DNA reparatsioon DNA reparatsioon ehk DNA parandamine on protsess, mille käigus eemaldatakse DNA-s erinevatel põhjustel tekkinud kahjustusi. DNA-s tekib pidevalt kahjustusi, mis kinnistuvad järgmise replikatsioonitsükli jooksul mutatsioonidena. Mutatsioonid on muutused organismi genoomse DNA nukleotiidses järjestuses, mis kinnituvad ja millega võivad kaasneda vaadeldava kogumi tunnuste muutused. Looduses on mikroorganismide kasv limiteeritud, kuna keskkonnatingimused on enamasti ebasoodsad. Põhilised kasvu limiteerivad tegurid on ebasoodne temperatuur, pH ja osmolaarsus. Samuti on piiratud toitainete kättesaadavus. Seega ei saa bakterid looduses pidevalt paljuneda ja on puhkavas seisundis ehk statsionaarses faasis. Sellises olukorras on eelistatud bakterid, kes suudavad piisavalt kiiresti kohaneda olemasolevate keskkonnating...
1. Millal ja mis tulemusega lõppes 1. Ms? 1918. aasta nov. Sõda nõudis miljoneid inimelusid. Lõppes Compiegne'i vaherahuga. Sõja võitis Antant(Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa) ja kaotas Kolmikliit(Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria,Türgi). Kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. Otsustati, et kaotajad peavad maksma sõjakahjud e. Reparatsioonid. 2. Mis on reparatsioon? Sõjakahjud. (kaotajatel lubati omada vaid väga väikest sõjaväge. Samuti vähendati kaotajate territooriumi). 3. Millal ja mis eesmärgil loodi Rahvaste Liit? Selle organisatiooni eesmärk oli lahendada riikide tülisid rahumeelselt. 4. Miks 1930ndatel aastatel said paljudes riikides võimule diktaatorid? Sest loodeti, et vaid tugevakäeline karm valitsemine ehk diktatuur suudab taastada riigis korra ning muuta elu paremaks. 5. Tee ülevaade Pariisi rahu konverentsist. Esialgu arutati rahulepingute eelnõusid suure kümne...
Ajalugu- KT !! ptk 1-2 Mõisted: Reparatsioon- kahju täielik hüvitamine sõja võitjale Versaille's- süsteem-pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus, mille järgi pidi Saksamaa leppima väga raskete rahutingimustega Rahvasteliit-pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö Diktatuur- jõule toetuv võim, ainuvõim riigis Wilsoni 14 punkti- ameerika presidendi tingimused rahulepinguks, tema arvates oleks pidanud olema nn "võitjateta rahu", teised rigid nendega ei nõustunud ja nõudsid saksamaale väga akrmi karistust Aggressor- sõjaalgataja ja vallutaja Berliini- Rooma telg- Saksamaa ja itaalia sõjalis-poliitiline liit Nõukogude liidu vastu Kominteri-vastane pakt- Saksa kokkulepe jaapaninga, msi võitles samuti Venemaa vastu ( Kommunistliku internatsionaali) New Deal- Usa presidendi Roosevlt'I kava suurte reformide algatamiseks, et...
I Maailmasõda * 1914-1918 Antantid (Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa) ning Kolmikliit (Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia). Antantid võitsid ning otsustasid Euroopa üle. Saksamaa pidi kaotuse tõttu hakkama reparatsiooni Inglismaale ja Prantsusmaale maksma. Hispaania kodusõda * 1936-1939 Sõda tekkis, kui Hispaanias võitsid üldvalimised Rahvarindeks ühinenud vasakpoolsed erakonnad, millega sõjaväelased ei olnud rahul. Vabariiklased (toetasid: Nõukoguderiik) ning Sõjaväelased (juht: Franco, toetajad: Saksamaa, Itaalia ja Portugal). Vabariiklased kaotasid ning riigis kehtestati Franco diktatuur. Versaille leping * 1. Saksamaa pidi loobuma paljudest oma piirialadest. 2. Saksamaal ei tohtinud olla ka sõjamasinaid. 3. Prantslased tahtsid saada Saksamaalt Reinimaad, vältimast Saksamaa rünnakut Prantsusmaad (seal ei tohtinud olla sõjaväge ega -varustust). 4. Lubatud oli 100 000 elukutselist vabatahtlikku maa- ja 15 000 mereväelast. 5. Saks...
Kordamisküsimused 1. Pariisi rahukonverents: millal, miks ja kes osalesid. Millal? 18. Jaanuar 1919 Miks? - Taheti sõlmida rahu, seda hoida ja taheti lõpetada sõda. Kes osalesid? - Võitjariigid, kelleks olid Usa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Jaapan. 2. Uued riigid pärast I maailmasõda: kaart! 1) Austria muutus väikeseks vabariigiks. 2) Ungari muutus kuningriigiks 3) Tsehhoslovakkia vabariik 4) Jugoslaavia Kuningriik 3. Versailles' rahulepingu tingimused: mida otsustati ja mis olid selle tagajärjed? Mida otsustati? Versailles' rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (reparatsioonid). Sakslastel keelati omada tugevat armeed. 4. Rahvasteliit: millal loodi, miks ja kui edukas/ebaedukas oli, miks? Millal loodi? 1919. aastal Miks? Selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisi tül...
KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE (P. 4-10) MÕISTED: 1. progress 20.sajandi alguse moesõna, mida käsitleti katkematu ja vääramatu edasiliikumisena madalamatelt arenguastmetelt kõrgematele. 2. Antisemitistm juudivaen, pessimistlike meeleolude avaldus, mille tugevnemist oli Viinis, Pariisis, Peterburis ja mujal. Prantsusmaa jagunes selles küsimuses kahte leeri. 3. Sionism vastukaaluks antisemitismile, mille rajas Viini ajakirjanik Theodor Herzl, mis hakkas koondama juute ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena. 4. Nobeli preemia Rootsi inseneri ja töösturi, dünamiidi ja ballistiidi leiutaja algatatud preemia, mille fondi pärandas osa oma varandusest, et vabaneda süümepiinadest lõhkeainete tootmisest ning sellega seotud sõja ja tapatalgudest. 5. Sarajevo mõrv 28.06.1914 tappis üliõpilane Gavrilo Principi Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdina...
