Tallinna Sadama külastus Külastasime koos gruppiga 14.oktoobril Tallinna Sadamat ning uurisime lähemalt ettevõtte hingeelu kohta. Eelnevalt uurisime ettevõtte kohta veebis ja sain teada väga huvitavaid asju endajaoks. Üks huvitavaim fakt oli see, et Tallinna Sadam tegeleb ka vähesel määral kinnisvaraga. Kuna Tallinna Sadam on üks Eesti suurimaid sadamaid siis puudub ka otsene konkurents Eesti piirdes. Arvata ka oli, et suuremal määral tegeletakse kauba veoga kui inimeste transpordiga. Kohale jõudes liikusime grupiga nõupidamis saali kus presenteeriti meile slaididega ettevõtte hetke seisu, tulevasi plaane ja eelnevate aastatega kogutud statistika materjale. Kohale jõudes ootasin suuri töö saale ja palju sagimist ja inimesi kuid nii see ei olnud. Nagu teada saime töötab neil kokku natuke üle 250 inimese ja kontoris on neid natuke üle 60.ne. Kohtus meiega Sirle Arro kes oli antud ettevõttes...
KURSUSETÖÖ Kuressaare sadama laevatee süvendamise ning ristlus- ja väikereisilaevade sildumiskai rajamise keskkonnamõjude hindamine. S. Kruuser, A.Jalast, M.Kiholane, T.Engmann 4.4 Võimalik mõju merepõhjataimestiku ja loomastiku kooslustele. Sissejuhatus: · Tavaliselt hävivad merepõhjataimestik- ja loomastik alal, kus teostatakse süvendamist. · Halvasti mõjub mereelustikule ka süvendamisel tekkiv heljum, kuna heljum vähendab vee läbipaistvust ja seega ka valguse ning hapniku jõudmist põhjataimestikuni. Sissejuhatus · Samas põhjaloomastiku asustustihedus võib suureneda, kuna orgaanilise aine mass vees suureneb heljumi tekke tõttu kasvab süvendamispiirkonna vahetus lähedused filtreerijate arv. · Tavaliselt on süvendamisel ja kaadamisel tekkivad muutused ajutised. · Kokkuvõttes võib saada häiritud antud piirkonna liigiline tasakaal. ...
1. Sadama asukoht Lübeck on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal. Asub Läänemere Lüübeki lahe kaldal. Kesklinn asub 15 km kaugusel merest, Trave jõe kaldal. Pilt 1. Lüübek Pilt 2. Lüübeki sadam 2. Sadamast Lübecker Hafen-Gesellschaft mbH (LHG) on Saksamaa suurim sadama operaator balti merel. LHG ei paku mitte ainult head vee-ja sisemaa ühendust, vaid ka asjatundlikut teenindust ja parimat varustust, et saavutada kliendi optimaalne rahuolu vastavalt nende nõudmistele. LHG Grupp ei paku mitte ainult suurepärast kauba käitlemist sadamas, vaid lisaks ka erinevaid teenuseid transpordiahelas. Alates ekspedeerimisest, kombineeritud transpordist, laadimisest ja lossimisest kuni veoauto ja raudtee teenusteni. LHG ekspertidel on vastavalt vajadustele kohandatud erinevaid lahendusi. LHG opereerib avaliku sektori sadamaid Lüübekis j...
Essee Diplomitöö analüüs teemal ,,Hüdrograafiline mõõdistamine Raahe sadama näitel" Lõputöö annab ülevaate hüdrograafiliste mõõdistamistööde läbiviimisest Raahe sadama rekonstrueerimise käigus teostatud tööde osana, läbi praktikandi silmade ja arusaamade. Üliõpilase töö omab praktilist väärtust ja on kindlasti osaliselt kasutatav õppematerjalina. Töö ülesehitus on loogiline ja annab hea ülevaate praktikast. Autori teema valik on väga hästi põhjendatud, kuid ei sisaldada empiirilist informatsiooni. Diplomitöö teema on praegu väga aktuaalne, kuna käsitletu on hüdrograafias vajalik ja lahutamatu osa. Töö eesmärk on anda teistele üliõpilastele ülevaate mõõdistamistöödest. Uurimisprojekt on piiritletud Raahe sadama näitel pealkirjas, kuid sissejuhatuses pole seda mainitud. Lisaks, on puudu töö ülesehituse selgitus ja pole ära märgitud olulisemaid lähtematerjale ja allikaid sissejuhatus...
SADEMED Sademed on atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi. Sademeid mõõdetakse sadememõõturiga. Sademed võivad esineda : Vedelad Tahked Segasademed • uduvihm • lumi • lumelörts • vihm • lumekruubid • rahe koos vihmaga • teralumi • jäävihm koos vihmaga • jääkruubid • jäävihm Vee olekud : TAHKE VEDEL GAASILINE Jää on vee tahke Vesi ongi vedelas Veeaur on vee olek. 0 kraadi juures olekus. Vesi on gaasiline olek. muutub vesi vedelast tihedam kui jää. Veeauru me ei näe, olekust tahkeks ehk ...
1. Kirjelda konteinerite veo protsessi, kui veoahelas osalevad järjestikku maanteetransport, siseveetransport, meretransport, raudteetransport ning taas maanteetransport. Konteinereid valmistatakse standardsete mõõtmetega, neid on võimalik laadida, virnastada, transportida efektiivselt suurte kauguste taha ja viia üle ühelt veoviisilt teisele, ilma et neid oleks vaja avada. Konteinerite ümberlaadimine sadamates ja raudteejaamades toimub kiiresti, mistõttu on nende käsitsemiskulud suhteliselt väikesed Intermodaalveo peamine logistiline kontseptsioon on selline, et vedaja transpordib konteinerterminalist tühja konteineri kliendi juurde ja jätab sinna, kuni viimane on veoühiku kaubaga täitnud. Pärast seda veab ta konteineri kokkulepitud meresadama, jõesadama või raudtee terminali, kus see virnastatakse ja jäetakse veo ootele. Kui laev või jõepraam saabub, võetakse see virnast ja tõstetakse alusele. Raudteeveo puhul jääb konteiner ootama ra...
