Selgroogsete arvukuse seaduspärasused saartel Liina Leinmets Sissejuhatus · Ökoloogiat ja bioloogiat on ajaloos tihti õpitud tundma just saarte kaudu ja siis teadmised mandrile üle kantud. Saart aga ei saa käsitleda kui mandri miniversiooni. · Liikide säilitamine saarel ja mandril pole võimalik päris samade vahendite ja meetoditega, kuna ökosüsteemid on erinevad ja samuti ka ala ise. Ajaloost Kui Darwin Galapagose saari külastas, leidis ta sealt 14 (13) muust maailmast erinevat vindiliiki, keda hakati nimetama Darwini vintideks. Mujal selliseid polnud. Darwini teooria: isolatsioonis tekivad olemasolevatest uued liigid. 1940ndatel avastas Lack, et erinevat toitu söövad linnud on kehasuuruselt ja nokakujult erinevad ja seetõttu saavad väiksel alal kõrvuti eksisteerida. 1960ndatel avastasid MacArthur ja Wilson seosed, mis tulenevad saare suuruses...
Juba ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse mere saartel ja rannikul tärkama omapärane kultuur, mida mere järgi on nimetatud egeuse, tähtsamate keskuste järgi aga kreeta- mükeene kultuuriks. Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta 12. sajandil e.m.a. välja tõrjusid. Haaravad ning üllatavalt peenemaitselised on sellest ajast pärinevad kunstimälestused Vanimad kõrgkultuurid Kreeta ja Kreeka Kui inglane Arthur Evans 1900. aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka saarel väljakaevamisi, said talle osaks järjest hämmastavamad leiud. Need tõendasid paljude muistsete müütide ning vanakreeka luuletaja Homerose poeemide paikapidamist. Oli ju neis ülistatud Kreeta paleede toredust ning valitseja Minose võimsust. Knossose loss Loss linnulennult Lossi rekonstruktsioon tänapäeval Knossose palee Suurim loss - osaliselt säilinud Kn...
EGEUSE KUNST Juba ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse mere saartel ja rannikul tärkama omapärane kultuur, mida mere järgi on nimetatud egeuse, tähtsamate keskuste järgi aga kreeta-mükeene kultuuriks. Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta 12. sajandil e.m.a. välja tõrjusid. Haaravad ning üllatavalt peenemaitselised on sellest ajast pärinevad kunstimälestused Suurim loss - osaliselt säilinud Knossos - koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube. Viimaste tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest. Lossi plaan on väga keeruline. Käigud ja koridorid teevad järske käänakuid, tõuse ja langusi mööda treppe, pealegi on loss veel mitmekorruseline. Pole siis ime, et tekkis müüt Kreeta saare labürindist, kus elas här...
Riigi majanduse analüüs Norra Norra on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4...5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetõttu isegi Finnmarkis (sealhulgas Hammerfesti ja Kirkenesi sadam) enamasti kogu talveks jäävabaks. Mere kohalt tulnud niiskus sajab alla mäg...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Kõre ehk juttselg-kärnkonn Koostas: Egerd Enok Klass: 7.B Juhendaja: Helina Reino Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1. Kõre levik ja arvukus Eestis................................................................................ 3 2. Elupaik................................................................................................................ 6 ............................................................................................................................... 6 2.1 Talvitumine.................................................................................................... 7 3. Tunnused........................................
Loksa Gümnaasium Johanna Mänd 8.a klass Gibonid Klõp sak Gibon on KaguAasias e Tein juhtsla e ta i elutsev ahviliik. se di tekst i la a Kolm dide as t redi a se gee Nelj rimi as t sek s a s e ...
TÖÖLEHT NR. 2 - EGEUSE KUNST Üheaegselt egiptuse kunstiga hakkas umbes 2600 a. e.Kr. Egeuse mere saartel ja ümbruses arenema omanäoline kunst, mis kestab umbes aastani 1200 e. Kr.. Egeuse meri moodustab väikese osa Vahemerest . Tänu headele merelistele tingimustele oli Egeuse mere piirkond sobiv laevadega kaubandamiseks ning sealsetele inimestele olid tähtsad kõik merega seotud elatusalad - Kaubandus , kalandus ja mererööv . Samuti tänu heale kliimale oli siin võimalik tegeleda põlluharimisega . ilma kunstliku niisutuseta. Egeuse mere ümbruses ei tekkinud tugevaid suurriike, kõik väikesed kogukonnad jäid iseseisavaks. Kultuuriline läbikäimine oli siiski tihe, mistõttu esineb sarnaseid jooni Eugeuse mere saarte, Mandri-Kreeka, Väike-Aasia ranniku kunstis. Kõige rikkalikum oli kunst Kreeta saartel ja Peloponnesose poolsaare asulates , millest tähtsam oli Mükeene linn. Seepärast Nimetatakse Egeuse kunsti mõnikord ka Kreeka-Mükeene kunstik...
Eesti NSV valitsemine ja poliitilised olud 1944-1985 Nõukogude võimu taastamine Eestis algas Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Peamised lahingud algasid Narva ümbruskonnas, kust Punaarmee lootis kiiresti läbi tungida ja Tallinnani jõuda. Linn linna järel okupeeris Punaarmee Eestit, kuna nad said Saksa rindest läbi ja sakslased alustasid oma vägede Eestist väljatõmbamist. Oktoobri alguseks oli Punaarmee käes kogu Eesti mandriala, kuid saartel lahingud veel jätkusid. Viimased Saksa väeosad taandusid Sõrve säärelt alles 24. novembril. Eesti NSV võimustruktuur oli analoogiline NSV Liidu omaga, kus juhtiv koht oli Eestimaa Kommunistlikul Parteil. Aastal 1945 kuulus EKP rahvuslikku koosseisu 2409 liiget, kellest 40% olid eestlased ja 60% venelased. Aastal 1955 oli EKP-s liikmeid 21 511, kellest 44% olid eestlased. Kuldsed 60-ndad tõid kaasa EKP eestistuse ehk aastal 1965 oli liikmeid 54 836, kellest eestlased olid 52%. Aastak...
