Sakslaste ,,Nibelungide laul" on taas müütiline, kuna Siegfried tappis Niebelungide aarde omanikud Schilbungi, Niebelungi, ,,nende seitsesada meest, kes võitlesid samuti tema vastu, ja kaksteist hiiglast, kes olid nendega liidus, ja Albrichi sada kääbust." Samas võitleb sakslaste rahvuskangelane hoopis perekondlike põhjuste ajel, teoses leidub nii tooreid ,,paganateaja" kui ka daamikultuse mõjutusi. Nimelt peab Siegfried tooma Guntherile naiseks kuninganna Brunhildi, et ise abielluda burgundia kuninga õde Kriemhildi. Pettuse avalikuks tulemisel laseb Brunhild tappa Siefriedi, misjärel tolle naine korraldab oma soole veresauna. Siegfried võitles niivõrd omakasupüüdlikel eesmärkidel, et teda võiks kujutada laibahunniku otsas ja tahaplaanile maalida rea raevunud inimesi, näod rahahimust moondunud ja verised sõjakirved käes (iga hetk valmis kas vaenlase või enda juhi pead purustama). ,,Niebelungide aare" on kujunenud kristluse, arhailiste k...
KESKAEGSED EEPOSED Keskaja alguseks loetakse aastat 476, kui viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus troonilt tõugati ja lõpuks Inglise kodanliku revolutsiooni algust 1640. Kirik võttis üle ladina keele, antiikkirjandusse suhtus kui paganlikku, ilmaliku kirjanduse loomine algas rahvalauludest. Keskajal tegi Euroopa läbi hiiglasliku arengu, kujunesid välja ühised kultuuritraditsioonid, tänapäeval tuntud rahvused oma keele ,kirjanduse ja kultuuriga. Romaani keele ja rahvused kujunesid Rooma riigi põhialadel: Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal Germaani keeled valitsesid Saksamaal, Hollandis, Skandinaavias. Keldi hõimud, iirlased, sotlased britid säilitasid keele ja kultuuri Briti saartel. Slaavi rahvastest ladina keele ja kultuuriga rohkem seotud poolakad, tsehhid, slovakid, horvaadid Soomeugrilastest sattusid ungarlased varakult Lääne. Euroopa kultuurisfääri. Ladinakeelsest kirjandusest väärib tähelepanu kroonikad, kus jutus...
Prantsuse, Hispaania ja Saksa kangelaslaulud Kokkuvõte Kangelaslaulud kuuluvad kristliku-katoliku kiriku mõjuvõimu ja ristisõdade aega. Kuulsaimad Euroopa keskaegsed kangelaseeposed on prantslaste ´´Rolandi laul´´11 saj lõpp kuni 12 saj. algus, hispaanlaste ´´Laul minu Cidist´´ 12 saj keskpaik ja sakslaste ´´Nibelungide laul´´ 13 saj algus. Laulude päritolu ja autorid on teadmata. Kangelaslaulud kujunesid rahvaluulest. Kangelaslaule kandsid ette elukutselised laulikud, Prantsusmaal zonglöörid, Hispaanias huglaarid, Saksamaal spiilmannid, tõlkes mängumees. Mängumehed rändasid ühest külast teise ja esinesid peamiselt pühade ajal linna, külaplatsidel. Nii Rolandi kui Cidi on kirjutatud assonantsriimis. Laulud käsitlevad erinevate sajandite sündmusi. Rolandis ja Cidis võitlevad rüütlid mauridega. Rolandi laul 1100.a. Autoril on olnud soov olla ülistada prantslaste isamaa armas...
NIBELUNGIDE LAUL SISSEJUHATUS! ,,Nibelungide laul" on Saksamaa eepos, mis on pärineb XII ja XIII sajandi vahetusest. Tema autor ja päritolu on tänapäevani teadmata.Germaani kangelaslauludest on ta kõige kuulsam. Traagilise sisuga lugulaul on ühtlasi ka Euroopa kangelaseepostest kõige süngem, kuid samas üks mahukamaid teoseid oma zanris. Tema aluseks on germaani muistendid ja kangelaslaulud. AUTORIST! Lugulaulu autorit pole tänapäevani teada. Ka veel praegu tekib autorist rääkides erinevaid arvamusi. Vaidlusi on tekkinud nii tema sotsiaalse seisundi kui ka hariduse suhtes. Ühed väidavad, et eepose autor kuulus rüütliseisusesse, kuna ta oli õukondliku elulaadiga hästi tuttav, kuid teised on aga arvamusel, et ta oli tavalisest inimesest haritum ning õukondliku- rüütellikus miljöös ta ennast koduselt ei tundnud. Kuid kõik need jäävad meile aga teadmatuks. Tänapäeval teataks vaid seda, et ta oli haritud mees...
Saksa kangelaslaul Sakslaste ,,Nibelungide laul" on taas müütiline, kuna Siegfried tappis Niebelungide aarde omanikud Schilbungi, Niebelungi, ,,nende seitsesada meest, kes võitlesid samuti tema vastu, ja kaksteist hiiglast, kes olid nendega liidus, ja Albrichi sada kääbust." Samas võitleb sakslaste rahvuskangelane hoopis perekondlike põhjuste ajel, teoses leidub nii tooreid ,,paganateaja" kui ka daamikultuse mõjutusi. Nimelt peab Siegfried tooma Guntherile naiseks kuninganna Brunhildi, et ise abielluda burgundia kuninga õde Kriemhildi. Pettuse avalikuks tulemisel laseb Brunhild tappa Siefriedi, misjärel tolle naine korraldab oma soole veresauna. Siegfried võitles niivõrd omakasupüüdlikel eesmärkidel, et teda võiks kujutada laibahunniku otsas ja tahaplaanile maalida rea raevunud inimesi, näod rahahimust moondunud ja verised sõjakirved käes (iga hetk valmis kas vaenlase või enda juhi pead purustama). ,,Niebelungide aare" on kujunenud kris...
