Nimi: Raido Meidla Kool: Kääpa Põhikool Klass: 9.klass Toiduahel ja toiduvõrgustik Sissejuhatus Tänases tunnis uurid organismidevahelisi seoseid toiduahelates ja toiduvõrgustikes. Töölehe täitmiseks on Sul kasutada veebilehel paiknev mudel, mille leiad internetiaadressilt http://mudelid.5dvision.ee/toiduahel Enne töölehe edasist täitmist loe läbi toitumisseoste teooria ning mudeli kasutusjuhend – need leiad sa vastavatel ( ja ) nupukestel klikkides. Seejärel tutvu mõne minuti jooksul mudeli võimalustega: vali erinevaid ülesande tüüpe ning leia organismidevahelisi toitumisseoseid. Selle töölehe täitmiseks on Sul aega 40 minutit! Kes keda? Suur kevad oli käes ja eksamid ukse ees. Matemaatika oli Pille jaoks keeruline aine ja seetõttu otsustas ta eksamiks just koos Priiduga õppida. Mõeldud – tehtud. Kuna ilm oli soe ja ilus, ha...
Ümberlõigates Eestit 2016. aasta 1. detsembril müügile tulnud Mihkel Muti romaan „Eesti ümberlõikaja“ vallutas kiiresti raamatupoodide müügiedetabelid ja sai aruteluteemaks inimeste omavahelises suhtluses. Raamat sisaldabki palju mõtlemis- ja rääkimisainet pakkuvat. Mihkel Muti, ühe Eesti riigikirjaniku jaoks ei ole see aga mitte esimene romaan. Mihkel Mutt on kirjutanud palju raamatuid ja nende seas ka romaane, nagu näiteks „Kallid generatsioonid“ (1986), „Rahvusvaheline mees“ (1994), „Progressiivsed hiired“ (2001) ja „Kooparahvas läheb ajalukku“ (2013). Kõik need pealkirjad viitavad satiirile, irooniale ja tänapäeva Eesti ees seisvate küsimustele, probleemidele. Mihkel Mutt on kahtlemata tundliku ühiskondliku ja sotsiaalse närviga kirjanik. Sellele võib olla aluse pannud võõrkeeleõpetajate peres sündimine, filoloogia õppimine kui ka töötamin...
Nõmme Mets Nõmme mets on hõre ja aeglasekasvuline. Asub kuival ja vaesel liivmullal. Seal on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Põhjavesi on sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad Seal kasvavad ainult kuivalembelised taimed. Vähe taime ja looma liike. Taimede lehed väikesed ja kaetud vahakihiga (takistavad vee aurumist). Rinded PUURINNE- on väga liigivaene koosnedes peamiselt harlikust männist, vähem harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast. PÕÕSARINNE- peaaegu puudub. Harva kasvab põõsastest harilik kadakas. PUHMARINNE- on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari, leesikas, kanarbik ja aruhein. ROHURINNE- paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest näiteks lamba- aruhein, kukehari ja valge ristik. SAMBLARINNE- on vähe liike. Enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad ...
Nedrema puisniit Üldiselt Puisniit on regulaarselt niidetava rohukamaraga hõre looduslik puistu. Eestis on puisniidud rohkem levinud Lääne-Eestis ja saartel. Inimesed kasutavad peamiselt heina tegemiseks ja loomade karjatamiseks. Tuntumad niidud on Laelatu puisniit, Nedrema puisniit, Tagamõisa puisniit. Puisniidu oluliseks omaduseks on suur liigirikkus. Puisniidu kooslused Taimed- valge tolmpea , kaunis kuldking , erinevad sõrmkäpaliigid , laialehine neiuvaip , harilik käoraamat , tõmmu käpp, mets-õunapuu , tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihein, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist, härghein Loomad- kasetriibik, leethiir, juttselg hiir, kärp, nirk, metskits, kährik, halljänes, rebane, põder, arusisalik, rästik, nastik, vaskuss, kärnkonn Putukad- mosaiikliblikas, sõõrsilmik, vareskaera-aasasilmik, eremiitpõrnikas Limused- vasakkeermene pisitigu, luha pisitigu Linnustik...
Kuressaare Ametikool MINU NEGATIIVSED KÜLJED Referaat Koostanud: Maarja Strandson Õpetaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare2007 1 Sisukord Sissejuhatus Astroloogia: · Sodiaagimärgid · Sodiaagimärkide rühmad ja valitsevad planeedid: Planeetide mõju · Sünnikaardi majad · Päikesemärgid Tüüpilised jooned Suhted ja armastus · Planeedid päikesemärkides Indiaani horoskoop Minu negatiivsed küljed Kasutatudkirjandus 2 Sissejuhatus Alguseks ennem teema alustamist peaksin mainima et, igal inimesel on olemas nii positiivsed kui negatiivsed küljed. Kuigi jah, osad inimesed on liigal heal arvamusel endast ja nende meelest on neil ainult positiivsed küljed, näiteks seda tüüpi inimesed on kõige lahedamad, ilusamad ja tähtsamad enda arvates. Sellisele inimesele pole iseg...
