Marjapõõsaste kahjurid ja haigused Sõstra pahklest –Cecidophyopsis ribis Emased talvituvad sõstra pungades. Kahjustab eelkõige musta sõstart (kuni 2000 isendit. Lestad hakkavad munema üle 5 °C juures. Õitsemise ajal hakkavad lestad rändama noortesse pungadesse (2 kuud). Kanduvad edasi tuule, vihma, lehetäidega. Tugevamini kahjustatud pungad kuivavad ja varisevad. Lehed deformeeruvad ja jäävad välja arenemata, kuna toitained on ära kasutatud. Pungad, milles on hulgaliselt pahklesti, on juba sügisel ümarad ning paisunud. Koduaias kahjustatud pungade kogumine ja hävitamine. Tõrje: Praktiliselt võimatu tõrjuda ning kahjustatud taime ravida ei saa. Ennetav tõrje, terve istutusmaterjal, sortide mitmekesisus, harvenduslõikus. Kõige vastuvõtlikum on Öjebyn, vastupidav aga Pamjat Vavilova. Soovitatakse sibul...
Liblikad Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (Lepidoptera) Eesti liblikaliste sugukonnad Eistekedriklased Hepialidae Karuslased Arctiidae Kireslased Zygaenidae Klaastiiblased Sesiidae Koerlibliklased Nymphalidae Koilased Tineidae Leediklased Pyralidae Mähkurlased Tortricidae Märslased Psychidae Pisitiiblased Micropterygidae Punnpealased Hesperiidae Põualibliklased Pieridae Ratsulibliklased Papilionidae Siidikedriklased Bombycidae Silmiklased Satyridae Sinilibliklased Lycaeniidae Surulased Sphingidae Tutlased Notodontidae Udeselglased Thyatiridae Vaksiklased Geometridae Öölased Noctuidae Suur- ja pisiliblikad Suuruse järgi jaotatakse liblikad kahte rühma: suur- ja pisiliblikad. Pisiliblikate hulka kuulub rohkearvuliselt liblikaid, kellest paljudel on tiibade siruulatu...
Koerliblikas · Koerliblikas on üks tavalisimaid Eesti päevaliblikaid. · Ta lendab varakevadest saati, ühe esimese kevadliblikana, kuna talvitub valmikuna. · Ta lendab peaaegu kogu suve jooksul ja võib suve jooksul moodustada kolm põlvkonda. Röövik toitub kõrvenõgestel ja raudnõgestel Nõgeseliblikas · Nõgeseliblikas (Araschnia levana) on koerlibliklaste sugukonda kuuluv liblikas. · Röövikud toituvad pesakonniti kõrvenõgesel. Luhatäpik · Luhatäpiku tiibade siruulatus on 3442 mm. Tiivad on kuldkollased musta mustriga. Kummalgi tiival on must serv valge äärega. Serva ääres on kaks mustade täppide rivi. Servast kaugemal on mustad laigud märksa suuremad. Tiibade alakülg on helekollane, vahel pruun. Tagatiibade allküljel on lühikesed lillad ja valged triibud. · Eestis ja Kesk-Euroopas on luhatäpik üsna sage liblikas. · Ta lendab juuni keskelt juuli lõpuni, eriti soistel ja ni...
Liblikas Liblikaliste selts on üks suurimaid putukaseltse, praeguseks on teada umbkaudu 160 000 liiki liblikaid, kuid ei ole kahtlust, et tegelikult on liblikaliikide arv veelgi suurem. Eestist on leitud umbes 2 200 liiki liblikaid, kuid tegelik liikide arv on ilmselt 2 400 - 2 500 piires. Liblikaliste selts jagatakse kolmeks alamseltsiks: lõugadega liblikad e. pisisamasoonelised (Laciniata s. Microjugata), samasoonelised e. suursamasoonelised (Jugata s. Macrojugata) ning erisoonelised (Frenata). Selle jaotuse aluseks on suiste ja tiibade ehitus. Tuntakse veel ka liblikate jaotamist suur- ja pisiliblikateks, kuid see jaotus on suvaline ja ei järgi liblikate süsteemi. Liblikaliste selts on suhteliselt noor, vanimad fossiilsed liblikad on leitud tertsiaari lademetest. Süstemaatiliselt on liblikalistele lähimaks putukaseltsiks ehmestiivalised (Trichoptera). L...
Juurekahjurid (elavad mullas ja toituvad taimejuurtest): Maipõrnikas (Melolontha (Pissodes validirostris, on männikäbide peamine kahjur), Kuuse-seemnesääse hippocastani, mardikad lehtpuude lehtedel, tõugud mullas ja toituvad puu juurtest), (Plemeliella abietina) ja kuuse-seemnekireslase (Megastigmus strobilobius) vastsed Juunipõrnikas (Amphimallon solstitiale, Tõugud kahjustavad puutaimede juuri elavad kuuse seemnetes. Kadaka lihakates marikäbides (kadakamarjades) elutseb sarnaselt maipõrnikale ), Naksurlased (Elateridae, vastsed kahjustavad juuri), seemnekireslane (Megastigmus bipunctatus), kelle vastsed toituvad seemnetes. Männitõusmeöölane (Agrotis vestigialis) ja oraseöölane (Agrotis segetum) on Kadakamarjadel on nähtavad seemnekireslaste ümmargused nõelatorke taolised liblikad, nende röövikud närivad taimede tüvekeste alaosa koort ja okkaid või väljumisavad sõltuvalt kahjustat...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia õppekava Referaat Surulased Evelyn Landing Tartu 2016 Sissejuhatus Surulaste sugukonda kuulub umbes 1 200 liiki. Eestist on teada 17 liiki. Tegemist on valdavalt suurte liblikatega, kõige väiksemate surude siruulatus on umbes 2 cm. Surulaste hulka kuulub ka Eesti suurim liblikas - harva sisse lendav tontsuru (Acherontia atropos), kelle siruulatus on kuni 12 cm. Surulasi iseloomustavad sihvakad tiivad, väga hea lennuvõime ja suur lennukiirus. Väidetavalt suudab kassitapusuru (Agrius convolvuli) hetkeks arendada kiirust isegi kuni 123 km/h. Enamusel surulastest on väga pikk imilont ja nad ei lasku toitumisel õiele maha, vaid "ripuvad" selle koh...
