ROKOKOO 1720-1770 (kivikribu) Algus Prantsusmaal, kus valitses kahe Louisi vahel lõbujanuline Orleansi hertsog. Kadusid barokiaegsed piirangud (Itaalia liialdusi peeti varem maitsetusteks). Elu sisuks sai lõbustuste otsimine EHITUS Hoone välisküljel suuremaid muudatusi ei toimu. Sisekujunduses planeeriti ümber ruumid. Tekkisid väiksemad saalid; buduaarid ja salongid. Seinad kaeti heledate paneelide ja peeglitega, millede raamistusest hargnesid õrnad lille ja oksakujulised kaunistused. Tihti olid kaunistused ebakorrapärased ja eelistati nn ORVANDit. See on sopilise kujuga keskus, mida ümbritsesid nikerdatud kaunistused. MÖÖBEL oli kerge ja kõverjalgne, istmed kaetud heleda siidiga. Eriti saavutusterohke oli mööblivääristamiskunst elevandiluu, pärlmutri, intarsiaga, pronksiga. Käsitöös valitseb enneolematu täiuslikkus. Tuli moodi väikeplastika- väikesed kujukesed. Saksas alustas tööd portselani (pärineb Hiinast) tehas Meissenis. Lauanõud...
Mood läbi aegade. Rokokoo. Sirli Põrk 10.klass Üldist ajalugu. Riietusel polnud algusess üldse tarbefunktsiooni,vaid eeskätt dekaratiivne ja sümboolne tähendus.Riietus näitas inimese kuulumist teatud kindlasse hõimu või sugukonda ja tema positsiooni seal. Laiemas mõttes tähendab sõna "mood"uut ja muutuvat inimese loodud või kasutatavates esemetas;kitsamas tähenduses seostub see mõiste eeskätt rõivatusega.Seisusevahede rõhutamiseks leiti alati uusi,rabavaid atribuute ja rõivadetaile.Ning muidugi püüdsid vähem tähtsate,kuid samuti küllalt jõukate kihtide esindajad neid järele aimata,et sel kombel ka ennast kõrgemale upitada.Niimoodi tegid isegi primitiivsed hõimud-eriti meelsasti võeti endast tugevamate suguharude rõivastumiskombed.Seda tehti naiivses lootuses,et nii saavad ka nemat tugevamaks.Muistsed eestlasedki uskusid,et tapetud vaenlase südame söömine annab hõudu juurde. Moe...
ROKOKOO Jean-Antoine Watteau Kythera saar Siivutu ettepanek Pierrot Gersainti kaupluse silt Francois Boucher Madam Pompadour Diana Diana suplemas Jean-Honore Fragonard Kiik Varastatud suudlus Riiv Jean Bapiste Simeon Chardin Autoportree Köögitüdruk Söögipalve Turulkäik
Rokokoo Sai alguse barokist. Välja kasvanud Pr õukonnast. 18. saj 20-ndate aastate paiku sündis Pr õukonnas Rokokoo stiil, mis püsis umbes 50a. Kasvas välja barokist. Oli mänglev, kerge. Põhiliselt sai see stiil valitsevaks sisekujunduses ja moes. See oli ka salongi või buduaarikunst. Madaam Pompadour´i stiil. Rokokoo toonid olid pastelsed, kuldsed ja hõbedased. Interjööri kaunistavad peeglisaalid, lilledest, lehtedest, okstest kaunistused. Hulgaliselt kasutati kristall-lühtreid. Rõivakunstis kaharad seelikud, korsetid, pitsid, satsid, lehvikesed, riietus äärmiselt ebamugav. Ülepaisutatud. Kõrged soengud, mehed kandsid parukaid. Inimesed olid väikesed. Detaile rohkem. Rokokoo stiili võis leida sisearhitektuuris, moekunstis, tarbekunstis(keraamika, ehtekunst, mööblikunst), maalikunst, skulptuur. Maalikunsti domineerisid pastelsed värvid(helesinine, roosa). Maalidel kujutati jõudeelu ja lõbustusi. Maaliti aiapidusid, ja teatrietendusi. Ma...
ROKOKOO Rokokoo (prantsuse rococo, rocaille see tähendab sel ajal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias) kasvas välja barokk-kunstist. Lühike, ent imeline õitseaeg valitses Euroopas aastatel 17301780. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja see võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Prantsuse õukonnas oli see enim levinud. Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo ajal ehitati suhteliselt tavalisi ja väliselt lihtsaid hooneid- eralosse ja üheperekonnaelamuid. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja vaikselt helisevad kr...
ROKOKOO 1.Mis ajal levis rokokoo-stiil kunstis? 1720-1770 2.Missuguses riigis arenes ja levis kõige rohkem rokokoo? Prantsusmaal 3.Kuidas nimetatakse kunstiajaloos veel rokokooajastut? Regendi stiil., Louis XV stiil, Pompadouri stiil 4.Missuguseid ruume eelistati rokokooajastul? Väikseid ja hubaseid 5.Miss. toonid said regendistiilis sisekuju. lemmikvärvides? Roosa, helesinine, heledad toonid 6.Miss. joonistusvahendid võeti lisaks õlivärvidele veel kasutusele(18saj)? Pastellid 7.Millistes. kunstiliikides välj. Rokokooajastu kerge ja muretu iseloom? Arhitektuur, maalikunst ja skulp. 8.Miss. teemasid eelistas rokokooskulptuur? Suplejannad, tiivulised armastusjumalad, putosid, portsel. nipsasjakesed. 9.Iseloom. rokokoo maalisuuna rajaja A.Watteau'd töid. Maalis galantseid kõrgema seltskonna pidusid, teatriteemasid, meeleolu oli kurb ja igatsev. 10.Kes oli Jean Honore Fragonard? Mis sajandis oli tema looming? Rokokoomeister, 18 saj 11.Miss....
ROKOKOO Referaat Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... Arhitektuur...................................................................................................... Maalikunst...................................................................................................... Skulptuur........................................................................................................ Tarbekunst..................................................................................................... Muusika.......................................................................................................... Mood.............................................................................................................. Kokkuvõte...................................................................................................... Pilte............
