PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Nimi 10.a Seksuaalne identiteet Referaat Pirita 2017 Sissejuhatus Seksuaalne identiteet on inimese seksuaalsuse ja seksuaalse suunitlusega seotud minapilt, mis kujuneb suhetes sotsiaalse keskkonnaga.1 Elu jooksul võib su seksuaalsus muutuda mitu korda. Nooruses puutud sa kokku sooidentiteediga kus sa õpid tundma kas sa oled poiss või tüdruk. Kõige tavalisem ja levinum tüüp on tänapäeval heteroseksuaal, mis tähendab, et ta tunneb seksuaalset ja romantilist tõmmet vastassoo vastu. Püüan lugeja panna mõtlema sellest miks ühiskonnas halvustatakse geisi ja lesbisi ning toon välja mis erinevaid liike armastusi saab veel olla. 1 https://et.wikipedia.org/wiki/Seksuaalne_identiteet 1 Sisu...
Soolised suundumused Seksuaalne suundumus tähendab seda,mida sa tunned emotsionaalselt ja füüsiliselt teise inimese vastu,olenemata,mis soost ta on. Inimesi on palju ja väga erinevaid,seetõttu on ka soolised suundumused erinevad. Olemas on biseksuaalseid,heteroseksuaalseid ning homoseksuaalseid. Minu arvates on sooline suundumus iga inimese oma vaba valik. Kui kellegi orientatsioon erineb kellegi teise suundumusest,siis selle tõttu ei tohiks nad üksteist solvata või üldse konflikti sattuda. Iga inimese seksuaalset suundumust tuleb austada. Väga paljud pole üldse enda seksuaalset orientatsiooni ise valinud,see lihtsalt kujuneb niimodi välja. NT: Homoseksuaalsus on teaduslikult tõestatud,et see tekib geneetistel põhjustel. Biseksuaalsed on inimesed,keda tõmbab nii vastassugupoole juurde ning ka samasooliste juurde.Nad on täiesti tavalised inimesed nagu meie kõik,kuid erinevalt homoseksuaalsetest ja hetereoseksu...
Seksuaalne orientatsioon Inimeseõpetus detsember 2020 Mida tähendab seksuaalsus? Seksuaalsus on iga inimese loomulik osa Seksuaalsus hõlmab: Seksuaalsust kogetakse: ⎯ seksuaalkäitumist ⎯ mõtetes ja tunnetes ⎯ soorolle ⎯ unistustes ja uskumustes ⎯ seksuaalset orientatsiooni ⎯ hoiakutes ja väärtustes ⎯ naudingut ⎯ käitumises ⎯ järglaste saamist ⎯ erinevates rollides ja suhetes ⎯ inimeste soove ja vajadusi ⎯ enda kehas ⎯ teadmisi seksuaalsus = tunded + mõtted + keha Seksuaalsus hõlmab ka seda, et millisest soost sa tajud end olevat (seksuaalne identiteet) ja kelle vastu tunned seksuaal tõmmet (seksuaalne orientatsioon). Mida tähendab seksuaalne orientatsioon? ehk seksuaaln...
Pirita majandusgümnaasium Kevin Otto Koit 10.B Seksuaalne orientatsioon Referaat Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Seksuaal orientatsiooni mõiste............................................................................... 4 Heteroseksuaalsus................................................................................................. 5 Biseksuaalsus......................................................................................................... 6 Homoseksuaalsus................................................................................................... 7 Panseksuaalsus...................................................................................................... 8 Kokkuvõte........
Lapse üks olulisemaid arengulisi ülesandeid on õppida teistega suhtlema ja sotsiaalsetes olukordades käituma. Need ei ole kaasasündinud oskused. Väikesed lapsed omandavad varakult sooidentiteedi (nad saavad aru, kas nad on poisid või tüdrukud) ja ümbritseva keskkonnasoorollid (nad õpivad poiste ja tüdrukute sotsiaalseid mustreid ühiskonnas). Lapseeas pannakse alus ka lähedaste suhete loomise ja hoidmise oskusele, ning hakkavad kujunema isiklikud väärtushinnanguid. Seksuaalne areng erinevatel eaperioodidel Imiku- ja väikelapseiga (02 eluaastat) Arenguülesanded on järgmised. Laps on võimeline oma hooldajaid usaldama, on võimeline tundma mõnu puudutustest, oskab eristada mehi ja naisi, hakkab ennast teadvustama kui teistest sõltumatut isikut, hakkab arendama esmaseid sotsiaalseid suhteid eakaaslastega. Tüüpiline käitumine on järgmine. Laps tunneb huvi oma keha, ka suguelundite vastu, kogeb spontaanset seksuaalset erutust...
Karistus jäägu kurjategijale! Seksuaalkuritegu on süütegu, milles süüdistatakse tihti naist ennast. Oletatakse, et mehe pani vastavalt käituma naise liiga paljastav riietus või vale arusaam. Kuid enamus juhtudest on tegemist siiski ahistaja survestamise ja manipulatsiooniga. Pärast traumaatilise sündmuse läbielamist tunneb inimene peale ahastuse tihtipeale ka hirmu, häbi ja ebamugavust delikaatsest teemast rääkida. Kohtuprotsessi käigus otsustatakse aga tugevama ja veenvama argumendi kasuks. Sellel hetkel kasutab kurjategija ära oma head manipuleerimisoskust ja nii jääb süüdlane tihtipeale karistamata. Näiteid, kus kurjategija on oma tegevusega aastaid puhtalt pääsenud on palju. 2017. aasta oktoobris avalikustati Ameerika filmiprodutsendi Harvey Weinsteini üle 30 aasta vältel tekkinud ahistamissüüdistused. Esimesed pretensioonid mehe kohta ilmusid avalikult New York Timesis ning tänaseks on üle 80 nais...
