Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Suusatamine klassikaline sõidustiil Autor: Mari-Liisa Belohvostova Juhendaja: Eve Mikson Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Klassikalisest sõidustiilist.......................................................................................................4 2. Riietus.....................................................................................................................................5 3. Energiakulu.............................................................................................................................6 Kokkuvõte........................................................................................
Tallinna Tehnikagümnaasium SUUSATAMINE Referaat Lota Aadla 12. klass Tallinn 2015 Sisukord 1. Suusatamine......................................................................................................................................3 2. Õige riietumine.................................................................................................................................4 3. Õige suusa valimine.........................................................................................................................5 4. Vigastused, mis võivad tekkida........................................................................................................6 5. Suusatamise stiilid............................................................................................................................7 6. Võistlusalad............................
Jüri Gümnaasium SUUSATAMINE referaat Koostaja: Kaie Aaslaid Juhendaja:Ülle Uuemaa 8b.klass Jüri 2015 Sõidustiilid Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise ainus stiil kuni 1980. aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu,- võimäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osalelibisemismääret. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmise puhul. Suusasaapad on madalad ja lubavad kanna- pöialiigesel liikuda. Uisu- ehk vabastiil Uisustiili sõitmine eeldab suhteliselt tihke lumekihi olemasolu ja l...
Füüsiline ja motoorne areng Kert Sakkeus, Sten Marc Teresk, Jürgen Rajasalu, Kert Pärkna 10b Esimene eluiga ja väikelapseiga Esimene eluaasta: Intensiivne areng ja kasvamine. Kasv 25cm ja kaal kolmekordistunud. Tunnetuslik ja sotsiaalne areng. Väikelapseiga: Motoorne käitumine piiratud. Mida laps on suuteline tegema 4;6;8 kuuselt ning 1; pooleteist ja 2 aastaselt. Koolieelikuiga ja kooliiga Koolieelikuiga: 2. kuni 6. eluaastani. Motoorne areng täiustub. On suuteline sooritama keerulisemaid tegevusi (nt: saapa paelade sidumine). Kooliiga: 6. kuni 11. eluaastani. Kordinatsiooni areng. Õpib joonistama ja kirjutama. Puberteet ja varane täiskasvanuiga Puberteet ehk murdeiga: 11. kuni 16. eluaastani. Tüdrukud kasvavad kiiremini. Kasvamine lõppeb tavaliselt noorukieas 16.-20. eluaasta paiku. Varane täiskasvanuiga: 20. kuni 40. eluaastani. Inimesed on oma füüsiliste võimete kõ...
Itaalia Sissejuhatus · Ametlik nimetus Itaalia Vabariik · Pealinn Rooma · Pindala 301 323 km2 · Rahvaarv 60 380 912 elanikku · Riigikord parlamentaarne vabariik · Tänapäeva riikluse algus 1948 · Raha ühik euro · Riigi keel itaalia · Rahvastiku tihedus 200,4 inimest/km2 · Religioone kuuluvus katoliiklased(99%) · Rahvastik itaallased; sakslased; prantslased; muud · President Carlo Azeglio Ciampi · Peaminister Silvio Berlusconi · Iseseisvus 17. märts 1861 Geograafiline asend · Itaalia Vabariik asub Lõuna-Euroopas, 800 km Vahemerre ulatuval Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja teised väiksemad saared.Itaalia asub Euroopa mandril ja Euraasia maailmajaos. Kliima · Itaalias on klassikaline vahemereline kliima, pehme vihmase talve ja kuuma ning kuiva suvega. Suvel kuni +42°C ja talvel kuni...
Venemaa olukord 19. sajandi lõpul See lugu algab inimeste unistusetest. Kui inimesed midagi unistavad siis nad vaatavad sageli üles. Nad loodavad saada sealt mingit signaali. 19. sajandi lõpul hakkavad inimesed lendama. Lendama hakkavad lennuki, raketiga. Nende üks suur unistus saab teoks. Lennuk kui asi mis tõi ainult head. Lennukiga hakkasid inimesed reisima ning kasutati ka sõja eesmärgil. Reisimisel sai kiiremini lennukiga kohale. Inimesed hakkasid eristama sõja- ja reisilennukeid. Selles jutustuses räägitakse kuidas inimesed käituvad. Inimestel on kombeks nt kui kellegil on uus saabas siis kõige lihtsam on talt see ära võtta.19.sajandi lõpul hakkasid linna tormiliselt kasvama. Linnadesse ehitati suured vabrikud ning inimesed hakkasid maalt linna tulema. Räägitakse Venemaal pärisorjuse kaotamisest 1861.a. Venemaal hakatakse ehitama rautteid, tehaseid. Venemaal toimub majandus puum. Räägitakse veel Ve...
Suusatamise kodune kontrolltöö 1. Suusatamise mõju tervisele (mida arendab?) Suusatamine sobib vastupidavuse arendamiseks.Suusatamine tugevdab meie südant ja vereringet, hingamist, ainevahetust. Suusatamine parandab koordinatsiooni, tugevdab rinna- ja õlavöötme lihaseid, parandab jalgade jõuvastupidavust ja suurendab organismi põhivastupidavust. 2. Terviseriskid suusatamisel (millal ei tohi suusatama minna?) Harjutama ei tohi minna haigena, siis võib kasu asemel hoopis kahju teha. Tervisesportlane peaks jälgima nn. kaela reeglit - kui haigustunnused haaravad elundeid ülalpool kaela (ninaneel, kurk), siis võib esialgu veel treeninguid jätkata, vähendades nende mahtu ja intensiivsust. Kui aga haigustunnused esinevad allpool kaela (köha) või olete palavikus, ei tohiks treenida. 3. Riietus suusatamisel, riietus väga külma ilmaga suusatamisel. Riietus on optimaalne, k...
