PERVASIIVSED ARENGUHÄIRED Pervasiivsete arenguhäirete ( Pervasive developmental disorders ingl. k.; Perturbationes progressus pervadentes ld. k.) puhul on tegemist Enamikul juhtudel on lapse areng anomaalne juba imikueast ja vaid mõnel manifesteerub seisund esimese viie eluaasta jooksul.Tavaliselt (mitte alati) täheldatakse ka üldist kognitiivsete funktsioonide (taju, mälu, mõtlemise) kahjustust. Eelpool nimetatud tunnused on päsivad ning varieeruvad üksnes avaldumise intensiivsuse poolest. Pervasiivseid arenguhäireid määratletakse lapse käitumise muutuste alusel, võrreldes nende tegevust vaimsele vanusele iseloomuliku käitumisega (vaatamata sellele, kas on mahajäämust või mitte). Mõnikord on need häired seostatavad (arvatavasti sellest ka tingitud) mõne läbipõetud või olemasoleva haigusega (kõige sagedamini imikukrambid, üsasiseses perioodis läbipõetud punetised, tuberoosne skleroos, tserebraallipidoos või fragiil-x kromosoomianomaalia...
Mutatsioonid Downi sündroom Kõige levinum kromosoomhaigus Downi sündroom sai oma nime inglise arsti John Langdon-Downi poolt Tekkepõhjuseks peetakse häiret munaraku või spermatosoidi moodustumisel Väliseid sümptomeid on palju(väike pea, kõrvad väiksed,sõrmed lühikesed, suu on poolavatud, kõõrdsilmsus jne.) Esieb ka kaasasüninud südamerike Ravim puudub Edwardsi sündroom Esineb rohkem tüdrukutel 18. kromosoon on kolmekordistunud Esinevad nii kehavälised kui ka kehasisesed väärarengud ( kompäed, puudub osa sisikonnast, kopsud välja arenemata, kõrv puudulik, vähem sõrmi, jalad väljapoole) Surevad väga noorelt Sündroomi kirjeldas ja määras põhjuse Inglise geneetik John Hilton Edwards Turneri sündroom Esineb ainult tüdrukutel Üks kahest X-kromosoomist puudu, kromosoomi struktuur on muutunud või see on kahjustunud Tunnused-lühike kasv, laienenud, madal juuksepiir kuklal, palju sünnimärke kehal, käsivarred on küünarnukist väljapoole pain...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST Annika Kukke Autistist lapsed Juhendmaterjal Õppejõud: Reet Rääk Mõdriku 2011 MIS ON AUTISM? Autism on endassesulgumine, mis on psüühiline häire, millele on iseloomulik inimsuhetest eemaldumine ja nende asendamine omaloodud fantaasiamaailmaga. AUSTISMI LIIGID: Lapseea autism Atüüpiline autism Retti sündroom Aspergeri sündroom Inimese muu desintegratiivne häire AUTISMI SÜMPTOMID Puudub silmside Ükskõiksus suhtlemises Rutiini vajadus Osaleb mängus ainult täiskasvanu initsiatiivil Stereo...
