,,Katk" Tegelase Grandi analüüs NIMI: Joseph Grand VÄLIMUS: - ,,Esimesel pilgul ei olnud Joseph Grand tõesti mitte midagi muud kui väike linnakodanik, kellena ta ka välja nägi. Pikk ja kõhn, lotendavates riietes, mis ta alati liiga suured valis petlikus lootuses, et nii kestavad need kauem. Alumised hambad olid tal suuremalt jaolt alles, ülemised aga ära. Naeratus, mis kergitas just ülemist huult, näitas ta suud seetõttu päris hambutuna. Kui sellele portreele lisada veel seminaristi kõnnak, oskus liikuda piki seinaääri ja märkamatult uksest sisse lipsata, tema ümber hõljuv keldri- ja suitsulehk ja kõik tähtususetuse variandid, siis peab möönma, et teda oli võimatu kujutada mujal kui kirjutuslaua taga, kus ta kontrollis linnasaunade piletikontse või tegi mõnele noorele referendile kokkuvõtte köögijäätmete äravedamise uutest tariifidest. Isegi inimesele, kes...
Kokkuvõte Esimene peatükk · 1940ndatel Oranis-harrilik linn, inetu, kaubalinn, moodne linn, raha tähtsus, hoolimatus, kõledalt tühi ümbrus, puudub rohedus, maalilisus,varjutab mere, - Prantsuse prefektuur Alzeeria rannikul · rotid hakkasid surema · kojamees Michel hakkas tundma ennast halvasti · rottide laipade arv aina suurenes iga päevaga · infdok raadio teatas, et 25.kuupäevaks on 6231 rotilaipa põletatud · 28.aprill 8000 rotilaipa · linnas tõusis ärevus, teadmatus lakke · 29.aprill laipade arv kahanes märgatavalt tühiseks · Michel oli väga haige käis vaevaliselt, pea longus, käed-jalad laiali · Grandi naaber poos ennast ülesse, mis ebaõnnestus, sest Grand jõudis õigel ajal · Kui Rieux Michelit haiglaravile pani ja nad sinnapoole teel olid lämbus kojamees mingi nähtamatu raskuse all ta suri. · Kojamehe surmaga kaasnes linnas kabuhirm · on juba rohkem ohvreid alguses palavik, mis...
’’Katk’’ Camus Raamatu keskseks teemaks on katk 20. sajandil Prantsusmaa linnas Oranis. Linn otsustatakse karantiini panna ning seal sureb väga palju inimesi, haripunktis ulatuvad surnute arvud saja ning kahesaja vahele päevas. On palju probleeme, mis tulenevad katkust ning millega inimesed peavad tegelema – näiteks lähedaste kaotamine, söögi ja joogivee puudus, pidev hirm haiguse ees, eraldatud olek pereliikmetest jne. Lisaks on karmistatud seadusi, mis teevad elamise veel raskemaks. Raamatu žanr on eksistentsialistlik. Sündmuste areng on tekstis esitatud loogilises järjekorras - tekst algab lihtsa surnud roti leiuga ning järk-järgult läheb olukord halvemaks ning kõike on kirjeldatud päris detailselt. Autor alustab tegevust kevadega ning lõpetab järgmise aasta veebruariga. Katku haripunkt on raamatus peaaegu lõpus ning seejärel kirjeldab autor, kuid...
ALBERT CAMUS „KATK” XI klass Ülesanded 1) Kuidas reageerisid inimesed katkuepideemia puhkemisele Oranis? Rieux - Hakkas koheselt katku vastu võitlema, aitas organiseerida vabatahtlike sanitaarüksusi. Casteliga töötasid seerumi kallal.'' Nagu kõik teisedki selle maailma haigused. See, mis maksab ka teiste selle maailma hädade kohta, maksab ka katku kohta. Mõnda inimest võib see suuremaks teha. Kui sa aga näed häda ja valu, mida katk toob, siis peab olema hullumeelne, pime või argpüks, et temaga leppida.'' 'Ta teadis, et juba mõnda aega pole tema oskaks mitte enam inimeste ravimine, vaid üksnes diagnoosimine, ja võimatu oli ette näha, kui kaua see veel nõnda kestab. '' Castel '' Ma helistasin Richard'ile ja ütlsin, et on vaja laiaulatuslikke abinõusid rakendada, ja mitte sõnu teha, ning et epideemiale tuleb kas panna otsustav ...