ROKOKOO · Tekkis Prantsusmaal ja omandas seal ka kõige selgemal kuju · Louis XV valitsusajal (1715-1774). · Sellest ajast on kuulus lause: "Pärast meid tulgu või veeuputus" · Kunsti eesmärgiks: meelelahutus · Seda ajastut iseloomustab muretu ja kerge iseloom . Arhitektuur · Ruumide sisekujunduses loobuti välisarhitektuuri detailid( nt poolsammaste,pilastrite) kasutamisest. · Kasutati rohkem kergpärasust. · Seinad kaeti suurte oannoodega, mida üksteisest eraldasid peened liistud või raamid. · Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika. · Ornamentika motiivideks olid naturalistlikud ja lopsada taimevarred ning lehed. · Uue stiili nimetus- rokokoo tuleneb merekarbi poolmikku meenutavast motiivist, mille prantsuskeelne nimetus on rocaille. · Seinapinnad värviti heledates toonides. · Sisekujunduses kasutati suuri peegleid. · Siseruum oli intiimne ja võluv. · Välisarhitektuuris jäi ...
Rokokoo Võrumaa Kutsehariduskeskus Väimela 2013 Rokokoo 18. sajandi 20-ndate aastate paiku sündis Prantsuse õukonnas rokokoostiil Püsis umbes poolsada aastat Kasvas välja barokist Kerge ja mänglev Omamoodi sõnamäng on juba stiili nimetus - see pärineb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias Rokokoo interjöör Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Germain Boffrand Hotel Soubise Pariisis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth l...
Jekaterina Teterina R O KO KO O Rokokoo Rokokoo, prantsuse rocaille tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias kasvas välja barokk-kunstist. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Ajalugu Rokokoo arhitektuur on suunatud interjöörile. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Kasutati peegleid ja seinad olid värvitud heledaks. Kasutati palju orvandeid, taimemotiividega. Oli tunda Aasia mõjutusi. Hiinast toodi portselani ja nipsasju. M aalikunst Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati interjööri. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Skulptuur Eelistati portselani ja pisiplastikat. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud- neil ei püütud kehavorme välja tuua. Daamid ol...
Tootsi Lasteaed- Põhikool ROKOKOO Airiki Rebane 9.klass Tootsi 2013 Sisukord Mis on rokokoo....................................................................................... ......lk3 Rokokoo arhitektuur.................................................................................... lk3 Rokokoo maalikunst............................................................................... ......lk4 Skulptuur ja tarbekunst...............................................................................lk4 Kuulsaid rokokookunstnike ja muusikuid.................................................lk5 ROKOKOO...................................................................
Rokokoo (skulptuur, maal, mood) Üldiseloomustus 18.sajandi keskel. Rokokoo kasvas välja barokkstiilist, sündis Prantsuse kuninga õukonnas. Rokokoo valitses umbkaudu 1730-1780. Suurema tähtsuse omandas rokokoo vaid mõnel maal- Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal. Rokokoo on eeskätt sisekujunduse stiil, aga temast saab rääkida ka maalikunstis ja tarbekunstis. Rokokoo on eesktt õukondade ja aadlike stiil. Võrreldes barokiga on rokokoole omane suurem kergus, õrnus, graatsia, mänglevus. Värvidest eelistab rokokoo helekollast, helesinist, õrnroosat. Kuna 18.sajandi keskel õppisid eurooplased rohkem tundma Hiinat, on rokokoos tunda ka hiina kunsti mõjutusi Sisekujundus Rokokoo-interjööris on kadunud barokile omane raskepärasus. Ornament on peenem, mänglevam. Mööbliesemad on väiksemad, kergemad, mugavamad. Toolide jalad, käetoed jne on peenemad. Tugitoolid ja lauad ei asu enam kindlaksmääratud kohtades, vaid neid võib vabalt ümber pigutada, et ...
ROKOKOO Laura-Liisa Lehto 12.klass Sisukord Mis on rokokoo? Arhitektuur Maalikunst Skulptuur Tarbekunst Kuulsad kunstnikud Mis on rokokoo? Kivikestest ja merekarpidest kaunistus aias Kasvas välja barokkkunstist Hiilgeaeg Euroopas 17301780. aastatel Tekkis Prantsusmaal, levis Saksamaal ja mujal Euroopas Enim levinud Prantsuse õukonnas. Arhitektuur Arhitektuur suunatud interjöörile Loobuti sammastest ja rasketest elementidest Kasutati peegleid ja seinad olid heledad. Peterof'i palee Trevi purskkaev Maalikunst Dekoratiivsed maalid, kaunistasid interjööri Armastati heledaid toone: helesinine, roosa Kasutati õlivärve ja pehmetoonilisi pastelle Sageli kujutati rokokoomaalis lambureid Mütoloogilised Veenust kujutavad ja pasto...
ROKOKOO 1715-1775 ISELOOMUSTUS Rokokood loetakse barokkstiili haruks - selle viimaseks perioodiks. Erinevused vo rreldes baroki raskepa rasusega: graatsiline ja ilutsev kergus, peenus, o rnus, ma nglevus,vo luvus, temaatikas rohkem intiimsust, va rvigamma o rn ja pastelne koos valge ja kullaga Rokokoo kasvas välja hilisbarokki kunstist. Sõna tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias, ning see püüdis sarnaneda itaaliakeelsele sõnale barocco Rokokoo sündis Prantsusmaal ja ta võeti omaks ka Saksamaal, kuid mujal Euroopas levis ta vähem See mõjutas sealhulgas paljusid aspekte kunstis: maali, skulptuuri, arhitektuuri, sisekujundust, sisustust, kirjandust, muusikat ja teatrit. See oli 18. sajandi alguse Pariisi vastureaktsioon barokki suursugususele, sümmeetriale ja rangetele eeskirjadele, seda eriti Versailles' lossis. Rokokoo kunstnikud ja arhitektid kasutasid rohkem mängulisemat, vaimukamat, nalja...
