Soojusnähtused saunas Saunas esineb palju erinavaid soojusnähtusi. Saun on ehitatud tavaliselt niimoodi, et oleks võimalikult hästi suletav, et takistada välisõhu juurdevoolu, sest saunaruum peab olema kuum. Selleks, et sauna kuumaks saada on vaja kütta saunaahju. Mida kuumemaks me tahame sauna kütta, seda rohkem peab ahjus puid ära põletama. Puude põletamisel vabaneb teatud soojushulk, millest osa kandub ahjule. Mida suuremat temperatuuri muutumist me tahame saada, seda suurema soojushulga peab ahi saama. Tavaliselt on saunaahjud metallist (metall on hea soojusjuht), sest sel juhul kulub ahju soojendamiseks vähem puid väiksem soojushulk. Õhk puutub kokku ahju seintega ja soojeneb soojusülekande tõttu. Soojenemisel õhk paisub ja tõuseb ülesse, asemele tuleb raskem külm õhk, mis omakorda soojeneb. Nii tekib õhu ringvool ehk tsirkulatsioon. Saunaahjul on ka keris ja kerisekivid. ...
SOOJUSNÄHTUSED SAUNAS Saunas esineb palju erinevaid soojusnähtusi. Saun on ehitatud tavaliselt niimoodi, et oleks võimalikult hästi suletav, et takistada välisõhu juurdevoolu, sest saunaruum peab olema kuum. Selleks, et sauna kuumaks saada on vaja kütta saunaahju. 1. Konvektsioon.: Mida kuumemaks me tahame sauna kütta, seda rohkem peab ahjus puid ära põletama. Puude põletamisel vabaneb teatud soojushulk, millest osa kandub ahjule. Mida suuremat temperatuuri muutumist me tahame saada, seda suurema soojushulga peab ahi saama. Tavaliselt on saunaahjud metallist (metall on hea soojusjuht), sest sel juhul kulub ahju soojendamiseks vähem puid väiksem soojushulk. Õhk puutub kokku ahju seintega ja soojeneb soojusülekande tõttu. Soojenemisel õhk paisub ja tõuseb ülesse, asemele tuleb raskem külm õhk, mis omakorda soojeneb. Kui saunas on veepaak, on ka seal konvektsioon. Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub all...
Soojusnähtused saunas 9.kl Tänane teema: Konvektsioon Soojusjuhtivus Aurumine Kondenseerumine Konvektsioon Saunas on lae all kuumem ja põranda pool on külmem õhk. Kui jahedam õhk soojeneb tõuseb see kõrgemale kui aga üleval pool õhk jaheneb vajub see alla. Kui saunas on veepaak ssis ka sealKuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde. Soojusjuhtivus Saunas juhivad soojust paljud asjad: Esiteks sauna ahi. Ahi annab soojuse saunas olevale õhule. Sauna ahi juhib soojust ka kerisele,mis muutub kuumaks. Ahi annab soojust ka veepaagis olevale veele. Veepaagi seinad muutuvad kuumaks ja veepaak soojendab omalorda õhku. Aurumine Saunas on aurumist palju. Nt: aurumine veepaagis või kui visata vett kerisele. Õhk saunas tundub kuumana selle pärast, et veeaur juhib väga hästi soojust. Kondenseerumine...
Soojusnähtused saunas Saun on ideaalne objekt soojusfüüsika nähtuste selgitamiseks. Saunas esineb mitmeid erinevaid soojusnähtusi. Saun on ehitatud võimalikult hästi suletavaks selleks, et takistada välisõhu juurdevool, sest saunaruum peab olema kuum. Selleks, et sauna kuumaks saada on vaja kütta saunaahju. Leiliruumi ehitamisel tuleb arvestada, et ahi koos kerisega vastaks ruumi mõõtmetele, et esineks võimalikult vähe soojuskadusid ja jääksid ainult need, mis on seotud õhuvoolude liikumise suunamisega ja ventilatsiooniga. Konvektsioon Konvektsioon on nähtus, kus soojusülekanne toimub gaasi või vedelikuvoolude edasikandumisel. Konvektsioon hoiab saunas ühtlast temperatuuri. Kerise kohal õhk soojeneb ja asub ringlema. Mida kuumemaks me tahame sauna kütta, seda rohkem tuleb ahjus puid ära põletama. Puude põlemisel vabane...
Saun Sõna saun tähendab puidust ehitist või ruumi, kus higistatakse kividest laotud koldes saadud soojuses ja visatakse kerisele leili. Leili viskamine kuulub nii igivanade kui ka praeguste soome sauna kommete hulka. Leilivee viskamine eristabki soome sauna teiste maade saunadest. Leili abil reguleerib saunaline sauna temperatuuri ja niiskuse endale sobivaks. Väljuva õhu klapp on sauna kasutamise ajal suletud ja avatakse pärast saunatamist kuna sauna puitkonstruktsioonid on iseenesest mädanemist esilekutsuvate seente suhtes tundlikud. Kui aga puitosad kuivavad sauna kasutamiskordade vahel korralikult, ei teki mädanikku, kuigi mädanemist tekitavate seente eoseid on kõikjal. Saunatamise mõnu sõltubki väga palju õhuvahetuse tõhususest leiliviskamisel. Siis kui õhuvahetus on halb, ei jaksata pikalt leili võtta, sest hapnikupuudus ja kõrge süsihappegaasi sisaldus hakkavad ...
Soojusnähtused saunas 9.Kl Projektitöö füüsikas Nimi: Kait Kikkas PALA 2009 Sisukord Konvektsioon Soojusjuhtivus Aurumine Kondenseerumine Konvektsioon Saunas on lae all kuumem kui põrandal Kui jahe õhk soojeneb tõuseb see kõrgemale kui aga üleval pool õhk jaheneb vajub see alla Veepaagis toimub ka konvektsioon, kuumem vesi tõuseb ülesse ja jahedam vajub alla. Konvektsiooni skeem Soojusjuhtivus Saunas juhub soojust ahi ja veepaak Ahju sees toimub põlemine mille tulemusena eraldub soojus ning ahju seinad soojenevad Ahju seinad juhivad soojust saunas olevale õhule ja saun muutub soojaks Veepahis toimub täpselt sama protsess mis ahjuski Aurumine Saunas on aurumine veepaagis kui vett soojend...
