Kanada Ottawa Angola Vabariik Luanda Ameerika Ühendriigid Wahinton Kongo Demokraatlik Vabariik Kinshasa Mehhiko Ühendriigid Mexico Kongo Vabariik Brazzaville Nicaragua Vabariik Managua Türgi Vabariik Ankara Costa Rica...
Sparta ja Ateena ühiskonna ja riigikorraldus polis Sparta Ateena asukoht Lakoonika ja Messeenia maakond Atika maakond Kesk-Kreekas Lõuna-Kreekas e Peloponnesose poolsaarel keskus 4 kindlustamata küla Linn Ateena...
Võtame aluseks Sparta ja Ateena riigikorraduse ja võrdleme seda Eesti omaga. Arutleme ka, mis oli head ja mis halvad küljed Ateena ja Sparta riigikorralduses. Arutleme ka seda, millele pööras rohkem tähelepanu Sparta riik ja millele Ateena riik. Ja samas, kuidas said riigid sellest kasu, et nad just sellist tegevist pooldasid rohkem...
Arutlus teemal ,,Ühiskonna-ja riigikorraldus Vana-Ida riikides" Umbes 6000 aastat tagasi hakkas mõnedel eriti intensiivse maaviljelusega aladel noorema kiviaja rahvaste hajali küladega asustus asenduma tihedamalt seotud ühiskondadega. Need olid esimesed kõrgkultuurid, mille teke tähistas maailma ajaloos uue arengujärgu algust. Ilmselt omavahel sõltumatult tekkisid need üksteisest piisavalt ka...
Sparta riigikorraldus ja Platoni ideaalriik sarnasused ja erinevused Ajalooallikad väidavad, et Platon võttis oma ideaalriiki visandades eeskuju Spartast. Tekib küsimus, mis köitis seda võimekat filosoofi just Sparta juures ning millest spartalikust ta oma ideaalriigi puhul loobus ? Sparta oli rangelt sõjalisele kasvatusele orienteeritud riik, mida juhtisid kaks kuningat. Nende ülesandeks oli...
Egiptuse ühendas umbes 3000. eKr Ülem-Egiptuse vaarao Menes. Mesootaamias kujunesid järkjärgult samuti umbes 3000 eKr Sumerite linnriigid. Egiptlased pidasid end autohtoonseteks, ürgseks rahvaks. Neil polnud päritolulgende, nad samastasid end universumiga. Egiptuse ühiskond oli rangelt h...
Jumalate esindajana maa peal oli vaarao kogu Egiptuse vaidlustamatu isand. Kõik pidi toimuma tema määramisel. Võimu teostamisks vajas ta arvukalt ametnikkonda. Selle mõjukam osa - kõrgem ametnikkond - koosnes suursugustest aukandjatest, kes olid Vana riigi kõrgajal peamiselt valiteja sugulased. Kõrgete aukandjate se...
lk.148-155 Rooma riigikorraldus a. Kes olid patriitsid ja plebeid? Patriits - suursuguste suguvõsade liikmed, esiisad usuti olevat asunud Rooma juba Romuluse ajal. Omasid kõiki kodanikuõigusi + ainult nemad pääsesid riigi ja preestriametisse ning senatisse. Plebeid - enamasti vaesed talupojad, pidid laenu patriitsidelt võtma ning neid ähvardas alatasa võlaorjus. Võisi...
· Mesopotaamia asub LähisIdas, tähendab tõlkes jõgedevahelist maad · Enamik Mesopotaamiast jääb praegu Iraagi ja Süüria, väiksem osa Türgi alale. Mesopotaamia · Loodusvaradelt vaene, külluses oli vaid savi ja pilliroogu; kujunes savitsivilisatsioon Savist ehitati, savi peale...
Vana-Rooma 2000 eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. 1000 eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal 800-500 eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruskite linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas Langeb kokku etrusikite...
saj germaanlaste võimu alla. Ida-Roomas püsis keisrivõim kuni 15. saj, mil Konstantinoopli vallutasid türklased. Ida provintsid tugevamad ja jõukamad. · Bütsants nimi tuleb Konstantinoopoli kreekapärase nimetuse Byzantioni järgi. · Riik oli jätkuvalt keisririik ja selle elanik...