Rokokoo Tekkis Prantsusmaa õukonnas 18. Saj 20-ndatel aastatel ja kestis 50 aastat ning levis mõningal määral ka teistesse riikidesse. Oli eelkõige sisearhitektuuris, kus loobuti välisarhitektuuri elementide (sambad) kasutamisest kuna need tundusid raskepärased.Seinad kaeti peeglite ja pannoodega, mida ümbritsesid taimemotiividest raamid ja tihti olid need värvitud kuldseks. Kasutusele tulid orvand- sopilise kujuga keskus, mida ümbritsevad nikerdatud kaunistused. SKULPTUUR Skulptuurid on pehmed ümara vormiga ja mõõtutelt väikesed. Valmistamiseks kasutati portselani. Kujud olid värvilised. Kujutati skulptuuris putosi (paljas paks poiss) ja amoreti (tiibadega puto). Kujutati ka lambureid (lamburiteks rõivastatud aadlikud) MAALIKUNST Armastati heledaid pastellseid toone. Maalidel kujutati lembestseene, taustaks maaliti loodust koos võbeleva valgusega. ANTOINE WATTEAU (1684-1721) rahvuselt oli flaam,...
BAROKK. XVII-XVIII alg. Kasvas välja renessanssist. Taotleb rahutust ja liikumist, vormide mitmekesisus ja kontrast, millega käsikäes motiivide ja detailide ülekuhjamine.Eur. riikides monarhia, seega absolutism.Kodusõjad. Kunst jaotatud üldiselt kolmeks: 1)riigid,kus absolutism valitses käsikäes katoliiklusega.Näiteks Habsburgide dünastia maad Aust.,Ita.,Belgia,Hisp. 2) iigid kus usk allub absolutismile. Näiteks Ing,Pr,Põhja-Saks.Pildid tehti põhiliselt õukonna tellimusel. 3)Piirkond, mille keskmeks kapitalistlik ja protestantlik Holland.N: Skand,Est. Stiilipuhtale barokkile vastavad ainult 1-se rühma maad. B-ki sünnimaaks on Ita. ja B-ki keskuseks Rooma. Kunstnikud said suuri tellimusi. Kajastuvad sõjad ja vastuolud. Tähelepanu tunnetel. Arhitektuur Itaalias.Kirikud.Mindi üle ladina ristile.Kirikud muutusid pikkadeks. Nelitise kohal kuppel mille alla jäid aknad.Lõuna ja põhjatiivas kabelid. Tähelepanu maalidel ja skulptuuridel.Ne...
Rokokoo mood Rokokoo stiil sündis Prantsuse õukonnas 18. sajandi paiku. Kasvas välja barokist. Rokokoo pärineb sõnast rocaille, mis tähendab kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias. Rokokoo on eelkõige sisekujunduse, tarbekunsti, skulptuuri ning maalikunsti stiilinimetus. Mehed muutusid naiselikumaks. Naised hakkasid sarnanema mukitud nukkudega. Seltskonnadaamist sai omamoodi kunstiteos. Iseloomustab ülepaisutamine, suursugusus, priiskamine, lõbusus "Pärast meid tulgu või veeuputus". Moodi läksid laiad rehvseelikud. Algul ümmarguse, hiljem ovaalse kujuga. Seelikud läksid nii laiaks, et uksest sisse mahuti vaid külg ees. Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud korsett. Materjalist eelistati pastelltoonides siidi hiinapärasus. Armastatud olid triibud ja lillemustrid. Lehvid, lindid ja lilled ei puudunud üheltki kleidilt. Ohtralt kasutatid pärleid ja vääriskive. Värvilisi sukki kau...
ROKOKOO MOOD Rokokoo ajalugu Rokokoo stiil sündis Prantsuse õukonnas 18. sajandi paiku. Rokokoo pärineb sõnast rocaille, mis tähendab kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias. Iseloomulik rokokoole Mehed muutusid naiselikumaks. Naised hakkasid sarnanema mukitud nukkudega. Iseloomustab ülepaisutamine, suursugusus, priiskamine, lõbusus "Pärast meid tulgu või veeuputus". Naised ja mehed Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Naiste riietus Moodi läksid laiad rehvseelikud. Algul ümmarguse, hiljem ovaalse kujuga. Seelikud läksid nii laiaks, et uksest sisse mahuti vaid külg ees. Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööri...
ROKOKOO Rokokoostiil kasvas välja barokist ning tekkis 18.sajandi alguses Prantsusmaa õukonnas (u.17201770.a).See püsis umbes poolsada aastat.Barokist oli rokokoo kergem ja mänglevam .Nimi rokokoo pärineb prantsuskeelsest sõnast rocaille ning see tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias. Arhitektuuris väliselt küll palju ei muutunud,sisearhitektuuris aga küll.Ruumid muutusid väikemaks ning hubasemaks.Nende seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega,mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest,okstest ja lehtedega kaunistused.Mahedad pastelsed,pärlhallid,kuldsed või hõbedased toonid ,veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristalllühtrid tegid ruumist nagu mängutoosi.Tihti olid esemed ja ornamendid kapriisselt ebasümmeetrilised,eelistati nn.orvanditsee on sopilise kujuga keskus,mida ümbritsesid nikerdatud kaunistused.Prantsusmaa juhtivaks arhite...
Laagri kool Rokokoo kunstistiil Referaat koostaja:Anet Õunpuu Laagri Kool Sisukord 1.Sisukord 2.Sissejuhatus 3.Välimus ja mood 4.Arhitektuur 5.Maalikunst ja skulptuur 6.Kokkuvõte 7.Kasutatud allikad 8-9.Lisad 1. Sissejuhatus Selle stiili valsin ma kuna tahtsin teada rohkem sellest stiilist ja sellega lähemalt tutuvuda. Väga huvi pakkusid ka värvilahendused ja selle aja mood. 2. Välimus ja mood Sellel ajal üks viis oma rikkust näidata oli mood ja välimus,mida kõrgem soeng seda jõuakam oled,soengud olid kõrged ja kaunistatud,meiki kandsid naised kui ka mehed. Moes olid spiraalselt keerduvad lokid ning siidlehviga parukad. Juustele kaunistuseks lisati sulgi ja linte. Soenguid uuendati harva ning selle tõttu hakkasid levima täid.(lisa 4.) Riided olid laia dekolteega...
