna ainulaadne keeleuuendus, mis lähendas eesti keelt soome keelele. 20. sajandi teisel poolel kasvas tugevasti vene keele mõju, mis pole lakanud tänaseni. Meil on olnud poolkeelsed kadakasakslased ning pajuvenelased. Uued ajad, uued eeskuju...
1.1 Euroopa Liidu ühendamise lugu Euroopa Liit on riigi ülene konföderatiivne Euroopa riikide ühendus, mis tegutseb asutamislepingute alusel, mille sätteid viivad ellu Euroopa Liidu institustsioonid koos liikmesriikidega. Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised konfliktid ning verised sõjad, mis tulenesid Teise maailmasõjaga. Üsna pea peale sõja lõppu lõhenes Euroopa idaks ja lääneks ning algas 40 aasta pikkune külm sõda. Esimene samm koostöö suunas Euroopa riikide vahel tehti 1949 aastal, kui loodi Euroopa Nõukogu. Kuid siiski oli 6 riiki, kes soovisid enamat. Nendeks riikideks olid Belgia, Itaalia, Prantsusmaa, Madalmaad, Saksamaa ning Luksemburg. 9 mail 1950 aastal esitas Prantsusmaa välisminister Robert Schuman Euroopa ühendamise idee, mida tuntakse ka Shumani deklaratsioonina ning, mida võib pidada Euroopa Liidu loomise alguseks. Alates sellest päevast tähistatakse 9 maid Euroopa päevana1. Euroopa Liidu tekke võ...
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Teises maailmasõjas, aastatel 19391945, jagunesid eestlastest sõdurid peamiselt Vene, Saksa ja Soome sõjarinnete vahel. Üksikult või väikeste gruppidena leidus neid kõigi sõdivate riikide armeedest. Seega teatud valikuid eestlastel oli. Mõne riigi puhul küll rohkem kui teiste. Punaarmeega liitusid eestlased enamasti sunniviisiliselt. Kasutati sundmobilisatsiooni kõik teatud vanuses mehed olid sunnitud liituma ja venelaste poolel võitlema. Näiteks kuulutas Vene väejuhatus 1941. aasta 20. juulil välja üldmobilisatsiooni, mille järgi pidid kõik mehed, kes olid sündinud aastatel 19051922, liituma Punaarmeega. Teine võimalus, kuidas eestlased Venemaa poolele võitlema sattusid, oli vabatahtlik. Nii mõnedki kommunistlike vaadetega eestlased olid nõus koos venelastega võitlema. Nii tekkisid hävituspataljonid. Nemad kasutasid põletatud maa tehnikat ning olid oma karmuse poo...
Raiskamine võtab tulevikult võimalused Vaatame ringi, näeme: metsa küllalt, põldu piisavalt. Miks siis muretseda? Jätkub ju meile ja teistelegi. Ressursse maha müües saame kasumit. Ideaalne on ju müüa lõputult kestvat varandust. Kuid kui lõputu loodus ikkagi on? Kas jätkub seda rikkust tulevatele põlvedele, kas meilegi? Muidugi on ju tore arvata, et elu on muretu. Miks peakski me muretsema. Kui me ise saame elada sellises külluses, siis miks peaks seda mitte meie järeltulijadki tegema? Kui ka mingid ressursid otsa lõppevad, siis küllap saab neidki kuidagi asendada ning küllap keegi mõtleb ka mõne allternatiivi välja, vabastades sellega meid sõltuvusest loodusest. Lõppude- lõpuks on kõik siin ilmas asendatav. Aga siiski ei ole asjad niivõrd lihtsad. Kui mõni geniaalne teadur avastab viisi, kuidas efektiivselt fossiilsete kütuste ikkest vabaneda, siis üldiselt ühel või teisel viisil temast...
