1.Aritmeettika-loogika seade (ALU) - , . ALU . . , (, , , ,...). , ( , , ,...). , . ( ) , , . Protsessori üldstruktuur , . (..) , - () . . . - . () . . , . . " " ROM , (), , . " " RAM , . - . 2. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne. Peidikmälu, vahemälu (Cache) , , , . - . - , , . . - , . , , -, , - . , -, , , - . , , - . . . . , , . , , . Kogumassotsiatiivne. , , - 1 32 , CD/DVD/BD- . . 3. Printerid . , .. - . , , . , , . : , . , . , , . . . ,...
Aritmeetika-loogika seade (ALU) M=0 Aritmeetilised operatsioonid M=1 Loogilised operatsioonid Sn-1 ... S1 S0 Sn-1 ... S1 S0 0 0 0 AOPo 0 0 0 LOPo 0 0 1 AOP1 0 0 1 LOP1 0 1 0 AOP2 0 1 0 LOP2 . . . . . . 1 1 1 AOPj-1 1 1 1 LOPj-1 a0 a1 . Operand A . y0 . ak-1 y1 ALU ...
Metalli saamine maakidest. Väga vähe metalle leidub looduses ehedalt,enamik mineraalidena maakides- metalliühend millest seda metalli toodetakse. Metalle leidub: 1)sooladena- kloriidid, karbonaadid, sulfaadid ja sulfiidid (aktiivsed metallid). 2)oksiididena Metalli saamiseks tuleb tema ühendid redutseerida: · karbotermia-redutseerimine C või CO-ga kõrgel temperatuuril. (Fe,Zn,Pb). Fe2O3+3CO=2Fe+3CO2 · aluminotermia- redutseerimine Al-ga, protsessis eraldub väga palju soojust. Cr2O3+2Al(nool)2AlCr+Al2O3 ' Elektrolüüs -elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektrivoolu toimel kulgev redoksreaktsioon. !Kasutatakse aktiivsete metallide saamiseks nende ühenditest(Na, Ca, Mg, Al). Elektrolüüdi seade: anum mis on täidetud elektrolüüdi lahuse või sula elektrolüüdiga, sellesse on paigutatud elektroodid: katood "-"; toimub redutseerimine anood "+"; toimnub oksüdeerumine elektroodid on ühe...
MOOTORID Elektrimootor on elektromehhaaniline seade, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks tööks. Enamik elektrimootoreid töötab tänu elektromagnetismi nähtusele. Kuid on ka mootoreid, mille töö baseerub teistel elektromehaanilistel nähtustel, nagu näiteks piesoelektrilisel efektil või elektrostaatilistel jõududel. Elektromagnetismi nähtusel põhinevad mootorid tekitavad jõudu magnetvälja ja voolu all oleva juhti vastastikmõjust. Vastupidise saavutamiseks, elektrienergia tekitamiseks mehhaanilisest energiast, kasutatakse generaatoreid või dünamoid. Mõnda elektrimootorit saab kasutada ka generaatorina, näiteks sõiduki veomootor võib olla kasutusel mõlemal eesmärgil. Elektrimootoreid ja generaatoreid kutsutakse ühisnimega elektrimasin. On olemas vähemalt kolme toimimismehhanismiga elektrimootoreid: magnetilised, elektrostaatilised ja piesoelektrilised. Kõige...
LELOL Praktiline töö EP2 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1.Tööülesanne Vastata antud küsimustele. EP2.H1 Küsimused: 1. Mida oleks tarvis muuta, et seade jääks pidevalt töötama kuni peatamiskäsuni? Vastused: 1. Pannes nupplüliti ST asemele fikseeritav lüliti. Sele EP2-1 EP2.H2 Küsimused: 1. Miks ei ole lülitite K1 ja K2 paralleellüliti olemasolu vajalik? 2. Mis juhtub, kui relee K2 NS kontakt K2.1 lülitada Y1 ahelasse? Vastused: 1. Sest antud süsteem töötab hästi. 2. Siis antud süsteem ei töötaks. Võttes K2.1 K1 ahelast ära ning vajutades A1 või A2 siis jääks K1.2 ja K1.1 suletuks ja annab Y pidevalt voolu peale. Ainult S1 ja S2 peal hoides liiguks silinder – asendisse. ...
Elektriseadmete ohutusnõuded. Ohutusnõudeid elektriseadmetega töötamisel: 1.Kui elektriseade toodud sooja tuppa külmast kohast, ei tohi teda kohe tööle panna. 2. Elektriseade ei tohi olla niiskuses ruumis. 3. Enne tööle panemist, kontrolli, et kõik kere koostis osad oleksid omas paigas ja korralikult kinnitatud. 4. Pistikupesad ei tohi seinas liikuda ja peavad olema töökorras. 5. Seadme voolujuhe ei tohi olla kaktine või rikkunud. 6. Kui töötad vee läheduses, jälgi, et vesi ei saatuks elektriseadme sisse. 7. Kui näete või tunnete, et seade töötab ebaõigesti lülitage voolust välja ja lugege kasutusjuhendi. Vajadusel pöörduge spetsialistile. 8. Vali sobiv rietus, et oleks mugav ja riietuse osad ei saatuks masina mehhanismi sisse. 9. Töökoha lahkudes lülitage võimalikult kõik elektriseaded voolust välja. 10. Arge lastke lapsi keeruliste elektriseadmete juurde. Ise igapäevases elus jalgin need tavalised reeglid mida ülespool nimetasin...