1.Compiegne`i vaherahu- vaherahu,mille sõlmisid sõdivad pooled 18.nov.1918ja millega lõppes sõjategevus Pariisi rahukonverents-konverents, mis töötas välja püsivad rahulepingud Versailees`s lossis ja mis töötas rohkem kui aasta Reparatsioon-kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. Versaille`s süsteem-Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus,nimetati ka Versaille`s diktaadiks. Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon,mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Diktatuur-mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Wilssoni 14 punkti-Võidujoovastuses Antandi riigid soovisid igati saksamaad ja tema litlasi aladada ning neile kätte maksta. See ei langenud küll kokku usa presidendi W.Wilssoni rahukavaga, mille ta esitas 1918 a jaanuaris ning mida hakati nimetama wilsoni 14. punktiks. Agressor- Sõjaalgataja ka valluta...
· Peamised tegijad pariisi rahukonverentsil : Clemenceau (PRANTSUSMAA), Wilson (USA), Lloyd George (SUURBRITANNIA) · 11.november 1918 Compiegne vaherahu , sellega lõppes sõjategevus · Rahulepingute valmimise jaoks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, istungid peeti Versailles' lossis (Versailles' rahukonverents) · Sakslased pidid leppima rahutingimustega, neid kuulutati sõjasüüdlaseks. Saksamaa pidi loobuma aladest ( elsass-lotring ), reparatsioon, keelati tugev armee ja Reini jõe piirkonnas ei tohtinud sõjavägi olla. · Pariisi rahukonverentsil loodus uus poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem (Versailles' diktaat) · REPARATSIOON kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale · RAHVASTELIIT Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Wilsoni 14 punkti pani sellele aluse, USA. Algul ei kuulunud sinn...
19.saj. peamised poliitilised ideoloogiad. liberalism(liberaalid)-vabameelsus konservatism(konservatiivid)-parempoolsus sotsiaaldemokraatia(sotsialistid)-vasakpoolsus USA areng peale Esimest maailmasõda. Arenes kiiresti.Kuulutati välja kuiv seadus e. alkoholi keeld.Alkoholi valmistamise ja levitamisega hakkas tegelema maffia.1929 algas majanduskriis.1933 hakkas USA majanduskriisist välja tulema.Välispoliitilised ajasid USA isolatsioonipoliitikat.1932- president Franklin Roosevelti tegevus majanduskriisi ajal USA-s. Ta toetas uute töökohtade loomist,tõstis makse,suurendas riigi võlga,kehtestas min. töötasu,organiseeris hädaabi töid. Diktatuuri tekke põhjused(kommunistlik,fasistlik). a)Euroopas levis demokraatia kriis; b)kõikides hädades süüdistati demokraatlikku riigikorraldust; c)loodeti ühiskonna kiirele arengule. *Kommunistlik diktatuur soovis hävitada kodanlust. *Fasistlik liikumine tähtsustas rahvust,üksikisikud olid tähtsusetud.Põl...
Ajaloo kordamisküsimused Vastused 1. Pariisi rahukonverents toimus 1919-1920 aastatel. Varseillese rahuleping toimus 1919 aastal. Saksamaad taheti nõrgestada, talle kätte maksta ja sellest kasu lõigata. Taheti lõpetada sõda ja probleemid ja teha kokkuleppeid. Osalesid USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia, (vähetähtsad: Itaalia ja Jaapan). Kuna Saksamaad alandati, tahtis ta kätte maksta. Saksamaal toimusid koloonia ja territoriaalsed muudatused, pidid makse maksma (reparatsioon), relvastusel ja sõjaväel kindlad piirangud. 2. Uued riigid: Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Soome. Venemaa, Austria-Ungari territooriumid muutusid. Venemaal, Türgis, Austrias-Ungaris, Saksamaal kaotati monarhia-tekkis vabariik. Rahvasteliit-Riikide vaheline orgasisatsioon. Lahendaks konflikte, teeks koostööd, suudab sõdu ära hoida. 20 aastatel-edukas, suuri konflikte polnud, rahvasteliit suudab probleemi...
TARTU ÜLIKOOL Luumurd ja selle paranemise patofüsioloogia. Otsene paranemine, kaudne paranemine, ebaliiges. Referaat patoloogilises füsioloogias Koostaja: Tartu 2016 SISUKORD Luumurd ja selle paranemise patofüsioloogia. Otsene paranemine, kaudne paranemine, ebaliiges.......................................................................................................................................1 Referaat patoloogilises füsioloogias............................................................................................1 SISUKORD.....................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................................
Kordamine. Rahvusvaheline olukord 1918-1939. 1. Versailles` rahu tähtsamad punktid. 2. Miks pidi Saksamaa nõustuma raskete rahutingimustega? Saksamaal keelati ära sõjatehnika omamine ja üldine sõjaväekohustus, seega ei saanud nad vastu sõdida ja pidid nõustuma raskete rahutingimustega. 3. Millised territoriaalsed muudatused leidsid aset pärast I maailmasõda? (osata nimetada impeeriume, mis lagunesid, ja uusi loodud/tekkinud riike) Vt. kaart õpik lk. 14. Kontrolltöös võib olla kaart. Lagunes Osmani impeerium. Laguned Austria-Ungari, asemele tuli Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia Tekkis Jugoslaavia Vene riigist eraldus Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola 4. Seleta mõisted: Pariisi rahukonverents, Versailles` rahu, reparatsioon, Rahvasteliit. Pariisi rahukonverents- kutsuti kokku pärast Esimest maailmasõda ja töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes, sõlmiti Versailles´ rahu. Ve...
RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1920.-30. AASTAIL MAAILMAMAJANDUS 1920.-30. AASTAIL 1.Pariisi rahukonverents ja Versailles´ rahuleping: millal ja miks toimus rahukonverents (lk 12) Pariisi rahukonverents toimus 18. jaanuar 1919. Seal töödati välja rahulepingud ja kaotajad pidid neid allkirjastama. Versailles´ rahulepingu peamised tingimused (lk 13) Saksamaa pidi loobuma paljudest oma piirialadest (territoorium vähenes kaheksandiku võrra), asumaad anti võitjate valitseda. Kaotajal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskeid kahureid. Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidid maksma sõja võitnud riikidele reparatsioone (hüvitismakse). Liitlased okupeerisid 15 aastaks Reini tsooni. kes (riigid) lepingu sõlmisid, miks suruti Saksamaale peale just selline leping (lk 12) Lepingu sõlmisid sõja võitnud riigid (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan) ja kaotaj...