Galapagose saared Galapagose saared on Coloni saarestikus asuvad ning Ecuadorile kuuluvad vulkaanilised saared. Need asuvad umbes 1000 kilomeetri kaugusel Lõuna-Ameerika rannikust, Vaikses ookeanis. Saarestik koosneb 16 suuremast saarest ja hulgast väiksematest saartest. 1535. aastal avastas saared Fray Tomas de Berlanga ning saarte looduse uurimisele pani aluse Charles Darwin, kes 1835. aastal sealset loomastiku uuris. Alates 1934. aastast kuuluvad saared looduskaitse alla ning 1978. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirja. Saared on erilised sealse looduse ning seal elavate endeemiliste liikide (liigid mis levivad ainult ühes kindlas kohas) poolest. Umbes 5-10 miljonit aastat tag...
KARIIBI MERE PIIRKOND Kariibi meri on Atlandi ookeani osa. Piirneb lõunas Lõuna-Ameerika ja läänes Kesk-Ameerikaga, põhjas Suurte Antillide (Kuuba, Haiti ja Puerto Rico), idas Väikeste Antillidega. Loodes Yucatáni väina kaudu ühendatud Mehhiko lahega. Sügavus kuni 7110 meetrit. Meres on nõrgad looded. Kliima on troopiline, esineb orkaane. KARIIBI MERE SAARED Kariibi mere saared paiknevad Florida poolsaare ja Lõuna-Ameerika mandri vahelises vööndis. Kliima on siin pea aasta läbi troopiline, keskmine temperatuur on umbes 26º C. Suviti esineb siin sageli torme ja koguni vulkaane. Kriibi mere saartel võib kohata mitmeid erinevaid keskkondi. Üha suurenevast turistide voolust hoolimata elutseb siin endiselt hulgaliselt mitmesuguseid loomaliike. SAARTE TEKE Kariibi mere saared moodustavad alates Kuubast ning Jamaicast kuni Trinidadi ja Tobagoni kulgeva k...
EESTI MAASTIKUD: LÄÄNE - EESTI SAARESTIK ÜLEVAADE Lääne-Eesti saartel on Eesti kõige merelisem kliima, mida iseloomustavad pikk soe sügis, pehme talv, hiline ja jahe kevad, tugevad tuuled, suur päikesepaiste kestus ning väike sademetehulk. Eriti kuiv on kevadsuvel. Kaua jäävabana püsiva mere tõttu on veebruari keskmine õhutemperatuur Saaremaa ja Hiiumaa läänerannikul 34°C võrra kõrgem kui Ida- Eestis. Püsiv lumikate tekib alles jaanuari algul ja kestab märtsi teise pooleni. Haruldased pole ka talved, mil püsivat lumikatet ei kujunegi. Öökülmadeta periood on saartel kuni kaks kuud pikem kui Kesk-Eestis. PINNAMOOD Lääne-Eesti saared on, võrreldes Mandri-Eestiga, merest suhteliselt hiljuti kerkinud. Neil domineerivad paetasandikud ja merelise tekkega pinnavorme. Levinud on ka merelahed, mis maa tõusu tõttu on oma sideme merega kaotanud, neid nimetatakse ranna- või riimveelisteks järvedeks (näiteks Mull...
Fääri saared Referaat 2 Sisukord Sissejuhatus................................................ Error: Reference source not found Üldandmed................................................. Error: Reference source not found Ajalugu....................................................... Error: Reference source not found Majandus.................................................... Error: Reference source not found Maksud....................................................... Error: Reference source not found Kaart........................................................... Error: Reference source not found Fääri saared.................................................Error: Reference source not found Kokkuvõte.................................................. Error: Reference source not found 3 Sissejuhatus Kuna Fääri saared on koht ...
Komado varaan Komodo varaan on sisalike perekonda kuuluv varaanide liik. Komodo varaani on leitud Indoneesia saartel. See on üks suurematest tänapäevastest roomajatest ja võib kasvada üle 3 meetri pikkuseks ning kaaluda kuni 70 kg. Nende saagiks on selgrootud, linnud ja imetajad. Nende võime karjana jahti pidada on roomajate seas erandlik. Teadlaste kinnitusel sisaldab varaani organism mürkmadudes leiduva mürgi sarnast mürki ning hammustus kutsub ohvril esile soki. Teadlaste oldi siiani kindlad, et komodo varaanil aitavad saaki tappa ta suus leiduvad bakterid, mitte mürk. Näärmete uurimine näitas, et need sisaldavad tapvat mürki, mis võib esile kutsuda krampe, vererõhu alanemist ja isegi hüpotermiaga sarnaseid sümptomeid. Looduses Indoneesia saartel elavad varaanid on ohustatud liik ning neid arvatakse olevat ainult paar tuhat. Komodo varaanid toituvad imetajatest, sisalikest ja lindudest, kuid on teada ka juhtumeid,...
Kanaari saared ÜLDANDMED · Kanaari saared kuuluvad Hispaania Kuningriigi koosseisu. · Ametlikult käibel olev rahaühik on euro. · Kanaari saartel elab kokku 1,5 miljonit püsielanikku. · Saari külastab aastas u 5 miljonit turisti. · Kanaari saartel on roomakatoliku usk. · Enim tuntud saared on Gran Canaria ja Tenerife ASEND · Kanaari saared asuvad Atlandi ookeanis, Loode-Aafrikast umbes 100 km eemal. Asend kaardil LOODUSLIKUD TINGIMUSED · Maastik ja pinnareljeef on äärmiselt mitmekesine. · Üldiselt on saared mägised, kõrgeim mäetipp on 3718 m üle merepinna: Tenerife saarel asuv Teide. · Vee temperatuur saarte ümbruses on talvel 17- 20 kraadi, suvel 20-23 kraadi. · Kanaari saarte kliima on ühtlane ja mahe aastaringselt, keskmine temperatuur on 20 kraadi. · Saartel sajab vihma kõige rohkem talvel. RAHVASTIK · Kanaari saarte rahvas kõneleb hispaania keelt. · Kanaaridel l...