Sisekaitseakadeemia Justiitskolledz Inna Roosmann-Morozov LASTE SEKSUAALNE VÄÄRKOHTLEMINE Referaat Õppejõud: Uno Traat, lektor Tallinn 2010 Sisukord SISSEJUHATUS 3 1. LASTE SEKSUAALNE VÄÄRKOHTLEMINE 4 1.1. Kurjategija ja ohvri suhe 4 1.2. Pedofiilia ja erinevad aspektid eelsoodumuseks 5 1.2.1. Kriminaalsed aspektid 5 1.2.2. Ajalooline aspekt ja tänapäeva vaade 6 KOKKUVÕTE 9 ALLIKALOEND 10 SISSEJUHATUS 2 Lapse seksuaalne kurit...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut LASTE SEKSUAALNE VÄÄRKOHTLEMINE Juhendaja: ........... Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus .................................................................................................. 3 2. Seksuaalse väärkohtlemise esinemissagedus ................................................. 4 3. Seksuaalse väärkohtlemise liigitamine ........................................................... 5 4. Seksuaalse väärkohtlemise mõjud ................................................................. 6 5. Kokkuvõte ..................................................................................................... 8 6. Kasutatud allikad ........................................................................................... 9 Sissejuhatus Lapsel kui ühiskonna kaitsetumail lülil on suurim oht langed...
ovulatsioon- munaraku irdumine munasarjast menstruatsioon- igakuine naise kuupuhastus e. munaraku väljumine. erektsioon - peenise jäigastumine ejakulatsioon -seemnepurse kaksikud - ühemunaraku-sisse mitu spermatosoidi. erimunaraku-2 erinevat viljastatud munarakku. Viljastumine toimub munajuhas, kui seemnerakk tungib munarakku. Loode areneb emakas.Isast oleneb lapse sugu. Munarakul aint x kromosoonid. x+x=girl. x+y=poiss Korgaskeha sisse valguv veri -peenis jäigastub. Suguelundid- munandid(tootavad seemnerakke),eesnääre(toodab spermat),korgaskeha(jäigast.) Seksuaalsuse aspektid: 1)armastus,lähedus,hoolivus 2)nauding, nt: seks,orgasm 3)laste saamine(keskajal #1 põhjus) 4)identiteet - kes ma olen? Suguhaigused: Klamüdioos (seksides) N: klaasjas voolus,valu kusemisel. M: kipitus kusitis,valu kusemisel. Sageli sümptomiteta.Ravimata põhjustab suguelundite ja kuseteede põletikku,viljatust. Genitaalherpes (seksides) 1.tüüp põhjustab peam...
Perevägivald on Eesti ühiskonnas probleem. Eestis on perevägivallast, sh naistevastasest vägivallast hakatud avalikult rääkima viimasel 1015 aastal. Perevägivald on harva ühekordne akt, tavaliselt muutub see vägivallatseja jaoks aja jooksul normaalse käitumise osaks. Politseini jõuab kõigist vägivallategudest vaid murdosa, seega on probleemiga tegelemine ja professionaalse tugivõrgustiku loomine äärmiselt tähtis. Laste- ja noorsoouuringud näitavad, et suhtumine perevägivalda kui peresisesesse probleemi ei ole õigustatud. Vägivald ei ohusta peres üksnes täiskasvanuid, vaid ka lapsi seda nii otsese vägivalla näol kui ka käitumismudelina, mille laps kodust kaasa saab ja oma tulevasesse suhtesse üle kannab. Mis on perevägivald? Euroopa Nõukogu konventsioon naistevastase ja perevägivalla ennetamiseks ning vähendamiseks defineerib perevägivalda järgmiselt: perevägivald sisaldab kõiki füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majanduslik...
Maailmas on palju inimesi kes ei armasta enda vastas sugu ehk kui sa oled naine siis sa ei armasta meest vaid hoopis naist selle näitega tõin ma esile lesbid. Siukeseid seksuaal vähemusi on erinevaid näiteks mina tean ,et on olemas geid, lesbid, biseksuaalid, transseksuaalid, zoofiilid ja pedofiilid. Seksuaalne suundumus ehk orientatsioon on seksuaalne ja emotsionaalne külgetõmme endaga samast soost, erinevast soost või mõlemast soost isikute suhtes. Näiteks geidel on seksuaalne ja emotsionaalne külgetõmme meeste suhtes kuigi nad on ise mehed. Kahjuks mõned inimesed ei salli erineva seksuaalsusega inimesi ning kiusavad ja mõnitavad neid. Et kaitsta inimesi kellel on erinev seksuaalne suundumus on kehtestatud seaduseid aga minu meelest võiks juba väiksest saadik lastele rääkida seksuaalvähemustest ,et nad oleks sellega harjunud ja n...
HTPK.02.103 Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus SAMAEALISTE SEKSUAALSETEST KURITEGUDEST Elis Nõu Tartu 2015 KAVA Mida loetakse seksuaalseteks kuritegudeks? Miks läheb asi üldse seksuaalse kuriteoni? Ennetustöö kesksed teemad Abi seksuaalsete kuritegude ohvritele Abi seksuaalsete kuritegude tegijatele Uurimus „noorte seksuaalsus“ (2006) ESIMENE KORD Ilus ebameeldiv Täiskasvanud, vanemad, aga ka õpetajad ei võta piisavalt tõsiselt „see kasvab välja“ /“sellest saab üle“ Suund ja tugi täiskasvanutelt MIDA LOETAKSE SEKSUAALSETEKS KURITEGUDEKS? Seksuaalsed sõimusõnad ja žestid Ropud/nilbed telefonikõned Piilumine Intiimsete fotode, filmide tegemine ja nende edasine kasutamine ilma isiku nõusolekuta Ekshibitsionism (haiguslik tung suguelundeid v rindu paljastada) Seksuaalne kiusamine, seksuaalne mahategemine Jälitamine – ...