DNA replikatsioon 1. Alternatiivsed mudelid 2. Poolkonservatiivne: MeselsonStahli katsed 3. DNA süntees ja elongatsioon 4. DNA polümeraasid 5. Replikatsiooni algus ja initsiatsioon 6. Prokarüootne/eukarüootne mudel (tsirkulaarne/lineaarne kromosoom) 7. Telomeeride replikatsioon Replikatsiooni alternatiivsed mudelid Ultratsentrifuugimine gradiendis 1958: Matthew Meselson ja Frank Stahli katse, milles näidati, et repliktsioon on poolkonservatiivne 1955: Arthur Kornberg Töötas E. coli'ga. Avastas DNA sünteesi mehhanismi in vitro Vajalik neli komponenti: 1. dNTPs: dATP, dTTP, dGTP, dCTP (deoxyribonukleosiid 5'trifosfosfaadid) (suhkuralus + 3 fosfaati) 2. DNA matriits 3. DNA polümeraas I (Kornbergi ensüüm) (DNA polymeraas II ja III avastati veidi hiljem) 4. Mg 2+ (optimeerib polümeraasi aktiivsuse) 1959: Arthur Kornberg (Stanford University) ja Severo Ochoa (NYU) DNA s...
Versaille tingimused-relvajõudude vähedamine 100000 meheni,sõjaväekohustuse keelamine,sõjalaevastiku vähendamine,allveelaevade omamine rangelt keelatud,õhujõud tuli likvideerida,tuli loovutada maa-alasid,maksma reparatsioonimakse.Weimari vabariik-Hitler, Karl Liebknecht, sakslased ei suutnud tasuda reparatsioone,kivisöe tootmise lõpetamisega seiskus majandus, kulud kasvasid, enam kannatasid töölised, kes elasid palgast mille väärtus võis langeda paari päevaga.Euroopa kriis-liiga suured maksud, saksamaa ei jõudnud maksta,belgia ja prantsusmaa tõid oma väed saksamaale et sundida neid maksma.1929-1933 majanduse kriis-ületootmine,riik ei sekkunud, puudus programm valitsusel.tööpuudus,inflatsioon.Usa kriisiprogramm,roosevelt-riiklik kontroll,sekkus majandusse,pensionid,töötuabirahad,tervishoiukindlustused,hädaabi tööd töötutele.Usa isolatsionism-mitte sekkuda maailma poliitikasse euroopas, mitte astuda sõjalisse liitu,esikohal oli ladina-ame...
Millal algas esimene maailmasõda? 1914.28.juuni. Algas Franz Ferdinandi tapmisega Serbia poolt. Serbia tahtis endale saada Austria-Ungari maid. See aga nõudis Austria-Ungari nõrgestamist. Millal lõppesid esimese maailmasõja lahingud ja kuidas seda rahu nimetati? Compiegne vaherahu 11.nov.1918. . I ms lõppes Pariisi rahukonv. 1919-1920 . Versaille rahu. Kõige raskem oli see Saksamaale, sest ta kuulutati sõjasüüdlaseks. Millised 3 impeeriumi lagunesid? Saksa,Vene , Austria-Ungari - uued: Soome,Eesti,Läti,Leedu,Poola,Rumeenia,Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Jugoslaavia, Saksamaa. Rahvasteliit - Loodi selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisi tülisid ning arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd. Loodi Pariisi rahukonverentsil osalenute poolt. Sinna võisid kuuluda kõik maailma riigid omal tahtel. Rahvasteliidu peakontor asus Sveitsi linnas Genfis. Alguses ei kuulunud sinna Saksamaa ja tem...
Rassid, rahvad ja usundid Inimesed on erinevad. Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse kahte külge. · Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel nõuab l...
Ajalugu Maailm kahe sõja vahel 1. Mis asjaolud suurendasid suurriikide vahel uue MS teket? Poliitilised eeldused. Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. 2. Mis olid I MS järgse majanduskriisi põhjused? Üle tootmine, Vale majandamine, Valitsuse vead 3. Millised olid majanduskriisi tagajärjed: Kasvas tööpuudus, Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus kogu euroopale, 4. Seleta mõisted Hüperinflatsioon- Raha kaotas väärtuse kiiremini kui seda juurde trükiti. Majandusbuum- Majanduskriis Reparatsioon- Sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Kominterm-Koministlikke parteide ühinemine Maffia- organiseeritud kuritegevuslike jõukude ühendus, mille tegevuseks on materiaalse kasu saamine peamiselt ebaseadusliku äriga, kasutades selleks korrumpeerunud riigiametnikke....
Kordamine ajaloo kontrolltööks 1. I MS põhjused ja sõjale kaasaaidanud asjaolud – 1914- 1918. Põhjused: 1) Alahinnati ohtu. 2) Sõda romantiseeriti. 3) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine. 4) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Ajend: Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil 1914 (mõrvas Serbia terrorist). 2. Sõdivate riikide plaanid, nende tugevad ja nõrgad küljed – Saksa sõjaplaan – Schlieffeni plaan nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Prantsuse sõjaplaani – plaan 17 eesmärgiks vältida Prantsuse- Preisi sõjas kogetud katastroofi. Hoogne pealetung. Rajati tugev kindlustuste süsteem vaid Saksa piirile. Inglismaal iseseisev plaan puudus. Lootis Saksamaa purustada liitlaste kätega, pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt vähe sekkuda. Venemaa oli nõr...
Replikatsioon ja transkriptsioon DNA replikatsioon Mitoos Rakkude jagunemine kaheks tütarrakuks koos eelneva DNA replikatsiooniga. DNA replikatsioon toimub interfaasi S faasis. Mitoos jagatakse omakorda: profaas, prometafaas, metafaas, anafaas, telofaas. DNA replikatsiooni käigus sünteesitakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Nimetatakse matriitssünteesiks, sest kasutatakse vanemahelat kui matriitsi - “templaati“. DNA replikatsioon on kiire protsess: sünteesi käigus lisatakse eukarüoodi rakus 3000 nukleotiidi minutis. DNA replikatsioon on ka erakordselt täpne protsess: nii prokarüootide kui eukarüootide replikatsioonil tekkiv viga on umbes 1 nukleotiid 109 nukleotiidi kohta – see teeb 3 nukleotiidi inimese genoomi kohta ühes rakujagunemises. DNA replikatsiooni biokeemia Iga vanemahela (matriitsahela) kohta sünteesitakse uus komplementaarne ahel. Sünteesi käigus lisatakse desoksüribonu...
