ÜKO 3.4 3.6 Peamised inimõigusalased dokumendid on: · Inimeõiguste ülddeklaratsioon · Euroopa inimõoguste konventsioon · Euroopa sotsiaalharta · Laste õiguste konventsioon Tähtsamad põhiõigused on: · Õigus elule · Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele · Õigus korrakohasele õigusmõistmisele · Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest · Õigus perekonnale ja eraelule Poliitilised õigused ja vabadused on: · Õigus rahvusele ja kodakondsusele · Usu- ja mõttevabadus · Sõnavabadus · Liikumisvabadus · Koosolekute- ja tehingutevabadus · Hääleõigus Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused on: · Õigus tööle ja puhkusele · Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele · Õigus inimväärsele elatustasemele · Õigus sotsiaalsele kindlustatusele · Tervisekaitsele ja arstiabile Inimõigused kultuurivallas on: · Õigus haridusele ja kultuurile · Õigus rahvuskultuu...
Pillide tundmine Samuel Adler ,,The Study of orchestration" Alfred Blatter ,, Instrumentation/orchestration" Dan Sebesky ,,The Contemporary Arranger" *Klaaspärlimäng suur klaaskuul löödi puruks *Avet Terterjan Sümfoonia põranda lauda kasutades *John Gage ,,Living Room Music" *Rolf Wallin ,,Scratch" Õhupalli krigin Ei ole ühtki eset, mida ei saaks kasutada instrumendina. Esemed jaotuvad kaheks: esemed, mis VÕIVAD tekitada heli ja esemed, mille esmane ÜLESANNE on heli tekitamine. Heli on meile kuuldaolev võnkeheli. Heli parameetrid: 1. Kõrgus (Hz võnget sekundis) 20-20 000 Hz. Kõige madalam orkestripill on KONTRAFAGOTT (27.5Hz) 2. Tugevus dB 120dB (valulävi) 3. Kestvus, vältus 4. Tämber Puhast, ilma kaasvõnketa heli pole olemas. (seda saab teha vaid elektrooniliselt siinusheli) Pilli tämbrit mõjutavad: 1) Ülemtoonide arv 2) Ülem...
1. Loendurid Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asünkroonne - ümberlülitusaeg pole samasugune. Uue kombinatsiooni ilmumine sõltub sellest, missugusele üleminek toimub. K asut. indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates. Kahendloendur - on järjestikulised kahendkoodid. Kümnendloendur - järj...
Ülesanne: Koosta või katseta olemasolevat programmi, millega lülitatakse kõik digitaalväljundid sisse Käik: Kasutasime registreid PORTC, PORTD, TRISC, TRISD. Need aga paiknevad erinevates mäluakendes, seega lülitasime ümber mäluaknad registri signaalidega 5 ja 6 (RP0 EQU 5 ja RP1 EQU 6). Siis lülitatasime sisse mäluakna 1. Järgnevalt kustutasime registrid TRISC ja TRISD nulliks ja mõlemas määrasime RD0, RD1, RD2, RD, RD4, RD5, RD6 ja RD7 väljunditeks. Lõpetuseks laadisime registrisse W 8-bitilise arvu, milles kõik signaalid on ühed ninglülitasime sisse mäluakna 0 ning laadisime registrist W oleva arvu registritesse PORTC ja PORTD. Kõige lõpuks olid kõik signaalid RD väärtusega 1 ning LED-lambid põlesid. Plokkskeem: Juhtprogrammi väljatrükk: ; Nidisprogramm mis llitab kik PORTC ja PORTD vljundid sisse processor 16F877A radix DEC ; Kiibi konfiguratsiooniregistri psimllu salvestatavasse koodi kirjutamine. ...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Airi Kruusel RP 11 Finantsraamatupidamine Ainetöö Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................ 4 1 RAAMATUPIDAMISDOKUMENTIDE LIIGENDAMINE ................. 5 2 ALGDOKUMENT ..................................................................................... 6 2.1 Algdokumendi eesmärk ............................................... 6 3 BILANSS ............................................................................. 8 3.1 Bilansi põhivõrdused ............................................................. 9 3.2 Kahekordne kirjendamine .........................................