Soojushähtus saunas Martti liivat Sooja õhu liikumine(Konvektsioon) Saunas on lae all kuumem ja põranda pool on külmem õhk. Kui jahedam õhk soojeneb tõuseb see kõrgemale kui aga üleval pool õhk jaheneb vajub see alla. Kui saunas on veepaak on ka seal konvektsioon. Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde. Soojusjuhtivus Esiteks saunaahi, ahjus sees toimub põlemine mille tulemusena eraldub soojus. Ahju seinad juhivad soojust saunas olevale õhule ja saun muutub soojaks. Sauna korsten juhib ka hästi soojust. Saunas soojavee paagis vee liikumine Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde. Veepaagsis liigub vesi alati kindlas suunas. Soojavee paagis toimub ka aurumine. Aurustumine Kuid aurumist on palju siis kui visata kerisele vett siis täitub kogu õhk veeauruga ja õhk tundub palavamana. Sellepärast et veeaur juhib õh...
Soojusnähtavus saunas Denis Lavrov Saun Sõna saun tähendab puidust ehitist või ruumi, kus higistatakse kividest laotud koldes saadud soojuses ja visatakse kerisele leili. Leili viskamine kuulub nii igivanade kui ka praeguste soome sauna kommete hulka. Leilivee viskamine eristabki soome sauna teiste maade saunadest. Leili abil reguleerib saunaline sauna temperatuuri ja niiskuse endale sobivaks. Konvektsioon Saunas on lae all kuumem ja põranda pool on külmem õhk. Kui jahedam õhk soojeneb tõuseb see kõrgemale kui aga üleval pool õhk jaheneb vajub see alla. Kui saunas on veepaak on ka seal konvektsioon. Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde. Soojusjuhtivus Saunas juhivad soojust paljud asjad. Esiteks saunaahi, ahjus sees toimub põlem...
Soojusnähtused saunas Erinevad soojusnähtused saunas Aurumine Õhu liikumine Soojusjuhtivus Kondenseerumine Aurumine Saunas on aurumist paljudes erinevates kohtades. Palju aurumist on siis, kui kerisele vett visata. Terve ruumi õhk täitub veeauruga. Soojem õhk tõuseb üles poole. Õhk tundub kuumemana. Sellepärast, et: Veeaur juhib paremini soojust kui õhk Õhu liikumine Saunas liigub õhk tihti. Lae all on õhk kuumem, sest soe õhk on kergem ja tõuseb üles poole. All pool on jahedam õhk. Jahe õhk on raskem ja vajub seetõttu alla. Kui jahedam õhk soojeneb, siis tõuseb see üles. Kuumem õhk üleval pool hakkab jahtuma ja tekib õhuringlus. Mõnes saunas on ka veepaak, millega soojendatakse vett. Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla, kus küttekeha teda soojendab. (Joonis) Soojusjuhtivus Saunas on palju ...
SOOJUSNÄHTUSED SAUNAS EHITUS · hästi suletav · Köetav saunaahi · metallist · Mida suurema soojushulga saab ahi, seda suurem on temperatuur 1. KONVEKTSIOON · Lae all kuumem ja põranda pool külmem · Jahedam õhk soojeneb ja tõuseb lakke · Kuum õhk üleval jaheneb ja vajub alla SOOJUSJUHTIVUS · Saunaahi · Ahi soojendab õhku · Ahi soojendab ka kerist · Soojus läheb ka edasi veepaagis olevale veele · Veepaagi seinad muutuvad kuumaks ja soojendavad omakorda õhku AURUMINE · Aurumine veepaagis · Aurumine kerisele visatud veest · Veeaur juhib hästi soojust KONDENSEERUMINE · Auruga kaasneb ka kondenseerumine · Veeauru põrandale langedes jahtub ja kondenseerub · Veeauru lakke jõudmisel koguneb see suuremateks piiskadeks ja kondenseerub KASUTATUD ALLIKAD http://www.ttkool.ut.ee/nupuvere/f/varia12.html TÄNAN KUULAMAST!
SOOJUSNÄHTUSED SAUNAS SISUKORD KONVEKTSIOON SOOJUSJUHTIVUS AURUMINE KONDENSEERUMINE KONVEKTSIOON Saunas on lae kuumem kui põrandal. Kui jahe õhk soojeneb tõuseb see kõrgemale, kui aga ülevalpool õhk jaheneb, vajub see alla. Veepaagis toimub ka konvektsioon- kuumem vesi tõuseb ülesse ja jahedam SOOJUSJUHTIVUS Saunas juhivad soojust paljud asjad: Esiteks sauna ahi. Ahi annab soojuse saunas olevale õhule. Sauna ahi juhib soojust ka kerisele, mis muutub kuumaks. Ahi annab soojust ka veepaagis olevale veele. Veepaagis seinad muutuvad kuumaks ja veepaak soojendab omakorda õhku. AURUMINE Saunas on aurumist palju. Nt. Aurumine veepaagis või kuui visata vett kerisele. Õhk saunas tundub kuumana selle pärast, et veeaur juhib väga hästi soojust KONDENSEERUMINE Seoses aurumisega esineb kondensee...
Soojusnähtused Saunas Matthias Rosental Maksimiljan Venjamin Vlasenko Saunas esineb palju erinevaid soojusnähtusi. 1. Konvektsioon.: Saunas on lae all kuumem ja põranda pool on külmem õhk. Kui jahedam õhk soojeneb tõuseb see kõrgemale kui aga üleval pool õhk jaheneb vajub see alla. Kui saunas on veepaak on ka seal konvektsioon. Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde. 2. Soojusjuhtivus: Saunas juhivad soojust paljud asjad. Esiteks saunaahi, ahjus sees toimub põlemine mille tulemusena eraldub soojus. Ahju seinad soojenevad. Ahju seinad juhivad soojust saunas olevale õhule ja saun muutub soojaks. Sauna ahi juhib soojust ka kerisele, mille tulemusena muutub keris kuumaks. Teiseks veepaak, k...
Soojusnähtused saunas Saun on ehitatud niimoodi, et oleks võimalikult hästi suletav, et takistada välisõhu juurdevoolu, sest saunaruum peab olema kuum. Selleks, et sauna kuumaks saada on vaja kütta saunaahju. Mida kuumemaks me tahame sauna kütta, seda rohkem peab ahjus puid ära põletama. Puude põletamisel vabaneb teatud soojushulk, millest osa kandub ahjule. Mida suuremat temperatuuri muutumist me tahame saada, seda suurema soojushulga peab ahi saama. Saunaahjud on ehitatud metallist, sest sel juhul kulub ahju soojendamiseks vähem puid. Õhk puutub kokku ahju seintega ja soojeneb soojusülekande tõttu. Soojenemisel õhk paisub ja tõuseb ülesse, asemele tuleb raskem külm õhk, mis omakorda soojeneb. Nii tekib õhuringlus. Saunaahjul on keris ja kerisekivid. Kerisekivid puutuvad kokku kuuma ahjuga ja toimub soojusülekanne ahjult kividele. Samuti kuumenevad ka puidust seinad ja saunalava, kuid see toim...