Camuse romaan „Katk“ lugu saab alguse sellest, kuidas Alzeerias Orani linnas hakkab massiliselt rotte surema ning lõpuks saab sellest katk. Järk-järgult saab tõvest kõike ja kõiki ümbritsev reaalsus , mis paiskab ohvrid kannatustesse, hullustesse ja kaastundesse. Esmalt kirjeldatakse linna inetuna, millega tutvumise tuleb tundma õppida kuidas seal töötatakse, armastatakse ja surrakse. Omapärasem linna juures on see, et seal on vahel väga keeruline surra, sest haige tunneks seal ennast üksikuna ja ilma toetava abita. l osa Raamat algab üksiku kõledust tekitava vihjega, kuidas raamatut kõige kesksem tegelane doktor Bernard Rieux astub ühel aprillikuu hommikul oma kabinetist välja ja astub peaaegu peale lõpnud rotile. Algselt ta ei osanud sellest mingit numbrit teha, mis siis et ta nägi samal õhtul oma maja trepikojas rotti, kellel poolavatud suust tilkus verd. Päevad möödusid ja rotid tulid karjadena tänavatele, tehastesse jne igale p...
Teos: „Katk“ Autor: Albert Camus Inimpsühholoogia „Katkus“ Kirjanik ja filosoof Albert Camus sündis 1913. aastal Alžeerias Mondovi linnas põllutöölise perekonnas. Tema ema oli hispaanlanna, isa suri varakult. Suurest kitsikusest ja majandusraskustest hoolimata läks ta õppima Orani ülikooli filosoofiat. 1934. aastal liitus ta Prantsuse Kommunistliku Parteiga, millest ta aasta hiljem välja astus. Tema pahempoolne „angažeeritus“ jäi püsima ning olenemata kimbutavast tuberkoloosist oli ta ühiskondlikult aktiivne. Ta sai filosoofiaõpetaja tunnistuse ja hakkas tegelema ka teatriga. 1935. aastal asutas ta töölisteatri, kus tegutses nii näitlejana kui dramaturgina. 1938. aastal töötades ajakirjanikuna väljaande „Alger Republican“ juures, astus ta välja Alžeeria vähemusrahvaste kaitseks. Pärast selle sulgemist sõitis Camus Pariisis, tegi kaastööd „France-Soir’ile“ ja võttis se...
Ühiskond ja üksikisik. Ühiskond ning üksikisik on kaks põhiasja, mille ümber tiirleb kogu teema ülesehitus Alber Camuse raamatus ,,Katk". Teoses on märgata inimtundeid, vägivalda ja lootust kohesele pääsemisele. Nagu eelnevalt sai juba märgitud, on inimtunded väga hästi märgata. Seda seetõttu, et tundeid saab väga hästi kirjeldada. Inimese tuumaks loetakse kohusetunnet, seega on enamus inimesi valmis ka appi tõttama temale tundmatule inimesele. Suureks ühiskonna heategijaks kujunes välja doktor Rieux, kes hakkas ravima epideemia patsiente juba katku algusest peale ning püüdis aidata mingisuguselgi korral linnas säilima jääda. Muidugi mõsta oli peale Rieuxi veel paljusid inimesi, kes tegelesid katku ning tema loodud kaosega. Inimesed olid kohati kurvad ja sealt samast ka rõõmsad, aga ma arvan, et see rõõmsus tuli liigsest alkoholist, mida terve ühiskond tarbis alalõpmata. Alkohol ...
Katk algas kevadel mai alguses. Näis, nagu oleks maa, millel seisid meie majad, välja higistanud oma roiskunud ihumahlu, nagu näitaks ta nüüd avalikult paiseid ja mädanikke, mida siiamaani polnud kehapinnal märgata. Kujutleldagu vaid meie väikse, seni nii vagase linna jahmatust. Mõne päevaga oli ta roopast välja paisatud nagu terve inimene, kes lööb äkki vistrikke täis. Arst Bernard Rieux aitas katku epideemia ajal tervet linna. Ta ei kartnud, et võib ise ka nakatuda. Isa ,preester Paneloux Ajakirjanik Raymond Rambert oli jäänud lõksu linna, sest ta oli Oranisse ainult artiklit kirjutama tulnud ja ta armastatud oli jäänud Prantsusmaale. Algul pöördus ta ametnikke poole, et tehtagu talle erand, kui see ei õnnestunud. Siis sai ta sõbra Cottardi kaudu tuttavaks salakaubavedaja, kes omakorda teadis kaht valvurit, kes oleks Rambertile abiks. See plaan aga venis ning lõpuks kui oli aeg lahkuda, otsusta ajakirjanik linna jääda ning haig...
