Sademete erinevused ja p hjused - 1 õppematerjali

320

doc

Majanduspoliitika

Peaaegu kõik kodustatud suurimetajate liigid on osutunud sellisteks, kelle eellastel on kolm ühist sotsiaalset tunnust: 1) nad elasid karjades; 2) karja liikmete seas valitses kindlalt välja kujunenud alluvuse vahekord; 3) karjadel olid osaliselt kattuvad 50 valdusalad, mitte aga territooriumid, kust üksteist vastastikku välja tõrjutakse. Niisugune sotsiaalne struktuur on kodustamise seisukohalt ideaalne, sest inimene võtab selle alluvussüsteemi tegelikult üle. Euraasia eeliseks oli kahtlemata asjaolu, et mandri peatelg oli (erinevalt Ameerikast ja Aafrikast) ida-lääne suunaline. Ühel ja samal laiuskraadil on paikkondadel nii idas kui ka läänes täpselt ühesugune päeva pikkus ja ühesugused aastaaegadest sõltuvad muutused. Vähemal määral on seal ka ühesugused haigused, temperatuurirežiim, sademete hulk, taimede ja loomade asurkonnad ning bioomid (vegetatsioonitüübid). Laiuskraadide klimaatiliste oludega on kohanenud nii taimed kui ka loomad. Seetõttu on taimi ja loomi soodne levitada nii itta kui ka läände. Telgede suund on mõjutanud kultuurtaimede ja kariloomade, aga võimalik ka, et kirja, ratta ja teiste leiutiste leviku ning inimeste migratsiooni kiirust. On olemas täiesti arvestatav teooria, et eurooplased on edestanud kõiki teisi kultuure just seetõttu, et on osanud taltsutada kõige suurema valiku loomi. Asi pole ainuüksi karjakasvatuse majanduslikus efektiivsuses. Tänu loomade taltsutamisele omandati immuunsus paljude nakkushaiguste suhtes, mille allikaks olid enamasti Euraasia koduloomad. Teised rahvad, kes loomi ei taltsutanud, kannatasid mitmesuguste (tihti Euroopast imporditud) nakkushaiguste tõttu eurooplastest märksa enam. Viimaste aastate uurimused on näidanud, et Euroopa rahvad on mitmesu...

Akadeemiline kirjutamine -

52 allalaadimist