SOOJUSNÄHTUSED SAUNAS Saunas esineb palju erinevaid soojusnähtusi. 1.Soojusjuhtivus: Esiteks saunaahi, ahjus toimub põlemine, mille käigus levib siseenergia ühelt aineosakeselt teisele ehk eraldub soojus. Teiseks veepaak, veepaagis oleve vesi soojeneb seejärel juhib see soojus veepaagi seinetele ja see omakorda soojendab saunas olevat õhku. 2. Konvektsioon; Soe õhk tõuseb üles kui aga üleval olev õhk jahtub siis see vajub alla. Veepaagis toimub ka konvektsioon. Kuumem vesi tõuseb ülesse ning jahedam vajub alla. 3. Kondenseerumine: Veeaur on gaasiline ning kui see satub inimnahale siis see kondenseerub ning muutub nahal vedelaks. Kui veeaur langeb põrandale siis see ka omakorda jahtub ja muutub vedelikuk ehk kondenseerub. 4. Aurumine: Saunas toimub aurumine erinevates kohtades. Aurmine toimub veepaagis kui vett soojendada - veepaagis olev vesi muutub gaasiliseks. Kui aga visata kerisele vett siis täitub kogu saunaruum veeauruga ( ehk ...
Soojusnähtused saunas Teemad Soojuskiirgus Konvektsioon Soojusjuhtivus Aurumine Kondenseerumine Soojuskiirgus Soojuskiirgus on seotud kiirgava keha temperatuuriga ja selle intensiivsus sõltub nii temperatuurist kui ka kiirgava keha värvusest. Küdeva ahju kiirgus on suurim üleskütmise ajal, mil kiirgub ka punast valgust (~600°C). Õige kerise korral peaks põhiline soojushulk vabanema kerise kividest. Konvektsioon Saunas on lae all kuumem ja põranda pool on külmem õhk Kui jahedam õhk soojeneb tõuseb see kõrgemale kui aga üleval pool õhk jaheneb vajub see alla Kui saunas on veepaak siis ka seal kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde Soojusjuhtivus Saunas juhivad soojust paljud asjad: Sauna ahi. Ahi annab soojuse saunas olevale õhule. Sauna ahi juhib soojust ka kerisele, mis muutub kuumaks. Ahi annab soojust ka veepaagis olevale veele. Veepaagi seinad muutuvad kuumaks ja veepaak soojendab omakorda õhku...
Populaarsemad eeterlikud õlid ja nende toimed Eeterlikud õlid on puhtad taimeessentsid, mida destileeritakse või pressitakse õitest, lehtedest, seemnetest, viljast, varrest, vaigust või puust. Eeterlikke õlisid kasutatakse alati lahjendatult. Kodus saab eeterlikke õlisid kasutada: massaaźi õlisegudes, inhalatsiooniks, õhuniisutajas, vannis, kompressina, spreina, vannisoolas, pesu loputusvees, lõhnalambis, saunas. Eeterlikud õlid: Apelsin- Lõõgastav, meeleolu tõstev, kaalu alandav ja leevendab stressi ja vähendab närvilisust. Sobib ka kõhu- ja menstruatsioonivalude leevendamiseks ning soodustab seedimist ja tõstab söögiisu. Piparmünt- Jahutav, hingamisteid avav, leevendab iiveldust, kõhupuhitust. Soodustab seedimist. Peavalu leevendav, närve rahustav, tõstab vererõhku. Ingver- Valuvaigistav, köhavastane, tõstab söögiisu, palavikuvastane, lahtistav ja toniseeriv, soodustab seedimist ning aitab väsimust peletada. Lavendel- Soodus...
SISUKORD .......................................................................................................................................................... 1 FÜÜSIKALISED TAASTUSVAHENDID..................................................................................... 2 Saun.............................................................................................................................................. 2 Soome saun...............................................................................................................................2 Aurusaun...................................................................................................................................2 Infrapuna saun.......................................................................................................................... 3 Soolasaun.........................................................
Siseenergia on aineosakeste energia(nii aineosakeste kineetiline kui ka potentsiaalne energia). U= 3/2 ·m/M ·R·T. (U-siseenergia, 1J; m-mass, 1kg; M-molaarmass; R-gaasi universaalkonstant; T-temp, 1K; R=8,31J/mol·K) Siseenergia muutmise kaks viisi: 1)mehaanilist tööd tehes(nt. hõõrumine, tagumine, muljumine), 2)soojusülekanne(lusikas kuuma tee sees, saunas käimine). Soojusjuhtivus levib energia kandub osakeselt osakesele põrkumise teel, (nt. lusikas kuuma vette, raudnael lõkkel). Konvektsioon levib soojus levib ühelt kehalt teisele liikuva ainega (nt. õhu ringlus toas, tuule liikumine, tõmme korstnas). Soojuskiirgus levib energia levib kiirguse teel, (nt. päikese kiirgus, lõkke soojuskiirte abil). Soojushulk on siseenergia hulk, mida keha saab või annab soojusülekande protsessis. Põhiühik: 1J (dzaul). Defineeri kalor: cal on soojushulk, mis on vajalik 1grammi vee temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. (1cal=4,19J, 1J=0,24cal). Sooj...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS VIIMISTLEJA Maris Metsmaa TERVISLIKUD ELUKOMBED Referaat Juhendaja: Mihkel Lembit Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Tervislikud elukombed mõjutavad meie organismi positiivselt. Referaadist saab kokkuvõtliku ülevaate erinevatest taastumisprotseduuridest ja nende õigest metoodikast. Saab lugeda kuidas käia saunas ning kodus taastumiseks vajalikkudest asjadest. Lõhidalt on ka venitusharjutusest ning puu-, aed-, teraviljade kasulikust toimest meie organismile. Õige toitumine aitab vähendada organismi rasvasisaldust ja seeläbi langetada kehakaalu. TAASTUMINE SAUN Saunas viibimine aitab kehast väljutada sinna kuhjunud mürgiseid ainevahetuse lõpp-produkte (piimhape jm). Kui lihastes on piimhape siis on lihased väsinud ja kanged. Eriti käib see sportlaste kohta. Sauna peamine toime sportlasele ongi taastumise kiirendamine, see parandab und j...
