Kordamiseks. Teine maailmasõda 1.sept 1939- 2.sept 1945 1. Riigid, kes sattusid Saksamaa võimu alla enne Hitleri kallaletungi NSV Liidule. Poola- eelnes provokatsioon nn. Gleiwitzi insident: august 1939 õhtul ründasid Poola mundris mehed Saksamaad Gleiwitzi raadiojaama Poola piiri ääres. Kallaletungis süüdistati Poolat. Samal ööl alustasid Saksamaa lennukid Poolale rünnakut. Norra, Taani- pidid saama platsdarmiks edasistele vallutustele. Taanile tungiti kallale 09.04.1950, samal päeval jõuti ka Norra aladele. Taani vallutati ühe päevaga, Norrale tulid appi Suurbritannia väed. Norra vastupanu oleks võinud olla efektiivsem, kuid seda nõrgestas 5.kolonn (sisemine vaenlane, selleks oli Quisling) Holland, Belgia, Luksemburg- 10.mai 1940 tungisid Saksamaa väed Hollandi, Belgia ja Luksemburgi territooriumile, kaugema eesmärgiga vallutada Prantsusmaa. Kallaletungile eelnes provoka...
Rahvusvahelised suhted enne I maailmasõda 19. sajandi lõpul ja 20. algul hakkasid Euroopa suurriigid koonduma vaenulikesse leeridesse. Euroopas oli kolm keisririiki: Saksa keisririik (uus nähtus; 1870. toimus Prantsuse-Preisi sõda, preislased tungisid Pariisi, rüüstasid seda, Versaille'i lossis kuulutati 1871. aastal Saksamaa keisririigiks, prantslased jäid Reini äärsest alast ilma, Elsass-Lotring); Austria-Ungari keisririik (sisemiselt mäda, valitses kaksikmonarh Asutria keiser, Ungari kuningas, riigis oli palju erinevaid rahvusi; habras, ettearvamatu suur riik; nõrk) Venemaa keisririik Suurriikide vahel olid kujunenud leppimatud vastuolud (nt Saksamaa ja Prantsusmaa; võitlus kolooniate pärast; suurriikidel olid imperialistlikud ambitsioonid, mis aina kasvasid). Suurt rolli mängis ka paljude Euroopa riikide hirm Saksamaa ees. Saksamaa oli sel hetkel Euroopa tugevaim sõjajõud (armee), samuti muutus Saksamaa sajandiv...
Mõisted: Taimestik ehk floora ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Nt. liikide loend (arukask, paakspuu jne). Taimkate ehk vegetatsioon mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika. Geobotaanika - taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jms. Taimekooslus e. fütotsönoos taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Koos kasvavate taimede kogum. Taimekooslusi eristatakse peamiselt liigilise koosseisu, rindelisuse, kasvukoha jt. tunnuste järgi.Uurib taimeökoloogia e. geobotaanika. Taimekooslust iseloomustavad tunnused: 1) Kindel liigiline koosseis; 2) Struktuur liikide ruumiline paigutus vastavalt nende suurusele ja nõuetele; 3) Aasta-ajaline muutuste käik; 4)...
talvesõda (30.11.1939 12.03.1940) Soome ja NSV Liidu vaheline sõda II maailmasõjas, mis lõppes Moskva rahu sõlmimisega (kus Soome iseseisvus jäi püsima, kuid pidi loovutama Karjala maakitsuse), baaside ajastu (baaside leping: Eesti 28.09.1939, Läti: 05.10.1939, Leedu: 10.10.1939) baaside lepingu sõlmimine NSV Liiduga, millega NSV Liit rajab Baltimaadesse omad baasid, okupatsioon võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine, Atlandi harta (august 1941) Roosevelti ja Churchilli poolt sõlmitud 8 punktiline kokkulepe, milles lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus, küüditamine inimeste vägivaldne ümberpaigutamine, juunuküüditamine (14.06.1941) Nõukogude okupatsiooni ajal sundasumisele saadetud ligikaudu 10000 inimest Eestist, Lend-lease`i süsteem abiandmissüsteem, mida USA rakendas oma liitlaste suhtes II maailmasõja ajal, rendile ja laenuks ...
Metsarinded Koostaja: Helena Ajaots Puurinne Puurinne on kõige kõrgem rinne metsas. See on viies rinne metsas. Puurinde alla kuuluvad puud. Näiteks: mänd, kuusk, vaher, kask, tamm jne. Vanemas eas puude kasv kõrgustesse aeglustub ja Kuusk puuderindes võivad enam-vähem ühe kõrgused puud olla üsna erineva vanusega. 100 Aastase kuuse latv ei ulatu palju kõrgemale kui 60-aastase kuuse ladvast küll aga on tüvi jämedam. Metsas on ka noori puid, kes on kasvult madalamad. Mänd Põõsarinne Põõsarinne on metsas neljas rinne. Ta on puurindest korrus all pool. Põõsarinde alla kuuluvad Sarapuu oks põõsad. Sarapuu on nime poolest puu, aga päris puudega ei suuda ta kasvus võistelda. Ta kuulub põõsarinde alla. Põõsarindes kasvavad näiteks: Sarapuu, ...
Ajalugu Üldülevaade 20. sajandi algusest Õp: Kes ütles, et tund jääb ära? Ma tahan teada, kes on kuulujuttude allikas. Gertrud: Ma ei tea, ma vist nägin seda unes Maailmas oli 1,6 miljardit elanikku. Tänapäeval on 7 miljardit. 60% elas kas koloniaal- või poolkoloniaalmaades. Poolkoloniaalmaad on riigid, mis on küll eraldi riik, aga mis sõltuvad mõnest teisest riigist, näiteks Hiina. Sõltumatuid riike 1900. aasta seisuga 56, neist suurriike 8 (Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Venemaa, austria-Ungari, USA, Jaapan). Tänapäeval on üle 200 sõltumatu riigi. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia neil oli ülemerekolooniad. Venemaa ja Austria-Ungari olid paljurahvuselised riigid. Venemaal põhiline venelased. Austria- Ungaris oli austrialased ja ungarlased, aga oli ka palju slaavi rahvad, kes olid allasurutud. Jaapanil ja USAl ei olnud kolooniaid. Kõrgkapitalism ahk imperiali...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TEHNIKA KOLLEDŽ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Gerda Mardi DEMOKRAATIA LIIGID Referaat õppeaines Õiguse alused Tallinn 2013 SISUKORD 1DEMOKRAATIA OLEMUSEST....................................................................................................................4 2DEMOKRAATIA LIIGID...............................................................................................................................5 2.1LIBERAALNE DEMOKRAATIA......................................................................................................5 2.2SOTSIAALDEMOKRAATIA.............................................................................................................5 2.3RAHVA DEMOKRAATIA................................................................................................................6 2.4OTSEDEMOKR...