1. Registrid - - , . , . : 1. . 2. . 3. . 4. . 5. . 6. . 7. . , , - -. . . - . . - . . , . 2. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving) 3. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid.
AVALIKU VÕIMU KORRALDUS JA VÕIMUHARUD: Valitsemissüsteemid, parlamendid, valitsused Distrubitiivne ja struktuurne võim. Avalik võim- institutsioonidele antud mandaat, teatud funktsioonide täitmiseks; n-ö delegeeritud võim. Nähtust, kui sellist iseenesest ei eksisteeri, tavaliselt vaadeldakse antud märksõna all võimu institusionaalset korraldust. Avaliku võimu sisuline külg – võimukorralduse aluspõhimõtted. Avaliku võimu korraldus - võimu teostavad institutsioonid, nende jaotus, omavahleine töökorraldus ning sisemine töökorraldus. Riik, kui avaliku võimu institutsioon. (Parlamendil rahva mandaat) Mis suunab inimesi käituma mingil viisil: maksma makes, mitte ületama kiirust, punase fooritulega peatuma? Kitsa käsitluse kohaselt on institutsioonid reeglid, milleraame ratsionaalsed indiviidid oma eesmärkide saavutamise nimel teguts...
2. MIKROSKEEMIDE VALMISTAMISE TEHNOLOOGIAD. * DTL (Drod Transistor Logic) - 3 osa: 1). kombinaator, mis realiseerib loogikafunktsiooni. 2). Taastaja, mis taastab õiged nivood. 3) puhver väljundi hargnemisteguri tõstmiseks. 1) on dioodidest, 2) ja 3) on transistorid. Dioodidel on takistus,seetõttu tekib väljundisse igal juhul mingi pinge (U=IR), seetõttu teda ei tarvitata. Liiga vana versioon lihtsalt. * TTL (Transistor Transistor Logic)- sama, mis DTL, aga 1). osa on samuti transistoritega. (Bipolaarne tehnoloogia). Suur edusamm- dioodide asemel transistorid. Tarbib vähem voolu ja kiirem. * STTL (Schollky TTL e. Low TTL)- kasutatakse Soti dioodi. Pannakse transistori ette diood, et transistor ei küllastuks, kuna küllastunud transistori sulgemine võtab kauem aega. Järelikult on TTL- st kiirem. * ECL- (Emitter Coupled Logic)- bipolaartransistoridel põhinev, kiiretoimeline. Väga kiire. * MOS (Metal Oxyde Silicon)- unipolaarne tehnoloogia ...
130239 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 1.ÜLESANNE A.........................................................................................................................1 1.1 Muldade sobivus viljelemiseks.........................................................................................3 2. ÜLESANNE B........................................................................................................................4 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................6 1.ÜLESANNE A 130239 Joonis 1. Põllumassiivi asukohakaart. 1. Põllumassiiv numbriga 57945730138 (joonisel 1 punase piirjoonega) asub Viljandimaal, Halliste vallas, Mulgi külas. Põllumassiiv on 7,34 ha suur. 2. Põllumassiiv asub ühel katastriüksusel, mil...
Raamatupidamist reguleerivad seaduslikud aktid Raamatupidamise seadus Raamatupidamise teke ja areng Raamatupidamise alged pärinevad ürgajast (toiduvaru arvestus kivisse raiutuna). Vana-Egiptuses pidasid vaaraode vara arvestust preestrite õpetatud ametnikud. Arvet peeti puutükil, piitsa või nööri abil. Piitsal või nööril oli iga maksja kohta suuruse järgi oma haru. Võlguantud või saadud summa märgiti puutükile või seoti nöörile sõlm. Võla äramaksmisel kustutati märgid puutükilt või harutati sõlm lahti. Roomas kasutati kivist ja marmorist tahvleid. Teoreetilise aluse sai arvepidamine XV sajandi lõpul. 1949 ilmus Veneetsias munga Luca Paccioli kahekordse raamatupidamise õpperaamat "Traktaat konodest ja kirjenditest". Enne seda oli d kõik raamatupidamisse puutuvad teadmised juhuslikud ning neid levitati ainult suusõnaliselt. Majandusarvestuse sisu ja ülesanded. Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protse...