Kordamisküsimused perekonnaõpetuses 1. Nimeta ja kirjelda perekonna ülesanded. 2. Nimeta ja kirjelda erinevad perekonnatüübid. 3. Selgita mõistet leibkond. 4. Kes võib olla lapsendajaks? 5. Kui suur peaks olema perekonna keskmine laste arv, et rahvaarv püsiks. 6. Võrdle kahte erinevat abielulist suhet. 7. Millised on registreeritud abielu eelised vabaabielu ees. 8. Mis on armumise ja armastuse erinevus? 9. Mis on seksuaalne riskikäitumine? 10. Nimeta seksuaalsel teel levivaid suguhaigusi. 11. Millal algab inimese seksuaalne areng ja mis mõjutab seksuaalset arengut? 12. Nimeta olmelised kontaktid, mille kaudu AIDS ja HIV ei levi. 13. Kuidas kaitsta ennast STLH eest? 14. Kirjelda murdeeaga seotud probleeme peres ja kuidas nendega toime tulla. 15. Kuidas hoiduda soovimatu raseduse eest? 16. Defineeri prostitutsioon. Selgita, kuidas tunned ära seksuaalse ahistamise? 17. Mis on raputatud la...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kokk Liina Joonsaar Sõltuvused Referaat Juhendaja:Astrid Sinisalu Pärnu 2010 Sissejuhatus Sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks. Sõltuvus tekib varem või hiljem,uimastite, sealhulgas ka alkoholi ja tubaka, tarvitamisest, kuid võib ilmneda ka hasartmängude mängimisel või interneti kasutamisel. Sõltuvuse tekkeks kuluv aeg on seotud paljude erinevate teguritega. Rolli mängivad siin nii inimese isikuomadused, aine või tegevuse omadused, väärkasutuse intensiivsus ja paljud teised tegurid. Eksisteerib erinevaid sõltuvuse liike: · Psüühiline · Füüsiline · Sotsiaalne · Seksuaalne · Majanduslik Alkohol Miks alkohol nii ohtlik on? Enamik noori ei usu, et joomine on neile kuidagi ohtlik. Kui alkoholi tarbida targalt ja mõõ...
Seksuaalsus Neurootiliste vaevuste põhjuste hulgas mängivad seksuaalsed faktorid olulist ja kindlat võib-olla isegi erilist rolli. (Freud, 2003, lk 95) Seksuaalelu ei alga alles puberteedieas, vaid näitab ilmseid avaldumismärke juba üsna pea pärast sündi. Mõistete ,,seksuaalne" ja ,,genitaalne" vahel tuleb selget vahet teha. Esimene on laiem mõiste, mis hõlmab palju tegevusi, millel pole genitaalidega mingit seost. (Freud, 2003, lk 95) Seksuaalelu täidab kehapiirkondade stimuleerimisest tuleneva naudingu funktsiooni tegemist on funktsiooniga, mis hiljem saab naudingut taastekitava funktsiooni iseloomu. Sageli need kaks funktsiooni täielikult ei kattu. (Freud, 2003, lk 96) Seksuaaltungi arenemist kirjeldab Freud järgmiselt: ,,Lapse seksualiteet on väga mitmekesise ilmega. Temas leiduv mitmeid osiseid (komponente), mis kõik põlvnevad isesugustest allikaist. Kõigepealt ei allu lapse seksualiteet veel elu edasiandmise eesmärgile...
Turismi vormid SEKSITURISM Kati Rannamees SEKSITURISMI VORMID · Seksiturism · Inimkaubandus · Prostitutsioon · Laste seksuaalne ärakasutamine Seksiturism · Eesmärk on seksuaalse erutuse ja rahulduse ostmine · Teenust kasutavad üldjuhul arenenud riikide kodanikud · Arenguriigid, kuid ka arenenud riigid Inimkaubandus · Isikute värbamine, transportimine, üleandmine, varjamine või vastuvõtmine ähvarduse või muu jõu abil, sunni, inimröövi, pettuse, võimu kuritarvitamise või isiku kaitsetu olukorra ärakasutamise teel või altkäemaksu andes või võttes, et saada teiste isikute üle kontrolli omava isiku nõusolek. Prostitutsioon · seksuaalset erutust tarbekaubastav institutsioon · juhivad vahendajad · Tasu · vanim amet maailmas · Prostituut ehk "olmedaam" Seksiäri · Mitmekesine ja pidevalt arenev institutsioon · Juhivad vahendajad · Erinevad teenused (, ...
Raamatu „Armastus! Tead, see on olemas!“ analüüs Raamat „Armastus! Tead, see on olemas!“ on Rootsi kooliõpetajatele mõeldud lisamaterjal. Raamatu eesmärk on anda ülevaade, kuidas seksuaal- ja suhetealast kasvatust läbi viia ning anda juhtnööre, kuidas see praktikas võiks toimuda (Centerwall 1996: 7). Raamatus öeldakse, et koolis ei ole ühtegi teist nii hella teemat, kui seksuaalsus ja isiklikud suhted. Nende teemade käsitlemisel tuleb olla väga delikaatne ja taktitundeline. Huvitav oli lugeda, et juba selle raamatu ilmumise ajal kutsuti Rootsit mutikultuurseks ühiskonnaks. Praeguseks ajahetkeks on elu väga kiiresti edasi arenenud ja kultuuride mitmekesisus on oluliselt suurenenud. Kultuurilised erinevused on jõudnud tänu pagulaskvootidele ka Eestisse. Sellest tulenevalt on raamatus käsitletud teema kultuurilistest erinevustest ja eetikaküsimustest väga aktuaalne ka tänapäeval. Raamatus tõdetakse, et seksuaalsusega seonduvad teemad o...
Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................2 Perevägivalla defineerimine..................................................................................2 Müüdid perevägivalla kohta.................................................................................3 Naiste ja meeste vastu suunatud vägivalla erinevus.............................................4 Koduse vägivalla tagajärjed lastele......................................................................5 Rasedate vastane vägivald Eestis.........................................................................6 Statistikat perevägivalla ohvrite kohta.................................................................6 Kust saab tuge?....................................................................................................7 Kasutatud...
1. Mis tähendab seksuaalsus a. Mis kitsamas, mis laiemas tähenduses - kitsamas mõttes on see seaksuaalvahekord, aga laiemas on seksuaalsuse sisuks inimloomuse põhivajadused nt. hoolimis- ja ühtekuulumisvajadus b. Mida see endas hõlmab - Seksuaalsus hõlmab seksuaalkäitumist ehk seksuaalsuse väljendamist, sooidentiteeti ja soorolle, seksuaalset orientatsiooni, erootikat ja naudingut, lähedust ja järglaste saamist c. Bioloogiline sugu - määratakse ära sugukromosoomide, -hormoonide ja -tunnuste järgi. d. Sotsiaalne sugu / soo roll - teatud soole omistatavad käitumisviisid e. Sooidentiteet - enda tunnetamine mehe või naisena f. Seksuaalne orientatsioon - seksuaalne ja emotsionaalne külgetõmme ühe või teie soo esindaja vastu 2. Seksuaalsuse neli dimensiooni - nauding, armastus, soo jätkamine, sooidentiteet 3. Kolm erinevat mõtteviisi sek...
