Budism 10/12/2008 16:30:00 Maailmas j2rgiate arvu poolest teisel kohal, usund. Nimetus tuleb peajumala Budd(h)a j2rgi. T2hendab valgustatu, virgunu 563a e.Kr syndis v2idetavalt Nepalis. Elas tavaliselt. Algul tavainimene ja sis avastab vaimuliku maailma ja hakkab r2ndama jnejne. Budismi teooria igas inimeses on budda v6imalus. Eesm2rk on j6uda nirvaanasse, t2iusliku rahu ja 6nnistatuse seisund. (palju v6imsam kui kristlik paradiis) Buddha sureb 80 aastaselt ja tema viimased s6nad on 2rge lootke abi kelleltki teiselt peale iseenda. Kaks koolkonda mis hakkavad seda j2rgima 1) Hinajana vanameelne, v2idab et 6petus on muutumatu, edasiarenemat 2) Mahajana v2idab et B. 6petus areneb edasi nii nagu inimestel vaja on Budistlik 6petus toetub kolmele nn kalliskivile 1) Budda k6rgem valgustatus 2) Dharma aitab j6uda valgustatu seisundisse 3) Sa...
BUDISM Olemus Budism sai alguse praegustel Nepaali aladel. Sellele pani ligi 2500 aastat tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Budism on religioon, mis lubab oma järgijail tunnistada teisigi usundeid. Sanskriti ja paali keeles tähendab sõna buddha "ärganu, virgunu", seepärast võib Siddhartha Gautamat alles pärast tema virgumist nimetada Buddhaks. Sageli kutsutakse teda ka Bodhisattvateks, nirvaana poole püüdlevaks virgumisolendiks. Siddhartha Gautama sündi kirjeldavad paljud legendid. Maa olevat värisenud ja pimedad saanud nägijaks, halvatud kõndisid ja vangid said vabaks oma kongidest. Ajaloolised faktid on, et Siddhartha Gautama sündis umbes 2500 aastat tagasi, ta oli kuningas Suddhodana, Kirde-Indias (praeguses Nepalis) asuva väikese kuningriigi valitseja poeg. Suddhodana oli Sakja hõimu valitseja. Buddha leidis tõe mediteerides. Seejärel läks ta kuulutama ka teistele oma õpetust ning asutas sangha munkade ja nunnade kogukonn...
BUDISM Kaheksa kodaraga ratas. Tekkis 6.-5. saj. eKr Kirde-Indias. Rajas Gautama Siddharta. Tema kohta on kõige rohkem legende. Gautamale ennustati väiksena, et kui ta näeb häda ja viletsust, hakkab ta askeediks. Ta nägigi ja hakkas askeediks, aga see ei aidanud. Läks Bodhi-puu alla mediteerima, kuni saab valgustatuse. Saigi valgustatuks e. Buddhaks. 4 üllast tõde: 1. tõde kannatuses elu ongi kannatus 2. tõde kannatuse põhjusest kannatusel on põhjus, võrgutatus 3. tõde kannatuse lakkamisest 4. tõde teest kannatuse lakkamiseks (õilis 8-osaline tee kesktee, milles tuleb vältida äärmusi) Lunastusõpetus Lunastusseisund nirvaana (tühjus) Dharma Samsaarast saab välja vaid enda pingutusega, ainult mungad võivad välja pääseda. Jumalatel puudub roll inimese lunastuses. Inimene võib nirvaanasse jõuda ainult läbi 8-osalise tee. Kausaalsus põhjuslikkus, kõik asjad on millegi poolt põhjustatud AVIDYA teadmatus, nõme...
Budaism Ülari,Margus,Vladimir Ajalugu Ajalooline Buddha Skjamuni õpetas meile, et püsitus ja muutumine on elus paratamatud. Elu on sündmuste ja nähtuste vool, mis on lakkamatus muutumises. Kõik nähtused sõltuvad mingitest tingimustest ning nende tingimuste muutudes muutuvad ja kaovad lõpuks ka nähtused. Selline on Buddha seadmus vastastikusest sõltuvusest ehk sõltuvuslikust tekkest (sanskriti keeles prattyasamutpda). Budism ise allub samuti sõltuvuslikkuse seadusele. Ajalooalased uuringud tõendavad püsitust ja muutusi budistlikes institutsioonides, filosoofilistes süsteemides, budismi pühades legendides ja müütides ning budismi teostamise meetodites. Budismi ajaloo mittetundmine võib põhjustada eksiarvamusi ning viia isegi fundamentalismi ja sektantluse tekkeni budismis. See juhtub, kui budismi teostajad ja kogukonnad ajavad müüdid ja legendid segi ajalooliste faktidega. Budism Budism (ka buddhism, budalus, buda usk) on Buddha Skja...
Budism Olemus Budism sai alguse praegustel Nepaali aladel. Budismile pani ligi 2500 aastat tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Budism on religioon, mis lubab oma järgijail tunnistada teisigi usundeid. Sanskriti ja paali keeles tähendab sõna buddha "ärganu, virgunu". Seepärast võib Siddhartha Gautamat alles pärast tema virgumist nimetada Buddhaks. Sageli kutsutakse teda ka Bodhisattvateks, nirvaana poole püüdlevaks virgumisolendiks. Siddhartha Gautama sündi kirjeldavad paljud legendid. Maa olevat värisenud ja pimedad saanud nägijaks, halvatud kõndisid ja vangid said vabaks oma kongidest. Ajaloolised faktid on, et Siddhartha Gautama sündis umbes 2500 aastat tagasi, ta oli kuningas Suddhodana, Kirde-Indias (praeguses Nepalis) asuva väikese kuningriigi valitseja poeg. Suddhodana oli Sakja hõimu valitseja. Buddha leidis tõe mediteerides. Seejärel läks ta kuulutama ka teistele oma õpetust ning asutas sangha munkade ja nunnade koguko...