Iseseisev töö nr 4 Puistu puutüvede mahtude leidmine Bitterlichi meetodil Ülesande eesmärgid 1. Puistuelemendi täius ja hektaritagavara igal proovitükil eraldi 2. Puistuelementide keskmised täiused ja mahud hektari kohta 3. I ja II rinde mahud hektari ja kogu eraldise kohta 4. I ja II rinde täiused 5. I ja II rinde puuliikide koosseisukordajad Algandmed Eraldise pindala on 5,1 hektarit. Rinnas- Maht Puuliik Proovitpunkti number Keskm.Keskm.pind (G) täiusel ja 1 2 3 4 5 6 7 kõrgus diam. T=100%T=100% rinne Relaskoobilugem proovipunktis (m) (cm) m2 tm/ha Ks I 6 6 6 6 8 7 5 30 29 33,7 450 Hb I 7 9 9 8 10 8 10 32 31 42,5 ...
1. Antant 1893.aastal sõlmivad Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu; 1904. aastal sõlmivad Inglismaa ja Prantsusmaa Entente Cordiale'i ehk südamliku kokkuleppe, mille avalikus osas seisis, et inglased saavad Egiptuse ja prantslased Maroko ning salajases osas oli kirjas, et hispaanlased saavad osa Marokost endale. Keskriigid 1879 sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; 1882 liitus lepinguga ka Itaalia. (Kolmikliit) 2. Probleemid rahvusvahelistes küsimustes 20. sajandil a) Saksa keiser otsib koostööd Venemaaga (kaks korda liidulepingu projekt), kuid Prantsusmaa tõttu jääb leping ära b) 1905 esimene Maroko kriis Saksamaa sekkub Prantsusmaa tegevusse Marokos Maroko jääb iseseisvaks c) 1911 teine Maroko kriis marokolaste ülestõus prantslaste vastu; prantslased okupeerivad Maroko pealinna; Saksa sõjalaevad Maroko rannikul; läbirääkimiste tulem...
AJALUGU Hitleri vastane koalitsioon. Hakkas vlja kujunema Atlandi harta paasil.Sinna kuulusid philiste riikidena USA, Inglismaa ja NSV Liit.NSV Liit ja mned teisedki riigid hinesid Atlandi hartaga ja 42 aasta jaanuaris toimus Washingtonis konverents.Seal osalenud riigid hakkasid ennast nimetama hinenud rahvasteks.Neid hendas vitlus Hitleri vastu.Nad vtsid endale lesandeks videlda kuni Hitleri lpliku purustamiseni,aidata ksteist ja teha koostd.Sja jooksul Hitleri vastane koalitsioon pidevalt laienes,nt hines sellega enamik Kesk-ja Luna-Ameerika riike.Need ei osalenud kll otseselt sja tegevuses,aga aitasid majanduslikult Hitleri vastu videlnud riike.Koalitsioon laienes ka sja lppfaasis kiiresti,kui osa Euroopa riikidest vabanes Hitleri vimu alt.Ja osa Hitleri liitlasi kuulutas talle sja.Nt.Soome ja Bulgaaria,Prantsusmaa,kui ta oli vabastatud. Hitleri vastase koalitsiooni majanduslikuks alustalaks oli USA.Sjaliselt oli kige suurem koore...
Iseseisev töö nr 7 Ülesande eesmärk on arvutada: 1. Iga puistuelemendi boniteet 2. Iga puistuelemendi keskmine täius 3. Iga puistuelemendi keskmine hektaritagavara 4. Iga puistuelemendi aastane tagavara juurdekasv hektari kohta Eraldis pindalaga 1,4 Rinne PL A H D G % T 1 MA 70 22,5 22,6 9,9 25,2% 28% 1 KU 70 22,4 24,4 6,5 17,3% 18% 1 KS 70 25,9 23,0 11,9 34,1% 39% 1 HB 70 23,3 23,4 9,3 23,4% 27% 2 KU 50 7,2 8,5 2,9 27% 12% 2 ...
Üldmetsakasvatus I osa mõisted 1) Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida, kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakasvatuse valdkonda kuuluvad sellised distsipliinid nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemetsandus jne. Tegeletakse probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2) Metsakorraldus esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Selle valdkonna tegevussuundadeks on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslike tegevuste planeerimine, metsadele majanduskavade koostamine jne. Siia valdkonda kuuluvad sellise õppeained nagu metsatakseerimine, metsakorraldus, kau...
I Maailmasõda 28. juuni, 1914 tapeti Franz Ferdinand, oli sõja ajendiks 28. juuli, 1914 Kuulutati sõda I Maailmasõja põhjused Imperialism + pinged Võimuvõitlus, sõjatehnika areng Diplomaatia puudumine, et sõda ära hoida ning riikidevahelist suhtlemist hõlbustada Kas esimene maailma sõda oli paratamatu? Esimese maailmasõja puhkemise põhjuste ning ajendite kohta on rohkesti arvamusi ning kahtlemata ei saa üht pidada paremaks kui teist või öelda, et mõni on õige, mõni aga vale. Erinevatelt seisukohtadelt vaadates võivad sõja puhkemise asjaolud paista paljuski erinevad ning kes teab kas või kuidas oleks olnud võimalik seda ära hoida. Mina isiklikult olen arvamuselt, et tolle ajastu poliitiliste võimude ning algeliste või üldse puuduvate diplomaatiliste organisatsioonidega oleks olnud sõda ära hoida äärmiselt raske, kui isegi mitte võimatu. 20. sajandi alguses oli maailmas valitsemas imperialistlik poliitika ning riikidevahelised su...
METOODILINE JUHEND METSABIOLOOGILISE UURIMISTÖÖ KOOSTAMISEKS Metoodiline juhend on koostatud sessiooniõppe metsamajanduse eriala õppuritele abiks metsandusliku uurimistöö koostamisel. Igal õppijal tuleb koostada ja kaitsta esimese kursuse sügissemestri lõpuks metsabioloogiline uurimistöö teemal: "Puistu kasvukohatüübi kirjeldus kahes erinevas koosluses". Kusjuures üks kirjeldus tehakse arumetsas, teine soometsas. Puistute kirjeldamiseks vajalikud välitööd tuleks teha septembrikuu jooksul, sest vastasel korral ei pruugi saada enam õigeid andmeid alustaimestiku kuivamise või külmumise tõttu. Uurimistöö koostamisel ja vormistamisel on soovitav pöörduda õpetajate poole, kes on selle tööga seotud. 1. METOODIKA Töö metoodilises osas näidatakse ära töö koostamise metoodika, nagu näiteks tööde järjekord, vajaminevad vahendid (välitööd, sisetööd, herbaariumi ja mullanäidise tegemine, töö kirjandusega, kirjutamine ja vormistamine). M...
