Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Klassiõpetaja õppekava Kristin Liivat KIHNU RAHVARÕIVAD Referaat Tartu 2017 Sissejuhatus Kihnu kultuuri silmapaistmaimaks jooneks on rahvariiete kandmise kombe säilimine tänapäevani. Käsitöö oskused on seal väga kõrgesti hinnatud. Nimelt püüavad emad anda oma tütardele edasi teadmisi erinevate tehnikate, mustrite ja lõigete tegemiseks. Pikkadel talveõhtutel korraldatakse Ülaljõstmisõ, mil neiud ühiselt laulu ja jutu saatel kudumistöid teevad. Peamiselt kasutavad naised käsitöös villa ning selle parema kvaliteedi nimel kasvatab iga talu ise lambaid. Naistel on oskused ise lambal villa võtta, kedrata ning ka lõnga värvida. Kuna rahvariideid kantakse igapäevaselt, on keskmisel kihnu naisel riidekapis umbes kakskümmend ...
Eesti rahvariie on meie esivanemate ajalooline riietus, mis on loodud sajandite vältel vastavalt võimalustele, vajadustele ja tavadele. Selle arengus võeti eeskuju nii naabritest kui kõrgkihtide rõivastest, kuid kõik välismõjutused kohandati oma maitse ja traditsioonidega. Rõivad valmistati telgedel kootud villasest või linasest kangast, 17. sajandil lisandusid silmuskudumid. Põhiosa rõivastusest oli naturaalne - linasest esemed olid valged, villasest esemed lambavalged, -pruunid ja -mustad. Muid värve saadi taimedega värvimisel. 19. sajandi alguses hakkas levima potisinine värv (indigo), sajandi keskpaigas aga eredad poevärvid (aniliinvärvid). 19. sajandil suurenesid rahvusvahelise ehk linnamoe mõjud rahvarõivastes märkimisväärselt. Tänu arheoloogilistele leidudele teame mõnda ka I aastatuhande ja II aastatuhande alguse riietusest. Tolleaegsel eesti rõivastusel oli rohkesti ühisjooni teiste Baltimaadega. Naiste riiete peamised osad ...
Järvakandi Gümnaasium Saara Kuum Kihelkonna rahvariided Referaat Juhendaja: Iivi Sark Järvakandi 2014 SISUKORD 1.Saaremaa...................................................................................3 2.Kihelkonna kihelkond...............................................................4 3.Kihelkonna rahvariided............................................................5 3.1 Särk........................................................................................5 3.2 Seelik.....................................................................................5 3.3 Põll.........................................................................................6 3.4 Vöö........................................................................................6 3.5 Liistik.....................................................................................6 3.6 ...
MOE MUUTUMINE 20.SAJANDIL Referaat Sissejuhatus 20. sajandi esimese kümnendi algus oli väga naiselik ja graatsiline aeg, millel oli külluslikust visuaalsusest hoolimata palju ühist 18. saj. stiiliga. Selle ajastu mood oli ülinaiselik, siluett oli lopsakas, ideaaliks küps naine. 1900 aastate alguses oli S-figuur populaarsuse tipul, 1908. tutvustas Poiret aga uut ampiirmoodi ning tasapisi saadeti figuuri moonutav korsett viimsele teekonnale. Sel ajal pandi isegi lapsed korsettidesse, sest see pidi tulema neile kasuks. Need tervisekorsetid olid eelkäijaks vabama joonega pihikule, millest sai uus lastealuspesu ese ning millele järgnes taljepihik. 10-ndad I maailmasõda aastail 1914 - 1918 muutis otsustavalt naistemoodi. Kogu tagalaelu raskust oma õlgadel kandes ei saanud naised enam kanda pikki ebamugavaid seelikuid. Sõjatandrilt koju saabunud meestele oli üllatuseks naiste põlvini ulatuvad kleidid. Sel ajal kujun...
AUGUST KITZBERGI NIMELINE GÜMNAASIUM NAISTEMOOD 60-NENDATE ESIMESELPOOLEL Loovtöö Gerili Praks 11.klass Juhendaja:Leina Sipelgas Karksi-Nuia 2013 SISSEJUHATUS Mood on väga lai valdkond,edastades teavet inimeste või inimgruppide elukutse, sotsiaalse positsiooni, soo, päritolu, seksuaalse valmisoleku, jõukuse ja muude kuuluvusnäitajate kohta.Lisaks riietusele saame moevaldkonda lisada ka aksessuaarid, ehted, soengud ja kehamaalingud. Mood väljendab inimeste stiili ja maitsetunnetust. Minu uurimustöö käsitleb moodi.Teemat piiritledes valisin uurimisalaks 60-nendate aastate naiste-moe Eestis.Idee sain ma läbi enda hobi, milleks on modellindus. Peale Tallinna Fashion Weeki üritust, teadsin, et mood on mulle südamesse pugenud ning tahan ka ise midagi oma kätega luua. Antud t...
TALLINN INDUSTRIAL EDUCATION CENTRE BASIC GARMENTS AND THEIR STYLES Dictionary Jelizaveta Kuznetsova 205 MRA TALLINN 2014 Contents: 2 Woman’s dresses Drop waist dress Sundress Sheath dress Kleit madala pihuga Pihikseelik Liibuv kleit Coat dress Polo dress Trapeze dress Mantel-kleit Polo kleit Trapets-kleit 3 Woman’s skirts Gather skirt Straight skirt Gored skirt Kroogitud seelik Sirge seelik Alt-laienenud seelik Sarong Ruffed skirt Yoke skirt Sarong seelik Volangidega seelik Lisatud vööga seelik Woman’s trousers 4 Jeans Shorts Bell bottom...