Iseseisev töö 1 (geneetika 5 loengu materjalide põhjal: suguliitelised ja mitokondriaalsed haigused) 1. Mis on autosoom ja mis on gonosoom? Autosoom e. Kehakromosoom, genosoom e. sugukromosoom 2. Millised geenid on suguliitelised geenid? Neid sugukromosoomides olevaid geene, mis ei määra sugutunnuseid nimet. Suguliitelisteks geenideks. Sootunnused, sooga mitteseotud tunnuseid 3. Millest on põhjustatud suguliitelised haigused? Mutatsioonidest suguliitelistest geenidest 4. Kuidas jaotatakse (eristatakse) suguliitelisi pärilikke haigusi ja kuidas nad võivad päranduda? X – liitelased. Nad võivad päranduda kas dominantselt või retsessiivselt. 5. Millest on põhjustatud X-liitelised pärilikud haigused? X-liitelised pärilikud haigused on põhjustatud X-kromosoomis asuvatest geenimuutustest. Vaimse alaarenguga nähud. 6. Nimeta 3 X-liitelist dominantset haigust? ...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond xxxxxxxxx AÜSRx 18- KUU KUNI 5- AASTA VANUSTE LASTE ERIVAJADUSTE JA PUUETE ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Dagmar Narusson Pärnu 2016 SISSEJUHATUS Suurem osa erivajadusi ilmnevad varajases lapsepõlves. Paljude puuete puhul arenevad lapsed mingi ajani normaalselt ja just kindlas vanuses hakkavad tekkima tagasilöögid ja spetsiifilised tunnused, mis annavad märku puude olemasolust. Antud töö eesmärk on uurida ja kirjeldada varajases lapsepõlves kõige sagedasemaid haigusi ning puudeid ja erivajadusi. Väikelapse ning eelkooliiga on aeg, mil inimene hakkab oma keha üle kontrolli omama ning seda keskkonnas kasutama. See on aeg, mil lapsed saavad aru soo erinevustest, õpivad suhtlema ning muutuvad veidi iseseisvamaks oma vanematest. Väikelapse eas toim...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 Bjhchgchcjv hcjhc AUTISM JA MINA Artikkel Õppejõud: nbvjhcj, MA Mõdriku 2015 nbvjhvjhvkv AUTISM JA MINA Artiklit innustas mind kirjutama huvi autismi vastu. Minus on täheldatud selle psüühikahäirele iseloomulikke jooni. Artiklis seletan ma kõigepealt autismi erinevaid vorme ja paralleelselt analüüsin ennast nendega. Autism on arenguhäire, mis mõjutab inimese suhtlemisvõimet ja suhteid teiste inimestega. Samuti mõjutab autism seda, kuidas inimene enda jaoks maailma tõlgendab. Järgnevalt analüüsin end ja vaatlen kõrvuti endaga autismi liike: Lapseea autism. Väga harvaesinev psüühikahäire, kus normaalse arenguga lapsed kaotavad motoorse, ...
AUTISM SISSEJUHATUS Antiikajal ja keskajal nimetati autismi haigeid lapsi kui "haldjate või kuradi poolt vahetatud laps". (Lovaas 1998.) 1943. aastal Leo Kanner USA-s kirjeldas gruppi lapsi, kellel esinevate omapäraste käitumis-/suhtlemishäirete eristamiseks muudest lapseea psüühikahäiretest ta võttis tarvitusele nimetuse "early infantile autism" (kirjanduses tuntud ka kui Kanneri sündroom). Neil lastel oli rida ühiseid jooni. (Lovaas 1998.) XX sajandi I poolel ei peetud autismi kehaliseks (ajukoe) haiguseks, vaid emotsioonihäireks, mis sugenenud vanemate ebaõigest või endale teadvustamata vaenulikust suhtumisest lapsesse. Pöörde sellesse arvamusse tõid alates 1960-ndaist aastaist uued andmed lapse psühholoogilisest ja kõne- ning keelearengust, aju funktsioonidest, samuti mitmete uurijate (M. Rutteri, Chr. Gillbergi jt) autismialased uuringud. (Lovaas 1998.) ...
Geneetiline põhjus Peamised sümtomid diagnoosimine Fenüülketonuuria Geeni mutatsioon 12. Käte värisemine, Verest määratakse Kromosoomis, tasakaalu häired, fenüülalaniini tase fenüülalaniini lagundav mõtlemis- ja 3 päeva peale valk on vigane ning keskendumishäired sündi. selle tase on veres kõrgem Tsüstiline fibroos tekitab mutatsiooni nn Korduvad hingamisteede Kuna defektne on tsüstilise fibroosi nakkused, krooniline rakumenbraani transmembraanse obstruktsioon, kloriidiooni pump, regulaatori (CFTR) kopsupõletik, diagnoositakse geenis. Selle kopsupuhitus, tsüstilist fibroosi ...
Üld- ja käitumisgeneetika Autism Kuni aastani 1980 (keskkonna mõjuga: vanemliku hoole puudus, (ajutraumad) Ühemunakaksikud: erinevad uuringud: 60-90 %-l mõlemal autism, seega väga tugevalt geneetiline (nt. Aspergeri südroom) Autism ise, kuid vähemalt 20% juhtudel autism kaasnähtuseks, nagu o Komplekssed geneetilised haigused (sündroomid), Aspergeri ja Helleri sündroomid o Üksikgeensed geneetilised haigused, fragiilse X-sündroom, Retti sündroom o Epigeneetika: DNA metülatsioon, imprinting o Sünnitraumad ja lapsepõlve arenguhäired (1-3 a. lastele erinevaid ravimeid, ka vaktsiine) Hüperaktiivsus ADHD = Attention-deficit hyperactivity disorder Individuaalsed geenid kindlaks tehtud Kaksikute uurimisel pärandumine 75% NB! Autism ja ADHD on ilmselt kaks kõige tugevama päriliku määratlusega psüühilist haigust Memeetika M...