Esimene maailmasõda (1914-1918) Põhjused: a) Teravnevad vastuolud suurvõimude vahel: a. Ülemvõimu pärast võitlesid Inglismaa ja Prantsusmaa vs Saksamaa b. Balkanil ristusid Venemaa ja Austria-Ungari taotlused b) Alahinnati ohtu- ei usutud suure sõja võimalikkusesse c) Sõda romantiseeriti ja peeti seda ülevaks ning hiilgavaks d) Puudus kriisi lahendamise rahvusvaheline keskus e) Sõjaline mõtlemine oli kaalukam kui diplomaatia; sõjatehnika tormiline areng jäi tahaplaanile Süja ajend ja algus a) Ajendiks Sarajevo kus 28.juunil Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand tapeti Serbia terroristi poolt. b) Sõda algas 28.juulil kui Austria-Ungari kuulutas Saksamaa õhutusel Serbiale sõja c) Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale ja Prantsusmaale (ajendiks mobilisatsioonikäsu mittetühistamine) ning kallaletung Belgiale d) Belgia neutraliteedi rikkumine ajenda...
Esimene maailmasõda 1914-1918 Haaras 1,5 miljardit inimest (75% maakera elanikkonnast). Sõja lõpuks osales 38 riiki. Surma sai 10 miljonit inimest, haavata 20 miljonit. Sõjatanner hõlmas üle 4 miljoni km², rinnete kogupikkus u. 3000 km. Sõda toimus Euroopas, Aasias, Aafrikas, ookeanidel. I Rahvusvahelised suhted sõja eel 20. sajandi algul süvenesid kahe Euroopa mõjukaima riigi Inglismaa ja Saksamaa vahelised vastuolud. Kujunesid riikide rühmitused: Keskriigid Antant 1879 leping Saksamaa + Austria-Ungari 1893 Venemaa + Prantsusmaa leping 1882 liitus Itaalia (NB! 1915 läks Antanti 1904 Inglismaa ja Prantsusmaa leping poolele). Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia (Entente cordiale) liitu nimetati Kolmikpaktiks ...
1914-1918sodivad pooled.Eaimene pool kes sõtta läheb on saksamaa austria itaalia austraalia .teine pool kes sõtta läheb on prantsusmaa suurpritania venemaa .sõda käis maa pärast .Teine pool oli tugevam ja neil oli rohkem vallutatud. Põhjused Kõik riigid tahtsid maailma oma kasuks ümber jagada .Sõja lykkab käIMA 28 JUUNI AUSTRIA UNGARI TROONIPÄRJA FRANZ FERDINANDI TAPMINE.Sojakäik 28.07 19 austria ungari kuulutab subiale sõja 1 nädala jooksul lulituvad kõik suurriigid sõtta sõjas oli 2 rinnet oli lääne rinne ja oli idarinne Esimene rinne läänerinne suurpritania +prantsusmaaVS saksamaa Teine rinne on idarinne venemaa VS saksamaaa austria ungari see oli manööversõda ja läänerinds oli postionisõda . Tehnika sõjas Okastraar Betoonbunkrid Kuulipildujad...
Esimene maailmasõda 1914 (28 juuli)-1918(11 November) Koalitsioonid · Antant Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, Serbia. · Lisanduvad: USA, Belgia, Jaapan, Itaalia, Rumeenia, Tsernogooria. · Kolmikliit Saksamaa, Austria Ungari. · Lisanduvad: Türgi, Bulgaaria. Sõjaplaanid · Saksamaa purustada kiiresti Prantsusmaa ja seejärel suunduda idapoole. · Venemaa pealetung austerlastele ja siis kaitsetegevus sakslaste vastu Poolas ja Kuramaal. · Inglismaa- pakkus oma laevastikku ja rahalist abi. Uuendused sõjapidamises · Kasutatakse Ypri all esimest korda keemiarelva · Hävituslennukid · Tankid · Kaevikusõda Põhjused: 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel 2) Ohu alahindamine usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 3) Sõja romantiseerimine 4) Rahvusv...
I MAAILMASÕJA PÕHJUSED Vastuolud suurriikide vahel kolooniate ja mõjusfääride ümberjagamisel Vastuolud riikide ja rahvaste vahel Euroopas endas Uued ühiskonnakihid nõudsid rikkuse ja võimu ümberjagamist Valitsused leidsid, et sisemisi pingeid on alati võimalik leevendada sõja abil I MAAILMASÕJA PÕHJUSED Kristlikud väärtused olid taandumas Fr Nietzsche üliinimese teooria: inimesed hääbuvad, tekitades enne seda midagi uut, nimelt üliinimese, kes loob uued väärtused Usuti, et oma rahvus on eriline, väljavalitud Ei osatud prognoosida sõja pikalevenimist Sõdivad riigid - Antant Inglismaa Prantsusmaa Venemaa Belgia USA Itaalia Kanada ... jne, kokku 34 riiki Sõdivad riigid - Kolmikliit Saksamaa Austria Ungari Türgi Bulgaaria SCHLIEFFENI PLAAN Saksa sõjaplaan Alfred von Schlieffen (pildil) oli Saksa kindralstaabi juht Plaani eesmärk Läänes kiire edu ...
Teise maailmasõja põhjused 1. Saksamaa püüdlused saada juurde nn eluruumi, mida kavatseti võtta teistelt rahvastelt jõuga 2. Versaille's rahuleping oli Saksamaa suhtes ebaõiglane ja saksa rahvas oli valmis selle eest kätte maksma 3. Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et saada oma käsutusse valutatud maade tööstus, tooraine ja odav tööjõud 4. Lääneriikide lepituspoliitika julgustas Saksamaad agressiivsele tegevusele 5. Nõukogude Liit taotles sotsialismi laiendamist lääne suunas 6. MRP muutis Saksamaa ja Nõukogude Liidu liitlasteks ja see soodustas Saksamaa poolt sõjategevuse algust 7. Rahvasteliit ei suutnud oma ülesannet täita Vastaspooled teises maailmasõjas Ühelt poolt: Saksamaa, Itaalia, Jaapan Kolmikpakt Soome, Slovakkia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia Teiselt poolt: Nõukogude Liit, Inglismaa, USA liitlased ...