Liblikaliste selts on üks suurimaid putukaseltse, praeguseks on teada umbkaudu 160 000 liiki liblikaid, kuid ei ole kahtlust, et tegelikult on liblikaliikide arv veelgi suurem. Eestist on leitud umbes 2 200 liiki liblikaid, kuid tegelik liikide arv on ilmselt 2 400 - 2 500 piires. Liblikaliste selts jagatakse kolmeks alamseltsiks: lõugadega liblikad e. Pisisamasoonelised samasoonelised e. Suursamasoonelised ning erisoonelised Liblikate keha on putukatele tüüpilise lülistusega, pea, rindmik ja tagakeha on selgesti eristatavad. Kogu keha on kaetud rohkem või vähem tihedate karvade või soomustega. Pea on eri liblikaliikidel erineva suurusega, kinnitub rindmikule suhteliselt peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Liitsilmad on hästi arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Suiseid on liblikate seas kahte tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga alalõugade sisemälutitest tekkinud imilont ning ko...
LAPSULIBLIKAS Lapsulibliaks on üks Eesti kõige tavalisem liblikas. Lapsuliblikas on metsaliik, aga teda võib kohata ka linnades. Varakevadel, juba esimeste soojade ilmade saabudes ilmuvad lapsuliblikad metsaservadesse, niitudele ja teedele. Kui enamus liblikaid elab talve kui neile ebasoodsa aastaaja üle nukustaadiumis, siis mõned liblikad talvituvad valmikuna. Seetõttu ongi võimalik neid lendamas kohata kevadel kohe, kui päike natukenegi soojemalt paistma hakkab. Talvituvat lapsuliblikat võiks leida metsa alt rohust või samblast. Isased lapsuliblikad on sidrunkollased, emased rohekaskollased. Esitiibade tipp on sirpjalt teritunud, tiibade ülaküljel sooned heledad. Tiibadel punakas laik. Liblikatiibade värvid on sillerdavad ja eredad tiibade soomustest koosneva katte tõttu. Lapsuliblika röövik toitub paakspuul ja türnpuul. Röövi...
Põlva Ühisgümnaasium Helen Piir 8.a klass PÕUALIBLIKAD Uurimistöö Juhendajad: Ain Piir vanemõp. U. Lehestik Põlva 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 2. Liigikirjeldused..................................................................................................................... 4 2.1 Sinepiliblikad.................................................................................................................. 4 2.2 Reseedaliblikas............................................................................................................... 5 2.3 Ruuge-võiliblikas............................................................................................................... 2.4 Niidu-võiliblikas..........
Liblikad Robin ja Karel Iseloomulikud tunnused ● laiad soomustega kaetud tiivad ● sale keha ● tiibade pealmine pool kirev ja alumine pool tagasihoidlik Elupaigad ja toitumine Jaotumine Liblikad jaotuvad pisiliblikateks (väiksemad) ja suurliblikateks (suuremad) Suurliblikad jaotuvad päevaliblikateks ja ööliblikateks paljunemine ● Liblikad on täismoondega putukad ● Emane liblikas muneb munad, millest kooruvad röövikud. Röövikud nukkuvad ning kujunevad täiskasvanud liblikateks. Kaitsekohastumused Tähtsus looduses ja inimese elus Faktid ● Suurim liblikas elab troopikas.Ta tiibade siruulatus küünib kuni 18 sentimeetrini. küsimused Täname kuulamast
Konna ja kapsaliblika ontogenees Konna areng viljastumisest surmani: 1. Päev 1 Kudu e. muna. 2. Päev 3-4 Vastkoorunud kulles. 3. Päev 4-6 Konnakulles välislõpustega, toimub uimekurdude ja välislõpuste sugenemine. 4. Päev 6-9 Konnakullese välislõpuste suurima arengu staadium. 5. Päev 9 Konnakulles siselõpustega. 6. Päev 12 Konnakulles kopsudega, toimub välislõpuste kadumine ja kinnitumiselundi taandarengu staadium. 7. Päev 70 Konnakulles tagajalgadega. 8. Päev 84 Konnakulles esi-ja tagajalgadega, toimub lõpusekaane rebenemine ja eesjäsemete vabanemine, suuaparaadi ümberkujunemine ja eesjäsemete vabanemine. 9. Päev 84+ Veest kuivale siirdumine. 10. Päev 84+ Noor konn. Viljastumisest : Sigimiseks siirduvad ka maismaal elavad liigid veekogusse. Sarnaselt kaladega on ka enamikul konnadel kehaväline viljastumine - see toimub kudemisperioodi...
Kartulikahjurid Kartulimardikas valmik-munad-vastne-nukk-valmik. Talvitub mardikana mullas. Munemist alustavad kevadel lehtede alaküljele. Esialgu toitutakse koorumiskohas, siis liigutakse edasi tipmistele lehtedele, peale kolmandat kasvujärku hajutakse üle taime laiali (lehed JA varred). Nukkub mullas. Aastas 1 põlvkond, väga sooja suve korral ka teine põlvkond. Selts: nokalised Sugukond: lehetäilased vaegmoone, pistmis-imemissuised. Neitsisigimine (eluspoegimine), lühike arengutsükkel, kõrge viljakus. Talvitub MUNA, kevadel koorub tiivutu emane, kes hakkab sünnitama vastseid. Teises põlvkonnas ilmuvad tiibadega vormid ja lahksugulised sookandjad, kes panevad aluse sugulisele põlvkonnale. Peale paarumist, emased munevad munad, munad talvituvad. Kartuli-lehetäi imevad taimedest mahla, eritavad mesinestet millel arenevad nõgis...