1.Loogikaelemendid: AND - loendavad tagurpidi, sõltuvalt on täiendkoodi liitmine. Dünaamiline muutmälu- on NING, OR - VÕI, NAND - info ülekandmise viisist jaot. nad otsekood(0100) > staatilise mäluga võrreldes NING-EI, NOR - VÕI-EI, NOT - jada- ja rööpülekandega pöördkood(1011) > lihtsama ehitusega (ühe biti inversioon, XOR - välistav või. loendureiks. Kahendloendur - täiendkood(1100) (eelmisele 1 salvestamiseks läheb vaja umbes Täielik süsteem on selline, mille kahepositsiooniliste trigeritega. liita). Kiire ülekanne - kaks korda vähem elemente), superpositsiooni abil saab Lihtsaim loendustriger jadarööpülekanne. pesikud suurema toim...
Tallinna Polütehnikum AVR mikroprotsessor Referaat Koostja Deniss Skrabutenass AA-12 Tallinn 2014 Analoog-digitaal konverter Analoog-digitaal muundur (ADC) muundab analoogpinge väärtuse digitaalseks väärtuseks. AVR-i ADC analoogpinge sisend on lubatud 0-5.5V piires. Digitaalne väärtus on 10-bitine, kuid selle täpsus on ±2 ühikut. Viga võib veelgi kasvada kui kiibi toitepinget häirete eest ei kaitsta. ADC jaoks on AVR-il eraldi toite ja võrdluspinge viik. Eraldi toide on mürakindluse pärast ja see ei tohi kiibi toitepingest (üle 0.3V) erineda. Võrdluspinge määrab maksimaalse digitaalse väärtuse. Ehk kui võrdluspinge on 3V siis sama pingega sisend annab väärtuseks 2 astmes 10 miinus 1 ehk 1023. AVR-i ADC töötab võrdlusmeetodil (Successive Approximation ADC). Lühidalt öeldes toimub mõõdetava pinge võrdlemine kindlate nivoopinge...
Trigerid Trigerid (RS,JK,MS,D,T) - - . . : "0" "1" . . . . - ., S R. RS RS- 1 R - 0, S - 1. . S R Qt-1 0 0 Qt 0 1 0 1 0 1 1 1 _ RS- . 0. . RS- , S R, . 1 . 1. - -. - . 1 , . R Qt+1 0 Qt 1 Qt - C T Qt+1 0 x Qt 1 0 Qt 1 1 Qt - D- ( ) - , . C D Qt+1 0 x Qt 1 0 0 1 1 1 JK- , RS-, 1,2,3,4. RS- J K. RS- . , RS- . RS-. JK- D, T RS-. Konveier protsessoris ja mälus PROTSESSOR: : 1. (. Instruction Fetch); 2. (. Instruction Decode) (. Register fetch); 3. (. Execute); 4. (. Memory access); 5. (...
Muusika. Klahvpillide töö. 1. Klahvpillide jagunemine helitekitamise järgi · Heli tekib keelte võnkumisel (klaver, klavessiin) · Heli tekib õhusamba võnkumisel (orel, akordion) 2. Haamermehhanismi tekke · Leiutati 18. Sajandil. Klaveril tekib heli, kui klahvi alla vajutades löövad vildiga kaetud haamrikesed keeltele ja panevad need võnkuma. 3. Viis klaveri osa · Klaviatuur · Keeled · Metallist raam · Haamrid · Pedaalid 4. Pedaalide töö põhimõte klaveril · Tavalisel kaks vahel kolm pedaali. Paremale vajutades helisevad keeled kauem, vasak pedaal muudab kõla tuhmimaks ja vaiksemaks, keskmine pedaal jätab kõlama viimasena vajutatud heli või akordi 5. 3 tuntud pianisti · Rein Rannap · Marko Martin · Mihkel Poll 6. Mis on klahvpill · Pill, mille heli tekitatakse sõrme vajutusega klahvile 7. K...