Sheet1 12 jüngrit / apostlit Aabrahamlikud usundid Adonai ahimsa, ahinsa alkeemia anatman/anatta artha avataara Bar mitsva Bat mitsva Bhagavadgita bhikku/bhiksu bodhisattva braahman Brit mila Buddha Budistlik kesktee dao Daodejing Dhamma/Dharma dhyana Diasporaa digambara Diwali dukkha/duhkha dzina Eksodus Esseenid euharistia Fetis hadz Halaha halal haram haredim Hasem haskala Page 1 Sheet1 hassiid hinajaana Huppa Indiapärased usundid Izanagi jamantaka jarmulke Jesiva JHWH Jom-Kippur kabala kaliif kama kami kamidana karma kasrut khanda kippa konfutsianism kosser kotel Krisna Kvaasireligioon läänemüür Lao Zi Mahabharata Mahadeva mahajaana Mahavira Menora messias mezuza Midras MIsna Mitsvo mohel/moel moksa Page 2 Sheet1 monism monoteism Mosee nirvaana njingma nutumüür ordinatsioon Paabe...
[email protected] 2. november 2016. Budismi põhimõisted Dharma – seadmus, Õpetus Sangha – budistlik kogudus Tripitaka – Kolmikkorv: Kloostrireegel, Buddha jutlused (suutrad) , abhidharma (Buddha jutluste kommentaarid) Suutra – „juhtlõng“ Tantra – (sala)õpetus Neli üllast tõde Kaheksaosaline tee Sansaara – ümbersünniahel Karma – teo ja tagajärje seadus Nirvaana - vaibumine Buddha nimed: Buddha - Virgunu Siddhartha Gautama Sakyamuni – Õpetlane sakya hõimust Bodhgaya „Virgumise koht“ linn Põhja-Indias Nn „usutunnistus“: Buddham saranam gacchami – Buddha kaitse alla lähen Dharmam saranam gacchami – seadmuse kaitse alla lähen sangham saranam gacchami – koguduse kaitse alla lähen Voolud: hinajaana – Väike sõiduk (Vietnam, Tseilon, Nepaal) mahajaana – Suur sõiduk, kus aitab boddhisattva – „Hüvesõber“ (Kaug-Ida, Kagu- Aasia, Tiibet) vadžrajaana – Teemantsõiduk (õpetaja juhatusel saab vabaneda samas elus) T...
Usundilugu Budism 2 Dharma seadmus, kohustus, õpetus. Iga inimese kohustus on alluda eelmiste elude karmale ja püüda selles ümbersünnis, kus ta hetkel on, vältida halbu tegusid. Kaheksa kodaraga ratas on budismi sümbol. Kogudus Sangha kitsamas mõistes mungakogudus, laiemas kogu budistliku ühiskonda. Kogudus jaguneb kaheks ilmikud ja mungad (ja nunnad). Ilmikud on inimesed, kes pole andnud mungavannet, kuid elavad budistlike põhimõtete järgi. Kõige kõrgemal astmel olev nunn on madalam kui kõige madalamal astmel olev munk. Varjupaiga tõotus (kolm kalliskivi) "Ma otsin varjupaika Buddhas" "Ma otsin varjupaika Dharmas" "Ma otsin varjupaika Sanghas" Kümme lubadust (5 esimest ilmikutele ja munkadele, 5 viimast ainult munkadele): Ei tapa ühtegi elusolendit Ei võta seda, mida mulle antud ...
Budism Budismi kolm kalliskivi · Triratna Kolmikaare Buddha, õpetaja/virgunu Dharma õpetus/Seadmus Shangha kogukond Buddha/Buda · Gautma Siddhartha/Gotama Siddhatha 624544/ 566486 kõik er inevad arvestused arvestavad, et buddha elas 80 aastat.S ündis Indias, tänapäeva Nepaalis. Kui ta s ündis, siis sellega seoses on mitmeid imelisi lugusid: tema ema olevat n äinud valget elevanti, kellel oli seitse mõhna ja siis sündis poeg ema küljepealt, maandus koheselt jalgadele jne.. Usutakse, et buddha on siia maailma s ündinud korduvalt. Neli elumärki, mida ta näeb, siis saab temast suur usujuht, kui aga ei n äe, siis ei saa. Haigevanurp ühameest Üks vanimaid buda s ümboleid on jalg, kus on khar ...
Budism Keity ja Katleen Budism Indias tekkinud õpetus ning seejärel mujale levinud tarditsioon,kultuur, õpetuste kogum Eekujuks on Buddah Šākjamun Eesmärgiks on inimeses virgunud meeleseisundi tekitamine Õpetuse põhimõisted Neli õilsat tõde Sansaara ja nirvaana Tegu Sõltuvuslik tekkimine Tühjus Isetus Neli õilsat tegu 1. Maailm on täis kannatusi. Kannatusi põhjustavad haigused ja surm, lahusolek, vihkamine ning võitlus oma vajaduste rahuldamiseks. Elu, mis pole vaba ihadest ja kirgedest, tekitab kurbust. Seda tõde nimetatakse kannatamise tõeks. 2. Inimliku kannatuse põhjused peituvad kehalistes tungides, naudingujanus ja pettekujutlustes. Seda tõde nimetatakse kannatuse põhjuste tõeks. 3. Et vabaneda kannatustest ja sansaarast, tuleb lahti saada himudest ja ihadest. See on kannatuse lõppemise tõde. 4. Et jõ...
BUDISM ÜLDISELT Budism sai alguse ühest India printsist, kelle nimi oli Siddhartha Gautama ja elas umbes 2500 aastat tagasi. Palju inimesi hakkas teda järgima juba tema eluajal. Siddhartha jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta Kuldne Buddha Tais inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Budism sai alguse praegustel Nepaali Buddha on tiitel see tähendab aladel. Budismile pani ligi 2500 aastat "virgunu". Sõna tuleb tüvest budh, mis tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Budism on religi...