Esimene maailmasõda Algus 28. juuli 1914, A-U kuulutas sõja Serbiale. 1. august 1914 kuulutab Sks sõja Venemaal.e 4. august sekkub ka Suurbritannia. Toimus ahelreaktsioon!!! Sõda lõppes 11. nov 1918, kui sõlmiti Compiegnei vaherahu. Miks maailmasõda? Sellise ulatusega sõjategevust ei ole ajaloos ennem olnud. Sõjategevus toimus mitmel mandril. Põhiliselt küll Euroopas: a) läänerinne b) idarinne (kõige liikuvam, Sks, A-U,Ven) c) Alpi rinne (Itaalia-Atanti poolelt) d) Balkani rinne. Aasias: a) okeaania piirkond nt Jaapan sõdis Sks vastu. b) Kaukaasia rinne- Venemaa ja Türgi vaheline. c) Kesk-Ida nt. Iraan, Iraak, Süüria; Türgi vs Suurbritannia. Aafrikas! NB! 1.5 miljardit 80% maakera elanikest sõjas konfliktiga seotud. Tulemused: a) inimohvreidd 10 milj inimest b) 20 milj haavatut c) kõige suuremad verevalamised toimusid läänerindel. D) oluliselt muutus Euroopa poliitiline kaart. Kesk- ja Ida-Euroopas tekkis rohkesti uusi riike, paljud ra...
Esimene maailmasõda 1. Sõjategevuse algus. Läänerinne. 1914. aasta. 2. augustil 1914. aastal okupeerisid Saksa väed Luxemburgi. 3. augustil tungisid Saksa väed Belgiasse. Belgia Liege´i kindlus pidas ligi 2 nädalat vastu. Oli esimeseks signaaliks, et sõda võib venida pikale. Järgnesid ägedad piirilahingud kuni 25. augustini 250 km pikkusel rindel. Saksa väed võitsid. Prantsuse väed taganesid, kuid säilisid. 27. aug anti Saksa vägedele korraldus liikuda Pariisi peale. Otsustaval momendil aga nõrgendas Moltke sakslaste paremat tiiba, võttis mõned korpused ära ja saatis Ida-Preisimaale Vene vägesid tagasi tõrjuma. See oli strateegiline viga! 2. sept Prantsuse valitsus lahkus Pariisist, kolis Bordeaux´sse (Biskaia lahe ääres). Prantsuse väed alustasid vasturünnakut. Kuni 9. sept kestis Marne´i lahing (lahingute nimed on sa...
SAVANN. VIHMAMETSAD. 1. Millises kliimavöötmes asuvad vihmametsad? Ekvatoriaalses kliimavöötmes. (Kesk-Aafrikas; Lõuna-Ameerikas; Kagu-Aasias) 2. Miks on ekvatoriaalses kliimavöötmes aastaringi kuum ja niiske ilm? Selle ala asendist Päikese suhtes. Päikesekiired langevad siia peaaegu alati 90 kraadise nurga alt ja nii saavad ekvaatorilähedased alad palju rohkem soojust, kui teised alad Maakeral. 3.Milline on vihmametsade tähtsus kogu maailma looduse jaoks? *fotosüntees *süsihappegaasi kasutamine *hapniku tootmine *suur veeringe 4.Milline on vihmametsade koosseis:taimerinded, -liigid? Vihmametsad koosnevad 4-st rindest: Esimese rinde moodustavad kõige kõrgemad puud. Teine rinne on puurinne. Kolmas rinne on põõsarinne. Neljas on alustaimestiku- ja rohurinne. Liigid:roosipuud, tekad, mahagonid, eebenid, kautsukipuud, orhideed., sandlipuu, veripuu, palisander, pokkpuit. 5.Millised on taimede kohastumused vihma...
1)Millal toimus II MS ? 1.sept 1939 - 2.sept 1945 2)Mis sündmusega II MS algas? Saksamaa tungis kallale Poolale 3)Mida tähendab MRP?Millal Sõlmiti? Molotov Ribbentropi Pakt. 1939. 23. aug.Mittekallaletungi leping 4)Millal toimus Talvesõda?Sõdijad? 1939-1940.a.NSV ja Soome vahel. 5)Millised riigid hõivas Saksamaa kevadel, suvel? Kevadel-taani, holland, belgia, norra, luksemburg. Suvel-prantsusmaa 6)Tähtsamad südmused 1942-1945? Stalingradi lahing, Kurski lahing, Jalta konverents. 7)Millal algas Nõukog. Okupats.? 1940. 17. juuni 8)Mis eestis moodustati, kes sai juhiks? Kindralkomissariaat. Hjalmar Mäe 9)Millal oli esimene massiküüditamine? 14. juuni. 1941.a. 10)Mida tähendab Suur Isamaasõda? Saksamaa ja NSV Liidu vaheline sõda 1941. 22 juuni 11)Mida tähendab Pearl Harbor? 1941. a.detsembris Jaapani rünnak USA mereväebaasile. 12)Millised riigid astuvad Hitleri vastu 1941.a.? Suurbritannia, USA, NSV-Liit. 13)Milline lahing on murranguks II ...
E. M. REMARQUE ,,LÄÄNERINDEL MUUTUSETA" 1. Kes koos Pauliga rindel olid? Kes oli poistesalga peamees?Albert Kropp, Tjaden,Müller V,Haie Westhus,Detering,Leer, Stanislaus Katczinsky, kes on ka ühtlasi salga peamees. 2. Missugune ülem oli allohvitser Himmelstos? Miks Tjaden tema peale pöörast viha kandis? Allohvitser Himmelstos oli üheksanda jao ülem, kes oli muidu tavapäeval kirjakandja.Kõige tigedamaks nahanülgijaks peeti teda kasarmus.Tjadeniga oli tal arveid klaarida, kuna ta oli voodimärgaja siis Himmelstos tegi temaga nö ümberkasvatust. 3. Missugune oli Pauli jaoks rinne? Kirjelda.Pauli jaoks oli rinne üks õudne keeris. Kui oled veel kaugel tema keskpunktist, juba siis hakkad tundma tema imemisjõudu, mis sind ligi tõmbab, ilma et suudaksid mingit erilist vastuseisu osutada. 4. Missugusteks oli sõda poisid muutnud? Sõda oli muutnud poisid loomadeks. 5. Miks Paul Himmelstosi lojuseks ja seaks sõimas?Sest Hi...