Koduvägivald Referaat perekonnaõpetuses 2009 Sisukord Koduvägivald......................................................................................................................................1 .........................................................................................................................................................2 Sisukord.............................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 Laste väärkohtlemine koduvägivalla osana........................................................................................ 4 1. Füüsiline väärkohtlemine ..........................................
TALLINNA ÜLIKOOL PSÜHHOLOOGIA OSAKOND PEDOFIILIA Referaat Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................................................3 Seksturism......................................................................................................4 Perekonnaliikme seksuaalne ahistamine.........................................................4 Lowensteini tüpoloogia..............
Sisukord Mõisted........................................................................................................................................2 Allikad.........................................................................................................................................6 1 Mõisted Seksuaalne sättumus püsiv emotsionaalne, romantiline, seksuaalne või armastav külgetõmme teise inimese suhtes. Homoseksuaal homoseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet omasooliste inimeste vastu. Biseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset huvi mõlemast soost inimeste vastu. Heteroseksuaal heteroseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet vastassoost inimeste vastu. Naise suguelundid tupp, emakas, munasarjad, munajuhad. Emakas naise sisesuguelund, kus viljastunud munarakk saab areneda looteks. Emakakael asub ...
Väätsa Põhikool Seksuaalaabits Jürgen Ilves 8. Klass Väätsa 2015 Mõisted: Seksuaalne sättumus - püsiv emotsionaalne, romantiline, seksuaalne või armastav külgetõmme teise inimese suhtes. Homoseksuaal - homoseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet omasooliste inimeste vastu. Biseksuaal - inimene, kes tunneb seksuaalset huvi mõlemast soost inimeste vastu. Heteroseksuaal - heteroseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet vastassoost inimeste vastu. Naise suguelundid - tupp, emakas, munasarjad, munajuhad. Emakas, -kael naise sisesuguelund, kus viljastunud muna rakk saab areneda looteks. Tupp - 7-10 cm pikkune elastsete seintega pilujas-torujas elund väikevaagna keskosas, emakast allpool . Munasarjad - munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on sugunääre, mis toodab suguhormoone ja kus küpsevad munarakud. Munasari on paariselund. Naisel asuvad muna...
SEKSUOLOOGIA JA SEKSUAALKASVATUS 08.09.2008 Seksuoloogia on teadus, mis käsitleb ja uurib inimese sugulisi suhteid, hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, füsiolooglisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Seksuoloog isik, kes uurib või praktiseerib seksuoloogia valdkonnaga seonduvat (60% paaridest esineb seksprobleeme). Seksuoloogia funktsiooniks on tagada inimese seksuaalne tervis, s.o võime - nautida seksuaalelu - saada soovitud lapsi - kontrollida seksuaalkäitumise vastavust ühiskondlikule ja isiklikule moraalile - mitte tunda põhjendamatut hirmu, häbi või süütunnet seksuaalsusega seonduvates küsimustes ja olla vabad eelarvamustest Seksuaalpatoloogia meditsiiniline seksuoloogia valdkond, käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid Seksuaalpsühholoogia psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi psühholoogilisest aspekti...
Tapa Gümnaasium Andreas Reinula Koolivägivald Referaat Juhendaja:Eve Kasekamp 9.a 2012 Sisukord 1.Miks hakatakse kiusama?..................................................................................................lk3 2.Mida mõeldakse koolikiusamise all?.................................................................................lk4 3.Miks kiusatakse?................................................................................................................lk5 4.Kuidas kiusamist ära hoida?........................................
Seksuaalkasvatus ja pereplaneerimine · Pereplaneerimine + reproduktiivne tervis + seksuaalne tervis · Reproduktiivtervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte üksnes haiguse puudumine valdkonnas, mis puudutab reproduktiivsüsteemi ning selle talitlusi ja toimimist. · Reproduktiivtervis tähendab seda, et o inimesed on võimelised elama rahuldustpakkuvat ja turvalist seksuaalelu; o on võimalisud otsustama, et saada lapsi, kas, millal ja kui sageli. · Umbes 0,5% vahekordadest viivad munaraku viljastumiseni (maailmas). Ehk enamik vahekordi on seotud millegi muuga kui reproduktiivsusega. Üks suur mõjutaja on nt usk. Suhted on muutunud vabamaks. · Pereplaneerimine on üks inimõigustest, millega kaasneb õigus valida oma laste sündimise aeg ja arv nii, et iga laps oleks soovitud ja oodatud. See on õigus vältida soovimatute laste ...
Seksuaalsus-inimese loomulik osa alates sünnist. See hõlmab mitmeid aspekte inimese elus inimese seksuaalset identiteeti, lähisuhteid, naudingut seksuaalseid tegevusi ja laste saamist. Seksapiil seksuaalne veetlus, külgetõmbejõud Seksuaalkasvatus suguline kasvatus Erogeenne (kr.k. Eros=armastus; Genos=sugu) erogeensed piirkonnad suguiha tekitavad piirkonnad (huuled, rinnad) Erootika- armastusse puutuv, armuelu valdkond Seksulooagia - Teadus mis käsitleb inimese sugulisi suhteid hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi füsioloogilisi sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi probleeme Seksuoloog-uurib seksuaalkäitumist ja tegeleb ka häiretega Sooidentsus-oma bioloogilise soo omaksvõtt Soorollid-käitumisviisid mida ühiskonnas seostatakse ühe või teise sooga Soostereotüübid-käitumine mida peetakse tüüpiliseks mehele või naisele Petting- kiimlemine seksuaalsed õrnused mille puhul hellitatakse kogu partneri keha ilma suguüh...