Surulased Evelyn Landing 2016 Taksonoomia • Klass: Putukad • Alamklass: Välislõugsed • Selts: Liblikalised (Lepidoptera) • Sugukond: surulased • Eestis on registreeritud 18 liiki surusid • nendest 6 ei suuda siin talvituda ja lendavad siia harva sisse. • Suurim siin registreeritud Tontsuru (Acherontia atropos) surulastest on tontsuru, kes siin ei talvitu, kuid on Eesti suurim liblikas siruulatusega kuni 12 cm • Kokku kuulub maailmas surulaste sugukonda umbes 1200 liiki • Surulasi iseloomustavad sihvakad tiivad, • väga hea lennuvõime ja suur lennukiirus. • Väidetavalt suudab kassitapusuru (Agrius convolvuli) hetkeks arendada kiirust isegi kuni 123 km/h. • Enamusel surulastest on väga pikk imilont ja nad ei lasku toitumisel õiele maha, vaid "ripuvad" selle kohal õhus, ning sirutanud imilondi õieni, imevad niiviisi nektarit. Ainul...
Liblikalised Kris Korn Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (Lepidoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist. Taksonoomia Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Putukad (Insecta) Alamklass: Tiibputukad (Pterygota) Infraklass: Uustiibsed (Neoptera) Selts: Liblikalised (Lepidoptera) Ehitus Pea Pea kinnitub rindmikule peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Liitsilmad on arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Suiseid on liblikate seas kaht tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga alalõugade sisemälutitest tekkinud imilont ning kolmelülilised alahuulekobijad, ülejäänud suiste osad on neil taandarenenud. Valmikuna mittetoituvatel liikidel (näiteks kedriklased, mõned surulased) on see sageli täiesti kadunud, sellal kui troopilisel surulasel Macrosila morgani ulatub imilondi pikkus kuni 35 sentimeetrini. Tundlad Tundlad on liblikatel...
Kätlin Sisukord Tiivad Hämarikuliblikad Päevaliblikad Toitumine Arenemine Kasu/kahju Tiivad Laiad silmatorkavad värvilised tiivad Tiibu katavad väikesed õrnad soomused Soomused on väga haprad Liblika tiibu ei tohi käega katsuda ega liblikat kätte võtta, sest inimese nahk on veidi niiske ja soomused kleepuvad naha külge Hämarikuliblikad Lendavad öösiti ja hämaras, sellepärast me ei näe neid, tulevad ainult valguse peale nt harilik lottsuru Päevaliblikad Päeval lendavad liblikad nt admiral, väike-koerliblikas Toitumine Liblikal on spiraalne imilont, millega ta imeb õienektarit Arenemine Arenevad täismoondega Nad munevad oma munad sellistele taimedele, millest toituvad nende röövikud. Liblikakujulist vastset nimetatakse röövikuks. Vastsed kasvavad kuid nende välimus oluliselt ei muutu. Röövikust areneb nukk, nukust areneb liblikas Kasu ...
8.B Klass Üks suuremaid putukaliike 160 000 liiki Eestis 2 200 liiki Kuuluvad lülijalgsete seltsi, putukate klassi Kehapikkus paar mm kuni 3 ja enam cm Lüliline keha, kaetud karvade või soomustega Liblikatel on peened jalad ja sale keha Hästi arenenud tundlad ja liitsilmad Imilondiks moondunud suised ·Liblikate pea kinnitub kehale peene kaelaga. ·Rindmik koosneb kolmest omavahel kokkukasvanud lülist ·tagakeha on ilma jätketeta silindrikujuline või mingitpidi lapik moodustis PÄEVALIBLIKAD HÄMARIKULIBLIKAD Tiibade algkülg tumedam Hallikad tiivad lamavad Laiad tiivad puhkeasendis keha peal Otsast paksenevad Röövikud elavad rohkem varjus nuiakujulised tundlad Eestis üle 2000 liigi Eestis üle 100 liigi Hästi arenenud närvisüsteem, mille põhiosa moodustab peaaju Kõhtmine närvikett Torujas seedeelundkond läbib k...
Parasvöötme metsad Peaaegu kolmandik maismaast Maal on kaetud metsaga. Looduslikku metsa leidub kõikjal kus on pidevalt vett puude kasvamiseks. Metsad on koduks teistele taimedele ning paljudele loomadele. Parasvöötme metsad on levinud troopiliste ja polaaralade vahel. Puude tüübid On olemas kaks põhilist puude tüüpi:heitlehelised ja igihaljad. Heitlehelised puud langetavad oma lehed korraga ja on osa aastast raagus. Sel ajal nad puhkavad. Uued lehed tulevad siis, kui nende kasvuks on piisavalt päikesevalgust ja niiskust. Igihaljastel puudel püsivad lehed mitu aastat ja need ei vahetu kõik ühe korraga. Nii ei ole nad kunagi raagus. Kus millised puud kasvavad Kõige suuremaid ja tavalisemaid puuliike metsas nimetatakse domineerivateks liikideks. Erinevad lii...
Pääsusaba. Nimetused: Eesti keeles Pääsusaba. Ladina keeles Papilio machaon. Vene keeles Mahaon. Inglise keeles Swallowtail. Soome keeles Ritariperhonen. Rootsi keeles Riddarfjärilar. Pääsusabale andis nime Rootsi loodusteadlane Carl Linne. Aastaks oli siis 1758. Ta nimetas pääsusaba iseenesest väga lihtsalt ja metoodiliselt: Papilio machaon. Papilio tähendab ladina keeles liblikas. Machaon on aga tegelane Kreeka mütoloogiast, kes pälvis austuse Trooja sõjas muu hulgas ka arstina tegutsedes. Pole teada, et pääsusabasid oleks mingilgi moel mõnel meditsiinilisel otstarbel kasutatud. Seetõttu on tõenäoline, et kui Linne liikidele nimesid andis, oli tema eesmärgiks mitte müütide abil pääsusabasid iseloomustada, vaid vastupidi, ilusa liblika abil mütoloogilist kangelast tunnustada. Tunnused: Kergesti äratuntavad, suured, must-kollase tiivamustriga liblikad. Tagatiibadel iseloomulikud kannused, "sabad,...
Liblikad 1 Liblikad jagunevad Hämarikuliblikad Päevaliblikad Öise eluviisiga Päevase eluviisiga Tavaliselt tuhmi Tiivad erksavärvilised hallikaspruuni värvi Jässakama kehaga 2 Liblikate kehaehitus Pea kinnitub rindmikule suhteliselt peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Pea kannab kahesuguseid jätkeid: suiseid ja tundlaid. Liblikate rindmik koosneb kolmest omavahel tugevasti kokku kasvanud lülist. Liblikate tiivad on enamasti kaetud tihedate soomustega ehk lamenenud karvadega.Karvad aitavad säilitada kehasoojust. Liblikate tagakeha on ilma jätketeta silindrikujuline või miskitpidi lapik moodustis. 3 Toitumine Liblikad on taimtoidulised. Liblikad toituvad imilondi abil, mis on tavaliselt spiraalselt kokku keerdunud, kuid õienektari imemiseks keer...