Rebane Kassikakk Rähn Lõoke Sipelgas Mänd Põder Metskits Hunt
Kaarma Kool Paigalinnud minu söögimajas Uurimustöö Koostaja: Kärt Hansen Klass: 3.klass Juhendaja: õp. R. Rist Kaarma 2010 Sissejuhatus 1. Keda vaatasid? Vaatasin paiga linde. 2. Kus asub söötmiskoht või söögimaja? Riputasin akende taha ja puude otsa söögikohad. 2 Lindude liigikirjeldus. 1. Rasvatihane. Rasvatihane on kõigesööja lind: suvel on põhitoiduks selgrootud, talvel mitmesugused seemned ja marjad. Rasvatihast loetakse üldiselt rahumeelseks linnuks. Pesitsusperioodil aga võib see väike linnuke tappa ...
musträhn Koostas: Kristiina Veelaid · Musträhn on Eesti suurim rähn · Ta võib kaaluda umbes 300 g · Levinud on ta nii Euroopas kui ka Aasias · Erinevalt teistest Eesti rähnidest on ta süsimust, läikiva seljaga · Tihti tegutseb poolpõlenud puudel · Musträhn kuulub looduskaitse alla · Liiginimi ladina keeles -Dryocopus martius · On paigalind · tiivad on tal ümaratipulised · Levinuim rahvapärane nimi on vahest ehk nõgikikas. · Pesitsemine algab juba märtsikuus · Algul on pojad väga pisikesed · Põhitoiduks on musträhnil putukad ja nende vastsed · Puidukahjurite hävitajana on metsale üks kasulikemaid linde · Pesakoopa raiub musträhn tavaliselt haava- või männitüvesse · Haudumine kestab 12...14 päeva · Muneb 3-5 muna · Pesitsemisest annab märku isaslinnu vali trummeldamine
Nimi: Ragne Lubjak_____________________Kool: Käina Gümnaasium______Klass: 8b ______ Toiduahel ja toiduvõrgustik Sissejuhatus Tänases tunnis uurid organismidevahelisi seoseid toiduahelates ja toiduvõrgustikes. Töölehe täitmiseks on Sul kasutada veebilehel paiknev mudel, mille leiad internetiaadressilt http://mudelid.5dvision.ee/toiduahel Enne töölehe edasist täitmist loe läbi toitumisseoste teooria ning mudeli kasutusjuhend need leiad sa vastavatel ( ja ) nupukestel klikkides. Seejärel tutvu mõne minuti jooksul mudeli võimalustega: vali erinevaid ülesande tüüpe ning leia organismidevahelisi toitumisseoseid. Selle töölehe täitmiseks on Sul aega 40 minutit! Kes keda? Suur kevad oli käes ja eksamid ukse ees. Matemaatika oli Pille jaoks keeruline aine ja seetõttu otsustas ta eksamiks just koos Priiduga õppida. Mõeldud tehtud. Kuna ilm oli soe ja i...
Toiduahelad Kaire Sumberg 1 Taimed ja loomad Taimed ja loomad on omavahel seotud. 2 Toiduahel koosneb lülidest 1. lüli 2. lüli 3. lüli 3 Esimene lüli on taim Toiduahela esimene lüli on alati taim. Taimed saavad energiat päikesevalgusest ja sünteesivad ise vajalikke toitaineid oma elutegevuseks. 4 Noole suund Toiduahela ülesmärkimisel kasutatakse nooli. Nooleots on alati selle lüli poole, kes teist lüli sööb. mänd metskits hunt 5 Toiduvõrgustik KASK LEHETÄI SIPELGAS RÄHN KANARBIK LÕOKE REBANE LEPATRIINU KASSIKAKK HUNT MÄND PÕDER ...
Elu omadused bioloogia on teadus mis uurib elu elusolendid on ainuraksed ja hulkraksed organismid elus organismid on keerulise ehituse ja talitlusega Elusolendid jagunevad kahte suurde gruppi: Autotroofid (taimed) Heterotroofid (loomad) energia allikas on päike ja saavad energiat toidust valgus.Fotosünteesi käigus ehk toitainetest (rasvad, on vaja vett ja süsihappe- valgud) gaasi. Püsiv sisekeskond Homoostaas paljunemine(suguline,mitte suguline) vegetatiivne paljunemine eoseline paljunemine oma keha osa kaudu valmivad 1 rakulised(seened,samblad) Suguline paljunemine Mitte suguline paljunemine (õun,tomat vili,) (kartuli mugul,tammetõru) Organism -anatoomia uurib organismi ehitust -populatsioon Liigi tase -ühesugused kombed -etoloogia -evulutsioon Õkosüsteem -äkoloogia uurib seoseid keskkonnaga -biosföör uurib maailma ökosüsteemi Organiseerituse t...
Tööleht "linnud" Ülesanded KT-st. 1.Kirjuta tabelisse lindude kohastumused (5 kohastumist) lendamiseks ning kuidas nimetatud kohastumus aitab linnul lennata. Kohastumine Kuidas on see linnule lendamiseks kasulik? Kiire seedimine Kehakaal on kergem. 2.Täida lüngad. Lindude esijäsemed on muundunud.................................Lindude keha katavad...............................Lindude juhtivaks meeleks on.....................................Lindude luustik on (milline?)................................tänu luudes paiknevatele......................................Lindude sulgi võib ülesande ja paiknemise järgi jaotada...........................................,...........................................,........................ ............Toitumise järgi v...
Kooslus Nõmmemets Palumets Salumets Laanemets Lodumets Lammimets Madalsoo Siirdesoo Raba Rohketoiteline järv Iseloomulikud tingimused Hõredad valgusküllased männikud vanadel kuivadel liivamaadel Kuivad, valgusrikkas, lubjavaesed, seenerohked, puuduvad põõsad Valgust palju, viljakas, lubjarikas kamarmuld, suvel hämar Hämar, niiske, liigirikas (alustaimestik) Jõgede ääres, võib olla läbimatu, tihe mets Märg, tiheda rohttaimestikuga, soo hästi lagunenud maal Niiske, kindel maapind, kõrge pH tase, väga valgusrikas Turbakiht, toitevaene, palju väikseid veekogusid Toitainete rohkus vees, liikide mitmekesisus Olulisemad organismid Männid, karukell, orav, rähn, hallrästas, kanarbik, kadakas, kukemari Mustikas, kadakas, vaarikas, pihlakas, kukeseen, karu, hunt, rebane Näsiniin, metssiga, lapsuliblikas, sinitihane, kopsurohi, sinilill, sarapuu Jänesekapsas, kuusk, orav, raudkull, hunt, kolmissõnajalg Saared, tammed, jalakad, koprad, rebased S...
kroonlehed petal leht/lehed leaf vars shaft nartsiss daffodil tulp column nelk clove võõrasema stepmother põllulilled forest flower lumikelluke snow drop märtsikelluke spring snowflake meelespea myosotis nurmenukk primula võilill dandelion kullerkupp trollius ülane anemone sinilill hepatica piibeleht lily of the valley moon poppy rukkilill cornflower karikakar daisy ristikhein trefoil lehtpuu leafy tree okaspuu conifer okas pine oks twist puutüvi drunk puukoor bark kadakas juniper kask betula tamm dam mänd pine kuusk ...