RÕIVAD pluus püksid teksajakk teksapüksid vest reväärkraega klassikaline naiste pintsak kampsun, kootud jakk kleit triiksärk sviiter T-särk seelik , SEELIKUD, PÜKSID JA PLUUSID hõlmikpluus kitsad püksid pikkade käistega naiste pluus kapri püksid paanidest seelik taljesse töödeldud pluus alt laienevad püksid laiad püksid sortsid passega seelik kummiga seelik volangidega seelik hõlmikseelik vastastikvoltidega seelik - pliiatsseelik RÕIVADETAILID JA AKSESSUAARID ilma varrukatetea õlapaelad volang sissevõte pikk varrukas -, tõmblukk, tõmblukuga passe lühike varrukas , mansett, mansetiga rätik vöö , nööp, nööpidega ...
Ürgaeg loomanahad, erinevad taimsed kiud luudest-, teokarpidest keed Egiptus N:tuunika, kalasiiris Vana riigi periood M: niudevöö, põll, schenti (2778-2263 a ema) trapeeringud; plissee Keskmise riigi periood linane; puuvillane; siid (2263-1710 a ema) laiad kaelaehted Uue riigi periood parukad, tripati (1710-1090 a ema) sandaalid Kreeta N:pihik, põll, püksseelik, Varane järguline seelik, 3000-2000. a e Kr M: niudevöö, Keskmine lühike seelik, 2000-1700. a e Kr kitoon Hiline 1700-1450. a e Kr. keep, peakatted linane;villane, nahk filigraansed ehted lõike kasutamine sussid,...
Kihnu rahvarõivastest Pärnu lahe suudmes asteseva Kihnu saare rahvarõivad moodustasid väikse omaette rühma. Põhitüübilt kuulusid Kihnu rahvarõivad küll Lääne-Eestiga kokku, kuid neil oli mitmeid kohalikke erijooni. Kihnu naise ülikonna põhiosad 19.sajandil olid särk, käised, seelik, vöö, õlarätt, vammus, abielunaistel põll. Särk: See tehti kahekorra kokkumurtud valgest jämedamakoelisest linasest kangalaiast, millele lõigati kolmnurkne kaelaauk ning lisati külgedel laiust siiludega. Käised: Need tehti valgest linasest. 19. sajandi teiselpoolel jäi kurrutamine ära, kui see eest pöörati rohkem tähelepanu pidulike käiste tikanditele. Seelik: 19.sajandi esimesel poolel ühevärviline poolvillane, valge, hall, must või sinine, allääres punastest villastest lõngadest palmitsetud kördipael. Pidulikele körtidele pressiti sisse kurrud. 19.sajand teisel poolel levist pikitriibuline seelik. Pikitriibulis...
19.sajandi mood Avapaugu üldse moe suuna tekkimiseks andis tehnika areng ehk õmblusmasina leiutamine 19. Sajandi keskpaigas . See pani aluse rõivaste mehhaniseeritud tootmisele. Rõivaste lõiked muutusid lihtsamaks ja rõivad ise odavamaks. 19.sajandi algus toob moodi kitsamad seelikud. Kuid juba 19. sajandi teisel kümnendil tuli naiste moodi tagasi lai seelik. Kasutusele võeti taas korsett, sest lai seelik nõudis väga kitsas pihta. Varrukad puhviti käharaks. Juuksed kammiti pealaele siledalt lahku ja seati kõrvade taha rull-lokkidesse. Ehteid kasutati rohkesti. Musliinist, siidist ja sametist rõivaid kandsid enamasti rikkamad naised, vaesemad kandsid puuvillaseid riideid. Vaesemad inimesed ei saanud endale ka eriti laiu seelikuid lubada. Naistel oli ka ülerõivastuse all alusrõivad. ,,Pantalettid" olid kõige alumised rõivad, mida üks daam kanda võis. Erinevalt tavalistes alla põlve püksikutest on need ,,Pantaleti...
LISAND TÄIEND Ehk alus Aluse kirjeldus Toomas Hendrik Ilves, EV president, ....... Mitu iseloomustavat sõna -> Pikk kollane rüüsidega seelik Pikk kollane, roosa seelik Rind- ja põimlause R: __1___ ___2____. P: __1___, __2___, __1____. Lihtlause Liitlause Üttega Rindlause (____ , _____ .) Lisandiga Põimlause (_____ , sest ______ , _____.) Koondlause (: või -) ...
Tilsi Põhikool PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK Loovtöö Koostaja: Stella Salu Juhendaja: Marika Kõomägi Tilsi 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................... 1. PÕLVAMAA RAHVARIIDED.................................................................... 1.1 Rahvariiete ajaloost....................................................................................... 1. 2 Põlvamaa naise rahvariided ................................................................................ 1.3 Põlvamaa neiu rahvariided.................................................................................. 2. RAHVUSLIKU NUKU VALMISTAMINE................................................... 2.1 Nuku õmblemine...............................................................
Barokk mood Moe üldiseloomustus Välimusele pöörati väga palju tähelepanu Hinnati ka mugavust Parukad, uhked soengud Peened mustrid, uhked kangad Meeste mood Lühikesed püksid, pikk kuub Õlgadeni ulatuv krae, laia pitsäärega Peas laia äärega kübar Jalas kõrgete kontsadega saapad Naiste mood Sügav dekoltee Kaheosalised seelikud Pealmine seelik polsterdati külgedelt ja tagant traadiga Seelik lõppes pika slepiga Tikitud siidsukad Soengud Meestel pikad juuksed Hiljem tulid moodi lokitud parukad Naistel kõrged ja uhked soengud, mis püsisid üleval traadi ja paeltega Aksessuaarid Ehted lihtsad ja elegantsed Moes briljandid Kindaid kanti ilu pärast, külma eest kaitsesid muhvid Nii mehed kui naised kandsid kaasas paunakesi ja kukruid Eelistati nööridega kokkutõmmatavaid kotte Kott...