ILINE TÖÖ Õppeaines: Õpperühm: B Juhendaja: Tallinn 2015 1. Tööülesanne Vastata antud küsimustele. PN2.H1 Küsimused: 1. Käivitada seade ühekordse vajutusega lülitusnupule. Kirjeldada seadme toimimise järjekorda. 2. Nihutada asendiandurit TK1 oma asendist nii, et see ei oleks kolvivarrele kinnitatud otsiku poolt mõjutatud ja püüda käivitada seadet. Mis juhtus? Miks? 3. Asendada nupplüliti fikseeritava lülitiga ja käivitada seade. Mis toimub? Peatada seade lüliti tagasilülitamisega. Korrata katset. Millises asendis peatub kolb? Miks? 4. Käivitada seade ja püüda kolvi käigu pikkust muuta asendiandurite TK1 ja TK2 nihutamisega alusel. Kas kolvi käigu pikkus on reguleeritav? Milline probleem tekib anduri TK1 nihutamisel? Vastused: 1. Vajutan nuppu → kolb liigub + asendisse ning TK1 pealt maha kuni jõuab TK2-ni siis liigub järsult – asendisse tagasi. 2. ...
LELOL Praktiline töö PN6 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1. Tööülesanne Vastata antud küsimustele. PN6.H1 Küsimused: 1. Mida on skeemis tarvis muuta, et seade jääks töötama kuni tema seiskamiseni? 2. Teha asendidiagramm. Vastused: 1. Nupplüliti asemele panna fikseeritavlüliti või võtta lüliti üldse süsteemist ära. 2. Asendidiagramm on selel PN6-1. Sele PN6-1 Sele PN6-2 Sele PN6-3
$ 3 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 L 240 112 240 88 0 1 false 5.0 0.0 L 256 112 256 88 0 0 false 5.0 0.0 L 272 112 272 88 0 1 false 5.0 0.0 L 288 112 288 88 0 0 false 5.0 0.0 L 312 112 312 88 0 0 false 5.0 0.0 L 328 112 328 88 0 0 false 5.0 0.0 L 344 112 344 88 0 0 false 5.0 0.0 x 226 75 239 78 0 10 A3 x 244 75 257 78 0 10 A2 x 281 75 294 78 0 10 A0 x 303 75 316 78 0 10 B3 x 320 75 333 78 0 10 B2 x 336 75 349 78 0 10 B1 x 263 75 276 78 0 10 A1 x 352 75 365 78 0 10 B0 L 360 112 360 88 0 0 false 5.0 0.0 x 226 75 239 78 0 10 A3 x 244 75 257 78 0 10 A2 x 281 75 294 78 0 10 A0 x 303 75 316 78 0 10 B3 x 320 75 333 78 0 10 B2 x 336 75 349 78 0 10 B1 x 263 75 276 78 0 10 A1 x 352 75 365 78 0 10 B0 w 240 120 240 112 0 w 312 160 312 112 0 w 288 120 400 120 0 w 360 136 392 136 0 x 371 347 384 350 0 10 A3 x 372 375 385 378 0 10 B3 x 372 274 385 277 0 10 A2 w 256 192 256 112 0 w 272 192 392 192 0 w 328 232 328 112 0 w 344 232 392 232 0 x 372 304...
Keemilised vooluallikad Mis on keemiline vooluallikas? Keemiline vooluallikas on seade, milles elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks. Liigitamine Keemilised vooluallikad jagunevad ühekordselt ja mitmekordselt kasutatavaiks. Terminid Ühekordselt kasutatavaid saab tühjendada, s.t neist energiat elektrivooluna tarbida ühekordselt (pidevalt või vaheaegadega). Ühekordselt kasutatav keemiline vooluallikas on tehnikaterminites väljendatuna primaarne (esmane) vooluallikas, lühemalt primaarvooluallikas ehk primaarallikas. Primaarelemendi kohta kasutatakse veel ka ajaloolist nimetust galvaanielement. Mitmekordselt kasutatavad vooluallikad on tühjendamise järel elektrivooluga laetavad; laadimisel muundub tarbitav elektrienergia aktiivainete keemiliseks energiaks. Tehnikaterminites väljendatuna on laetav keemiline vooluallikas sekundaarne (teisene) vooluallikas, lühemalt sekundaarvo...
Töö eesmärk Määrata vedelkütuse leekpunkt ja võrrelda saadud tulemusi käsiraamatus toodud andmetega Tööks vajalikud vahendid 1) leekpunkti määramise seade 2) analüüsitava kütuse proov 3) termomeeter mõõtepiirkonnaga 0...200ºC Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus Leekpunktiks nimetatakse minimaalselt temp-i, milleni kuumutatud pinnalt eralduv vedelkütuse aur lahtise leegiga kokku puutudes hetkeks süttib. Sellel temperatuuril kütus ise veel ei sütti. Kui kütuse temp. On leekpunktist kõrgem, tekivad kütuse süttimise tingimused leegiga kokkupuutel. Temperatuuril, mille juures kütus süttib ja põleb vähemalt 5 sekundit, nim. Süttimistemperatuuriks. Vedelkütuse leekpunkt ja süttimistemp iseloomustavad kütuse tuleohtlikkuse astet, samuti ka niiskuse ja kergeltaurustuvate komponentide hulka kütuses. Nende abil on võimalik kaudselt otsustada antud kütuse kvaliteedi ja koostise üle. Tööstuses otsustatakse leekpunkti põh...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Nuga ja veekeetja Lenne Lõiv ja Riina Treumuth referaat Juhendaja: Heli Kruusamägi Pärnu 2009 Sisukord: 1)Nuga 2)Veekeetja Sissejuhatus Nuga Nuga on väga levinud tööriist. See on väiksem terariist, mida kasutatakse lõikamiseks, torkamiseks, koorimiseks, teritamiseks, puu vestmiseks ja voolimiseks jm otstarbel. Koosneb kahest osast, noa pidemest ja vähemalt üheteralisest teramikust Nugade ostmisel on tähtis noa käepideme sobivus kasutaja käega ning turvalise ja tugeva haarde saavutamine. Ärge ostke ühtki nuga enne, kui olete selle kätte võtnud. Terav nuga on hea ja kuulekas tööriist, kuid teravusel on ka piir. Laserteraga nuga võib viilutamisel väga käepärane olla, koorimisnoa puhul aga võiks seda vältida. Veekeetja Kuigi erkpunane veekeetja passiks koju kööginurka hästi, ei maksa värvi õnge minna veekeetja puhul on olulisema...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne Töö pealkiri: Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi töö nr. mahu järgi 5 Õpperühm: Töö teostaja: Aleks Mark MASB11 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Andre Roden 13.11.15 1.Töö eesmärk Magneesiumi massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi. 2.Kasutatud mõõteseadmed,töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm³), lehter, filterpaber, termo- meeter, baromeeter, hügromeeter. Kasutatud ained: 10% soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg). Seade gaasi mahu mõõtmiseks: 1;2 - vastavalt 1. ja 2. bürett 3 - katseklaas soolhappelahusega (algasendis) 4 - magneesiumitükk 5- nivood peavad olem...