Viimne reliikvia Neti, Marju, AnnaMaria, Kelly Sisu Hans von Risbieter, "Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ning pruudi suguvõsa. "Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". Eesti filmi sajanda juubeli puhul 2012. aastal valiti "Viimne reliikvia" parimaks nii filmikildude kui ka filmilaulude poolest. Lavastaja Grigori Kromanov Produtsent Raimund Felt Stsenaarium Arvo Valton Peaosades Aleksandr Goloborodko Ingrida Andrina Elsa Radzina Muusika Uno Naissoo Tõnu Naissoo...
1.NIMISÕNADE KOKKU-JA LAHKUKIRJUTAMINE. NIMISÕNA+NIMISÕNA Kui täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes, siis kirjutame selle järgneva nimisõnaga kokku. Nt: a) jalgpall, puuleht. b) naisarst, medõde, sinilill. Kui täiendsõna on nimisõna ainsuse omastavas käändes, siis sõltub kokku-lahku kirjutamine küsimusest. a) küsimused kelle, mille näitavad kuulumist ja sellised sõnapaarid kirjutame lahku. Nt: saapa paelad, sinu õpik. b) küsimus missugune näitab liiki või laadi, sellepärast sellise sõnapaari kokku. N: kooliõpik, juturaamat. OMADUSSÕNA+NIMISÕNA Omadussõna ja nimisõna kirjutatakse üldjuhul lahku. N: must aken , kuum päike. Kui omadussõna ja nimisõna moodustavad mingi uue mõiste, siis kirjutame sellise sõnapaari kokku. N: noor kotkas-kirjutame põhireegli järgi kokku. Noorkotkas- tekib uus mõiste ( noorte organisatsiooni liige ). Arvsõnad ja asesõnad kirjutatakse nimisõnast tavaliselt lahku. N: see loom, kaks looma. 2. Arvsõnade ja omadu...
Murdmaa Suusavarustus K e h a l i n e k a s v a t u s S t e f a n i K a s k X a k l a s s P i r i t a M a j a d u s g ü m n a a s i u m Mis kuuluvad varustusse? Saapa valimine Uisusaabas on spetsiaaluisu jaoks mõeldud, on ülevalt toestatud. Klassikasaabas on madalama toestusega. Erinevus kummijäikuses, kuid klambrisüsteemid on samad. Kombisaapaga saab mõlemat stiili sõita, tald on pehmem kui uisusaapal, kinnitused on suhteliselt samad. Tippsuusatajatel on alati 2 paari saapaid, kuid kombisaabas ajab asja ära (muidu hävitakse ajas). Salomoni saapaid ei saa Rottefella suusaklambritele panna, saabas peab olema samast firmast mis klambergi. Suusakeppide valimine Tabelist oma pikkuse järgi valid uisukepi või klassikakepi. Kuldreegel: Uisukepp on 20 cm lühem sinu pikkusest, ja klassikakepp on 30 cm lühem. Kuid pikkused on siisk...
Kokkuvõte Kõrgekontsalise saapa kujuline Itaalia ulatub Lõuna-Euroopas kaugele Vahemerre. Tal on ühine piir Prantsusmaa, Sveitsi, Austria ja Sloveeniaga. Maa ida- ja lääne- ranniku vahel kõrguvad Apenniinid, mis jaotavad Itaalia pikkupidi kaheks. Lumistest Alpidest maa keskosani ulatuv Põhja-Itaalia on haljendav ja viljakas. See hõlmab nii Po jõe laias ja tasases orus paiknevad põllumajandusmaad kui ka suured tööstuslinnad Torino ja Milano. Põhjaosa tehased toodavad autosid, riiet, rõivaid ja elektrikaupa. Need tooted on aidanud Itaalial saada üheks Euroopa jõukamaks riigiks. Lõuna-Itaalia on hoopis testsugune- kuiv ja kaljune. Seal tegeletakse vähem põllumajanduse ja tööstusega ning inimesed on vaesemad. Sitsiila ja Sardiinia, kaks suurimat Vahemere saart, kuuluvad Itaaliale. Pealinn Rooma paikneb riigi keskosas. See on Itaalia demokraatliku valitsuse ja ka katoliku kiriku peakorteri Vatikani asupaik. Itaalia talunikud kasvatavad ...
Kevade märgid Kalendris märgitud kevade algusest - 21. märtsist, on möödas veidi üle nädala. Selle aja jooksul ning juba mõni aeg enne seda kuupäeva on loodus võtnud suuna suve poole. Praegu ilmutab ta üha enam märke muutustest, mis on kevadele iseloomulikud. Erinevaid sellele aastaajale omaseid tähelepanekuid võib teha kasvõi marsruudil kooli ja tagasi koju olenemata tee pikkusest või sellele kuluvast ajast. Esiteks, märkamatuks ei saa jääda maapinnal sulav lumi. Meelehärmi võib põhjustada jalgu märjaks tegev lume sulavesi, mis on kogunenud loikudeks ning nii mitmeski kohas ikka veel üle saapa/kummikusääre sissetungiv lumi. Üheks kevadet iseloomustavaks teguriks võiks kindlasti nimetada ka kummikud, sest tõesti, peab olema eriliselt osav, et ilma kummikuteta sellisel aastaajal kuiva jalaga koju jõuda. Seega annavad kevadest märku ka inimeste jalanõude eelistused. Jõest mööda jalutades on kuulda ü...