Ekvatoriaalne vihmamets Kaarel ja Karl Üldvaade Ekvatoriaalset vihmametsa iseloomustab väike temperatuuri amplituud, kõrge õhutemperatuur ja tihedad vihmasajud . Päike on aasta läbi kõrgel või siis seniidis. Ekvatoriaalne vihmamets hõlmab Kesk-Aafrika, Lõuna-Ameerika põhjaosa ja Kagu-Aasia piirkonna. Floora Kõige tüüpilisemad taimed vihmametsades on viigipuud, bambused, mangroovtaimed ja laanid. Taimed kasvavad vihmametsades 3 eririndel. Kõrge rinne: 40-30m kõrgused. Keskmine rinne: 30-20m kõrgused. Madalrinne: 20m või madalamad. Fauna Loomastik vihmametsades on üsna värvikirev. Seal leidub imetajaid, roomajaid, linde kalu ja ka selgrootuid. Imetajatest elab seal kõige rohkem primaate ja kasslasi. Näiteks primaatidest gorillad, orangutangid ja simpansid ning kasslastest puumad,...
Esimese maailmasõja põhjused ja algus Lähiajalugu I § 5 vt kaarte atlases lk 74-75 NB! Esimene maailmasõda toimus 1914-1918 I Sõja põhjus Esimese maailmasõja põhjuseks olid maailma imperialistlike suurriikide vahelised vastuolud. Vastuolusid põhjustas terav võitlus · tooraineallikate · turgude · asumaade · mõjupiirkondade pärast. 20. sajandi alguseks oli maailm jagatud põhiliselt Inglismaa ja Prantsusmaa kasuks. Kuna aga USA ja Saksamaa olid jõudnud neist arengus ette, tahtsid nad maailma endi kasuks ümber jagada. NB! Euroopa põhivastuolu 20. saj. algul oli Saksamaa Inglismaa vastuolu. Järelikult kõik suurriigid kippusid sõtta, olid valmistunud sõjaks! Sõdivad pooled: Keskriigid Antant · Saksamaa · Inglismaa · Austria-Ungari keisririik · Prantsusmaa · Türgi ...
Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juunist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks (Venemaa, Jaapan, Prantsusmaa, USA, Inglismaa jt) ja Keskriikideks (Saksamaa, Austra-Ungari, Türgi, Bulgaaria). Tähtsamad kuupäevad: 28.juuni 1914 tapeti serbia salaorganisatsiooni liikme poolt Austria troonipärija Franz Ferdinand. 23.juuni- 4.aug riigid kuulutasid üksteisele sõja ja sellega algas I MS. 26-30 aug 1914 Tannenbergi lahing 14.sept 1914 Marne lahing, sellega peatatakse sakslaste pealetung. 22.apr 1915 Ypresi lahing 31.mai 1916 Jüüti merelahing Saksa- Inglismaa. 1.juuli- nov 1917 Somme lahing 14.sept 1917 kuulutati Venemaa vabariigiks. 6.nov 1917 riigipööre Venemaal. 23.dets 1917 algab interventsioon Venemaal. 3.märts 1918 Sõlmib Venemaa Saksamaaga Bresti rahu miles loobub Taga-Kaukaasiast. 9.nov 1918 kuulutati Saksamaal välja vabariik. 11.nov 1918 kirjutati Compiegne m...
Eesti sõdades 1914-1920 Esimene maailmasõda 1914-1918 Mobiliseeriti Vene armeesse 100 000 meest Eesti rinne oli lähitagalas Tallinnas oli mitu sõjatarvete tehast Muutis Eesti siseelu Pingestas majandust Kaartisüsteem Otsest näljahäda ei olnud Esimene maailmasõda Paljud tööstusettevõtted lõpetasid töö Tööjõud suunati maale 1917. aastal algas nii tehaste sisseseade, aga ka Tartu ülikooli vara evakueerimine Venemaale. Keelati Saksa keele rääkimine avalikkes kohtades Määruse rikkumise eest võis saada trahvi Suleti saksakeelsed koolid Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 1918 Päästekomitee kuulutas Eesti iseseisvaks Saksa väed okupeerisid Eesti Eesti Ajutine Valitsus läks põranda alla Juunis algas eesti poliitilise juhtkonna vahistamine Ajutine Valitsus sai de facto tunnustuse Suurbritannialt, P...
,, II MAAILMASÕDA" 1. Mis olid II maailmasõja põhjused? 3 · Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike enam taltsutada · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks · Saksamaa tahtis arendada oma sõjatööstust, NSVL asus tugevdama sõjaväge · Saksamaa vajas rahvale eluruumi, NSVL laiendada kommunismi maailmas 2. Mis olid Saksamaa sammud sõja suunas aastail 1935-1936? 5 · Versailles'i süsteemi tühistamine · Kehtestas üldise sõjaväekohustuse · Hakati uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku · Astus välja Rahvasteliidust · Loobus Locarno lepingu täitmisest · Andis märku, et hakkab revideerima Euroopa riikide piire 3. Miks võib väita, et II maailmasõja päästis valla MRP leping? Kuna paktil oli salajane lisaprotokoll, mille kohaselt olid diktaatorid Ida-Euroopa ära jaganud ning hiljem müüs Saksamaa Leedu NSV Liidule, sellega võis alata teine maailmasõda 4. Mida sisaldas ...
„ II MAAILMASÕDA“ Atlandi hartas lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvuse. 1. Mis olid II maailmasõja põhjused? 3 NSV Liit hakkas mõne aja pärast lääneliitlastelt väljapressima, et nimetatud Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike enam taltsutada põhimõte ei laieneks MRP tulemusel NSV Liiduga liidetud riikidele. Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks 6. Millal ja millise sündmusega algas sõjategevus Vaiksel Ookeanil? Mis Saksamaa tahtis arendada oma sõjatööstust, NSVL asus tugevdama lahing tõi pöörde sõjategevusse Vaiksel Ookeanil? sõjaväge 7. detsember 1941 ründas Jaapan ootamatult USA Pearl Harbor’ Saksamaa vajas rahvale eluruumi, NSVL laiendada kommunismi ...