Põhiõiguste harta on tõend demokraatliku ühiskonna kõikide kodanike tähtsusest Põhiõiguste harta on tõend demokraatliku ühiskonna kõikide kodanike tähtsusest seetõttu, et harta on Euroopa Liidu esimene ametlik dokument, milles kirjeldatakse kõiki väärtusi ja põhiõigusi, mis kehtivad Euroopa kodanikele. Nende õiguste hulka kuuluvad nii majanduslikud, sotsiaalsed, ühiskondlikud kui ka poliitilised õigused. Põhiõiguste harta põhimõte seisneb selles, et kui kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikke koheldakse võrdselt, on omakorda võrdsed ka kõik antud organisatsioonis olevad riigid. Põhiõiguste harta tekst ei kehtesta uusi õigusi vaid on kogum kõigist õigustest, mis olid seni sätestatud mitmesugustes rahvusvahelistes lepingutes. Põhiõiguste hartat peaks järgima igapäevaelus kogu aeg. Paraku pole ükski dokument ega põhikiri piisav selleks, et inimeste eelarvamustele piir panna. Olen enam, kui kindel, et paljudel Euroopa Liidu kodani...
Kas eestlastel oleks olnud võimalus võita muistset vabadusvõitlust ? Eestlaste muistne vabadusvõitlus algas aastal 1208. Eestlaste muistne vabadusvõitlus on üks järk sellest , kui ristisõdijad tahtsid jõu ja mõõgaga Liivimaal ja Eestimaal peale suruda ristiusku. Aastat 1208 võibki lugeda alguseks, kuna siis jõudsid ristisõdijad Eesti pinnale. Võitlus vabaduse eest kestis 19 aastat ja lõppes 1227. Eestlased kaotasid vabadusvõitluse ning põhjuseid selleks on mitmeid, aga mis olid põhjused ja miks nad kaotasid ning kas Eestlased oleksid suutnud muistse vabadusvõitluse võita? Esimene põhjus, miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse on sõjalise varustuse puudumine ning eestlasi oli kordades vähem. Vastasel olid hea varustus sõjaks ning head oskused sõjariistade kasutamiseks. Vastastel olid olemas kiviheitemasinad, ambud, müürilõhkujad ning mõõgad, mis olid sepitsetud kordades paremini, kui eestlastel. Üleüldse ol...
Eesti tugevus on meie terve mõistus, õppimisvõime ja tegutsemistahe. Eestlaseid on kiusatud taga sajandeid, nad on osalenud ülivõimastes maailmasõdades, olnud erinevate võõrvõimude all mitmeid aastaid, läbi elanud küüditamisi. Sellest hoolimata oleme säilitanud oma vabaduse, mis veelgi tähtsam, oma rahvuse. Me oleme üks vähestest väike rahvastest, kes on suutnud end säilitada. Eesti riik on olnud senini iseseisev ja jääb ka tulevikus tänu meie tugevusele. Kuid kuidas oleme me suutnud nii tugevad püsida? Mis on need meie põhitunnused, mis muudavad meie rahvuse, meie riigi nii tugevaks? Kust võtavad eestlased jõu edasi pürgida? Eestimaa rahvas on üks väga õpihimuline rahvas. Sellele väitele saame tõestus sellest, et meie esivanemad lõid koole. Ehtsaks näiteks võib tuua C.Kelchi, kes on mitmete talurahvakoolide rajaja Eestis. Ta teadis, et ainus, mis elus edasi viib, on õppimine, ja tahtis selle kättesaadavaks teha ka maarahvala, se...
Ajaloo töö (1939- 1945) 1. Molotovi Ribbentropi pakt- (23. August 1939). Iseloomustus: Nõukogude Liit ja Saksamaa mittekallaletungi leping, mis sõlmiti Molotovi ja Ribbentropi vahel. See pakt on tuntud ka nime all Hitleri- Stalini pakt. Pakti kohaselt kuulusid Nõukogude Liidule Soome, Eesti, Läti, Bessabaaria ja Ida- Poola. Saksamaale jäid ülejäänud Poola alad ja Leedu. Tagajärjed Eestile: Eesti jäi Nõukogude liidu valdustesse. 2. Baaside leping ehk vastastikuse abistamise leping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel.- (sept 1939) iseloomustus: see pakt andis loa Nõukogude Liidul tuua Eestisse sõjalaevastiku baasid. See pakt võeti vastu kuna Valitsus ja Riigikogu komisjon leidis, et Eestis puuduvad sõjapidamiseks vajalikud materiaalsed ressursid ja välistoestus. Selle lepingu sõlmimisega ei tohtinud kumbki osapool sõlmida lepinguid, mis võiksid teist osapoolt kahjustada. Taga...