1)trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. Maantee ise ei ole auto liikumise trajektoor, sest auto ei liigu mööda kogu maanteed, vaid mööda ühte joont maanteel 2)mehaanika jaguneb kinemaatika, dünaamika ja staatika. K uurib kehade liikumist. D uurib liikumise tekkepõhjuseid. S uurib jõudude tasakaalu 3)*mõlema suund muutub ja kiirus aeglustub ntks pallide veerevad ja põrkuvad kokku *ühe keha kiirus ja teise kuju muutub siis kui haamriga lüüakse naela pihta ja haamer jääb seisma, ning nael läheb kõveraks. 4)leian ühe eseme ja määran tema asukoha millegi suhtes: (1klassi ese)ukse asukoht akende suhtes(vastasseinas). 1 tooli asukoht 1 kindla laua suhtes. 5)gravitatsioon on kõikide kehade omavaheline külgetõmbejõud, mille tugevus sõltub kehade massist ja omavahelisest kaugusest. F= * F-gravitatsioonijõud ühik:N, *mm-kehade mass ü:kg *r-kehade omavaheline kaugus ü:m,G=6,67 *10¹¹ 6)vabalangemisest võib rääkida, kui keha langemist ei takist...
Suusavarustus ja suusahooldus 1. Suusavarustus Suuskade pikkus: klassikalise tehnikaga sõiduviisi puhul on suusad 1520 cm õpilasest pikemad; uisutehnikaga sõiduviisi puhul on suusad 515 cm õpilasest pikemad. 2. Suusasaapad ja suusasidemed Suusasaapaid valmistatakse tänapäeval kolme erinevat tüüpi: klassikasaabas on madal ja päkaosas painduv; uisusaabas ulatub üle pahkluu, tema tald on jäik ning selle saapaga on raske sõita klassikalist tehnikat; kombineeritud saapa puhul on klassikasaapa tallale lisatud uisusaapa kõrgendus. 3. Riietus Suusatamise juures on väga tähtis roll õigel riietusel. Külm pole mitte sellepärast, et väljas on külm, vaid et riietus on vale. Suusatamisel on oluline kihiline riietus. Vastavalt õhutemperatuurile pannakse kihte kas kaks või kolm. Kõige olulisemad neist on alumine ja pealmine kiht. Alumine kiht. Ihule kõige lähemal oleva aluskihi mõte on hoida higi ja niiskus kehast eemal. Soovita...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Hanka Merila STATISTILINE UURIMUSTÖÖ uurimustöö Juhendaja Reet Saarep Tartu 2016 SISSEJUHATUS Statistilise uurimustöö eesmärgiks on välja selgitada ühe kooli gümnaasiumisastmes õppivate noormeeste jalanumbrid. Leida nende keskmine jalanumbri suurus, standardhälve, mediaan, mood, alumine- ja ülemine kvartiil. Leida hajuvusnäitajad. Võrrelda tulemusi. Statistiline rida 43, 41, 42, 43, 44, 44, 40, 43, 42, 43, 44, 42, 43, 46, 44, 40, 45, 42, 43, 41, 42, 43, 44, 43, 41, 42, 41, 43, 42, 44, 41, 42, 43, 45, 44, 46, 40, 41, 43, 44 Variatsioonirida 46, 46, 45, 45, 44, 44, 44, 44, 44, 44, 44, 44, 43, 43, 43, 43, 43, 43, 43, 43, 43, 43, 43, 42, 42, 42, 42, 42, 42, 42, 42, 41, 41, 41, 41, 41, 41, 40, 40, 40, Sagedustabel Saapa number 40 41 42 43...
Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 Suusatamine................................................................................................................4 Varustus.......................................................................................................................7 Ajalugu.........................................................................................................................9 Võistlused...................................................................................................................11 Suusatamise stiilid .....................................................................................................12 Kokkuvõte...................................................................................................................14 Kasutatud krjandus.....................................
Referaat Suusatamine Paigalpöörded Lehvikpööre eest tehakse nii, et tõstetakse suusanina sinnapoole, kuhu tahad pöörata ja tuuakse teine suusk juurde. Suusakannad on koguaeg paigal. Kui tahad teha suurt pööret, siis pead mitu korda astuma ja nii võib kas või täisringi teha. Lehvikpööre tagant käib samamoodi, ainult, et nüüd jäävad suusaninad paigale ja tõstetakse suusakandasid. Tõstepöörded: · Toeta kepid ühele poole. · Tõsta üks suusk lumelt. · Viia see nina ees vastassuunda. · Tuua teine suusk juurde. Mäest üles Trepptõus: · Pööra küljega mäe poole. · Astu samm mäe poole ja tõsta teine suusk juurde, kuni tõusu lõpuni. Käärtõus: · Hoia suusaninad kogu aeg hästi laiali ja suusakannad koos. · Suusad aga toeta sisemistele kantidele. Mäest alla Kõrgasendis: · Üks jalg on teisest poole saapa jagu eespool, sest nii on parem tasak...