LELOL Praktiline töö EP4 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1.Tööülesanne Vastata antud küsimustele. EP4.H1 Küsimused: 1. Kas seade töötab vastavalt eelpool püstitatud nõuetele? 2. Milleks on tarvilik NA kontakt K1.2 paralleelselt käivitiga ST? 3. Milline on asendianduri TK ülesanne seadme juhtimisel? 4. Milleks on tarvilik aegrelee NS kontakt AR relee mähise K ahelas? Vastused: 1. Jah. 2. Vajutades lülitit ST annab see voolu K1-le mis lülitab sisse ka K1.2 mis annab voolu paralleelselt lülitiga ST. Põhimõtteliselt antakse releele voolu läbi enda lülitite. See on vajalik sellepärast, et K1 lülitaks iseennast välja, sest kui AR katkestab K1 ahelas voolu avaneb ka K1.2 ning AR-i uuesti sulgemiselt K1 enam voolu peale ei saa. ...
CNC töötluskeskused Omadused CNC-töötlemiskeskus köögi- ja kontorimööbli ning täispuitmööbli valmistamiseks. Eelised - Eestikeelne programm - Freesimisulatus Y-telje suunal 1550 mm - Laserkiire juhtimisel vabalt positsioneeritavad vaakumtallad - Standardvarustuses 24 vaakumtalda - Standardvarustuses teine rida detailide sõrm 0-punkte - Kõigi piirajate elektrooniline järelevalve - Puuriplokk 18 puuriga (12 vertikaalset/6 horisontaalset) - Patenteeritud puuride kiirkinnitussüsteem - Patenteeritud automaatne spindli lukustuse mehhanism - Soonesaag (0°/90°) - Peaspindel 9 kW - 8-kohaline tööriistamagasin ja lõikeinstrumentide etteandeüksus - Kaks Z-telge - Tarkvarapakett - Komplekt lõikeinstrumente "Starter Kit" - Energiasäästu pakett Tehniline informatsioon Töödeldava detaili pikkus 3130 mm Töödeldava detaili laius 1250 mm Töödeldava detaili paksus 100 mm Pendeltöötluse laius 1000 mm Seadme kaal ca 37...
Tallinna Reaalkool Lüliti Ahti Pent 2010 Tallinna Reaalkool Lüliti tavaelus Oma igapäeva elus puutume kokku paljude seadmetega. Väga suur osa nendest töötavad elektrivoolu toimel. Köögis lainetab tehisvalguses mikrolaineahi, elutoas klõbiseb usinates kätes telekapult, kiired sõrmed käivad arvuti klaviatuuril jne. Esmapilgul tundub, nagu oleksid need seadmed üksteisest väga erinevad, kuid tegelikult on need seadmed väga sarnased. Kõiki neid ühendab üks lihtne seade lüliti. Kõikide selliste seadmete juhtimiseks ja kasutamiseks vajame lülitit. Olgu see siis lihtne valgustilüliti või keerukas mikrokiip. Ahti Pent 2010 Tallinna Reaalkool Lüliti eesmärk: Kui me tahame kasutada elektrit oma huvides, siis peab elekter saama voolata, selleks tuleb luua vool...
Ventilatsioonitööd Ventilatsiooni osad Marko Raba KL11 Ventilatsioonitorustik · Ventilatsioonitorustik on tsingitud terasplekist valmistatud ventilatsioonikanal. Kanali liitmikud on varustatud kummitihenditega, mis tagab ühenduse õhutiheduse. Mürasummutid Mürasummuteid kasutatakse ventilatsioonitorustikus ventilatsiooniseadmete müra summutamiseks ja takistamaks müra edasikandumist pikki torustikku ühest ruumist teise. Painduvad ventilatsioonikanalid · Painduvaid ventilatsioonikanaleid kasutatakse väikeelamutes, kus ei nõuta tulekindlust. Tuleklapid · Tuleklapid on ventilatsioonitorustikk u paigaldatav tuldtõkestav klapp mis takistab tuleleviku erinevate ruumide või hooneosade vahel. Sisse-ja väljapuhkeventiilid · Sisse-ja väljapuhkeventiile kasutatakse mehaanilise ventilatsiooni korral. Materjalideks on kas Värvitud teras või plast. ...
Eritakistuse määramine Laboratoorne töö Õppeaines: Füüsika I Rõiva ja tekstiili instituut Õpperühm: TD12 Juhendaja: lektor Karli Klaas Tallinn 2017 ERITAKISTUSE MÄÄRAMINE 1.Töö eesmärk. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2.Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga traadi materjali eritakistuse määramiseks, digitaalne nihik. 3.Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristlikepindalaga S homogeense traadi takistus: R ( 1 l ) S kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks vib kasutada Ohmi seadust vooluringi os...