Kordamis ülesanded § 1-6 1) Täida lüngad. a) 11.novembril 1918.aastal sõlmiti ...................vaherahu. b) Versailles' rahuleping sõlmiti ................... ja ........................vahel. c) .............................. ehk Atatürk oli Türgi ohvitseride juht ja Türgi Vabariigi rajaja. d) Suure depressiooni peamiseks põhjuseks oli .......................... . e) Ameeriklased süüdistasid kriisi tekkimises ...................... . f) Konservatiivide põhiliseks vastaseks kujunesid tööliskonna huve kaitsvaid ..................... ja .................................... . g)1927.a. oli kõige rohkem ...................... autosid. h) Nõukogude Sotsialistliku Vabariikide Liit moodustati aastal .................... . 2) Otsusta , kas lause on tõene või väär. Vale lause puhul paranda see. a) Suur majanduskriis kestis aastatel 19281933. (...) ................
Maailm I maailmasõja järel - Prantsusmaa: tugev sõjavägi, said juurde Elsass-Lotringi ning sellega kasvas ka nende tugevus - Saksamaa oli laostunud, ei oldud rahul Versailles' rahulepingu tingimustega (reparatsioon, alade ära võtmine, Reini piirkonna demilitariseerimine) - Venemaa: Nõukogude Liit, kommunism - lagunesid endised suurriigid nagu Saksamaa, Türgi, Venemaa, Austria-Ungari - Balkanil tekkis Jugoslaavia Rahvusvahelised suhted 20. sajandil - S. ei suutnud reparatsioone maksta, 1923.a ,,okupeeris" Rahvasteliit Ruhri piirkonna, S. ei olnud rahul Versailles' tingimustega, neile seatud tingimused olid liiga karmid - Rahvasteliit ettenähtud kujul ei toiminud, seepärast USA sellega ei liitunud - Nõukogude V. jäeti üldse rahvusvahelistest suhetest välja - 1928.a sõlmiti Briand-Kelloggi pakt keelustati sõda kui rahvusliku poliitika vahend - 1925. a Reini tagatispakt Locarno konverentsil ...
Kontrolltöö kordamine 11.11.1918 Compiegne Vaherahu (Saksamaa Prantsusmaa vahel ) jaan-juun 1919 Pariisi rahukonverents ( kaotajad ei tulnud sinna ) avamispäev 18 jaanuar, valitud sest 48 aastat tagasi välja kuulutatud Saksa keisririik, koostati Versaille leping Saksamaa kahjuks. 24.10.1929 Majandus kriis : põhjus- ületootmine, vale majandamine. 1930 a. Majandusolukorra teravnemise põhjused: 1. Saksamaa tahtis oma kaotust tasa teha 2. Itaalia ja Jaapan ei olnud rahul oma asumaade suurusega 3. Rahvasteliit ei toiminud 4. Uued riigipiirid tekitasid pingeid Majanduskriisi põhjused: 1. Palju laene 2. Ületootmine 3. Maailma majanduse kohanematus Kriisist väljumise kaks teed: 1. Reform e. Ümberkorraldus, koostati mitme aastane tegevus kava. 2. Karmikäeline valitseja e. Diktatuur riik sekkus tootmisesse ja pankade tegevusse. Suur kolmik- Prantsusm...
Kordamine 1. Millal ja kelle vahel sõlmiti Versaille rahuleping, nim 4 tingimust mis kehtestati Saksamaa suhtes? 28. juuni 1919. Saksamaa ja Atandi vahel. Tingimused: relvastusalased piirangud(ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke, kahureid, 100000 maaväelast ja 15000 mereväelast), hüvitismaksud võitjatele(reparatsioonid), territoriaalsed muutused(Saks. kaotas 1/8 oma aladest, k.a asumaad, loodi nn Poola koridor ida-preisimaa lõigati Saks. ära), Reini piirkonna kontrollimine ja range maksude nõudmine. 2. Millal toimus Pariisi rahukonverents, miks, riigid kes otsustasid, suhtumine kaotajatesse. 18. jaanuar 1919- 1920 suvi. Võitjad rigid sõlmisid kaotajatega rahu lepingud. Otsustaja rigid olid USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Kaotajatele määrati ranged maksud ja võeti ära nende maid. 3. Muutused maailma poliitilisel kaardil peale I ...
Kordamine tööks 1. Mõisted · Keinsainism majandusteadlase J. M. Keynes´i teooria, majanduse riikliku reguleerimise põhimõtted · Versailles´i süsteem Versailles´i rahuleppe järgne olukord Euroopas · Inflatsioon puudujääv raha trükitakse juurde, raha väärtus langeb · Deflatsioon - raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises · Ületootmiskriis toodeti rohkem kui suudeti tarbida · Vabaturumajandus riik peab võimalikult vähe sekkuma ühiskonnaellu · Protektsionism kaitseb kodumaist tootjat · Patsifism - on püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida · Rahvasteliit julgeolekusüsteem, mis loodi 1920.a eesmärgiga ära hoida sõdu ning tülid rahumeelselt lahendada. · Briand-Kellogggi pakt julgeolekusüsteem mis loodi 1828. a ja millega kuulutati sõjad riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vah...
1918 november lõppes esimene maailmasõda. Antandi riigid võitsid keskriike. 1930 aastate teisel poolel muutus rahvusvaheline olukord pingeliseks. 1918 aasta algul esitas usa president Woodrow Wilson oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta. 11 nov 1918 sülmisid sõdivad pooled Compiegnei vaherahu. Pariisi rahukonverentsi istungeid peeti Versaille lossis. Kaotajaks tunnistati saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest alades ning tasuma sõjas tekitatud kahju, keelati omada tugevat armeed, et saksamaa täidaks rahutingimusi hõivasid liitlased 15 aastaks reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada. Antandi suurriigid ei arvestanud uute riigipiiride tegemisel teiste rahvuste soovidega, vaid tahtsid eelkõige oma mõjuvõimu kindlustada ja kaotajatele kätte maksta. Seepärast ei paiknenudgi uued piirid nii, et tulevikus oleks välis...