Linnud - birds Alk aue Raisakotkas vulture Faasan pheasant Rasvatihane great titmouse Hahk eider Ronk raven Haigur heron Rukkirääk corn-crake Haigur heron Rähn woodpecker Hakk daw Siisisaba - silktale Hani goose Sinikaelpart smallard Harakas magpie Sookurg crane Harksabakull kite Suitsupääsuke barn swallow Jaanalind ostrich Teder black grouse Jahikull falcon Tedrekana grey-hen Jäälind ice-bird Tedrekukk black-cock Kajakas sea-gull Tihane titmouse Kakaduu cockatoo Tikutaja snipe Kalakotkas osprey Tuttpütt grebe Kaljukotkas goldeneagle Tutttihane crested titmouse Kalkun turkey Tuuletallaja wind-hover Kana hen Tuvi dove Kanaarilind canary Vabakana ptarmigan...
Abiootilised Tegurid Üldiseloomustus · Abiootilised tegurid on eluta füüsilised ja keemilised komponendid looduses. · Abiootiliste tegurite alla kuuluvad: Valgus - hapniku hulk UV kiirgus - süsteemi pH Temperatuur - Õhuniiskus Õhuniiskus · Sisemaal on õhuniiskus üsna suur - üle 65% · Suur õhuniiskus vähendab taimedest ja pinnasest vee aurustumist. · Liiga suur õhuniiskus ja kõrge temperatuur võivad muuta elukoha elamiskõlbmatuks. Infrapunane kiirgus e. temperatuur · Infrapunase kiirguse intensiivsus on üsna suur, mistõttu seal on ka temperatuur üsna kõrge. · Kõige paremini kasvavad mangroov siis kui Külmima kuu keskmine temperatuur ei lange alla 20 oC. Hooajaline temperatuuri kõikumine ei ole üle 10 oC Valgus Valgust on seal üsna palju, mis on hea taimede fotosünteesile. Ööloomad Cynopterus brachyotis ...
Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuhti. (Hobune) ? Sööda kui venda, seo kui varast. (Hobune) ? Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda. (Hobune) ? Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba) ? Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits. (Lehm) ? Kuum kivi aida ääre all. (Lehma udar) ? Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma. (Lehma keel) ? Rähn raiub raudses linnas. (Kell või krapp lehma kaelas) ? Pere sööb, laud laulab. (Emis imetab põrsaid) ? Mees läheb metsa, selg teibaid täis. (Siga) ? Mees künnab, ei ole atra ega hobust. (Siga tuhnib) ? Heinamaa, kaks korda aastas niidetakse. (Lammas) ? Tuhat tutulutulist, sada sarvilist. (Kari) ? Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama. (Kass) ? Pärval karjas, öösel orjas. (Koer) ? Mees läheb metsa, mõõk seljas. (Kass) ? Kera ees, ora taga, hiirekelder ...
AIAS Putuktoidulised liigid on põõsalinnud, lehelinnud, kärbsenäpid, tihased, ööbik, punarind, lepalind, linavästrik, kuldnokk, hallrästas - toituvad putukatest, tigudest, nälkjatest, ämblikest, tõukudest, hulkjalgsetest ning teistest selgrootutest. leevike, vares, rohevint, Harilik orav- männi- ja kuuse seemned suurkirju rähn- putukate vastsetest ja valmikutest, sipelgaid. seemneid, pähkleid, puuvilju. Sipelgad- putukatest, lehetäide magusast eritisest ja taimemahlast siil- röövikud, nälkjad, närilised, hiir Päevapaabusilm ja väike-koerliblikas, nõgeseliblikas ning väike-kärbtiiva vajavad nõges ja põldohakast. Karihiir- selgrootud, lülijalgsed ja nende vastsed, teod Kimalased - põldkimalane talukimalane ristikukimalane hallkimalane metsakimalane kivikimalane tumekimalane niidukimalane maakimalane - Eesti kõige harilikum kimalaseliik karukimalane aedkimalane - nektarivarudega liblik-, imi- ja huulõielised taimed. Vihmauss- mullaga k...
Okasmets Okasmetsavööndit nimetatakse TAIGAks ja see on kõige levinum loodusvöönd Esinevad puud: Mänd, Kuusk, Nulg, Lehis, Tsuuga, Ebatsuuga, Seeder, Seedermänd, Kadakas, Jugapuu ja Sekvoia Põõsaja rohttaimerinne on vaene Leviala Okasmetsad on levinud põhjapoolkeral, väga vähe ka lõunapoolkeral Eestis on levinud nii parasvöötmeline okas kui ka lehtmets Peamiselt on okasmetsad parasvöötme põhjaosas Leviala kaart Parasvöötme okasmetsa leviala Mullastik Okasmetsades on kujunenud happelised huumusained. See põhjustab mulla mineraalosa lagunemist lahustavaiks ühendeiks. Selle tulemusena lahustuvad vihmavees ja kanduvad sügavamale. Kliima Okasmetsa kliima on tundra omast mahedam, kuid lehtmetsast karmim Okasmetsa keskmine temperatuur on +10° kuni +20° (juuli) ja talvel aga 10° kuni 30° (veebruar) Aastane sademete hulk on suhteliselt suur, 400 kuni 1...