AASTAARVUD 2.02.1920-kirjutati alla Tartu rahu 1920-kuulutati välja EV 1920-anti välja Eesti esimene põhiseadus, mille järgi teostas seadusandliku võimu 1kojaline parlament, täidesaatvat võimu valitsus, mille tegevust juhtis riigivanem. Presidendi ametikohta ei loodud 1920-püüti luua Balti Liitu(Soome, Poola, Eesti, Läti, Leedu vaheline leping, milles alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral) 1923-kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu leping 1930a. algul-rahvusvaheline olukord teravnes, Venemaa ja Saksamaa muutusid sõjakamaks, Rahvasteliit ja demokraatlikud riigid ei suutnud lahendada rahvusvahelisi probleeme okt.1933-rahvahääletusel kiideti heaks põhiseaduse parandused, mille koostasid vabadussõjalised 12.03.1934-Konstantin Päts ja Johan Laidoner teostasid sõja väelise riigiöörde 1934-1940-vaikiv ajastu, autoritaarne Eesti 1937-uus põhiseadus, millega loodi presidendi ametikoht 1938-Päts valiti presi...
Balti riikide okupeerimine 1939-1940 · Autoritaarne riigikord. Kõik Eesti jaoks olulised otsused võeti vastu väga väikeses poliitikute ringis. · 23.09.1939 MRP · 15.09.1939 Tallinna sadama juures palus võimalust maabuda Poola allveelaev Orzel · 17.09.1939 Orzel lahkus Tallinna sadamast. Tuli pinnale Gotlandil, pani 2 Eesti madrust paati. Samal päeval said poolakad teada, et Nõukogude Liit oli Poolat rünnanud. Nad ei tundnud enam ennast turvaliselt Eestis. Selle tõttu hakkas Nõukogude Liit avaldama eesti valitsusele survet,et pole pädevad oma piire kindlustama. Nõukogude Liit tahtis oma sõjaväebaase Eestisse tuua. Kui tingimustega nõus ei ole, kasutab nsv sõjalist jõudu piiride kindlustamiseks. Laidoner ei lubanud rünnata. Suurbritannia oli loobunud Eesti toetusest, Prantsusmaa ootas ise ja kartis rünnakut, Läti hetkel sõjaliseks väljaa...
II maailmasõda II maailmasõda algas 1.september 1939 kuni 2.septemberini 1942. Lühidalt II maailmasõjast · II maailmasõda oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. II maailmasõja algus · Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe n...
POPMUUSIKA EESTIS Eesti jazz- ja popmuusika algust tähistab 1925. aastal loodud The Murphy Band (Kurt Strobeli eestvedamisel). Peamiselt levis pop-ja jazzmuusika tollal noorema linnarahva hulgas (restoranides tantsumuusikana). 1936. a toimus Estonia Kontserdisaalis eesti esimene jazzkontsert, mille kohta ilmus tollal mitte kõige paremat kriitikat. Noore laulja Artur Rinne kohta öeldi, et ta kõlbavatki ainult jazzlauljaks (hiljem oli ta meie kõigi aegade populaarseim rahvalike laulude esitaja). Üks Eesti popmuusika legende on kindlasti Raimond Valgre (1913-1949), kes jõudis kirjutada palju omanäolist muusikat. On arvatud, et kui ta oleks sündinud teisel ajal teises kohas, oleks temast saanud tuntud lööklaulude autor. Valgre kirjutas oma laule aga Eestis ning esines 1930. aastatel põhiliselt lõbustuspaikades. Järgnenud sõja-aastad mõjutasid aga pöördeliselt Valgre elukäiku. Peale sõja lõppu süvenes muserdus veelgi ja helilooja ei leidnud ...
I MS põhjustasid imperialistlike suurriikide vastuolud: 1) võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast, 2) mõjupiirkondade ja asumaade pärast, 3) sõda oodati ja ei tajutud selle võimalikku negatiivset mõju, 4) puudusid rahvusvahelised diplomaatilised suhted. Blokid- Antant ja keskriigid. Positsioonisõda - ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Jalaväe jaoks rajati tugevalt kindlustatud punkrid, kuhu vastase suurtükitule ajal sai varjuda. Katse sellistest positsioonidest läbi murda lõppes ründajatele igal juhul suurte kaotustega. Relvad- kaitserelvad ja -vahendid, mürkgaasid, allveelaevad, lennukid, tankid. Rinded - Idarinne, läänerinne, türgi rinne ( Balkani rinne). Operatsioonid- Gorlice operatsioon, Jüüti merelahing, Somme i lahing, Marne i lahing, piirilahing, positsioonisõda. Sõja tulemused: 1.kukutati valitsevad dünastiad, kes osalt v...
Raamatu kokkuvõte 1. Erich Maria Remarque ,,Läänerindel muutuseta" 2. Tegevus kestab aastatel 1915-1918, Esimese maailma sõja ajal. 3. Tegevus toimub kuskil Saksamaa piiri lähistel rindel. 4. Raamatu alguses tutvustatakse tegelasi ning on sissejuhatus sõja olustikku ja sündmustikku. Kompanii jõuab tagasi eesliinilt, kus nad on raskeid kaotusi kandnud. Üks peategelaste hea kaaslane Franz Kemmerich on sattunud haiglasse raske reiehaavaga, mille tõttu ta hiljem sureb. Sõduritel on kümme nädalat sõjalist väljaõpet , peale mida saab nende kompanii täiendust nekrutite näol. Sõidetakse rindele. Enamik kes hukkuvad või haavata saavad on nekrutid, kuna neil puudub täielikult eelnev kogemus ja nad ei oska rindel hakkama saada. Hilisematel rinnetel saavad surma ka Haie Westhus ja Leer. Peategelasele Paul Bäumerile määratakse kaks nädalat puhkust. Ta sõidab koju pere juurde, kuid avas...
Raamatu kokkuvõte 1. Erich Maria Remarque ,,Läänerindel muutuseta" 2. Tegevus kestab aastatel 1915-1918, Esimese maailma sõja ajal. 3. Tegevus toimub kuskil Saksamaa piiri lähistel rindel. 4. Raamatu alguses tutvustatakse tegelasi ning on sissejuhatus sõja olustikku ja sündmustikku. Kompanii jõuab tagasi eesliinilt, kus nad on raskeid kaotusi kandnud. Üks peategelaste hea kaaslane Franz Kemmerich on sattunud haiglasse raske reiehaavaga, mille tõttu ta hiljem sureb. Sõduritel on kümme nädalat sõjalist väljaõpet , peale mida saab nende kompanii täiendust nekrutite näol. Sõidetakse rindele. Enamik kes hukkuvad või haavata saavad on nekrutid, kuna neil puudub täielikult eelnev kogemus ja nad ei oska rindel hakkama saada. Hilisematel rinnetel saavad surma ka Haie Westhus ja Leer. Peategelasele Paul Bäumerile määratakse kaks nädalat puhkust. Ta sõidab koju pere juurde, kuid avas...