Korp! Sakala Saun ja saunatamine Rebasereferaat Koostaja: reb! Andres Uibo Juhendaja: ksv! Anton Pünninen Tallinn 2008 Sisukord SISUKORD.......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................3 SAUNA AJALUGU ...........................................................................................................4 ERINEVAD SAUNA LIIGID...............................................................................................5 VASTUNÄIDUSTUSED......................................................................................................8 KOKKUVÕTE................................................................................................................10 .....................
Eesti saunakukultuur Vajadus ennast pesta ja puhastada on loomupäraselt omane paljudele elusolenditele. Loomade enesepuhastamist võib lugeda instinktiivseks tegevuseks. Inimesel on pikemaajaliste kogemuste najal kujunenud instinktist teadlik pesemisvajadus. Juba ürgajal puutus inimene kokku veega ja märkas, et vesi puhastab nahka, pesemine aga parandab üldist enesetunnet ning aitab vältida haigusi. Ka ilumeele arenemine võis soodustada puhtempiiriliselt omandatud pesemisvajaduse tugevnemist. Esialgu piirdus pesemine suplustega jões, järves või meres. Pesemistele varjulisemates kohtades lisandus oskus kasutada soojendatud vett. Vee soojendamiseks visati veenõusse lõkkes kuumaks köetud kive. Selle tagajärjel tekkiv järsk vee aurustumine võis omada ka rituaalse tähenduse. Hiljem ehitas inimene pesemiskohale tuulevarjuks seinad ümber ja hakkas vett kallama kuumadele kividele(viskama leili). Nii võis tekkid...
Kuressaare Gümnaasium Saun, ait ja suvekoda Koostaja: Kati Õige 11e klass Kuressaare, 2009 SAUN oli enamikes peredes ning suurus olenes jõukusest suurtes taludes sauna juures kamber, mis oli eluruumiks sulasele või päevalisele(saunarahvas) ehitati teistest hoonetest eemale veekogu ligidale seinad tehti kuusest või männist saunaruum väike, umbes 3*4 meetrit, muldpõrandaga või õhukese kruusakorraga kaetud põrandaga puupulgad pandi nagideks ja pingud seina ääres istumiseks saunas olid kibud, suuremat kasutati külma vee tõstmiseks ning väiksemat leili viskamiseks suvel käidi saunas iga nädal, talvel üle nädala sauna küttis tavaliselt perenaine saunaskäik mida punasem oli keris, seda puhtam ja magusam sai saunaleil sauna astuti kiirest, pärast leili tagasi aeglaselt talu teenijad käisid koos ...
1. Saun 1 Saunaskäimisel on Eesti kultuuris oma aus ja kindel koht. Saunas sünniti, ravitseti haavu ja surdi, seal räägiti selgeks maailma asjad ja mõeldi elu üle järele. Tänapäevalgi on saun lõõgastav ja stressivastane teraapiavahend ning paljude terviseprobleemide puhul tõhus abiline. Ainult sauna olemus ja funktsioonid on mõnevõrra muutunud. Leilisaun on levinud peaaegu üle terve maailma, kusjuures paljudes kohtades tuntakse leilisaunana just soome sauna. Eriti populariseeris soome sauna Berliinis 1936. a. olümpiamängude ajal soomlaste näidissaun. Sauna toime organismile on väga keerukas. Sauna uurivad paljude maade teadlased ja saunateadus täieneb üha. Soome saun, leilisaun, aurusaun, infrapuna saun, soolasaun, suitsusaun kõik nad puhastavad ja tervendavad kuid sõltuvalt nende erinevustest on nii elamus kui ka mõju tervisele erinev. Haiguste puhul võib saunas käimine enesetunnet parandada, nt astma või pikaaja...
Tallinna Reaalkool Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina Uurimistöö Karl Erik Rabakukk 11. B Juhendaja: õp Rain Vellerind Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 1. Murdmaasuusataja treeningprotsess...........................................................................................4 1.1. Treeningu monitooring........................................................................................................4 1.1.1. Treeningu periodiseerimine.........................................................................................6 1.2. Energia............................
Kehad kiirgavad ja neelavad soojust. Tarvi Langus 7.klass Sisukord Kust saab maa oma soojuse? Kõik kehad kiirgavad soojust. Kuidas kiirgus kehasid soojendab? Näiteid soojuskiirgusest: Kust saab maa oma soojuse? Maa saab oma soojuse päikeselt, täpsemalt päikese kiirgusest. Soojusjuhtivus ei tule kõne allagi, sest maa ja päikese vahel aine puudub. Päikese kiirguses on kolm olulist koostisosa. Kõik kehad kiirgavad soojust. Soojust kiirgavad kõik kehad isegi universum, mille keskmine temperatuur on -270 kraadi. Kiirguse iseloom sõltub keha temperatuurist. Soojuskiirgused liigitatakse pikalaineliseks ja lühilaineliseks kiirguseks. Jahedad kehad kiirgavad pikalainelist soojuskiirgust (nt inimene). Kuumad kehad kiirgavad nii pika kui ka lühilainelist soojuskiirgust (nt päike ja hõõglamp). Kuidas kiirgus kehasid soojendab? Kiirgus, langedes keha pinnale, paneb aineosakesed kehas kiiremini liikuma. Tumedad ja mustad k...
Alkohol ja selle mõju SISUKORD Sissejuhatus 1. Alkoholi mõju kehakaalule 2. Alkoholi mõju unele 3. Alkoholi mõju välimusele 4. Alkoholi mõju noortele 5. Alkoholi mõõdukas tarbimine 6. Alkoholi madala riski piirid 7. Alkoholi mõju tunnetele ja käitumisele 8. Alkoholist kainenemise aeg 9. Alkoholist kainenemine saunas 10. Alkohol keefiris ja kommides 11. Alkohol ja Narkootikumid ei ole head samal ajal VIIDATUD ALLIKAD http://alkoinfo.ee/et/moju/alkoholi-moju-tervisele/noored/ Sissejuhatus Alkohol ja terviseprobleemid alkoholiga on kestnud juba aastakümneid. Lisaks terviseprobleemidele on leitud ka sotsiaalse käitumises muutuseid ja sealt edasi kanduvaid ühiskonna probleeme. Alkoholi joomine on toonud muutusi riigi majandusse kuna kulud terviseprobleemideks on suurenenud. Koolides on tehtud ennetustöid, et vähendada laste alkoholi joomist. Pidevalt näidatakse internetis ning telekas erinevaid reklaame kuidas alkohol kahjustab inimest...