Mets on taimekooslus mis on kujunenud puude koos kasvamisel.esimed metsad olid kaasikud ja mänikud. 5000 aastat tagasi tammikud. 1500 aastat tagasi kuusikud. Inimene muutis metsakoosseisu ja inimene jättis metsa jaoks alati kehvema maa, mis sobis männile. Metsade pindala on kasvanud. Hiiumaa, Ida-Virumaa, Pärnumaa metsarohkeimad maakonnad. Kõige levinumad on mänd, siis kask ja kuusk need moodustavad 9/10 metsadest. Keskonna tingimused metsas: Puud neeldavad enda alla palju päikesekiirgust mis lubab samblikul metsa all paremini kasvada. Temperatuur on nii 24 h kui aastaringselt ühtlasem. Niiskus jaotub metsas ühtlasemalt 24 h ja aastaringi. Linnuliikidest on metsadega seotud u pooled. 60 imetajast 40 elab metsas. Nad toituvad puudest, marjadest ja seal on väga vaheldusrikkad elamisvõimalused. Nõmme-palumets Puurinne- Mänd Põõsarinne- Puhmarinne- Pohl, Kanarbik Rohurinne-Palu härghein Samblarinne- Alpi põdrasamblik, Putukad- männiva...
Muraka looduskaitseala Andres Alla 10.H Asukoht Neljast lahustükist koosnev Muraka looduskaitseala asub Alutaguse madalikul Ida-Virumaal Tudulinna, Iisaku, Mäetaguse ning Maidla vallas, Tudulinnast kümmekond kilomeetrit põhja pool. Kaitseala tuumiku moodustavad raba-, siirdesoo- ja madalsooaladest koosnev Muraka soostik ning selle kirdeserva jääv Ratva raba. Eellugu ja kaitsekorraldus. Osa praeguse Muraka looduskaitseala territooriumist võeti kaitse alla juba 1938. aastal, kui kotkaste kaitseks asutati Ratva raba reservaat. 1957. aastal loodi Muraka raba botaanilis-zooloogiline keeluala. 1981 haarati kogu soostik Muraka sookaitsealasse. Oma praegustes piirides on kaitseala 1997. aastast, kui rajati neljast lahustükist koosnev Muraka looduskaitseala pindalaga 13 059 ha. Harulduste elupaik. Muraka looduskaitsealal elab mitu kaitsealust loomaliiki nin...
EMAJÕE- SUURSOO Karin ja Anne-Mari Emajõe-Suursoo maastikukaitseala on Eesti suurim deltasoostik (Pindalaga umbes 200 km²) Asub Tartu maakonnas, Luunja, Meeksi, Mäksa, Vara ja Võnnu valla aladel Kaitseala moodustati 1981. aastal. Liikidekoosseis Piirkonnas kokku 206 linnuliiki, neist 156 pesitsemas Väga esinduslik on kotkapopulatsioon - merikotkad, kalakotkad, kaljukotkad. Ka tähtis elupaik suurkoovitajatele ja tetredele. Järvedel ja jõgedel peatuvad ning pesitsevad mitmesugused veelinnud Kahepaikseid on Emajõe Suursoos teada kaheksa liiki. Roomajaid leidub soostikus kolme liiki. Imetajaid elab kaitsealal 43 liiki Suurimetajatest võib siin kohata nii karu, hunti, ilvest, metskitse, metssiga kui põtra. Veekogude ääres tegutsevad mink, kobras, saarmas ja mügri. Soostiku veekogudes elab umbes 35 kalaliiki Haruldased kalad, keda püüda ei tohi, on säga ja tõugjas. Tähelepanu vajavad...
A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T L E E V I K E R A S V A T I H A N E S I N I T I H A N E K Ü N N I V A R E S H A L L V A R E S H A R A K A S L I N A V Ä S T R I K S U U R - K I R J U R Ä H N P Õ L D L Õ O K E K O D U V A R B L A N E P Õ L D V A R B L A N E S U I T S U P Ä Ä S U K E K U L D N O K K K Ä G U VALGE-TOONEKURG A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T E E S T I M A A LO ...
MÕISTATUSED 1) Pool on temast üks jooginõu, pool hoiab rakmes härja jõu, kuid terve õitseb siniselt, kui lumi läinud kinkudelt. 2) Tules ei põle, vees ei upu, mullas ei mädane. 3) Laut lambaid täis, ühelgi pole saba. 4) Väike mees, terav kirves. 5) Valge poiss, rohelised juuksed. 6) Punane pullike, jõhvist lõoke. 7) Kuldkera keset koplit. 8) Ilma jaluta käib, ilma tiivuta lendab. VASTUSED: (1. kannike 2. nimi 3. leivad ahjus 4. mesilane 5. kartul 6. jõhvikas 7. päike 8. pilv) Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuhti. (Hobune) Sööda kui venda, seo kui varast. (Hobune) Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda. (Hobune) Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba) Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits. (Lehm) Kuum kivi aida ääre all. (Lehma udar) Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma. (Lehma keel) Rähn raiub r...
Altitude Kõrgus Expand Laiendama Amateur Amatöör Explosive Lõhkeaine And so forth Ja nii edasi Extravaganza Priiskav etendus Anthem Hümn Fan Fänn Archer Vibukütt Feature Joon, tunnus Arrows Nooled Free fall Vaba langemine Attach Lisama, kinnitama Gilt Kullatis Backgammon Triktrakk (lauamäng) Glide Liuglema Band Vöö, pael Graceful Sujuv Boulder Rähn Handkerchief Taskurätt Bow Kummardama Highlight Esile tõstma Bungee cord Bendzi nöör Instinct Instinkt Carry out L...