POLIITILINE GLOBALISEERUMINE Teemad: 1. Rahvusvaheline koostöö 2. Arengukoostöö ja aastatuhande arengueesmärgid 3. Relvastatud konfliktid 4. Migratsioon ja pagulus 1. teema: Rahvusvaheline koostöö 1. Loe lk. 67-70 ja pane kirja umbes 7 lauset, mida uut siit teada said. On loodud selline Maailma Toiduprogramm, mis tegeleb nälja leevendamisega üleilmsel tasandil ning mille peakontor asub Roomas. Keskmisel pakub see abi umbes 90 miljonile inimesele aastas. Selle programmi eesmärgiks on näljahädade ja alatoitumise kaotamine. Aafrika Liidu rahuvalvemissioon Somaalias ehk AMISOM-i ülesandeks on toetada üleminekuvalitsust ja selle struktuure, tagada riigis julgeolek, koolitada Somaalia sõjaväge ning tekitada turvaline keskkond humanitaarabi kohaleveoks, ühendus kaitseb Somaalia mässurühmituse al-Shabaabi eest. Loodud on ka ÜRO Pagulasorganisatsioon mille ülesandeks on põgenike toetamine ja kaitsmine üle maailma. Oxfam on 15 kodanikuühenduses...
Miks eestlased muistses vabadusvõitluses alla jäid? Eestlaste muistne vabadusvõitlus kestis 1208. aastast 1227. aastani kui langes Valjale maalinn. Tagajärjed oli üpriski mõrud. Sõda tõi rohkelt kannatusi nii lahingus langejate kui ka rüüsteretkede näol. Eestimaa ristiusustati ja jagati mitme valitseja vahel. Samas tuli Eestisse inimesi kes tutvustasid kohalikele Lääne- Euroopa väärtushinnanguid, traditsioone ja norme. Järgnevalt toon välja tähtsamad põhjused ning tagajärjed. Kindlasti sai määravaks sõjalise taseme erinevus. Vabadusvõitluse käigus oskused ja relvastus täiustus, mida oli näha madisepäeva lahingus, kuid sellest ei piisanud vaenlase hävitamiseks. Võrreldes ordu-rüütlitega ei olnud eestlastel väljaõpet ning nad ei pidanud kinni lahingukorrast. Ordurüütlid elasid koos ja seega oli neil ühiseid kogemusi ja nad võisid nimetada üksteist vendadeks, samas eestlased tulid kokku vaid juhul kui oli vaja ...
"Zadig" Voltaire Tegelased Zadig SemireZadig'i esimene armastatu AzoraZadig'i teine armastatu AstarteBabüloni kuninganna ja Zadig'i viimane armastatu OrcanZadig'i vaenlane CadorZadig'i truu sõber MoabdarBabüloni kuningas SetocZadig'i isand Jesradingel, kes tutvustas end algul üksiklase raugana Zadig oli Babülonis elav noormees. Tal oli palju vara, ta oli väga arukas ja siiras. Zadig pidi abielluma Semire'iga. Ühes võitluses sai ta haavata ja kuulutati, et Zadig jääb ühest silmast ilma. Zadig sai aga terveks, kuid vahepeal oli Semire ära sõitnud, sest talle on ühesilmalised vastikud. Semire abiellus Zadig'i vaenlase Orcaniga. Zadig otsustas abielluda Azora'ga. Mõne aja pärast aga oli ta sunnitud Azora ära saatma, sest elu temaga oli muutunud võimatuks. Zadig otsustas õnne otsida looduse uurimises. Babülonis oli mees, keda kutsuti Kad...
1.Suure Prantsuse rev põhjused. 1. absolutism oli viinud kriisini (majandus, poliitika) 2. rahulolematus kuninga Louis XVI ja kuninganna Marie-Antoinette 3. 18 saj valgustusideede levik 4. vastuolu ühiskondlikes suhetes 5. Ameerika iseseisvussõja mõju 6. kolmest seisusest oli a) vaimulikke 0,5% b) aadlike 1,5% c) talupoegi 85% ja linnakodanlus 3% ja väljaspool seisust 10%. Makse maksis vaid kolmas seisus. 2. Prantsuse rev tähtsus ja mõju. 1. suured muutused ühiskonnas a) feodaalühiskonna lõpp ja absolutistliku valitsemise kadumine; poliitika sai kõigi asjaks b) seisuste kadumine c) kapitalistliku ühiskonna kujunemine (kodanlus) d) maa talupoegadele e) kaotati tsunfisundus ja oli õigus valida oma tegevusala f) üleminek üldise sõjaväe kohustusele 2. oluliseks vabadus, võrdsus, vendmus (?). 3. Prantsusmaa rev oli eeskujuks Leninile, kes viis läbi oktoobripöörde ja õigustas vägivalda (diktatuur) 3.Ümberkorraldused ühiskonnas. 1) feodaalko...