Kevade tulek See oli jaanuaris, kui lugesin Kuuse taadi ilmaennustust, kes lubas sooja talve ja varajast kevadet. Alguses see nii peaaegu tunduski minevat, aga eksivad ju ka kõik kõige paremad ennustajad. Lund oli palju ning veebruarikuu alguse soojad ilmad näitasidki esimesi kevade märke. Paari päeva pärast hakkas aga lund juurde sadama. Külmakraadid püsisid veel kaua kõrged ja ka märtsikuu hommikul märkasin jälle, et lund sajab. Isegi kui hakkas kalendri järgi kevad, oli meil ikka veel paks lumi maas ja seda sadas aina juurde ja juurde ning välja minnes pidi mütsi kõrvadeni pähe tõmbama. Nüüd hakkab lõpuks kevad saabuma. Paar nädalat tagasi, kui maal vanavanematel külas käisin, olid sealgi paksud hanged, aga kui nädal tagasi maal olin pakkus vanaisa mulle vahtramahla. Kohe varsti saab ka juba kasemahla ja seekord tahan olla esimene, kes seda maitsta saab. Majade ääres on märgata esimesi kevadlilli,...
EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Sadamapraktika aruanne Kunda sadam Tudeng: Karlis Strazdin Õppegrupp:KS-31 Juhendaja: Aleksander Nikolajev Tallinn 2013 1. Sissejuhatus Oma sadamapraktika läbisin ma Kunda sadamas. Kunda sadam kuulub AS Kunda Nordic (edaspidi KNC) tsementi alla, mis omakorda kuulub rahvusvahelisse tsemendikontserni Heidelberg Cement Group. Kunda sadamas viibisin ma praktikal alates 12 juunist kuni 20. augustini. Praktika käigus tutvusin ma erinevate kaupade laadimis-lossimis töödega, laeva vastuvõtmisega, kaupade ladustamise tehnoloogiaga, sadamatöös kasutatava dokumentatsiooniga ning üleüldiselt sadamas toimuvaga. 2. Sadama tutvu...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Sadamate areng Eestis Referaat Juhendaja: Rein Albri Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Parvlaevasadamad.............................................................................................. 4 1.1. Roomassaare sadam Saaremaal..................................................................4 1.2. Ringsu sadam............................................................................................... 5 2. Tallinna sadam.................................................................................
EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Ain Kiisler Eliise Toomistu, Assol Saar, Helena Rattus, Kätlin Rahnel, Marit Loorits AASIA SUURIMAD KONTEINERSADAMAD Juhendaja: MENG Tõnis Hunt Tallinn 2014 1Singapuri sadam Singapuri sadam (PSA) on maailma kõige aktiivsem ümberlaadimise sõlmpunkt, selle põhitegevuseks ongi ümberlaadimine.Ümberlaadimiseks nimetatakse konteinerite teisaldamist ühelt laevalt teisele laevale, mis suundub konteineri lõppsihtkohta.Singapuri strateegiline asukoht Kagu-Aasia südames ja seos peamiste laevateedega on teinud sellest olulise logistikakeskuse ja kanali maailmakaubanduse jaoks. Olles maailma peamine ümberlaadimispunkt, on Singapur ühendatud 600 sadamaga 123 riigis, igapäevaste sõitudega kõigisse suurematesse sadamatesse maail...
Sünonüümid- vasar, haamer- kõu, äike ja pikne. Samatähenduslikud sõnad. Aitavad vältida sõnakordusi Metafoorid- sõna ülekantud tähenduses, aluseks on võrdlus. Mari on ingel ja Jüri on põrsas Fraseologism-metafoorses sõnaühendis üksiksõnad kaotavad oma tähenduse ja ülekantud tähendus muutub põhitähenduseks. Silma torkama, süda läigib. Polüseemia-sõnade mitmetähenduslikkus. Tee(autotee, joogitee). Homonüümia- mitme sõna-keelemärgi juhuslik häälikuline kokkulangemine. 1. täielikud(tolmune tee, kuum tee) 2. osalised(sadama kai, hakkas sadama) Paronüümia- algatamine, algatus, alge, algus, alustus- niisuguseid sõnaperekondi nim. paronüümideks Antonüümia- mees ja naine, punane ja sinine, täna ja homme, hommikul ja õhtul need on vastandsõnad, tähenduse ühstunnused. Sünonüümid- vasar, haamer- kõu, äike ja pikne. Samatähenduslikud sõnad. Aitavad vältida sõnakordusi Metafoorid- sõna ülekantud tähenduses, aluseks on võrdlus. Mari on ingel ja Jür...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Seeder MK13-TE1 KAUPLUSE MÜÜGITÖÖ ANALÜÜS Töökohapõhine ülesanne Juhendaja koolis: õp. Tiia Kirss Juhendaja töökohal: Monika Borovikova Tallinn 2014 Sisukord Hanna Seeder Kaupluse müügitöö analüüs 1Sissejuhatus................................................................................................. 3 2Kaupluse üldandmed.................................................................................... 3 3Juhtimisstruktuur.......................................................................................... 4 4Klienditeenindus........................................................................................... 5 5Sortiment.........