Kontserdi arvustus Ma käisin vaatamas Kammermuusika kontsertit mis toimus EMTA kammersaalis. Kuupäev oli 25. September 2012, kell 18:00. Seal esinesid Karmen Sookruus (viiul), Miina Laanesaar (viiul), Angelica Averjanov (vioola), Kristian Plink (tsello), Konstatin Suhhovski (klarnet), Maila Laidna (klaver) ja Leila Röömel (klaver). Mängiti seitset pala mis olid päris pikad need olid Klarnetikvintett A-duur KV 581 palad 1 Allegro ja seda esitasid K.Suhhovski (klarnet), M.Laanesaar (viiul), K.Sookruus (viiul), A.Averjanov (vioola), K.Plink (tsello). Järgmisena oli Trio d-moll op 3 palad 1 Allegro ma non troppo, 2 Andante, 3 Allegro seda esitasid L.Röömel (klaver), K.Plink (tsello), K.Suhhovski (klarnet). Viimane oli Klaverikvintett f-moll palad 1 Molto moderato quasi lento, 2 Lento, con molto sentimento seda esitasid aga M.Laidna (klaver), M.Laanesaar (viiul), K.Sookruus (viiul), A.Averjanov (vioola) ja viima...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM31 Veronika Sarapova 19. saj naisterõivastus Referaat Juhendaja: Kadri Roball Särevere 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Rõivatööstus ........................................................................................................................ 4 Charles Frederich Worth......................................................................................................... 4 Josephine Bonaparte.............................................................................................................. 5...
Kleitide etikett Karin Kõrts Lääne-Viru Rakenduskõrgkool JA12 26.09.2012 Sobiva rõivastuse valimine Riietumisel peab silmas pidama AJA, KOHA ja TEGEVUSE ühtsust ning enda isikupära ja vanust. On olemas tegumoode ja värve, mis inimestele sobivad, sest need harmoneeruvad tema välimusega, samuti värve, mis reeglina talle üldse ei sobi. Kõrvuti värvidega on suur tähtus proportsioonidel. Riietuse osas on mehed tavaliselt soodsamas olukorras kui naised. Väikse õhtukleidi kandmine üritusel Väikest õhtukleiti kantakse vastuvõttudel, kui kutsel on kirjas `smoking' Kleit peab olema varrukatega ja ilma dekolteeta Kleidi pikkus võib ulatuda pahkluuni Tagasihoidlikuks õhtukleidiks võib olla ka väike must kleit ehk nn kokteilikleit, mis kehastab elegantset lihtsust Pidulikeks õhtuteks sobib ka pikk seelik ning püksi...
Etno stiil ahvuslikud rõivad eri maades ja kultuurides Etno stiilist üldiselt Ethnos kreeka k. rahvas Stiil, millega väljendatakse enda kuuluvust ning kantakse enda päritolumaa rahvuslikke rõivaid. Hakkab lääne odava ja kättesaadava moe mõjutuste tõttu hääbuma Igapäevaselt läänelik, üritustel etno Kasutatakse ka üksikuid elemente Korea Igapäevaselt läänelik stiil Pulmades ja rahvuslikel üritustel hanbok Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Jaapan Traditsiooniline rõivaese naistel, meestel, lastel kimono Ki- kandma mono asi Täispikkuses rüü, langeb kandadele, T kujuline, sirge lõikega, ümber keha mässitud alati vasak pool ümber parema poole, kinni...
HOTELL JÄRVE ÄRIIDEE, PEAMINE EESMÄRK Eesmärgiks on see, et kliendid saaksid hotelli külastades meeldiva kogemuse. Et loodussõbrad saaksid tulla nautima ja uurima loodust ja erinevaid taimi/puid/lilli PEAMISED KLIENDID Meie peamised kliendid on inimesed, kellele meeldib uurida ja nautida loodust. Inimesed, kes on loodussõbralikud. TOOTED/TEENUSED Erinevad massaažid, hooldused, kaaniteraapia, lõõgastuspaketid, ujula, basseinid, restoran, kus saab nautida elavat muusikat, mullivannid, saunad, jõusaal konverentsiruumid, kus saab korraldada loenguid,majutus, erinevate taimede uurimist, putukate uurimine MEIE EELISED Meie eeliseks on asukoht ja kaunis loodus. Meie kõik kasutatavad vahendid on looduslikud. (koristusvahendid,kreemid,toiduained, hoolitsuste vahendid) Kliendiseisukohalt hotelli eelised: Rahulik, soodne, erinevate teenustega O L E M A SO L E V KE SKKO N D Rahulik ja vaikne keskkond Suviti pakume...
Mõis ja talu Aleksandra Popova 10B Nii ordu kui ka piiskopkonnad hakkasid vallutatud alade haldamiseks maid läänistama saksa soost vasallidele. Nii tekkisid esimesed mõisad. Lisaks rajasid neid ka ordu, piiskopkonnad ja kloostrid oma mitmekülgse majandustegevuse tarbeks. 17. ja 18. sajandil oli Eestis alal umbes 1000 mõisat. Kõige enam oli era- ehk rüütlimõisa. Teiste suurema mõisate rühma moodustasid riigi- ehk kroonumõisad. Kolmanda kirikumõisad ehk pastoraadid. Eramõis Kroonumõis Kirikumõis 18.sajandil tõusis olulisele kohale viinapõletamine. Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid riigile makse.Selleks korraldati iga seitsme- kaheksa aasta järel adramaarevisjone. Mõisnikud püüdsid anda oma lastele hea hariduse. Paljud mõisnikud olid kultuurihuvilised ja käisid tihedalt läbi Euroopa haritlastega. Eestis sündisid ja kasvasid üles mitme...