Sinu Kool SIGMUND FREUD Referaat Sinu Nimi 11. klass 2015 Elulugu Sigmund Freud oli Austria arst ja psühholoog, kes rajas psühhoanalüüsi kui ravimeetodi, psühholoogiateooria ning ühiskonna- ja kultuurikäsituse. Sündis 1856. aastal juudi kaupmehe peres, Moraavias. Kui Freud neljaseks sai, kolis pere Viini. Sigmund Freud paistis juba algklassides silma oma erakordsete vaimsete võimetega. Aastail 1902-1938 oli ta Viini ülikooli professor. Suri 1939 aastal Inglismaal, pagulasena. Freud avardas alateadvuse uurimisega psühholoogia käsitlusobjekti, rakendas alateadvuse uurimist psüühikahäirete ravis, pani aluse motivatsiooni ja isiksuse psühholoogilisele uurimisele ning avastas ka varase lapseea tähtsuse isiksuse kujunemises. On tuntud ka unenägude tõlgendamise poolest. TEOORIAD Teaduse tasandid Freudi järgi saame psüühikas eristada kolme tasandit: teadvus, eelteadvus ja alatea...
Toidupuudus maailmas Nälg - inimese füsioloogiline vajadus süüa Alatoitumus - õigete toitainete ehk normaalseks elutegevuseks vajalike toitainete puudumine organismis Üle 800 miljoni inimese elab pidevalt vajalike kalorite puuduses, sealhulgas on pidevalt alatoitunud 192 miljonit last. Neist 798 miljonit kannatab kroonilise alatoitumise all saadav päevane kalorite vähesus ei luba neil elada aktiivset ja tervislikku elu. Arengumaades on 1,08 miljardit inimest, kes peavad läbi ajama päevas 1 dollari või veelgi vähemaga Aastas sureb nälga 40 miljonit inimest. Iga viies inimene kannatab alatoitluse all Iga päev sureb 19 000 last alatoitumuse ja sellega seotud haiguste tagajärjel Aastas sureb nälga 40 miljonit inimest, sealhulgas UNICEF-i raporti järgi põhjustab toidunappus aastas 5,6 miljoni lapse surma. Näljahäda piirkonnad 40 riiki maailmas Aafrikas 20 riiki (Sahhara lähistel, eriti Etioopia, So...
Sisemigratsioon Suur näljahäda - Rootsi valitsusaja lõpul (1696-1697) tabas Eestit näljahäda. Adramaa - sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. Agraarmaa Rehielamu - palkidest hoone, mis oli eestlastele iseloomulik nii elu-kui tootmishoone. Jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Kuna vili meie laiuskraadil ei jõua tavaliselt põllul valmida, siis kuivatati teda ahjuga toas ehk rehes. Eestimaa kubermang Eesti oli jagatud kahe kubermangu vahel. Eestimaa kubermangu moodustasid Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa, mis olid Rotsi kätte läinud Liivi sõjas. Liivimaa kubermang koosnes Poola käest vallutatud aladest, Lõuna-Eestist (Pärnu ja Tartu maakonnad) ning Põhja-Lätist. Keskus asus Riias. Saaremaa asus ka Liivimaa kubermangus, kuid säilitas mitmeid eriõigusi. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja Eesti- ning Liivimaast erinev maksusüsteem. Kindralkuberner Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valits...