Tundra Tundra v Sademeid on vähe. v Külm kliima. v Igikelts(kuni 100m ja veel rohkemgi paks). v Lühike jahe suvi ja pikk külm talv. v Tugevad tuuled. Tundra Vorkuta ümbrustes. Tundra v Tundra on maa-ala, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad. v Igikelts ja madalad õhutemperatuurid takistavad tavaliste puude kasvamist. Tundra v Tundra esineb Põhja Ameerika ja Euraasia põhjaosas ning lähisarktilises kliimavöötmes paiknevatel saartel. v Tundra esineb ka lõunapoolkeral Antarktika rannikul ja lähedastel saartel ning kõrgmägedel. v Tundravööndi ulatus sõltub suuresti maailmamere ja hoovuste mõjust. Tundra jaguneb kolmeks: 1. Arktiline tundra- Esineb Põhja-jäämere lähistel, Põhja -Ameerikas, Gröönimaa edelarannikul, Islandil ja mujal. Arktiline tundra Gröönimaal. 2. Mägitundra e....
Tõrva Gümnaasium Piia Pähklamäe 10. klass Assoorid Referaat Juhendaja õpetaja Laine Tangsoo Tõrva 2009 Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................... 3 1. OLULIST ASSOORIDEST ................................................................. 4 2. ASSOORID ..................................................................................... 5 3. ASSOORIDE TRADITSIOONID.................................................... 9 KOKKUVÕTE ................................................................................................. 10 KASUTATUD KIRJANDUS .......................................................................... 11 2 Sissejuhatus Assoor...
1. Sega-lehtmetsade asend *Ekvaatorist mõlemal poolkeral, kuid valdavalt põhjapoolkeral, sest lõunapoolkeral vähe maismaad *Null meridiaanist asub mõlemal poolkeral, kuid rohkem idapoolkeral *Võõnd paikneb laiguti ja valdavalt mere ääres *Kõige rohkem asub Euraasia edela ja Austraalia kagu osas *Asub paljudel saartel: Jirima, Suur-Britannia, enamus Jaapani saartel, Uus-Meremaa ja Taismaania saartel *Valdavalt on Eestis segamets 2. Sega-lehtmetsade kliima *Asub parasvöötme merelises kliimas *Neli aastaaega *Talvel: -5*C…+5*C, suvel: +15*C...+25*C *Sademed: 500-1000 (2000) mm *Läänetuuled 3. Sega-lehtmetsade mullastik *Pruunmullad *Võrdlemisi paksem huumushorisont *Kõdumaterjali palju ja mullas elab palju mikroorganisme *Aineringe kiire ja viljakad mullad 4. Miks on Euroopas vähe lehtmetsi alles jäänud? Sajandeid võeti neid maha selleks, et teha ruumi põldudele. Puitu kasutati pikka ae...
FIDŽI PÕLLUMAJANDUSE ÜLEVAADE Riik Fidži Eesti Riigi pindala 18 274 km² 45 339 km² Rahvaarv 915 303 1 317 800 Põllumajanduslik maa 23.3% 22.2% kokku Põllumaa 9% 14.9% Püsikultuuride all 4.7% 0.1% Heina- ja karjamaa 9.6% 7.2% Niisutatav maa 40km² 40k m² Fidži 1.) 118 274 km²x23.3%/100%=4257,8km²(põllumajandusliku maa kokku) 2.) 4 257,8 km²/915 303=0.005 km²=0.5 ha Eesti 1.) 45 339 km²x22.2%/100%=100 652,3km² (põllumajandusliku maa kokku) 2.) 100 652,3km²/1 317 800=0.07km²=7 ha Võrrelge oma riikide maakasutust ja tehke järeldused, kummas riigis on paremad eeldused põl...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Nimi............. HISPAANIA Referaat Juhendaja: nimi.... Pärnu 2013 Üldandmed Rahva arv 47,3 miljonit (aastal 2012) Pindala 505 957 km² koos Baleaari ja Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Rahvastiku tihedus 93,5 elanikku km² kohta (2012. a.) Riigikeel hispaania keel (español) Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses regionaalsed keeled piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valenci...
. Enamikel mägistel saartel on troopilised vihmametsad, ja aktiivsed vulkaanid (18tükki) . iga aasta tuleb u 19 taifuuni, mis on hävitavad . Kõige pikeim jõgi on cagayan'i jõgi lusonist põhjas. Filipiinidel on paljudel aladel metsandus ,põllundus ja mineraal ainete tootmine. Filipiinid on mineraali rikkad saarstik kus rannikualased kohad on kallid. Maavarad : kuld, hõbe , koobalt, sool, vask ja nikkel, merest pärlid , seal on ka palju mitte medallseid maavaru, ntx : silikooni tootmiseks vajalik. On ka palju koski , leidub veel 2 hõimu : ifugao ja T' boli hõim . Loomad : üle 2400 kalaliigi , korallid, vähid, krabid ja muud meremolluskid, vihmametsades üle 530 linnuliigi, 25000 putuka sorti , Loomadenimed : oranz klounkala, tontkandlane, filipiinide kotkas, vaalhai, varaan, toko sisalik, carabao, merikilpkonn, lendkoer, lemur, vesi pühvel, murene kala , filipiinide kakaduu , Taimed : 800 erinevat orhidee liiki ja 8500 muud erine...