Tartu kutsehariduskeskus Pneumaatika ja Hüdraulika kasutamine autoplekksepa töödes Iseseisev Töö Koostaja:Madis Gaidalenko Juhendaja: Paul Kütimaa Tartu 2012 HÜDRAULIKA Hüdraulika on rakendusharu mis käsitleb vedeliku tasakaalu ja liikumise seaduspärasusi. Hüdraulika on väga vajalik auto puhul. Kõige lihtsamaid näiteid võib tuua töökojast, kus kasutatakse tungrauda või tõstukeid, see teeb töö palju lihtsamaks ja hoiab aega kokku. Autodes kasutatakse hüdraulikat amortides, roolivõimus, radiaatoris, õlitussüsteemis. Õlitussüsteemis on hüdraulika sellessuhtes väga tähtsal kohal, et tänu õlipumbale tekib pumbates hüdrauliline liikumine. See õlitab ja puhastab. Ka jahutussüsteem on hüdrauliline, ka tema ülesanne on panna vedelik liikuma, kanalites ja voolikutes. Jahutusvedeliku paneb liikuma ve...
Ülesanded. 1. Kuidas seletada näitlikult, et temperatuuri tõustes metallide takistus suureneb? 2. Elektromagnet on valmistatud vaskjuhtmest. Vase temperatuuritegur α = 0,004 1/K. Toatemperatuuril 20° C oli elektromagneti mähise takistus 2 Ω. Pärast pikaajalist töötamist aga 2,4 Ω. Millise temperatuurini mähis soojenes? 3. Kui suur on järjestikahela takistus, kui järjestikku on ühendatud viis 4 Ω tarvitit? 4. Kui suur on ahela takistus, kui rööbiti on 12 Ω ja 4 Ω tarviti? Korda mõisted Vahelduvvool - elektrivool, mille tugevus ja suund perioodiliselt muutuvad. Sinusoidaalne vool - vool, mille tugevus muutub siinus või koosinusseaduspärasuse järgi. Harmoonilise sundvõnkumisega - välise jõu poolt tekitatud selline võnkumine, mis toimub siinus- või koosinusseaduspärasuse järgi. Vahelduvvoolugeneraator - seade vahelduvvoolu tekitamiseks. Seade koosneb püsimagnetist, mille vahele on paigutatud induktiivpool. Induktiivpooli sümmeetriateljega...
LELOL Praktiline töö PN5 praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1. Tööülesanne Vastata antud küsimustele. PN5.H1 Küsimused: 1. Kui lüliti S on mõjutatud, seade ei käivitu. Miks? 2. Reguleerida aegrelee abil kolvi seisuaega plussasendis. Hinnata seisuaja reguleerimist täpsuse ja ülevaatlikkuse seisukohalt. Milline on kommentaar? 3. Reguleerida süsteemi rõhk madalaks ca 2 bar ja kõrgeks 5...6 bar, jättes aegrelee häälestuse samaks. Püüda võrrelda kolvi seisuaegu plussasendis. Tehke järeldused! 4. Kontrollida stopplüliti S toimet. Kommentaar! 5. Uurida kaherõhuklappide NING toimet. Kontrollida väljundi olemasolu, kui lahutate ühe või teise sisendi (K, TK1, TK2, silinder). Kommentaar! 6. Kuidas oleks võimalik seade panna tööle katkema...
PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus TAK REFERAAT „PRINTERID“ Pärnu 2012 2 Sisukord 1.Mis on printer?..................................................................................................... 3 2.Printerite tüübid................................................................................................... 5 2.1Löökprinterid.................................................................................................. 5 2.1.1 Maatriksprinter e. Nõelprinter.................................................................5 2.1.2 Õisprinter (Daisy-wheel)..........................................................................6 2.2 Löögita printerid..............................................................................................
docstxt/133599139736378.txt
Kontroltöö II - kordamisküsimused Elektrokeemia. Kirjeldage potentsiomeetrilise analüüsi põhimõtet. Mis on Nernst´i võrrand? Nimetage potentsiomeetrias levinumaid elektroode Meetod, mis põhineb elektroodi potentsiaali mõõtmisel. Mõõta saab vaid raku potentsiaali. Potentsiomeetrilise analüüsi korral koosneb rakk võrdluselektroodist, soolasillast, analüüsitavast lahusest ja indikaatorelektroodist. Kokkuleppeliselt on võrdluselektrood anoodiks täpselt teada oleva konstantse potentsiaaliga, potentsiaal ei sõltu analüüsitava lahuse kontsentratsioonist. Potentsiomeetrilise analüüsi põhimõte: tundmatu elektroodi potentsiaali saab määrata teise elektroodi teadaoleva potentsiaali ja elemendi potentsiaali mõõtmise põhjal. Elektroodil tekkiv potentsiaal sõltub lahuses olevatest ioonidest ja nende ioonide kontsentratsioonist - sellist süsteemi on võimalik kasutada ioonide tuvastamiseks ja nende kontsentratsiooni määramiseks. Elektroodi potents...