Kehra Gümnaasium Wilhelm Tell Esimene vaatus Esimeses pildis arutavad kalur, karjane ja kütt omavahel, et vihm on saabumas, ilm kisub tormiks. Nende juurde saabub Baumgarten, kes oli tapnud linnusefoogti ja keda aeti taga. Ta palub, et teda viidaks üle järve, kuid kalur keeldub seda tegemast, sest saabumas on äge torm. Saabub Wilhelm Tell, kes ei karda tormi ning võtab paadi ja asub teele koos Baumgarteniga. See tegevuste käik on teose ,,Wilhelm Tell" sissejuhatuseks. Teises pildis tahab foogt Stauffacheri maja ilmselt hävitada, sest talle ei meeldinud, et talupoeg ehitab maja just nagu mõni pärishärra. Foogt kandis Stauffacheri peale viha, sest Schwyz ei kavatsegi alistuda Austriale vaid hoiab riigi poole. Foogt on kade, sest tema ei saagi olla vaba inimene vabal maal. Gertrud, Stauffacheri naine, soovitab mehel omavahel nõu pidada, kuidas rõhumise alt vabaks saada, sest ühel järvepoolel on Gessler ning teisel Landenberger. Seepea...
Mis on erakonnad? Erakonnaks ehk parteiks nimetatakse sarnase ilmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel. Mis on erakondade eesmärgid? Nende eesmärgiks on tulla võimule ja oma vaateid realiseerida. Kes ja kuidas saavad ühineda erakonnaga? Erakonnaga saavad liituda Eesti Vabariigi kodanikud ja vähemalt 18 aastased. Et saada liikmeks, tuleb kirjutada avaldus. Vasak- ja parempoolsus? Vasakpoolsus seab esile sotsiaalse õigluse, mis tähendab seda, et on palju toestusi, aga rohkem makse. (nt. keskerakond- astmeline maksmine) Parempoolsuse lauseks on, et igaüks on oma õnne sepp, see tähendab seda, et sotsiaalseid toetusi ja makse on vähe. (nt. irl ja reformierakond- emapalk ja tasuta kõrghardius) Tänapäevased Eesti suuremad erakonnad koos olulisemate seisukohtadega ja nende liidrid? Keskerakond- Edgar Savisaar- Arvavad, et koostöö Venemaaga aitab kaasa demokraatia ning rahvusvahelistele suhete sta...
AJALUGU Nimed Lyndon Johnson- USA president, kes pooldas sotsiaalse õigluse nõuet väga ja seadis aastal 1964 eesmärgiks rajada suur ühiskond. John Maynard Keynes- Inglise majandusteadlane, kes ütles, et sotsiaalse õigluse jaoks peab riik majandusellu sekkuma.Ta ideed rõhusid võrdsusele ja sotsiaalsete vastuolude leevendamisele. Juri Gagarin- esimene vene kosmonaut. Martin Luther King- mustanahaliste ja üleüldise võrdsuse eest võitleja. Aldo Moro- Itaalia peaminister, kristlik demokraat, mõrvati. Elizabeth II- Inglismaa noor kuninganna. Konrad Adenauer- Saksa Liitvabariigi valitseja. Viis riiki ülesmäkke koos kristlike demokraatidega. Willy Brandt- Saksamaa liidukantsler, kes oli sotsiaaldemokraat. Walter Ulbricht- Saksamaa Demokraatliku Vabariigi juhtiv kommunist. Väga püüdlik Moskva käskude täitja. De Gaulle- Prantsusmaal võimul olnud marssal, nõudis Prantsusmaa vabariigiks muutmist. Francisco Franco- Hispaania diktaator. ...
MUUSIKAL „CABARET“ Referaat Sisukord 1 Ajalugu…………………………………………………………………..………..3 Autoriteet……………………………………………………………………....….4 Sisukokkuvõte………………………………………………………………….....5 Osatäitjad……………………………………………………………………….....6 Peaosatäitjad………………………………………………………………………7 Lavastaja…………………………………………………………………………..8 Lühikokkuvõtted ajakirjandusest………………………………………………….9 Minu arvamus………………………………………………………………….....10 Pildid ………………………………………………………………………….….11 Kasutatud kirjandus……………………………………………………………….12 Ajalugu 2 Cabaret on raamatule põhinev muusikal, kirjutatud Christopher Isherwood’i poolt, muusika John Kander’i ja laulusõnad Fred Ebb’i poolt. eEsietendus toimus Broadwayl 20. novembril 1966. 1972. aastal valmis muusikali alusel film, mille lavastas Bob Fosse, peaosades Liza Minnelli, Michael York, Joel Grey ning Fritz Wepper. See põhineb John Van Druten’i 1951 lavastusele „...