Rebekka Mäng » Tekkis Indias » 5-6 sajand eKr » Õpetuse rajaja Sakjamuni ehk buddha » Buddha õpetus ehk dharma e. seadmus » Pärines Põhja-India valitsejasoost » Sai buddhaks ehk virgus 35-aastaselt » Hakkas õpetama ja rajas koguduse » Ülejäänud elu pühendas õpetamisele » Rändas ringi mööda Bihara osariiki » Õpetas suuliselt » Esimesena pandi kirja õpetus 1. saj eKr » Ei ole argine piin, vaid alguseta sansaara põhiomadus » Kannatuse kaotamiseks 8-astmeline tee Õige vaade Kavatsus Jutt Tegu Eluviis Püüdlemine Mõtlus Keskendumine » on Buddha Sakjamuni õpetus » Eesmärgiks Buddha eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine » Aluseks on tõdemus On olemas kannatus ja sellest on võimalik vabaneda kuna kannatusel on põhjus Põhjuseks on soov ehk janu Kannatuse põhjuse kadumisega kaob ka kannatus » Neli õilist tõde 1. tõde kannatusest...
Dzainism · India usund ja filosoofiakoolkond mis tekkis u 570 a. eKr. · Dzainismi nimetus on tuletatud sanskriti sõnast jina `võitja' · kasutab suurel määral sama terminoloogiat, mida budism. Ka neil on kogudus- sangha (samgha); kolmikaare (triratna) õige vaade asjadele, õige eluviis ja õige teadmine; nad järgivad väga rangelt ahinsa põhimõtet, millest tuleneb taimetoitluse nõue ühtki elusolendit ei tohi ju kahjustada · Ka neil on sansaara ja nirvaana mõisted, sest ka nende eesmärgiks on pääsemine ümbersündide ahelast. Sarnane on vabanenute (trthankra) ideaal, teatud määral võrreldav ehk bodhisattva ideaaliga budismis · Omal ajal dzainism konkureeris budismiga, hiljem jäi tagaplaanile, on aga ometi suutnud tänaseni Indias püsima jääda. · Kui arvestada neid suuri muutusi, mida hinduism on oma pika ajaloo vältel läbi teinud, ja selle erinevaid suundi ning budismi vahepealset kadu...
Budism Mario Vaiksaar 10.b Budism on Buddha Skjamuni õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama, pärines Põhja-India valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni, ehk sai buddhaks umbes 35-aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände. Budismi järgijaid nimetatakse koguduseks (pali: sagha; sanskr: sagha). Algne sangha kujunes Buddha järgijatest. Selle liikmed loobusid Buddha eeskujul ilmalikust elust ning hakkasid kerjusmunkadeks ja -nunnadeks. Kloostrikogukond ...
Usundilugu Budism Dharma seadmus, kohustus, õpetus. Iga inimese kohustus on alluda eelmiste elude karmale ja püüda selles ümbersünnis, kus ta hetkel on, vältida halbu tegusid. Kaheksa kodaraga ratas on budismi sümbol. Kogudus Sangha kitsamas mõistes mungakogudus, laiemas kogu budistliku ühiskonda. Kogudus jaguneb kaheks ilmikud ja mungad (ja nunnad). Ilmikud on inimesed, kes pole andnud mungavannet, kuid elavad budistlike põhimõtete järgi. Kõige kõrgemal astmel olev nunn on madalam kui kõige madalamal astmel olev munk. Varjupaiga tõotus (kolm kalliskivi) "Ma otsin varjupaika Buddhas" "Ma otsin varjupaika Dharmas" "Ma otsin varjupaika Sanghas" Kümme lubadust (5 esimest ilmikutele ja munkadele, 5 viimast ainult munkadele): - Ei tapa ühtegi elusolendit - Ei võta seda, mida mulle antud ei...
Budism · Budism on Buddha Skjamuni ( arvatavasti 6.5. saj eKr) õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. · Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni · Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama, pärines PõhjaIndia valitsejasoost. · Ta jõudis virgumiseni, s.t sai buddhaks umbes 35 aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. · Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. · Termin "budism" on Lääne päritolu ning võeti kasutusele 19. saj. esimesel poolel Euroopa õpetlasringkondades sanskriti sõna bauddha vastena. · Buddha tähendab 'Virgunu'. · Traditsioonilistes budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks ehk seadmuseks, buddhadharmaks või ka lihtsalt Buddha õpetuseks . Budismi le...
Budism · Budism on Buddha Skjamuni ( arvatavasti 6.5. saj eKr) õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. · Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni · Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama, pärines PõhjaIndia valitsejasoost. · Ta jõudis virgumiseni, s.t sai buddhaks umbes 35 aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. · Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. · Termin "budism" on Lääne päritolu ning võeti kasutusele 19. saj. esimesel poolel Euroopa õpetlasringkondades sanskriti sõna bauddha vastena. · Buddha tähendab 'Virgunu'. · Traditsioonilistes budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks ehk seadmuseks, buddhadharmaks või ka lihtsalt Buddha õpetuseks . Budismi le...
Budism Mongoolia Nepal Hiina Kamboodza Myanmar Mõiste · Budism (ka buddhism, budalus, buda usk) on Buddha Skjamuni õpetus. · Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. · Rajaja Siddhrtha Gautama (arvatavasti 6.5. saj eKr). Siddhrtha Gautama · Sündis praeguse Nepali alal väikest kuningriiki valitsenud Sakja suguvõsa printsina. · Jõudis virgumiseni, s.t sai sai buddhaks 35 aastaselt. · Hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. · Budda õpetus seletab, mis on meie elus tõde lõplikus mõttes ja mis sõltub tingimustest. · Termin tuletatud üldkasutatavast nimest Buddha, mis tähendab 'Virgunu`. · Traditsioonilistes budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks ehk seadmuseks, buddhadharmaks või ka lihtsalt Buddha õpetuseks. Eesmärk · Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine · Bu...