MÕISTED Kuningate aeg aeg, mil kokku valitses 7 kuningat, etruskide hiilgeaeg Itaalias Puunia sõjad Rooma ja Kartaago vahel peetud 3 sõda, roomlased kutsusid kartaagolasi puunialasteks Hadrianuse vall tugev kindlusevöönd Põhja-Inglismaal, keiser Hadrianuse rajatud Kapitooliumi emahunt müüt sellest, kuidas emahunt imetas kahte hüljatud kaksikvenda Romulust (Rooma riigi rajaja) ja Remust, nüü...
Eesti ja Taani riigikorralduse võrdlus Eesti Eesti riigikord on parlamentaarne vabariik, kus valitsuse moodustamisel on määrav jõuvahekord parlamendis. Parlament on ühekojaline. Presidendi valib parlament iga 5 aasta tagant. Valitsuse moodustab peaminister, kelle nimetab president. Valitsuses on 15 liiget. Valitsuse määra...
Millised muutused toimusid kreeklaste maailmapildis hellenismiajastul? Hellenistlik periood algas 330. a eKr, kui toimus Aleksander Suure vallutusretk. Tolle sõjaretke ning sellele järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne Euroopast Lähis-Ida maadesse. Nende elupaigaks kujunesid sealsed vanad linnad, kuid rajati ka uusi as...
PTK 13 Keskajal sai alguse feodaalne killustumus, mis tähendas, et keskvalitsus oli nõrk ja riigivõimu korraldasid vasallid ehk suurfeodaalid. Kuningavõimu tähtsus vähenes ning tema ülesandeid (kohtumõistmine, maksude kogumine) anti üle vasallidele. Selline riigisüsteem oli iseloomulik kogu Euroopale, eriti aga Saksa-Rooma keisririigile. Kõige vähem killustun...
oskab võrrelda Kreeta-Mükeene kultuuri; Kreeta kultuur oli vanem Mükeene kultuurist(Kreeta-2000-1400eKr;Mükeene-15saj eKr) Mõlemad kultuurid võtsid kasutusele kirja(,kuid selle järgi ei saa kindlat pildi tollasest elust, kuna neid kasutati vaid majapidamisaruannetes) Kreeta lineaarkirja A ei osata tänaseni selgelt lugeda, Mükeene lineaarkiri B on tänaseks täielikult desifreeritud. Kreetas olid los...
Sparta Ateena Asukoht Lõuna-Kreekas (Lakoonika Kesk-Kreekas (Atika maakond) ja Messenia maakond) Kodanikud Lakioonika kodanikkond Atika kodanikkond vabad spartiaadid, enamik meessoost põliselanikud, Lako...
· Valitses põhiseaduslik monarhia. · Riigi pea kuningas/ kuninganna. · Seadusi võttis vastu parlament. · Enamusajast valitsesid konservatiivid. · Kaotas maailma juhtiva positsiooni riikide seas. · Mured: suur tööpuudus, võlg USA-le. · Kaubandusmaa. ( kivisüsi, riie ja masinad läksid välja, sisse toiduained.) · Tehnika vanane...
Koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. · Elanikke polnud kunagi üle kolme neljakümne tuhande. · Linnriiki valitsesid kodanikud. · kodanikud kõik vabad põliselanikest mehed. Kreeka polis · Toimus rahvakoosolek, selle otsus oli lõplik. · Rahvakoosoleku kõrval ka rikkuritest koosnev nõukog...
Volikogu määrab volikogu esimehe (tema on nagu president riigis) ning ka linnapea e. meeri (vallas vallavanema), kes nii nagu peaminister riigis viib ellu volikogu poolt vastu võetud kohalikud seadused e. määrused. Loomulikult ei saa kohalik seadus olla vastuolus riigi põhiseaduse e. konstitutsiooniga. Konstitutsioon on ülemuslik igas linnas ja vallas. *** Enne Suurt Prantsuse revolutsiooni oli riigikorraldus Euroopas hoopis teistsugune. Riiki valitses ainuisikuliselt MONARH (keiser, kuningas, tsaar), mistõttu sellist poliitilist režiimi nimetataksegi ABSOLUUTSEKS MONARHIAKS. Konstitutsioon puudus. Kõik riigi kodanikud olid keisri, kuninga või tsaari alamad. Kuningas määras ainuisikuliselt ministrid, kinnitas seadused, mõistis oma kohtunike kaudu kohut. Prantsusmaal oli kogu elanikkond jaotatud kolme seisusesse: preestrid, aadlikud j...