SUUSATAMINE Referaat Tallinn 2010 SISUKORD...........................................................................................................2 MIS ON SUUSTAMINE JA SELLE MÕJU TERVISELE?....................................................3 HAIGENA HARJUTADA EI TOHI, RIIETUS ON SUUSATAMISEL VÄGA OLULINE ...............4 VALI ÕIGED SUUSAD JA SUUSATA ÕIGESTI, SUUSATAMISE TEHNIKA JA STIILID................................................................................................................5 MURDMAASUUSATAMINE....................................................................................... 6 SOOVITUSED ALGAJALE, SUUSATAMISEL KA TERVISERISKID.....................................7 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................8 2 Mis...
Tere vanaema ! Lubasin sulle kirjutada, kui olen siinse eluga kohanenud. Muide, et sa teaks Itaalia on riik, mis on saapa kujuline ning ta asub Lõuna-Euroopas Vahemere ääres, leiad selle kaardilt kiiresti üles. Itaalial on ühine riigipiir Prantsusmaa, Sveitsi, Austria ja Sloveeniaga. Meil siin on palju rohkem elanikke, kui Eestis. Siin on nii palju turiste.Selles pole midagi üllatavat, sest Itaalia pakub toredaid maastikke, sooja kliimat, oivalisi toite, meeldivaid ja külalislahkeid inimesi ning ajaloo ja kultuuri poolest rikkaid linnu. Olen käinud Roomas, Milaanos ja Torinos. Praegu olen onu Mati juures, tal on suur maja põhja-Itaalias, ta tahaks väga tegeleda põllumajandusega, kahjuks Itaalias ei ole võimalik igal pool tegeleda põllumajandusega, sest puuduvad põllumajanduslikult vajalikud tingimused ja Mati elukoht on niivõrd halvas kohas. Umbes 50% Itaaliast moodustavad põllud ja istandused, põllumajanduse kogutoodangust annab t...
1. Millega tegeleb kinemaatika?Kinemaatika uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis. (nt asukoht/koordinaadid, liikumise kiirus, liikumise kiirendus) 2.Millega tegeleb dünaamika? Dünaamika uurib, kuidas liikumine tekib ning erinevate mõjude tagajärjel muutub. (nt vastastikmõju, raskusjõud, hõõrdejõud, keha mass, liikumishulk, energia ja töö, võimsus) 3. Millega tegeleb staatika?Staatika uurib, mis tingimustel liikumine ei muutu, st keha on tasakaalus. (nt kui kõik jõud on võrdsed, siis keha on tasakaalus) 4. Mis on mehaaniline liikumine? Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi aja jooksul. (nt lind lendab, inimene kõnnib, auto sõidab jne)5. Miks öeldakse, et liikumine on pidev? Liikumine on pidev, st keha ei saa ühtegi punkti oma trajektooril läbimata jätta.6. Miks öeldakse, et liikumine on suhteline?Liikumine on suhteline, st üks ja sama keha võib samaaegselt erinevate kehade suhtes liikuda erineval...
ARVSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE Eelneva arvsõnaga KOKKU kirjutatakse sõnad · teist(kümmend): kolmteist, seitseteistkümmend, · kümmend : viiskümmend, kaheksakümmend, mitukümmend · sada: kakssada, üheksasada, poolsada, mõnisada Eelnevast arvsõnast LAHKU kirjutatakse · ühelised: kakskümmend kaks · tuhanded: mõnituhat, kolm tuhat, kolmteist tuhat · miljonid: kaheksa miljonit · miljardid: viisteist miljardit Ühesõnaline arvsõna ne-/ line- liitelise omadussõnaga KOKKU · kaheksatunnine · viietonnine · kolmeteistkümnekraadine · kaheksateistkümneaastane · · Mitmesõnaline arvsõna järgnevast ne-/ line- liitelisest LAHKU · kolmesaja tuhande meheline · saja neljane · neljasaja viiekümne tuhandene · kuue ja poole miljoniline · ·...
Itaalia köök Itaallased jumaldavad head toitu ning veedavad söögilaua taga üsna märkimisväärse osa oma elust. Juba pealelõunal hakatakse töökohas rääkima sellest, kuhu õhtul sööma minnakse ja millist rooga tellitakse. Kuigi päeva keskel, poole ühe ja poole kolme vahel süüakse ka lõunat, pole see kunagi nii rikkalik ja uhke kui hilisõhtune söögiaeg. Kogu õhtune elu pärast tööd seostubki peamiselt söögiga, muu näib olevat teisejärguline või siis ühildatakse seegi söögiga. Suur osa Itaalia toidust pärineb contadino’st ehk talupojakultuurist. Seda iseloomustavad värsked toiduained ja lihtsad valmistamistehnikad. Liha, kala ja juurviljad maitsestatakse ürtide ja oliivõliga ning tihti grillitakse või küpsetatakse. Itaalia toiduainete valik on väga mitmekesine ning rikkalik. Aedviljatoite tehakse palju ja väga mitmekesiselt. Meredest saadakse peale kalade maitsvaid karploomi, mida transportida on raske, ...
Eesti Maaülikool Keskkonna- ja põllumajandusinstituut Liisa-Maria Tiidu ABJA-PALUOJA ARENGU KIRJELDUS Referaat õppeaines PK. 0777 Juhendaja: Pille Tomson Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 ABJA-PALUOJA .................................................................................................................................... 4 Asend ja halduspiirid ........................................................................................................................... 4 Ajalooline taust.................................................................................................................................... 4 Aleviks ja linnaks kujunemine ............