ROKOKOO. 18.sajandil. Prantsuse revolutsioon lõpetab rokokooajastu. 1.JEAN.ANTOINE WATTEAU(1684-1721). Prantslane. Kythera saar Gersainti kaupluse silt Pierrot Siivutu ettepanek 2.FRANCOIS BOUCHER(1703-1770) Madam Popadour Diana(sõja-ja Diana suplemas Veenuse tualett viljakusejumalanna) Lamav tütarlaps 3.JEAN-HONORE FRAGONARD(1732-1806) Kiik Varastatud suudlus Riiv(magamistoamaal) 4.JEAN BAPTISTE SIMEON CHARDIN(1699-1779) Autoportree Köögitüdruk Söögipalve Turulkäik
Inglise park muusikasalong gilles DIana pärast kümblust Pesunaine Master Hare leedi sinises moodne abielu Suur kanal püha markus klepatra ja antionius bacchus ja nümf Talvepalee kadrioru peterhofi peeter esinen Palmse mõis st paul queens house Rokokoo nimetus tuleneb pantsus keelsest sõnast racaille, mis tähendab merekarpide ornamenti. Rokokoo sisekujunduses : Loobuti välisarhitektuuride detailide kasutamisest Seinad kaeti pannoodega, mida eraldasid liistud või raamid Liistudest hargnes ebasümmeetriline ornamentika Materjaliks ülekullatud kips või stukk Ornamentika motiivideks taime varred, lehed, merekarbi poolmik Seinad heledates toonides: valge, kuld, pastell toonid Palju peegleid Hiinatsemine e chinoiserie hiina siid ja portselan ...
2. ROKOKOO 18. sajandi I pool oli prantsuse absolutismi kõrgpunktiks. Rokokoo kujunes iseseisvaks kunstiliigiks pärast Louis XIV surma ning seda viljeldi Louis XV valitsusajal (1715-1774). Valitsevate ringkondade elu sisuks sai lõbustuste otsimine, tõsimeelsust põlati (see näitas halba maitset). Ka kunsti eesmärgiks pidi olema meelelahutus. Uus ellusuhtumist kajastav kunstistiil levis kõigepealt sisekujunduses. Elamute seinu kaunistati kergete, mänguliste ornamentidega, seinapinnad värviti heledaks, iseloomulikud on suured peeglid, heleda koloriidiga maalid ja kangapinnad. Moodi läks Hiina kunst ja selle jäljendamine. Nimetus „rokokoo“ võeti kasutusele hoopis 19. sajandil ning see on tuletatud tolle ajastu sisekujunduses ja tarbekunstis sageli esineva merekarbi poolmikku meenutava motiivi rokai (pr. k. rocaille) nimest. Terminit „rokokoo“ peeti paremaks kui varasemat „Pompadour’i stiil“, mis rõhutas Louis XV armukese panust uue stiil...
Rokokoo kasvas välja hilisbaroki kunstist. Sõna tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias, ning see püüdis sarnaneda itaaliakeelse sõnaga barocco. Lühike, ent hiilgav stiili õitseaeg valitses Euroopas aastatel 17301780. See mõjutas sealhulgas paljusid kunstialasid: maali, skulptuuri, arhitektuuri, sisekujundust, sisustust, kirjandust, muusikat ja teatrit. Rokokoo kunstnikud ja arhitektid kasutasid mängulisemat, vaimukamat, naljakamat, priskemat ja graatsilisemat lähenemist kui barokk. Nende stiil oli ehitud, seal kasutati palju heledaid värve, asümmeetriliselt kõverat ja kuldset kujundust. Rokokoostiilis toa sisekujundus oli kavandatud kui kunstiteos. Seal leidus valdavalt elegantset ja kaunistustega mööblit, väikseid skulptuure, dekoratiivseid peegleid ja vaipu. Need täiendasid arhitektuuri, reljeefe ja seinamaalinguid. Kuulsaid rokokookunstnikke Antonie Watteau François Boucher Jean Baptist...
1.Mis ajal levis rokokoo-stiil kunstis? Umbes 1720.-1770. a. 2.Missuguses riigis arenes ja levis rokokoo kõige rohkem? Prantsusmaal. 3.Kuidas rokokooajastut veel nimetatakse? Regendistiil; Louis XV stiil; Pompadouri stiil 4.Missuguseid ruume eelistati rokokooajastul? Väikseid ja mugavaid ruume (salongid, buduaarid). 5.Missugused toonid said regendistiilis sisekujunduses lemmikvärvideks? Mahedad pastelltoonid (leheroheline, õrnroosa, taevasinine, sidrunkollane). 6.Missugused joonistusvahendid võeti lisaks õlivärvidele veel kasutusele? Pastellid (pehme kriiditaoline värvipulk) 7.Millistes kunstiliikides väljendus rokokooajastu kerge ja muretu iseloom? Peamiselt sisekujunduses, kostüümis ja maalikunstis. 8.Missuguseid teemasid eelistas rokokooskulptuur? Kergesisulisi, niiöelda ajaviiteteemasid. 9.Iseloomusta rokokoo maalisuuna rajaja Antoine Watteau töid? Watteau maalis küll kauneid stseene, kuid nende maalide meeleolu oli melanhoolne, kun...
ROKOKOO KUNST Milliseid kunstiliike hõlmas ROKOKOO? Hõlmab: · sisekujundust (Bernini, Rubens, Rembrandt, Vermeer van Delft, Velazques, Watteau); · mööblit, · maalikunsti (kujutav kunst valgus ja vari, dünaamika); · rõivastust; · tarbekunsti; · ehituskunsti (kirikud, lossid, pargid); Millised on rokokoo kunsti iseärasused? Rokokoo näoli oli tegemist 18. sajandi kunsti- ja kirjandussuunaga, milles teadlikult rõhutati kergmeelset meelelisust ja mängulisust. Sellele lisandus tavaliselt ka huumor, iroonia või satiir. Rokokoo järgis carpe diemi põhimõtet nautida maiseid rõõme, kuni elupäevi antud. Näiteks rootsi luuletaja Carl Michael Bellmani (17401795) joomalaulud. Milline oli rokokoo aegne mööbel? · Rokokoo aegne mööbel oli kerge ja mänglev, istmete piirjooned lainjad. Lisandus suurel hulgal erinevaid uusi esemeid. · Näiteks uut tüüpi istmed: 1) bergere - polsterdatud seljatugi kasvab ül...