BUDISM Sissejuhatus Budism on Siddhartha Gautama Sakjamuni õpetusel põhinev maailmareligioon, mis tekkis 6.- 5. sajandil enne Kristuse sündi. See tekkis Kirde-Indias vastukaaluks hinduismi rohketele jumalatele. Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja sellest on võimalik vabaneda, sest kannatusel on põhjus. Siddhartha Gautama (umbes 563.-483. eKr) Budismi rajaja, Siddhartha Gautama, sündis praeguse Nepali alal väikest kuningriiki valitsenud suguvõsa printsina. Noorena elas ta luksuses, kuid olles umbes kolmekümne aastane sai ta inimlike kannatuste tunnistajaks nähes haiget, rauka ja surnut ning sai innustust kerjuselt, kes oli oma hea elu jätnud ja saavutanud hingelise rahu. Siddhartha ütles lahti luksusest, et otsida vaimset virgumist, ülimat teadmist olemasolu loomusest, millega käib kaasas vabanemine kõigist kannatustest. Pärast pikka meditatsiooni Põhja-Indias saigi temast virgunu...
BUDISM ÜLDISELT Budism sai alguse ühest India printsist, kelle nimi oli Siddhartha Gautama ja elas umbes 2500 aastat tagasi. Palju inimesi hakkas teda järgima juba tema eluajal. Siddhartha jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Buddha on tiitel. Budismi kutsutakse vahel jumalata religiooniks. Budism on religioon, mis lubab järgijail tunnistada teisigi usundeid. Budist peab püüdlema kõlbluse poole, tegema palverännakuid pühapaikadesse ja tähistama pühi päevi ja usupühi. Kuigi budistid ei usu jumalasse, usuvad nad reaalsust, mis on näilisuse taga. Seda ni...
Budism Referaat Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus Budismi määratletakse erinevalt, mõned autorid räägivad budismist kui ühest religioonist omasuguste hulgas. Teised näevad selles põhiliselt filosoofiat eksistentsi probleemide mõistlikku ja läbimõeldud käsitlust, kujutades budismi pigem intellektuaalse ja külmalt ratsionaalse õpetusena. Kolmandad näevad selles eelkõige teraapiat ning peavad budistlikku meditatsiooni ravimiks meie ühiskonna hädade vastu. Antud teema valisingi just selle mitmetahulisuse, huvitava maailmavaate ning budistide iseääraliku kultuuri tõttu. Oma töös keskendun eelkõige budismile üldiselt, kuna budismi liike on väga erinevaid ja kõigi nende käsitlemine oleks väga mahukas. 1.Budismist üldiselt Budismiks (ka buddhism, budalus, buda usk) nimetatakse Buddha Skjamuni filosoofiat ja õpetusi ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioone, õpetuste kogumeid ja kultuuri, mis on...
Karina Repetun Hinduism ja Budism Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund, üks dharmalikest religioonidest budismi, dzainismi ja sikhismi kõrval. Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon. Hinduismil on maailmas umbes miljard järgijat. Ta on järgijate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid. Suured hinduistide kogukonnad on Nepaalis, Bangladeshis, Indoneesias, Malaisias, Tais, Sri Lankal, Pakistanis jm. Alates Briti ülemvõimust Indias on hinduism tuttavaks saanud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Migratsiooni tõttu on hinduistlikke templeid rajatud pal...
Jaapani kunst: religioon, kultuur. Lühiülevaate koostanud Siim Laanesoo 3.05.09 LÄHTE 2009 Eessõnaks Jaapan on erilise kultuuriga, ilusate väikeste naistega tähelepanuväärne riik, mis jääb Aasia mandrist itta. See ,,tõusva päikese maa" on arenenud suuruselt teiseks majandusjõuks kogu maailmas. Jaapani kultuur on arenenud paljude välismõjutuste tagajärjel, kuid eriliseks teeb Jaapani see, et enamik jaapanlasi usub nii pärismaist Shinto usku kui ka Budismi ning 99 % rahvastiku emakeeleks on jaapani keel. Kui meie kultuuritraditsioonis on kombeks jagada visuaalsed kunstid kategooriatessse - maal, skulptuur, arhitektuur ja nii edasi, siis Jaapani traditsioonis sellist jaotust ei tunta. Samuti on tundmatu nähtus jaapani kultuuris nn puhta kunsti ja tarbekunsti eristus. Kõik, mis on silmaga nähtav ja kaunilt tehtud ning omab kunstiväärtust, on kunst. Loomulikult toimub ka jaapani kunsti uurimisel liigitamin...
JUDAISMI TÄHTSAIMAD TUNNUSED * Judaism on etniline religioon * Keel - heebrea keel * Palvemaja - sünagoog * Usuõpetlane, preester - rabi * Juudi traditsioonis on olulisel kohal praktika * Usutakse loojasse, kes on täiuslik ning kõige alguse põhjus. Jumal on üks. Jumal on kehatu ja igavene. Jumalat peab teenima. Jumal suhtleb inimestega prohvetite läbi. Õpetaja Mooses on suurim prohvet. Toora on jumaliku päritoluga ja Toora on muutumatu. Usutakse karistusse ja tasusse, usutakse Messiase tulekut. Usk surnute ülestõusmisesse. Juudi jumala esisisadeks on Aabraham, Iisak ja Jaakob. * Juudi rahvuslus seonism * Juutide kodumaa - Iisrael * Juutide pühakiri Tanah * Pühakirja tõlgendamine talmund * Rituaal ümberlõikamine. Bar mitsva * Hingamispäev, puhkepäev sabat * Riietusesemed jarmulke/kippa, oimulokid * Palvetamine 3x päevas: 1 hommikul ja 2 õhtul, Jeruusalemma suunas * Eetika 10 käsku ehk dekaloog * Judaism jaguneb: ortodoks...
Religion mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, käitumisnormide, müütide ja riituste kogum, mille siduv element on usk üleloomulikesse olenditesse ja nähtustesse, kellest või millest tuntakse end sõltuvalt ja keda tuleb usuliselt austada, kummardada ja teenida. Religiooni objektiks on üleloomulik ja kogemuseväline (transtsendentaalne) vägi. Religiooni ülesanded: 1) Nähtuste seletamine; 2) Ühiskonna kindlustamine; 3) Inimeste psühholoogiline toetamine; 4) Traditsiooni loomine ja sel moel mälu edasi kandmine. Teoloogia teadus Jumalast või Jumalatest, religioossest õpetusest, dogmadest, riitustest ja teenimisest. Teoloogia uurib teadusliku mõisteaparaadi ja teaduslike meetodidega religiooni kui nähtuse ja üleloomuliku printsiibi olemust, üleloomuliku printsiibi ja inimese vahekorda , religiooni ja ühiskonna seoseid ning vastavaid allikaid ajaloolises, eetilises ja eksegeetilise...