Hiiumaa Ametikool Kalandus Väikesadamas Koostaja: 2015 Sissejuhatus Kalandusega seotud tegevused Kõrgessaare sadamas. Tõõ sisuks on sadama puudused ja plussid. Sadama territooriumi suuruseks on 2,54 ha, akvatooriumi suuruseks 3,76 hektarit. 17. sajandil käis sadamast Eesti esimene korrapärane laevaliin, sihtkohaks Stockholm. Sadamat kasutab püsivalt ca 15 kohalikele paadiomanikele kuulvat kalalaeva/paati. Teadaolevalt ei ole viimastel aastatel harrastusmeresõitjaid külalisalustel Kõrgessaare sadamas käinud. Sadamamakse ei ole kehtestatud. Kõrgessaare sadam on väga madala veega. Maksimaalne sügavus ei ületa 2m Kõrgessaarest on mugav käia näiteks Näki madalal. Sadamas puuduvad teenindusasutused nagu pood ja söögikoht. Kõrgessaare sadama ajalugu on seotud Kõrgessaare mõisaga. Sadama ehitas Jacob De la Gardie 17. sajandi algul. Hiiu madala e suurrahu e Necmansgrundi läheduse ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Heleri Milber Veod Läänemerel ja läbi Eesti sadamate Referaat õppeaines Ärilogistika Õppejõud: lektor Tarvo Niine Tallinn 2014 SISUKORD Sisukord...........................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................3 1. Veod Läänemerel...........................................................4 1.1 Suurimad Läänemere-äärsed sadamad...............................5 2 Eesti sadamad................................................................8 2.1 Muuga sadam....................................................................8 2.2 Paldiski lõunasadam..........................................................9 2.3 Tallinna...
Eesti tähtsamad kaubasadamad Tallinna sadam (AS) Muuga sadam Muuga sadam on Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam, mis oma sügavuse ja kaasaegsete terminalidega on üks moodsamaid sadamaid Euroopas. Muuga sadamas on võimalik lastida-lossida ja ladustada toornaftat ja naftasaadusi, sega- ja puistlasti ning külmutust nõudvaid kaupu, teenindada konteiner- ja ro-ro tüüpi laevu. Tänu oma soodsale asukohale ning heale raudtee- ja maanteeühendusele sisemaaga etendab ta olulist osa Eesti transiitkaubanduses. Kaide arv 29. Süvis 18m. Paldiski Lõunasadam Põhitegevus on suunatud Eesti eksport- ja importkaupade ning transiitkaupade käitlemisele. Paldiski Lõunasadamas käideldakse peamiselt ro-ro kaupu, vanametalli, puitu, turvast ja naftatooteid. Oluliseks tegevusvaldkonnaks on naaberturgudele mõeldud uute autode transiit ja müügieelne teenindus. Täna teenindab Paldiski Lõunasadam mitmeid regulaarliine ning selle soodne g...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Anette Leis MEREVEDU LÄÄNEMEREL JA LÄBI EESTI SADAMATE Referaat TABB22 Õppejõud: lektor Tarvo Niine Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS Suurem osa kaubatranspordist toimub just merel. Meretransport on võrdlemisi odavam, kui teised transpordiliigid, korraga saab transportida suuremates kogustes ning ka erinevaid kaubaartikleid. Lisaks ei maksa ka mereteede ehitamine, kulutusi tuleb teha aga sadamate ehitusel, nende hooldamisel ning akvatooriumite süvendamisel. 2 Läänemerel toimub 15% kogu kaubaliikumisest, mis teeb sellest ühe aktiivseima mereruumi maailmas. Igal ajahetkel viibib seal umbes 2000 laeva, mis näitab, et meretransport on Läänemereäärsete riikide jaoks ülimalt oluline. An...
Eetilise konflikti lahendamine 1. Ravimifirma lennutas apteekrid Londonisse Juhtumi kirjeldus 19.04.2013 keskpäeva paiku kogunes Tallinna lennujaama üle paarikümne apteekri, kes lendasid ravimifirma korraldatud kolmepäevasele Londoni reisile. Ravimifirma juhi sõnul oli tegu nende paremate koostööpartneritega ning reis seotud toidulisanditega, mida tohtivat turundada igat moodi. Ravimiameti esindaja kinnitusel on aga ka toidulisandi turundusele seatud piirangud. Sellele lisaks ei tohi apteeker võtta vastu kallimat kui 6,4eurost kingitust. Äripäev sai mõni aeg tagasi vihje, et ravimifirma Vitabalans Pharma lennutab Eesti apteekrid Londonisse ning reisile pääsemise tingimuseks on ravimi Ibumax edukas müümine. Ibumaxi müügiloa hoidja ja tootja on Soome firma Vitabalans OY, kelle tütarfirma Eestis on Vitabalans Pharma. Artikkel: http://leht.aripaev.ee/?PublicationId=AB6F3DD2-E796-4A0F-A287- 6248C0CD4F...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Logistika õppetool Lahtise turba vedu Eestist Portugali Kirjalik uurimuslik ülevaade õppeaines “Vetelvedu” Autorid: xxxxxxxxx Õppejõud: xxxxxxxxxxx Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................... 3 Kauba iseloomustus .............................................................................................................. 4 Transportimistingimused ................................................................................................... 5 Ladustamisnõuded ............................................................................................................ 5 Lähtesadama kirjeldus ...............................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EESTI MEREAKADEEMIA Sadama majandamine ja meretranspordi juhtimine Euroopa ja Aasia suurimad sadamad Referaat Õppejõud: TALLINN 2014 Euroopa Liidus on 1200 sadamat ning maailma suurim kaubalaevastik. 2008. aastal veeti Euroopa Liidu sadamate kaudu ligi 3,9 miljardit tonni kaupa. Kaubaveo mahu vähenemine algas 2008. aasta III kvartalis ja ulatus IV kvartalis juba 6%-ni. Aasta kokkuvõttes vähenes Euroopa Liidu sadamate kaubaveo maht varasema aastaga võrreldes 0,5%. 2009. aastal langus süvenes -- I kvartalis vähenes kaubaveo maht 12% ja II kvartalis 16%. Rotterdam kui Euroopa suurim sadam Hollandi sadamad on teenindanud Aasia ja Euroopa vahelisi kaubateid juba alates 16. ...