Heaoluühiskond · Heaoluühiskonnani jõudmine 1950. aastate keskpaiku. · Parem Rootsis ja USA-s, Saksamaal, Taanis, NSV Liidus · Heaoluühiskonna tunnused: sotsiaalne turvatunne kasvas, lihtinimese ostujõud kasvas märgatavalt, perekondlik väljasõit isikliku autoga, rohkem võimalusi ja aega meelelahutusteks · Sotsiaalse õigluse nõue-kõike seda sai lubada vaid rikkad ja keskklass, aga peaksid saama ka kõik teised · 1964. suur ühiskond-majandusellu pidid sekkuma riik · Keynesi ideed: rõhutas võrdsusprintsiipi, nõuti suuremat tähelepanu pööramist vaestele, töötutele, mustanahalistele, immigrantidele jt. · Ohud: kodanikust on saanud tarbija, suurfirmad manipuleerivad, väljakujunemas massikultuur(püüe olla samasugune nagu naaber, ostaks samu asju mis tema) · Põlvkondade konflikt-noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna...
Maailm kahe maailmasõja vahel õpikust lk.74-98,110-114. Versailles´i rahuleping- 1919-1920 Keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Rahulepingu järgi pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi. Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi kaheksandikust territooriumist. Saksamaa pidi vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele. Seal ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust. Keelati omada lennuväge ja allveelaevu. Tuli maksta reparatsioone. Rapollo- 1922, Saksamaa ja Venemaa vahel sõlmitud Versailles´ süsteemi vastane koostööleping. 1917. aasta Venemaal: Kriis- Rahutused sõjaväes- deserteerumine (lahkumine rindelt) Kaos majanduses tööjõu, tooraine, toiduainete puudus, kütuse kriis. Langes keisrivõimu autoriteet. Selle vastu olid ka osa aadlikke. Neil tekkis plaan muuta Venemaa ...
LG GENEETILISELT MUUNDATUD LOOMAD Referaat Maris Kuusk 11.klass Loksa 2018 SISUKORD 1. MIS ON GMO?..................................................................................................... 3 2. GMO LEVIK MAAILMAS........................................................................................ 4 3.GM LOOMADE EESMÄRK...................................................................................... 5 4. VASTU JA POOLT ARGUMENDID...........................................................................6 4.1. GMO pooldajad............................................................................................. 6 4.2. GMO vastu.................................................................................................... 7 KOKKUVÕTE....................................
Kliimamuutused. See on võitlemine luulevestkitega. Kliima on muutunud ja on olnud drastilisemaid muutusi, enamik lihtsalt ei tea seda. Võitlemine on kallis, annab kellelegi võimaluse edasi minna. Vaatame asju suuremas plaanis kui kopenhaagenis seda tehakse. Üldiselt on selge, mille alusel väita kliimamuutust. Selle aluseks on reaalselt mõõdetavad näitajad. Paljud on mõõdetavad satelliitidelt. Mineviku globaalmuutuste mastaapi nii ei saa hinnata, kassutatakse biomitmekesisuse muutusi (selge arvuline mõõde), ei ole selge, kuidas neid interpreteerida. Lootusetu see ülesanne siiski pole. Analüütilised vahendid lubavad hinnata (dokumenteerida) ka geokeemilisi muutusi. Elementide isotoopkoostised. Kahjuks pole ühemõttelised tulemused ei oska muutuste põhjuseid õigesti hinnata. Kas kõrge biomimekesisu tingitud keskkonna stabiilsusest või ebastabiilsusest? Kuidas saada võrreldavaid andmeid biomitmekesisuse kohta tänapäeval ja minevikus. Maksi...
Häädemeeste Keskkool Suitsetamine ja nikotiini sõltuvus Referaat Koostaja:Gerda Türin Juhendaja: õp. Marika Ristmäe Häädemeeste 2012 Sisukord. 1. Sisukord................................................................................................ ... Lk2. 2. Sissejuhatus........................................................................................... .. Lk3. 3. Nikotiin................................................................................................. .. Lk4. 4. Suitsetamise mõju inim...