Kunst Rokokoo. Rokokoo sündis 18.saj lõpupoole Prantsusmaal. Seda stiili iseloomustavad õhulisus, õrnus, mänglevus, intiimsus , see tähendab kõik, mis iseloomulikud selle aegsele õukonnale. Levis rokokoo kõige enam saksamaal. Rokokoo interjöör- sisekujundus. Rokokoo stiilis ehitistest kaob raskepärasus, ehk seal ei valitse enam rokokoole iseloomulikud detailid, ja rangus. Tubade seinu katavad õhukeste liistudega ümbritsetud puupannoo, Õrnades toonides maalingud, arvukad lillemustritega kaunistatud peeglid, enamus seinu mis olid vabad olid kaetud peeglitega, Gobeläänid ehk seinavaibad. Ning lillelised tapeedid, seina ja lae pannoodel kujutati galantseid ja hiilguses pakatavaid pidustusi. Mis olid väga rikkalikult ülepaisutatud ja kaunistatud. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline väänlev taimornament. Milleks olid lehed, lilled, vanikud, kuhu juurde lisati merekarbi motiiv. Valitsesid pastelltoonid (heleroheline, õrnroosa,...
Arhitektuur Itaalias ja Saksamaal 17. 18. Sajand. Arhitektuuris tõusis jälle esmasele kohale kirikute püstitamine. Barokk-kirikute ülesehitus: Pikergune hoone, Ei jagunenud löövideks, ainult üks suur saal, Valgusallikateks aknad kupli alumises osas ning Valgus koondus idaossa (kooriruumi). Barokk kirikute eeskujuks oli jesuiitide ordu emakirik II Gesu, mille kujundas Giacomo da VIGNOLA. Barokk-kiriku siseruumis oli suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel. Barokk-kiriku välisilme juures olid tähtsad kuppel ja läänefassaad. Risaliidid fassaadipinnast ette ulatuvad seinaosad. Baroklikute tervikute loomine puudutas ka suuri ansambleid. Püüti luua ruumilisi illusioone. Näiteks rajas Bernini Peetri väljaku, mida piirab kahekordne sammasterida. Arhitektuur Saksamaal hakkas jõudu koguma alles 17. Saj lõpp, kuid kuulsamad barokkarhitektuuri teosed loodi saksamaal alles 18. Saj I poolel, kui Euroopas hakkas juba levima uus stiil rokokoo. Rokok...
Rokokoo (u. 1710.-1760) Rokokoo tähendab prantsuse keeles merekarpi.Tekkis ja omandas kõige iseloomulikuma kuju Prantsusmaal. Rokokoo ajastu välisarhitektuuris jäi püsima senine, baroklik laad. Rokokoo kunstis olid väga sagedasteks motiivideks taimornamendid, merekarbid ja orvandid (merekarbi poolmikud). Maalikunstnikud: 1. Boucher-lodevates poosides naised, väikesed Erosed tiirlemas 2. Watteau-meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine üheks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikukd 3. Fragonard-pikantselt mänglev, alati luuleline ja värske 4. Chardin-motiivid igapäevaelust Rokokoo ajastu interjöris kaob rangus ja raskepärasus, seinu katavad õrnades toonides maalingud, arvukad peeglid ja gobeläänid. Kasutusele võeti paberist tapeet. Rokokoo skulptorid: 1. Bouchardon-,,Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb" 2. Clodion-,,Saatür"
Barokk Sissejuhatus Ajalooliselt oli barokk-kunsti levikuaeg, 17. sajand, Euroopas vapustuste- ja sõdaderohke. Reformatsioon ka poliitilised nägelused. Suurimaks neist konfliktidest sai Kolmekümneaastane sõda . Barokiaeg oli teaduse hoogsa arengu ja maadeavastuste aeg. Euroopalik kultuur jõudis ka teistesse maailmajagudesse. Barokk-kunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Esimese suure stiilina juurdus barokk ka väljaspool Euroopat, nimelt hispaanlaste vallutatud Ladina-Ameerikas. Barokk ei ole kuigi ühtlane ja üleeuroopaline stiil. Pigem on tegu erinevate stiilide kooslusega, milles on küll ühiseid jooni kuid samavõrra ka erinevusi: · Otseselt barokne stiil on omane ainult nendele maadele, kus agaralt tegutses katoliku kirik - seega Itaalia, Hispaania , Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja Lõuna-Saksamaa. Tinglikult võiks seda nimetada pärisbar...
Kordamine kontrolltööks Rokokookunst 1. Mis aastatel valitses rokokoo kunst? Aastatel 1710-1760 2. Mida tähendab sõna ,,rocaille" prantsuse keeles? Merekarp 3. Kus rokokoo kunst tekkis ja kõige iseloomulikuma kuju sai? Prantsusmaal 4. Mis toimus rokokoo välisarhitektuuris? Jäi püsima senine baroklik laad 5. Mis toimus rokokoo interjööris? Kaob rangus ja raskepärasus; õrnades toonides maalingud, arvukad peeglid, gobeläänid ning lillelised tapeedid. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline taimornament, millega liitus merekarbimotiiv. 6. Mis oli väga sagedaseks motiiviks rokokoo kunstis? Orvand, mis on merekarbi poolmikku meenutav motiiv. 7. Nimeta kaks kuulsaimat rokokoo skulptorit ja nende töid. Bouchardon ,,Amor, kes endale Huaklese nuiast vibu teeb", Clodion ,,Saatür" 8. Nimeta neli rokokoo...
Hollandi realistlik barokk · Esimene kodanlik maa, kus kiriku võim lõdva. · Valitsev usk kalvinism, mis eitas kriku pilte · Pildid väikese mõõtmelised ja kunstnikke kutsusi ,,väikesteks hollandlasteks" · Maaliti natüürmorte, iseloomulik spiraalselt kooritud tsitrusvili · Maaliti ka igapäeva olustikku ja maastikke. Lisaks ka paraadportreesid. · Skulptuur on tihedalt seotud arhitektuuriga. Skulptuur kujutab sageli valgust ning kujud asuvad hoonetes olevates nissides. Kuulsaim skulptor Bernini Frans Haes 1580-1666 · Kõige vingemate naeratuste maalija · Oli 12 last, armastas viina juua ja kakelda. · Esimene, kes hakkas maailma lahtiste pintslilöökidega · Kuulsaim teos ,,Malle Babbe ehk Harlemi nõid" Jan Vermeer van Delft 1632-1675 · Maalinud 35-40 maali · Tema põhivärvid olid kollane, valge ja türkiis-sinine · 1625 a. ainus signeeritud ja dateeritud teos ,,Kupeldaja" · Kasutas piltide maalimisel camera obscurat · Tema kuulsaim teos ,,Maalik...