1. Mida kujutab endast keskkonnajuhtimissüsteem (KKJS) sadamas ja milleks see kasulik on? KKJS-keskkonnategevuse plaanipärane korraldamine, mis aitab sadamal läheneda keskkonnaprobleemidele terviklikult ning lõimida keskkonnahoiu põhimõtteid loomuliku osana oma tegevusstrateegiasse ja igapäevatoimingutesse. Keskkonnajuhtimine on seotud kõikide keskkonnavaldkondadega, näiteks loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine ja õhukvaliteedi parandamine, looduse mitmekesisuse säilitamine. 2. Kuidas KKJSi abil on võimalik sadamate keskkonnategevuse tulemuslikkust parendada? Keskkonnategevuse parandamiseks saavad sadamad kasutada erinevaid keskkonnajuhtimisvahendeid. Keskkonnajuhtimisvahend on näiteks teatud kokkulepitud nõuetele vastav ja sertifitseeritud standardiseeritud juhtimissüsteem, aga ka ettevõtte oma 14 vajadusi silmas pidades välja töötatud jäätmekäitluse sü...
Tegusõnad: fiern- tähistama, füttern- toitma, häkeln- heegeldama, regnen- sadama, schicken- saatma, telefonieren- helistama, trinken- jooma, umsteigen- ümber istuma, abholen- ära tooma, ankommen- stören- segama, stricken- kuduma, weinen- nutma, wünschen- soovima, aufräumen- koristama, kohale jõudma, anrufen- helistama, antworten- vastama, arbeiten- töötama, aussteigen- väljuma, vorspielen- ette mängima, buchen- broneerima, besuchen- külastama, reisen- reisima, mieten- üürima, beginnen- algama, bitten- paluma, danken- tänama, bringen- tooma, denken- mõtlema, dürfen- tohtima. wandern- matkama, interessieren- huvituma, spielen- mängima, warten- ootama, öffnen- avama, Oleviku pööramine: Ich-mache, hebe, fahre, nehme. Du- machst, hast, fährst, nimmst. Er/Sie- macht, hat, einkaufen- sisseostma, laufen- jooksma, kochen- keetma, suchen- otsima, fragen- küsima, spazieren- fährt, nim...
MEREVÄEBAAS Ülesanded ja organisatsioon: Mereväebaas on 29. aprillil 1997.a loodud mereväe väljaõppe- ja administratiivstruktuuri- üksus. Väeosa põhiülesanneteks on väljaõppe planeerimine ja korraldamine ning logistiline kaldatoetus. Mereväebaas asub Tallinnas, Miinisadamas. Väeosa ülesanneteks on muuhulgas ujuvvahendite ohutu seismise tagamine sadamas, mereväe allüksuste teenindamine ning varustamine teenistuseks vajalike vahenditega. Mereväebaasi, mille tegevust juhib väeosa staap, koosseisu kuuluvad veel alljärgnevad struktuuriüksused: transporditeenistus; materjaliteenistus; remondi- ja hooldusteenustus; haldusteenistus: meditisiiniteenistus; mereväekool, mille ülesandeks on mereväe väljaõppe planeerimine ja korraldamine; baasikaitsekompanii. Mereväebaasi organiseerida on ka igakülgne vastuvõtva riigi toetus Eesti vetes regulaarselt korraldatavatele rahvusvahelistele miinitõrjeoperatsioonidele...
EESTI SUURIMAD SADAMAD JA LAHED Referaat SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.Suurimad sadamad...................................................................................................................4 1.1Vanasadam.........................................................................................................................4 1.2Muuga sadam.....................................................................................................................6 1.3 Paljassaare sadam..............................................................................................................9 2.Eesti suurimad lahed............................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EESTI MEREAKADEEMIA Rotterdami sadam Referaat Üliõpilane: Rühm: TALLINN 2015 Rotterdam kui Euroopa suurim sadam Aastatel 1996–2002 oli maailma suurimaks sadamaks Hollandis asuv Rotterdami sadam. Rotterdami sadama ajalugu ulatub 14. sajandisse, mil väikesest kalurikülakesest hakkas arenema suur kaubanduskeskus. Oma hea geograafilise asukoha tõttu on sadamal hea ühendus sisemaaga ning kogu ülejäänud Euroopaga. Ookeanilaevadega saabunud kaupu veetakse edasi väiksemate merelaevadega, jõealustega, raudteel ja maanteel. Sadamaala on Rotterdami ajaloolisest südamest pidevalt mere poole arenenud. 1960. aastal otsustati avada rannikul uus piirkond nime all Maasvlakte, mis võimaldas lisada uusi konteinerterminale. 2008. aastal hakati rajama Maasvlakte2 projekti – kasvades Põhjamere arvelt 2000 hektari võrra ehk ligikaudu 20 protsenti...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Seeder MK13-TE1 TÖÖKOHAPÕHINE ÜLESANNE – „Kliendiga suhtlemine“ Juhendaja: õp. Külliki Türi Tallinn 2013 Sisukord Hanna Seeder Töökohapõhine ülesanne – „Kliendiga suhtlemine“ 1Sissejuhatus......................................................................................................... 3 2Suhtlemise alustamine ja lõpetamine. Positiivse esmamulje loomine..................4 2.1Kas alustad ise kliendiga suhtlemist?.............................................................4 2.2Kas tänad kliente ostu sooritamise eest?.......................................................5 3Suhtlemisvahendid. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine...............................
Lõuna-Louisiana Sadam Lõuna-Louisiana sadam on suurim mahutavuse poolest sadam läänepoolkeral ning 9. maailma suurimatest. See on põhiliselt puistlasti sadam.Üle 4000 ookeanilaeva ja 55 000 praami randuvad iga-aastaselt siin,mistõttu on sadam riigi tonnaazi edetabelis esikohal. Ulatub 87 km mööda Mississippi jõge.Asub New Orleansi ja Baton Rouge'i vahel ning positsioneerub peamiselt LaPlace'il,kus on sadama peahoone. Kauba eksport ulatus üle 61 millioni tonni 2012 aastal-rohkem kui teistel sadamatel Põhja-Ameerika rannikul.Lõuna-Louisiana sadama käive moodustab 15% ja 57% kõigist USA ja Louisiana eksporditavatest kaupadest(mais,sojauba,nisu).Imporditakse peamiselt rauda,kummi,kohvi,puu- ja juurvilju. Lõuna-Louisiana sadam on mitmekülgne ning kombineerib endas veekogu-,maa- ja õhutransporti.Tänu asukohale on sellised transpordiviisid võimalikud mööda Mississippi jõge ning Mehhiko lahel.Vastavalt keskkonnale on k...