Nibelungide laul Kui vanim keskaegne eepika peegeldas valdavalt sugukondlikku elutunnetust, siis kangelaslauludes hakkab avalduma rahvateadus. Kangelaslaulud kuuluvad kristlik katoliikliku-kiriku suure mõjuvõimu ja ristisõdade aega. Kuulsaimad kangelaseeposed on prantslaste ,,Rolandi laul ", hispaanlaste ,,Laul minu Cidist" ja sakslate ,,Nibelungide laul". Germaani kangelaslauludest kuulsaim ,sakslaste ,,Nibelungide laul",pärineb XII ja XII sajandi vahetusest , seega ajast,kui Euroopa eepilises kirjanduses oli juba laialt levimas uus suur nähtus , rüütliromaan. ,,Nibelungide laulu" autor ja püritolu on tänini lõplikult lahendamata . On teada ,et lugulaul loodi XIII sajandi alguses. ,,Nibelungide laulu" aluseks olev kangelasluule pole paraku säilinud. Selle kunagist olemasolu tõendab aga paljude germaani rahvuste eepiline pärimus ,mis kasutab ,,Nibelungide laulu" ainestikku. Tõsi ,on see,et pärimused...
Rüütlikirjandus Rüütlikirjandus kujutab ideaalset rüütlit. Seal tõsteti esile kõiki olulisemaid rüütlivoorusi: vaprust, jäägidut ustavust senjöörile, vagadust ja suuremeelsust. Ülistati rüütli truu armastaust südameedaami vastu. Eristatavad on kolm zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Kangelaseeposte autorid on enamasti teadmata. Teemad ammutati traditsioonilistest mütoloogiatest ja reaalsetest ajaloolistest sündmustest. Kuulsaim on Prantsuse eepos ,,Rolandi laul". See põhines tõestisündinud seigal: kuidas baskid Karl Suure sõjaretke Põhja- Hispaaniasse frankide järelväe hävitasid. Peakangelase Karl Suure vasalli krahv Roland hukkus meeleheitlikus võitluses. Sakslaste ,,Nibelungide laul" ammutas oma ainese muistsetest germaania legendidest. See mõjub arhailiselt ja süngelt. Kui kangelane Siegfried reeturlikult tapetakse ja tema rahva aare Rheini jõkke uputatakse, plaanib tema nain...
,,Nibelungide laul" "Nibelungide laul" on keskülemsaksakeelne kangelaseepos, mis pärineb 13. sajandi algusest. Seda peetakse saksa rahvuseeposeks. Arvatavasti kirjutatud umbkaudu ajavahemikus 1198-1204 Austrias (Passaus). Saksa keeles ilmus esmakordselt trükituna 1757. aastal, eestikeelne tõlge Rein Sepalt 1977.Eepose autor on teadmata. "Nibelungide laul" kujutab oma aja rüütlielu:seetõttu on eeposes tähtsal kohal rüütellikkus ja vasallitruudus. Kogu eepose tegevustik on paigutatud Suure rahvasterändamise aega. "Nibelungide laul" koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist, sisuliselt jagatakse "Brünhildi muistendiks" ja "Burgundide hukkumise muistendiks". Esimene osa on keskendunud Siegfriedile ja Kriemhildile: Madalmaade kuningapoeg Siegfried on armunud Kriemhildesse, kellega ta pole iialgi kohtunud. Ta ilmub Burgundiasse oma 12. mehelise seltskonnaga ning jääb sinna aastaks ajaks kostile. Selle aja sees võidab Sieg...
Keskaja kangelaseeposed Refraat Keskaja kangelaseeposed Keskaja kangelaslaul oli algselt lühem jutt või laul, milles rahvas talletas mälestusi ajaloosündmustest ning suurematest kangelastest. Edasi kandusid need suuliselt. Neid kogusid, töötlesid ja esitasid zonglöörid, spiilmanid ja huglaarid mis tõlkes tähendavad "mängumeest". Zanri nimetus chanson de geste (,,kangelasteo laul") on pärit Prantsusmaalt, kus sedalaadi eepika kõige varem levis. Vanim kangelaseepos on prantsuse kangelaslugu "Rolandi laul", mis pärineb juba XII sajandist. See paistab silma oma kunstilise terviklikkusega ja poeetiliste hüperboolidega. Autori suurim soov on olnud ülistada prantslaste isamaa- armastust. ,,Rolandi laul" jutustab Karl Suure sõjakäigust Hispaaniasse mauride vastu. Hispaania kangelaseepos "Laul minu Cidist" on loodud XII saj keskpaiku ning erinevalt prantsuse eeposest on see palju ajaloolisem. Enamik sündmuseid ...
Friedrich Robert Faehlmann Friedrich Robert Faehlmann sündis 31 detsembril 1798 aastal Ao mõisas mõisa valitseja Heinrich Johann Faehlmanni perekonnas viienda lapsena. Ta suri 22. aprill 1850 Tartus tuberkuloosi. Faehlmann on maetud Tartu Vana-Jaani kalmistule. Hauakivil on ta lemmik lause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed." Ta on tuntud kirjamees ja arst. 7 aastaselt suri ta ema ja teda hakkas kasvatama mõisaomanik von Paykull. Ta austas väga Eesti ajalugu ja mõistis hukka sakslaste julmuse. Haridus Ta õppis Liigivalla mõisa koolis aastatel 1807- 1809, Rakvere kreiskoolis alates 1810 aastast kuni 1814 aastani, peale seda läks ta Tartu Kubermangugümnaasiumisse kus ta õppis kuni 1817 aastani, ta astus ülikooli ja hakkas õppima arstiteaduskonnas. Ülikoolis hakkas ta huvi tundma eesti keele vastu. Töö Alates 1824 aastast hakkas Faehlmann töötama arstina. Ta oli esimene eestlasest doktorikraadiga arst maailmas. Hiljem oli ta ülikoolis...
KESKAJA KIRJANDUS 1) KEELTE TEKKIMINE KESKAJAL ROMAANI KEELED ja rahvused kujunesid Rooma riigi põhialadel, kus kõrgema kultuuriga arvukas elanikkond säilitas oma keele ja sulatas endasse sissetunginud germanlased. GERMAANI KEELED jäid valitsevaks põhja-euroopas: vara asustatud oma rahvakultuuri ja kirjandust, kes normannide nime all tungisid oma viikingi retkedel paljudesse maadesse, kuid jätsid kultuuriellu vähe jälgi. KELDI hõimud säiitasid keele ja kultuuri briti saartel VI saj. segunesid nad Suurbritanniasse tunginud andide ja saksidega, kellele järgnesid Skandinaaviast ja Prantsusmaalt tulnud Normannid SLAAVI rahvastest olid ladina keele ja kultuurga tihedasti kontaktis Poola, Tsehhi, Slovakkia ja Aadria mere ääres elavad horvaadid: ida ja lõunapoolsed rahvad kuulusid varakeskaja põhilst Bütsansist lähtunud Kreeka kultuuri mõjupiirkonda. SOOMEUGRILASTEST jõudsid ungarlased IX saj. oma praaeg...