Mõisted: Riitus usuline toiming müüdi elustamiseks või jumalaga suhtlemiseks müüt tekkelugu; seletab, miks asjad on nii, nagu nad on vägi mana ehk elujõud; maailm on sellega täidetud; inimesel juustes, küüntes, veres samaan tegutseb tervistamisel, kasutades trannsi nõid kasutab maagilisi vahendeid teiste inimeste vastu posija isik, kes kasutab maagilisi vahendeid peamiselt teiste aitamiseks hing üleloomulik nähtus, mis elustab looma või inimkeha; lahkub, kui inimene on surnud, transis või magab jumal kõrgem vaimolend; on kujutatud armastusväärse isana; võib olla nii monoteism kui ka polüteism loodusvaim elab looduslikus paigas või loodusnähtuses; võivad liikuda inimkujul, kuid on siiski erinevad, nt. päkapikud, näkid, kükloobid maaisand isikud, keda usutakse olevat teatud maaalade kaitsjad fetis esemed, mida usutakse hoidvat või põhjustavat v...
JUDAISM Jumal: ainujumal. Armuline ja õiglane, karm ja õiglane. Esiisade jumal (Aabraham, Iisak, Jakob). 2oluliset sümbolit: memoraa (7küünla hoidja), taaveti kilp (inimene<->jumal). Patriarhid: Aabraham, isak ja Jakob. Aabraham oli esimene, sõlmis lepingu jumalaga, uskliku inimese prototüüp. Araablaste esiisa - pojad Haagen ja Ismael. Juutidele Saara ja Iisak, Saara poeg Jakob (hiljem Israel). Jaakobil 12 poega -> 12 suguharu (iisraeli rahvas, apostlid). Prohvet: Mooses. Leping. Ümberlõikamine, Exodus - väljarännak egpitusest. Diasporaa - elamine väljaspool oma kogukonda. Püha lood. Vana-Testament= Tanah: Toora (õpetus/seadus) - 5 esimest Moosese raamatut: müüdid maailma loomisest, esimestest inimestest, reeglid eluks. Neviim - prohvetid. Ketuviim - kirjutised (TNK-tanah). Talmud - kommenteeritud kogumik. Talmud toora - pühakirja igapäevane uurimine. Mitzvot - reguleerib igapäevaelu (sünnist surmani, hommikust õhtuni). Mooses- Siin...
Jakob Westholmi Gümnaasium BUDISMI EETIKA Referaat Anna Kriger 10. b klass Tallinn 2018 SISSEJUHATUS Budism on üks maailma religioonidest ja samuti Veda usunditest, kuhu kuuluvad ka hinduism, judaism, islam, sabat ja kristlus. Budism on tekkinud 6. sajandil e.Kr. ja selle loojaks on Siddhartha Gautama. Budismil on samad juured hinduismiga ja selle sümboliks on kaheksa kodaraga ratas. Budistliku eetika keskmes on inimene, tema meelestatus ja vaimne seisund. Jumala olemasolule ega ka tema kõikvõimsusele ei keskenduta, pühendutakse eelkõige enesearendusele. Kuigi tähtsaimateks ei peeta reegleid ja kohustusi, annab budism siiski juhiseid, käitumisenä...
Mõisted: 1. Religioon ehk usund-inimeste poolt loodud süsteem suhestumaks sellega, mda või keda peetakse Jumalaks. 2. Müüt-seletav osa religiooni komponentide seas, õpetus, pärimus. Tekkelugu, mis seletab miks mingis kindlas religioonis midagi mingil viisil tehakse. Vastab küsimusele: miks asjad on nii nagu nad on? 3. Riitus-praktiline osa religiooni komponentide seas, taaselustatakse müüdid, elatakse uuesti sündmused läbi, tehakse usulisi toiminguid, rituaale. 4. Šamaan-inimene, kes oskab kasutada maagilisi vahendeid, nn. spetsialist. Ülesandekst tervistamine või tervise toomine, annab diagnoosi kasutades eritehnikat-transs ehk lovesse laskumine, šamaan saavutab teisenenud meeleseisundi trummi, tantsimise või hallutsinogeene sisaldavate taimedega st. viib ennast transsi, tema vaim läheb nähtamatusse maailma ja hakkab haige tervise pärast kauplema. Šamaan peab tagama kog...
Mõisted 1. Religioon - (Ladina keelest) eesti keeles usund, tuleb sõnast uskuma, usk. 2. Riitus mõtestatud tegevus, mille käigus taaselustatakse müüdid. 3. Müüt tekkelugu, mis seletab miks mingis kindlas religioonis midagi mingil viisil tehakse, seletab ära selle religiooni ajaloo tähtsamad sündmused. 4. Vägi - ehk mana on kogu maailma täitev elustav jõud, mida saab koguda (nt amulettidesse, fetisitesse, talismanidesse), aga sellest võib ka ilma jääda. Seda peab kaitsma võõra väe eest. Paikneb juustes, küüntes, veres, süljes. 5. Samaan nn spetsialist, kes töötab sarnaselt posijaga tervistaval eesmärgil. Tema eritunnus on transsi e lovesse laskumine. See amet võib olla pärandatav. Kui tööga toime ei tule võib samaani töökohast ka ilma jääda. Neid leidub Siberis, soomeugri piirkondades, Kesk Aasias, Aafrikas, Põhja Ameerikas. 6. Nõid nn spetsialist, kes kasutab maagilisi vahende...