Soomaa Rahvuspark Kaili Kilk Tep07 Üldiseloomustus Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt. Soomaa Rahvuspark on loodud suurte: soode, lamminiitude metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Selle pindala (370 km²) Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba : Üldiseloomustus Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba Kuresoo raba, on Eesti suurim raba. Asukoht Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval, Pärnu madalikul Navestis, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Soomaa Rahvuspargi põhieesmärk: säilitada kogu siinset loodusmaastikku ja klassikalist kultuurmaastikku. ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks kaitsmiseks, uurimiseks tutvustamiseks. Teke Soomaa piirkond vabanes mandrijääst umbes 13 000 aastat tagasi sood hakkasid kujunema pärast...
Keskkonnategurid ehk ökoloogilised faktorid. Keskkonnateguriteks nimetatakse nii biootilisi kui ka abiootilisi keskkonna komponente, mis mõjuvad organismile. Biootilised tegurid - avalduvad teiste org. mõjus. ( sümbioos, kisklus, parasitisim jne ) inimtegur, ehk antropogeenne tegur Abiootilised tegurid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. ( päikesekiirgus, mulla niiskus. jne), kliimategurid. Liebigi miinimumseaduse kohaselt piirab organismi eksisteerimist kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. Kui puudub üks eluks vajalik toiteelement, ei saa taim normaalselt kasvada, kuigi ülejäänud aineid on külluses. Ökoloogiline amplituud - näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes. Optimumiks nim sellist teguri väärtust, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi. Tolerantsusreegel - mille kohaselt pidurdavalt mõjub see ökoloogiline tegur, mis kõige enam eem...
Linnud · Sillaotsa Põhikool · 7. Klass · Meriliis Evart Suitsupääsuke Hirundo rustica · Suitsupääsukesel on pikk harkis saba. · Kehapikkus on 1922 cm. · Sulestik on ülalpool sinkjasmust, metalse läikega. · Suitsupääsuke eelistab pesapaiga valikul kultuurmaastikke. · Suitsupääsukese kutsehüüd on "vidiitvidiit", laul on enamasti kiire ja pikk, meenutades vidinat. · SUITSUPÄÄSUKE ON EESTI RAHVUSLIND !!! Kiivitaja Vanellus Vanellus · Kiivitaja on 2831 cm pikk. · Sulestik on mustvalge ülalpool roheka läikega. · Kiivitaja pesitseb madala taimestikuga avamaastikes nt: põldudel, rohumaadel ja soodes. · Kiivitaja toiduks on selgrootud putukate valmikud ja vastsed, limused. · Kiivitajat on nimetatud tema iseloomuliku häälitsuse ning agressiivse käitumise j...
Palumets Alice Heleen Ainsalu Elis Heidemann Marija Panifilova Rauno Kaldmaa Antud kooslus koosneb järgmistest liikidest.. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas , harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik,karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. Palumets on liigirikas ökosüsteem. Dominantliikideks on mänd, kuusk, kask, samblikud, pohl, mustikas, erinevad linnuliigid (käbilind, rähn), orav, nugis, rebane ja kar...
PALUMET S EMÜ 2014 ÜLDISELOOMUSTUS Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud Nimetus tuleneb paluka e. pohla nimest Levinud parasniisketel liivastel lubjavaesetel muldadel Levinud peamiselt Kagu ja LõunaEestis Ideaalsed metsad matkamiseks ja loodusturismiks TAIME D Puurinne: harilik mänd, harilik kuusk, arukask Põõsarinne: peaaegu et puudub. Võivad kasvada harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas Puhmarinne: pohl, harilik mustikas, kanarbik Rohurinne: kidur ja liigivaene. Harilik jänesekapsas, palu härghein, leseleht, kilpjalg, mitmed kõrrelised Samblarinne: pidev ja tihe. Harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. LOOMA D Ilves Kodukakk Pruunkaru Valgejänes Kaelushiir Rebane Siil Käbilind Musträhn Orav Rästik PUTUKA D Männikärsakas Männivaablane Tigu Nälkjas Ämblikud ...
Tartu Ülikool Eesti loomamuinasjutud Koostaja: Sirli Soolind Eesti rahvaluule 2011 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................1 Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 Mis on loomamuinasjutt?.....................................................................................................................3 Millised on muinasjututegelaste karakterid ja kuidas nad omavahel seostuvad?.................................4 Millised on loomamuinasjuttude teemad?............................................................................................5 Rahvaluule lühivormidest loomamuinasjut...
Mathias Ranna Laagri Kool 6 p. klass Nõmmemets Sissejuhatus Nõmmemetsad on hõredad ja aeglasekasvulised. kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. Seetõttu saavad seal kasvada vaid kuivalembesed taimed. Nõmmemetsad ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud. Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel moodustades veidi üle 4 % Eesti metsadest. Nõmmemetsas ulatub pilk kaugele. Nendes metsades on mõnus jalutada või suusatada. 1. Taimestik Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt hariliku...
Bioloogia kt Linnud 1. Millise luustiku (2), välisehituse (2), ja hingamiselundite (1), iseärasused on kujunenud lindudel seoses lendamisega? Luustik (2) kael koosneb paljudest lülidest, luud koosnevad paljudest õhukambritest. Välisehitus (2) kaha katavad suled ja tiivad, keha on voolujooneline. Hingamiselundid (1) kopsud on ühendatud kõikjal kehas paiknevate õhukottidega, kopsu sisepind sopilisem, kui roomajatel 2. Lindude pesitsemine, pesahoidjad ja pesahülgajad pojad. Pesahoidjad linnupojad on koorumise järel paljad ja sulgedeta. Silmad kinni ja vajavad pikka aega vanemate hoolt. Esimestel päevadel peab emaslind neid soojendama. Pesahülgajad- pojad munast koorudes sulgedega ja silmad lahti. Kuivanud veidi, lahkuvad nad pesast ema järele toitu otsima. Kuna pesahülgajate poegi hukkub rohkem, munevad nad ka rohkem mune. 3. Lindude lennuviisid. Sõudelend- lendamiseks peab tiibu kiiresti tõstm...