1. Miks tekib tsüstiit sagedamini naistel? Anatoomiline iseärasus – lühike kusiti, mis asub päraku läheduses, mis on küllastatud bakteritega 2. Millega seostatakse tsüstiiti meestel? Mingi muu kuse-suguelundkonna haigus – prostatiit, gonorröa. 50+ eesnäärme suurenemisega, sageneb tsüstiit, sest põide jääb jääkuriin. 3. Missugused on bakterid, mis põhjustavad tsüstiiti? E. Coli, staphylococcus , enterokokid 4. Missugused tegurid soodustavad tsüstiiti haigestumist? Sage külmetumine jääkuriin Seksuaalne aktiivsus Halb isiklik hügieen Rasedus Diabeet Kateeter, hospitaalinfektsioon Östrogeeni vähesus immuunpuudulikkus 5. Missusgused on haige kaebused ja sümptomid tsüstiidi korral? Kipitav valu urineerimisel, eriti lõpus. Harva palavik, külmavärinad. Kõhuvalu, ebamugavus alakõhus. Noktuuria, düsuuria. Pollakisuuria – sage urineerimine. Uriin hägune, halva lõhnaga.hematuuria. valulik vahekord....
1. Alaealise väärkohtlemine Lapse ehk alaealise väärkohtlemine (ingl. k. child abuse) ei ole enam uus mõiste eesti ühiskonnas. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi1. Laste väärkohtlemine seostub vaesuse, töötuse, ebastabiilsuse ja alkoholismiga ehk nende teguritega, mis muudavad inimesed nõrgaks ja ebakindlaks. Täiskasvanu nõrkus ja ebakindlus viib tihti vägivaldsele käitumisele, mille ohvriks on lapsed, kes on täiskasvanust veelgi abitumad. Laste sotsiaalne taust on riskiks õigusrikkumiste sooritamisel. Lapse füüsilise ja seksuaalse väärkohtlemise puhul on tegemist lapse füüsilisest piiridest üle astumisega, sageli ka valu ja füüsilise kahjustuse tekitamisega. Nii füüsilise kui seksuaalse väärkohtlemise puhul on erinevad autorid viidanud samastele momentidele selles suhtes, millistes perekondades toimub väär...
Kooli nimi eesnimi perenimi SEKSUAALSUS Referaat Juhendaja: eesnimi perenimi Linn 2008 Sissejuhatus: Mis on see, mis teeb ühe inimese teise jaoks vastapandamatuks? Seksuaalsus, see on see, mille kaudu tunnetatakse ning väljendatakse iseennast, kui kindlasoolist isikut. Mõned usuvad, et ilustandardit ei ole olemas. Ilu mõiste on iga inimese jaoks erinev, see muutub pidevalt, sageli koos ajaga. Sellest hoolimata leiavad mõned uurijad, et teaduslikult lähenedes on mitu teooriat, mis selgitavad, milline on ideaalne partner. Seksuaalsus hõlmab unistusi, soove, vajadusi, ihasid ja nende täitmiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimed. Seksuaalsusega seonduvad ka erisugused tähendused, kujutlused ja seksuaalkäitumine ehk seksuaalsuse väljendamine (verbaalne ja mitteverbaalne seksuaalne kommunikatsioon, k.a. puudutused, suudlused ja teised lõdvestavad või energiseerivad seksuaalsed ...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond AP1 Liis Lillepea LAPS JA KODUVÄGIVALD Referaat Juhendaja: Tea Välk Rakvere 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Mis on koduvägivald? 4 3. Erinevad lapse väärkohtlemise liigid 5 4. Koduvägivalla mõju lapsele 7 5. Kuidas aidata koduvägivalla alla kannatavat last 9 6. Faktid 10 7. Kokkuvõte 12 8. Allikad 13 1. Sissejuhatus Referaat on koostatud Lapse ja tema arengukeskkonna raames. Minu eesmärgiks oli teha lühi ülevaade lapse ja koduvägivallast ning, sellest kuidas see last mõjutab. Vägivalla tüüpe võib olla väga erinevaid. Tihtipeale arvatakse, et vägi...
Tätoveerimise tähised: · Ühiskondliku seisundi tähis · Usulised sümbolid · Vapruse märk · Seksuaalne ahvatlus · Armutõotus · Kaitse · Karistus Ühiskondliku seisundi tähised Enne tänapäeva tehnoloogia teket, tehti tätoveeringuid käsitsi- see oli, aga aeganõudev ja kallis. Mida rohkem oli tätoveeringuid, seda suuremat isiklikku jõukust see sümboliseeris. Näiteks Uus- Meremaal maooride hulgas näitasid tätoveeringud sageli informatsiooni isiku põlvnemise kohta. Usulised sümbolid Läbi aegade on inimesed kasutanud tätoveeringuid, et identifitseerida oma usulist kuuluvust ja näidata usuliste tõekspidamiste tõsidust. Näitena võib tuua: ristid, inglid, tuvid. Vapruse märk · Tätoveerimine on lugupeetud sõjaline tava ja kehakunst on paljude silmis kaua aega olnud tõelise sõdalase tunnus · Näiteks: ankur, näkineid, või isegi laeva täpne vähendatud koopia Seksuaalne ahv...
SEKSUAALVÄGIVALD Vägistamine on suguühendus naisisikuga vägivalla või vägivallaga ähvardamise abil või kasutades ära kannatanu abitut seisundit. Seega saab vägistamisest rääkida vaid siis, kui puudub naise nõusolek antud tegude sooritamiseks. Naine võib nõustuda järgmistes vormides: · Tõeline nõusolek või teadlik osavõtt seksuaalaktist ilma süütundeta; · Impulsiivne nõusolek või seksuaalne akt, mis kiidetakse heaks hetkel, kui impulss ajendab lähenemisele, aga hiljem tekib kahetsus juhtunu pärast, alandatuse- ja süütunne; · Passiivne nõusolek, kui naine ei soovi vahekorda astuda, kuid ei takista ka selle sooritamist, mida teine pool hindab kui nõusolekut. Viimasel juhul on kohtupraktikas tekkinud vaidlusi, kas mees oma eesmärkide saavutamiseks on ikka kasutanud vägivalda. Vägistamine on tahtlik kuritegu ja sellest tuleneb, et ka vägivalla kasutamine on tahtlik ja teadlik. Mees peab aru saama, et ta kasuta...