IDA RINNE: 1939: · 1. 09. 1939 Saksamaa tungib Poolasse. 6. 10ks Poola riik lakkab eksisteerimast. · 3. 09. 1939 Pr. & S.Br kuulutavad S.-le sõja. · 17. 09. 1939 NSVL hõivab I-P. · 28.09 Eesti kirjutas Moskvas baaside lepingule alla · 5.10 - Läti kirjutas baaside lepingule alla · 10.10 - Leedu -´`- · 18. 10 - Punaarmee asus vägede paigutamist Eestisse · Nov. 1939 NSVL ründas Soomet, Talvesõda. Soome osutas oodatust suuremat vastupanu, Mannerheimi liinist ei suudetud läbi tungida. 1940: · 12. 03 NSVL sõlmib Soomega vaherahu. · 17. 06 NSVL on okupeerinud täielikult Balti riigid. · 21. 06 Eestis töörahva meleavaldus nõudes uue valitsuse sisse seadmist · 14.-15. 07 Balti riikide parlamendivalimiste lavastus NSVL poolt. · 3.-6. 08 Balti riikide sotsialistlikeks vabariikideks kuulutamine ja NSVLi koosseisu liitmine. · NSVL võtab Rumeenialt ära Bessaraabia 1941: · 22. 06 tung...
Eesti teises maailmasõjas 1939.a. 23.08.- MRP ehk Molotov-Ribbentropi pakt. 1939.a. 01.09 Saksamaa tungib kallale Poolale. 1939.a. 28.09 NL ja Eesti vastastikuse abistamise leping. 1940.a. 17.06 NL väed Eestis. 1940.a. 21.06 riigipööre. 1941.a. 14.06 massiküüditamine. 1944.a. 09.03 Tallinna pommitamine. 1944.a. 18.09 katse taastada vabariiki Tiefi valitsuses. Rahvusvaheline olukord. 1939-a-ks oli Saksamaa loobunud Pariisi rahulepingust. Euroopa kaardilt olid kadunud Austria ja Tsehhimaa. Poolaga käisid läbirääkimised, mis lõppesid Poolale sõjaga. Inglismaa ja Prantsusmaa pidasid läbirääkimisi NSVL- ga, kuidas sõda vältida, kuid tulemusteta. NSVL ja Saksamaa salajased läbirääkimised, mis lõppesid avaliku pakti sõlmimisega ja salaprotokollidega 23.08. 1939. Poola jaotati omavahel. Eesti, Läti, Leedu jäid NSVL-i mõjusfääri. Eesti valitsus oli teadlik paktist kuid polnud jõude, ega ka aega: armeed moder...
I.ms aeg: 1914-1918 Põhjused: vastuolud Suurriikide vahel- juhtpositsioon Euroopas; mõjusfääride jagamine; koloniaalide jagamine (*Saksa soovis juhtpositsiooni Euroopas *Balkanil põrkusid A-U ja Venemaaa taotlused *Saksa Prantsuse tüli Elsass-Lotringi pärast) Soodustavad asjaolud:*alahinnati ohtu *sõda romantiseeriti *Rahvusvahelisi kriise reguleerivaid institutsioone polnud *Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Ajend: Austra-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 aastal. Osalejad: Kolmikliit ja Antant Riikide sõttaastumine: *1914 enamik riike(34) * 1915 Itaalia, Bulgaaria, Türgi *1916 Rumeena *1917 USA *1918 mõned riigid astusid sõjast välja- üksikud riigid liitusid sõjaga *Saksamaa, A-U, Prantsusmaa, Venemaa jne olid algusest lõpuni. Sõjalised plaanid: Saksamaa- Schlieffeni plaan *Prantsusmaa kiire...
I Maailmasõda Põhjused ja algus Peamised põhjused 1. Ohu alahindamine (suurriigid ei uskunud sõja puhkemist) 2. Süda tundus inimestele romantiline 3. Puudus rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleeriks rahvusvahelisi kriise 4. Militarism oli tugevam kui diplomaatia (kuulati kindrale, aga kindralid tahtsid sõda) Sõja ajend 28. juuni 1914 Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos ,,Nii tapsid nad meie Ferdinandi" - Gavrilo Princip Franz Ferdinandi tapja Austria esitas Serbiale Ultimaatumi 28.juuni 1914 kuulutas Austria ungari sõja 1. august kuulutas saksamaa venemaale sõja 3. augustil astus sõtta Prantsusmaa 4. augustil astus sõtta Suurbritannia Sõjategevus 1914-1916 Sõja tandrid: · Läänerinne o Prantsusmaa o Suurbritannia o Belgia Saksamaa (kõigi vastu) · Idarinne o Saksamaa o Austra-Ungar...
METS Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Mets on suurima biomassiga taimekooslus. Metsadesse on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest. Mets reguleerib ja mõjutab: õhkkonna gaasilist koostist sademete jaotust ja hulka pinnavee äravoolu aurumist maa-ala veereziimi kliimat 23% maailmast on kaetud metsaga Metsasus maailma eri piirkondades Endine NSV Liit 36% Ladina-Ameerika 34% Põhja-Ameerika (USA ja Kanada) 31% Euroopa 31% Aasia 17% Austraalia ja Okeaania 10% Aafrika 8% Metsa ajalugu Eestis Aeg Eesti metsasus 4000-3000 a. 90% Primitiivne tagasi maaviljelus 13. saj 60% 17.sajandist Ulatuslik metsade laastamine 1900. a. 14% 20. saj Metsade pindala suurenemine 20. Saj lõpp 47...
I maailmasõda Rahvusvahelised suhted enne I maailmasõda · 1882 - liitus Itaalia -> Kolmikliit e Keskriigid · 1904 Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmisid Entante Cordiate'i (südamilik kokkulepe) o Prantsusmaa saab endale Maroko o Inglismaa saab vabalt Egiptuses tegutseda o Osa Marokost antakse Hispaaniale · 20. Saj alguses kujunes välja nn Balkani püssirohukelder. o 1908 aastal Austria Ungari annekteeris Bosnia-Hertsegoviina o Bosnias ja Serbias tekivad Austria vastased organisatsioonid sh Must Kõri · 1914 aastaks planeeriti Austria ertshertsog Franz Ferdinandi atendaati. · 28. Juuni toimusid Sarajevos sõjaväe manöövrid -> Serbia tudeng Gavrillo Princip tappis Franz Ferdinandi ja tema naise (Sophia). Suurriikide sekkumine ja sõja algus · Ungari venitab sõja alustamisega -> 23.07.1914 esitas Austria-Ungari Serbiale ultimaatumi -> võeti vastu...