Maailma religiooni konspekt Maria Kull 12.a Konspekt: Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud messias. Enne ristilöömist sõi Jeesus oma jüngrite seltsis viimse õhtusöögi (Püha Õhtusöömaaeg). Seda õhtusöömaaega taasesitavad kristlased leiba ja veini (mõnes konfessioonis viinamarjamahla) tarvitades erilisel kiriklikul tseremoonial, mida nimetatakse armulauaks või pühaks õhtusöömaajaks. Tähtsaimad pühad on jõulud, ülestõusmispühad ja nelipühad (kiriku sünnipäev, Püha Vaimu väljavalamine). Pühad tekstid: Kristlik Piibel koosneb kahest osast: Vana Testament sisaldab kanooniliselt (vähemalt) 39 teksti ajast kuni mõnisada aastat enne Jeesuse sündi, Uus Testament 27 teksti, mis on põhiosas valminud mõne sajandi jooksul pärast Jeesuse sündi. Kirikuisad: Augustiinus - idee pärispatust. Sakramendid:...
Mõisted. Riitus - tegu, mingi tegevus tehakse usulistel eesmärkidel Müüt eseme või koha tekkelugu Vägi - dünamistlik mõtlemine, kõik on vägi, väge saab koguda ja kaotada Samaan - Tervistamine on tema peamine ülesanne, tema eritunnus on transs. (lovesse laskumine). Võitleb selle inimese tervise eest. Nõid - neab, kasutab maagilisi võimeid halval eesmärgil Posija - kasutab maagiat heal eesmärgil Hing Inimese või olendi sees olev olemus. Jumal ülim olend, kellele omistatakse universumi loomine, säilitamine ja juhtimine. Loodusvaim - paiknevad erinevates paikades, loodusnähtustes, võivad olla nii head kui halvad Maaisand - maa-ala kaitsja, hõimupealik Fetis inimese tehtud ese, millel on teiste üle võimed.s. Tabu religioosne keeld Mana Põhja-Ameerika põliselanike jumalus Üleminekuriitus - ühest sotsiaalsest staatusest teise minek Tootem - lind, loom või taim, millega inimene tunneb sugulust või põlvnemist Brahman - hinduismi pree...
Keskajakultuur Mis on keskaeg ja kuidas on ta endale nime saanud? Kõige lihtsam vastus keskaeg järgneb vanaajale ning eelneb uusajale. Nimetuse keskaeg on andnud sellele umbes tuhandeaastasele ajavahemikule ajaloolased, kes juba ammust ajast on armastanud jagada minevikku suuremateks perioodideks. Nimetused on alati kokkuleppelised ja nimi ei anna sisuseletust. Keskaja inimene muidugi ei teadnud, et aeg, milles ta parasjagu elab, saab hiljem nimetuse keskaeg. Kuidas nimetatakse hiljem aega, milles elame praegu, ei oska ka meie ette näha. Miks just keskaeg? Keskaja nimetus ise võeti kasutusele 15. sajandil, kui maadeavastuste tulemusel avardus inimeste maailmapilt ja muutus ellusuhtumine. Eeskuju hakati üha enam võtma vanaaja meistritelt leidis aset antiikkultuuri taassünd ehk renessanss. See uuenduste aeg lõpetaski umbes tuhandeaastase ajajärgu kultuurse antiikaja ja kiirelt areneva kaasaja vahel, va...
FILOSOOFIA Idamaade usundid HINDUISM *Indias ja Indiast levinud (maailma)usund. *usundite kogum, sest sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. *Järgijate arvult kolmas *Maailma vanim järjepidev religioon *Peamine eesmärk vabaneda uuestisünnist *Järgijad hinduistid e hindud *1 miljard järgijat *väga salliv usund: ainuke nõue tunnistada veedade autoriteeti *tekkeaeg u 6-5 saj eKr *Neli suunda e religiooni visnuism, sivaism, saktism, smartism *3 erinevat tekkefaasi: I vedade usund polüteistlik ohverdamisreligioon, püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. II brahmanism hinduismi preestrit nim. brahmaaniks preestrikeskne ohverdamisreligioon, eesmärgiks säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil, jumalate roll oli väike. III Hinduism tekkis brahmanismi reformimise tulemusel. *Põhineb pühadele tekstidele. 1) Veedad (1200-800 ekr.) hinduismi pühakirjad. *Algul levi...
B UDISM , TAOISM JA SINTOISM . Budism Budism sai alguse tänapäeva Nepaali aladel (Põhja-Indias) ning on 350 miljoni toetajaga suuruselt neljas religioon maailmas. Budistid elavad Indias, Nepaalis, Hiinas, Jaapanis, Koreas, Tiibetis jne. Religioon sai alguse India printsist Siddhartha Gautama, kes elas umbes 2500. aastat tagasi. Ta loobus kõrgest päritolust ja jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest. Oli sõja ja klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele, vaid õpetas, kuidas saada õnnelikuks. Need, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima nim. budistideks. ,,Buddha" on tiitel, see tähendab ,,virgunu", mis tuleb tüvest budh, mis tähendab nii ärkamist kui teadmist. Budismi kutsutakse vahel ka jumalata religiooniks, sest järgijail lubatakse tunnistada teisigi usundeid. Budistlikud sümbolid Dharma ratas ehk seadmuseratas sümboliseerib Buddha õpetust ja tema vaimset autoriteeti. S...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond XXX XXX SRXXX BUDISTLIK EETIKA Referaat Juhendaja: Piret Kirme-Valgma Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Budistlik eetika erineb suuresti tavapärasest läänelikust vaatest kõlblusele. Budistlik eetika ei seisne mitte vabaduse piiramises. See tähendab enda vabastamist kasutute harjumuste orjusest ja tingitusest. See tähendab kujunemist võimekaks isiksuseks, kes suudab ise oma elu soovitud suunas juhtida. See tähendab käitumist, mis soodustab positiivsete emotsioonide teket ja negatiivsete meeleseisundite vaigistamist; käitumist, mis tagab tervikutunnetuse ja eneseväärikuse kuna püütakse tõemeeli elada vastavalt oma nägemusele sellest, kelleks saada tahetakse. Kohut mõistva jumala puudumise tõttu on sõnad ,,õige" ja ,,vale" budistliku eetika juures sobimatud. Budism jagab teod ,,oskuslikeks" ja ,,oska...