Regioon Regiooni kuuluvad riigid Loodusolud, Valitsevad Rahvastik ja asustus Põllumajandus Tööstus Transpordi- Panus loodusvarad usundid süsteemid maailma- majandusse Okeaania Austraalia, Mikroneesia Ühendriigid, Fiji, Loodusvarasid nagu plii, Põlisusundid, 2002. aasta seisuga Saartel kasvatatakse: Laevaehitus Levinud on Panus väike, Prantsuse Polüneesia, Kiribati, Marshalli vask, tsink, nikkel ja protestantlus, elab Okeaanias kohv, õlipalm, , vähesel meretransport. sest Okeaania ...
Veneto Venezia NIMI KLASS VENETO Veneto (veneti keeles Vèneto) on maakond Itaalias. Maakonna keskuseks on Venezia linn. Asub Itaalia kirdeosas Pindala 18 391 km² Elanikke: 4 906 300 Veneto Kliima on kontinentaalne; temperatuur on kõrgem rannikul, Alpide jalamil ja Garda piirkonnas. Veneto maakond jaguneb 7 provintsiks, mis omakorda jagunevad 581 vallaks. Veneto Tänapäeval on Veneto tuntud veinipiirkond; arenenud on tekstiilitööstus ja põllumajandus. Suur osakaal on turismil, seda eriti Venezias. VENEZIA Venezia ehk Veneetsia on sadamalinn Itaalia põhjaosas Aadria mere looderannikul. Venezia on maailma omapärasemaid linnu: ta paiknedes põhiliselt Venezia laguuni saartel. Venezia Saartel on tavapära...
Loopealsed Maria Kivari 11.B Loopealsed ehk alvarid Tekkinud põlluharimise ja karjakasvatuse mõjul Kadakased karjamaad, paepealsed Aluskivimiks paekivi Mullakiht ca 20cm, viljakas Kõrge liigirikkus Loopealseid leidub Läänemere saartel (Gotlandil ja Ölandil Rootsis, Saaremaal, Hiiumaal, Muhus ja väiksematel saartel Eestis) ning Lääne- ja Põhja-Eesti rannikualal. Ökosüsteemi teenused Tugiteenused Varustusteenused Ainering Karjamaad loomadele Mullateke Ala mahetootmiseks Kultuuriteenused Fotosüntees Turism- Lääne-Eesti ja saarte Reguleerivad teenused tunnusmaastik Õhukvaliteedi parandamine Puhkamine, matkamine Süsinikuringe Pärandkultuuri kandja Taimede tolmlemine Teaduslike uuring...
Hispaania Geograafia referaat Tallinn 2011 Sisukord 1. Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Üldandmed..................................................................................................................................4 Geograafiline asend.....................................................................................................................6 Pinnamood................................................................................................................................ 11 5.1 Veestik............................................................................................................................ 11 5.2 Taimestik....................
Põllutööd Vanimaks teraviljaks oli oder. Kasvatati ka nisu, kaera, hernest, uba, naerist ja lina, hiljem lisandusid kapsas ja kaalikas. Tänase tähtsaima leivavilja, talirukki kasvatamine algas 11. saj. teisel poolel. Talirukki levimine tähendas muutust kogu maakasutuses. Kujunesid eeldused kolmeväljasüsteemi tekkeks, mille puhul vaheldusid talivili (rukis), suvivili ja kesa. Vimalik, et selline põllumaa kasutamine oli tuntud juba 13. sajandil. Alates 16. saj. esimesest poolest oli kolmeväljasüsteem üldlevinud ja tavaline nii talu kui mõisapõldudel. Sõnnikuvedu Kolmeväljasüsteemi puhul peaks põllumaa saama sõnnikut igal kolmandal aastal, 17. saj. andmete järgi sõnnikunappuse tõttu tegelikult 69 aasta tagant. Talupõldudele jätkus sõnnikut mõnevõrra rohkem, sest taludes peeti tööloomi enam kui mõisates . Eriti väetati talivilja alla minevat maad. Kesale veeti ...
1.Paiknemine Eestis Palumaa on palumännikute ja nõmmede maastik,mis asub Haanja kõrgustiku kirdejalamil. 2.Geoloogilne ehitus Lõuna-Eesti aluspõhja moodustavad suuremalt osalt devoni ajastu liivakivid,pinnakatte aga punakaspruun liivsavimoreen. Aluspõhi paljandub paljudes kohtades jõgede ääres ning oruveerudel. Nii on tekkinud liivakivikaljud ja liivakivikoopad. Piusa raudteejaama juures leiduvat valget liivakivi kasutatakse klaasiliivaks. 3.Pinnamood Kõrgusvahed on Lõuna Eestis suured ja pinnamood mitmekesine. Viljakad moreentasandikud vahelduvad küngaste,järvede,soode,niitude ja metsatukkadega. Palumaal esineb palju liivikuid,aga ka põllumaid ja soid. Lk 1 4.Kliimaolud Atlandi ookeani põhjaosas toimuv aktiivn...
Marion Kade 2009, Tartu Geograafiline asend ja piirid Saarnaki Hanikatsi Vareslaid Kõverlai d ·Pühalepa vald Kõrgelaid Ahelaid Pinnamood ja geoloogia Lääne-Eesti madala lubjakivitasandiku osa. Saared - endise merepõhja kõrgemad osad Saarte keskosa moodustunud otsmoreensest materjalist Saarnaki vanus 2000 aastat, teised saared kerkinud hiljem merest Maa kerkib 2-3 mm aastas Saared madalad Rand kruusane, kohati liivane Palju rändrahne, saartel esineb endist rannavallide vööndit Kliima Mereline Sügised on pikad ja soojad Kevaded kaua jahedad kui meri on olnud talveperioodil jäätunud Sademe...