Eesti jalgpallikoondis Gert Christjanson TTG 2013 Sissejuhatus ü Mängijad Eesti jalgpallikoondises. ü Koondise parim mängija. ü Minu lemmik mängia. ü Tulpdiagramm Eesti jalgpallikoondise väravaküttidest. ü Koht kus Eesti koondis treenib. ü Eesti jalgpallikoondise peatreener. ü Lingid. ü Tänusõnad. Eest jalgpallikoondise mängiad Sergei Pareiko Martin Vunk Ragnar Klavan Andrus Ooper Dimitri Kruglov Raio Piiroja Taavi Rähn Joel Lindpere Tarmo Kink Sergei Mosnikov Sander Puri Ats Purje Konstantin Vassiljev Koondise parim mängija Konstantin Vassiljev on venelane kuid räägib Eesti keelt.Sündinud 16.augustil.1984.a.Ta on Click to edit Master text styles tnnustatud 3 hõbe palliga Second level 2009,2011, ...
Mart Reiniku Gümnaasium Referaat Austraalia parasvöötme kõrb Koostajad: Liisa Aasmäe Frederika Andreasjan Greete Napsep Angelika Uuk 2006 Sissejuhatuseks Sõna kõrb ei tähenda ainult liivakõrbe. Peale liivakõrbe on veel kivikõrbeid, savikõrbeid, soolakõrbeid, külmakõrbeid, jääkõrbeid. Nende ühine tunnus on, et seal pole vett. Kõrbes sajab kuni 250 mm aastas.Ning aurumine ületab sademete hulka mitmekordselt.Jõed ja järved on veevaesed ning enamasti ajutised. Kõrbeid leidub kolmes kliimavöötmes: parasvööde, lähistroopika ja troopika. Suur osa maakerast on kõrb. Peaaegu terve Austraalia on kõrb, Aafrika põhjaosas on suur Sahara kõrb. Euraasia lõunaosas on arvukalt kõrbeid, nii Põhja- kui ka Lõuna- Ameerikas on palju kõrbeid. Kõrbete all on 2...
"Elu nullpunkt" Peet Vallak Puusepp Reos Lugu räägib puusepp Villem Reosest, kes armastab Ellu, kuid naine abiellub hoopis kingsepp Veskega. Villem nägi, et Ell ei ole õnnelik ja lootis, et naine tuleb tema juurde tagasi, sest tema ju armastas Ellu üle kõige. Puusepp parandas oma maja ja külas räägiti, et ta teeb seda seepärast, et kavatseb naise võtta. Ann, kes oli naabertalu teenijatüdruk, käis iga päev Villemi juures. Ann armastas puuseppa, kuid viimane oli Anne vastu väga tõrges. Villem pidas plaane Liinaga, aga kuna kogu küla rääkis, et Villem võtab Anne endale naiseks, jäi puusepp Liinast ilma. Peale seda hakkas ta mõtlema, et võiks siis ikkagi Annega naituda, mis sest, et Ann vanuse poolest ta tütar võiks olla. Kuid oli juba liiga hilja. Ühel õhtul tuli Ann jällegi Villemi juurde ja teatas, et leidis endale omavanuse noormehe, kellega abiellub. Nii jäi puusepp kõigist nais...
Sisukord Sisukord 2 Kaugushüppe ajaloost Eestis 3 Kaugushüppe ajaloost Vana-Kreekas 5 Kaugushüppe rekordid ja taassünd 6 Kasutatud kirjandus 7 Kaugushüppe ajaloost Eestis Eesti kergejõustiku vanust on hakatud lugema tartlaste 1909. aasta suvel peetud võistlusest ning selle kavva kuulus ka kaugushüpe. Kaugushüpe oli kavas ka 1909. aasta septembris peetud tallinlaste kergejõustikuvõistluses. Soomlaste järgi olid välja töötatud ka esimesed võistlusmäärused, mille järgi kaevati kaugushüppes äratõukepaku ette 5 cm sügavune renn, et varvastele soodsamat toetuspinda pakkuda. 1913. aastal püstitas Eduard Hiiop Venemaa rekordi paigalt kaugushüppes 3.02-ga. 1915. aastal augustikuus Moskvas peetud VII ülevenemaalisel eelvõistlusel võitis Eduard Hiiop paigalt kaugushüppe. 1927.aastal asutati Eesti Töölisspordilii...
Inglise keele kontrolltööd 3. ja 4. klassile. I love English 1 (3. ja 4. Round-up õppetükkide peale). I love English 2 (4. Round-up õppetüki peale). Koostaja Heddy Uustal. Viljandi Maagümnaasium. Juhendaja Toomas Rähn. I love English Form 4 Test 4 name................................. 1. Kirjuta sobiv küsisõna. What? When? Where? Who? Why? 1) .................................... do you go after school? 2) .................................... books do you like? 3) .................................... do you like summer? 4) .................................... do you do in summer? 5) ...................................
APOLLON Ennustamise ja kaunite kunstide jumal. Talle allusid muusad, oli üks tähtsamaid jumalusi. Tema õde oli jahijumalanna Artemis. HERMES Leiutas lüüra ja tähestiku, ning tule. Tugevusteks kavalus, sportlikkus, julgus. Tuntud oma võime poolest lennata allmaailma ja maailma vahel. APHRODITE Üks 12-st olümposlasest, ilu ja viljakusejumalanna. Oli väga ilus. Aphrodite sünni kohta on 2 legendi (Uranose peenis + merevaht / Zeus + Dion). Ei olnud truu, sai lapsi mitmete jumalate ja surelikega. Sümbolid tuvi ja mürt, lõhnaõlid, lõhnavad salvid, palsamid. Üks lastest oli Eros (tekitas pahameelt oma armunooltega, saatis Aphroditet kõikjal). POSEIDON Kreeka merejumal, üks kuuest Kronose ja Rhea lastest. Kujutati välimuselt Zeusi sarnasena (habemega, lokkis juustega). Välimuselt veidi metsikum, tal oli kol...