Maailm pärast 1.maailmasõda. 1.Kuidas nimetatakse sõjakahjude hüvitamist? * Reparatsioon. 2. Mis on diktatuur? * Seadustega kitsendamatu, piiramatu, jõule toetuv võim. 3. Millise nimetuse andis Rahvasteliit Jaapanile ja Itaaliale teistesse riikidesse tungimise pärast? * Agressor sõjaalgataja ja vallutaja. 4. Mis puhkes Saksamaal 1924. aastal seoses raha juurde trükkimisega? * Inflatsioon raha väärtuse langus. 5. Mis on ,,Uus kurss"? * President F. D. Roosevelti reformikava majanduskriisist väljumiseks. 6. Millise rahuga lõppes Esimene maailmasõda? * Compiegne'i rahuga. 7. Miks puhkes Esimene maailmasõda? * Serbia äärmusrühmituse liige Gavrilo Princip mõrvas Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi. 8. Millal algas ja millal...
I MAAILMA SÕDA Võitjad ja kaotajad võitjad Suurbritannia, usa, itaalia, jaapan, prantsusmaa kaotajad saksamaa, austria-ungari, türgi, bulgaaria 3. Pariisi rahukonverentsil tehtud vead head küljed: püütakse korrastada segipaisatud maailma, koostada püsivad rahulepingud, luuakse Rahvasteliit, mille eesmärk oli sõdasid ära hoida, püüti panna alus riikidevahelisele koostööle halvad küljed: saksamaast lõigati ära maa-alad, mis olid peamiselt asustatud sakslastega, reparatsioonide suurust ja maksetähtaega ei suudetud kindlaks määrata, tekitati Poola koridor, kaotajaid ei kaasatud läbirääkimistele vigade põhjused: võitjad lähtusid omakasust ja kättemaksusoovist, iga võitjariik soovis oma positsiooni tugevdada ja mõjuvõimu suurendada, puudus kogemus rahvusvaheliseks koostööks ja Rahvasteliit jäi Prantsusmaa ja Inglismaa kontrolli alla,võitjad ei olnud valmis olema sallivad ja tegema koostööd puudused: ei suudetud lahendada esimese maailmasõja...
1. I MS põhjused · teravnenud vastuolud suurriikide vahel (Saksamaa / Prantsusmaa, Suurbritannia ja Austria Ungari / Venemaa) · Alahinnati ohtu, ei usutud et sõda võiks alata · Sõda romantiseeriti sõda on hiilgav, võimas, riik saaks näidata oma võimu ja osavust · Puudus organisatsioon, mis reguleeriks rahvusvahelisi kriise · Sõjaline võimeksu osutus tähtsamaks kui diplomaatia Ajendiks/ettekäändeks oli 28.juuni 1914 AustriaUngari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine 2. Sõdivate poolte plaanid: Saksamaa Schlieffeni plaan (vägede ülemjuhataja oma) e. välksõja plaan (ootamatu ja kiire pealetung). Läbi Balkani Prantsusmaalt Suurbritanniasse. AU, Venemaa huvide põrkumine Balkanil. Prantsusmaa rajasid kindlustuste süsteemi PrantsuseSaksa piirile. Belgia piirile seda ei tehtud. Plaan 17. Elsassi ja Lotringi hõivamine ja Saksamaale pealetung. Inglismaa plaan puudus, toetasid Prantsuse armeed. Venemaa armee...
SAKSAMAA 1) selgita mõisted reparatsioon – sõjavõitnud riigile tekitatud kahju hüvitamine infaltsioon – raha väärtuse langemine demilitariseeritud ala – ala, kus on sõjategevus keelatud – Reini 2) Kes olid ja kuidas läksid ajalukku Frederich Erbert – Weimari ehk Saksamaa esimese riigi, esimene riigipea Hindenburg – Saksamaa poliitik, riigitegelane ja president enne Hitlerit (...-1934), tema järgi sai ka nime Saksamaa üks suurim õhusõiduk Hitler – Austiarst pärist Saksamaa poliitik. 1934 sai temast Saksamaa riigipea, riigikantsler ja ainsa(natsi)partei juht. Teda peetakse ka II maailmasõja algatajaks. Wilhhelm II – Viimane Saksa keiser. Teda peetakse I maailma sõja algatajaks, aga see ei vasta tõele. Röhm – Sturmambteilungi (SA) asutaja ja hiljem ka juht. Ta tapeti ''pikkade nugade ööl'', sest oli A. Hitleri poliitiline rivaal. 3) Dateerige ja seletage Ruhri kriis – 1923. a. Prants...
Ajaloo konspekt
1922 – Rapallos´e leping – sõlmiti Saksamaa ja Venemaa vahel, Versailles
´süsteemi vastase koostöölepingu, kus
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel 1914 1918 I maailmasõda. 1919 28. juuni Versailles rahu. 1919 Loodi Rahvasteliit (rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks oli riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja majandusliku ning kultuurilise koostöö korraldamine rahvaste vahel, Idee USA president Wilsonilt. Dokumendile kirjutas alla 44 riiki, alguses jäeti välja Venemaa, Saksamaa liitlastega ja USA (senat ei ratifitseerinud Versailles' rahulepingut, mis sisaldas Rahvasteliidu põhikirja). Selles liidus piisas ühest vastuhäälest, et otsus jääks langetamata, seega ei suudetud ära hoida konflikte ja sõdu); Loodi Komintern (ehk kommunistlik internatsionaal, rahvusvaheline kommunistlik organ...
AJALUGU 9. KLASSILE Töökava Lähiajalugu September 1. Rahvusvaheline olukord pärast Esimest maailmasõda 1) Compiègne'i vaherahu 2) Versailles' rahu 3) Versailles'-Washingtoni süsteem 4) muutused maailma poliitilisel kaardil 5) Nõukogude Venemaa 6) Rahvasteliit Tööülesanded: lk 8-13, TV ptk 1, mõisted: kapituleeruma, reparatsioon, demilitariseerimine, dominioon, vabariik, sudeedisakslased, separaatrahu. 2. Rahvusvahelised suhted 1920. aastail 1) patsifismi ajastu 2) regionaalkonfliktid ja Rahvasteliit 3) Vene küsimus Tööülesanded: lk 14-17, TV ptk 2, mõisted: patsifism, pakt, desarmeerimine, agressioon, proletaarlased. 3. Rahvusvahelised suhted 1930. aastail 1) sõjakollete kujunemine Euroopas ja Aasias 2) Itaalia agressioon Etioopia vastu 3) Saksamaa taasrelvastumine 4) Prantsusmaa otsib liitlasi 5) Ber...