Rokokoo kujunes iseseisvaks kunstiliigiks pärast Louis XIVl 17301780 Valitsevate ringkondade elu sisuks sai lõbustuste otsimine. Rokokoo nimi tuli tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistusest ja kujunes välja barokkist. Rokokoo on eelkõige sisekujunduse, tarbekunsti, skulptuuri ning maalikunsti stiilinimetus, sest hoonete välisilmes jäi püsima barokk. Prantsusmaalt levis rokokoo Saksamaale, kus teda rakendati ka välisarhitektuuris, ning Itaaliasse, Inglismaale ja Kesk-Euroopasse. Sisekujundus Rokokoo avaldub esmajoones sisekujunduses. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega mida raamistasid lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Suurejoonelistes ruumides sulasid nikerdatud raamides maalid kokku arhitektuuri, struktuuri ja ornamentidega. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall-lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi.. Moes ...
ROKOKOO sünnimaaks on Prantsusmaa, mis hakkas levima 18.saj. Nimi tuleb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähendab merekarpi. Sisekujundus 1.seinad kaetud suurte pannoodega, mida eraldasid liistud 2.Liistudest hargnes ebasümmeetriline 3.õrn ja kapriisne ornamentika, mille motiivideks olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ning lehed 4.Heledad toonid 5.Intiimne ja võluv 6.Mööbel lainjate joontega. Mood 1.barrokilik laad 2.meestemood naiselik (kõrgete kontsadega kimgad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, parukad ja meigitud nägu). 3.Naised kandsid parukaid, puhvis kleite ülipeenikeseks kokkunööritud pihaga. Skulptuur 1.Levib pilastika 2.mütoloogilised stseenid 3.olmetseenid. Maalikunst 1.armastustemaatika 2.õrnad värvitoonid 3.mänglev kompositsioon 4.õhuline ja peen pintslitöö. KLASSITSISM Tunnused välisarhidektuuris 1.lihtsus, rangus, reeglipärasus 2.ümarkaar ja kuppelehitised 3.järgisid antiikkujusid 4.üle 2-korruse ula...
BAROKK JA ROKOKOO ITAALIA BARKOKK 1. Peetri väljak vatikanis, Bernini Carraci laemaal HISPAANIA BAROKK FLANDRIA BAROKK HOLLANDI BAROKK Piima kallav teeenijatüdruk, Vermeer Danae, Rembrandt Öine vahtkond, Rembrandt PRANTSUSMAA BAROKK Versailles park, prantsuse stiil Versailles marmorõu Versailles peeglisaal Poeedi inspiratsioon, Poussin Louis 14, Rigaud PRANTSUSMAA ROKOKOO Gilles, Watteau Chardin, tüdruk sulgpalliga INGLISMAA BAROKK Banqueting house, Jones Saint Pauli katedraal, Wren Inglise park, Kent INGLISE ROKOKOO Abielulepingu sõlmimine, Hogarth Mr and Mrs Andrews, Gainsborough SAKSAMAA ROKOKOO Amalienburgi lossi interjöör ROOTSI BAROKK Drottningholmi palee,Tessin vanem Stockholmi kuningaloss, Tessin noorem Roslin VENEMAA BAROKK Peeter Pauli katedraal, Trezzini Peterhofi suveresidents Rundale loss, Rastrelli, Läti Talvepalee, Rastrelli Vaskratsanik, Falconet ja nii...
Barokk 1600-1750 Itaalias= ebakorrapärane pärl. Levis kõige iseloomulikuna absoluutse monarhiaga katoliiklikes maades. Baroklik klassitsism levis Prantsusmaal, Inglismaal. Baroklik realism kujunes Hollandi piirkonnas. Barokk-kunsti isel. Rahutus, liikumine, lopsakus, liialdused, ülirohke dekoor. Ehitatakse palju suurejoonelisi linnalähedasi losse, skulptuuride ja purskkaevudega parke, väljakuid. Arhitektuur. Suurt rõhku pannakse kiriku ehitusse. Barokk-kiriku läänefassaadi isel tunnused : kahekorruseline, korruseid ühendavad vahendid; Palju üle võetud renessanssist- antiiksed sambad, viilud. Iseloomulik on dekoori kuhjamine, detailide kahekordistumine. Taanduvad hooneosad. Vahel kogu fassaad laineline või astmeline. Üldmulje rahutu, dünaamiline. Voluut- keerdunud kaunistus. Barokkarhitektuur Itaalias. Lõpuks saab valmis ka Püha Peetri kirik. Viimaseks arhitektiks on L. Bernini, kes kujundab ovaalse kiriku esiseväljaku. Prantsusmaaal.Toi...
Rokokoo Mis on rokokoo? 1 8. s aj an di 2 0n d at e a a stat e p aiku s ü n di s Prant su s e õ u ko n n a s ro ko ko o stiil, mi s p ü si s . u m b e s p o ol s a d a a Rokokoo sündis Prantsusmaal ja ta võeti omaks ka Saksamaal, kuid mujal Euroopas levis ta vähem. Rokokoo tähendab prantsuse keeles ,,veider" ja ,,koomiline". Rokokooaegse kunsti ülesandeks oli prantsuse ari stokra atia jõu d e elu ka u ni sta min e. Kun stolema pidi rõõmus ja meelelahutuslik. See hõlmas sisekujundust, mööblit, maalikunsti, rõivastust ja tarbekunsti. Sisekujundus P õ hilis elt s ai roko ko o valits ev a k s si s e kujun Rokokoo ...