Putukate mitmekesisus KAHETIIVALISED Kehakujult on kahetiivalised äärmiselt mitmekesised. Kärbsed, sääsed, parmud ja teised kahetiivalised kasutavad lendamiseks vaid esimest tiivapaari, tagatiivad on muutunud nuiataolisteks sumistiteks. Kahetiivalised on nobedad lendajad, kes oskavad lennata tagurpidi, küllili ja isegi selili. Paljud kahetiivalised on kõigesööjad, mõned aga toituvad püsisoojaste lihast ja verest. Sääskedel ja parmudel imevad verd vaid emased, et enne munemist valguvarusid täiendada. Isased imevad vaid taimemahla. Paljud kahetiivalised on taimele ökoloogiliseselt tähtsad tolmeldajad ja nende vastsed orgaaniliste ainete lagundajad. KILETIIVALISED Kiletiivalised on üks liigirohkemaid (umbkaudu 150 000 liiki) putukate seltse. Kiletiivalised on näiteks: mesilased, kimalased, herilased, sipelgad jne. Osadel sugukondadel on kaks paari kilejaid lennutiibu, mõnedel tiivad puuduvad. Neil on peenike piht ja emastel on tagakeh...
Kapsaliblikas väikekapsaliblikas Pieris rapae · tiibade põhivärv valge · tagatiibade alakülg pole soonte kohalt hallikalt tolmunud · eestiiva tipul väike hallikas laik · eestiiva pikkus alla 27 mm suurkapsaliblikas Pieris brassicae · eestiiva tipul suur must laik, mille serv ulatub tiiva välisserva keskkohani · eestiiva pikkus üle 27 mm Suur kapsaliblikas ehk Pieris brassucae Tema alustab lendamist juba maikuust. Kapsaliblikas on valgete tiibadega, mille eestiibade tipud on mustad (emasel kaks laiku) ja alakülg on tiibadel kollakas. Suvel kasvab üles kaks pesakonda. Röövikud kahvaturohelist värvi. Nad on kapsa tuntuimad vaenlased. Peale suure kapsaliblika leidub meil ka väikest kapsaliblikat. Kapsaliblikatega on sarnased naeriliblikad. Teda võib leida tihti niitudel, aedades ja põldudel. · Klass: Putukad (Insecta) · Alamklass: Välislõug...
TARTU FORSELIUSE GÜMNAASIUM LIBLIKALISED PÄÄSUSABA Referaat bioloogias Koostaja: Kairit Veri 8a Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 1. Liblikalised.........................................................................................4 1.1. Areng...........................................................................................4 1.2. Toitumine.....................................................................................4 1.3. Levik............................................................................................4 1.4. Sise- ja välisehitus.......................................................................5 2. Pääsusaba........................................................................................6 2.1. Paljunemine........................
Harilik tontsuru Surulaste sugukonda kuulub umbes 1 200 liiki. Eestist on teada 17 liiki. Tegemist on valdavalt suurte liblikatega, kõige väikseate surude siruulatus on umbes 2 cm. Surulaste hulka kuulub ka Eesti suurim liblikas - harva sisse lendav tontsuru (Acherontia atropos). Tontsuru on Eestis haruldane rändliblikas, tema kehal on surnupealuu joonis. Tema siruulatus on kuni 12 cm. Surulasi iseloomustavad sihvakad tiivad, väga hea lennuvõime ja suur lennukiirus. Omapärane on tontsuru imilont, see on vastandina teistele surulastele lühike ja jäme. Põhjus on ilmselt selles, et tontsurud tungivad tihti mesipuudesse ja imevad kärgedest mett, selleks aga pole teab kui pikka imilonti tarvis. Mesilaste eest kaitseb looma nii tema paks kitiinkest kui ka häälitsemise võime (väidetavalt meenutab see hääl mesilasema laulu). Loom võib kuuldavale tuua teravaid piiksatusi, mis meenutavad hiire häälitsemist. Omapära...
LIBLIKAD SISSEJUHATUS Lülijalgsed on selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed on kohastunud eluks Maal ja neid võib leida meredest, järvedest, metsadelt, põldudelt, mullast, taimedes jne. Lülijalgsed KOORIKLOOMAD (vähid, krabid, langust) ÄMBLIKUD (ämblikulaadsed) PUTUKAD (liblikad, mardikad, ristämblik, kile-ja kahetiivalised) Esimesed putukad ilmusid Maale u. 500 milj. aastat tagasi. Putukad on kõige arvukam loomarühm Maal. Neid leidub neid peaaegu kõigis elupaikades külmadest piirkondadest ja kõrgmäestikest troopiliste vihmametsadeni. Putukate klassi kuulub vähemalt 1,1 miljonit liiki lülijalgseid- mardikad, liblikad, sipelgad jpt. Liblikaliste selts on üks suurimaid putukaseltse, praeguseks on teada umbkaudu 160 000 liiki liblikaid, kuid ei ole kahtlust, et tegelikult on liblikaliikide arv veelgi suurem. Eestist on leitud umbes...
Türi Gümnaasium Liblikalised Referaat Sisukord Türi Gümnaasium ................................................................................................................... 1 Liblikalised .............................................................................................................................. ...