E.Vilde „Külmale maale“ Miks valida just selline raamat kui valikus oli ka veidi lõbusama varjundiga raamatud? Jah, seda küsisin ma ka enda käest kui olin jõudnud selle raamatuga umbes poole peale. See kuidas käituti antud raamatus peategelase Väljaotsa Jaaniga ning tema perega, oli väga kohutav. Kui võrrelda raamatu sisu tänapäevaga siis tegelikult on kõik need samad asjad tänapäevalgi olemas, kohati isegi hullemad. Inimesed, kes on vaesed, elavad üpris halvas seisukorras olevas majas(antud raamatus siis saunas), söövad kõige kehvemaid asju, neil pole hingetaga peaaegu, et kopikatki võivad siiski olla südames kõige toredamad, vastutulelikumad, siiramad ning abivalmis inimesed. Täpselt nagu seda oli Jaan. Ta oli mees kes elas saunas, pidi toitma oma õdesid-vendi ja haiget ema sedasi, et tal ei olnud mitte pennigi raha ja peavari taheti ka ära võtta kuid siiski suutis ta säilitada oma väärikuse ning eneseuhukuse, t...
Kuidas pean elama, et mul sünniks terved ja tugevad lapsed? Ma arvan, et igaüks, kes lapsi tahaks, soovib, et nende lapsed oleksid tugevad ja terved. Selle jaoks, et nii läheks ja ei tohiks teha mõningaid asju. Et saaks kindel olla, et kõik on ikka korras tuleks käia regulaarselt tervise kontrollis ennast kontrollimas. Tervisekontrollis tuleks käia vähelmalt kord aastas. Kasuks tuleks ka spordiga tegelemine, aga ka sellega ei tohi üle pingutada. Eriti kahjustavad mõjud võivad olla dopinguainetel, kuigi seda paljud ei tarvita. Sagedased juhtumid, kui inimene lapsi ei saa, tulenevad alkoholist, suitsetamisest ja narkootikumidest. Kõik need tegevused mõjutavad viljakust ja tekitavad oksüdatiivset stressi, mis muudab DNAd. Seetõttu peaksid mehed, kes mõtlevad järeltulijate saamisele, peaksid piirama suitsetamist, alkoholi tükk aega enne seda, kui plaanivad laste saamist. Narkootikumide kõrval on ohtlikud ravimid. Eriti kangemad ravimid ja ...
Saunravi/saunateraapia Ajalugu (millal, kust, kes, kuidas) Üldine info(mõju, soovitatav, vastunäidustatud, kui palju ravieesmärgil, kus) Jaotus (leilisaun, aurusaun, suitsusaun, infrapunasaun, Soome saun, soolasaun, suitsusaun) · Konkreetne mõju · Temperatuur · Niiskus · Materjalid(ehitus-) · Lisad Saunravi peetakse füüsikalise ravi algvormiks. Ajalugu Andmed saunravi rakendamise kohta pärinevad Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ajast kui rajati termid(ühiskondlikud saunad). Esimesed teaduslikud käsitlemised leidsid aset 17. ja 18. sajandi vahetusel kui uuriti soome ja vene sauna toimet erinevate haiguste korral. Üldine info M.M.Levy sõnul sageneb saunas pulsi ja hingamise sagedus, higi eritumine suureneb, kehamass, uriini hulk, organismi erutatavus ja lihasjõud väheneb ning ravimite imendumine nahaalusest koest paraneb. Sauna kasutamist ravivahendina soovitati reumaatiliste haiguste, mao-soolekatarride, koolera(peit...
Saunad Gruppi nimi Enda ees ja perekonna nimi Sauna liigid Kivi saun ● ● Liikuv saun Aurusaun ● ● Suitsusaun Soolasaun ● ● Rooma saun Türgi saun ● ● Vene saun Soome saun ● ● Indiaani saun Infrapuna saun ● ● Iiri saun Tünnisaun ● ● Koobassaun ● Sauna sisustus ● Keris- kuumenevale ● Saunalava ja astmed- alusele laotud kivid. 50 cm lai, astmed 30-40 cm laiad. Temperatuur Leiliruumi kuumus jaguneb kolmeks: ● ● Madalama astme juures on temperatuur 30–80 kraadi ● Lava teise astme juures 80–100 kraadi ● Ruumi ülaosas...
Kombed Ingeris oli levinud nutulaulud, see oli naiste vanad rituaallaulud. Nutulaule lauldi elu tähtsamatel sündmustel nagu pulmad , matused , sõjaväkke minekul jne. Tähtis oli laulu ajal nuuksuda. Tekst rääkis raskest elust ja sellepärast oli raske tundeid varjul hoida. Surnu juures lauldi , kuna sellega anti surnule teisepoolusele minekuks turvatunne. Nutt oli moodus , kuidas hoida ühendust surnutega. Paremad nutjad olid vanad naised , kes olid saanud tunda elu pahu poolt. Kohati kasutati professionaalseid nutjaid , see komme ei olnud Ingeris laialdaselt levinud. Surnu silmad suleti , et ta ei vaataks endale järglast. Surnu pesti ja viidi sauna ootama matuseid. Surnuaiale minekul peatuti korraks , et teha mälestuseks "karsikko" . "Karsikko" puusse tehti surnu nime tähed , sünni- ja surmaaasta ning rist , ortodoksi usuliste matustel oli nutulauljad, kes ülistasid surnut. Pärast matuseid toimusid p...
Eesti rahvakalender Eesti rahvakalendri tähtpäevade kujunemise aluseks on: Ristiusk Loodususk Aastaajad Põlvest põlve edasipärandatud kombed, kogemused, oskused Jaanuar - südakuu 17.01 tõnisepäev e. püha Antoniuse päev ( sigade kaitsepühak) Tõnnivakkadesse pandi ohvriande Tõnisepäeva päike oli raviva toimega Tõnisepäev oli talvepoolitaja Veebruar - hundikuu 2.02 küünlapäev Küünalde valmistamine õnnestus hästi Algasid ettevalmistused kevadeks Naistel luba kord aastas kõrtsi minna Algas kangakudumine Alustati talusse abitööjõu otsimisega Veebruar- hundikuu Vastlapäev e. lihaheitepäev Liulaskmine edendab linakasvu Algas paast- enam ei söödud lihatoite Seaaustamine Veebruar- hundikuu tuhkapäev Pesupesemine- pesul valge sära järgmise aastani Ettevalmistus suviseks tööks - tuhk põllule Tuhapoisi peitmine naabrite tubadesse - kes hoolas koristaja, leidis selle üles Veebruar-radokuu...