Nibelungide laul Koostajad: Keity, Sandra, Herkki, Kaido Üldiselt Germaani kangelaslauludest kuulsaim (sakslaste kangelaslugu) Pärit XII ja XIII sajandi vahetusest Juhtmotiiv vasallitruudus valitsejannale (rüütliromaan) Nibelungide soo huku teemast teatakse mitmeid variante. Autor on teadmata. Tekkimislugu Ajalooline alus on rahvasterände aegsed ( VVI ) sündmused. Need on segunenud müütidega ja rüütliromaan elustas vanade müütide fantastika ja seikluslikkuse. Ülesehitus Koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist, mis jagatakse "Brünhildi muistendiks" ja "Burgundide hukkumise muistendiks". Sisaldab paarisriime(puhtaid meesriime), mis on korrastatud nelikvärssideks, nn nibelungide stroofiks ( seitsmes esimeses poolvärsis on igaühes 3, viimases 4 rõhku) Tegelased Siegfried hulljul...
Rüütlikirjandus ehk Kurtuaasne kirjandus Rüütlikirjanduses tõsteti esile kõige olulisemaid rüütlivoorusi: vaprus, jäägitu ustavus senjöörile, vagadus ja suuremeelsus. Lisaks sellele ülistatu rüütli truud armastust mõne aadlineiu vastu. Rüütlikirjanduses eristuvad kolm põhi zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Kangelaseeposte autorid on meile enamasti teadmata. Teemad ammutati traditsioonilisest mütoloogiast ja reaalsetest ajaloolistest sündmustest. Kuulsaim prantsuse eepos ,,Rolandi laul" põhines tõestisündinud seigal. Ajaloosündmuse täpsusele pole teoses siiski eriti rõhku pandud. Sakslaste ,,Nibelungide laul" ammutas oma ainese muistsetest germaani legendidest, mille juured viivad tagasi rahvasterändamise aega. Süzee langeb osaliselt kokku skandinaavlaste ,,Vanema Edda" laulude sündmustikuga. Ka rüütliromaanide temaatika ammutati enamasti muistsetest pärimustest, mida ...
5 Keskaeg · Lääne-Rooma riigi langemine 476 pKr · Ameerika avastamine 1492 · Konstantinoopoli vallutamine 1453 · Reformatsiooni algus Saksamaal 1517 · Keskaeg: 5. saj 15. saj Keskaega iseloomustab suur rahvaste rändamine: germaanlased, slaavlased, araablased. Kujunesid välja meile tänapäeval tuntud rahvused ja keeled: ladina keel indoeuroopa keeled romaani keeled (prantsuse, itaalia, hispaania, rumeenia, portugali). Germaani keelte(inglise, saksa, hollandi, rootsi, islandi) piirkonnaks jäi Saksamaa, Skandinaavia ja osa SBR. · baskid on säilitanud oma rahvuse ja keele · keldid baskimaa, sotimaa, wales · Keskaja kirjanduse arenemist mõjutasid: o rahvaluule o ristiusk o antiikkultuur · kirjanduse areng algas jälle algusest rahvaluulest · Kuidas mõjutas ristiusk kirjandust? o Eelmistes uskudes oli tähtsal kohal temp...
Rahvalooming ja rahvalaul Rahvalooming ehk folkloor on põlvest põlve edasi antud suuline pärimus. Rahvaloomingut hakati koguma 19 saj keskpaigas. Algselt oli rahvalauludel ka autorid, ajapikku nende nimed ununesid. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ehk regilauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanem ehk regivärsiline rahvalaul ehk regilaul Regilaul kujunes välja tuhandeid aastaid tagasi ja on maarahva laul. Kõige enam kohtab ehedat regilaulu praegu Kihnus ja Setumaal. Regiraul koosneb regivärssidest. Regivärsile on iseloomulik algriim. Algriim on selline, kus ühes värsireas esineb sama häälikuga algavaid sõnu. Algushäälik võib olla nii täishäälik kui ka kaashäälik. Regilaulule on väga tüüpiline mõttekordus värsside koondamine mõttetervikuks. Värsirida koosneb tavaliselt kaheksast silbist. Rütmi ülesmärgikiseks kasutatakse kaheksandik noote. Regivärsi põhiskeem on 2+2+2+2....
KT II-Keskaeg Eestis 1.Vana-Liivimaa talupoegade eluolu- õigused. Liigid : adratalupojad-enamus-talupoegi, pidasid sulaseid üksjalad-kõige vaesemad maavabad-maksid koormisi rahas vabatalupojad-aadel Eestlased pidid hakkama kandma koormisi, milleks olid: kümnis-1/10 talu saagist, alguses viljas, hiljem hakati nõudma kümnist ka karjast, metsasaadustest ja heinast. hinnus-talu suurusest lähtuvalt kindlaks määratud vilja hulk, mis tuli mõisale/aadlikule anda Veel tuli talupoegadel ülal pidada preestrit, maksta kirikumaksu ehk anda kirikule 1/10 kümnisest. talupojad pidid mõisnikule tegema kingitusi ja tasuma trahve, ehitama teid, linnuseid ja kirikuid. Ei lubatud linnustes elada, kuid nad pidid neid ehitama. Eestlasi ei usaldatud Teotöö-mingi arv päevi aastas, mil töötati mõisa heaks mõisa põllul, aja jooksul nende päevade hulk tõusis 2. Linnad: Linnad tekkivad kaubateede ristumiskohtadesse, linna oluliseks tunnuseks on selle õiguslik k...
Viimsi Keskkool Kirjandus ja teater Referaat Andrea Aun 7.a Viimsi 2009 Teater keskajal Teatrietendusi hakati korraldama juba 6.sajandil eKr, sellal olid põhizanriteks tragöödia ja komöödia. Seejärel teatrikunst kui selline taandus, teatritraditsiooni kandsid edasi rändnäitlejad, keda ajaloolased nimetavad ka histrioonideks. Keskajal tekkis teater uuesti kiriklikus keskkonnas, eeskätt jõulude ja ülestõusmispühade teatraliseeritud jumalateenistustest, lavastati müsteeriume ja miraakleid. Müsteerium ongi liturgiline jumalateenistus, kus etendati Piibli-ainelisi näidendeid, etendustes kasutati uhkeid dekoratsioone ja kostüüme. Vanim 12. sajandi keskelt pärit müsteerium on teadaolevalt "Aadama mäng". Lihavõtete ajal etendati kannatusmänge ehk passioone. On teada, et 15. sajandil loodi ka ilmalikke müsteeriume, näiteks Orleans´i piiramisest ja Trooja sõja...