Ktteseade on seade mis tekitab vlishku juhtimist vajavaid plemis saadusi. Lr on kik plemissaaduste vlishku juhtimiseks. Suitsugaas on lris juhitavate plemissaaduste gaasiline osa. Plemissaadused on ktuse plemise tagajrjel saadud saadused (gaasilised, vedelad ja tahked koostisosad). Lrisisesein on korstnaosa mis koosneb komponentidest mis puutuvad kokku plemissaadustega. Korsten on lri vi lride mbritsevate seinakihist vi seinakihtidest konstruktsioon. Korstnad koosnevad mitmest osadest mida vib kokku monteerida: 1. Moodultellist 2. Eritellimusel ehitatud korsten Korstna osa on korstna mis tahes osa. Korstnalik on plemissaaduse juhtiv sirge osa. Korstnatarvik on korstna osa mis ei juhi plemissaadusi. hekikilise seinaga korsten on korsten mille lri sisesein on korstnaks. Mitmekihilise seinaga korsten, mis paigaldatakse kri siseseinast ja vhemalt hest lisa kihist. Moodul korsten on korsten mille paigaldamisel kasutatakse kokku sobivat...
Arvutivõrgu komponendid, võrgukaardid ja aktiivseadmed Järgur Järguri ülesandeks on signaali kuju taastada ja edastada võrgu teistele segmentidele. Segment on võrgu osa, mille piires kehtib üks ja sama reeglistik. Korrektseks edastuseks peab iga võrgu segment kasutama samasuguseid andmepakette. Järgur 2 Järguridei luba andmeid vahetada eri tüüpi võrkude vahel. Erinevad võrgud on näiteks Etherneti ja Token Ring. Mõlemad segmendid peavad kasutama samasugust pöördumisviisi (näiteks lubamarkeriga pöördumist). Järgur 3 Järgurid saavad ühendada erinevaid füüsilisi kandjaid (valguskaabel, koaksiaalkaabel). Järgur võib olla ka mitmepordine. Port on seadme üks ühenduspistik ja neid saab olla seadmetel erinev hulk. Hub Hub on enamlevinud järguri tüüp. Hubi abil saab ühendada omavahel kokku arvuteid üheks arvutivõrguks. Hub saadab päringud kõiki...
Teleskoobid Kosmoseteleskoop Hubble´i kosmoseteleskoop Lainepikkuse määrajad lahutavad kosmoseteleskoopi jõudva valguse laiali erinevateks lainepikkusteks. Niisugused pildid teevad võimalikuks määrata kosmoseobjektide keemilist koostist, temperatuuri, magnetvälju. Arvutite kaudu saab kosmose teleskoobile anda 24 tundi kestvaid vaatlusülesandeid mõne kosmoseobjekti jälgimiseks. Vaatlustulemused salvestatakse ja saadetakse edasi Maale. Tänu neile suudab teleskoop teha teravaid pilte kosmoseobjektidest, mida maapealsed teleskoobid ei suuda. Hubble´i kosmoseteleskoop tiirleb ümber Maa umbes 500 km kõrgusel maapinnast. Astronoomide meeskond töötab temaga kaugjuhtimise abil. Kui võimalik, kasutab kosmoseteleskoop ühe kosmoseobjekti vaatlemiseks mitut erinevat instrumenti. Raadioteleskoop Raadioteleskoop on seade (teleskoop), mis registreerib Maa-välistest raadiolainete allikatest lähtuvaid elektromagne...
Xun (instrument) Xun (lihtsustatud hiina keelest: ; traditsioonilise hiina keelest: ; Pinyin: Xun; kantoni = hyun1) on kerajas laeva-flööt Hiinast. See on üks Hiina vanimaid muusikariistu ja on kasutusel olnud umbes seitse tuhat aastat. Xun oli algselt valmistatud savist või luust, hiljem savist või keraamikast. See on ainus säilinud näide maa (nimetatakse ka "savi") instrument traditsioonilise "kaheksa-tooni" (bayin) klassifikatsiooni muusikariist (olenevalt sellest, kas seade on valmistatud metallist, kivist, siidist, bambusest, kõrvitsast, mullast, nahast või puidust). Komponendeid Xun on munakujuline aerofon (puhkpill), mille eesküljel on vähemalt kolm sõrme auku ja kaks pöidla auku tagaküljel. Kõige peal on pillil on puhkumis auk ja sellel võib olla kuni kümme väiksema sõrme auku, igale sõrmele üks auk. See on sarnane Ocarina pillile, kuid ei sisalda plokkflöödid huulikut, nagu teised erineva...
Bluetooth Arvutivõrgud ja andmeside Paarumisprotsess · Et kaks Bluetooth seadet saaksid omavahel ühenduse luua, on vaja läbida paarumise · protsess, mis koosneb järgnevatest etappidest: · 1. Seade A otsib teisi Bluetooth seadmeid, mis on Bluetooth levialas · 2. Seade A avastab seadme B · 3. Seade A palub kasutajal sisestada PIN-i · 4. Seade A saadab PIN-i seadmele B · 5. Kui seadmele B sisestatakse sama PIN, siis seade B saadab seadmele A PIN-i · tagasi ja paarumisprotsess lõpeb Probleemid Bluetooth'i haavatavus: · Krüpteerimine ei ole kohustuslik · · Ebaturvalised vaikesätted ei ole välistatud · · Nõrki PIN-e on võimalik ära arvata · · Unit key'd on ebaturvalised · · Terviklikkuse kehv kaitse · · Suvalise arvu generaatori kvaliteet Lisaks eelmainitule tuleb arvesse võtta ka järgnevat: · · Mobiilisetel seadmetel on su...
Eksperimentaalne töö nr. 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk: Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid: CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, õhk, vesi Töö käik: Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO 2 väljub voolikukimbu teistest harudest. Kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kolb korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstants...