,,Katk'' A.Camus 1)Kirjelda katku laastamistööd Orani linnas. Teos algab sellega, et kogu linnas hakkab massiliselt rotte surema. Alguses ei tehta sellest eriti suurt numbrit, loodetakse, et küllap läheb see aja jooksul mööda. Neljandast päevast alates tulid rotid juba karjakaupa tänavaile surema. Öösiti oli koridorides ja väikestel põiktänavatel selgesti kuulda nende nõrku surmapiiksatusi. Äärelinnades vedeles neid hommikuti lausa rentslis, verepiisake teraval koonul ühed tursunud ja mädanemas, teised kangestunud, vurrukarvad veel püsti. Näis, nagu oleks maa, millel seisid meie majad, välja higistanud oma roiskunud ihumahlu, nagu näitaks ta nüüd avalikult paiseid ja mädanikke, mida siiamaani polnud kehapinnal märgata. Ühel hommikul aga ei tundnud kojamees ennast hästi ning iga päevaga jäi ta üha viletsamaks. Kaela lümfisõlmed ja jäsemed olid tursunud, küljel oli tekkinud 2 tumedat aina laienevat laiku. Näojume oli rohekas, liimerdav...
Albert Camus (1913-1960) Hukkus küpses loomeeas, autoõnnetuses. Jõudis eksistentsifilosoofiani Sartre'iga enam-vähem ühraeglselt, kuid sõltumatult. Sündis Alzeerias Mondovi linnas põllutöölise perekonnas, ema oli tal hispaanlanna. Temagi isa suri varakult. Pere majandusraskustest hoolimata läks Camus'l korda pääseda Orani ülikooli filosoofiat õppima. 1934. a liitus ta Prantsuse Kommunistliku Parteiga. Astus aasta hiljem välja. 1930. aastast alates kimbutas teda tuberkuloos. Ta sai filosoofiaõpetaja tunnistuse, samas hakkas tegelema teatriga, asutas 1935. a töölisteatri, kus tegutses nii näitleja kui ka dramaturgina. Võttis osa vastupanuliikumisest. Samaaegselt kirjutas ta esikromaani "Võõras" (1942; ek. 1966, 1989) ja essee "Sisyphose müüt" (1942; ek. 1972, 1989). Camuse "Katk" sai tema menukaimaks teoseks (ek. 1963, 1989) "Mässav inimene" avaldas Camus 1951.a (ek. 1996) näidend "Caligula" (1944; ek. 1989) romaan "Langus" (1956; ek. 19...
Albert Camus ,,Katk" Tegemist oleks justkui kroonikatega aastast 194... linnas nimega Oran. Raamatu kõige kesksem tegelane on doktor Bernard Rieux. Tema ümber on üsna mitu tegelast, kes kõik toetavad üksteist. On ajakirjanik Rambert, Cottard, lõbus mees Tarrou, Paneloux ja veel mitu inimest. Küsimus: kuidas teha nii, et aega kaotsi ei läheks? Vastus: tajuda seda kogu ta pikkuses. Mis viisil? Veeta päevi hambaarsti ooteruumis ebamugaval toolil; istuda pühapäeva pärastlõunal kodus rõdul; kuulata ettekandeid tundmatus keeles; otsida välja kõige pikemad ja kõige ebamugavamad raudteemarsruudid ja need püsti seistes läbi sõita; seista teatrikassa piletisabas ja jätta siis etendusele minemata jne. Lugu saab alguse sellest, et kogu linnas hakkab massiliselt rotte surema. Alguses ei tehta sellest kuigivõrd suurt numbrit, loodetakse, et k...
Tegemist oleks justkui kroonikatega aastast 194... linnas nimega Oran. Raamatu kõige kesksem tegelane on doktor Bernard Rieux. Tema ümber on üsna mitu tegelast, kes kõik toetavad üksteist. On ajakirjanik Rambert, Cottard, lõbus mees Tarrou, Paneloux ja veel mitu inimest. Küsimus: kuidas teha nii, et aega kaotsi ei läheks? Vastus: tajuda seda kogu ta pikkuses. Mis viisil? Veeta päevi hambaarsti ooteruumis ebamugaval toolil; istuda pühapäeva pärastlõunal kodus rõdul; kuulata ettekandeid tundmatus keeles; otsida välja kõige pikemad ja kõige ebamugavamad raudteemarsruudid ja need püsti seistes läbi sõita; seista teatrikassa piletisabas ja jätta siis etendusele minemata jne. Lugu saab alguse sellest, et kogu linnas hakkab massiliselt rotte surema. Alguses ei tehta sellest kuigivõrd suurt numbrit, loodetakse, et küllap läheb see ,,paha nali" aja jooksul mööda. ,,Neljandast päevast alates tulid rotid juba karjakaupa tänavai...