Kordamine 12. klassile II maailmasõda 1. Mõisted 1) Talvesõda Osa Teisest maailmasõjast. Nõukogude liit ründas Soomet. Lõppes Moskva rahulepinguga. 1939-1940. 2) Baaside ajastu NL sõjaväelased elasid eraldi sõjaväebaasides, kust senisel elanikkonnal tuli lahkuda. Nad üritasid hoiduda kokkupõrgetest vene sõjaväelastega. 3) Okupatsioon võõra riigi või selle osa hõivamine ja kontrollimine teise riigi relvajõudega. 4) Atlandi harta - 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal Atlandi ookeanil Franklin D. Roosevelti ja peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. 5) Küüditamine Inimeste vägivaldne ümberpaigutamine. Eestist küüditati üle 30 000 inimese Nõukogude okupatsiooni ajal Siberisse. 6) Juu...
KORDAV TL 2 MAAILMASÕDA 1. Sõnasta lühidalt viis II ms puhkemise põhjust • Küikide suurriikide vahel tekkinud pinge ei leidnud lahendust I ms • Poliitilised eeldused-Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjata • Majanduslikud eeldused- Saksamaa pidi kuidagi majanduslikust olust välja tulema, peamine ül oli tugeva sõjaväe ülesehitamine • ideoloogilised eeldused- Saksa rahvas vajas eluruumi juurde • Tühistada Versaii leping ja näidata Saksamaa võimu 2. Mis muutus territooriumi jagamises 1939.a septembrist- 1941 juunini Poola riik kaotati, selle alad jagati Saksamaa ja NSVL vahel ning Leedu anti NSVL mõjusfääri 3. Riikide vallutused 1939a septembrist- 1941a juunini Saksamaa NSVL Saksamaa, Itaalia, Tirana, Ungari, Rumeenia, Eesti,Läti, Leedu, pool poolast Bulgaaria, Osa poolast, Karjala 4. Millised prantsusmaa alad jäid pärast Compiegne i vaherahu (1940) Saksa okupa...
Metsarinded Loodusõpetus Puurinne Esimene metsarinne on puurinne. Puurinde alla kuuluvad kõik puud. Puurinne on kõige kõrgem rinne. Puurinne on näiteks mänd, kuusk, kask, lepp või tamm. Mänd Lepp KuuskTamm Kask Põõsarinne Kasvavad madalkasvulised puud ja põõsad. Põõsarinne võib olla tihe, hõre ning võib ka puududa. Harilik sarapuu Mage sõstar Harilik toomingas Paakspuu Harilik pihlakas Puhmarinne Kasvavad kuni 50 cm kõrgusega puhmad. Puitunud varrega. Maarjasõnajalg Mustikas Kukermari Pohl Kanarbik Rohurinne Kasvavad mitmeaastased rohttaimed. Rohtunud varrega. Õitsevad ja viljuvad. SinilillJänesekapsas Laanelill Leseleht Ülane Sambla ja Samblikurinne Koosneb...
Rahvusvahelised suhted enne I ms Imperialismi ajastu: Riikide blokkide kujunemine 2 suurt sõjalis-poliitilised blokid kolmikliit 1879-liiduleping Saksa ja Austria vahel 1871 sündis Saksa keisririik; Austria-Ungari keisririik II kohale(pl Viin) nende kahe vaheline liit (1879) mõni aasta hiljem liitub Itaalia see liit tekitas teistes riikides pahameelt Euroopale tundus, et loovad omavahel kamba ja teised tahtsid ka kamba luua. Prants ja vene. 1893 – teine riikide blokk hakkab kujunema Prantsusmaa ja Vene vahel (kui saksa ühte ründab, tuleb teine appi) Pr ja Vene koostöö oli saksa jaoks kohutav look Vene-Pr liiduga ühines ka Inglismaa 1904 London sai teha Pr’ga liidulepingu (Ingl-Pr) Entente Lerdiale/ Antante-lepingu nimi Hakati tegema sõjalisi plaane saksa vastu Oli Pr-Vene ja Pr-Ingl liidulepingud, puudus Vene-Ingl 1907 Ingl parandas Venega ...
Ajaloo referaat Otepää Gümnaasium 10a klass Mikko Buht Otto Tief Sõjaväelane Poliitik Haridus Peterburi Ülikool Tartu Ülikool Teenistuskäik sõjaväes 1916 Riia rinne 1918 Piirivalve Valitsuse teenistus Kalevlaste Malev 1920 loobus tegevteenistusest kapteni auastmes Poliitiline tegevus 1917 valiti Tief XII Armee Eesti Sõjaväelaste Täidesaatva Komitee ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks Riigikogu liige 1927 töö- ja hoolekandeminister Otto Tiefi valitsus Otto Tiefi Valitsus Peaministri asetäitja ja siseminister Otto Tief Haridusminister ··Arnold Susi Kaubandus- ja tööstusminister ··Rudolf Penno Kohtuminister ··Johannes Klesment Põllutööminister ··Kaarel Liidak Rahaminister ··Hugo Pärtelpoeg Sotsiaalminister ··Voldemar Sumberg Teedeminister ··Johannes Pikkov Välisminister ··August Rei Otto Tief 1944-1976 10 oktoober 1944 Otto Tief vangistati Pärast ...
Ajaloo kordamisküsimused 1. Mõisted 1) Lepituspoliitika Suuremate riikide vaheline poliitika, kus proovitakse anda vastaste tingimustele järele ja seeläbi probleeme vältida. 2) Anschluss Austria ühendamine Saksamaaga. 3) Müncheni kokkulepe (sobing) Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Tsehhoslovakkia vaheline kokkulepe, mis andis Saksamaale loa okupeerida Sudeedimaa. Tsehhoslovakkiale sunniti see peale. 4) MRP Molotov-Ribbentropi pakt. Nõukogude Liidu ja Saksamaa mittekallaletungileping. Jagas Euroopa NSVL-i ja Saksamaa vahel ära. 5) Atlandi harta W.Churchill'i ja F.D.Roosevelt'i vaheline Hitleri-vastase koalitsiooni leping. 14.august 1941. 6) Teherani konverents 28.nov 1.dets 1943. a) Stalin, FDR, Churchill. b) Lääneriigid ei kavatse NL-ga Baltikumi p...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