REGILAUL Regilaulu vanus võib tähistada regilaulu poeetilise koodi oletatavat vanust, lauluteemade ja motiivide vanust, kujundite arengujoont ja muidugi võib see viidata konkreetse teksti ülekirjutamise ajale. Kuid see aeg ei ulatu Eestis kaugemale 1660. aastaist- seega on meil konkreetsete tekstide vahendusel võimalus jälgida ainult kolme sajandi vältel regilauludes toimunud muutusi. Seda kolme sajandi pikkust(nagu ka hüpoteetilist) regilaulu ajalugu raamistavad üldajaloo sündmused, muu hulgas ka asustuslugu. Laulikud on peamiselt naised, laulude üleskirjutuste juures on nende perekonnanimed pärast abiellumist. Et teada saada lauliku enda sugupuud, selleks on vaja leida meetrikaist märge laulatuse kohta. Seda saab teha umbkaudselt:otsustuse aluseks on lauliku vanus, mille põhjal arvestatakse välja sünniaasta, millest omakorda tuletatakse eeldatav mehelemineku aeg. Sealt edasi saab otsida andme...
Itaalia köök Koostas: Laura Ojamaa Itaalia köögi võlu Itaaliast on 21. sajandiks saanud kogu läänemaailma armastatuim ja hinnatuim söögi ja veinimaa. Kõige "kuumemaks" regiooniks on muutunud Itaalia saapa põlvekohal paiknev Toskaana, kuhu korraldatavad spetsiaalsed söögituurid on alati kaugele ette välja müüdud. Söögi tähtsus Itaalias Itaallased jumaldavad head toitu ning veedavad söögilaua taga üsna märkimisväärse osa oma elust. Juba pealelõunal hakatakse töökohas rääkima sellest, kuhu õhtul sööma minnakse ja millist rooga tellitakse. Kuigi päeva keskel, poole ühe ja poole kolme vahel süüakse ka lõunat, pole see kunagi nii rikkalik ja uhke kui hilisõhtune söögiaeg. Kogu õhtune elu pärast tööd seostubki peamiselt söögiga, muu näib olevat teisejärguline või siis ühildatakse seeg...
Tunnikontroll 1. Täida lüngad nii, et mõiste oleks õige 1. Kuluarvestus jälgib kulude kajastamist nii ettevõtte finantsarvestuse protsessis (raamatupidamisregistrites, varude maksumuse kujunemisel ja kajastamisel bilansis, realiseeritud kaupade kulu kujunemisel kasumiaruandes) kui ka kulude analüüsi j a s e l l e rakendusi ettevõttesiseses juhti misarvestuse protsessis (toodete ja t e e n u s t e o m a h i n n a kalkuleerimisel, kulude planeerimisel, hinnakujundamisel jne). 2. Kuluobjekt on iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada. 3. Kulukohtade arvestuses selgitatakse, miks ja kus (millistes organisatsiooni struktuuri või protsessi osades) tekivad erinevad kulud. 4. kululiik on sarnaste tunnustega kulude rühm. 5. Sageli on kuluobjekt ja kulukoht samad mõisted. 6. Kulukogum On loogiliselt sarnaste tunnuste alusel (asukoht, töötaja, tegevus, funktsioon, seade) kokku kogutud kulude grupp, millel on sama kulukäitur. 7...
Itaalia köök Õpilane: Õpetaja: Itaalia toiduainete valik on väga mitmekesine ning rikkalik. Sooja ning nisuküllase kliima tõttu kasvab siin palju taimi, mida meil kas üldse pole või mille kasvatamine on võimalik vaid kasvuhoonetes: Artishokk, Spargel, Rooskapsas, Baklazhaan, Oliivi ja Viigimari, Melon ja mitmesugused pähklipuud nind paljud teised. Aedviljatoite tehakse palju ja väga mitmekesiselt.Meredest saadakse peale kalade maitsvaid karploomi, mida transportida on raske, kuid mis kohapeal annavad suurepärase toidu. Lihaliike on palju, Liha süüakse mitmekesiselt valmistuna, kuid enamasti väikestes kogustena. Kastmeks valmistatakse tavaliselt Tomati- või Paprika Püree sid, lihaleemest kastmeid tehakse vähe. Jahutooteid, eriti Spagetid (peenike pikk õõnsuseta makaron), valget ...
Lumelauasõit Mis see on? Lumelauandus on populaarsust koguv talisport. Lumelauaga sõitmine on sarnane suusatamisele. Harrastajad kinnitavad oma jalgade külge puust laua (lumelaua) ning sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla. Lumelauduri varustuse hulka kuuluvad lumelaud, saapad, sidemed ning talveriietus. Sõidustiilid Freeride ehk vabasõit Freestyle ehk vabastiil Alpine e. Alpisõit Freeride ehk vabasõit Vabasõidu eesmärgiks on lihtsalt lõbu pärast mäest alla sõites lõbustada. Enamik lumelaudureid ongi jäänud selle stiili juurde. Vabasõidust on arenenud Extreme Snowboarding ehk Ekstreemlumelauandus. Freeride on märkimisväärselt mõjutatud surfimisest, eesmärk on jätta lumme võimalikult puhtaid jooni. Freestyle ehk vabastiil Vabastiili harrastajad eelistavad veeta suure osa ajast õhus, kasutades sel...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Patrick Lainevool Suusatamine Referaat Juhendaja: õp. Indrek Drell Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 Suusatamine................................................................................................................4 Varustus.......................................................................................................................8 Ajalugu........................................................................................................................11 Eesti ajalugu...............................................................................................................13 Võistlused..............................................................................