Charles Darwin Sissejuhatus Charles Robert Darwin sündis 12. veebruar 1809 ja suri 19. aprill 1882 Ta oli inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste. Ta avaldas selle kontseptsiooni 1859. aastal raamatus "Liikide tekkimine". Palju andmeid ja inspiratsiooni sai ta laevaga Beagle tehtud ümbermaailmareisilt, eriti vaatlustelt Galápagose saartel. Elulugu Darwin sündis linnas Shropshire'i krahvkonnas Suurbritannias, kus perekonna omanduses oli maja Mount House, mille oli ehitanud Isa Robert punastest tellistest 1800. aastal. Sündis samal päeval kui president Abraham Lincoln Mount House Shrewsburys 1860. aasta paiku Ta oli jõuka arsti ja ärimehe Robert Waring Darwini ning Susannah Darwini viies laps kuuest. Tal oli üks vend ja viis õet. 1...
Kilpkonnalised (Testudines) on keelikloomade hõimkonda roomajate klassi kuuluvate loomade selts. Kilpkonnad põlvnevad Permi ajastu kotülosaurustest ja saavutasid õitsengu keskaegkonnas. Kilpkonnad võivad elada maismaal, magedas vees või meres, kuid kõik liigid munevad maale. Nende jässakat ja laia keha kaitseb nii selja kui kõhu poolt luuline kilprüü. Selle põhjal eristataksegi kilpkonnaliste seltsi teistest loomarühmadest. Seljakilpi nimetatakse karapaksiks ja kõhukilpi nimetatakse plastroniks. Seljakilp on selgroo ja roietega kokku kasvanud. Ohu korral tõmbab kilpkonn oma jalad ja pea kilbi alla, ehkki osal liikidel on kilp vähenenud, nii et kilpkonn ei mahu täielikult kilbi alla. Kilpkonnad liiguvad aeglaselt, sest kilp on raske ja kohmakas. Vee-eluliste kilpkonnade rüü on tunduvalt õhem, kergem ja lamedam. Nende jäsemed on arenenud loibadeks. Suurimad kilpkonnad (kaal kuni 450 kg) on merikilpkonnaliste alamseltsis. Enamik kilpko...
Kariibi meri Hanna-Maria Hurt 8b. klass Üldine info mere kohta Kariibi meri asub Kesk- ja Lõuna-Ameerika vahel ning on ääremeri. On Atlandi Ookeani osa. Mere üldandmed Pindala: 2 512 000 km2 Keskmine sügavus: 2429 m Suurim sügavus: 7 680 m Saared Kariibi meres asuvad sellised saared nagu Kuuba, Haiti, Dominikaani Vabariik ja Väiksed Antillid, kuigi neid on veel rohkem. Kõige suuremad neist on Kuuba, Haiti ja Dominikaani Vabariik. Kliima saartel Kariibi mere troopilise kliima tõttu langeb temperatuur väga harva alla 25 kraadi, kuid tihti leevendab päevast palavust jahutav meretuul. Mõnikord tabavad saari ägedad orkaanid, mis tekitavad tõsiseid purustusi. Aasta temperatuuri amplituud on väike. Mere elustik Tuntuimate Kriibi mere piirkonna korallide hulka kuuluvad kork- ja kivikorallilised. Korallrahude vahel ujuvad imekauni värvusega kalade parved, näiteks huul-...
Ornamentikaelemendid -e. Eesti peremärgid e. nõiamärgid, õuemärgid, märgid, majamärgid, mergid, võrgumärgid, puumärgid, talumärgid, viljakotimärgid jne. Nõiamärk on kujutis, millele omistatakse maagilist jõudu, lootes nende abiga kaitsta oma vara ja iseend, tarvitades neid ühenduses mitmesuguste kommete ja tänapäevadega oma elus. Kui tsivilisatsioon arenes, vähenes ka usk üleloomulikesse jõududesse ja maagiasse. Kadusid ka nõiamärgid, kuid neid hakati kasutama teises tähenduses esemelises kultuuris dekoratiivses tähenduses ornamendina. Peremärkide kasutamine võis alguse saada juba ajal, kui paljud inimesed hakkasid koos põldu harima, karja kasvatama või kala püüdma. Sellisel hetkel tekkis vajadus enda eraomandi märgistamise vastu ja selleks võeti kasutusele igale perele ainuomane märk ehk peremärk. Nõiamärke om kastutatud rohkem saartel, Lääne-Eestis ning Põhja- ja Edela-Eesti rannikualadel. Peamised...
Keele nimi: pukapuka keel, ka Bukabukan, Pukapukan 1; Buka Buka, Puka Puka 3 Keelkonna andmed: Austroneesia, Malai-Polüneesia, Kesk-Ida-Austroneesia, Okeaania, Kesk-Ida-Okeaania, Kaug- Okeaania, Vaikse ookeani keskosa keeled, Polüneesia, Pukapuka 1 Täpsem piirkond: Kõneletakse Pukapuka ja Nassau saartel, põhjapoolsetel Cook ´i saartel, Rarotongal. Ka Austraalias ja Uus-Meremaal. 1 Kõnelejate arv: Kõnelejaid kokku 2400, Cook´i saartel 450 (seisuga 2011), staatus 6b (ohustatud) 1 Kuigi peaaegu kõik inimesed saarel, nii lapsed kui teisest rahvusest abikaasad, räägivad pukapuka keelt, on olemas vähesed kirjalikud allikad. Keel on diglossilises suhtes Cook´i saarte maori keelega, mis on riiklik keel. 1 (diglossia – eri keelte kasutamine vastavalt suhtlussituatsioonile) Arvsõnad: Üks – tai, tayi Kaks – lua Kolm – tolu Neli – wā Viis – lima Kuus – ono Seitse – witu Kaheksa – valu Üheksa – iva Kümme – laungaulu Arvs...