Ärkamisaeg Taustast 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi I poolel algas Eestimaal üleminek feodaalkorralt kapitalistlikule korrale. Lühikese aja jooksul toimusid suured muutused eestlaste ühiskondlikus seisundis ja ka nende eneseteadvuses. * pärisorjuse kaotamine 1816. ja 1819. aasta seadustega; *tööstuslik pööre: üleminek vabrikutööstusele; *rahvahariduse tähtsustamine ja koolivõrgu teke, Tartu Ülikooli taasavamine 1802; *Õpetatud Eesti Seltsi asutamine 1838, eesti kirjakeele kujunemine; Ärkamine millest? Sajandeid elasid eestlased võõramaalaste taanlaste, rootslaste, venelaste, peamiselt aga sakslaste rõhumise all. Alles 19.sajandi keskel algas Kas siis selle maa eestlaste rahvuslik liikumine, mida nimetatakse keel ei või kõrgele ärkamisajaks. tõusta ja kaunilt Enam ei häbe...
Franz Joseph Haydn 1732- 1809 Lapsepõlv Sündis 31. märtsil 1732 Alam-Austrias, Rohrau alevis. Ta oli kaks venda, Michael Hayden ja Johann Evangelist Haydn. Michael oli tunnustatud helilooja ja Johann kiidetud tenorilaulja. Tema isa, Mathias Hayden, oli tõllassepp. Ta armastas muusikat väga ning mängis ka harfi. Tema ema, Maria Haydn, töötas kohaliku rikkuri kokana. Haydni perekond armastas muusikat. Tema lapsepõlv oli raske ning kohati karm. Juba kuue aastasena laulis ta Viini Püha Stefani katedraali laulukooris, kust sai Haydn ka koolihariduse. Andeka õpilasena võeti teda tihti ka õukonda musitseerima. Toomkoolist lahkus Haydn 17. aastaselt häälemurde tõttu. Häälemurdele järgnes pillimehetöö tantsusaalides. Peale seda töötas Haydn ka pikemat aega kelnerina. Täiskasvanuiga Haydni vanemad soovisid, et pojast saaks vaimulik. Haydni muusikalist tegevust tema vanemad ei toetanud, seega te...
Ajalugu Kõrgkeskajal(11-13. saj)- Euroopa areng kiire, arenes põllumajandus, hariti üles uusi maid, tekkisid linnad, edenes kaubandus ja käsitöö. L- Euroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendus tugeva kuningavõimuga. Hiliskeskajal(14-15 saj.) kiire areng pidurdus, üks põhjuseid katkuepideemia, E toibus ja linnaelu, rahamajanduse areng jätkus, feodaalkord murenema järk-järgult. Kõrgkeskaeg. Põllumajandus- võeti kasutusele raske ratsaader- kündes paks ja viljakas muld. Rangid- härja asemel ka hobune adra ette, nõrgem aga kiirem. Kolmeväljasüsteem- maa jagunes suvivilja, talivilja, kesa vahel. Suurenes külvipinna osa poolelt põllumaalt kahele kolmandikule. Vesiveskid rohkem(roomas) ehitama ka tuulikuid. Slaavlaste ristiusustamine, saksastamine, maalt väljatõrjumine- L-E talupojad laienesid Suurenes elanikkonna arvukus .- kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste teke ja kiire areng. Kiir...
Saksamaa muusika Arabella Saaliste Angelina Dolgopolaja Olivia Niin Georg- Eric Kurus Andreas Õun Saksamaa Saksamaa Liitvabariik on üks Kesk- Euroopa suurriike, mida piirab Lääne- ja Põhjameri. Saksamaa pealinn on Berliin. Saksamaa kultuur Saksamaa kultuur on mõjutanud kogu Euroopa kultuure. Sakslaste keel ja kultuur on jätnud jälje ka Eesti muusika- ja kultuurilukku. Laul ,,Mu isamaa armas'' on üle võetud sakslastelt. Saksa rahvalaul Saksa rahvalaul on ühehäälne ja duur- helilaadis. Rahvalaulud on enamasti rahulikus tempos. Lauldi mitmekesi ja improviseeriti viisihäälele juurde lisahääli. Tantsu- ja pillimuusika 16. sajandist hakkas üha rohkem populaarsust võitma tantsu- ja pillimuusika. Tantsude saateks mängiti viiulit, lõõtspilli ja suupilli. 19. sajand tõi muusikasse uuema rahvalaulu ning tantsudest said populaarseks naabermaadest pärit ...
Ärkamisaeg Aastal 2008 möödus 20 aastat öölaulupidudest. Mujal on ikka imestatud, et kuidas me seda siin teeme. Et võtame kätte ja kätest kinni ning laulamegi "pilvest päikse välja"! Just seetõttu toimus 19. augusti õhtul Tallinna Lauluväljakul lauluöö pealkirjaga "Märkamisaeg". Selle sündmuse sisuks oli meie rahvast läbi aegade toetanud, trööstinud ja innustanud muusika ning vorm vormiks seda muusikat endas kandnud, loonud ja laulnud rahva lugu elavas muusikalises ettekandes toetatuna sõnast ja pildist. Sündmuse kandis üle ja säilitas aegade otsani Rahvusringhääling. "Märkamisaeg" on üks EV 90 juubeliaasta suursündmusi. Laulud mis lauldi(autor ja pealkirjad) Autor Pealkirjad M.Lüdig Koit E. Võrk Eesti lipp K.A.Hermann Oh laula ja hõiska M.Hä...