Lastejutud Nälkjas Nossovi nikastus Nälkjas Nossov nikastas oma selja ja seetõttu ei saanud ta enam võilille lehti nosimas käia. Oli täiesti kipsis, tardunud ja ükskõikne. Ei olnud tal millestki enam sooja ega külma, sest igatses nii väga võilille lehtede järele. "Pähh" ühmas Nälkjas Nossovi naine. "Simulant oled, ei miskit muud!" Nälkjas Nossov ei vastanud midagi, tema klaasistunud pilk oli vaid suunatud aknast välja, rohelusse. "Simulant jah" noogutas Nossovi ämm nõustuvalt. "Kui mu mälu enam nii halb ei oleks, võiksin ma seda kohe ka tõestada..." seda öeldes vajus ta mõttesse "...mida ma nüüd öelda tahtsingi?" andis vana peapõrutus endast märku. Nossovi ämm Fedosja, vana polkovnik Nälkjas Nikoforovi lesk oli elus nii mõndagi näinud. Koos mehega oli ta üle elanud suure Nälkjate ja Tigude sõja, kus ta medõena oli sunnitud osa võtma. Fedosja tundlad selginesid. Kui ta polnuks kätetu, oleks ta emma ...
Sisukord: 1. Eesti jalgpalli sünd. 2. Eesti koondise mängijad. 3. Eesti koondise saavutused. 4. Kasutatud kirjandus. Eesti Jalgpalli sünd. Eestisse jõudis jalgpall 20. sajandi algul, kui Inglise kaubalaevad külastasid Tallinna. Nende kaubalaevade madrused oskasid jalgpalli mängida, ning koolinoored käisid vaatamas peale kooli, kuidas nad seal mängivad. Algul hakkasid poisid pallil järel käima, kui see kaugemale veeres, ning mõne aja pärast võtsid inglased nad mängu. Inglased tõid neile Inglasmaalt palle, millega nad mängima hakkasid. Aastal 1906 mängiti jalgpalli paljudes kohtades Tallinnas, ning 1908. aastal hakkasid koolipoisid meeskondi tegema. Esimene ametlik meeskond registreeriti Abramsi, Reinansi ja Isaki poolt, mille nimeks nad panid ,,Meteor". Nad kutsusid oma treeneriks Eestis elava inglase Urchardi, kes tellis Inglismaalt meeskonnale särgid. Teine Tallinna meeskond ,,Merkuur"...
Viljandi Arvutikool Ajaloo kontrolltööd abikooli 7. klassile Koostanud: Elina Savinen Viljandi Vene Gümnaasium Juhendaja: Toomas Rähn Viljandi 2002 Kontrolltöö nr. 1 Keskaeg Lääne - Euroopas 1. Seleta, mida tähendavad sõnad: 8 feood - 9 mõis - 10 mõisnik - 11 pärisori - 12 naturaalmajandus - 13 tsunft - 14 meister - 15 sell 2. Vali järgnevatest sõnadest õige ja kirjuta see tulbas antud sõna järele: käsitööliste ühing; ratsasõdalane; mõisnik; katoliku kiriku pea; linnavalitsus; rüütli abiline; kloostris elav mees; rüütlite ühing feodaal- raad paavst rüütel munk ordu tsunft kannupoiss 3. Vali pakutud vastustest õiged ja tõmba neile ring ümber. 16 Feodaalkord oli valitsev a) esiajal b) vanaajal c) keskajal d) uusajal 17 Feodaalkorr...
Aritmeetiline jada Koostas: Margit Nuija Kool: Viljandi Paalalinna Gümnaasium Maakond: Viljandi Õppeaine: matemaatika Töö teema: aritmeetiline jada Klass: IV kooliaste, 11. klass Juhendas: Toomas Rähn Aritmeetilise jada mõiste Def. Aritmeetiliseks jadaks nim. arvujada, mille iga liige (alates teisest) võrdub eelneva liikme ja ühe jääva liidetava summaga. NB! Jääv liidetav (jada vahe) - d Esimene liige - a1 Liikmete arv - n Näide: On antud jada 5, 8, 11, 14, 17, 20. a1 = 5 d=3 n=6 Üldliikme valem Jada definitsioonist järeldub,et a2 = a1 + d a3 = a2 + d = (a1 + d) + d = a1 + 2d a4 = a3 + d =(a1 + 2d) + d = a1 + 3d ............................................ an = an-1 + d = .............a1 + (n-1) d an = a1 + (n-1)d Jada vahe · Kui d > 0, siis aritmeetiline jada on kasvav · Kui d < 0,...
Inglise keele kontrolltöö 7. klassile Õpik: I love English 4 Kokkuvõte aasta jooksul õpitust. Koostaja: Gea Gutmann Viljandi Maagümnaasium Juhendaja: Toomas Rähn Final Test Form 7 Name................. 1. Use the right tense. (15 p) 1) Look! She....................................(carry) a heavy bag. 2) Mrs. Brown...................................(play) the piano at the concert next week. 3) Mary is a good girl. My mother............................(meet) her every day since she and her father moved here. 4) Yesterday at two o`clock Tom ..............................(sing) and his sister ........................... (draw) a pictuture in the living room. 5) The wind ........................(be) very strong some days ago. 6) Where are the children? They .........................................