Põlva Ühisgümnaasium Kadi Kaarsalu Neoliitikum Referaat Arheoloogia 10.c klass Põlva 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Neoliitikum 2.1. Narva kultuur 2.2. Tüüpiline kammkeraamika 2.3. Hiline kammkeraamika 3. Nöörkeraamika 3.1. Nöörkeraamika kultuur 3.2. Nöörkeraamika asuala 3.3. Nöörkeraamika kultuuri matused 3.4. Nöörkeraamika nõud 4.Kokkuvõte 5.Kasutatud lingid 1.Sissejuhatus Valisin enda referaadi teemaks ''Neoliitikum'', sest see huvitab mind väga ning soovisin sellest rohkem teada saada. Sellele perioodile on iseloomulikud kamm- ja nöörkeraamika. Uurisin pikemalt nöörkeraamikat kuid all pool on ära toodud kõik neli Eesti neoliitikumi arheo...
GEKOD KLASS: roomajad SELTS: soomuselised ALAMSELTS: sisalikulised SUGUKOND: gekolased KESKOND: Gekosid kohtab kõrbepiirkondadest troopiliste vihmametsade ja lumega kaetud mäetippudeni. Tänasel päeval esneb neid ka Prantsusmaa lõunaosas, Kanaari saartel ning Vaikse ookeani lõunaosa saartel. TOITUMINE: Nad suunduvad jahti pidama peaaegu aranditult öösiti. Nad püüavad mardikaid, liblikaid, sajajalgseid, ristikaid, prussakaid, väiksed sisalikke, hiiri ja väikesi linde. PALJUNEMINE: Nende paaritumine kulgeb olenevalt konkreetsetest liigist erinevalt. Suurimal osal eelneb paaritumisele kurameerimine, mille puhul loomad uhkeldavad oma värvusega või teevad spetsiaalseid hääli. Nad munevad mai- ja augustikuu vahelisel perioodil 2- 4 päeva. Mõningad Uus-Meremaal elutsevad gekod sünnitavad eluspoegi pojad kooruvad emaihus. ERIKOHASTUMUS: SILMAD: Öögekodel on liikuvate laugudeta suurenenud silmad, mille vertikaalne pup...
Korallimeri Karl Johan Leichter 2012 VPG Asukoht Korallimeri asub Vaikse ookeani lääneosas. Saartevaheline meri edelas Austraalia loodes Uus-Ginea kirdes Saalomoni saared idas Vanuatu kagus Uus-Kaledoonid Läänes on Torrese väinaga ühenduses Arafura merega Üldandmed Pindala on 4 068 km2. Sügavam koht on 7661m. Keskmine soolsus on 35 . Mandrilava on kitsas. Hoovused Korallimere ligidalt läheb soe Ida Austraalia hoovus Tõus ja mõõn Alal on umbes 30 eraldiseisvat korallrahu ja atolli, kaksteist neist on täielikult vee all või paljastuvad vaid väga suure mõõnaajal. Elustik Korallimere korallrahud on soodus elukeskkond väga paljudele veetaimedele ja loomadele. Väga värvikirev, Palju haruldasi loomi ja taimi. Korallid Vetikad Meriliiliad Haid Mureenid Kirjud kalad Korallid Korallid kuuluvad ainuõõssete hõimkonda ja õisloomade klassi Vetikad Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeli...
aga nõus jõuvõtete esindused.[3] Prantsusmaa on keelustamisega ja lõid lahku, algatusel loodud ühendus Jalgpalli juured ulatuvad moodustades 1871. aastal lubas kinni pidada Briti saartel sajandite taha. Selle Inglismaa ragbiliidu. väljakujunenud eelkäijateks on maailma eri Vaidlustele tegi lõpu 1886. mängureeglitest. Esimesed tänaseni jäänud koondise paigus viljeletud mängud, kus aastal Inglismaa, Sotimaa, naailmameistrivõistlused peeti ainsaks suurturniiriks. osalejate ülesandeks oli lüüa Walesi ja Iirimaa jalgpalliliidu 1930. aastal. palli jalaga. Vanimaks asutatud Rahvusvahelise Jalgpall on tänaseks üks kirjalikuks allikaks on Hiina 2. Jalgpalli Nõukogu (IFAB). Eestisse tõi...
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Reimo Kimmel Rootsi keel Kirjandus Olustvere 2013 Rootsi keel ØRootsi keeles svenska ØAlates 1.juulist 2009 on rootsi keel ametlik keel. ØSeda keelt kõnelevad umbes 8,7 miljonit inimest. ØRootsi keelt kõneldatakse peamiselt Rootsis ja osad ka Soomes. ØRootsi keel kuulub koos taani keelega Ida Skandinaavia keelkonda. Rootsi keel ØRootsi keel on Põhjagermaani keel ja kuulub indoeuroopa keelkonda. ØRootsi keel on taani ja norra keelega suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav. Struktuur ja sõnavara ØRootsi keele grammatiline struktuur on norra ja rootsi keele omast veidi raskem. ØRootsi keel jagab 100% skandinaavia sõnavara koos taani ja norra keelega. ØRootsi keel sarnaneb 90% lõunagermaani keelte omaga. Struktuur ja sõnavara ØVõrreldes eesti keelega on rootsi keel palju lihtsam : ØNäiteks ühes verbis on kindl...
Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................... 1 Riigi üldandmed ...................................................................................... 2 Riigi geograafiline asend ............................................................................ 3 Ülevaade looduslikest tingimustest ................................................................ 4 Ülevaade rahvastikust ................................................................................ 5 Ülevaade majandusest ............................................................................... 6 Riigi iseärasused ...................................................................................... 7 Kokkuvõte ............................................................................................. 8 Kasutatud kirjandus ...........
Palumets Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Nimi "palu" viitab ka tulekahjudele -- metsatulekahjud olidki kunagi palude loodusliku uuenemise viisiks. Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne- Eestis ning saartel. Iseloomustus Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud. Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. Palumetsa alustaimestik Mändide all kasvab metsa nimetaim palukas ehk pohl. Peale selle kannavad "palu" nime veel mitmed sellele metsatüübile omased taimed -- palusammal, palu- karusammal, palu-karukell ja palu-härghein. Niiskemais metsades leidub metsa järelkasvus kuuske ja pohla asend...