AJALUGU- eksam Mõisted Reparatsioon- kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur- totalitaarne,autoritaarne diktatuur. (juhikultus,üks partei võimul, propaganda) Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide lahendamine ning rahvusvaheline koostöö (1919) Inflatsioon- ülikiire raha väärtuse langus (nt Saksamaal reparatsioonide tõttu) New Deal- Roosevelti reformid USA majandusse sekkumiseks, loodi uusi töökohti, ergutati tööstust,sekkuti pangandusse. see oli edukas 33' hakkas olukord paranema Börsikrahh- 24.okt.1929 New Yorki börsi must päev. Kõik soovisid oma aktsiad maha müüa(riik otsustas suurendada laenuprotsente), hinnad olid väga madalad. Suur depresioon- Majanduskriis. Põhjused: börsikrahh, kaupade ületootmine, ebamajanduslik käitumine, riik ei sekkunud majandusse F.D.Roosevelt- USA president, kes r...
Kordamisküsimused kontrolltööks §1-2 (1) Pariisi rahukonverents: millal, miks ja kes osalesid? Pariisi rahukonverents tuli kokku Versailles' lossis 18.01.1919, sest võidu joovastuses Antandi riigid soovisid igati Saksamaad ja tema liitlasi alandada ning neile kätte maksta. Osalesid vaid võitja riigid, kaotajad jäid välja samuti ka balti riigid. Kuldne nelik: George Clemenceau (Prantsusmaa peaminister), Woodrow Wilson (US president), Daivid Lloyd George (GB peaminister) ja Vittorio Emmanuele Orlando (Itaalia peaminister.) (2) Uued riigid peale I maailma sõda. KAART! Kadus ära Austria-Ungari keisririik (Austria muutus väikeseks vabariigiks ja Ungari kuningriigiks), Austria-Ungari aladele tekkis Tsehhoslovakkia vabariik + Sudeedimaa, Austria-Ungari lõunaslaavi alad läksid Serbia-Horvaatia- Sloveenia kuningriigil, mis hiljem hakkas kandma Jugoslaavia Kuningriigi nime. Venemaa kaotas Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Rumeenia suurenes. (3)...
1) Põhjused,ajend,tagajärjed.P.Esimese maailmasõja põhjuseks olid suurriikide vahelised vastuolud – Prantsusmaa ja Inglismaa olid jõudnud enda kätte haarata suurema osa Aafrikast ja Aasiast, alles 19. sajandi lõpul ühtse riigini jõudnud Saksamaa tundis, et tema huvid on jäänud tahaplaanile, oma mõju püüdis suurendada ka Venemaa. Liitlassuhete kaudu olid nende riikidega seotud suurem osa Euroopa riike, nii oli paratamatu, et ükskõik milline konflikt võib paisuda sõjaks, mis haarab endasse suurema osa maailmast. A.- 28.juuni 1914Serbiast üliõpilane Gabrilo Princip tapab Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi T. Maailmasõja rinnetel hukkus hinnanguliselt 10 milj inimest, teist sama palju suri haigustesse ja nälga, umbes 3,5 miljonit inimest jäid invaliidiks, suur osa Euroopast oli varemetes. Sõja tagajärjel kaotasid trooni Venemaa, Austria-Ungari ja Saksamaa monarhid, Austria-Ungari riik kadus kaardilt, suurtest ...
Ajaloo kontroltöö konspekt Üldiselt Esimeseses maailmasõjas oli kaks suuremat sõdivat osapoolt- Kolmikliit (Saksamaa, Austria- Ungari, Itaalia) ja Antant (Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, USA). Blokid olid peamiselt loodud sõja ärahoidmiseks. Austria-Ungari tihe koostöö patrner- Türgi (Venemaa ja Itaalia kasvav surve). Sõja põhjused: Saksamaa ei pidanud kinni Venemaaga sõlmitud edasikindlustuslepingust, kus seisis, et Saksamaa ei tohi rünnata Prantsusmaad ning Venemaa Austria-Ungarit. Alahinnati ohtu (ei usutud, et sõda juhtub) Sõda romantiseeriti Rahvusvahelied kriisi reguleerivad institutsioonid puudusid Diplomaatia väiksem osakaal sõjalise mõtlemise kõrval Lisaks õhutasid sõda sõjatehnika areng ning võidurelvastumine Sõja ajend Franz Ferdinandi atentaat Sarajevos 28.06.1914 Serbia toetamine Venemaa poolt, mis ajas sakslased vihale ning õhutasi...
http://www.abiks.pri.ee Nimed F.D.Roosevelt -USA president 30. Aastatel A.Hitler -Saksamaa peaminister, diktaator B.Mussolini -Itaalia diktaator J.Stalin -NSVL diktaator W.Churchill -Suurbritannia peaminister O.Strandmann -Eesti riigivanem K.Päts -Eesti esimene president V.Lenin (Uljanov) -NSVL rajaja I riigijuht F.Franco -Hispaania diktaator W.Wilson -USA president C.G.Dawes -USA riigisekrätär Mõisted Reparatsioon -sõja võitnund riigile tekitatud kahju täielik hüvitamine kaotatud riigi poolt Totalitarism -tugevasti tsentraliseeritud, autokraatsel või diktaatorlikul võimul põhinev valitsemisvorm või poliitiline rezhiim Varsailles' rahu -rahu, mis lõpetas I maaimasõja Patsifism -maailmav...
Nukleiinhapped Helerin Margus 11.05.2008 Sissejuhatus 1. Mis on DNA? 2. DNA kromosoomides 3. Mitokondriaalne DNA 4. Mis on RNA? Mis on DNA? DNA -desoksüribonukleiinhape DNA Molekul, mis kannab endas kogu pärilikku ehk geneetilist informatsiooni (1944) DNA struktuur (avastamine) 1953 James D. Watson ja Francis H. C. Crick DNA kaksikheeliksi struktuur DNA struktuur DNA on kaksikahelaline polümeer, mis koosneb nukleotiididest Nukleotiid 1. suhkrujääk 2. Fosfaatrühm 3. tsükliline lämmastikalus DNA struktuur Nukleotiid 1. Suhkrujääk 2. Lämmastikalus 3. Fosfaatjääk Nukleosiid 1. Suhkrujääk 2. Lämmastikalus DNA struktuur Lämmastikalused: Adeniin (A), Tümiin (T), Tsütosiin (C) ja Guaniin (G) DNA struktuur 1. Selgroog ehk ühesuguse lüli kordus suhkrujä...