Essee Eepose tähtsus rahvusele ,,Karutapja" näite alusel. Eepos on igale rahvale ääratult tähtis. See annab aimu selle rahva minevikust, rõõmudest ja katsumustest. Eepos on lugulaul kangelastest ja rahva ajaloost. Tavaliselt see on kirjutatud värsivormis. Peaaegu igal rahval on oma eepos: Sumeri ,,Gilgamesh"(esimene eepos), Lätil ,,Karutapja", Eestil ,,Kalevipoeg", Kreekal ,,Ilias" ja ,,Odüsseia", Prantsusmaal ,,Rolandi laul" jne. Aga osadel riikidel pole enda eepost. Euroopas näiteks Slaavi-rahvad, enamik Soome- ugrilasi ja ka keldid. Läti rahvuseepos "Lcplsis", eesti keelde tõlgituna ,,Karutapja", on Andrejs Pumpursi poolt kirjutatud, aastatel 1872-1887. See iseloomustab väga hästi võitlust ristisõdijate ja lätlaste vahel. Seal, nagu ka paljudes teistes eepostes on jumalaid ja muud mütoloogiat. Karutapja on läti kangelane, kes on jumalate poolt välja valitud Lätit hukust päästma. ...
1803 1882 Friedrich Reinhold Kreutzwald 24. detsember 1843 1886 Lydia Koidula 1850 1885 Ärkamisaeg (Eesti kultuuri I suur tõusuperiood ja selle kuulutajaks sai ,,Perno Postimees, rahvuslik liikumine) 1857 ajaleht ,,Perno Postimees" 1862 rahva väljaanne ,,Kalevipoeg" 1864 ajaleht ,,Eesti Postimees" 1865 laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" 1866 muinasjutt ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" 1869 I üldlaulupidu Tartus 1868 1870 Carl Robert Jakobson Kolm isamaa kõnet Vanemuises 6. oktoober 1868 C.R. Jakobsoni I isamaa kõne Vanemuises 1870 I näidend Vanemuises ,,Saaremaa onupoeg" 1872 komöödia ,,Säärane mulk" 1878 ajaleht ,,Sakala" 24 veebruar 1918 Eesti Vabariigi sünd, mille hümniks sai ,,Mu Isamaa Mu Õnn ja Rõõm" ,,Mu Isamaa Mu Õnn ja Rõõm" kanti esmakordselt ette Tartus 1869 I üldlaulupeol. Sõnad - Johann Voldemar Jannsen Viis - Fredrik Pacius Keele ja hariduse seos: Mida haritum on keel, seda haritum on...
Eestlane olla ei ole uhke ega hea Eestlane olla on uhke ja hea, ütleb laulurida, mis eeldatavasti kõigile teada. Mõnikord on aga tunne, et see ei vasta kohe mitte tõele. Jah, eestlane on uhke, kuid sellepärast ei maksa küll head meelt tunda. Uhkus on hukutav, eriti siis, kui see pole põhjendatud. Kui saaks, tuleks uhke olla oma keele, rahvustunde ja riigi pärast. Kuid nendest kolmest saame oma uhkuse alla seada vaid keele. Sest eesti keel, mille saime hoolimata sakslaste põlgusest, on siiani säilinud. Kahjuks aga sellegi hulk väheneb iga aastaga üha enam. Eestlane tahab saada edukaks, minna välismaale kooli ja tööle. Unustatakse meie keel ning võib-olla isegi meie riik. Siit jõuame aga rahvustundeni. ,,Meil on see rahvustunne kadunud, kujundlikult tundub välismaa parkett mõnusam, kui kodumaa muld," nagu ütles Eesti kirjanik Hando Runnel oma kirjutises. Inimesed lähevad suurima südame rahuga Eestist ära, unusta...
Tallinna Laagna Gümnaasium ESIMESED LAULUPEOD KUNI SÕJANI Referaat Koostaja: Anton Adoson 12. klass Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Esimene üldlaulupidu ..........................................................................................................................4 Teine üldlaulupidu................................................................................................................................5 Kolmas üldlaulupidu............................................................................................................................6 Neljas üldlaulupidu..................................................................................................
Rahvuslik liikumine Rahvuslik liikumine leidis aset 19. sajandil. Hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena, tõusis huvi maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu, hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest ning nõuti võrdseid õigusi baltisakslastega. Liikumise juhtideks olid Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler ja Koidula, ning ma kavatsen rääkida lähemalt esimese kolme mehe tegemistest, ettevõtmistest. Esimesena räägin ma rahvusliku liikumise juhist Jakob Hurdast. Hurt oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Ta sündis 22. juulil 1839 Põlva lähedal vaese koolmeistri peres, kuid vaatamata raskele majanduslikule olukorrale sai ta hea hariduse. Jakob jõudis isegi doktori kraadini, selle ta omandas 1886. aastal Helsingis. 1864 kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel ÕES-i e...
24.RAHVUSLIK LIIKUMINE.VASTUSED (2016,Eesti ajalugu I, Avita 2005,lk.152-157) 1.Millal algas rahvuslik liikumine? 1860 2.Millised olid liikumise eeldused? Majanduslik arenemine. Eesti haritlaste teke, koolihariduse teke 3.Mis oli rahvusliku liikumise tulemus (eesmärk)? Olla eestlane, emakeelse rahvahariduse edendamine, 4.Kes olid väljapaistvamad juhid? Johann Voldemar Jannsen Jakob Hurt Carl Robert Jakobson 5.Millised linnad ja piirkonnad kujunesid liikumise keskusteks? Tartu, Peterburi, Viljandimaa 6.Kes olid nn. Peterburi patrioodid? Johann Köler 7.Nende hulgas on ka Eesti esimene elukutseline kunstnik. Kes, nimetage tema maale? Johann Köler. ''Tütarlaps allikal,, ''Ema portree,, ''Isa portree,, 8.Keda hüüti Postipapaks? Johann Voldemar Jannsen 9.Millised olid olulisemad ärkamisaja üritused ja ettevõtmised (aasta ja sündmus) (6-10)? Üldlaulupidu ...
Giovanni Boccaccio ''Dekameron'' · Boccaccio on novellizanri looja. · Boccacciost alates saame rääkida itaalia klasssikalisest kirjandusest. · Novell tähendas uudislugu või uudisjuttu. · Lisaks uudisloole pidi novellis olema pistrik. · Pistrik tähendab kas sündmust lauset, olukorda, mis võimaldab novelli viia lõpplahenduseni. · Novell on eepikazanr, milles on vähe tegelasi, vähe sündmusi ja ootamatu lõpplahendus ehk püänt. · Boccaccio kirjeldab 14.sajandi itaalia elu. · Dekameroni avalause kõlab järgnevalt: '' On inimlik kaasa tunda neile, kelle meel on kurb.'' · See teos on koostatud raamjutustusena, mis tähendab, et põhilisi sündmusi ümbritseb justkui raam. · Pealkiri Dekameron tähendab 10 päeva, mis omakorda tähendab, et 10 päeva jooksul räägivad 10 noort inimest oma lugudes, see teeb kokku 100 novelli. · Boccaccio kirjutas inti...
Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen (16. mai 1819 13. juuli 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (algupäraselt Perno Postimees ehk Näddalileht), mis ilmus Pärnus aastatel 1857 1886. Lisaks Postipapale aitas le...
Faehlmann Rahvakirjanduse väljakujunemise oluliseks mõjutajaks ja kujundajaks 19.sajandi esimesel poolel oli Friedrick Robert Faehlmann. Ta sündis 1798 Ao mõisas, Järvamaal. Kui Faehlmann oli 7- aastane suri ta ema ja läks seejärel mõisaomaniku perekonda kasvatada. Ta omandas hariduse Rakvere kreiskoolis ja seejärel Tartu gümnaasiumis. 1817.aastal läks ta edasi õppima Tartu Ülikooli ja õppis seal 10 aastat arstiteaduskonnas. Seal kuulas ta filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Lisaks seisis ta ka tolleaegse eesti üliõpilassõpruskonna eesotsas. 1838.aastal rajas ta koos mõttekaaslastega Tartu ülikooli juurde teadusliku seltsi nimega Õpetatud Eesti selts(ÕES). See selts sai eestihuvilistest literaatide uueks keskuseks. ÕES-i esimehena organiseeris Faehlmann eesti keele uurimist, rahvaluule kogumist, rahvale tarvilike raamatute(kalender jm) avaldamist. Selt...
EESTI KEELE ARVESTUS KESKAJA KIRJANDUS Sain teada, et keskaeg algas umbes 5.sajandil. Piiritlusteks võib pidada Kolumbuse jõudmist Ameerikasse 1492. aastal, Martin Lutheri teese 1517. aastal ja Leonardo Da Vinci surma 1519.aastal. Keskaja kirjandus jaguneb kaheks perioodiks: 1. Periood - 5-10. sajand (varajane keskaeg). Feodaalsuhete arenemise ajajärk. Eestimaal keelas seadus maksta talupoegadele kullas. Kuldmünte on leitud kõige rohkem linnadest (eelkõige maksti palgasõduritele, siis aadelkonnale). BOND oli Taanimaa vaba talupoeg, kes kandis ja kasutas relva/mõõka. FAEHLMANN ,,Koit ja Hämarik". visandas eesti kohamuistenditest lähtudes suure osa "Kalevipoja" põhisündmustikust ning andis loole sakslastevastase suunitluse; tema eeltöid kasutas hiljem Friedrich Reinhold Kreutzwald. Kui keelati ära tänaval piibuga käimine, ehitas ta oma piibule k...
Eesti esimesed üldlaulupeod Referaat I üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann Voldemar Jannsen ja tema algatusel asutatud esimene Eesti selts “Vanemuine”. Osalesid meeskoorid ja pillimängijad, kokku 845 inimest. Juba 1867. aastal esitas Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peako...
Eesti esimesed üldlaulupeod Referaat I üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann Voldemar Jannsen ja tema algatusel asutatud esimene Eesti selts “Vanemuine”. Osalesid meeskoorid ja pillimängijad, kokku 845 inimest. Juba 1867. aastal esitas Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peakomisjon koosnes 17 li...
Iseseisvumise eeldused ◦ olukord maailmas ◦ olukord Venemaal ◦ olukord Eestis 1915 rinne Riia all ◦ allveelaevad Eesti vetes 1917 sept Riia sakslastele 29. sept Saksa dessant Saaremaale 23. veebr 1917 – rahutused Petrogradis 3. märts – võim Ajutisele Valitsusele ◦ kaksikvõim 2. märts – rahutused Tallinnas 26. märts – eestlaste meeleavaldus Petrogradis 30. märts – määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta ◦ Eestimaa kubermang, komissar J. Poska 23. mai – Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimised 1. juuli – Maapäev tuli kokku ◦ Maavalitsus, J. Raamot, K. Päts Reformid ◦ rahvusväeosad, J. Laidoner ◦ eesti keel asjaajamiskeeleks 8. okt – Lääne-Eesti saared sakslaste käes 26. okt – Petrogradis võim VSDT(b)P kätte, Lenin 27. okt – võimu Eesti...
Püünsi Kool 1850-1918. RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG EESTIS. Õpimapp Koostaja: Sten-Kristjan Nurk 8.klass Juhendaja: Veronika Uussaar Püünsi 2012 Sisukord Sissejuhatus.... 3 Kasutatud kirjandus....4 Ristsõna....5 Mõisted....6 Johann Voldemar Jannsen....6-8 I Üldlaulupidu....8-10 Kokkuvõte....10 Sissejuhatus 19.sajandi keskpaigas algas Eestis rahvuslik ärkamine. Selleks ajaks oli üles kasvanud uus põlvkond, kes oli sündinud juba vabana. Eestlastel oli tekkinud oma haritlaskond, kes ei seadnud oma sihiks enam kiiret saksastumist, vaid tööd oma rahva hüvanguks, eelkõige rahvusliku eneseteadvuse kasvatamist. Eestlaste rahvustunnet tõstsid erinevate ajalehtede ilmuma hakkamine ja mitmete seltside...
Mina räägin, siis Johann Voldemar Jannsenist. Kes oli oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise üks juhtidest. Johann Voldemar Janssen sündis 16.mail 1819, tema sünninimeks oli Jaan Jense. Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta oli möldri/kõrtsimehe Ado ning tema naise Malle poeg. Jannsen oli vaevu seitsme aastane kui ta isa suri. Kösterkoolimeistrilt Kochilt sai Jannsen noorena lugeda Otto Whiliem Masingu "Maarahva Nädalalehte" ning selle mõjul tärkas tal unistus hakata kunagi ise ka eestikeelset ajalehte kirjutama. Johann Voldemar Jannsen töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 aastal kolis ta Pärnusse, kus ta oli Pärnu Ülejõe Algkooli juhataja. Jannsenil oli ka tütar, kes sündis 24. detsember 1843 Vana-Vändras. Tütre nimi oli Lydia Koidula, kes oli Eesti kirjanik. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehe...