Eestlased 200 aastat tagasi Karl Ernst von Baer oli koos oma koduõpetajaga varasest lapsepõlvest peale paljude eestlaste eluasemeid külastanud. Nüüd tuligi ta selle peale,et kirjutada väitekiri eestlaste endeemilistest haigustest.Ta lähtub Hippokratese õpetusest ,,See,kes arstiteaduse õige meetodiga läheneda tahab ,peab eeskätt aastaajad vaatluse alla võtma ja uurima,mis võim neist igaühel on" Karlil on juba eelteadmised maarahvaga kokkupuudetest.Ta annab eestlaste loomusele ja eluviisidele hävitava hinnangu nende toitumine oli ebatervislik ja eluviis kohutav. Edasi vaatleb Baer ilmastikku aastaaegade ja kreiside lõikes ja heidab rahvale ette pillavat majade kütmist. Baer sedastab ,et rahvas on väga lähedased soomlastega ja neid on 450 tuhat.Vaimse kultuuri poolest on eestlased vaesed ja enamike asjade kasutamises nõmedad. Eestlase taras elavad koos pererahvaga kanad,haned ja koerad ,sageli talvel ka lambad,kitsed ja põrssad.Talve...
Pinska külalistemaja Pakutakse soodsat võimalust ööbida ise või majutada oma külalisi koduselt mugavas majas. Asub Viljandi kesklinnast 5 km kaugusel, Viljandi- Pärnu mnt. 2 km. Soovivad anda endast parima, et tuntakse end hästi ja mugavalt kogu seal veedetud aja jooksul. Külalistemajas on hetkel 7 ilusat numbrituba 10 voodikohaga. Majas on puuküttega saun koos kaminaruumiga, kus on mõnus lõõgastuda ja korraldada koosviibimisi koos toitlustusega. Saunas saab vabaneda pingetest, taastada oma jõudu ja saada uut energialaengut! Lavale mahub korraga vabalt 6 inimest ja kaminaruumi 12 sõpra. Pinska Külalistemaja alustas oma tegevust 2007. aastal külalistemajana. Enne seda on maja ajalugu olnud väga kirev. 1600. aastal asus sellel kohal mõisnik Lõpinskile kuulunud mõisahoone, peale seda kuulus maja eraaomandisse kuid selle omanikud küüditati Siberisse. Nõukogude võimu ajal ehitati maja suuremaks ja sellesse seadis end ...
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Marian Ilves VEEPROTSEDUURID Referaat Tallinn 2014 Higi koostis ja higistamise tüübid. Higistamine on normaalne elutegevuse kaasnähtus, tänu millele saab keha vältida liigset soojenemist. Kui palaval suvepäeval või sporti tehes kõvasti higistate, siis kaotate ka palju vedelikku ja peate rohkem jooma. Higi koosneb 5560% ulatuses vedelikust, enamasti veest. Peale selle sisaldab higi soola (naatriumkloriidi) ja muid aineid, nagu kaaliumi, kaltsiumi, piimhapet ja fosforit. Vedeliku koostisosana nimetatakse neid aineid elektrolüütideks. Need aitavad reguleerida organismi vedelikutasakaalu. Inimese nahas on 2 tüüpi higinäärmeid: ekriinsed ja apokriinsed. Ekriinsed näärmed (2-5 millionit) katavad enamuse kehast ja avanevad vahetult naha pinnale. Apokriinsed näärmed paiknevad kaenla all, pea ja kubeme piirkonnas. Nende toodetud higi on vis...
Jõulud eesti rahvakalendris Eesti rahvakalendris olid jõulud tähtsaimateks (1) ...... . Jõulud olid pühad päevad, mil üks ajastaeg (2) ...... lõppemas ja uus algamas. Maa pööras ennast valguse, soojuse, (3) ...... ja elu poole. Jõuludeks koristati ja ehiti kogu majapidamine ning (4) ...... aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud tööd (5) ......, tuli kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada. Suurem osa ettevalmistustest tehti 21. detsembril. Tõusti varavalges, (6) ....... teha valmis jõuluvorstid ja panna käima jõuluõlu. Mõnel pool küll ei peetud seda päeva õlleteoks sobivaks. Oma õlu pidi olema igas peres ning seda pidi jätkuma jõulude (7) ...... . Eluruumid koristati ja puhastati ülima hoolega ja nüüd ei tohtinud (8) ....... pühkida enne, kui jõulud läbi vastasel korral kardeti, et ka õnn saab (9) ..... välja pühitud. Kui maja korras, toodi sisse jõuluõled ja see tähistas ...
Soome Kui tunda soome kombekultuuri, on soomlastest lihtsam aru saada. See aitab paremini mõista ka seda, mida soomlased sinult ootavad. Soomes on kombekultuur veel üsna ühesugune. Sellepärast võõrastavad soomlased mõnikord uusi asju ja harjunust erinevaid tegevusviise. Teiselt poolt aga on soome ühiskonnas kõik võrdsed ja kõiki tuleb kohelda ühtviisi õiglaselt. Naiste ja meeste võrdväärsust peetakse Soomes väga tähtsaks. Soomlased võivad tunduda alguses ebasõbralike ja vaiksetena. Nad ütlevad oma arvamuse välja otse ja ausalt. Vestlemine on mitteformaalne ja sinatamine tavaline. Soomlane tegeleb oma asjadega ja austab teiste privaatsust. Öeldakse, et soomlasega võib olla raske tuttavaks saada, aga sõprus temaga kestab kogu elu. Tänapäeva Soome ühiskonna aluseks on indiviid, mitte perekond. Kultuur on indiviidikeskne nagu ka paljudes teistes lääneriikides. Töökat ja visa inimest hinnatakse. Soom...
Tervisespordikeskus Hoonetekonstruktsioonid Teostaja: XXX XXXXX Kontrollis: T.Kalamees TTÜ 2010 Sügissemester 1. Algaandmed 1) Kasutusotstarve: Tegemist on tervisespordihoonega. Hoonet kasutatakse talvel erinevate talispordialade tugihoonena. Nimelt sealt saab varustust rentida ja peale trenni saunas käia ja ennast puhtaks pesta. Suvel kasutatakse hoonet sama moodi, kuid suvele sobilike spordialade jaoks. Hoone asub spordibaasis seega nii suvel kui talvel saab kasutada seda ka staabipidisamiseks. 2) Lähteandmete loetelu: Tervisespordikeskuse tegevus talvel: suusatamine uisutamine, matkamine ja suvel: rattasõit, orienteerumine, jooksmine. Hoones on ...