Lasnamäe Üldgümnaasium Viljandimaa rahvariided Referaat Henri Muldre 11A Tallinn 2011 Sisukord 1. Naise ja neiu rõivas (TAHVEL I, II, III) ...................................................................... 3 2. Mehe ülikond (TAHVEL I, III) .................................................................................... 5 3. Kasutatud allikad .......................................................................................................... 7 2 1. Naise ja neiu rõivas (TAHVEL I, II, III) Viljandi naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, kampsun või must villane pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, väike tanu, sukad, kindad ja jalanõudena pastlad, hiljem kingad. Vilja...
Spikerdamise nipid ;)) ! Mp3/Ipod spkker :D . Üks väga hea viis on see, et kui mõndadel on kas mp3' ed või Ipodid, millega saab musa kuulata, siis saate sinna lindistada ja tunni ajal kõrvaklappidega kuulata . Eriti hea on see tüdrukutele, kellel on pikad juuksed ja sallid . Siis ei näe juhtmeid kaelas . Kui õpetaja märkab - pane kiiresti mingi suvalise laulu peale mp3 :D . Varrukaspikker ^____^ Siis veel üks hea hea viis spikerdamiseks on kampsuni ääre varruka külge panna paberileht haaknõelega. Siis keera üks kord varrukas ülesse ja haaknõela ei näe ;)) ! Koolikoti spikker ;)) . See nipp käib nii, et paned koti kuidagi natuke lahtiselt avatuna ja kleebid TV peale mis on nähtav märkmepabereid(ntx neid kollaseid märkmepabereid :D) aga võib ka lahtisi spikreid kaa koolikotti panna . Ei soovita nippi nendele kes istuvad keskmises reas :D . Spikripliiats ;)) . Kas teate seda spikrip...
Silmaringi/viktoriini küsimused 1.Mis asi on undruk?aga troi?pliseer?ubin?puhvaika?kuvalda?kuväär?märss? Kes on virtin? šveitser?livree? šeriif?hetäär?pegasus? Kas põhja minnes saab põhja minna? Mida tähendab lause: Noored timurlased spatseerid peale võsaleeri grüünesse Kes oskab maailma kõiki keeli? Mis on kaks püsivat asja elus? Mida teha kui on lootusetus? Kuidas kirjutada laiskus kontid/tes/laiskus contiites? Kuidas nimetatakse ringi? Nimeta Eestis tegutsenud tehaseid ja millega tegelesid?(Volta,Punane Koit, Dviigatel,Kreenholm) 1. Undruk on seelik Kihnus nimetatakse troiks villasest lõngast kootud ülepea selga aetavat meestekampsunit. Pliseer on voltidega seelik. Ubin on õun,õuna viss,vilets õunapabul. Puhvaika on vatikuub. kuvalda on eriline haamer,mil on kummist vasar. Kuväär on ümbrik Märss on kasetohust või niinest punutud seljakott. Tiree on mõttekriips 2. Virtin on ...
Rõivastus . Rahvarõivaste käiste mustreid ja seeliku värvitriipe imetledes jätame tihtilugu vöö tähelepanuta. Aga vöösidki on tuhandeid, igal oma muster ja värvid. Naiste kirivöö on eesti rahvapärases tekstiilikunstis olnud eriti armastatud, teda on kantud nii vaipadele kui kinnastele, aga isegi õllekannud pole sellest rikkalikust geomeetriast puutumata jäänud. Ilus vöö ju ka - valgele linasele põhjale kootud värviline villane kiri. Saaremaa Saaremaal oli peaaegu igas kihelkonnas mõningal määral erinev rõivastus, suuremate rühmadena eralduvad lääne ja idapoolsemate kihelkondade rõivad. Ida Saaremaal, kus asub Karja kihelkond, oli rõivamood võrdlemisi sarnane. Karja naine 19. sajandi jooksul muutus naiste rõivamood oluliselt. Allpool vaatleme 19. sajandi kolmandal veerandil kantud rahvarõivakostüümi, mil ülikonna põhiosad olid särk, seelik, vöö, põll, liistik, kampsun, pe...
Mariliis Tisler 12.B 1970-1980.-ndate aastate koolielu Hakkan uurima ema mälestusi kooliteest Nõukogude ajal. Ema alustas koolited 1974.aastal. Viisin läbi pisikese intervjuu, et saada paremini teada. Kokku küsisin 31 küsimust, mõne huvitavama vastuse lisan ka siia. Esimeseks kooliks oli Kingisepa 8-klassiline kool ( praegune Kuressaare Vanalinna Kool) . Emal oli kooli minek väga oodatud aeg, kuna lootis sealt saada uusi tutvusi ja teadmisi. Koolist sai ta oma esimese aabitsa, millel oli kujutatud suur kirju sabaga kukk. Tema esimeseks klassijuhatajaks sai Leida Põld, kes oli väga hea õpetaja, väga tasakaalukas ja tore inimene. Kes oli Sinu lemmik õpetaja ? Miks just Tema ? Mul tekkis lemmik õpetaja alles keskkoolis. Ta oli füüsika õpetaja Tiiu Poopuu. Tema tunde ei jätnud ma kunagi õppimata. Miks ta mu lemmik oli, ma ei tea, aga ...