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Maris Huopolainen LAPSE VÄÄRKOHTLEMINE referaat Tartu 2010 SISSEJUHATUS On olnud aegu, kus lapse peksmine, halvustamine ja isegi tapmine on olnud tavalised nähtused ning sellistele tegudele ei järgnenud karistust. Mida aeg seda, seda enam on hakatud uurima sellise käitumise mõju lapse arengule ja käitumisele. On veel palju inimesi, kes last füüsilist või vaimselt karistades arvavad, et abistavad last. Referaadi ,,Lapse väärkohtlemine" koostamisel üritasin lahti seletada väärkohtlemise mõistet, selle riskitegureid ning tuua välja tasandid, mis peaksid osalema väärkoheldud lapse abistamises. Valisin selle teema referaadiks, kuna teema huvitab mind väga ning kuna enda elus oli hiljuti avastushetk, et kui vähe teatakse et mida väärkohtlemine endast kujutab. Referaad...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Mai-Liis Tint LAPS, VÄÄRKOHTLEMINE JA VÄGIVALD Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Väärkohtlemisest üldiselt............................................................................................................4 Vägivallatsejast lapsevanem....................................................................................................... 5 Seksuaalne väärkohtlemine.........................................................................................................7 Agressiivne, vägivaldne laps.................................................................................
Homoseksuaalsetel paaridel peaks heteroseksuaalsete paaridega samad õigused olema S: Homoseksuaalsust on esinenud kogu inimkonna ajaloo vältel kõikidel ajastutel ja kõigis kultuurides. Eri aegadel on suhtumine homoseksuaalsusse oluliselt varieerunud. D: Homoseksuaalsus ehk omasooiharus on seksuaalne või romantiline suhtlemine samast soost isikuga. Heteroseksuaalsus ehk vastassooiharus on seksuaalne suhtlemine vastassoost isikuga. K: Homoseksuaalseid paare peaks ühiskonnas heteroseksuaalsete paaridega võrdselt kohtlema ja neile peaks olema avatud võimalused abielluda ning lapsi adopteerida. IA: Õigus ühiskonna mõistmisele. Homoseksuaalide vastu vaenulikkust osutavates ühiskondades on tavaliselt levinud hulk müüte ja anekdoote, mis kujutavad homoseksuaale negatiivses valguses. Säärane suhtumine on eelarvamuste aluseks. Näiteks arvatakse, et homoseksuaalid üritavad heteroseksuaalide orientatsiooni muuta, ...
LAPSEEA PERIOODID KESKMINE KOOLIIGA 12-15 AASTASED KOOSTAJAD: RAIDI LEMMIK, URVE ANNASK, AIREEN LAANISTO KESKMINE KOOLIIGA EHK MURDEIGA MÜRSIKU EHK MURDEIGA PEETAKSE ÕNNELIKU LAPSEPÕLVE LÕPUKS. MÜRSIKUEAS TOIMUB KÕIGE ROHKEM MUUTUSI, KUS ARENEVAD VÄLJA SOOTUNNUSED NING KASV ON KIIRE. MUUTUVAD SUHTED VANEMATE NING EAKAASLASTEGA JA LAPS MUUTUB ISESEISVAMAKS. FÜÜSILINE ARENG · FÜÜSILINE KASV KIIRE FÜÜSILINE JA FÜSIOLOOGILINE KÜPSUS TÜDRUKUTEL 12. ELUAASTAL, POISTEL 13. ELUAASTAL. POISTE JA TÜDRUKUTE ARENGUKIIRUS ON ERINEV - TÜDRUKUD ON ARENGUS EES, VÕRDSUSTUB U 18 ELUAASTAKS. ARENGU KIIRUS VÕIB TEKITADA SEKUNDAARSEID PROBLEEME · HORMONAALNE MUUTUS EMOTSIONAALNE TASAKAALUTUS. SUGUORGANITE ARENG, KARVADE KASV · SEKSUAALNE ARENG KUJUNEB SEKSUAALNE IDENTITEET KOGNITIIVNE ARENG · ALATES 12A KUJUNEB ABSTRAKTNE JA LOOGILINE MÕTLEMINE. MURDEEAS VÕRRELDAKSE END TEISTEGA: VARASES MURDEEAS SUHTLEMISOSKUSI, H...
Laste väärkohtlemine ja hooletussejätmine. 1. Lapse väärkohtlemine On mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist hea olu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi 2. Hooletussejätmine On väärkohtlemise liik, mille puhul laps asetatakse psüühilise või füüsilise ebamugavuse uude seisundisse, kuna tema esmased vajadused jäetakse vanema(te) poolt rahuldamata. 3. Väärkohtlemise liigitused Lapsele suunatud vägivald Emotsionaalne vägivald Psühholoogiline ehk vaimne vägivald Füüsiline vägivald Lapse seksuaalne väärkohtlemine Seksuaalne ärakasutamine Seksuaalne vägivald 4.Lapse hooletussejätmine 4.1 Füüsiline hooletussejätmine väljendub lapse vajadusi arvestava tegevuse puudumises või tema suhtes vääras tegutsemises. NT: laps jäetakse ilma eakohasest ja vajalikust ...
Seksuaalsus erinevatel ajastutel Eelajalooline periood Eelajalooline periood *Elati hüttides 4-8 inimese kaupa, intiimsus puudus *Seksuaalsus oli väga reguleeritud, sest küttidel ja korilastel oli keeruline lapsi kasvatada ja ülal pidada *Tekkisid esimesed taimsed rasestumisvastased vahendid; lisaks abort ning imikute tapmine *Mehed vormisid savist detailseid Veenuseid (“Willendorfi Veenus”), mis kujutasid tüsedaid või rasedaid naisi *Umbes 20 000 aastat tagasi toimus seksuaalsuses areng (14 000 a. tagasi esimesed Kamasuutra poosid), orgiad jne. Allikas: Spiegel Keskaeg Keskaeg Naiste vajadused maha surutud, tunnistati vaid mehe ihasid Euroopas reguleeris seksuaalsust Rooma seadus Õukondlik armastus- rüütel armub abielus naisesse, loob tema jaoks luulet Süütus oli au sees, sai ka uuesti süütuks peale patukahetsust, kasutati voorusevööd Seks oli lubatud ainult abielus olles, muidu oli täielik tsölibaat (Kindlustada, et lap...