Itaalia Referaat Juhendaja: Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Üldandmed...........................................................................................................................4 Geograafiline asend............................................................................................................. 5 Looduslikud tingimused......................................................................................................5 Riigi kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse...................................................6 Autotööstus-masinatööstus.................................................................................................. 6 Linnad.....................................................................................................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Vaku KM12-PE Referaat Itaalia Rahvusköök juhendaja: AnnelyKallo Tallinn 2012 Helen Vaku Itaalia Rahvusköök SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................3 Rahvusköök............................................................................................................4-5 Itaalia õhtusöök.........................................................................................................6 Retseptid....................................................................................................................7 Tuntumad rahvustoidud...............................................................................................
UUSAJA MOOD UUSAEG Uusaeg on ajaloo periood mille umbkaudne algus oli aastal 1500 ning mille lõpuks loetakse kahekümnenda sajandi esimesi aastaid. Seega loetakse uusaja ajavahemikku ka ameerika avastamist ja esimest maailmasõda. UUSAJAMOOD Uusaja moe alla kuuluvad barokilikult uhked ja natuke üleliigselt ehitud kleidid, renessanssi aja lihtsad kuid kauni lõikega kleidid ning ka sõja mundrid. Mood pole ainult riided, moe kunsti alla kuuluvad ka peale riiete veel ,kingad, sukad, mööbel, soengud, arhitektuur ja aksessuaarid. Seega võib öelda, et kõik relvad mida kasutati esimeses maailmasõjas on osake uusaja moest. Sest olgem ausad paljudel selle aja relvadel on graveeringud erinevate lillede mustritega mis sel ajal moes olid. RENESSANSS Uusaeg algas renessanssiga ning see tõttu ka villase kangaga sest see oli tol ajal kõige populaarsem kanga sort kõikides inimklassides. Loomulikult kasu...
Rootsi ajalugu Eestis Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus Rootsi mälestised Eestis Sissejuhatus Eestimaa on rikas Rootsiga seotud mälestiste poolest. Suurem osa neist on pärit Rootsi ajast, poolteisesajandi pikkusest perioodist aastail 1561-1710, mil Eesti oli osa Rootsi Kuningriigist. Tihedad kontaktid Rootsi idarannikul elavate inimeste ja Eesti rannarahva vahel olid aga sõlmitud juba enne, kui Eesti hakkas kuuluma Rootsi riigi valduste hulka. Rootsis jutustavad mitmed ruunikivid meestest, kes purjetasid Eestisse, Roslagenis leidub rohkesti vanu kohanimesid eesliitega est-, mis osutavad eestlaste asundustele Rootsis. Keskajal tihenesid sidemed kahe rahva vahel veelgi. Arenesid kunstikontaktid, Eestis tegutsesid Gotlandi ehitusmeistrid. Hiliskeskaja suurim kujur Bernt Notke kuulub samahästi nii eesti kui ka rootsi kunstiajalukku. Rootsi ajal rajati Tartusse ülikool, Eesti sai oma ülemkohtu, kirik ...
Tapa Gümnaasium 2009 Referaat ITAALIA http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Italy_looking_like_the_flag.svg Koostaja: Mirjam Pikki 10.b Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa Gümnaasium 2009 1 SISUKORD: Tiitelleht lk 1 Sisukord lk 2 - 3 Sissejuhatus lk 4 Riigi üldiseloomustus lk 5 - 8 Üldandmed lk 5 Geograafiline asend lk 6 Looduslikud tingimused ...
Rakvere Gümnaasium RAGNAR VIIKOJA 11A ARVO PÄRT JA RAKVERE GÜMNAASIUM Kooliajalooalane uurimistöö Juhendaja: õp. K. Tormilind Rakvere 2010 SISUKORD LISA 2 Rakvere Arvo Pärdi festival 2005. a LISA 3 Artikkel: Arvo Pärdi kuu Klassikaraadios LISA 4 7. klassi lõpupilt LISA 5 Elukoht Laada 17 I LISA 6 Elukoht Laada 17 II LISA 7 Puhkpilliorkester LISA 8 Arvo kooliajal LISA 9 Arvo akordioniga LISA 10 Arvo Pärdi teosed LISA 11 Näide küsitlusest LISA 12 Pisike poiss jalgrattal LISA 13 Arvo Pärt lapsepõlves LISA 14 Arvo klaveri taga LISA15 Diagramm sellest kuidas inimesed vastasid Arvo Pärdi õpingute kohta 1950-1954. Aastal SISSEJUHATUS Arvo Pärt on maailmakuulus eesti soost helilooja, kes on üles kasvanud ja õpinud Rakveres. Minu uurimistöö räägib Arvo Pärdi elust, loomingust ning tema õppimisaastatest Rakvere Gümnaasiumis. Lis...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Lumelauasport ja selle olukord Eestis Referaat Autor: Uku Volke Tartu, 2011 2 Sisukord 1.LUMELAUASPORDI AJALOOST........................................................4 2.VARUSTUS...........................................................................................5 2.1. Sõiduks vajalikud vahendid..............................................................................................5 2.1.1. Lumelaud......................................................................................................................5 2.1.2 Lauaklambrid.................................................................................................................6 2.2 Turvavarustus.....................................................................................................................7 3. ERINEVAD SÕIDUSTIILID...............