Fridebert tuglase keskkool Vesirott Referaat loodusõpetus Rahvapärane nimetus. Tema rahvapärane nimetus on mügris. Välimus Mügri on mõõtmetelt rotisuurune.Karvastiku värvus varieerub hallikaspruunist mustani (noored on alati hallid). Saba moodustabtüvepikkusest umbes poole või pisut rohkem. Kõrvalestad on lühikesed ja ulatuvad karvastiku seest vaevu välja.Tüvepikkus on 1224 cm, kehamass 80180 (harva kuni 300) g. Levib. Ta on levinud Euraasias Atlandi ookeani rannikult Leena paremkalda ja Baikali järveni. Lõunas ulatub levila Väike-Aasia, Kesk-Kasahstani ja Loode-Mongooliani, põhjas metsatundrani.Eestis on vesirott tavaline. Eriti sage on ta saartel, laidudel ja Lääne-Eesti rannikul.Kui kiskjad tema arvukust ei kontrolli, paljuneb ta massiliselt ja võib tekitada olulist ...
Eesti rahvariie on meie esivanemate ajalooline riietus, mis on loodud sajandite vältel vastavalt võimalustele, vajadustele ja tavadele. Selle arengus võeti eeskuju nii naabritest kui kõrgkihtide rõivastest, kuid kõik välismõjutused kohandati oma maitse ja traditsioonidega. Rõivad valmistati telgedel kootud villasest või linasest kangast, 17. sajandil lisandusid silmuskudumid. Põhiosa rõivastusest oli naturaalne - linasest esemed olid valged, villasest esemed lambavalged, -pruunid ja -mustad. Muid värve saadi taimedega värvimisel. 19. sajandi alguses hakkas levima potisinine värv (indigo), sajandi keskpaigas aga eredad poevärvid (aniliinvärvid). 19. sajandil suurenesid rahvusvahelise ehk linnamoe mõjud rahvarõivastes märkimisväärselt. Tänu arheoloogilistele leidudele teame mõnda ka I aastatuhande ja II aastatuhande alguse riietusest. Tolleaegsel eesti rõivastusel oli rohkesti ühisjooni teiste Baltimaadega. Naiste riiete peamised osad ...
Maidla Põhikool Hispaania Referaat Õpilane: Risto Männi Klass: 9 Maidla 2012 1 Sisukord: Üldandmed...........................................................................................................3 Geograafiline asend.............................................................................................4 Kliima...................................................................................................................4 Veestik..................................................................................................................4 Taimestik...........................................................................................................4-5 Loooomastik.........................................................................................................5 Majandus...........................
Rahvuspüha, mis on puhkepäev: · 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev Riigipühad ja puhkepäevad aastal 2014 on: · 1. jaanuar uusaasta · 24. veebruar - iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev · 18. aprill suur reede · 20. aprill ülestõusmispühade 1. püha · 1. mai kevadpüha · 8. juuni nelipühade 1. püha · 23. juuni võidupüha · 24. juuni jaanipäev · 20. august taasiseseisvumispäev · 24. detsember jõululaupäev · 25. detsember esimene jõulupüha · 26. detsember teine jõulupüha. Riiklikud tähtpäevad aastal 2014 · 6. jaanuar kolmekuningapäev · 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev · 14. märts emakeelepäev · 11. mai, maikuu teine pühapäev emadepäev (2015. aastal 10. mai) · 4. juuni Eesti lipu päev · 14. juuni leinapäev · 23. august kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev · 14. september, septembrikuu teine püha...
Jalgpall Kaspar Klaus Sissejuhatus Mis on jalgpall? Ajalugu Millal jõudis Eestisse Eesti koondis A le qoq Arena Fännid Edukaimad väravakütid JärvaJaani kuulsaimad mängijad Mis on jalgpall Jalgpall on sportlik pallimäng, milles kahe 11liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada jalgpalliks nimetatav kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru või kunstkattega väljakul (jalgpalliväljakul) vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud mängida palli käega, kuid erandina on see lubatud väravavahile. Võidab kõige rohkem väravaid löönud võistkond. Olenevalt võistluse formaadist võib kohtumine lõppeda ka viigiga. Kuigi jalgpall mänguna sai alguse 23 aastat eKr Hiinas, siis kaasaegne jalgpall kujunes välja 19. sajandi teisel poolel Briti saartel. Hiljem korduvalt uuendatud mängureeglitele pani 1863. aastal aluse Inglismaa jalgpalliliit. Jalgpall on tänaseks üks harrastatumaid spordialasid maailmas, sellega tegeles 2006. aasta uurin...
Kreeta ja Mükeene kultuur Kreeta ja Mükeene periood oli umbes 2000-1100 e.Kr. Kreetal ning kohati ka Mükeene saartel oli minoiline tsivilisatsioon, kuid see polnud levinud kõikjale Mükeenes. Kreeta ja Mükeene ühisjooni on palju, sest Mükeene kultuur võttis üle üht-teist Kreeta kultuurist ning seda sellepärast, et nad jäid oma ühiskonna- ja kultuuritasemelt kreetalastest maha. Lisaks ühisjoontele Kreeta saartel ja Mükeenes on neil ka palju erinevusi. Arheoloogiliselt jääb Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon pronksiaega. Nii Kreetal kui ka Mükeenes oli lineaarkiri, mis oli savitahvlitele vajutatav silpkiri. Erinevus aga see, et tänapäeval ei osata lugeda lineaarkirja A, mis oli kasutusel Kreetal. Mükeenes kasutati lineaarkirja B ja on teadlastele tänapäeval arusaadav. See tähendab seda, et Kreeta toonasest ajaloost ei tea me ühtegi valitsejat ega sündmust ja ka kirjandusest pole meil ettekujutust. Kuigi lineaarkir...