Liblikalised 2007 Liblikad (1) Liblikalised jagatakse suurliblikateks ja pisiliblikateks. Suurliblikad on kõige paremini uuritud putukarühm Eestis. Eestis on leitud 2016 liiki liblikaid, neist 934 suurliblikaid. Eestis enamlevinud päevaliblikad on pääsusaba, lapsuliblikas, suur kapsaliblikas. Ööliblikateks on levinud kõige enam öölased, mis sisaldab metsa-, aia ja põllukahjureid. Liblikad (2) Liblikate tiivamuster on nagu mosaiikpilt, mille moodustavad tiibu katvad värvilised soomused. Osa liblikaid on aktiivsed päeval, teised jälle õhtuhämaruses. Esimesi nimetatakse päevaliblikateks, teised on hämarikuliblikad. Liblikad arenevad täismoondega. Päevaliblikad Päevaliblikate tiibade alakülg on tumedam. Kokkupandud tiibadega liblikas sarnaneb taimelehele ja jääb märkamatuks. Päevaliblikatel on tundla tipp nupuga. Hämarikuliblikad Hämarikuliblikate hallikirjud tiiv...
Liblikad Karola Kaugema 8.k Liblikate välisehitus Liblikate keha on sale ja neil on peened jalad. Keha on kaetud karvadega, mis aitavad säilitada kehasoojust. Pea on liblikaliikidel eri suurusega, see kinnitub rindmikule peene kaelaga ja on liikuv. Pea kannab kahesuguseid jätkeid: suiseid ja tundlaid. Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid ürgsematel vormidel on need lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist. Päevaliblikate tundlad on nuiakujulised. Hämarikuliblikate tundlad on aga niitjad, saagjad, kamjad, sulgjad jne. Suiseid on liblikate seas kahte tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga alalõugade sisemälutitest tekkinud imilont ja kolmelülilised alahuulekobijad. Liblikate liitsilmad on hästi arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Liblikate rindmik koosneb kolmest omavahel tugevasti kokku kasvanud lülist. Igale lülile kinn...
Lülijalgsed Lülijalgsete loomarühm on loomadest kõige arvukam - neid on üle miljoni liigi. Lülijalgsete hulka kuuluvad vähid, putukad ja ämblikud. Lülijalgsete loomade ühine tunnus on lüliliste jalgade olemasolu. Lülijalgsete keha katab tugev kate, mis on kehale väljastpoolt toeks ja kaitseks. Veekogudes elavad lülijalgsetest loomadest peamiselt vähid. Nad hingavad lõpuste abil. Vaid mõned üksikud liigid, nagu kakandid, elavad niisketes paikades maismaal, kuid hingavad siiski lõpustega. Meie veekogudes elavad tillukesed planktoniloomad, vesikirp jt. on toiduks kaladele. Jõevähid toituvad lagunevatest loomakorjustest. 6. Vähkide hulka kuulub ......................................... Kõigil selgrootutel loomadel puudub ................................................. . Liblikate välisehitus Putukatel jaguneb keha peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Liblika keha on sale ...
Admiral Admiral (Vanessa atalanta) on liblikas koerlibliklaste sugukonnast. Admirali tunneb ära tiibadel domineeriva musta värvi järgi. Admiralil on suured mustaruugekirjud tiivad. Tiibade siruulatus on 65-70mm. Admirale võib kohata kõikjal avamaastikel, aedades, metsaservadel, niitudel, mitmesuguste taimede õitel. Admirali valmikud lendavad meile mai lõpust juunini ja juuli lõpust septembrini. Admiralide sügispõlvkond meie külma talve üle ei ela- neil puudub talvine diapaus (putuka talveuni). Admiralid on maiad liblikad- lisaks hilissuviste õite külastamisele parvlevad nad lõhkiküpsenud õuntel ja ploomidel. Admirali röövikud on mürgised. Suve lõpul röövik nukkub ning veedab talve kaitsva lumevaiba all. Toitumine Enamus koerlibliklasi toitub valdavalt õienektarist. Kevadel imevad nad paju- ja võilille nektarit, hiljem ohaka-, kirikakarde ja muude aiataimede nektarit. Nende maiuspalade hulka kuulub budleia nektar. Peale aiataimede otsiv...
Bioloogia arvestus putukad · Putukad on lülijalgsed loomad, kelle, keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast ning kel on kuus jalga, üks paar tundlaid ja enamikul liikidel ka tiivad. · Kõige arvukam loomarühm, rohkem kui 1/3 kõigist elusorganismide liikidest. · Läbivad lennates pikki vahemaid, otsides toitu, uut elupaika, paaritumiseks kaaslast või põgenedes vaenlase eest. ...
Sissejuhatus Peruust Euroopasse tõid tomati 16. sajandil hispaanlased. Hispaanias hakati seda kasvatama ilutaimena; tomati vilju peeti mürgiseks. Toiduks hakati tomatit tarvitama alles 18. sajandil esmajoonelt Itaalias kuid ka Prantsusmaal ja Hispaanias. Nende riikide rahvusköögis mängib tomat siiani väga olulist rolli. Ka on need kolm Euroopa suurimad tomatikasvatajad. Prantslased andsid algselt akaatsiaõunaks kutsutud tomatile ka uue imetleva nime pomme d'amour ehk 'armastuse õun', millest hiljem sai pomme d'or ehk 'kuldne õun'. Eestis tunti tomatit veel 20. sajandi alguseski vähe. Keskmiselt sisaldavad küpsed tomatid vett 94%, süsivesikuid 2,9%, valku 0,8%, rasva 0,4%, kiudaineid 0,8%, mineraalaineid 0,6%. Et tomat sisaldab ohtralt vett, annab ta vähe kaloreid: 100 g tomatit sisaldab vaid paarkümmend kcal. Peamiseks energaiaallikaks on tomatis suhkrud (glükoos ja fruktoos) ja orgaanilised happed (sidrunhape, õunhape). Viljadele annav...
Sirel (Syringa L.) Kertu Elfenbein Luua Metsanduskool 16PKM1 2017 · Sirel (Syringa L.) on puude perekond õlipuuliste sugukonnast. · Perekonda kuulub 2025 liiki, mille looduslikuks levila ulatub Euroopast Ida-Aasiani. · Perekonda kuuluvad heitlehised põõsad ja väikesed puud, mille kõrgus võib olla 210 meetrit. · Suurus: 5-8 m, tüve läbimõõt kuni 20 cm Võra: kõrge püstine põõsas või madal puu. Koor, koor hallikaspruun, rõmeline. Noored võrsed rohekashallid või võrsed: hallikaspruunid. Võrse lõpeb kahe külgpungaga. Lehed: vastakud terveservalised lihtlehed, munajad, südaja alusega, teritunud tipuga, kuni 12 cm pikad, varisevad tavaliselt rohelistena. Õied ja õitseb mais-juunis. Õied moodustuvad eelmise aasta võrsetel, viljad: koondunud tihedatesse kuni 20 cm pikkustesse püramiidja...