1.Reparatsioon-kahju täielikhüvitamine sõja võitjale. Versaille`s süsteem-Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus,nimetati ka Versaille`s diktaadiks. Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon,mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Diktatuur-Mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim.Wilssoni 14 punkti-Võidujoovastuses Antandi riigid soovisid igati saksamaad ja tema litlasi aladada ning neile kätte maksta. See ei langenud küll kokku usa presidendi W.Wilssoni rahukavaga, mille ta esitas 1918 a jaanuaris ning mida hakti nimetama wilsoni 14. punktiks. Agressor- Sõjaalgataja ka vallutaja. Berliin-Rooma telg - 1936. aasta sügisel sõlmitud Berliinis Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit. Komiterni vastane pakt-Saksa juhid allkirjastasid kokkuleppe Jaapaniga.Selle eesmärk oli võitlus Moskvas loodud ja Moskvast juhitud...
II 1914-1924 | MS EELDUSED PHJUSED JA ALGUS: Esimese maailmasja puhkemise phjused: 1)Suur-Britannia ja Saksamaa vitlus liidrirolli prast maailmas 2)Venemaa ja Austrai-Ungari huvide prkumine Balkani pssirohukeldris 3) suurriikide liidusuhete mehhanism 4) imperialistlik poliitika 5)natsionalism, militarism, kultuurierinevus BALKAN: bosniaserblane Gavcivo Princip tappis Austria-Ungari trooniprija ertshertsog Franz Ferdinandi koos abikaasaga , 1914 aastal 28 juulil. Peale atendaati esitas Austria-Ungari Serbiale mitmeid ultimaatumeid, millele serblased vastasid eitavalt. 28 juulil kuulutas keisririik sja Serbia vastu. See kik kivitaski esimese maailmasja, mis kestis 1914-1918. Sdivate koalitsioonide lplik koosseis : 1) Antant - Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia (1915) ja Rumeenia . 2) Keskriigid- Saksamaa, austria-Ungari Trgi ja Bulgaaria. SJAPLAANID: Kaks rinnet- lne ja ida rinne. Saksamaa rnnaku aluseks...
1. PARIISI RAHUKONVERENTS: MILLAL, MIKS, KES OSALESID. PARIISI RAHUKONVERENTS TOIMUS 18.01.1919-20.01.1920 EESMÄRGIKS OLI RAHULEPINGUTE KOOSTAMINE SAKSAMAA JA TEMA LIITLASTE AUSTRIA,UNGARI,BULGAARIA JA TÜRGI JAOKS. OSALESID VÕITJA RIIGID 27 RIIKI. SAKSAMAAD JA TEMA LIITLASI KONVERENTSILE EI KUTSUTUD. EEMALE JÄI KA NÕUKOGUDE VENEMAA. EI KUTSUTUD KA BALTI RIIKE. ISTUNGEID PEETI VERSAILLES`LOSSIS. 2. UUED RIIGID PÄRAST I MAAILMASÕDA. SAKSA VABARIIK, AUSTRIA, UNGARI, TSEHHOSLOVAKKIA,POOLA, EESTI, LÄTI, LEEDU, SOOME. (KAART LK. 9) 3. VERSAILLES`RAHULEPINGU TINGIMUSED, MIDA OTSUSTATI JA MIS OLID SELLE TAGAJÄRJED. TOIMUS 28.06.1919 KÕIGE RASKEMATE RAHUTINGIMUSTEGA PIDID NÕUSTUMA SAKSLASED. TINGIMUSED *SAKSAMAA PIDI LOOBUMA PALJUDEST PIIRIALADEST. · KEELATI OMADA SUURI SÕJALAEVU, TANKE, OLI LUBATUD VAID 100000 VABATAHTLIKKU ELUKU...
I maailmasõda toimus aastail 1914-1918. Sõja põhjuseks oli jaotatud maailma ümberjaotamine, kuna Saksamaa oli jaotamisele hiljaks jäänd, ajendiks oli Fernandini tapmine Serbia poolt. Sõjalised blokid olid Keskriikide blokk (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia) ja Antant (Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa). I maailmasõda lõppes Saksamaa kaotusega 11.11.1918. kell 11:11 Compiqne'i vaherahuga. Tulemuseks oli 10000000 hukkunut, 20000000 invaliidistunut ja tohutud materiaalsed kahjud. Pariisi rahukonverents toimus aastail 1919-1920 ning sellest võtsid osa 27 riiki. Versailles'e rahulepingu saab jagada punktideks: 1.) Territooriumi kaotus Saksamaa pidi loovutama Elsassi ja Lotringi Prantsusmaale, Suudeedimaa Tsehhoslovakkiale ning eraldama Poolale Poola koridori. 2.) Sõjalised piirangud Liitlased okupeerisid Reini tsooni 15-ks aastaks ja muutsid demilitariseeritud tsooniks. Keelati omada: suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennuke...
Esimese maailmasõja kordamine arvestuseks 1. Sõjalised liidud I maailmasõja eel ja sõjas. Atand: 1904. (Üksmeel) Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa (1907) Kolmikliit: 1882. Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia. Nelikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi. 2. I maailmasõja puhkemise põhjused ja ajend? Võitlus turgude, toorainete, kapitali ja ekspordi võimaluste pärast. Mõjupiirkondade ja asumite pärast. Puudus rahvusvaheline organisatsioon. Sõjatööstuse ja sõjaliste ringkondade suur mõju. Sõda romantiseeriti, ei nähtud ohtu. Ajend: 28. juuni.1914-atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile, Serbia terroristide poolt. 3. I maailmasõja tulemused? Bresti rahu: 1918. märts. Sõlmiti Brest Litovskis Nõukogude Venemaa ja Saksamaa vahel separaatrahu. Venemaa väljus I maailmasõjast, sõda idarindel oli lõppenud. Kõik vallutatud alad jäid Saksamaale, ka Eesti. Compiegne´i rahu: 11. november. kell 11, 1918 a. Kirjutas Comoiegne´i me...