17. saj 18.saj kunst Kunsti üldilme järgi jaguneb Euroopa kolme piirkonda Väljakasvamine hilisrenessansist Euroopa protestantlikuks muutumine Arhitektuuri ülesandeks võimu sobivas suuruses ja hiilguses esindamine Baroroco ebakorrapärase kujuga pärl Arhitektid Borromini ja Guarini Ülevoolavus ja liialdatus Tagasipöördumine pikiehitusliku kiriku juurde Illusioonide loomine maalidega Valgusega mängimine II Gesu kiriku pikiehituslik plaan Louis XV Rocaille kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistus aias Rokokoo õitseaeg sisekujundus Vastandumine barokile Chinoiserie 1715. aastaga algab Georgian'i-stiil "Inglise stiil" Georgian'i stiil liikus kaasa hilisbaroki ja rokokooga William Kent & Sir Robert Walpole Tähtsaks peeti ruumist ruumi vaadet anfilaat Mahagon Thomas Chippendale Eklektiline uusaegne mööblistiil Cabriole jalg, azuurne seljatugi Lisaks toolidele, klaas...
Kunst Prantsusmaal ja Kesk-Euroopas 18. sajandil (Rokokoo) Iseseisev töö 11. klassi õpiku Kunstikultuuri ajalugu § 23 põhjal I Iseloomusta õukonnaelu Prantsusmaal kuningate Louis XIV ja Louis XV ajal! Kuninga ümber koondunud aadel sai oma põhilise sissetuleku riigilt tavaliselt palgana, aga tihti ka "pensionina" või lihtsalt kingitusena ja oli seetõttu muutunud parasiitlikuks setskonnaks. Õukonna kulud neelasid lõviosa riigimaksudest. Targemad aadlikud taipasid, et sellisele elule tuleb varem või hiljem lõpp, kuid viskusid seda meeletumalt lõbustuste keerisesse. Kurikuulus lause "Pärast meid tulgu või veeuputus" on pärit just sellest ajast. Õukond otsis ja leiutas üha uusi ja peenemaid meelelahutuse vorme. Aadelkonnale oli vastik mõte füüsilisest või vaimsest pingutusest. Hinnati pealiskaudselt peent vaimukust ja pikantset nalja. On loomulik, et 18. sajandi kunst tegi samuti l...
Antiikaeg Antiikaeg kestis I aastatuhande algusest e.m.a. kuni 5. sajandini. See algas klasside ja riigi tekkimisega ning ulatus keskaja alguseni. Antiikaeg oli kreeka ja rooma ühiskonna ning kultuuri ajajärk mille keskmes oli inimene. Filosoofia - Kreeka filosoofia tekkis orjandusliku korra kujunemise ajal. Algul oli see ratsionaalsete teadmiste liigendamata kogum, mille filosoofiliste ideede ja loodusteaduste algete kõrval leidus ka mütoloogilisi elemente. Varaseimad materialismilähedased koolkonnad olid Joonia ja Mileetose koolkonnad, nad lähtusid oma aja empiirilistest teadmistest ning rajasid õpetuse ainuliselt materiaalsest ürgalgest Arhitektuur - Tähtsaim ala oli templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse paikadesse. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale. Ehitise kõik detailid olid proportsionaalses sõltuvuses ning allusid kindlale loogilisele süsteemile. Nii üldpildis kui ka detail...
Hilisbarokk ja rokokoo Eestis 18. sajand Kadrioru loss ja Peeter I maja Versailles´st lähtutud paleearhitektuuri idee rakendamine Palee- ja pargiansambel Telgsümmeetriline: keskteljel paiknesid kõige tähtsamad ruumid, ülejäänud ruumid jaotusid mõlemale poole hoonetiibadesse peegelsümmeetria põhimõttel. Anfilaadsüsteem. Orvandimotiivi kastutamine dekooris. Vahtrast ja tammest musterparketid, peegeluksed, kaminad ja sini-valgete kahelitega ahjud. Sisustamine algusjärgus Lauad sarnanesid balusterjalgsete laudadega Seinad kaeti roheliste, triibuliste ja mustriliste kangastapeediga, mis kinnitati seina külge nikerdatud ja kullatud karniiside ning nurgadekooriga. Akende ette riputati rohelised ja valged eesriided. Kadrioru loss Sini-valgete Delfti piltkahtlitega ahi Kadrioru lossis Kadrioru loss Kadrioru lossi saal, 2000 a. Kadrioru lossi näitusesaal, 2000 a. ...
Rokokoo Barokk- kunstist kasvas välja uus stiil- rokokoo, mille lühike, ent hiilgav õitseaeg haaras umbkaudu aastad 1730- 1780. Erinevalt baroki raskepärasest toredusest oli rokokookunst kergem, õrnem, mänglevam. Stiili nimetus tuleb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähistab rokokoo- kunstis armastatud merekarpi meenutavat kaunistust. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Kõige ilmekamalt avaldub rokokoostiil sisekujunduses ja kunstkäsitöös. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja kõhukaid, väärispuidust ning pronksilustustega kummuteid. Värvidest eelistas rokokoo sidrunkollast, õrnroosat, helesinist. Roko...
Pierre Vignon. Jean Francois Jacques Germain Madeleine'i kirik Chalgrin. Tähe Soufflot. Pantheon triumfikaar Valge Maja Washingtonis Kapitoolium 1) Peterburi panoraam 2)Andrejan Zahharov. Admiraliteedi hoone 3) Peterburi Paleeväljaku ansambel 1) Johann Wilhelm Krause. Tartu Ülikooli peahoone. 2) Riisipere mõis. 3) Saku mõisa interjöör. 1) A. Canova. Cupido ja Psyche 2) A. Canova. Veenus 3) B. Thorvaldsen. Ganymedes 1) David. Horatiuste vanne 2) David. Marat' surm 3) David. Proua Recamier
BAROKK. Nimetus BAROKK tähendab poilümmargust korrapäratu päre , sammuti ka eriskummaline. Kujunes Itaalias , baroco – portugaali keelest. Iseloomustus: Stiil rõhutas , et elu on liikumine ja dünaamika. Iseloomulik on dekaratiivne toredus. Kaunistuste puhjamine ja ebasümeetria. Näided: ARHITEKTUUR : B. Rastrelli. Talvepolle Peterburis. B. Rastrelli. Smolnõi Kloostri kirik Peterburis. LOVIS XIV STIIL Tekkis Prantsusmaal 17 saj. Püüti jäljendada antiikkunsti ei tohi , et oleks barokk. Kõik peaks olema ideaalne. Maalidel tegelased oli võtnud Püblist. Näided: Claude Lovrain – cheresadam udes. Claude Lovrain – cheresadam päikese loojudes. ROKOKOO Kujunes 18 saj. Prantsusmaal. Selle stiili on veel kaks nimetust : 1. Louis XV 2.Panpidar stiil. Sõna tuleb pr.k. “rocaille“ tähendab kiviklibu. Kuningas oli 15a. , vabameelne. Tema arvates pidi kunst rõhutama elu mõnusid , olema meelelahutaja. Ja aitama unistada argipäeva. Näided: ARHITEKTUUR El...