E-valimised – kas mugav digitaalne alternatiiv tavahääletusele või ebaturvaline ja häälte võltsimist võimaldav lahendus? Eesti on esimene riik maailmas, kus võeti üleriigilistel valimistel kasutusele e-hääletamine. E-hääle andmiseks on vajalik kas ID-kaart või mobiil-ID, vastava tarkvara ning internetiühendusega seade. 92% Eesti elanikest on internetikasutajad (Kantar Emor, 2018), mis tähendab, et e-hääletamine on suurele enamusele ligipääsetav. Elektroonilise hääletamise statistikad näitavad aasta-aastalt üldist kasvutrendi e-hääletajate arvu osas. Valimiskomisjon nimetab e-valimisi turvalisteks (Koppel, 2020). Samas on ka neid, kes e-hääletamise turvalisuses kahtlevad ja leiavad, et süsteem võimaldab häälte võltsimist. Etteheiteid e- hääletuse turvalisuse kohta on oluline kontrollida, sest hääletustulemustest sõltub, kes esindab Eesti rahvast Riigikogus, Euroopa Parlamendis ja kohalikes omavalitsust...
1. Adapter Nn. vahelüli, mis aitab kokku viia kaks seadet oma vahel 2. Arvuti on elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele. 3. Arvutigraafika kaks põhiliiki rastergraafika ja vektorgraafika 4. Audio kõige lihtsam selgitus oleks ilmselt heli. 5. Avi on tavaliselt filmi formaat. DivX filmi formaat 6. Bitt informatsiooni põhiühik. Väärtus on harilikult 1 ja 0. 7. Brauser- lihtsamalt õeldes veebibrauser 8. CD-lugeja seade, mis vastavalt loeb CD pealt andmeid 9. Desktop on töölaud, mis kuvatakse siis kui teisi aknaid lahti ei ole 10. DHCP - Dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll 11. Domeen on tähtedest ja numbritest koosnev kombinatsioon mis vastab arvuti aadressile internetis 12. Draiver See on olemas kõikidel seadmetel. Ta viib kokku seadme operatsioonisüsteemiga. 13. e- mail on elektrooniline kiri, mis saab saata üle interneti 14. Emaplaat sellest saab kõi...
I 1. Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ) on võnkuva keha 2 sekundi jooksul sooritatud võngete arvu. Amplituudväärtus- maksimaalne väärtus 2.Generaator- seade, mis muudab mingi teist liiki energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Geneka osad: rootor, staator 3.kui voolutugevus poolis muutub, muutub ka magnetvoog? Vale? XL=w*L 4.elektromagnetvõnkumine sõltub - periood sõltub võnkeringi iduktiivsusest L ja kondensaatori mahtuvusest C 5. trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks 6.Thompsoni valem T= 2 ruutjuur LC T-Elektromagnetvõnkumise periood L- induktiivsus C- kondeka mahtuvus 7.em laine- ruumis leviv elektri ja magnetvälja perioodiline muutus. 8. ei tea.. II 1.a-Im=5A b-w=314 c-w=2 f=>f=w/2 =314/2 =50Hz d-T=1/f=1/50=0,02s 2. C=50F=50*10-6F F=100Hz Xc? I 1. Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ) on võnkuva keha 2 sekundi jooksul sooritatud võngete arvu. Amplituudväärtus-...
Kuressare Ametikool Teenindusosakond Kokk SEADMED Referaat Kuressaare 2009 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 ....................................................................................................................................................2 Fritüür..........................................................................................................................................3 Ohutusnõuded.........................................................................................................................3 Kasutamine .............................................................................................................................3 Praktilisi nõuandeid..................................................................................................
RAKVERE AMETIKOOL AL 11 NIMI KEMPPI KEEVITUSSEADED Referaat Rakvere 2011 Sisukord · Kemppi keevitusseadmed ja muud keevitustooted · Poldikeevitus · Kokkuvõte Kemppi keevitusseadmed ja muud keevitustooted · Minarc 220 Minarc 220 on uue põlvkonna keevitusseade, millel on suur võimsus. Lisaks tavapärasele elektroodkeevitusele võib Minarc´iga keevitada ka kontaktsüütega TIG-meetodil. Seade võimaldab keevitada kuni 5mm elektroodidega ja on varustatud distantsreguleerimise võimalusega. Seade korvab alates 2007 aasta lõpul tootmisest maha võetud ülipopulaarset seadet Master 2200. Kaal on veelgi vähenenud, samal ajal koormatavus kasvanud! · Kempomat Kempomat-seeriasse kuulub 5 seadet: 170A, 210A...
Sisukord 1.Referaat............................................................................................................... 1 2. Sissejuhatus....................................................................................................... 3 3.Teoreetiline osa.................................................................................................... 3 4. Praktiline töö...................................................................................................... 4 4.1 Ainetöös kasutatud skeem............................................................................ 4 4.2 Töös kasutatud komponendid ja nende suurused..........................................4 4.3 Spice’i tulemused....................................................................................... 5 4.3.1 Spice’i skeem.......................................................................................... 5 4.4 Valmistat...
Ida- Virumaa Kutsehariduskeskus Eriala: Tarkvara ja andmebaaside haldus Nimi:: Arvuti tehniline dokumentatsioon Referaat Juhendaja: Nimi:: 18/10/10 Jõhvi 2011 SISUKORD ARVUTIKOMPONENDID..................................................................................................3 INTEL® CORETM I7-860 PROTSESSOR (8M VAHEMÄLU, 2.80 GHZ), MILLE VAHEMÄLU ON 8M..........................................................................................................3 Kasutatud kirjandus......................................................................................................................5 2 18/10/10 Arvutikomponendid Datagate ...