Aritmeetiline jada Koostas: Margit Nuija Kool: Viljandi Paalalinna Gümnaasium Maakond: Viljandi Õppeaine: matemaatika Töö teema: aritmeetiline jada Klass: IV kooliaste, 11. klass Juhendas: Toomas Rähn Aritmeetilise jada mõiste Def. Aritmeetiliseks jadaks nim. arvujada, mille iga liige (alates teisest) võrdub eelneva liikme ja ühe jääva liidetava summaga. NB! Jääv liidetav (jada vahe) - d Esimene liige - a1 Liikmete arv - n Näide: On antud jada 5, 8, 11, 14, 17, 20. a1 = 5 d=3 n=6 Üldliikme valem Jada definitsioonist järeldub,et a2 = a1 + d a3 = a2 + d = (a1 + d) + d = a1 + 2d a4 = a3 + d =(a1 + 2d) + d = a1 + 3d ............................................ an = an-1 + d = .............a1 + (n-1) d an = a1 + (n-1)d Jada vahe · Kui d > 0, siis aritmeetiline jada on kasvav · Kui d < 0,...
I kategooria kaitseloomad Ebapärlikarp Kõre Rohe-kärnkonn Väike-laukhani Merikotkas Madukotkas Väike-konnakotkas Suur-konnakotkas Kaljukotkas Kalakotkas Väikepistrik Rabapistrik Rabapüü Niidurüdi Tutkas Kassikakk Habekakk Siniraag Euroopa naarits II kategooria loomaliigid Apteegikaan Paksukojaline jõekarp Eremiitpõrnikas Väike-punalamesklane Männisinelane Mustlaik-apollo Säga Tõugjas Harivesilik Mudakonn Kivisisalik Järvekaur Sarvikpütt Hüüp Väikeluik Laululuik Soopart Merivart Kirjuhahk Väikekoskel Kanakull Väikehuik Naaskelnokk Mudanepp Rohunepp Mustsaba-vigle Kivirullija Väikekajakas Tõmmukajakas Räusktiir Tutt-tiir Alk Krüüsel Sooräts Karvasjalg-kakk Jäälind Roherähn Valgeselg-kirjurähn Laanerähn Nõmmekiur Randkiur Luha-sinirind Põld-tsiitsitaja ...
Tartu Ülikool Semiootika osakond Ares referaat Koostaja : Lona Päll Tartu , 2007 Sisukord Sissejuhatus : Ares – julm ja verejanuline jumal ....................................3 Sümbolid..................................................................................................4 Ares ja Aphrodite ....................................................................................5 Aresega seotud müüdid...........................................................................5 Arese järeltulijad......................................................................................6 Arese kujutamine kunstis.........................................................................7 Mars .......................................................................................................8 Kokkuvõtteks .............................................................................
Miroslava Karlova LÕ-11 Mina ja keskkond ,,Milline on talve värv?" EESMÄRGID: 1. Kujundada kujutlust aastaaegadest; 2. Kujundada kujutlust, et loodusnähtused on tsüklilised; 3. Korrata, millega erineb talv. 4. Teha selgeks, miks talve peavärv on valge. VAHENDID: 1. Talve maastikud (pildid ja fotosid); 2. Kaardid, mis näitavad loodusnähtused, aastaajad; 3. Kaardid, fotod ja pildid, kus on erinevad loomad; 4. Suur valge paber; 5. Kuusnurgad, mis on tehtud paksust valgest paberist (lumehelvede jaoks); 6. Läbipaistev kile; 7. Käärid; 8. Värviline paber; 9. Suur jäätükk; 10. Audioheli talve loodusest. EELTÖÖ: 1. Paluda lapsi ja vanemaid tuua perefotosid, mis on tehtud talvel. Korraldatakse näitust ,,Meie Talv". 2. Lapsed vaatavad pilte ja ütlevad, mis on piltidel. 3. Kui on jalutuskäik, lapsed jälgivad, mis värv on kõige rohkem domineeriv talvel, leiavad va...
KOOSTANUD HAJA OJARAND Toiduks on: Must lagipea ja kurgualune, punane rind. Leevikest võib kohata kuusikutes, parkides, elamute ümbruses . Põhitoiduks on seemned, võrsed ja pungad. Leevike rõõmustab inimest oma kauni välimuse ja flöötiva lauluga. Kollane kõhualune. Lauluviis “sitsikleit-sitsikleit". Rasvatihane on elav ja liikuv lind. Rasvatihane on kõigesööja lind: suvel on põhitoiduks ussikesed, talvel mitmesugused seemned ja marjad. Rasvatihased tegutsevad enamasti salkadena. Üks rasvatihasepaar koos poegadega sööb aastas 75 kg mitmesuguseid putukaid, kellest valdav osa on kahjurid. Helesinine lagipea ja ülapool. Sinitihane on rasvatihasest veidi väiksem. Teda võib kohata meil nii suvel kui ka talvel. On teada, et sinitihasepaar kandis päeva jooksul poegadele toitu 651 korral! Kukkurtihane erineb väga olulisel määral teistest tihastest. Ta on väike pruunikas lind musta...
Sveits on väike merepiirita riik KeskEuroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Liechtensteiniga. Põhjast lõunasse ulatub Sveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit. Sveitsi pindala on 41 290km². Rahvaarv(2003) on 7 318 638. Rahvastiku tihedus on 177,2 in/km². Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Sveitsis asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter. Sveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu riigi ametliku nime ladina varianti Confoederatio Helvetica on võetud aluseks näiteks tippdomeeni tähise .ch puhul. Loodus Pinnamood Pinnamoe järgi eristub Sveitsis kolm piirkonda: Juura mäestik, Alpid ja nende vahel paiknev Sveitsi platoo. Juura mäestiku alla jääb kümnendik riigi territooriumist. Juura mäestik on madalate ahelikega. Alpid hõlmavad 58 % riigi territooriumist. 50 kilomeetri laiune ja kesk...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