8-nda klassi kordamine. Merebriis, maabriis, hoovus jne. Briisid · Merebriis ehk päevabriis Päeval soojeneb maapind kiiremini kui meri. Soe õhk paisub ja kerkib. Jahedam õhk on mere kohal nong liigub maa poole, asendades seal üles kerkivat õhku. · Maabriis ehk ööbriis Öösel jahtub maapind kiiremini kui meri. Mere kohale tekib madalrõhuala ja tuul puhub maalt mere poole. Hoovused · Soe hoovus Soe ja niiske õhk kohtub külmaga. Soe õhk hakkab tõusma. See aga jahtub ning tekivad pilved. · Külm hoovus Õhk soojeneb ja muutub kuivemaks. Pilvi ega sademeid ei teki. Nõlvad · Tuulepealne nõlv Ookeanilt tulev nõlv kerkib mööda mäenõlva üles ja hakkab jahtuma. Kondesnsserub veeaur, tekivad pilved ning hakkab sadama. · Tuulealune nõlv Kuiv õhk laskub mööda nõlva alla ja hakkab taas sadama. Tuuled · Orutuul Tekib päeval. Sooj...
Analüüs Andmed: Autor: Claude Monet Teose pealkiri: "Impressioon. Tõusev päike" Valmimise aasta: 1872 Tehnika, materjal: õlimaal lõuendil Mõõtmed: 48 cm x 63 cm Asukoht praegu: Musee Marmottan Monet, Paris Maali kirjeldus, analüüs. Tegemist on maastikumaaliga. Teosel on kujutatud päikesetõusul Le Havre'i sadama poole sõudvat või siis sealt lahkuvat paati. Kuna tegu on impressionistliku teosega, on piirjooned hägused, kohati pole igast detailist täpselt aru saada ning ka sadama korral tuleb pilgul lasta veidi rohkem süveneda. Kasutatud on vabu pintsitõmbeid. Põhilise toonina on autor kasutanud sinist, mida on seganud teiste värvide, näiteks rohelisega. Värvid justkui sulanduvad ja täiustavad teineteist. Taiese tsentrist veidi ülespoole jääv päike püüab pilku oma eredusega, kuigi fotomeetriga mõõtes on selgunud, et see o...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA EESTI SADAMAD Referaat Koostaja: Kristina Samošenkova KS-11 Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 2 Lääne-Eesti ajaloolised ja uued sadamad................................................................3 Eesti sadamad...................................................................................................... 4 Tallinna Sadamad................................................................................................. 5 Eesti suurim reisisadam....................................................................................... 6 Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam................................................................6 Suure potentsiaaliga regionaalne sadam.................................
TTÜ Eesti Mereakadeemia Lastindus ja Laondus Aruanne Sadamapraktika Üliõpilane Õppejõud Julia Ain Kiisler Tallinn 2015 SISSUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 PALDISKI LÕUNASADAM.............................................................................................. 3 Info:......................................................................................................................... 4 Terminalid:.....
PRANGLI Prangli saar asub Harju maakonnas Viimsi vallas. Saare pindala on 6 km2, veetee Leppneeme sadama ja Kelnase sadama vahel on 18 km. Elanike arv on 151. Prangli moodustab koos Aksi (ehk Väike-Prangli) ja Keri saarega ühtse aheliku Soome lahes. Aksil momendil püsielanikkond puudub, Keril elas mõni aast tagasi vaid tuletornivaht, kuid tänaseks on temagi sealt saarelt kadunud, mis teeb aksist asustamata saare. Arvatakse, et juba 13. saj. lõpus või 14. saj. alguses asustasid saare rootslased, hiljem ka eestlased ja soomlased. Saar eestistus 17. sajandil. 1934. a. elas saarel 469 inimest. Teise Maailmasõja ajal elanike arv vähenes mitmekordselt ja tänaseks on alles jäänud ainult 151 inimest. Pool saarest on kaetud männimetsaga, mis pakub head kaitset tuule eest. Sellepärast ei kasutata kohalikku puitu kütteks, vaid küttepuud tuuakse sisse mujalt. Tulehakatist korjatakse metsa alt. Saare lääneosa on madal ja kivine, i...
RHODOSE KOLOSS Sten-Eric Otto 1. • Kolossi ehitati 12 aastat. Toetudes mitmetele allikatele ja Rhodose raidkirjadele võib üsna suure tõenäosusega väita, et Chares alustas töid 303.a. eKr ja lõpetas 291.a. eKr. 2 . • Kuju kõrguseks arvatakse olevatolnud 37 meetrit. Arheoloogid on järeldanud, et kuna kuju ehitamiseks kasutatud pronksi hulk oli suhteliselt väike, siis võis olla ainult kolossi väliskiht tehtud pronksist, mis tõenäoliselt vormiti massiivse raudsõrestiku ümber. 3. • Keegi ei tea, kus see kuju täpselt asetses või kuidas ta välja nägi. Enamus, mida teatakse Rhodose kolossist, rajaneb tolle aja kirjutajate teateil. Näiteks arvati, et kuju seisis harkisjalu sadama sissepääsu ees, nii et laevad võisid tema jalge vahelt läbi sõita. 4 . • Enam poolehoidu sai kirjeldus, kus oletatakse, et Chares kujutas Heliost sihvaka noormehena, kiirtepärg ümber pea. Jumal seisis kõrgel marmor...