Tänane ilm Eestis, Euroopas ja maailmas Koostanud: Lota Aadla 11 Cklass Ilmaprognoos homseks Eestis (9.03.2014) www.emhi.ee Tegelik ilm täna Eestis (10.03.2014) Tänane kuupäev 10.03.2014, kellaaeg 20.20 Eesti asub parasvöötme kliimavöötmes. Õhutemperatuur on Eesti põhjaosas on 2.6 - 5.7 kraadi , lõunaosas aga 3.0 - 10.1 kraadi , Lääne-Eesti saartel 2.6 - 3.9 kraadi Tuule suund ja tugevus - puhub edelatuul 3.1 - 10.2 m/s, Saartel läänetuul Õhurõhk - 1014.1 - 1020.5 hPa Pilvisus - Loode - Eestis pivlisus tiheneb Sademed - 0.00 - 1.2 mm / h Õhuniiskus- 36 - 96 % Kommentaar ilma kohta Eestis ● Kõige rohkem erineb ilm Lääne - Eestis ja Ida - Eestis. ● Lääne - Eestis on vihmane ja külm, Ida - Eestis kuiv ja soe. ● Kirde - Eestis on jahedam 1-2 kraadi võrra kui Kagu - Eestis ning Kaugu - Eestis esineb kohati pilvisust Kokkuvõte Ilma ...
Eesti 17.sajandil Eva Maria Soodla Sisukord Baltimaad pärast Liivi sõda Eesti rahvas 17.sajandil Mõis ja talu Rootsi püüded Liivi ja Eestimaad rootsistada Vaimuelu Rootsi ajal Baltimaad pärast Liivi sõda PõhjaEesti kuulus Rootsile, LõunaEesti ja PõhjaLäti Poolale Kuna aga mõlemad riigid tahtsid võimu kogu Baltikumi üle, puhkes Rootsi ja Poola vahel uus sõda Ülemvõimulistele pingetele lisandusid ka usulised kokkupõrked 1629.aastal Altmargi rahuga võitis sõja Rootsi 1656.aastal vallutasid venelased Tartu ja piirasid riiat, kuid kuna Rootsi oli sõjaliselt tugevam, 1661.aastal loobus Kärde rahuga Venemaa Baltikumist ClicCkl iiccko nic toon a tdod a pd idc p tuirceture Eesti haldjusjaotus pärast Liivi sõda Eesti Rahvas 17.sajandil Kolmandik taludest...
Paide Jüriöö ülestõusu ajal NIMI Jüriöö ülestõus Jüriöö ülestõus oli 13431345 Põhja- ja Lääne-Eestis toimunud maarahva vastuhakk, mille eesmärgiks oli sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ning muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine. Jüriöö ülestõusu algus Jüriöö ülestõus algas jüriööl (23. aprillil) 1343 Harjumaal ühel mäekünkal asuva maja süütamisega, mis andis märku, et kooskõlastatud kallaletung kõigile võõramaalastele on alanud. Esimese edu järel valisid ülestõusnud eneste seast neli kuningat. Mõned päevad peale ülestõusu Harjumaal kordusid samad sündmused Läänemaal: eestlased pesid maha ristimisvee ja lõid kõik kätte saadud sakslased maha. Kokkupuude Paidega Uudised Taani valdustes ja Saare-Lääne piiskopkonnas puhkenud ülestõusust jõudsid kiiresti Liivi orduni, kui tapatalgust põgenema pääsenud hirmunud sakslased ükshaaval ordu ala...
Jalgpall Jalgpall (ka Euroopa jalgpall; inglise keeles Association football või soccer) on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada jalgpalliks nimetatav kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega väljakul (jalgpalliväljakul) vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud mängida palli käega, kuid erandina on see lubatud väravavahile. Võidab kõige rohkem väravaid löönud võistkond. Olenevalt võistluse formaadist võib kohtumine lõppeda ka viigiga. Kuigi jalgpall mänguna sai alguse 23 aastat eKr Hiinas, siis kaasaegne jalgpall kujunes välja 19. sajandi teisel poolel Briti saartel. Hiljem korduvalt uuendatud mängureeglitele pani 1863. aastal aluse Inglismaa jalgpalliliit. Jalgpall on tänaseks üks harrastatumaid spordialasid maailmas, sellega tegeles 2006. aasta uuringu kohaselt umbkaudu 270 miljonit inimest.Ülemaailmne katusorganisatsioon on rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA. Mainekai...
KALADE EKSAM 1. Eestis elavateks diadroomseteks(elavad magevees, koevad soolases/või vastupidi) kalaliikideks on? V: meriforell, angerjas, lõhe 2. Kuidas iseloomustad Eesti tüüpilist väikejärve, kus kalastikus on esindatud üle 6 kalaliigi? V: 40-70ha, 3-6m; kihistumata; eutroofne 3. Kuidas eristada rääbist viidikast; särge mudamaimust? V: rääbisel rasvauim; mudamaimul katkenud küljejoon. 4. Millised 2 kalaliiki kaotavad tavaliselt oma elupaiga kaldapiirkonnas kui järve veetase alaneb põua aastatel? V: Koger; Hõbekoger 5. Kui palju kalaliike on Eestis tavaliselt alla 100 ha pindalaga veekogus? V: 6-12 6. Tüüpilised jõekalad? V: jõeforell, harjus, trulling, lõhe 7. Jaotage alljärgnevad kalad portsjonkudejateks ja korraga kudejateks. V: Korraga-säinas, ahven, särg, rääbis, luts, meriforell, haug, latikas, koha, lõhe; Portsjon- kiisk, koger, roosärg, linask 8. Kus Eestis sisevetes latikas ei elutse? V: Abruka ja Vormsi saartel, Lääne-Eesti...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