Üld- ja käitumisgeneetika 1. kontrolltöö Teema 1. Sissejuhatus üld- ja käitumisgeneetikasse. 1. Geeniused ja geenid Geenius: harukordselt andekas inimene, suurvaim. Geenius on see, kes on suutnud oma päriliku potentsiaali ideaalselt hästi realiseerida. 2. Käitumisgeneetika: autismi geneetiline alus autism (ingl. Autism) - Endassesulgumus, lapsepõlves ilmnev psüühikahäire, esineb ka täiskasvanuil. Põhjuseid otsitakse geenidest, sünniprotsessist, loote- kui ka beebieast. Milles ollakse kindlad on see, et antud häiretel on bioloogiline alus ning et lastevanemate kasvatusmeetodid ei põhjusta lapsel seda häiret. Erinevate uuringute järgi ühemunakaksikutel 60-90%-l mõlemal autism, seega on väga tugevalt geneetiline. Autismi tüüpi haigused (ASD=autism spectrum disorders): Autism ise, kuid vähemalt 20% juhtudel autism kaasnähtuseks, nagu Komplekssed geneetilised haigused (sündroomid), Aspergeri ja Helleri sündroomid Üksikgeens...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Karin Roost AUTISM Iseseisev töö Tartu 2010 2 Situatsioon: 8-aastane poiss saabus lastepsühhiaatriaosakonda seisundi täpsustamiseks. Sõnalist kontakti saavutamine poisiga on keeruline; mõne õega on nõus rääkima, mõnega üldse mitte. Samuti ei ole patsiendiga võimalik pilkkontakti saavutada. Poiss on haiglasse saabumisel rahutu ja ärev. Teadmata põhjustel eelistab ta viibida tualettruumis, kus ta keerab kraani lahti ja jälgib vee voolamist. Poiss on väga valiv toidu suhtes, mõnel päeval keeldub haiglatoidust täielikult. Toidust keeldumise põhjust ei ole õnnestunud välja selgitada. Emalt saadud info põhjal on poiss muust toidust keeldumisel alati nõus sööma mahlajäätist. Enamasti meeldib poisile veeta aega üksi, ainukeseks erandiks on doomino, mida ta on nõus mängima teiste lastega. 3 Arutelu: Antud situatsioonist ilmn...
Üld- ja käitumisgeneetika I loeng 1. Geeniused ja geenid - Enamusel geeniustest on autism (aspergeri sündroom) - Geenius on see kes on suutnud oma päriliku potentsiaali ideaalselt hästi realiseerida Geeniuse tunnused: - Mõnuainete tarvitamine - Sinised silmad - Strateegijad-planeerijad - Suur rinnapartii - Öine eluviis - Kõrge libiido 2. Käitumisgeneetika – autismi geneetiline alus Autism – neurodegeneratiivne haigus - Kuni 1980a – keskkonna mõju – vanemliku hoole puudus ja ajutraumad - Ühemunakaksikud – 60-90% mõlemal autism – väga tugevalt geneetiline - Autism ja ADHD on 2 kõige tugevama päriliku määratlusega psüühilist haigust Registreeritud autiste aina rohkem Autism kui mutatsioon Deletsioon, duplikatsioon ja inversioon - Kromosoomanomaaliad millel arvatakse olevat autismi tekkel...