,,Tõde ja õigus" Juss Referaat Koostaja: Juhendaja: 2008 Välimus ja iseloom Juss oli Vargamäe Andrese sulane. Ta oli umbes 20aastane noormees, kes oli kasvult lühike, kuid jässakas. Tal oli lühike kael ja kõverad jalad, pea kõrgete õlgade vahel. Kõndides vehkis ta omapäraselt ja naljakalt, hoides nad kangest kehast eemale. Aastatega muutus ta arukamaks, samuti oli ta sõna kuulelik, eriti kuulas ta Krõõda sõna ja seda hea meelega. Kuigi ta oli tubli töömees, oli ta ka väga tundlik, ta võttis asju südamesse. Töö Juss plaanis algul jääda Vargamäele ainult üheks aastaks, sest sealne töö oli ränk. Isegi vihmaga pidi ta terve päev põllul või heinamaal tööd rügama. Küll aga meeldisid Jussile Vargamäe küünis olevad kuumad ja lõhnavad heinad. Ta ei teadnud ühtegi pehmemat aset nendest. Ja ta jäigi Vargamäele. Lollused Sammuti sai ta hakkama ka paari lol...
Kuidas mind kõnetas Eesti Draamateatri etendus ,,Sinul on meretäis hirmu". Möödunud reedel käisime koos klassiga eesti Draamateatris, vaatamas etendus ,, Sinul on meretäis hirmu". Etendus oli mõeldud noortele ja rääkis noortest. Oluliseks teemaks oli muusika. Muusika oli nende noorte igapäev ja ka unistus. Etendus rääkis kahest perekonnast, kes elasid kõrvuti. Mõlemas perekonnas oli kaks poega ja ühes perekonnas veel tütar ka. Etenduse läbivaks teemaks oli poiste elu nende unistused muusikast ja tüdrukutest ning nende soov kuulsaks saada. Üks perekond oli vabameelne, nad pidutsesid pidevalt. Pereisa lubas poegadel muusikaga tegeleda. Teise perekonna isa oli väga range, ta nokkis oma poegadega iga pisiasja kallal. Reeglid olid selle kohta kuidas süüa, kuidas taldrikut hoida, uksi prõmmida ei tohtinud. Selle pere isa soovis, et pojad teeksid pidevalt tööd ja ei tegeleks muusika ja muude totrustega. Isa ütluste kohaselt...
6 « : !» KOHAKÄÄNE NÄITAB, KUS MISKI VÕI KEEGI ASUB VASTAB KÜSIMUSELE ? KUS? KASUTATAKSE KOOS EESSÕNADEGA SEES JA PEAL (SEESÜTLEV) (ALALÜTLEV) KÄÄNDELÕPUD ON VÕI KAASHÄÄLIKUGA JA -ga LÕPPEVATE MEESSOOST SÕNADE, A VÕI -lõpuga NAISSOOST SÕNADE NING VÕI E-lõpuga KESKSOOST SÕNADE KOHAKÄÄNDE LÕPP ON E meessugu laud laual jaanuar jaanuaris muuseum muuseumis naissugu kool koolis saun saunas kesksugu taevas taevas meri meres VÕI -lõpuga NAISSOOST SÕNADE NING -lõpuga KESKSOOST SÕNADE KOHAKÄÄNDE LÕPP ON ...
,,Tõde ja õigus" Jussi elu Kes on Juss? Vargamäe Andrese sulane Elab pererahva juures, hiljem saunas Abiellub ,,tüdrukuga" Välimus Lühikest kasvu Jässakas Lühike kael Kõrged õlad ja pea nende vahel Rangis jalad (väljapoole kaardunud) Iseloomulik käitumine Kõndides vehkis kätega Naljaka olemusega Polnud rahul kui palju nõuti Sõnakuulelik Võtab kõike südamesse Muutus arukamaks Töö Töötas sulasena Töö oli ränkpikad tööpäevad Pidi töötama ka vihmaga Ilma vahepausideta Plaanis jääda aastaks Lollused Jõel ujuminetahtis ennast tõestada Poomise mõte Abielu Mariga Armusid kiusamise tagajärjel Pererahvas aitas korraldada abielu Kolisid sauna 2 lastJuku ja Kata Elu ilma Marita Peale Mari lahkumist, hakkas temas kahtlema Kutsus naist mitu korda tagasi Oli kurb, pettunud Saunatädi etteheited Saatus Vägivaldsed mõtted (Andrese jalahaav) Enesetapp Enesetapu pärast ei olnud kirikuisa nõus teda matma Tagasihoidlikud matused ...
Õnnetus hüüab tulles! Ragnar Rebane Kehakultuur 1 Alkohol ja autojuhtimine ei käi käsikäes Mänguväljakutel hoida lastel koguaeg silm peal ning julgetada neid Vältida vettehüppeid alkoholijoobes ja tundmatus kohas Kuumadel pindadel süüa tehes hoida lastel silm peal Saunas käies pea piiri alkoholiga, sest kuum keris ja kukkumisoht suur Liikuv kaas ning kukkumisoht suur eriti pimedas Ohtlik ja kõrge trepp, kui purjus ja enesetunne kehva pigem jääda alla korrusele Põrand märg, libastumisoht suur Ravimid ja tabletid hoida kättesaamatus kohas Ilma julgestuseta rõdu, suure tuule korral kukkumisoht suur Alkoholijoobes ja kehva enesetunde korral mitte ronida üles kuna puudub igasugune julgestus Laste mänguasjad koristada ära ning panna mängukasti Kodumasinate uksed ...
Tõde ja õigus 1. Indrek tuleb tagasi Vargamäele Põgenes linna elu eest tagasi maale. Kaevas kraavi, et isa unistus saaks teoks. Oli muutuste põhjus ja korraldaja. 2. Koosolek jõe süvendamiseks See oli vana Andrese ammune unistus kuigi sellele mõttele tuli Indrek. Kassiaru ja Mäe olid omavahelises trumpamises, kes oma mõtte läbi surub. 3. Tiina tulek Vargamäele Paljud sündmused keerlesid ümber Tiina. Armukolmnurgad, tülid aga samas alguses oli kõik hea ja kõigile meeldis Tiina. Tema ise oli seal aga Indreku pärast. 4. Vana põlvkond lahkub Vargamäelt Kõigepealt sureb Oru Pearu otsides lepitust Andresega, kuid Andres ei soovinud seda. Andres sureb hiljem rahulolevalt, pärast seda kui ta on näinud jõe puhastamise algust. 5. Tiina ja Indrek " Ja ta pani esimest korda oma käe Tiinale ümber piha ning viis ta sellelt väljamäelt alla, kust Vargamäe Andres oli mitukümmend aastat tagasi oma naise Krõõdaga üles tulnud ja t...