Eesti putukad Eksam 30.04.2015 1. Putukate üldiseloomustus ja morfoloogia alused ~60 % putukaid. Ainult 9,5% mitmekesisusest on kirjeldatud. Maailmas 36 seltsi. Maailmas teada ~1 miljon liiki. 75% kõigist loomaliikidest. 1. Väliskate Skleriidid on tugevamad seal kus vajatakse kaitset vigastuste vastu. Nad kaitsevad siseorganeid ja moodustavad jäsemete mehhaanilise toe. Putukate skleriidid ja lihased moodustavad lahutamatu terviku; kõikide liigutuste aluseks on skleriitide ja lihaste koostöö. Mitmekesisus putukate väliskujus põhineb välisskeleti erinevustel (oluline määramisel). 2. Putuka keha üldine välisehitus Putuka keha koosneb kolmest põhiosast: pea (caput), rindmik (thorax) ja tagakeha (abdomen). Pea (caput) külge kinnituvad putuka suuorganid e suised (trophi) ja tundlad (antennae), pea külgedel asetsevad liitsilmad (oculi) ning nende vahe...
Uthna Põhikool Raimo Holm Kapsaliblikas ja kapsas referaat Uhtna Põhikool Sissejuhatus Lülijalgsed on selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed on kohastunud eluks Maal ja neid võib leida meredest, järvedest, metsadelt, põldudelt, mullast, taimedes jne. LÜLIJALGSED KOORIKLOOMAD ÄMBLIKUD PUTUKAD (vähid, krabid, langust) (ämblikulaadsed) (liblikad, mardikad, ristämblik kile-ja kahetiivalised) Esimesed putukad ilmusid Maale u. 500 milj. aastat tagasi. Putukad on kõige arvukam loomarühm Maal. Neid leidub neid peaaegu kõigis elupaikades külmadest piirkondadest ja kõrgmäestikest troopiliste vihmametsadeni. Putukate klassi kuulub vähemalt 1,1 miljonit liiki lülijalgseid- mardikad, liblikad, sipelgad jpt. Liblikaliste selts ...
KASEPUU HAIGUSED JA KAHJURID Kahjustuse tagajärjel hakkavad kaseladvad Hele-villkäpp kuivama ning seal tekkinud mädanik võib levida ka tüvepuitu, mis rikub ära väärtusliku puidu. Putukate hulgipaljunemise ohtu kaasikutes vähendavad oluliselt putuktoidulised linnud, samuti ka erinevad röövputukad (lepatriinud, jooksiklased jt.) ning ämblikud. • Levinud arukasel ja sookasel. • Nakatanud kaselehtede Kase pigirooste alumine pool tihedalt kaetud kollaste suvieospadjanditega. • ...
AIAS Putuktoidulised liigid on põõsalinnud, lehelinnud, kärbsenäpid, tihased, ööbik, punarind, lepalind, linavästrik, kuldnokk, hallrästas - toituvad putukatest, tigudest, nälkjatest, ämblikest, tõukudest, hulkjalgsetest ning teistest selgrootutest. leevike, vares, rohevint, Harilik orav- männi- ja kuuse seemned suurkirju rähn- putukate vastsetest ja valmikutest, sipelgaid. seemneid, pähkleid, puuvilju. Sipelgad- putukatest, lehetäide magusast eritisest ja taimemahlast siil- röövikud, nälkjad, närilised, hiir Päevapaabusilm ja väike-koerliblikas, nõgeseliblikas ning väike-kärbtiiva vajavad nõges ja põldohakast. Karihiir- selgrootud, lülijalgsed ja nende vastsed, teod Kimalased - põldkimalane talukimalane ristikukimalane hallkimalane metsakimalane kivikimalane tumekimalane niidukimalane maakimalane - Eesti kõige harilikum kimalaseliik karukimalane aedkimalane - nektarivarudega liblik-, imi- ja huulõielised taimed. Vihmauss- mullaga k...
Koerliblikas Koerliblikas on üks tavalisimaid Eesti päevaliblikaid. Ta lendab varakevadest saati, ühe esimese kevadliblikana, kuna ta talvitub valmikuna. Koerliblikas elab suuremas osas Euraasias. Et eristada teda sama perekonna teistest liikidest, nimetatakse teda ka väike- koerliblikaks või väikeseks koerliblikaks. Ta lendab peaaegu kogu suve jooksul ja võib suve jooksul moodustada kolm põlvkonda. Koerliblika tiibade siruulatus on 40-50 mm, teistel andmetel 50-60 mm. Tiibade ülapooltel on oranz põhivärvus. Kinnituskoha lähedalt on tiib (eriti tagatiib) tumepruun. Esitiibade esiserval on mustadest, kollastest ja valgetest tähnidest muster. Mõlema tiivapaari välisserv on tumepruun; selle kõrval on sinisetähniline must rant. Kummalgi esitiival on kaks väiksemat ja üks suur must täpp. Kummalgi tagatiival on ainult üks must täpp, mille taga on tumepruun basaalosa. Kesk- ja kõrgmäestikus on koerliblikad s...
Pääsusaba Autor:Sandra Järvala NIMETUS, SUGUKOND Papilio machaon- ladina keelne nimetus. Pääsusaba on liblikaliik ratsulibliklaste sugukonnast. Pääsusaba on lülijalgsete hõimkonnast. ISELOOMULIKUD TUNNUSED Tiibade alaosas paiknevad sinised ja punased silmatäpid. Liblika tiibade siruulatus on 8...10 cm. ELUPAIK, ARVUKUS Pääsusaba elutseb suuremas osas Euroopast ja Aasiast. Pääsusaba ei ole eriti arvukas. Teda võib kohata ka aedades. Meil kohtab pääsusaba peamiselt vähereostatud kohtades, näiteks soodes, niisketel aasadel ning steppides. Mõnikord näeb teda ka suurtes linnades ja vanadel kalmistutel. PALJUNEMINE Pääsusaba veedab kuni poole aastat rööviku või nukuna, valmik elab aga vaevu kuu aega. Emased liblikad hukkuvad munemise järel, isased juba veidi aega pärast paaritumist. Partnerit otsivad ning tunnevad üksteist ära keemiliste signaalide abil, mis on inimese haistmisele tabamatud. ...