Tallinna Tööstushariduskeskus Rõivaala müügikonsultant Refraati teema "Lõputöö – tööstuskaubad – rõivad " Koostaja: Rühm: Juhendaja: Tallinn 2011 Oma referaadis ma kirjutan naisest, kes töötab fiitnestreenerina. Seetõttu ta kanab tihti spordlik riietus.Ta on 30 aastat vana.Ta on väga aktiivne ,sõbralik,avalik . Tema stiil on sportlik ,aga kui ta läheb kuhugi peole või konfirentsile ta mutab oma riide spordlikust pidulikule ja ametirõivale. Ta elistab rohkem vabaaegne stiili. Rõivas selles stiilis on mugav ja praktiline.Samuti vabaaegses stilis võib kerge tegelda spordiga ja teisedega harrastusga.Tema huvid on suur tennis,joonistamine samuti talle meeldib luugeda. Mis puutub värvustüüpesse, siis ta on talvenaise. Talvenaine ...
KAVAND Seelik Nimi Klass Kuupäev 1) Töövahendid: käärid, õmbluskriit, riie, lukk, nööp, niit, nõel, riidelõige, nööpnõelad, mõõdulint, õmblusmasin, joonlaud 2)Riie: puuvillane Riide värvus: ruuduline 3)Seeliku mõõdud: vööümbermõõt: 67cm puusaümbermõõt: 88cm seeliku üldpikkus: 43cm 4) Joonis Lõige
- riietus k-pluus -seelik -kleit -mantel -jope - teksad -kasukas -kostüüm -lühikesed pükisd -Pikad(viigi) püksid -lips -kikilips -müts,kaabu,kübar -vormimüts -saapad - kingad - tossud -käpikud -sõrmkinnas - triiksärk -valge -hall -must -punane -roosa -kollane -roheline -beez -pruun -sinine -lilla(violetne) -oranz -ere -hele -tume
Tartu Kutsehariduskeskus Kergtööstus ja kodu- ning iluteenindus **** **** **** ÄKSI KIHELKONNA RAHVARIIDED Referaat Juhendaja: *** *** Tartu 2017 SISUKORD ÄKSI KIHELKOND 2 ÄKSI NAISE RAHVARÕIVAD 3 Särk 3 Seelik 4 Vöö 4 Põll 5 Kampsun 5 Õlakatted 5 Pealisrõivad 6 Peakatted 6 Ehted 7 Aksessuaarid ...
Põlva neiu rahvarõivad Särk on õmmeldud linasest labasest riidest. Piki õlgu 7,2 cm laiused õlalapid. Särk ja õlalapid kaelaava juures kurrutatud. Varrukad värvli juures kurrutatud, pärast volditud. Värvel 3,6 cm laiune, pilukaunistusega ( x-kujuline pilu ja mähkpilu toodud loomulikus suuruses lk ). Värvel kinnitatud kahe siidist nööbi abil. Õlalapi keskel pikisuunas ja varrukapäradel punase puuvillase lõngaga eelpistes tikutud geomeetriline kiri. Krae kahekordsest riidest, 11,5 cm laiune, kummagi otsa allääres nööpauk. Nööpaukudest käib läbi 20 cm pikkune valgest linasest lõngast keerutatud nöörike, punasest ja valgest lõngast tuttidega otstest. Pinnalõhandiku servas 1 cm laiune pilu. Seelik pikisuunaline koeripstehnikas, lämeks valge linane, koeks pruunikaspunane, valge, hele- ja tumesinine, lilla, helepunane ja roheline villane lõng. Seeliku laius 230 cm. Allääre pahupoolele õmmelda 5 cm laiune linane...
Rahvarõivad. Taive Särg Kaarma, Melanie. Voolmaa, Aino. Eesti rahvarõivad. Tallinn 1981 Värv, Ellen 1998. Riietumine ja rahvarõivad. Eesti rahvakultuur. Tallinn, lk. 367396. http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/Li/Rahvaroivad http://www.estonica.org/et/Kultuur/Rahvakultuur/Rahvariided/ Rahvarõivad on seisuslikule ühiskonnale iseloomulikud talupojarõivad. Eestis tähistasid rahvarõivad ühtaegu seisuslikku ja rahvuslikku kuuluvust talupojaseisust ja maarahvast, sest valitsevad klassid kuulusid saksa rahvusse. Nimetus rahvarõivad (rahvariided) tuli tarvitusele ärkamisajal, mil C. R. Jakobson jt. rahvuslikud tegelased hakkasid taotlema tollal kadumas olevate traditsiooniliste talupojarõivaste kandmist pidulikel kokkutulekutel rahvusliku uhkuse rõhutamiseks. Tänapäeval kantakse rahvuslikel üritustel eelkõige 19. sajandi pidulikku talupojarõivast. Muinasaeg. Varasemad andmed eestlaste rõivastuse kohta põhinevad arheoloogilistel leidude...
Vana hea Rootsi aeg ? Arutlus Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699. Selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Kui räägitakse Eesti ajaloost, siis tihtipeale mainitakse "vana head Rootsi aega". See aeg oli kindlasti nii mõnestki küljest vaadatuna parem nii talle eelnenud Saksa ajast kui ka järgnenud Vene ajast, kuid kas ta oli siis tõesti nii hea, et teda meenutada selliste nostalgiliselt kõlavate sõnadega? Rootsi aeg mõjutas suuresti Eesti rahvaarvu. 1620. a. oli siinne rahvaarv alla 100 000 inimese. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast. 17. saj. teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt teiste rahvaste esindajaid. Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi. Venemaalt saabus ka käsitöölisi...