Neuroloogia Närvisüsteemi anatoomiline jaotus: Kesknärvisüsteem (aju & seljaaju) Perifeerne närvisüsteem (somaatiline & automaatne närvisüsteem) Närvisüsteemi funktsionaalne jaotus: Kesknärvisüsteem - vahendab käitumist (aju & seljaaju) Somaatiline närvisüsteem - sensoorse info ülekanne, liigutuste tekitamine (kraniaalnärvid & seljaajunärvid) Autonoomne närvisüsteem - tasakaalustab sisemisi funktsioone (sümpaatiline & parasümpaatiline) Närvisüsteemi funktsioonid: 1. Sensoorne - retseptorid avastavad organismi siseseid muutusi ning juhivad info spinaal- või kraniaalnärvide kaudu pea- või seljaajju 2. Integratiivne - sensoorse info taju, analüüs, talletamine ja sellest lähtuvate otsuste langetamine (enamasti peaaju tasandil) 3. Motoorne - vastureaktsiooni andmine lihaste ja näärmete aktiivsuse muutmise kaudu Närvisüsteemi varast arengut mõjutavad protsessid, mis toimuvad enne neu...
1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha); o Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub; o Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis s...
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Õpetajaharidus ja kasvatusteadused ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS Õpipäevik Juhendaja: Tallinn 2016 Sisukord Lugemispäevik............................................................................................................................3 a.Logopeedilised jutukesed.........................................................................................................3 b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus..........................................................3 c.Erivajadusega laps lasteaias.....................................................................................................4 d.Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele..........................................4 e.Mis on autismispektri häire?...................................
Neuropsühholoogia I LOENG – SISSEJUHATUS, NÄRVISÜSTEEMI ÜLESEHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTTED Avatud ja valikvastused, õpiväljundite küsimused! Aju peamised osad ja nende funktsioonid - Väikeaju – koordinatsioon, liigutuste sujuvus - Mandelkeha ehk amügdala – hirm - Preforntaalkoor – lühimälu, planeerimine, tähelepanu - Hüpotalamus – homöostaas (temperatuur, janu jne) - Hipokampus – ruumiline mälu, õppimine - Mõhnkeha – ühendab kahte ajupoolkera - Kuklasagar – nägemispiirkond Neuropsühholoogia kujunemine - 1700 esimesed kirjalikud märkmed närvisüsteemist - Aristotelese mentalism – mittemateriaalne psyche vastutab mõtete, tunnete ja käitumise eest - Descartes 17. saj. - Dualism, organism kui masin, ajutüves asuv käbinääre hinge asukohaks - Loomadel pole hinge ja lastel tekib alles 7. elueaks, vaimse häirega inimesed on hinge ära kaotanud. - Neuropsühholoogid on materialistid – hing, vaim, meel ja keha on erine...
Neuropsühholoogia kordamisküsimused I LOENG Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees ja neuroni hüpotees (mida kumbki tähendab). - Aju hüpotees – käitumise allikaks on aju - Neuroni hüpotees – idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron Aju hierarhiline ülesehitus – vanemates ajuosades nagu ajutüvi asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid (suurimast väiksemaks): 1. Aju 2. Ajutüvi – kontrollib südametööd ja hingamist, säilitab teadvusel oleku ja reageerib und 3. Cerebellum – rütm, balanss, tähelepanevus, aitab koordinatsioonida, reguleerib emotsioone 4. Limbiline süsteem – emotsioonid, mälestuste tekkimine ja ühendamine 5. Cerebral cortex - Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted Anatoomiline jaotus: - Kesknärvisüsteem – aju ja seljaaju - Perifeerne närvisüsteem – somaatiline NS ja autonoomne NS Funktsionaalne jaotus - KNS – aju ja seljaaju - Somaatiline NS –...
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju...
Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST I. SISSEJUHATUS Suurem osa psühholoogiast huvitub sellest, mis kõigil inimestel või vähemasti suurtel inimrühmadel (mehed-naised, kollektivistid-individualistid vms.) ühist on. Kliinilise psühholoogia huviobjektiks on aga indiviid või see, mis väga väikestel inimrühmadel (akuutsed skisofreeniahaiged, agorafoobikud vms.) ühist on. Seda võib sõnastada ka nii, et kliiniline psühholoogia tegeleb rohkem erinevuste kui ühisustega. Esimene küsimus on käsitletava üksikisiku erinevus teistest ehk normist. Erinevuse aste teistest on ühel suurem, teisel väiksem. Teatud astme juures tekib küsimus: kas see on veel normaalne? Kas see suu kuivus, käte värin, südamekloppimine, keskendumisvõimetus ja kartlik eelaimus läbikukkumisest on normaalne eksamieelne ärevus? Mis näitab motivatsiooni taset ja aitab end parimal ta...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