Natuke informaatikat viiendatele klassidele Arvuti mäluühikud viiendale klassile bitt (b) Kõige väiksem ühik Bait (B) 1B= 8b (1 täht, 1 kirjavahemärk või 1 tühik) (Kb) 1Kb= 1024 B (näiteks üks lehekülg teksti võib olla 2 Kilobait Kb) Megabait (Mb) 1Mb= 1024 Kb Gigabait (Gb) 1Gb= 1024 Mb Terabait (Tb) 1Tb= 1024 Gb Personaal arvuti ehk PC Komplektis on · Arvutihiir · Klaviatuur · Monitor · Põhiplokk Emaplaat (Motherboard) Peamine trükkplaat, mis ühendab omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Tootjad: ASUS, ABIT, GIGABYTE jne. Protsessor CPU (central processing unit) Sooritab loogika ja arvutustehteid. Iseloomulikuks kiiruseks on tal Ghz, tuumade arv. Tootjad: AMD, Motorola, Intel. Operatiivmälu RAM (random ac...
Natuke informaatikat viiendatele klassidele Arvuti mäluühikud viiendale klassile bitt (b) Kõige väiksem ühik Bait (B) 1B= 8b (1 täht, 1 kirjavahemärk või 1 tühik) (Kb) 1Kb= 1024 B (näiteks üks lehekülg teksti võib olla 2 Kilobait Kb) Megabait (Mb) 1Mb= 1024 Kb Gigabait (Gb) 1Gb= 1024 Mb Terabait (Tb) 1Tb= 1024 Gb Personaal arvuti ehk PC Komplektis on · Arvutihiir · Klaviatuur · Monitor · Põhiplokk Emaplaat (Motherboard) Peamine trükkplaat, mis ühendab omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Tootjad: ASUS, ABIT, GIGABYTE jne. Protsessor CPU (central processing unit) Sooritab loogika ja arvutustehteid. Iseloomulikuks kiiruseks on tal Ghz, tuumade arv. Tootjad: AMD, Motorola, Intel. Operatiivmälu RAM (random ac...
VAHELDUVVOOL on elektrivool, mille suund perioodiliselt induktiivtakistus. MAHTUVUSTAKISTUS tekib soojenevad ja seetõttu kaarduvad kui voolutugevus ületab muutub. PERIOOD (T) ‒ ajavahemik, mille jooksul vool läbib vahelduvvooluahelasse lülitatud kondensaatoris. etteantud piiri. MAANDUSKLEMM on ühenduses maja maandus ühekordselt kõik väärtused. SAGEDUS (f) ‒ perioodide arv Kondensaatori mahutavustakistus vahelduvvooluahelas on süsteemiga (pikse vardaga, uuemates pistikutes lisaks lisa sekundis, mõõtühik herts. TRAFO abil on lihtne muundada seda väiksem, mida suurem on kondensaatori mahutavus. klammina) selleks et inimene pistikusr voolu ei saaks. energiat ülekandekadude vähendamiseks kõrgepingeliseks ja SOOJUSLIK toime: põletus, vere temp. tõus, sudame, peaaju ja VAHELDUVVOOLUGENERAATOR...
Tartu täiskasvanute gümnaasium 10 C KLASS ÕPPEAASTA 2011/2012 REFERAAT Heino eller (1887-1970 ) TARTU 2011 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 Heino Elleri Elust..........................................................................................3 Lapsepõlv, St. Peterburg .............................................................................3 Heino Eller Tartus .....................................................................................4 Heino Eller Tallinnas .................................................................................4 Heino Elleri Loomingust ..................................................................................5 Viiuli- ja klaver...
10 aastaks ja võrdsed osad hoone 200,000 € seade 1 50,000 € seade 2 100,000 € Kohver: põhimat 25 € lisamat 10 € töötasu 20 € muud otsekulud 10 € elekter 0.3 € 3 0.1 kommunaalkulud 2.5 € juhataja 10,000 € aastas asetäitja 7,500 € aastas üldkulud 75,000 € juht 15,000 € aastas müügijuht 8,000 € aastas sekretär 6,000 € aastas raamatupidaja 7,000 € aastas kontoriruum 1,000 € kuus muudüldhaldus kulud 500 € kuus juhtimistasu 1,000 € aastas...
Sisukord Testi läbiviijad............................................................................................................2 Andmed kasutatud seadme kohta...............................................................................2 Andmed katse seisukohalt oluliste üldiste tingimuste kohta......................................2 Katse eeltingimused................................................................................................... 2 Katse 1: Protective Earth Continuity (Kaitsejuhi järjepidevus)..................................... 3 Katse 2: Isolatsioonitakistus Toiteosa ja kere vahel....................................................4 Katse 3: Isolatsioonitakistus - Patsiendi kontaktide ja kere vahel..................................4 Katse 4: Maalekkevool: Normaalolukord...................................................................... 5 Katse 5: Maalekke vool rikke olukorras, kus neu...
Elektrivoolu TEKKEMEHHANISM. Elektrivoolu tugevust määravad suurused, I = qnvS Esiteks peab võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. eksisteerima see mis, liigub ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise. . OHMI seadus Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja vooluringi OSA kohta. Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja korrutisega. Ühik on 1 džaul (1J) valem: A=U*I*t. ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS on füüsikaline suurus, mis pöördvõrdeline lõigu takistusega. I = U/R. R – Juhi takistus, ühik üks oom (1Ω). JUHI TAKISTUS. R = U/I võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus on arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse Takistuse mõõtühikuks on oom (1Ω) . Üks oom on sellise juhi takistus, mille otstele rakendatud Pinge ...