TURNÜÜR MIS ON TURNÜÜR? Turnüür on riietus, kus rõhutatud on ainult tagumik. See oli moes 1870.-1890. aastatel Pärast krinoliini arvasid esteedid, et mood on tüürita. Väga laia seeliku asemele tuli nüüd kitsas seelik, kleit hakkas puusade ümber kokku tõmbuma ja taha kuhjuma. Kehavormidest tõusis esile see, millest viisakas seltskonnas ei räägita, või kui, siis ainult prantsuse keeles. Nii kandiski uus siluett nime pariisi istmik. Turnüüri domineerimisega naistemoes muutus vastavalt ka vihmavarju kuju, läbiligunemise eest tuli kaitsta ka daamide vormikamat poolt. Samal ajal püüti naisterõivastust ka
Riisa raba Pärnu- Jaagupi Rada asub Tori vallas Pärnu-Jaagupi Pärnumaal rahvariided. Kirju ja on 4.8 m pikk seelik, must vest, valge särk,vastlad. Pärnu maakond frosthotel.ee mis on huvitav Pärnu Pärnu Jõgi noortele Jõe pikkus on 144 See on Pärnu vana km. Pärnu on väga ilus haigla. See hoone sai Seal on ilus vaade. linn, eriti suvel, just 100. aastaseks. See pakub huvi nii selle pärast teda noortele kui nimetatakse vanematele . suvepealinnaks. ...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö- ja täiendõppe osakond Minu kodukoha rahvarõivad Tarvastu Referaat Anna-Christi-Karita Aruksaar NT-1 Tallinn 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Tarvastu naise- ja neiu rõivad................................................................................................. 4 Meeste rõivad.......................................................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................. 10 Sissejuhat...
C.R.Jakobsoni nim. Gümnaasium 10.B klass Koostas: Gerta Vainaru Viljandi 2010 · Artemis on vanakreeka mütoloogias jahijumalanna. · Roomlased samastasid teda oma Dianaga. · Artemist peetakse sageli amatsoonide jumalannaks. · Artemise auks on ehitatud Efesose tempel. · Templit ehitati 120 aastat. · Templit peeti üheks vanaja seitsmest maailmaimeks. · Teda kujutati lühikeses rüüs noore tütarlapsena · Tal oli nooletupp seljal ja oda käes. · Teda saatis emahirv ja nümfid. · Tema seelik vööst kuni alumise servani oli täis külvatud lõvi, jäära, põdra, mesilase ja vähi pea kujutisi. Efesose tempel ARTEMIS Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Artemis · http://www.arhitektibyroo.ee/jutuwestja/viewtopic.php? p=7605&sid=fa2866e2544c0c0b3db63d46736325f2 · http://web.zone.ee/7maailmaimet/tempel.jpg · http://www.sugarbane.com/...
Rahvarõivad ja Muhu tikand Eesti rahvariie on meie esivanemate ajalooline riietus, mis on loodud sajandite vältel vastavalt võimalustele, vajadustele ja tavadele. Selle arengus võeti eeskuju nii naabritest kui kõrgkihtide rõivastest, kuid kõik välismõjutused kohandati oma maitse ja traditsioonidega. Rõivad valmistati telgedel kootud villasest või linasest kangast, 17. sajandil lisandusid silmuskudumid. Põhiosa rõivastusest oli naturaalne - linasest esemed olid valged, villasest esemed lambavalged, -pruunid ja -mustad. Muid värve saadi taimedega värvimisel. 19. sajandi alguses hakkas levima potisinine värv (indigo), sajandi keskpaigas aga eredad poevärvid (aniliinvärvid). 19. sajandil suurenesid rahvusvahelise ehk linnamoe mõjud rahvarõivastes märkimisväärselt. Tänu arheoloogilistele leidudele teame mõnda ka I aastatuhande ja II aastatuhande alguse riietusest. Tolleaegsel eesti rõivastusel oli rohkesti ...
KOOLIVORM NÕUKOGUDE EESTIS Getri Mitt Moestilistika IV Univormide ajalugu Õppida, õppida, õppida! – V.I Lenin • Kaudselt mõjutas Nõukogude aja koolielu kõige rohkem Vladimir Lenin, hiljem Jossif Stalin • Lenin ja Stalin on tuntumad kommunismi rajajat ja edasiviijat • Koolid olid sunnitud neid ülistama • Koolinädal kestis 6 päeva • Koolivorm oli kohustuslik • Keelatud olid ehted, meik. Tüdrukutel pidid juuksed patsis olema ning poistel ei tohtinud olla pikki juukseid. Reeglite rikkumisel ootas karistus. • AJALOOST • Ühtne koolivorm kehtestati Eestis 1955. aastal. Tookord kuulus Eesti Nõukogude Liidu koosseisu. Selle suure riigi juhtide arvates pidid kõik lapsed käima koolis ühtemoodi riides. Tüdrukutele oli ette nähtud pruun villane taljes kleit ja poistele tume ülikond. Esialgu ei olnud vorm siiski kohustuslik, ainult soovituslik. • Koolivormi juurdumine võttis pikalt aega, e...
TÖÖVÕTTED LASTE SOTSIAALSETE OSKUSTE ARENDAMISEKS. 1. Riietumine Eesmärgid: Lapsed õpivad riietuma ning ennast ise riidesse panema. Vajaminevad vahendid: püksid, särk, sokid, seelik, korv, müts, sall, kindad, jope, nukud, nukuriided, pliiatsid, paberid. 1. Vajaduse määratlemine Kuidas ennast ise riietada, millises järjekorras ja kuhu vastavad riided selga pannakse. 2. Sissejuhatus Lastelaulu kuulamine makilt ja kaasa laulmine. Kes mind ikka aitab, kes mind ikka aitab? Emme hea, emme hea. Püksid jalga mulle, särgi selga mulle? Emme hea, emme hea. Kes mu peakest paitab, kes mu põske paitab? Emme hea, emme hea. Lapsed istuvad laulu kuulates koos õpetajaga vaibal. Peale laulu hakkab õpetaja küsimusi küsima: kes sind riidesse aitab? Kas sa ilma emme või issi abita ka oskad ennast riidesse panna? Kuidas sa paned pükse jalga? Kuidas sa paned särki selga? 3. Sotsiaalse oskuse komponentide määratlemine. Pükste, särgi, sokkide selga panek...