Vaimastvere Kool Rhodose Koloss Referaat Koostaja: Sander Sukk Juhendaja: Triinu Küünal Vaimastvere 2014 Rhodose Koloss Ehitamise aeg Kuju ehitus algas 292.aastal eKr ning kestis kokku 12 aastat. Ehitamise põhjused 304.aastal õnnestus pääseda Rhodose elanikel suurest piiramisest ja seda sündmust tuli tähistada. Inimesed olid nii tänulikud, et nad otsustasid ehitada hiiglasliku kuju, päikesejumal Heliose auks. Asukoht ja selle kirjeldus Rhodose koloss seisis sadama kõrval suurel tugeval alusel. Rhodose koloss oli vanakreeka päikesejumala Heliose auks püstitatud kuju, mis asus Kreekas Rhodose saarel. Selle täpne asukoht pole teada, sest pole leitud selle jäänuseid. Ehitise kirjeldus ja võimalik väljanägemine Rhodose kolossil oli käes suur tõrvik...
Tallinna Tehnika Ülikolli Kuressaare Kolledz Tallinna Vanalinn Maila Rumessen 2013 1. Tekkelugu, ajalugu Põhja-Eesti rannikule tekkis asustus umbes 10. sajandi lõpul, mil eestlased rajasid seoses sadama kasutusele võtuga Toompea künkale linnuse. Linnus paiknes mereäärsel kõrgemal osal ja linnuse ja sadama vahele tekkis turg ja linn mis paiknesid tänase Raekoja platsi lähikonnas. Tõenäoliselt tekkis linna juurde tollal ka kabel, see paiknes arvatavasti praeguse Pühavaimu kiriku asukohas. Kuna eestlased ei tundnud lubjapõletamist, olid nimetatud ehitised kõik puidust ning pole üldiselt meie päevini säilinud. 1112. sajandil tekkisid linnatuumikust põhja poole sadama lähedusse ka skandinaavia kaupmeeste asula, mis paiknes praeguse Oleviste kiriku asukohas ja vene kaupmeeste asula, mis asetses sellest ida pool. Mere veetase oli tollal umbes 3 meetrit praegu...
Vihm ja pilved Kõik me oleme kokku puutunud vihmaga mis on meile nii rõõmu pakkunud kui ka vahest tuju halvemaks muutnud. · Aga kust need vihmapiisad ikka tulevad. Kohe teen teile selgeks. Iga päev näeme taevas pilvi, mis on nii erineval kõrgusel ja samas ka erinevat värvi. Pilv iseenesest koosneb mikroskoopilistest avadest mida inimese silm ei suuda ilma abivahendita eristada ja veest mis asub pilvede sees. Kuna need avakesed on väga väikesed, ei saa veepiisad sealt hästi välja. Selleks et hakkaks sadama, on vaja päikest mis suurendaks neid avakesi kuni vihma hakkaks sadama. · Seega saime juba teada kus see vesi asub, kuid kuidas see sinna sattub? Pilved nagu teisedki elusolendid tahavad juua, sellepärast laskuvad nad õhtuti või hommikuti veekogude juurde (meie näeme seda uduna) ja imevad seda vett enda sisse. Seejärel tõusevad nad tagasi oma kodukohale. Veekandjad mis on...
Tallinna vanalinn kuulub alates 1997. aastast UNESCO Maailmapärandi nimekirja. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. Põhja eesti rannikule tekkis asustus umbes 10. sajandi lõpul, mil eestlased rajasid seoses sadama kasutuselevõtuga Toompea künkale linnuse. Vene kroonikates on seda linnust nimetatud K...
RHODOSE SAARE KOLOSS KUS? Rhodose saar asub Türgi edelaranniku ääres Kreeta RHODOSE SAAREST Umbes 1200 aastat eKr oli Rhodos tugev ja rikas saareriik ja eriti just võimas mereriik. Linn ise aga oli suur kaubandus- keskus. Atiikmütoloogias kuulus Rhodose saar päikesejumal Heliosele. FAKTE · Arvatakse, et koloss ehitati aastatel 292 eKr280eKr ·(ehitus kestis kokku 12 aastat) · Kolossi kõrgus oli 37 meetrit. · Koloss hävis maavärinas ·aastal 227 eKr (Seega oli ta ·kõige lühemat aega püsinud ·maailmaime - 60 aastat) · Selle täpne asukoht pole ·teada, sest pole leitud selle ·jäänuseid. · 653 aastal müüdi kolossi ·jäänused vanametallina ·Süüria kaupmehele. Nende ·ära vedamiseks olevat vaja ·olnud 900 kaamelit. Rhodose kolossi eeskujul on valminud üks tänapäeva maailma sümboleid V...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA EUROOPA JA AASIA SADAMAD Referaat Koostaja: Kristina Samošenkova KS-11 Tallinn 2014 Euroopa Sadamad Euroopa suuremad sadamad on : 1. Rotterdam, 2. Hamburg, 3. Antwerp, 4. Felixstowe, 5. Bremerhaven, 6. Gioia Tauro, 7. Algeciras, 8. Genoa, 9. Le Havre, 10. Barcelona Rotterdamis asub Euroopa suurim sadam. Hollandi sadamad on teenindanud Aasia ja Euroopa vahelisi kaubateid juba alates 16. sajandist. Amsterdamis ja Rotterdamis asusid juba tollel ajal Indiast kohale toimetatud tee ja kohvi puhverlaod. Juba 16. sajandil töötasid Euroopa esimesed jaotuskeskused Hollandis. Tänapäeval on Holland Euroopa suurimaks transiidiväravaks. Peamiseks konkurentsieeliseks on seejuures Hollandi soodne geograafiline asend Euroopa eksporditurgude suhtes. Hollandis on hästi välja arendatud logistika infrastruktuur ja kiired ühendused muude Euroopa...