Ajalugu- KT !! ptk 1-2 Mõisted: Reparatsioon- kahju täielik hüvitamine sõja võitjale Versailles' süsteem-pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus, mille järgi pidi Saksamaa leppima väga raskete rahutingimustega Rahvasteliit-pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö Diktatuur- jõule toetuv võim, ainuvõim riigis Wilsoni 14 punkti- ameerika presidendi tingimused rahulepinguks, tema arvates oleks pidanud olema nn "võitjateta rahu", teised rigid nendega ei nõustunud ja nõudsid saksamaale väga akrmi karistust Aggressor- sõjaalgataja ja vallutaja Berliini- Rooma telg- Saksamaa ja itaalia sõjalis-poliitiline liit Nõukogude liidu vastu Kominteri-vastane pakt- Saksa kokkulepe jaapaninga, msi võitles samuti Venemaa vastu ( Kommunistliku internatsionaali) New Deal- Usa presidendi Roosevlt'I kava suurte reformide algatamiseks, et ...
Muudatused poliitilisel kaardil peale I MS: uued riigipiirid kehtestati kahepoolsete kokkulepetega või Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingutega. Mandri-Euroopa sõjaliselt tugevaimaks riigiks sai mõneks ajaks Prantsusmaa. Versailles' rahulepinguga sai Prantsusmaa tööstuspiirkonna Elsass-Lotring-i tagasi. Suurbritannia ja USA suurendasid oma mõjuvõimu terves maailmas. Itaalia sai suurriigiks. Euroopa kaardilt kadus 4 Euroopa arengut määranud impeeriumi: Saksa Keisririik, Austria-Ungari, Türgi, Venemaa. Nende aladele tekkisid: Saksa Vabariik, Austra, Ungari, Tsehhoslovakkia, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Soome, Nõukogude Venemaa, Türgi Vabariik. Balkani ps-el kuulutati välja Serbia-Horvaatia-Sloveenia Kuningriik. Rahvusvahelise olukorra teravnemise põhjuseid 1930- ndatel: poliitilise ja majandusliku iseloomuga, suuresti seotud Versailles' süsteemiga. 1) Sakslasi vihastas Versailles' rahuleping ja, et prantslased ja inglased ei tahtn...
Rahulepingu ting.: saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ning osa oma euroopa aladest, saksa sõjavägi vähendati kuni 10 000 meheni, keelati omandada raske sõjandust, saksamaa pidi maksma repaeratsiooni. Muutused kaardil- Austria-ungari alad läksid poola ja rumeenia valdusesse.doonau monarhi suurriik likvideeriti.Edise ausrtia-ungari alad liideti serbiaga, mis kuulus uue serbia-horvaatia-sloveenia kuningriigi koosseisu. Washington: mererelvastuse piiramine, demila-leping, riseerimise leping ning jaapani vägede väljaviimine vene kaug-idast. Usa rl-st kõrvalejäämine: ei täidetud soove, mida usa soovis. Ei tahetud võtta vastutust maailma probleemide üle. MS põhjused: massitootmine, ülelaenamine, majanduse riikliku reguleerimise puudumine, majanduse tasakaalustamatus. MS tagajärjed: poliilised, sots- kõikdes maades suurenes nende inimeste arv, kes hakkasid pooldama poliitilisi erakondi ja ideloogiaid, valitsused hakkaisd seadma piirangui...
AJALOO KT pt. 1-2 MÕISTED reparatsioon - kahju täielik hüvitamine sõja võitjale. Versailles' süsteem - Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus mis oli vastumeelt nii Saksamaale kui ka Asuterlastele, Ungarlastele, Bulgaarlastele nin ka türklastele. Rahvasteliit - Pariisi rahukonverentsi loodud organisatsioon, mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö; tegutses 1920-1946, ÜRO eelkäija diktatuur -mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim Wilsoni 14 punkti - USA presidendi W.Wilsoni rahukava, mille ta esitas 1918 aasta jaanuaris, arvates, et maailmas on võimalik kehtestada õiglane maailmakorraldus. Selle saavutamise eelduseks aga pidi olema sõja lõpetamine ja ,,võitjateta'' rahu sõlminine. agressor - sõjaalgataja ja vallutaja Berliini-Rooma telg - 1936.aasta sügisel sõlmitud Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit Berliinis. komitern...
11. november 1918 Compiegne'i vaherahu, millega lõppes Esimene Maailmasõda 28. juuni 1919 Versailles' rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel 1930-1931 Mandzuuria kriis 1935-1936 Abessiinia kriis 1936-1939 Hispaania kodusõda 1936- Berliini-Rooma telg, Kominterni-vastane pakt 1929-1933 ülemaailmne majanduskriis Suur depressioon Reparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur - mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim PARIISI RAHUKONVERENTS · istungeid peeti Versailles' lossis · SUUR NELIK: Wilson (USA president); Lloyd George (Inglismaa peaminister); Orlando (Itaalia peaminister); Clemenceau (Prantsusmaa president) · raskeimad rahutingimused sakslastel 1) Saksamaa pidi loovutama kaheksandiku oma territooriumist A. Prantsusmaale Elsass-Lotringi B. Belgiale Eupen Malmidy C. Taanile schleswig-holsteini...
Ajaloo arvestus PT 1-3 Mõisted. Reparatsioon- kaotaja riik peab hüvitama võitja riigile tehtud kahju Kapituleerumine- tingimusteta alistumine Diktaktuur- ainuvõim Inflatsioon- raha väärtuse langemine, kuid hindade tõusmine Demokraatia- rahvavõim PT 1a Rahvusvaheline olukord 1918-1939 Esimese maailmasõja lõpp, Pariisi rahukonverents Sündmused. Compiegne vaherahu sõlminine(11. November 1918, Prantsusmaal)- sellega lõppes 4 aastat kestnud esimene maailmasõda Pariisi rahukonverents(1919-1920)- rahuleping, mis sõlmiti võitjate(antant-Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa) ja kaotajate(keskriigid-Saksamaa, Itaalia, Austria-Ungari) vahel. Vaersailles rahuleping(28. Juuni 1919)- sõlmiti rahuleping võtjate ja Saksamaa vahel. See sündmus oli Saksamaa jaoks alandav, sest lepingutingimused olid alandavad: · Saksamaa kaotas Sudeedimaa ja moodutati Poola koridor · Kee...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