Traditsioonilised India riided: päritolu ja liigid Kaisa-Mai Hütt TKHK RT16 2016 Ajalugu Riietustavad Indias ulatuvad kaugesse minevikku. Riietus oleneb kultuurist, kliimast ja regiooni kommetest. Kuna India on "ühtne erinevuses" siis India riided kujutavad endast sama Saree Levinuim riietusese Indias India naised kannavad seda koos pluusiga. Valmistatakse erinevatest kangastest, näiteks siid, puuvill, siffoon jne. Ääred ning tikandid võivad olla vägagi erinevad ning mitmekesised. Lehenga choli See on samuti naisteriietus. Kantakse 3 osalisena. Choli - pluus, lehenga - seelik + dupatta või odhni. Pattu langa Laste ja teismeliste riietus Dhoti Kurta Traditsiooniline meesteriietus. Originaalis puuvillane, tänapäeval ka siidist. Algselt vaid valget värvi. Sherwani Tavaline jakilaadne meeste riietus - kurta. “Nehru” krae. Liibuvad püksid “churidar”. Tihti lisatakse riietusele veel dupatta sall. Henna/mehandi Aitäh! :) ...
Balett „Uinuv kaunitar'' ,,Uinuv kaunitar’’ on Pjotr Tšaikovski ballet, mis on kujunenud Charles Perrault’ muinasjuttude ainetel. See on Marius Petipa ja Ivan Vsevoložski libreto. Maailmaesietendus 15. jaanuaril 1890 Maria teatris, ning esietendus Rahvusooperis Estonia 14. novembril 2014. Mina tahaksin seda vaatama minna. Mulle väga meeldib priimaballeriina tutu, mis on beebirooosa. Tema pead põõritavad keerutused on väga ägedad. Kordebaletti tantsjad olid kõik väga osavad, kõik oli väga hästi ajastatud ja nende kostüümid sobisid lavakujundusega. Kurja nõida kehastav baleriini liigustused ja kostüüm andsid tunda, et tegemist on kurja lootegelasega. Tema seelik oli musta värvi ja nägi välja nagu ronga sulestik. Pärast ‘’Uinuva kaunitari’’ ärkamist toimus laval imeline pas de deux. Solistid tantsisid nii graatsiliselt ja meessolist oli priimabaleriinale hüpete ajal toeks. Kõik tun...
Edvard Munch (1863-1944) Karje 1893 Ängistus sümbolism sümbolism Arnold Böcklin (1827-1901) Surnute saar sümbolism Judith ja Holofernes Gustav Klimt Suudlus 1862-1918 ehk 1907 Judith I sümbolis 1901 m ja sümbolism ja juugend juugend Lemminkäise ema 1897 Akseli Gallén-Kallela tempera (1865-1931) rahvusromantism ehk sümbolism Kristjan Raud (1865-1943) Allmaailmas 1935 rahvusromantism ehk sümbolism Kristjan Raud Allilmast tagasipöördumine (1865-1943) 1935 rahvusromantism ehk sümbolism Nikolai Triik (rahvusromantism ehk sümbolism) (1884-1940) L...
LÄHTUMINE RIIGIST VÕI LÄHTUMINE RAHVUSEST TERRITOORIUMIST VÕI KEELEST Euroopa keeled rootsi keel Läti territoorium eesti kirjandus Austria suursaadik, Norra eesti rahvatants, diplomaat kreeka rahvustoit Eesti kodanikud, Poola raha vene hing Eesti piirivalve, kaitseväelane vene aktsent Eesti hümn eesti vanasõna Eesti seadused eesti külad Venemaal Eesti kliima, Soome jõed Siberi eesti külad Vene sõjavägi, Hollandi Eesti juudi kogukond rahvaarv Venemaa eestlane Vene aeg inglise huumor NB! Järgnevaid rahvusi pole saksa kombed olemas! eesti raamatu aasta. Austria kirjandus vene poistebänd Eestis Ameerika ...
Õppimine Kirjavahemärgid Üte eraldatakse lausest komadega. Lisand: · Lisand, mis on põhisõna ees, seda ei eraldata komaga. · Kui-lisandit komaga ei eraldata. · Järellisand eraldatakse mõlemalt poolt komaga · Kui järellisand on omastavas käändes siis eest poolt komaga. · Olevas käändes järellisandile koma ei panda Koondlause · Korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga. N: Joonelised, ruudulised ja rohelised seelikud. · Eriliigilisi täiendeid komaga ei eraldata. N: Tüdrukul oli seljas pikk valge siidist seelik. · Kui kohanimi ja kuupäev on nimetavas käändes, siis eraldatakse need komaga. N: Täna on esmaspäev, 17. november 2008. Lauselühend: -nud, -tud, -des, -mata, -maks, -tuna, -mast · -nud, -tud lauselühend, mis ei ole täiendiline eraldakse muust lausest mõlemalt poolt komaga. N: Koju jõudnud, heistis mees pikali. · Verbita lauselühend eraldatak...