Judais 14 mln Jumal 1) Ortodoksid Sabat, Siinai Sünnist surmani kohustatud järgima Etniline Tanah e Vana Sünagoo m Jehoova -> Hassiidid - lepig (10 Jumala seadusi; usund; Testament g Akenaz (märgitakse vagad (vedajaks käsku ehk poisslaste ümberlõikamine 8. Prohvetite heebrea keeles, (ortodoks i- tähtedega Baal em Tov); dekaloog), päeval, mille viib läbi mohel/moel; tähtsus, 613 luulevormis. ne; ,,kaugel JHWH, ei Misnagdim Teffilin Bar Mitzva lepingu poeg, 13 käsku (365 Koosneb 3st traditsioo põhjas" öelda valju hassiidi vastased; (palvekapslid aastaselt, valmis kandma vastutust keelavat, osast: Toora nilie) (Kesk- ja ...
Hiina, Jaapani ja Tiibeti usundid Hiina loodususund Hiinlastel kui iidsetel maaviljeluskultuuri kandjatel oli polüteistlik jumalatepere. Peajumalaks oli taevajumal Shang Di, kellele allus hulk loodus- ja viljakusjumalaid, häid ja kurje vaime. Õpetus maailmakõiksusest kujunes välja 2. - 1. at vahetuseks ekr: maailm on tekkinud ja toimib yangi ja yini printsiipide koosmõjus. Yang mehelik, valge, soe, loov, taevas. Yin naiselik, öine, külm, passiivne, maa. Nad on vastandid, kuid toimivad kooskõlas. Maailmas valitseb üleüldine toimimisseadus dao (kulg). Õpetust yangi ja yini rakendamisest igapäevaelus nimetati feng shui. Hiina loodususundile oli omane esivanematekultus, mida nagu matuserituaalegi toimetas perekonna meesliige. Tähtsal kohal oli toidu ja lõhnaainete ohverdamine. Hiljem kujunes välja omalaadne ohvriraha kui asendusohver. Esivanematekultus ja vastavad rituaalid on üle läinud ka konfutsianismi ja taoismi...
Usundilugu. Religioon (Ladina keelest)eesti keeles usund, tuleb sõnast usk, uskuma. Relgioon 1)Müüt 2)Riitus. Riitustes taas elustatakse müüte ja müüdid seletavad riitusi. Usk 1)teadmine(empiiriline teadmine-kogemusele tuginev teadmine), tunne. 2)usaldus Vanas eesti keeles tähendas usk Kark, tugi. Küpsusk Inimene mõttestab kogu oma elu läbi selle usu. Ürginimese teooria-Wilhelm Schimdt. Kultuuriringid: 1. Ürgkultuurid (kütitd, korilased) 2. Primaarkultuurid (põlluharijad) 3. Sekundaarkultuurid(karjakasvatus) 4. Tertsiaalkultuurid(modernne ühiskkond) Kõige madalama arengutasemega kultuurid: Lõuna ürgkultuur, Paleo-asiaadi ürgkultuur Artikas, Tsentraalne ürgkultuur, Kalifornia ja Tulemaa indiaanlased. 12-köitelises teoses ,,jumala-idee päritolu" jõuab järeldusele : · Polüteism ega totemism (sugulus looma, linnu, taimega) polnud religiooni algvorm · Selleks oli mon...
Maailma usundid 5. veebruar 2010 Läbi aegade on kõrgkultuurides eksisteerinud huvi religiooni vastu. HERODOTOS kirjeldab usundeid (Egiptus1, Pärsia). TACITUS kirjeldab germaani usundit. Huvi religiooni vastu säilib ka kristluse vastu. Huvi on eelkõige poleemilist laadi, sest vaieldi mittekristlike usunditega. Esimestel sajanditel pKr on kristlikud kirjanikud pannud kirja palju infot paganlikest usunditest. Keskajal säilib samuti huvi mittekristlike religioonide vastu. Huvi intensiivistub ristisõdade ajajärgul. XII sajandil hakkab Euroopa haritlaskond tugevalt huvituma islamist. Koraan tõlgitakse ladina keelde. Eurooplased lähevad misjonäridena kaugetesse maadesse, nad kirjutavad samuti kohalikest usunditest. XV sajandi lõpul / XVI sajandi algul hakatakse rajama asumaid, puutuvad kokku teiste kontinentide religioonidega. Sellega kaasneb misjon, aga kohal...
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad rituaalid ning kirjapandud pühad tekstid. · Sikhism ja bahai on mõjutusi saanud aabrahmlikest usunditest aga ka veedausunditest. KALENDER: · Igal usundil ja kultuuril on oma kalender a...
Võrdleva usundiloo sissejuhatus 06.09.10 keskendutakse kolmele : religiooniteooria mitte teoloogilises mõttes. (religiooniteadus on objektiivne teadus-sellega võivad tegeleda ükskõik millist konkreetset religiooni, teoloogiat esindavad inimesed) teoreetilisel tasemel religiooni põhimõisted, komponendid kuidas religioonist on aru saadud erinevatel aegadel tutvumine ürgühiskonna ajalooga, religiooni tekkimine inimajaloos, ülevaade sellest, kuidas on maailma, inimesi, olemist ette kujutatud esiajal, enne ristiusustamist, loodusrahvad jne. Religiooni mõiste Religioon Ld k. religio kohusetruudus, ausameelsus/ usklikkus,vagadus, hardus/ usund, kultus religiones (pl) kombetalitused,riitused/ pühadus, vanne,vannetandev, tõotus/ püha ese religiose religo / religare (infinitiv siduma) siduma, kinni siduma, üles siduma, köitma,kinnitama. Side inimese ja kõrgema väe vahel (roomlaste kohaselt). Sidet looma, lepingut tegema Rooma tsiviilõigu...