Bipolaarne häire ja kuritegevus Ehk uued tõendid bipolaarse häire ja kuritegevuse omavahelise seose kohta, mis põhinevad rahvastikupõhisel pikaajalisel uurimisel. Cornelia Bormann Sissejuhatus Kuigi bipolaarset häiret (varasemalt: maniakaal-depressiivne psühhoos) on korduvalt seostatud vaenuliku käitumisega, on selle seos kuritegevuse/ kriminaalse käitumisega siiani ebakindel. Seega viis Oxfordi ülikooli psühhiaatriaosakond koostöös Rootsis asuva Karolinska instituudiga läbi pikaajalise uurimistöö. See viidi läbi Rootsis elavate bipolaarse häirega inimeste seas. Uurimistöö aluseks kasutati Rootsi rahvastikuregistrit ning haiglate registreid, et leida uurimistöö läbiviimiseks vajalikud inimesed. See tähendab, inimesed, kellel on diagnoositud bipolaarne häire ning seda vähemalt kahel korral, et vältida valepositiivseid tulemusi. V...
Lähedussuhted (sõprus, romantilised suhted) Lähedussuhted Erinevused lähedussuhetes ja suhte kulgemisel: - jõulisus, intensiivsus - pühendumine - emotsionaalsus - seksuaalsus (kõik lähedussuhted ei ole seksuaalsuhted) Meeldimine - Geograafiline lähedus, interaktsioonide sagedus - Sarnasus – hoiakud/väärtused; huvid; sotsiaalne klass - Füüsiline atraktiivsus - esteetiline aspekt - stereotüüp “ilus on ka hea” - sotsiaalsed oskused (enesekindlus interaktsioonides) - ülekanne Sõprus Kahe isiku vaheline vabatahtlik vastastikune sõltumine: - vabatahtlik, – avatus, usaldus, lähedus, meeldimine, austus – toetuse pakkumine – vastastikusus – sümmeetriline (võrdsed) – puuduvad eksplitsiitsed seksuaalsed elemendid – välise surveta aja pühendamine teineteisele Sõprussuhtes kehtivaid reegleid - abistamine - sõbra privaatsusega arvestamine - konfidentsiaalsus - usaldusväärne k...
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. mis on sotsiaalsed muutused? Sotsiaalne muutus on protsess, mille kaudu aja jooksul muutuvad väärtused, normid, institutsioonid, sotsiaalsed suhted ja stratifikatsioonisüsteemid. 2. milliseid kanaleid sotsiaalsed muutused hõlmavad? Tooge näiteid. Sotsiaalsete muutuste tavalised kanalid hõlmavad: · Keskkonnasündmusi · Sissetunge ja sõdu · Kultuurilisi kontakte · Innovatsiooni · Populatsiooninihkeid · Difusiooni Keskkonnasündmused: 1) loodussündmused, nt maavärinad, haigused jms; 2) inimese loodud situatsioonid, nt reostus, loodusvarade liigne kasutamine. Muutused võivad olla nii majanduslikud kui sotsiaalsed. Nt metsade hävitamine on muutnud paljud primitiivsed suguharud põgenikeks nendi endi maal. Nt: Jaapan Fukusima, tsunami 2001, Sissetung: Ühe riigi sissetung või sõda, muudavad paratamatult inimeste elu. Tuleb kohaneda uute kommete ja arusaamadega või kolida mujale, muuta elu...
MEHE REPRODUKTIIVORGANITE ANATOOMIA. Mehe välissuguelundid- Organa genitalia externa: munandikott- scrotum suguti- penis Sisesuguelundid- Organa genitalia interna: munand- orchis, testis munandimanus- epididymis seemnejuha- ductus deferens (kubemekanalis seemneväädi- funiculus spermaticus koosseisus) purskejuha- ductus ejaculatorius lisasugunäärmed- glandula genitalia accessoria: eesnääre- prostata, seemnepõiekesed- vesicula seminalis, bulbouretraalnäärmed ehk Cowperi näärmed- glandula bulbourethralis seu Cowperi meessuguhormoonide üldnimetus - androgeenid konkreetset suguhormooni - testosteroon, androstendioon. Sertoli rakud Sertoli rakud asuvad ääniliste torude seintes, on seotud sugurakkude tootmisega. Sertoli rakkude ülesandeks on hoolitseda seemnerakkude kasvamise, arengu ja küpsemise eest. Leydigi rakud Leydigi rakkude ülesandeks on meessuguh...
Sken Selge Andrus Vaarik Homoseksuaal homoseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet omasooliste inimeste vastu. Biseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset huvi mõlemast soost inimeste vastu. Heteroseksuaal heteroseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet vastassoost inimeste vastu. Naise suguelundid tupp, emakas, munasarjad, munajuhad Emakas naise sisesuguelund, kus viljastunud munarakk saab areneda looteks. ·Emakakael asub emaka alaosas. Emakakaelas on avaus, milla kaudu liiguvad seemnerakud tupest emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel ilmale laps Emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel laps ilmale. ·Tupp tupp on naise sisesuguelund, mis ühendab emakat välissuguelunditega. ·Munasarjad naise sisesuguelund, milles tekivad munarakud. ·Munarakk naissugurakk, mis areneb ja küpseb munasarjades. ·Menstruatsioon korrapärane, ligikaudu kord kuus ...