Ajaloo Kontrolltöö Rahvusvaheline olukord II maailmasõja eel. [NL Nõukogude Liit] [S Saksamaa] 1) Sõjakate suurriikide eesmärgid 1930nendate aastate lõpul ? · Jaapan soovis luua IdaAasia ühtse majandus piirkonna ning võtta sealsed riigid Jaapani keisri kaitse alla. · Itaalias väitis Mussolini ,et Vahemeri peab muutuma Itaalia sisemereks nagu ta seda oli Rooma keisririigi ajal. · Saksamaa nõudis eluruumi · Nõukogude liidus ,aga unistati ülemaailmsest kommunismi võidust ning räägiiti vajadusest kaitsta ennast võimaliku rünnakurahu eest. 2) Kuidas algab Suur Saksamaa loomine ? a) Märts 1938 a. Austria liitmine Saksamaagaansluss.Sai võimalikuks ,sest : Itaalia toetas, Inglismaa ei tahtnud sekkuda ,Prantsusmaa ei julgenud sekkuda, osa austerlasi pooldas liitumist. b) 29.september 1938a. Müncheni kokkulepe Suurbritannia+Prantsusmaa+Saksamaa+Itaalia valitsus juhtide nõudmine ,e...
Kunda vabadussõja ajal Kunda dessant 16. detsembril 1918. aastal. 15-nda detsembri õhtul paigutati mehed laevadele- suurem osa ''Lainele'' ja väiksem osa ''Lembitule''. Kaasas oli ka kapten Pitka. Laevad liikusid Tallinnast välja: ees kaks Inglise laeva, siis eestlaste oma ja jälle üks Inglise laev. Peale selle oli veel kaasas ka paar transport laeva. 16-ndal detsembril umbes kella 06:00 või 07:00 ajal jõuti Kunda alla, kus asusid punased. ''Lainega'' sõideti Kunda sadamasse sisse, kus meeskond võeti vastu raskekuulipilduja tulega, ilma et oleks kahju sünnitanud. Inglise laevad aga peksid punased vabrikust välja, kus neid oli olnud umbes 120 meest. Punased taandusid ja eestlased allutasid vabriku. Selja taga olevatest tööliste majadest lasti eestlaste poole mõned paugud. Nagu pärast selgus, olid tulistanud vabriku töölised, kelledest pärast mõned kinni võeti ja laevale toimetati. Vabriku vallutamisel sai eestlast...
TALLINNA ÜLDISELOOMUSTUS Tallinn on linn PõhjaEestis Tallinna lahe ääres ning Eesti Vabariigi pealinn. Kuna Tallinnal on soodne mereäärne asend, pika liigestunud rannajoonega, on Tallinna laht väga hea sadamakoht, mis muudab linna tähtsaks sadama- ja turismilinnaks Läänemeremaades. Samuti on Tallinn riigi majandus- ja kultuurikeskus. Tallinna kõrgeim piirkond asub Lasnamäe linnaosas Sõjamäe kõrgendikul ning madalaimad alad paiknevad Mustjõe, Merimetsa ja Vana- sadama asumite territooriumil. Tallinna pindala on 159,23 km², millest 27,2% kaetud haljastusega (linnametsad, rohelusega kaetud tühermaad, pargid, alleed, rannaalad jne). Haljasalade jaotus linnaosade vahel on ebaühtlane. Tallinna rohelisemad linnaosad on Mustamäe, Pirita ja Nõmme. Siseveekogude pinda on Tallinnas 13,1 km², mis moodustab 8,2% linna territooriumist. Kohaliku omavalitsuse ülesannete paremaks täitmiseks on Tallinna linn jaotatud kaheksaks linnaosaks. Seisuga 01.1...
1. Laeva ohutu mehitamise nõuded (RTL 2005,111,1709). § 16. Laeva mehitamise üldnõuded (1) Laev peab olema mehitatud laevaperega, mille liikmed vastavad Vabariigi Valitsuse kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Laevapere on laeva ohutuks kasutamiseks vajalike spetsialistide ja teiste töötajate koosseis laeval. (2) Laeva kapteni, kipri, tüürimehe, kapteniabi, laevamehaaniku, elektromehaaniku ja raadiospetsialisti (laeva juhtkond) meresõidu diplomi ja kutsetunnistuse juurde kuulub kinnitusleht, mis annab õiguse töötada kinnituslehel märgitud ametikohal. (3) Laevade (sh. remondis olevate ja ehitatavate) minimaalkoosseisu nõuded kehtestab teede- ja sideminister. Minimaalkoosseisu nõuded kehtestatakse laevadele kogumahutavusega 20 või enam ühikut ja kõikidele reisilaevadele. (RTL 2005,111,1709). § 1. Laevapere miinimumkoosseisu mä...
SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on raske mitte puutuda igapäevaselt kokku prügiga. Igasugune tarbimine eeldab ka rohkemal või vähemal määral prügi teket. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda . Ei ole sellist inimest, kes jäätmeid ei tekitaks. Tavainimese kokkupuude jäätmetega piirdub üldjuhul köögivalamu aluse prügikotiga ning võib-olla ka pudelite äraandmise problemaatikaga. Prügimäge, jäätmete sorteerimist või jäätmete ümbertöötlemist näevad oma silmaga vaid vähesed. Euroopa Liiduga liitumine on Eesti arengut mitmel viisil mõjutanud. Jäätmekäitlus on üks valdkondadest, kuhu niinimetatud euroopalikud põhimõtted on toonud uusi tuuli. Kuna töötan Sillamäel sellises asutuses kus peale segaolmeprügi ei koguta eraldi mingeid jäätmeid, siis vaatlen jäätmekäitlust üldiselt ning natuk...
Millest sõltub ilm? - Valitsevast õhumassist. Eestis kujudavad ilma parasvöötme mereline ja mandriline õhumass, vahel harva jõuab ka arktilist ja troopilist õhku. Mis on õhumass? - Suur õhu hulk, mille piires on õhu omadused (temperatuur, niiskus, läbipaistvus) ühetaolised. Mida alumisemaid kihte vaadata, seda rohkem omadused muutuvad, sest õhk võib ära anda või juurde saada soojust ja veeauru. Mille järgi eristatakse peamisi õhumasse? - Geograafilise laiuse järgi. Joonisel on kujutatud peamiste õhumasside kujunemisalad, välja on toodud: Arktiline õhk - külm & kuiv, lõunasse liikudes veidi soojeneb ja muutub veel kuivemaks, Talvel põhjustab pakast ning kevadel toob kaasa külma kuid selge ilma. Parasvöötme mereline õhk - toob kaasa talvel soojad sulailmad, suvel jahedad, pilves, vihmased ja tuulised ilmad. Parasvöötme kontinentaalne õhk - kuiv,...