Mõisted. Riitus tegevus, mille käigus elustatakse müüte. Müüt tekkelugu, mis selgitab miks asjad on nii nagu nad on. Vägi loodususundid usuvad, et meie maailm on ümbritsetud väega mida on võimalik koguda ja mille abil on võimalik eemale peletada kurja. Samaan spetsialist, kelle peamiseks ülesandeks on tervistamine. Tema eritunnuseks on transs või lovesse laskumine. Nõid inimene, kes kasutab maagilisi vahendeid anti-sotsiaalsetel eesmärkidel. Posija inimene, kes kasutab maagilisi vahendeid teiste inimeste aitamiseks. Hing üleloomulik nähtus, mis elustab inim- või looma keha. Jumal kõrgeim vaimne olend. Jumalate austamiseks on tihtipeale pühamud ja jumalatega suhtlemiseks on igal religioonil oma tingimused. Loodusvaim elab looduslikes paikades ja ka loodusnähtustes. Kui loodusvaim võtab mõne olendi kuju, siis tema keha propotsioonid on veidi erinevad. Maaisand isik kellest usutakse, et ta ongi mingi konkreetse maa-ala...
Üldine usundilugu Ei toimu 25.09 ja 16.10 lõpp 18.12 2013, eksam 08ja 15.01 2014 jne [email protected]. Lugema peaks. C Partridge "maailma usundid"- v.a osa II; Tarmo Kulmar "üldine usundilugu. Religiooniteaduste põhimõisted.maailmausundid.seletussõnastik Mis on religion/usund? · Religion on üldnimetus, konstruktsioon Din( islam) Dharma(India usundid) · Peegeldab inimeste uskumusi maailma üldise korralduse kohta · Maailmamõiste/- mõtestamise süsteem Religiooni defineerimine · Funktsiooni kaudud - selgitada /põhjendada umber toimuvat. Psühholoogiline, ühiskondlik jne. Funktsioon Nt: Plutarchos (46-120) religiooni algus on inimlikus hirmus · Olemuse kaudu Püha? R.Otto pühas on =eligi täiesti teistsugust Pühadus on selline tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis =eligioon== eeldustele, mida ei ole võimalik tostad...
Ülenurme Gümnaasium Jaapani budism Referaat Koostaja: Gelvin Palk Klass: 11C Juhendaja: Pille Kuusik Ülenurme 2010 SISUKORD 1.1. ÕPETUSE PÕHIMÕISTED:.................................................................................................................................4 3.1. JAAPANI BUDISMI AJALOOLINE ÜLEVAADE...................................................................................10 3.2. BUDISM JAAPANI KODUS............................................................................................................................ 11 3.2.1. Teejoomise tähtsus.............................................................................................................................. 12 3.3. JAAPANI BUDISTLIKUD USUPÜHAD..................................................................
Hinduism · On olemas ainult tänud sellele, et India religioonidele oli vaja ühist nimetust. · u 1000 erinevat religioosset liikumist · hinduks ei saa hakata, hinduks saab ainult sündida · 2001. aastal tehtud rahvaloenduse järgi on Indias 80-80% hindud, 12-13% moslemid, 2% kristlased, 2% sikhid, 0,8% budistid. · Indias elab rohkem moslemeid kui Bangladeshis ja Pakistanis kokku. (läksid laiali, kuna moslemid kartsid tagakiusamist hindude poolt) · Esimest korda deklareeriti Indias usuvabadust u 250 a eKr (põhimõte). Indias ei ole elas olnud probleemi usuvabadusega, mis aga ei tähenda seda et tagakiusamine puuduks. Õpetused · Dharma algõpetus, algtõde · Vedade kirjanduse autoriteet. Need on loodud 1500-500 eKr. Esimesed säilinud kirjapandud vedad on päris 11. sajandist pKr. · Tekst muutub pühaks alles siis, kui see on verbaalselt ette kantud. Er...
Usundilugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. klass 2010/2011 Sisukord Mis on religioon?..................................................................................................................... 3 Religiooni positsioon inimühiskonnas...................................................................................... 4 Loodususundid........................................................................................................................ 5 Hinduism................................................................................................................................. 8 Budism.................................................................................................................................. 11 Hiina usundid....................................................................
Üldine usundilugu KRISTLUS · Naatsareti Jeesus (~7-4 e.m.a 30 m.a.j.) · Tagakiusamine (Nero 64, Decius 249-251) · Constantinus Suur ususallivus (313) · 342-346 mitte-kristlike tavade keelustamine · 416 - riigi teenistujateks ainult kristlased · 1054 kirikulõhe Kristlus ehk ristiusk: monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristlus...
Suurtähelised vokaalid sanskriti sõnades märgivad pikka täishäälikut ja suurtähelised konsonandid sellist konsonanti, mille transkriptsioonis on vastava kaashääliku all täpp. Mahavra Ei ole teada palju õpetusest M.-i oma. 460. p.kr tänapäevases Gujaratis tulid mõlema suuna dzainistid kokku ja kinnitasid tekstikaanoni. Inimeksistentsi mõte on dzainistide arvates vabanemine ehk mokSa. Dzainistide arvates jõudes jõutakse m.-ni siis kui ühe isikuga seotud karma lõppeb. Dzainistidel kolmeosaline tee. Õige usk(maailmavaade) samyak-darsana, jNAna, caritra Dzainism kasutab meditsiinilise teksti analoogi. Õige maailmavaade nagu kui inimene on haige ja võtab rohtu, sest usub, et ka aitab. Õige teadmine- kuidas seda usku rakendada. TattvArtha sUtra- üks olulisemaid dzainistlike tekste. Õige maailmavaade- ei kahtle õpetuses, valmis lahti ütlema maisest, pole ebausku, toetab dzainistlikke pühamehi, ei usu igasugused imetegijaid, vabanemine uhkuses...
1 V. INDIA: 1. INDIA AJALOOSÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Aeg Olulisemad sündmused VII at eKr Maaviljeluse algus Induse jõe orus. u 2600 eKr Induse kultuuri kujunemine, mille suurimateks keskusteks olid Harappa ja Mohenjo Daro. u 1700 eKr Teadmata põhjustel algas Induse kultuuri allakäik. u 1500 ekr Algas aarjalaste (indoeurooplased) sissetung Põhja-Indiasse. u 1200 – 500 Indias oli nn veedade ajastu. eKr u 700 eKr Indias hakati kasutama vanaindia sanskriti kirjakeelt. 6. – 4.saj eKr Põhja-Indias tekib Nanda dünastia valitsemisajal ühtne aarjalaste rii...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