ESIMENE NÄITUS 1.etendus AADU (traktori ees): Selle selfie koos maasturiga teen ma oma armsale Elsale. Näe, mineval nädalal oli ta mu pilti kommenteerinud armas oled. Peaks nüüd vana Priidu-onu ka mind armsaks ja lubaks mul Elsaga deitida. PRIIDU: (tuleb , tahab esiti Aadust mööda minna) AADU: (tõuseb üles ja teretab): Tsau Metsaonu PRIIDU:Tee läheb teie õuest läbi, muidu ei oleks ma siit tulnud. (Porisedes) Nagu oleks mul siia asja- teie mudasest õuest läbi käia. Au ainult ajate taga, aga sellele tähelepanu ei pööra, kuidas majapidamist korras hoida. Lähete ikka aasta-aastalt vaesemaks ja alatumaks. AADU: Onu ega see meie süü ei ole! Elektrihind tõsteti just paar kuud tagasi ja nüüd juba jälle. Bensiini hind on ju meeletult tõusnud, nüüd tõuseb jälle. Käin poes ja ei suuda uskuda-kui palju pappi läheb lihtsalt õllele-kohutav. PRIIDU: Bensiini hind kõrge, elektrihind kõrge. On siis vaja bemmiga ...
KOLGA KESKKOOL Luise Tiks TAASISESEISVUMINE Referaat Kolgaküla 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. ENNE SUURT REVOLUTSIOONI.........................................................4 2. LÕPU ALGUS..........................................................................................5 3. LAULEV REVOLUTSIOON...................................................................6 4. TAASISESEISVUMINE...........................................................................9 KASUTATUD MATERJALID........................................................................................11 SISSEJUHATUS Laulval revolutsioonil, Balti ketil ja üleüldse taasiseseisvumisel on suur tähtsus tänapäeva eestlaste rahvustunnetuses, need on sündmused, mis panev...
1950ndad: stiletod vs Marlon Brando 1940ndatel alguse saanud ,,New Look" stiil jätkub jõudsalt ka 50ndatel kuigi Christian Diori jaoks oli teema ennast ammendanud. Sellele stiilile omane liivakella vorm ilmutas ennast kõikjal: arhitektuuris, sisekujunduses, tarbeesemetes. Dior tabas täpselt ajastu närvisõlme. Peale sõjaaastate poolt pealesunnitud minimalistlikku ja rohmakat rõivamoodi unistasid naised pehmetest vormidest. Samuti ihkasid nad kulutada oma isiklikku raha poodlemisele. Teisest küljest võimaldas sõjajärgne majanduslik tõus soetada kodumasinaid, mis pakkus pääsemist raskest majapidamistööst. Naised lasid end meelitada sellesse lõksu kus sõja-aastatel kättevõidetud vabadus vahetatakse taas koduperenaise rollil vastu. Mood propageerib naiselikkust, peenetundelisust ja luksust. Peene tooniga oli kooskõlas ka väike koketinoot. Päeva edenedes oli ette nähtud mitu erinevat paari kingi. Loomulikult pidi arsenalis olema esindat...
Sisukord · Sissejuhatus · Ajalugu · Sõidustiilid · Varustus · Võistlusalad · *Lisaks · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Lainelauasõitjad, kes soovisid lainetel liuglemise kunsti harrastada ka mägedes koheval lumel, mõtlesid 40 aastat tagasi välja lumelauasõidu. Liideti Hawaiilt pärit lainelaud ja rula. Esimesed harrastajad olid koolipoisid. Suusakuurortides suhtuti neisse nii tõrjuvalt, et neid ei lubatud suusaliftide lähedalegi. Ametlikult sündis lumelaud 1965 Ameerika Ühendriikides. Esimene lumelaud valmistati suusapaarist ning sai nimeks SNURFER. Lumelauandus on suurt populaarsust koguv talisport, mille harrastajad kinnitavad oma jalgade külge puust laua (lumelaua) ning sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla. Lumelauaga sõitmine on sarnane suusatamisele. Lumelauduri varustuse hulka kuuluvad lumelaud, saapad, sidemed ning talveriietus. Alates 1998. aastast on lumelauasõit...
SUUSATAMINE Hanna-Liisa Kool 10.klass Avinurme Gümnaasium 2012 Sisukord: Üldiselt Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Vanematest regioonidest on leitud suusatamisest jälgi juba koopamaalingutelt. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Suusatamist harrastatakse paljudes regioonides, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. See on kõige populaarsem Taliolümpiamängude spordiala. Sõidustiilid Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal...
Õppejõud Argo Moor (vanaemal olid ,,sarved peas", sellepärast ka selline nimi); 08.09.2011 Animatism > vägi (usk kõige väestatusse); see vägi on ebaisikuline - preanimism - vitalism - filosoofiline hülosoism - panpsühhism Subjektiivne, isiklik tajumine - muutused tunnetes, soe/külm, vibratsioon, tasakaal, proportsioonide muutus jne jne. Välised märgid: - geograafiline eristus - sarved - viljakus - juht - suurus - hääl - vibreerivad helid - liikuvus - anomaalia/värv (sinine, must, kollane - sellised loomad lasti tagasi) - lõhn - haavatavus - juuksed - silmad - pea - suguelundid - veri - eritised - habe - luud (erilisena võiks olla hambad - säilivus) - küüned - väekas laip > hirm > tõrje - elav surnu viljakus - Freia ...