E.Eriksoni teooria inimese arengust: I ETAPP(0 -l.a) Usalduse ja usaldamatuse tekkimise faas. Tekib usaldus iseenda, teiste ja maailma vastu. II palju kaotada ja taand areneda. VIII ETAP(üle 65 vanadus) Rahulik pensionipõli, rõõm tehtust, lapselapsed, reisid jne. Lapse arengu etapid S.Freudi ETAPP(1-3.a) Enesekindluse ja enesehäbenemise tekkimine, laps omandab autonoomia sellel perioodil.Vanemad, kes liiga palju teevad lapse heaks, ei lase käsitluses: S.Freudil psühhoseksuaalne teooria. Oluline3 esimest eluaastat- olulineon suhe emaga. I-ORAALNE FAAS(0 -1 a) Suu ja huuled on erogeensed lapsel kujuneda sõltumatuks ja iseseisvaks. III ETAPP(3-6.a) Initsiatiivi või süütunde tekkimine, autoriteediks saab samast soost lapsevanem. IV ETAPP(6- piirkonnad, naudingut pakub imemine. Oraalne rahuldamatus- probleemid täiskasvanueas. Laps vajab toitu ja armastust. Kuiei saa seda piisavalt- tekib aplus, 12.a) Ettevõtlikk...
Inimõigused Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Õigus üks tüüp reegulaatoreid. Selles on palju õigusi. Näiteks usuvabadus,südametunnistusi,sõnavabadus. Inimõigusi saab teistest, nö tavalistest, õigustest eristada kolme asjaolu tõttu: · Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; · Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; · Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. 1.Õigus vabadusele ja individuaalsusele. Praegu me räägime õigustest põhiliselt. Igal õigusel on oma plussid ja miinused , aga me arvame ,et plusse on rohkem. Näiteks õigus vabadusele ja individuaal...
Lugupeetud kuulajad, täna tahan rääkida Teile homoseksuaalsusest. Mis on tegelikut homoseksuaalsus ja millised võiksid olla nende õigused ? Homoseksuaalsus on seksuaalne või romantiline suhtlemine samast soost isiku(te)ga. Homoseksuaalsust esineb mõnel määral ka teistel loomadel: seda on täheldatud mitmetesse loomarühmadesse kuuluvatel liikidel, sealhulgas putukatel, kaladel, lindudel, imetajatel Mis on homoseksuaalsuse põhjusteks ? Kunagi arvati, et iga inimene on loomult biseksuaalne ja tema kujutelmades on alati mõningaid homoseksuaalseid elemente (nn. varjatud homoseksuaalsus), kuid tegeliku homoseksuaalsuse teket meestel seostati kolme erineva tingimuse esinemisega lapse arengus: ülemäärane kiindumus emasse, seksuaalne sättumus, mille puhul suguline rahuldus saadakse oma keha vaatlemisest ja puudutamisest. Lapse nartsissism sunnib teda otsima niisugust armastusobjekti, mis oleks tema enda mina sümbol. Tänu edasistele uuringutele se...
1.VIHAKÕNE DEFINEERIMINE Eesti põhiseaduse paragrahv 45 punkt 16 kohaselt: ’’Ei ole olemas ühtset vihakõne definitsiooni. Kvalifitseerimine sõltub isikutest, teemast, situatsioonist ja riigi ajaloost ja olukorrast. Euroopa Inimõiguste Konventsioon (EIK) rakendab sellises olukorras artiklit 17 – õiguste kuritarvitamise keeldu ja artikklis 10 (lg 2) sätestatud piiranguid (konventsiooniga kaitstud väärtusi). [3] Vihakõne ehk vaenu õhutamine on mõiste, mida kasutatakse sageli, ent mitte alati ei saada sellest ühtemoodi aru. Tegemist on kontseptsiooniga, mille osas puudub ka rahvusvaheliselt ühene konsensus. Vihakõne on keeruline ja erinevaid arvamusi tekitav küsimus, mida erinevad õiguskultuurid ja jurisdisktsioonid käsitlevad erinevalt. Vihakõne on äärmiselt kontekstispetsiifiline nähtus, mis sõltub nii keskkonnast, kõnelejast kui auditooriumist. Vihakõne defineerimiseks on kasutatud erinevaid komponente, sealhulgas: • väljaöeldu sisu...
H.Spencer - Sotsiaaldarvinism J.A. De Gobineau Antropoloogiline suund sotsioloogias B.Malinowski Funktsionalism kultuuris R.Steinmetz - Sotsiograafia A.Comte Positivism P.Nartop - Sotsiaalpedagoogika A.Ferguson - Evolutsioon P.Sorokin Sotsiaalne mobiilsus E.Fromm Psühhoanalüütiline koolkond sotsioloogias W.F.Ostwald Mehanistlik teooria sotsioloogias 5 romaani keelt kõnelevat rahvust: itaalia keel, prantsuse keel, hispaania keel, portugali keel, rumeenia keel. 5 slaavi keelt kõnelevat rahvust: vene keel, ukraina keel, poola keel, bulgaaria keel, serbia keel. 3 koosluse tüüpi: 1.Esmased ehk primaarsed grupid-liikmeskond on piiratud (perekond, sõpruskond); Teisene ehk sekundaarne grupp-suurema liikmeskonnaga, suhtlemine on formaalsem(firmad, erakonnad); 2.Hulk-inimene tunnetab end ühe grupi liikmena, ajutisel moodustatud. Olemas ajutine hulk, konventsionaalne hulk, ekspressiivne hulk, tegutsev hulk. 3.Sotsiaalne kat...
MURDEIGA Tüdrukutel algab murdeiga 1-3 a varem kui poistel. 10-12 a - üleminek murdeikka 12-14 a - varane murdeiga 15-16 a - keskmine murdeiga 17-18(20) a - hiline murdeiga Arenguülesanded 12-18 ea: Füüsiline kasv Formaalne mõtlemine Identiteedi kujunemine Emotsionaalne kasv Osalemine eakaaslaste gruppides Suhted vastassooga Füüsiline areng Toimuvad suured muutused, füüsiline kasv on väga kiire - see kurnab ja väsitab organismi. Saavutatakse füüsiline ja füsioloogiline küpsus (T 12-a, P 13-a). Hormonaalsed muutused tekitavad emotsionaalset tasakaalutust. Toimub ka seksuaalne areng - seksuaalse identiteedi kujunemine, huvi vastassoo vastu, esimesed seksuaalkogemused. Murdeea keskel võib noor olla väliselt sarnane täiskasvanuga, kuid vastupidavus on väiksem (pikaajalise füüsilise pingutuse korral) ja suhteline jõud on väiksem (jõud kehakaalu suhtes) kui täiskasvanut...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