Albert Camus „Katk“ Mina lugesin teost „Katk“, mille autoriks on Alber Camus. Raamatu tegevus on antud edasi kroonika laadis, mis jutustab Oran linna traagilist sündmust. Jutu peategelaseks on doktor Bernard Rieux, kes on selle linna tuntud arst. Peale tema on veel: Cottard, Tarrou, Rambert, Paneloux. Jutu alguses esitab jutustaja küsimuse, et kuidas võtta ajast kõike? Vastuseks leiab ta, et tuleb veeta terve päev hambaarsti ooteruumis ebamugavas toolis, istuda pühapäeva pärastlõunal kodus rõdul, kuulata ettekandeid tundmatus keeles, otsida välja kõige pikemad ja kõige ebamugavamad raudteemarsruudid ja need püsti seistes läbi sõita jne. Kogu lugu saab alguse sellest, et linnas hakkavad rotid surema. Kõigepealt üksikud, kuid mida päev edasi, seda rohkem, lõpuks vedelevad surnud rotid hunnikus tänavate rentslites. Millegipärast ei teinud linnavalitsus aga sellest välja, m...
A. Camus ,,Katk" Jah, katk kui kergesti leviv nakkushaigus, mida kannavad edasi närilised, eriti rotid ja ümisejad. Esmalt hakkavad linnas pesitsevad rotid surema, tulles seda tegema tänavale, edasi haigestuvad inimesed üha rohkem ravimatusse haigusesse, mille tõttu tabab neid surm ja viimaks suletakse linn karantiini. Camus analüüsib tohutult just seda, kuidas saavad inimesed hakkama eelkõige iseendaga tõugatuna üksildusse, äralõigatuna lähedastest. Millised tunded valdavad inimesi katku esimestel kuudel ja millisteks on transformeerunud kaaskodanike inimmõtted katku viimases etapis. Camus' tõeliselt hämmastav sõnastus analüüsimaks erinevate, väga erinevate, isiksuste loomust ja viimase muutumist. Paljud kaaskodanikest jätsid katku süvenemise ajal kõrvale oma egoistlikkuse ja hakkasid tööle koos teistega, et katku vastu võidelda, kuid oli ka ne...
Alber Camus "Katk" Alber Camus Sündis 7. novembril 1913 Prantsuse kirjanik ja filosoof 1940 kolis Pariisi Saanud Nobeli kirjandusauhinna Hukkus 4. jaanuaril 1960 Aeg ja koht Tegevus toimub PõhjaAafrika rannikul asuvas Orani linnas 1940. aastatel. Põhiprobleem Katk, mis rahvast hävitab Elu ja surm Olulisemad tegelased Bernard Rieux (peategelane) Joseph Grand Jean Tarrou Castel Rambert Põhisündmused Linnas hakkab massiliselt rotte surema Pärast rottide surma haigestuvad inimesed rängalt Öeldakse see sõna välja, mida kõige enam kardeti, "katk" Surmajuhtumeid tuleb aina juurde ja linn suletakse Ramberti põenemisplaan Katk hakkas taanduma Hinnang Katk ja sõda hävitavad inimesi Hirm ja lähedaste surm Hinnatakse väärtusi, mis enne ei olnud olulised Katkupisik ei kao iialgi Tsitaadid "Ikka ja jälle tuleb ajaloos hetk, kus neid, kes julgevad ütelda, et kaks korda kaks on neli, karistatakse surmaga" "I...
ERLE MAIDO 4 21.02.2015 I 20. sajandi maailmakirjanduse teos 1. Teose pealkiri Teose pealkiri on „Katk“. 2. Teose autor Teose autor on Albert Camus. 3. Tegevusaeg ja -koht/kohad Tegevuskoht on Orani linn Alžeeria rannikul ja tegevus toimub 1940ndatel. 4. Peamised tegelased, ühe tegelase põhjalikum iseloomustus Peamised tegelased on doktor Bernard Rieux, Jean Tarrou, kantseleiametnik Joseph Grand, härra Cottard, ajakirjanik Raymond Rambert, kohtu-uurija Othon, kirikuõpetaja Paneloux. Raymond Rambert oli Orani külastav ajakirjanik, kelle eesmärgiks oli Rieux’lt saada oma reportaaži jaoks andmeid araabl...