Tollimaks Sisseveetava koguse piiritlemine Tollimaks ei piiritle impordi kogust, see sõltub maailmaturu pakkumise ja hinna muutumisest. Kehtivusaeg Üldreeglina pole ajaliselt piiratud, on erandid: tärkava ja vananeva tootmisharu kaitseks. Mõju hinnale Muuta kaupade suhtelisi hindu, SÕE-s tõuseb hind maailmaturu hinnast tollimaksu võrra kõrgemale. Mõju tarbijale Maksavad kinni hinnatõusu võrreldes maailmaturu hinnaga. Mõju tootjale Saavad täiendavat kasumit (Joonisel a) Valitsuse osa Eelarvetulu tollimaksust (Joonisel c) Mõju rahvamajandusele Kaasneb puhas kaotus rahvamajandusele (Joonisel b+d) Välismaiste tootjate osa puudub Lõpetab kaubavahetuse Kulutoll Tollimaksu mõju avaldub täielikult ,,väikeses riigis", mis pole oma toimingutega võimeline mõjutama maailmaturu hindasid. Tollimaksu mõju tuleb hinnata komplekselt, sest tagajärjed pole ühetähenduslikud riigi kui terviku, antud tootmisharu ettevõtte ega tarbijate jaok...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Oxfam Arenguökonoomika Koostaja: Gintaras Dalke Juhendaja: Raul Omel Tartu 2014 Sissejuhatus Olukord, kus oleme hetkel sattunud on ääretult kriitiline. See, mis hetkel maailmas valitseb on väga suureks probleemiks. Räägin siis inimestest, kes vaevlevad nälja, haiguste, ebaõigluse ja kanntuste all. Võime öelda, et kas tõepoolest on inimene ise selles kõiges süüdi ja lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub (Unt). Kõige selle vastu võitlemiseks on asutatud palju abiorganisatsioone alustades Punasest ristist ja lõpetades omaenda Eestis tegutseva SOS Lasteküla Eesti Ühinguga. Mina aga võtan vaatluse alla rahvusvahelise abiorganisatsiooni nimega Oxfam. Mis asi on Oxfam ja millega ta tegeleb ? Oxfam on rahvuvaheline abiorganisatsioonn, mis asutati 1942. aastal Inglismaa linnas nimega Oxford....
KESKAEGSED EEPOSED Keskaja alguseks loetakse aastat 476, kui viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus troonilt tõugati ja lõpuks Inglise kodanliku revolutsiooni algust 1640. Kirik võttis üle ladina keele, antiikkirjandusse suhtus kui paganlikku, ilmaliku kirjanduse loomine algas rahvalauludest. Keskajal tegi Euroopa läbi hiiglasliku arengu, kujunesid välja ühised kultuuritraditsioonid, tänapäeval tuntud rahvused oma keele ,kirjanduse ja kultuuriga. Romaani keele ja rahvused kujunesid Rooma riigi põhialadel: Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal Germaani keeled valitsesid Saksamaal, Hollandis, Skandinaavias. Keldi hõimud, iirlased, sotlased britid säilitasid keele ja kultuuri Briti saartel. Slaavi rahvastest ladina keele ja kultuuriga rohkem seotud poolakad, tsehhid, slovakid, horvaadid Soomeugrilastest sattusid ungarlased varakult Lääne. Euroopa kultuurisfääri. Ladinakeelsest kirjandusest väärib tähelepanu kroonikad, kus jutus...
Hüperaktiivsed lapsed. Hüperaktiivsuse esimesi tunnuseid võib märgata väga varastel eluaastatel. Sellised sümptomitega lapsed on väga impulsiivsed ja see võib tekitada eluaegseid komplikatsioone, sest oma loomupärase tormaka käitumisega kutsub laps esile täiskasvanu negatiivse suhtlusstiili: karistamine, keelamise, pahandamise, kuid see võimendab omakorda probleemi. Saksa meedikud on leidnud, et hüpeaktiivsust pole võimalik välja ravida, küll aga leevendada. Kuigi tänapäeval mitmed spetsialistid tegelevad selle probleemiga, arvavad siiski paljud lapsevanemad ja pedagoogid, et see on käitumuslik probleem. Hüperaktiivsus on meditsiiniline diagnoos, mille määravad ainult spetsialistid. On tähendatud, et sünniaegse hapnikuvaevuse või südametegevuse puudulikkuse all kannatanud laste hulgas on hüpeaktiivsus sage ja seda esineb rohkem poistel, kui tüdrukutel. Neid sümptomneid märkame rohkem poistel, kuna nema...