Mardipäev 10. novembril on mardipäev ja kaks nädalat hiljem, 25. novembril, on kadripäev. Talurahvas sai mardipäevaks sügistöödega valmis. Ees ootasid tubased tegemised. Vahepeal oli veidi aega puhkuseks ja lustimiseks. Mardilaupäeval, see on 9. novembril, kogunesid noored kokku, et minna mardisandiks. Kõik pidid kandma meesterõivaid ja nägema välja üsna koledad. Selleks määriti nägu tahmaga kokku, pandi habe ette ja näruseid riided selga. Mida rohkem lärmi mardid tegid, seda uhkem. Martide juhiks oli mardiisa. Ainult üks martidest oli riides nagu naine see oli mardiema. Mardisandid käisid mööda talusid. Kõige ees mardiisa ja mardiema, nende järel kogu lõbus seltskond. Mardid tulid laulu ja tantsuga ning nõudsid tuppa laskmist: Laske mardid sisse tulla, mardid tulnud kauge-elta. Mardi ...
Põltsamaa Ametikool Eesti Aleksandrikool Referaat Autor: Agnes Kutsar Juhendaja: Tiia Piir Kaarlimõisa 2014 Sisukord 1.Eesti Aleksandrikool 2.Kooli juhtimine 3.Õppetöö 4.Õpetajad 5.Õpilased 6.Kooli sulgemine 7.Infot kooli kohta veel 8.Kasutatud materjal 1.Eesti Aleksandrikool Eesti Aleksandrikool (tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool) oli aastail 18881906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. Selle poolest erines ta teistest Eesti linnakoolidest. Eesti Aleksandrikooli mõtte algatajateks olid Holstre-Pulleritsu külakooli õpetaja Jaan Adamson ja Tarvastu kihelkonnakooli õpetaja ja köster Hans Wühner. Eestikeelse õppemaksuta kihelkonnakooli haridust jätkava õppeasutuse loomine sai ärk...
,,Nibelungide laul" on saksa rahvuseepos millel polegi õiget autorit. Eepose peategelaseks on sakslaste ideaaliks kujunenud kangelane Siegfried, kellel oli tavaliste inimeste ees mitmeid eeliseid: Ta nahk oli kaetud sarvkihiga, tal oli nähtamatuks tegev võlunahk ja maailma kõige teravam mõõk. Sarvkihiga kaetud naha sai ta supeldes tapetud lohe veres. Eepos algab sellega, kuidas Kriemhild Burgundias Wormsi kuningakojas üles kasvas. Kriemhild oli nii ilus, et üheski ümbruskonna maakonnas polnud leida kaunimat kujult ega kenamat vooruste ja üllasmeele poolest. Paljud rüütlid tahtsid teda omale naiseks. Gunther, Gernot ja Giselher olid Kriemhildi kolm venda, kes olid kuningad ja kaitsesid teda. Ühel ööl nägi Kriemhild und, mille tähenduseks oli ema talle öelnud, et Kriemhildi mees kunagi tapetakse. Samal ajal kasvas Madalmaades suureks kuningapoeg Siegfried, kelle isa oli Siegmund ja ema oli Sieglind ja nende kants seisis Xant...
ABJA GÜMNAASIUM 2009 AASTA LAULUPIDU Referaat Koostaja: Karl Puidet 8a klass Juhendaja: Siirius Sikka Abja-Paluoja 2009 2 Sisukord Koit.............................................................................................................................................4 Kaunimad laulud........................................................................................................................ 4 Väike maa...................................................................................................................................5 Mu isamaa, mu õnn ja rõõm.......................................................................................................5 Tuljak.......................................................................................................................................
EESTI SÜMBOLID Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Eesti Lipp..............................................................................................................................................4 Lippu Ajalugu.......................................................................................................................................5 Heiskamine.........................................................................................................................................10 Eesti Vapp...........................................................................................................................................11 Vappi ajalugu......................................................................................................................................12 Eesti Hümn..........
Esimened kutselised heliloojad. Eelmise sajandi lõpul hakkasid tekkima üksikud professionaalid, kuid elatist teenida oli muusikaga raske (muusikaõpetajad, koorijuhid- palk väike). Ainuke tasuvam töö oli organistiamet. Enamik selle aja Eesti muusikuid käis Peterburi konservatooriuis orelimängu õppimas. Meie heliloojad said sealt kõrgel tasemel õpetuse. Tekkis rahvuslikku ja realistlikku kunsti austav vaim. Johannes Kappel oli esimene diplomeeritud eesti helikunstnik, ta lõpetas konservatooriumi hõbeaurahaga. Ta ei toonud heliloojana eesti muusikasse olulist pööret. Miina Härma Käis erinevates linnades esinemas. Ta jäi oma õpilastele meelde rõõmsa ja nooruslikuna. Ta julgustas ja ärgitas inimesi õpingule (utsitas õpinguile). Ilusa lauluhääle leides tegeles ta sellega isiklikult. Ta ei lasknud ühelgi andekal häälel raisku minna. Asutas seltse. Tegeles kontsertide, laulupidude korraldamisega. Oli muusika ajakirjanik ja kriitik. Tema hüüdlau...
Ajalugu 1. MIS ON AJALUGU Ajalugu jutustab meile inimkonna minevikust. Teadlased, kes uurivad ajalugu on ajaloolased. Ajaloolaste teadmiste aluseks on ajalooallikad. Ajalooallikateks nimetatakse mälestisi, mis annavad võimaluse ajalugu uurida. Ajalooallikad jagunevad kirjalikeks ajalooallikateks, esemelisteks ajalooallikateks ja suulisteks ajalooallikateks. Kirjalikke, näiteks dokumente või raamatuid hoitakse arhiivides. Esemelised, näiteks kujud või mündid säilivad muuseumides. Suulised, näiteks laul või rahvajutt käivad suuliselt põlvest põlve ning on tihtipeale talletatud ka helikassettide peale. Mõisted: ajaloolane teadlane, kes tegeleb mineviku uurimisega arhiiv asutus, milles hoitakse mitmesuguseid dokumente muuseum asutus, mis kogub ja näitab huvilistele minevikust pärit esemeid arheoloogia teadus, mis uurib muinasleidude põhjal kõige kaugemat ajalugu 2. AJAARVAMINE Aega jaotatakse neljaks suureks ajajärguks: vanaa...