Laevasüsteemid. Laeva süsteemide all mõistetakse torustikke koos neid teenindavate mehhanismide, abiseadmete, armatuuri ja aparatuuriga, mis on vajalikud laeva normaalseks ekspluatatsiooniks ning meresõidu-ohutuse ja mugavuse tagamiseks. Otstarbe järgi on liigitus järgmine: 1) Trümmisüsteemid (kuivendus- ballasti-, kreeni-, diferendi- ja veeärastussüsteemid); 2) Tuletõrjesüsteemid (vesi-, sprinkler-, vihmutus-, vaht-, vedelik-, süsihappegaas-, aur- ja teised kustutussüsteemid koos signalisatsiooni ning hoiatussüsteemidega); 3) Elutarbesüsteemid (veevarustus-, reo- ja heitvee-, piigati-, ventilatsiooni-, kütte- ja õhu konditsioneerimissüsteemid). Trümmisüsteemid Kuuluvad laeva elutähtsate üldsüsteemide hulka. Trümmisüsteemideks nimetatakse süsteemide gruppi, mis on ette nähtud ülatekist allpool asuvatest laevaruumidest, sektsioonidest ning trümmidest neisse kogunenud vee eemaldamiseks või ümberpumpamiseks. O...
Kubija Koostajad: Helis Lihtsa, Kerli Taalvelt Asukoht Kubija hotell- loodusspaa asub Võru kõrval Lõuna-Eesti mändide all Kubija järve kaldal, Haanja ning Suure-Munamäe läheduses. Kubija hotell vastab kolmele tärnile Tubasid kokku on 57 Toatüübid 42 kahekohalist ja 3 ühekohalist Standard tuba Raul Olle ja Erki Noole nimelised junior sviidid 9 Savisviiti, mis sobivad peretoaks Presidendisviit Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ajad ja hinnad Avatud ööpäevaringselt Tuba ühele alates 56 Tuba kahele:alates 65 Sviit:alates 103 Lisavoodi:alates 13 Hind lapsele:alates 10 Hotelli lähedalt metsast leiate nii matkaraja kui ka valgustatud tee suusatamiseks või jalgrattasõiduks. Külastajad saavad mängida minigolfi ja seejärel ...
9, klass, füüsika töövihik, I osa, lk 23, Soojusülekanne II 1.) Võta kätte metallese, mis on olnud toas kaua aega, näiteks lusikas. Kirjelda, mida tunned. Vastus: Metallese tundub toatemperatuurist külmem, kui seda kaua käes hoida, tundub metallese soojemana. 1.1 Põhjenda nähtust Vastus: Inimese ja metalleseme vahel toimub soojusülekanne, inimeselt kandub soojusenergiat metallesemele. 2. Saunas (õhutemperatuur ligi 100 kraadi) ei tohi kätte võtta metallesemeid, puitesemeid aga võib. Miks? Metallesemed juhivad palju paremini soojust ja me võime end kõrvetada, Puidust esemed juhivad soojust halvemini, me ei kõrveta end nii kergelt. 3. Mis on meie soojataju füüsikaliseks põhjuseks? Mida enam meie keha pind annab ajaühikus energiat mingile teisele kehale, seda SOOJEM tundub ee keha. Mida enam meie keha ENERGIAT ajaühikus NEELAB mingilt teiselt kehalt, seda soojemana tundub see keha. 4. Miks soojendatakse vett tavaliselt anum...
Today Estonia Medical SPA Hotel has become one of Estonia's biggest health centre with 500 lodging places. Estonia Spa is located in the historical villa region of Pärnu a short (1 km) walk from the city centre and just 300 m from the famous Pärnu Beach. Our three different hotel buildings offer comfortable accommodation to guests of different tastes and means. Green House 97 places of accommodation: single and double rooms, family rooms and suites with Jacuzzis or saunas. All rooms have air conditioning. 108 places of accommodation: single and double rooms, rooms for three and suite. The Green House and the White House are connected with a glass gallery. 280 places of accommodation: single and double rooms, suites. All hotel rooms are hypoallergenic. Standa...
Vana-Kreeka mood (umbes 600-30 eKr) Diana Stanevitš 9A klass Tartu Annelinna Gümnaasium NAISTE RIIETUS Kitoon Himation • Jättis varrukate mulje. • Mähiti ümber keha. • Linast või lambavillast. • Tumedam kui alusriietus. • Pikk ja valge. • Pidi olema põlvest alapoole. MEIK AKSESSUAARID • Kaelakett • Sõrmused • Kõrvarõngad • Käevõrud • Juuste jaoks aksessuaarid vääriskividest • Kullast pärg MEESTE RIIETUS • Kitoon • Himation • Hlamis JALANÕUD • Peamisteks jalanõuteks olid nahast sandaalid. • Kodus käisid palja jalaga. • Jalanõud nad panid ainult siis,kui käisid õue. HÜGIEEN • Pesesid ennast. • Pesemiseks kasutasid oliivõli ja käsna. • Käisid ka saunas. SOENGUD KASUTATUD ALLIKAD http://www.melina-design.com/Greece_4.html http://istoria...
Kaia Hänni 10A Hando Runnel „Omad“ Kaunimad Luuletuse analüüs laulud Sisu analüüs Stiili analüüs Ma tahan sind suudelda Luuletus räägib inimeste Epiteet- valge särgi, saunas tunnetest ja kuidas sellega kaunimad laulud kui ihud on puhtaks pest’ seoses sünnivad kaunimad Võrdlus- hõljun kui kase laulud ladvas, lõhnad kui viha leht ka sinul on undruk seljas, Seos seisned selles, et Isikustamine- ma hõljun kui mul valge särgi peal vest. luuletus räägib kuidas need kase ladvas kaunimad laulud siis tekivad Ma hõljun kui kase ladvas; Luuletuse meeleolu on Riim- on kasutatud esimeses sa lõhnad kui viha leht. romantiline see on salmis nt: pest j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