PÄEVAPAABUSILM Koostanud: Johannes Müür · Päevapaabusilm Sugukond ja päritolu · Päevapaabusilm (Inachis io L. või Nymphalis io) on koerlibliklaste sugukonda päevapaabusilma perekonda kuuluv liblikaliik. · Päevapaabusilm on oma perekonna ainus liik ja vahel ei peeta seda perekonda iseseisvaks, vaid koerliblika perekonna alamperekonnaks. Sel juhul on päevapaabusilma teaduslik nimi Nymphalis io. Tema lähim sugulane on kollatähn-pajuliblikas (Nymphalis polychloros). · Päevapaabusilm on saanud oma teadusliku nime vanakreeka mütoloogia tegelaskujude, jõejumala Inachose, tema tütre Io ja nümfide järgi. Elukoht · Ta elab Euroopa ja Aasia parasvöötmes. Liblika eluviis ja ehitus · Päevapaabusilma tiibade siruulatus on 4055 mm. Tiibade ülakülje põhitoon on kirsipruun. Iga tiiva tipus on valge, sinise ja musta tooniga silmlaik. Tiibade alaküljed on tumehallist mustani. Lennul paistab...
Eesti mardikad Peetereeter siia käib nimi lolol Mardikalised Mardikalised on loomariigi liigirikkaim selts Eestis on mardikaid enam vähem 3400 liiki Mardikalised elavad põhiliselt maismaal Mardikalised jagunevad enamasti röövmadikalisteks ja segatoidumardikalisteks Mardikaliste tunnuseks on tagakeha katvad jäigad ja tugevad eestiivad Harilik käätsusikk Harilik käätsusikk on eestis üks tavalisemaid mardikaid. Ta elab surnud või surevate mändide peal. Tema üks omapärasusi on tema tundlad. Isaste tundlad võivad olla tervelt 5 mardika kehapikkust, kuid emase tundlad on poole lühemad. Kattetiivad on määrdunudhallid ja enamasti on isendite rindmikul kollased täpid. Röövikud kasvavad kuni 35 mm pikaks Kuldpõrnikas Kuldpõrnikas on suur rohekaskuldselt läikiv lameda seljaga mardikas. Kattetiibadel ja rindmikul on hajusad valge mustriga vöödid ja täpid. Kasv -22 millimeetrini. Niitudel, roosõieliste ja ohakate õi...
1. Nimeta 3 ohtlikumat Eestis leiduvat mesilaste haigust. Euroopa ja Ameerika haudmemädanik Nosematoos Varroatoos 2. Nimeta 2 kevadel õitsevat meetaime. Õitsemise aeg ja meeproduktiivsus. Harilik vaher õitseb aprillis-mais. Meeproduktiivsus on 200-1000 kg/ha. Harilik kopsurohi õitseb aprillis-mais. Meeproduktiivsus on 60-70 kg/ha. 3. Nimeta 4 mesilaste kahjurit. Lühitutvustus. Kõrvahark pikliku kehaga, tugeva kitiinkattega, tumepruun putukas. Toiduks kasutab ta mett, surnud ja haigeid mesilasi ning hävitab ka tarus leiduvaid kärjeleediku röövikuid. Kärjeleedik on olemas suur ja väike kärjeleedik. Nad on ohtlikud kärjekahjurid ja mesilaste haiguste levitajad. Emane kärjeleedik muneb muna, millest koorub vagel, kuid keda nimetatakse hiljem röövikuks. Röövikud teevad kärgede sisse käike ning toituvad kärjemassist, rikkudes seejuures ...
MUSTLAIK-APOLLO Referaat Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................................... 3 2. Liigi Bioloogia.................................................................................................. 4 2.1 Üldiseloomustus......................................................................................... 4 2.2 Talvitumine................................................................................................. 5 2.3 Röövikustaadium........................................................................................ 5 2.4 Nukustaadium............................................................................................ 5 2.5 Nukust koorub liblikas.......................................
Liblikad Välisehitus Liblikad on putukad Liblikal on sale karvadega kaetud keha(soojus) Liblikad on 2 paari laiasid tiibasid Liblika tiivad on soomustega kaetud- lendamine ja muster Tiibade alumine pool on tagsihoidlikumates toonides Liblikad on taimetoidulised Enamikel liblikatel on imilondid,millega nad vedelat toitu imevad(nektarit) Imilondi pikkus vastab liblika külastatavate õite sügavusele Puhkeolekus on imilont spiraalselt kokku keeratud Nektari maitset tunnevad liblikad jalgadel olevate maitsmiselunditega Lõhna tunnevad liblikad tundlatega Liblikad on tähtsad tolmeldajad Liblikatel on avatud vereringe, kuid see ei transpordi hapnikku 85% liblikatest on hämarikuliblikad, 15% on päevaliblikad Paljunemine/Areng Munevad munad taimedele, millest röövikud(vastsed) toituvad Munast areneb röövik liblika ussikujuline vastne Röövik nukkub. Nukk liblika liikumatu arengujärk, kell...
Loomade territooriumikäitumine Kui isaslind suudab endale kevadel välja võidelda suure pesitsusterritooriumi koos kõige juurdekuuluvaga, võib ta kindel olla, et mõni munemisihalusest pakitsev emaslind temasse peagi kõrvuni armub. Nii nagu inimesed oma kodumaa piire valvavad ning uksi lukustavad, asub ka isaslind peale territooriumi endalevõitmist seda kaitsma. Väike südikas rasvatihane teadvustab kõlavate ksülofonihelidega üle metsatuka: ,,Siin on minu maa! Siinsed pesaõõnsused, maitsvad putukad, rammusad röövikud kuuluvad mulle ja minu abikaasale, kes parajasti meie ühises pesas oma kaheteistkümnendat muna muneb!" Ta on valmis kõhklematult vastu sööstma igale võõrale sissetungijale. Territooriumikäitumise eesmärgiks on kaitsta konkurentide eest mingeid hädavajalikke ressursse. Kaitse alla võetakse erinevad territooriumid: paarumiseks vajalikud veelombid, pesaõõn...