Ohtlike ainete vedu meretranspordis NIMI Ohtlike ainete vedu Ohtlike kaupade transporti merel reguleerivad rahvusvahelised ja Eesti Vabariigi õigusaktid. Meretranspordis lähtutakse rahvusvahelise mereorganisatsiooni IMO poolt kehtestatud reeglitest IMDG (Ohtlike kaupade veo eeskiri) 1) Meresõiduohutuse seadus Ohtlik last on: - Pakitult või mahtlastina veetav kemikaal või kemikaali sisaldav toode, materjal või valmistoode. Võib ohustada: - Inimese elu või kahjustada tervist, vara või keskkonda... nii sadamas käitlemisel, mereveol ja sisevetel vedamisel. 2) Meresõiduohutuse seadus Ohtlikku lasti veetakse: - SOLASe peatüki ning - MARPOL nõuete kohaselt. Ohtlikku lasti ei või laevale paigutada enne, kui kaptenile ja sadamakaptenile on üle antud ohtliku lasti deklaratsioon. NB! Ohtliku lasti deklaratsiooni esitamise kohustus on kauba saatjal või tema volitatud e...
SOKLID TIMMO PALTSMAR SOKKEL, MIS SEE ON? · Sokkel on hoone alusmüüri(vundamendi) maapealne osa, mis on harilikult ehitatud eenduvana jämedamast materjalist 1. SOKKEL RAE 9 2. SOKKEL PAKRI 4 3. SOKKEL SADAMA 9 4. SOKKEL MAJAKA TEE 39
Üks päev keskaegses linnas kaupmehena Hommikul Lübeckis ärgates on esimene mõte, kust süüa saaks. Olen siin juba kolmandat päeva oma kaupa oodanud, mis pidi Venemaalt juba ammu jõudma. Täna peaks küll juba tulema. Ajan ennast siis ülesse ja panen riidesse. Mulle tundub, et mantel pole praegu vajalik arvestades seda kevadist soojust. Astun siis võõrastemajast ning hakkan head trahtrit otsima. Leiangi ülesse. Trahtril on ikka päris huvitav nimi ,,Kepslev Poni". Astun siis sisse ja uurin, mida siis ühele korralikule kaupmehele ka süüa siin pakutaks. Pärast menüü kuulmist tellin endale, siis seaprae kartuli ja salatiga. Toit söödud liigun edasi sadama poole. Sadamasse jõudes märkan juba kaugelt laeva, mis mulle kaupa pidi tooma. Uurin, siis kapteni käest, kuidas ka reis läks. Nagu selgub oli Läänemeri suhteliselt rahulik olnud. Kapteni käest küsin veel, kas ta suudab ise kaua maha laadida ning müüm...
Eesti riik ei toeta oma inimesi võrdselt Riigi kalleimale sünnipäevale kulub 24 miljonit. Selle summa eest saaks riigi heaks päris palju head ja kasulikku korda saata. Kurb on tõdeda, kui meie oma riigijuhid, kes peaksid tegema kõik selleks, et meie riigis oleks hea elada, teevad hoopis vastupidi. Inimeste meeltemürgitamiseks kasutatakse plakateid, loosungeid, tasuta asju, ajakirjandust ja kultuuri. Propagandat kasutas juba ka NSVL, kelle eesmärgiks oli Nõukogude ühiskonna ülistamine. Poemüüja, kes töötab päevas kümme tundi, saab miinimum palga, mis on umbkaudu brutona 430 eurot. Tal on kaks last, kes vajavad süüa ja juua, korter, mis vajab maksmist ja maksud. Inimene peab enda vajadused kõrvale jätma, sest tal lihtsalt ei ole võimalik endale midagi lubada. Iga kuu peab mõtlema, kuidas ots otsaga kokku tulla, aga samal ajal, elavad meie riigijuhid nagu kuninga kassid. Riigikoguliikme palk on keskelt l...
Rhodose koloss Rhodose koloss oli vanakreeka päikesejumala Heliose auks püstitatud kuju. Antiikmütoloogias kuulus Rhodose saar päikesejumal Heliosele. Räägiti legendi, et Heliose käsul olevat Rhodose saar merepõhjast üles kerkinud. Sellepärast peeti Heliost ka saare kaitsjaks. Kolossi autoriks on Kreeka kuulus kujur Lysippose õpilane skulptor Chares. Jumal seisis kõrgel marmorpostamendil. Materjalina olevat kasutatud valget marmorit ja pronksi. Arheoloogid on järeldanud, et kuna kuju ehitamiseks kasutatud pronksi hulk oli suhteliselt väike, siis võis olla ainult kolossi väliskiht tehtud pronksist, mis tõenäoliselt vormiti massiivse raudsõrestiku ümber. Heliose kuju ehitust alustati alt ning iga valminud osa valati üle mullaga, et ehitusmeistrid saaksid ronida kõrgemale järgmist detaili valmistama. Chares kujutas Heliost sihvaka noormehena. Kuju seisis harkisjalu sadama si...
TTÜ EESTI MEREA KADEE MIA MERENDUSK ESKUS M E R E T R A N S P O R D I J U H T I M I S E L E K T O R A 1 A T KURSUSETÖÖ „Optimaals e laevatüübi ja töökorraldu se vormi valik liinidele või suundadele ” Õppeaine: Meretransp ordi ökonoomika Koostaja(d) : 2 Tallinn 2016 3 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 5 Lähteandmed.............................................................................................................. 6 Lasti transpordiiseloomustus....................................................................................... 8 2. Tööregiooni looduslik-navigatsiooniline iseloomustus.........................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