Rokokoo kunst Prantsusmaal ja Saksamaal · Rokokoo-stiil = Louis XIV stiil o Mitmed armukesed jõudsid peaministri staatusesse o Louis XIV-d ei huvitanud riigiasjad o Louis viis Prantsusmaa majanduslikku kriisi, mis põhjustas Suure Prantsuse revolutsioonini o Hea suhtleja · Sisekujundus o Rokokoo stiil tuleneb sõnast rocaille (=merekarp). Sellest saab põhiline kaunistuselement o Orvand o Pastelsed värvid o Suured peeglid o Hiinapärased motiivid eriti tarbekunstis o Portselan samuti kasutusel hiinapärased motiivid o Iseloomulik armastuse teema, vahepeal isegi pornograafia · Omapärane on ka rokokoo-ajastu mood o Tüüpiline soeng hästi kõrge (1-1,5)m o Mehed muutuvad naiselikuks o Barokiajastu sõjakangelane asendub lühikeste pükstega naiseliku ja eputava mehega · S...
KUNSTIAJALUGU 23.Prantsuse kunst 18. sajandil (rokokoo). Prantsuse õukond 18. Saj : · Louis XIV ja Louis V õukond · Aadel sai põhilise sissetuleku riigilt · Aadlikud veetsid aega pidutsedes · Õukonna elu sisuks sai meelelahutuste otsimine ja leiutamine Muutused 18. Saj kunstis: · Kunst pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada muresid, pidi olema vaba ja rõõmsameelne · Louis XIV laskis Versailles' parki ehitada kergema, vähem paraadlikuma palee Trianoni. Rokokoostiili sisekujundus: · Ehitati linnapaleesid, mille ruumide sisekujunduses loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest · Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid · Liistudest hargnes ebasümmeetriline ornamentika, ülekullatud kipsist või stukist. · Ornamentika motiivideks lopsakad taimevarred ja lehed, sage oli ...
Rokokoo, muutused 18.sajandi kunstis Prantsuse õukond 18. sajandil Aadlike peamine ajaviide oli pidutsemine. Sellest ajast on pärit lause ,, Pärast meid tulgu või veeuputus". Õukonna sisuks sai uute ja peenemate meelelahutuste otsimine ning leiutamine. Hinnati pealiskaudsust mitte aga tõsidust. Peenenes tundeelu ning väga palju oli kergemeelseid armusuhteid Muutused 18.saj kunstis Kunsti eesmärgiks oli olla meelelahutaja, esile tooma elu mõnud ning aitama unustada mured. Louis XIV soovis et kunst oleks vabam ning Rõõmsameelsem Mood · püüdis meest näidata massiivse, sõjaka ja · naised kandsid parukat, heledad siidkleidid olid tugevana kokkunööritud pihaga ja suureks puhvitud seelikuosaga ·...
Iluravi Rahvusvaheline Erakool Juuksur, veebruar 2013 Lilian Seeme BAROKK JA ROKOKOO Referaat Tartu 2013 1. BAROKK Barokk alguse 16. sajandi lõpu poole Itaalias. Levis Itaalias, Hispaanias, Flandrias ja Lõuna-Saksamaal ja ka Eestis. Barokki iseloomustab: jõulisus, hoogsus, tunneteküllus, kummalisus, veidrus. (4) 17. sajandil muutus Prantsusmaa kuninga õukond moe loojaks. Selle sajandi lõpul hakkas ilmuma esimene moeajakiri. (3) 1.1 Soengud Moes olid lokisoengud. Kanti palju parukaid ning laiaäärelisi peakatteid. Soengud ulatusid kõrgustesse. Ka meestel olid sellel ajal pikad juuksed (4) Selle ajastu moe ja soengute arenemise võib jagada kaheks perioodiks: kuningas Louis XIII periood; kuningas Louis XIV periood . (3) 1.1.1 Louis XIII periood Kuningas Louis XIII tõi moodi paljaks raseetitud näo, ülespoole keeratud vurrud ja väikese habeme lõua otsas. Noorte meeste seas oli populaarne ka...
ROKOKOO 18. sajandi 20-ndate aastate paiku sündis Prantsuse õukonnas rokokoostiil, mis püsis umbes poolsada aastat; Ta kasvas välja barokist, oli aga kergem ja mänglevam. Omamoodi sõnamäng on juba stiili nimetus - see pärineb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias. Peale Prantsusmaa levis rokokoo kõige enam Saksamaal. Arhitektuur Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid - eralosse ja üheperekonnaelamuid. Nende väikeste salongide ja buduaaride seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall-lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid kapriisselt ...
Renessanss 14. saj. FRECENTO eelrenessanss 15. saj. QUATTROCENTO vararenessanss 16. saj. CINQUECENTO kõrgrenessanss Hakkab arenema kapitalism, kaubandus, manufaktuurid. Kujuneb linnakodanlus. Selle aja mõtlejad, nn. humanistid, toetusid elurõõmsale antiikkultuurile. Inimesed olid sel ajal teadushimulised, uurijad, avastajad. Ideaaliks oli mitmekülgne harmooniline inimene, kes hindas maiseid väärtusi, oli teotahteline, teda hinnati omaduste, mitte päritolu järgi. Mõned uuendused 15. saj. loobuti gooti kirjast, võeti kasutusele antiikva, mis lähtub Rooma kapiteelkirjast+väiketähed. Tänapäeva trükikiri. Leiutati graafika, paljundustehnikad: puu- ja vaselõige, söövitus. Mängukaardid jne. Levis kirjaoskus(raamatud trükis)' Haridusel oli humanistlik sisu. Tüdrukud said ka haridust. Majad, mööbel muutusid mugavamaks, tubades enam valgust. Kombeõpetus(nuga, kahvel, t...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