Failisüsteem Programme, andmeid, infot säilitatakse arvuti välismälus failidena. Fail (file) on terviklik andmekogum, millele on antud nimi ja mis asub arvuti välismälus. Kuna enamasti on arvutis tuhandeid faile, siis sorteeritakse need otstarbe, sisu või omaduste järgi suurematesse gruppidesse kaustadesse (kataloogidesse, teekidesse). Nii moodustub hierarhiline süsteem failisüsteem. Failisüsteem on operatsioonisüsteemist sõltuv säilitatava failikogumi korraldusviis. Arvutis võib olla mitmeid välismäluseadmeid. Tänapäeval on peaagu igal personaalarvutil olemas flopiseade, kõvaketas ja CD-seade. Vastavalt vajadusele säilitada suuri andmehulki võib arvutis olla muidki välismäluseadmeid zip-seade, magnet-optilise ketta seade jms. Arvutivõrgus on võimalik võimaldada ligipääsu ka teiste arvutite andmekandjatele nn. võrguketastele. Kõiki olemasolevaid andmesäilituskohti saab vaadata ja kasutada käivitades töölaual asuvast ikoonist ab...
KÕVAKETTA ANALÜÜSIMINE Kõvaketta tuvastamisest saame teada POST käigus. Kui aga kõvakettast ei tuvastatud siis tuleks kontrollida üle ketta ühendused ja jumper settingud. Kui kahtlustate, et viga võib olla kaablis, tuleks katsetada seda sulle teadaoleva töötava kaabliga ühendada ning kontrollida seade üle. Kui see ei aita siis tuleks seade katsetada üle teises masinas. Sellisel juhul kui seade töötab teises masinas võib probleemiks olla toiteseadme rikke või siis ebapiisav toide. Kui aga ilmub veateade MBR ehk master boot record'i laadimise tõrke kohta tuleks kontrollida üle jumper settingud HDD kettal. Kuid kui antakse teade "Missing NTLDR" siis tuleks kontrollida kas XP installatsiooniplaadiga on võimalik partitsioone näha ning tuleks kasuks kui skanneerida kõvaketas diagnostikavahendiga. Tuleks ka kontrollida Kas windows "Safe Mode'is" töötab. Kui ei, tuleks teha XP parandus. Diagnostika programmideks on: SeaTools for Win...
Vahelduvvooluks nim. elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Trafo on seade, mis põhineb elektromagnetilisel induktsioonil vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Trafo igapäeva elus - mobiili laadija, laptop, laualamp. Võnkering sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit. Elektromagnetismi rakendused nt. Raadioside, televisioon, radarid, GPS. Elektromagnetlaine esimene tekitaja Heinrich Rudolf Hertz. Võnkering pooli ja kondensaatorit sisaldav vooluring. Thomsoni valem: T= 2LC , U1/N1=U2/N2: U1- primaarmähise pinge, U2 - sekundaarmähise pinge, N1- primaarmähise keerdude arv. Nihkevool nähtus, kus laaduva plaadi tugevnev elektriväli paneb laengukadjad teisel plaadil liikuma. Elektromagnetväli elektri- ja magnetjõude vahendav ühtne väli. Elektromagnetlaine on elektromagnetlaine l...
ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN SISUKORD 1.ÄRIPLAANI KOKKUVÕTE 1. ASUTATAVA ETTEVÕTTE ÜLDISEKLOOMUSTUS 1.1. Üldandmed 1.2. Ettevõtte eesmärgid 1.3. Osanikud 1.4. Juhatus ja tegevdirektsioon 2. ETTEVÕTLUSKESKKONNA ARENGUSUUNAD 2.1. Tootmisharu arengusuunad 2.2. Muutused riigi majanduspoliitikas 3.3. TOOTMINE , RESSURSID JA INFRASTRUKTUUR 1 3.3.1. Ettevõtte asukoht 3.3.2. Tööjõu vajadus 3.3.3. Tooraine vajadus 3.3.4. Põhivara ja seadmete vajadus 3.3.5. Tootmisprotsesi korraldus 3.4. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE 3.5. PROJEKTI SWOTSISUKORD SISUKORD Avame äri: müüme suhkruvatti Suhkruvatt - lemmik suupiste ei ole mitte ainult maailma lastele. Valgusküllase värviliste magusate pallide ja ei saa jääda täiskasvanuks. Lõhnav õhk, võib olla üsna üllatav, praegune tüdruksõber, romantiline ...
Tunnikontroll riistvara kohta 9. klassile 1. Sa käivitasid arvuti. Kõik on normaalne. Pilt on ekraanil, tuled keskseadmel ja klaviatuuril põlevad ka õiged kuid hiir ei liigu ja klaviatuuril ei tööta ükski nupp . Milles võib olla viga? Vajalikud draiverid puuduvad arvutist. 1/ Emplaat 2. Mis asub emaplaadil, mida sa siit tunned? A. Milline tähtis mikroskeem on Protsessor 5/ tähistatud numbriga 1 ? (selle peale pannakse lisaks jahutusseadmed, antud pildil need puuduvad) B. Milliseid kaarte saab asetada 1 Helikaart valgetesse pesadesse emaplaadil, 2 Modem mis on tähistatud numbriga 2 ? + veel palju teisi C. Millised moodulid asuvad RAM-mälu moodulid pesades tähisega 3 ? D. Mida saab asetada arvutis pesasse AGP-videokaart ,mis on tähistatud numbriga 4? E. 5-ega tähistatud asi, mis see on? ...
Arvuti riistvara Arvuti Arvutiks nimetatakse programmijuhtimisega elektronseadet või -seadmestikku andmetöötluse (sealhulgas arvutuste) automatiseerimiseks. Arvuti riistvara Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. Arvuti riistvara jaguneb(4): sisendseadmed, töötlusseadmed, lisaseadmed ja väljundseadmed. Riistvara komponendid Emaplaat, protsessor, mälu, videokaart, kõvaketas, CD-ROM ja DVD ROM, helikaart, võrgukaart, modem, toiteplokk, korpus, kuvar, klaviatuur, hiir, printer, skanner, kõlarid, puhvertoiteallikas ehk UPS Emaplaat Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Protse...