KORDAMINE TURGOT Rahanduspea kontrolör, suure Prantsuse võla välja tulemiseks: *Kaotada kõik senised feodaalide privileegid *Kaotada tsunftid *Maksustada aadli ja kiriku *Vabaks vilja- ja leivakaubandus Halva viljasaagi tulemusena saadeti ta erru. NECKER uus rahandus kontrolör, 1776. aastast. Tema reformid: *Õukonna pealt kokkuhoida *Laenamine * 5. mai 1789 generaaltaatide kokkukutsumine. Kehtestada üleriigiline maamaks. DANTON revolutsiooni üks juht, kelle eestvedamisel kõlasid 10. augustil Pariisi häirekellad, puhkes rahvaülestõus, mille käigus vallutati kuningaloss. Kuningas kõrvaldati troonilt. ROBESPIERRE montanjaaride tunnustatud juht, 1793 moodustati diktatuur, mille tähtsaima organi Rahvapäästekomitee juht oli ta, saadeti giljotiini alla. TALLEYRAND piiskop, kelle ettepanekul võõrandati kirikuvarad. NAPOLEON 18. brümääri riigipöörde järe...
ISESEISVUMINE Olulised eeldused, mis valmistasid ette Eesti omariiklust Iseseisvumise kultuurilised eeldused 1.ühtlustus kirjakeel 2.levisid eestikeelsed raamatud ja eestikeelsed ajalehed 3.kujunes välja rahvuslik haritlaskond 4.rahva eneseteadvust tugevdasid mitmed suurüritused 5.aktiivne seltsielu, organiseerituse tase kasvas Iseseisvumise majanduslikud eeldused 1.talupoeg oma maa peremees 2. tööstuse areng, eriti XX sajandi algul tsaari Venemaa üks tööstuslikult enamarenenud piirkond 3.laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule Iseseisvumise poliitilised eeldused 1.1905 a rev äratas rahva poliitilisele elule 2.hakati looma erakondi, kerkisid esile eestlastest poliitikud 3.tõusis eestlaste osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi 4.I MS a) variseb kokku senine poliitiline süsteem b)I MS venimine, mis kurnas välja Venemaa c)Venemaa ja Saksamaa nõr...
Ajaloo kontrolltöö 29-32 MÕISTED: Kolonialism- Poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine. Kommunaar- Pariisi kommuun- Pealinna valitud omavalitsus Saksa-Prantsuse sõja ajal. Viktoriaanlik ajastu- Ajastu, mil valitses Victoria. Ametiühing- Ühingud, mis seisid algul oskustööliste, hiljem ka tavatööliste eest. Ametiühingute eesmärk oli saada töölistele paremad tingimused ja võimalused. Tööerakond- Tööliste huve kaitsev partei. Briti impeerium- Inglismaa ja tema kolooniad. Dominioon- Omavalitsusega ala. Isolatsionism- Eraldumine ja erapooletuse taotlemine välispoliitikas. Rassism- Maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust. Konföderatsioon- Lepingu alusel kestvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit. Monopol- Kapitalistlik suurettevõte, mis valitseb tootmist ja turustamist ühes või mitmes tööstusharus. Rantjee-Inimene, kes elatus pärand...
Kronoloogia ajaloo riigieksamiks Eelajalooline aeg Eestis Mesoliitikum Eestis (VIII at. keskpaik e.Kr. IV at. teine veerand e.Kr.) . VIII at. VII at. e.Kr. Esimesed asulahakohad Eesti alal, mis kuuluvad Kunda kultuuri u. 7500 e.Kr. Pulli asula, u. 6500 e. Kr. Kunda asula Neoliitikum Eestis (IV at. teine veerand e.Kr. II at. keskpaik e.Kr.) . u. 3300 e. Kr. kammkeraamika kultuuri saabumine Eesti aladele . u. 2500 e. Kr. venekirveste kultuuri saabimine Eesti aladele Pronksiaeg Eestis (1500 e.Kr. VII saj. e.Kr.) . Asva kultuur Saaremaal Varane rauaaeg (VI saj. e.Kr. I saj. p.Kr.) Vanem e. rooma rauaaeg (I V saj. p.Kr) Keskmine rauaaeg (V VIII saj. lõpp p.Kr.) Noorem rauaaeg (IX XIII saj. p.Kr.) -------------------------------------------------------------------------------- Muistne Vabadusvõitlus Esimene periood 1208 - 1212 Drang nach Osten tähendas sakslaste edasitungimist ja ümberasumist itta. Oli suunat...
Romantism 19. Sajand Romantiline liikumine sai alguse Saksamaalt 1830.-datel aastatel ja laienes üle Euroopa. Romantis vastandas end klassitsismi mõistuse kesksusele. Ülistatakse intutsiooni, tundeid, kirge. Tekkis mina kultus, eemalduti tegelikusest (unistused, fantaasia, õudused, müstika, surm), need teemad köidsid. Sündis rahvusteadvus. Romantiline muusika. iseloomustus: 19. Sajandil olid käibel samad väljendusvahendid ja vormid, mis klassitsismi ajastul. Klassikalise ja romantilise muusika vahel pole selgid kompositsioonilisi erinevusi. Muutub helilooja mõtlemisviis. Rõhuasetus läks mõistuselt tunnetele. Uuendused muusikas: 1. Vormiline mõtlemine jäi samaks 2. Harmooniat rikastati kromantismidega 3. Rütmika muutus vaheldusrikkamaks 4. Tempode puhul armastati suuri äärmusi 5. Dünaamika on nüansside rikas 6. Huvi vanamuusika vastu 7. Suurenes ilmaliku muusika osatähtsus 8. Huvi rahvamuusika vastu 9. Tähe...
Lektüüriks on vaja valida erinevaid autoreid erinevatest kultuuripiirkondadest ja ajajärkudest (inglise, prantsuse, hispaania, itaalia, saksa kirjandusest igaühest ühe autori teos + 1 teos omal valikul kogu nimekirjast). Kursuse peateemad 1. Keskaja ajaloolis-kultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Lääne-Rooma riigi lagunemisest V saj. – renessansi algus XV saj. Uute religioonide tulek ja levik kõrvuti vanade rahvaste ümberpaiknemisega Hispaanlaste jagelemine araablastega Ristiusk ja selle levitamine germaani hõimude poolt. See ei soosinud paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, hävimine Euroopa mandril. Iirimaa, Island – ääremaad, müüdid levisid suust suhu Põhinähtused: kangelaslaulud ehk kangelaseeposed, rüütlikirjandus, Hispaania romansid, linnaluule ja-romaan, keskaegne draama 2. Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal (Vanem Edda, MKL, KA). Anglosaksi eepos (Beowulf) Iirimaal jättis var...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