Rohutirts on 1-2 cm pikkune, külgedelt kokku surutud, paljudest lülidest koosneva ja kitiinkestaga kaetud kehaga putukas. Lülidest moodustuvad pea, rindmik ja tagakeha. Laubale kinnitub üks paar kehast lühemaid tundlaid ja suu ümber asetsevad toitumiseks vajalikud haukamissuised. Tal on kaks suurt liitsilma ning nende vahel kolm väikest lihtsilma. Rindmik moodustub kolmest lülist, iga lüli kõhtmisele poolele kinnitub üks paar lülilisi, kahe küünisega jäsemeid. Rohutirtsu kolmas jalapaar on teistest suurem ja kohastunud hüppamiseks. Rindmiku seljaosale kinnituvad neli tiiba. Eestiivad on kitsad ja nahkjad, tagatiivad väga laiad ja kilejad. Rohutirts ei ole hea lendaja, ta kasutab tiibu vaid hüppamise pikendamiseks. Emasel rohutirtsul on tagakeha tipus muneti. Putukate meelteks on nägemine (üsna halb, täppsilmadega esemete kuju ei erista, liitsilmad annavad mosaiikse pildi), kuulmine (tähtsam, kui nägemine, sest putukad suhtlevad helisign...
Harilik kärnkonn Ladinakeelne sõna bufo tähendab kärnkonna. Harilikku kärnkonna leidub enamasti kogu Euroopas. Erandiks on siinkohal Iirimaa, Island ja mõned Vahemere saared. KEHAEHITUS, VÄLIMUS Täiskasvanud kärnkonnad võivad kasvada kuni 18 cm pikkuseks ning nende värvus võib olla roheline ja tumepruun. Kärnkonnad on nime saanud omapärase kärna meenutava naha järgi. Emased on tavaliselt isastest tüsedamad. Nende pea on lai, neil on kaks ninasõõret nagu inimestel ja neil pole hambaid. Kärnkonna pea läheb kereks üle ilma nähtava kaelata. Kärnkonnadel puudub saba ning nahk on neil kuiv ja kaetud väikeste tüükalaadsete muhkudega. Kõhualune on neil konnadel halli-mustatäpiline määrdunud valget tooni. Looduses peetakse hariliku kärnkonna tavaliseks elueaks 10 kuni 12 aastat. ELUVIIS Harilik kärnkonn elab tavapäraselt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 68 päeva kestvaks kudemisperioodiks. Talve veedavad kärnk...
SURULASED (SPHINGIDAE) Kes on ,,suru"? · Lülijalgsed putukad Allikas: http://www.entomo.pl/lepidoptera/galeria_ motyli/img/nocne/deilephila_elpenor.jpg · Kuuluvad liblikaliste seltsi · Sugukonda kuulub umbes 1450 liiki. · Eestis on registreeritud 17 liigi esinemine Allikas: http://www.hot.ee/a/apsaroke/pildid/ Allikas: http://3.bp.blogspot.com/-YGmbnEn51ZI/Ud2z00SzcfI/ Allikas: http://dic.academic.ru/pictures/wiki/files/69/ silmiksuru.jpg AAAAAAAABpI/7x5wmK7c5GQ/s640/eumorpha+labruscae+ Euchloron_megaera_sjh.jpg male+INBIOCRI002792555.jpg Miks on suru eriline? · Head lendajad. · Kiire ja jõuline lend. · Toitumise ajal, P...
Putuka ajakiri Selts liblikalised Päevapaabusilm Hiidkarul Timo Juurik Valtu Põhikool 8.klass Sisukord Päevapaabusilm.................................................................................................... 3 Välimus............................................................................................................... 3 Sigimine.............................................................................................................. 3 Rõõvik.................................................................................................................. 3 Elukoht ja toitumine............................................................................................ 3 Hiidkaruslane......................................................................................................... 4 Kohad......
Puidu katsetamine 1. Töö eesmärk Puidu niiskusesisalduse, tiheduse ja survetugevuse määramine piki kiudu. 2. Katsetatud materjalid Katses kasutati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning tihedat ja hõredat mändi. Puit on üks vanemaid ehitusmaterjale. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina eelkõige sel põhjusel, et ta on kättesaadav ja teda on hõlbus töödelda. Puit on tugev ja kaalult kerge. Puit on samuti soojapidav, sitke ja hea välimusega. Kuivas kliimas on puit ka äärmiselt püsiv materjal. Samal ajal aga on puit kergesti süttiv, hügroskoopne ja oma omadustelt heterogeenne (ebaühtlane) materjal. Koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad ka puidu tugevus, mõõtmed ja soojapidavus. Puidu tugevus ja soojajuhtivus on kiu erinevates suundades tunduvalt erinevad. Puidu kui materjali omadusi mõjutavad kasvuvead. Puitu kahjustavad mitmesugused röövikud ja mädanikud. [2] 3. Kasutatud töövahendid Kaal kat...
Putukad- Putukate keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast ning neil on kuus jalga, üks paar tundlaid ja enamikul ka tiivad. Putukate liike arvatakse olevat üle miljoni. Nad moodustavad rohkem kui kolmveerand teistest loomaliikidest. Putuka keha katab kitiinkest. Pea küljes on liitsilmad ja lihtsilmad, samuti tundlad ja suised. Rindmikule ja tagakehale kinnituvad jalad. Kiilid- · Kiilidel on sale ja pikk keha, neil on 2 suurt liitsilma, millega näeb tervalt kuni 10meetri kaugusele. · Nad on röövloomad ning kiireimad lendajad putukate seas. · Vastsed arenevad vees, toituvad veeselgrootutest. · Kiilide tiivad on läbipaistvad ning nad ei saa neid seljale kokku voltida. Näiteks: tondihobu, hiidik, veisineistik. Ehmestiivad- · Valmikud on hallikate või pruunikate tiibadega, kohmakalt lendavad putukad. · Tiivad on kaetud peenete karvakestega ehk ehmestega. · Vastsed elavad vees, on taim- ja loomtoidu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