Tori kihelkonna naiste rahvarõivad Koostasid KristjanArtur Reek ja Nils Kristjan Kasak Asukoht Tori alevik asub Pärnu maakonna kirde osas ning on samanimelise valla keskuseks. Tori alevikku ümbritsevad järgmised Tori valla külad: Oore, Kuiaru, Selja, Muraka, Levi, Võlli ja Randivälja. Aleviku asutamisaastaks loetakse 1887. Juba 1909 a. oli17 puumaja ning 93 elanikku. Tori naiste rõivad Särk,seelik Lambapruun pihtkuub (varasem), Kampsun(hilisem) Torutanu (varasem), Kabimüts(hilisem) Põll Õlarätik Mustad kingad Talviste rõivastena lisaks kasutati: Mütsi Kasukat Kindaid Aksessuaarid Kirivöö Laia säärekirjaga villased sukad Krae kinnitamiseks väike prees Rinnal suurem prees Kaelas helmed Hõbekett või helmekee kaelarahadega Argipäevane särk Varasemad särgid (ennem 19.saj.) olid üldiselt kraeta Pikkade varukatega Valmistatud peenemast linasest riidest Töösärgid tehti sirgete otsapandud varrukatega Varrukas lühem kui pidusärgil(kirik...
Rootsi aeg Eestis Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aeg kestis tinglikult 16291699. Üldiselt loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõpuks ühe arvamuse kohaselt peetakse aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla. Teise arvamuse järgi aga aastat 1721, kui sõlmiti Uusikaupunki rahu. Kolmandaks arvatakse, et Rootsi aja lõpetas Põhjasõda. Rootsi ajal valitsesid Eestimaal kolme erineva riigi kuningad. Rootsi aeg, mis kestis peaaegu 100 aastat, tõi siinsetele elanikele kaasa palju uusi muutusi. Tähtsamateks neist olid kohtusüsteemi ümberkorraldamine ja uue haldusjaotuse väljakujunemine. Eestikeelne kirjasõna 1637. aastal koostas Heinrich Stahl, kes oli Tallinna Toomkiriku õ...
TORI kihelkonna RAHVARÕIVAD UULU PÕHIKOOL KOOSTAS: MARILIIS ALLIKVEE Tori kihelkonna rahvarõivad 19. sajandil 19.saj teisel poolel rõhutati sageli eesti rahvarõivaste ilu ja nende tähtsust rahvuslikust seisukohast vaadates. Tolleaegne kirjandus propageeris rahvarõivaste kandmist kui eestlaste enesemääratluse ühte võimalust. Vähe oli tol ajal eesti rahval seda, mida ta kultuuri alal võis põris omaks pidada. Samaselt meelestatud oli ka Pärnumaa oma mees C.R. Jakobson, kelle arvates olevat rahvuslikud riided "mitu sada korda mõnusamad, kui muud, moodu järele riided". Õnneks on Tori kihelkonna inimesed rahvarõivast läbi ajaloo väärtustanud ja taas väärtustamas. Kuidas muidu oleks sellisel suurel hulgal informatsiooni säilinud muuseumite kogudes ja inimeste kodudes ning mälus. TORI NAISE RAHVARÕIVAD Tori naise rõivakomplekti moodustavad: särk, seelik, lambapruun händega pihtkuub (varasem), mustast vabrikuka...
Iisaku Gümnaasium HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend.........
MIDA MA SAIN TEADA ROKOKOO AJASTULT? Inngery Karu ROKOKOO Rokokoo valitsusajaks loetakse aastaid 1710 1760 R okokoo tekkis Prantsusmaal (seal nimetati seda ka Louis XV stiiliks) Rokokoo stiil Louis XV Rokokoo vorm Tuntumad kunsnikud rokokoo ajastul Prantsusmaal Jean Antoine Watteau (1684-1721) Francois Boucher (1703-1770) Jean Honore Fragonard (1732-1808) NAISTE RÕIVASTUS Panjeesidega seelik + kor ...
Gustav Adolfi Gümnaasium 7.B GAG 2015 SEELIK ЮБКА PÜKSID БРЮКИ TEKSAD ДЖИНСЫ SVIITER СВИТЕР PLUUS БЛУЗКА SÄRK РУБАШКА ÜLIKOND/KOSTÜÜM КОСТЮМ LIPS ГАЛСТУК SUKKPÜKSID КОЛГОТКИ SOKID НОСКИ PINTSAK ПИДЖАК KLEIT ПЛАТЬЕ KINGAD ТУФЛИ POOLSAAPAD БОТИНКИ MÜTS ШАПКА STIILSELT СТИЛЬНО MOODSALT МОДНО LIHTSALT ПРОСТО TÄNA ON СЕВОДНЯ KÜLM ХОЛОДНА SOE ЖАРКО Gustav Adolfi Gümnaasium 7.B GAG ...
KÕHUTANTS Riietus · Kaunistatud rinnahoidja ja vöö, sageli helmeste ja narmastega · Õhulised ja langevad riided · Paljajalu · Pärineb Egiptusest · Levinud ka beduiinide ja mustlaste seas · Improvisatsiooniline tants, millel ei ole rangeid reegleid ega piiranguid · Liikumised on täiesti kehaomased ning treenivad kogu keha üldiselt Egiptuse stiilis kõhutants · õitses aastatel 1940 1990 · Tantsitakse kas orkestri(ja laulja) või salvestatud muusika saatel · domineerib kaheosalise kostüümi disain, mille seelik ülevalt tuharate ja puusade ümber liibub ning altpoolt laieneb · Vahel tantsitakse ka pikas kleidis, mis katab kõhu. · Liigutused on orienteeritud muusikaliste filigraansuste peegeldamiseks · oluline roll on miimikal ja tantsija tõelistel emotsioonidel · Mängitakse palju vaatajaga, hoitakse teda pidevas janus rohkema järele Türgi stiilis kõhutants · Tantsitaks...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