Referaat Tervist tagavad spordialad 11.klass 2 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 1.Jalgrattasõit- olulised tedmised 1.1 Enne jalgratta ostmist...............................................................................4 1.2 Kuidas valida õiget ratast.........................................................................4 1.3 Missugune ratas mille jaoks...................................................................5- 6 1.4 Ohutus ja riietus.........................................................................................6 1.5 Kuidas harjutada........................................................................................6 2. Jooksmine 2.1. Koormus ülesehitus.......................
Barokkajastu Ajalooline ülevaade Barokk oli kunstistiil, mis valitses Euroopas umbes 1600-1750 a. Sõna "barocco" oli algselt juveliirikunsti termin, mis portugali keeles tähendab korrapäratut poolümmargust pärlit. Sõna "barokk" hakati kunstistiili üldnimetusena kasutama alates 19. saj. Barokkstiil tekkis ja arenes Itaalias, Hispaanias ja Flandrias, rõivamoe dikteerijaks sai Prantsusmaa. Barokile on iseloomulikud rahutus, tundepaisutus, teatraalne efektsus. Peamise kunstiliigina arenes arhitektuur, kujundati suurejoonelisi paleeansambleid: Versailles Prantsusmaal, Petrodvorets Venemaal, Belvedere Austrias. Eelistati tugevaid värvusi, värvilist kivi ja kullatud pronksi. Hooneid kaunistati rikkalikult ornamentide, reljeefide, kujude ja sageli väänlevate sammastega. Moodustusid eredad valguse ja varju kontrastid. Eesti barokkehitised on rangemas nn."põhjamaade barokkstiilis". Tuntuim barokkehitis Eestis o...
1 SISSEJUHATUS Teine maailmasõda oli globaalne sõjaline konflikt mis oma suurte ohvrite arvu ja materiaalse kahjuga oli inimese ajaloo suurim ja sõda. See algas 1939 aastal Euroopas Natsi Saksamaa ja Inglise-Prantsuse-Poola koalitsiooni vahel, kuid lõpuks levis üle maailma. See lõppes 1945 aastal jättes maailma valitsema kaks suurvõimu Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liidu. Palju rohkem kui mõnes eelnevas sõjas oli teises maailmasõjas kasutusel kogu võimalik tsiiviljõud et võita sõda. Samuti oli sõda unikaalne selle poolest et kadusid piirid võitleja ja mittevõitleja vahel niisiis oli suur hulk tsiviilohvreid. Samuti Natsi Saksamaa suhtumine erinevate rasside ja inimgruppide suhtes (juudid, mustlased, homoseksualistid ja teised inimgrupid) kui eriline sõja sihtmärk. Sõja lõpul tutvustati maailmale kahte täiesti uut radikaalset relva: aatomi pommi ja su...
LÄÄNERINDEL MUUTUSETA Erich Maria Remarque Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 I PEATÜKK.................................................................................................... 4 II PEATÜKK................................................................................................... 5 III PEATÜKK.................................................................................................. 7 IV PEATÜKK.................................................................................................. 9 V PEATÜKK................................................................................................. 11 VI PEATÜKK.......................................................................................
EESTI KEELE VORMIÕPETUSE KURSUSE PROGRAMM (KORDAMISKÜSIMUSED) 1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond. *Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. *Morfoloogia keskendub sõnavormidele – nende moodustamise seaduspärasustele ja funktsioonide uurimisele. *Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt). Morfeem – morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d. Morfeemid jagatakse nende mõistesisust ja funktsioonist lähtudes leksikaalseteks ja grammatilisteks morfeemideks. Tüved ja tuletus...
1. Mehaanika 1.1. Mehaaniline liikumine 1.1.1. Liikumise kirjeldamine Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse selle asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes. Jäiga keha liikumist nimetatakse kulgliikumiseks, siis kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. Keha, mille mõõtmeid võib antud liikumistigimuste korral mitte arvestada, nimetatakse punktmassiks. Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis, nimetatakse taustkehaks. Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja arvestamiseks valitud alghetk moodustavad koos taustsüsteemi, mille suhtes keha liikumist vaadeldakse. Keha nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasukoha tema asukohaga vaadeldaval ajahetkel. Need punktid, mida liikuv keha (punktmass) läbib, moodustavad alati mingi pideva joo...
Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakits...
MÕISTATUSED Mõistatus on kõige lihtsamalt öeldes traditsiooniline dialoogiline mäng, mis annab mingist olendist, asjast, tegevusest vm. nähtusest sõnalise, mõistukõnelise lühikirjelduse, peitepildi. Tihti on mõistatuses esitatav kujund fantastiline, vastuoluline, üllatuslik, tegelikkuses võimatu. Dialoogi osalised jagunevad küsija(te)ks ja vastaja(te)ks, need rollid võivad mõistatamisvooru kestel muidugi vahelduda. Zanri tuum ja perifeeria. Mõistatuste suhetest muu folklooriga Nagu geograafilised alad jagunevad tihti süda- ja ääremaa(de)ks, nii võime ka "folklooririikides" eristada tuumsemaid ja perifeersemaid piirkondi. Muinasjuttudest on imejutud kindlasti palju tüüpilisemalt muinasjutulised kui novellilaadilised jutud või jutud rumalast kuradist. Ütlustest on vanasõnad ja võrdlused kindlasti palju prototüüpsemad ja kesksemad kui nt. vellerismid või jutujätkud. Seaduspärasusi esitavais ütluste...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