Katk Albert Camuse romaan Katk räägib Orani linna reageerimisest ja tegutsemisest, kui linna on tabanud katk. Katkuepideemia alguspunktiks on massiivne rottide suremine. Rotid tulevad värske õhu kätte, kangestuvad ja hetk hiljem surevad. Alguses on rotte suhteliselt vähe, kuid neid tekib iga päevaga aina rohem juurde. Raamatu peategelane doktor Rieux ei arva rottide loost suurt midagi, kuni ühel päeval tunneb tema kojamees end väga halvasti. Kojamehel on lümfisõlmed tohutult paistes ja kehale tekivad imelikud laigud ja mädapaised. Mõne aja pärast kojamees sureb ning linnas tekivad aina rohkematel inimestel samasugused haigustunnused, haigus lõpeb igakord surmaga. Kuigi arstid seda endale tunnistada ei taha, õeldakse lõpuks siiski välja sõna katk, ning linn pannakse karantiini. Kuulutatakse välja katkuseisukord. Nakatunute ja hukkunute arv kasvab iga päevaga ja väikelinnas on pingeline ja kartlik õhkkond. ...
Autor: Teos: Tegelased: Sophokles "Kuningas Oidipus" kuningas Oidipus Platon "Pidusöök" William Shakespeare "Hamlet" Prints Hamlet, Hamleti onu Claudius, Hamleti ema Gertrude, Ophelia Johann Wolfgang von Goethe "Faust" Faust, Mefistofeles, Margareta Prosper Mérimée ,,Carmen" Carmen, Don Jóse Elus ei saa kõike mida tahetakse ning kõigi oma tegude eest tuleb lõpuks maksta. Juhan Liiv ,,Vari" Orb Villu August Kitzberg "Libahunt" Margus, Mari, Tiina August Gailit Ekke Moor Ek...
Camus ,,Katk,, 1. 1)Orani linna ründas katk. Inimesed pandi oma linna luku taha ja hakati katku vastu võitlema. Lõpuks saadi ühe ravimi abil katkust lahti, aga laaste töö oli siiski väga võimas. 2. 2)Rambertil oli plaan põgeneda sealt linnast ja minna oma naise juurde, kellesse ta oli armunud. Kui valitsus ei andnud talle luba lahkuda, saades aru Ramberti murest, kuid siiski mitte erandeid tehes, siis leidis ta ka teise mooduse, kuidas linnast pääseda. Ta hakkas suhtlema nn allilma tegelastega, kes oleks ta salaja toimetanud üle piiri. Need allilma tegelased tundsid paari piirivalvurit, kes olid raha eest nõus nende plaanis kaasa lööma. Plaan ei õnnestunud, sest mitu korda jäeti Rambert kokkusaamisel ootama ning kui lõpuks jõudis kätte aeg, kus ta oleks saanud üle piiri, mõtles ta ümber. Ta mõtles ümber, sest alguses ta ei tundnud, et ta kuulub sinna linna, aga kui ta oli ...
„Inimene on see, kelleks ta end ise teeb.” (J.-P. Sartre) Meie ümber on palju erinevaid inimesi ning kehadega igati võrdne arv on ka inimloomusi ja mõttemaailmu. Kõik isiksused siin ilma peal on aga erinevad, alati kellegi kindla isiku poolt loodud, ilma kõrvalise abita, ei saa ju keegi muuta kellegi teise olemust ilma, et too mõistuse- ja mõtte omanik selles protsessis kuidagi kaasa lööks. Iga inimene kujundab ise ja ainult ise oma tulevikku, inimene on see, kelleks ta end ise teeb. Kogu inimese olemus, tema „ise”, on peidus tema mõtetes ja tunnetes. Kui keegi aina kahtleb ning mõtleb iseendast vaid negatiivsetes toonides, siis ei lähe mööda palju aega kuni ta sisemus ka päriselt tema mõttekujutlusele vastab. Õnneks aga kehtib sama põhimõte ka positiivse mõtlemise puhul. Näiteks seni kuni A. Camus`e teosest „Katk” tuntud doktor Rieux päevast-päeva südant valutas seoses katku ja tulevikuga ei läinud ta olemine kuidagi pa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