AKORDIONI AJALUGU JA KASUTUSVALDKONNAD Tiina Tinn Koolimuusika II kursus AÜ Kuigi akordioni eelkäijaks peetakse suupilli, kasutati sama helitekitamise põhimõtet juba enne suupillli leiutamist. 2700 - 2500 e.m.a. oli Hiinas muusiikainstrument nimega sheng. Shengi kodumaaks loetakse Lõuna Aasiat. Shengil on torusid 17-24 ning iga toru vastab ühele noodile. Shengi torud olid bambusest. Vanasti mängiti Shengil pühalikku muusikat. Aastal 700 e.m.a. pilli täiendati ning siis sai mängida ka akorde. XVIII sajandi lõpus leiutati uued pillid, käsiharmoonikud. 19.sajand oli akordioni arengus väga suure tähtsusega. Leiutati Panharmoonika, Orgue-expressif, Aeoline, A...
Eesti rahvamuusika LÕÕTSPILL Aastal 1821 valmistas Christian Friedrich Ludwig Buschmann (1805 1864) esimese suupilli, mille 15 metallkeelt olid kinnitatud kambrite ja puhumisavadega puutükile. Järgneval aastal lisas ta nahast lõõtsa, kaane, nupud ja patenteeris leiutise kui handaeolini. Instrumenti täiustas austerlane Cyrill Demian (1772 1847), kes lisas saatebassid ja patenteeris leiutise nimega accordion. Kuigi Demiani lõõtspill erines veel paljus tänapäevasest, on selle põhilised konstruktsioonielemendid on säilinud tänapäevani. Lõõtspilli hakati mängima põlvedel, parem käsi mängis meloodiat, vasaku käe jaoks olid nupud meloodia saatmiseks. 1850. aastal paigutas Viini muusik Franz Walther kolmerealise diatoonilise lõõtspilli keeled ümber nii, et sündis 46 noodiga kromaatiline helirida koos kõigi pooltoonidega. Klaviatuuri ülemises osas helirida li...
SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................................2 1 Mälu..............................................................................................................................................3 1.1 Primaarsalvestised ehk sisemälu............................................................................................3 1.1.1 Protsessori registrid.........................................................................................................3 1.1.2 Vahemälu........................................................................................................................ 3 1.1.3 Põhimälu......................................................................................................................... 4 1.1.4 Püsimälu..........................................................
MÕISTED: MAJANDUSTEHING: Raamatupidamis kohustlase tehtud tehing kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamis kohustlast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustlase vara, kohustused ja omakapitali koosseis. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE: Raamatupidamis kohustlane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ja kirjendama raamatupidamisregistrites nende tehingute toimumise ajal või kui see pole võimalik siis vahetult peale seda. MAJANDUSTEHINGUID KIRJELDATAKSE: Kahekordse kirjendamise põhimõttel domineeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. Iga majandustehing muudab vähemalt kahte bilansikirjet. Ettevõttes toimuvat majandus operatsiooni toovad kaasa muudatusi bilansi kirjetes. TEKKEPÕHINE ARVESTUS: (Äriühingutel) on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingutoimumisele sõltumatta selles, kas sellega seotud raha on laekunud või väljamaksta. KASSAPÕHINE MEETOD: Kassapõhise a...
Ühiskonnaõpetus 1.Millised on parempoolsed/vasakpoolsed/tsentristlikud partied( + näited parteidest) *Parempoolsed- toetuste ja abirahade mittemaksmine, vaid inimeste motiveerimine, et otsida tööd ja arendadakutseoskusi. Nende arvates peab inimene oma toimetuleku ja käekäigu eest ise vastutama. Loovad palju võimalusi eraettevõtete loomiseks. (Reformierakond, IRL) * Vasakpoolsed- sotsiaalne õiglus ja võrdsus.Lõhed inimeste sissetulekutes ja võimalustes pole eriti suured. (Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid) * Tsentristlikud- kõikuvad. Mõnes küsimustes kalduvad vasakpoolsuse, teises aga parempoolsusse. (Rahvaliit) 2.Milline roll on kodanike ühendusel ühiskonnas? *kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelevalvet võimude tegevuse üle. Need tegevused pole otseselt seotud võimu ja valitsemisega. 3.Too 4 näidet kodaniku osaluse kohta. *”Teeme ära” ...
Keelte liigitusalused Genealoogiline Areaalne Sotsiolingvistiline(kasutus ja staatus ühiskonnas) Tüpoloogiline Sotsiolingvistika teke ja olemus Traditsiooniline murdeuurimine ehk dialektoloogia Varieerumine-etnometodoloogia, sotsiaalsed võrgustikud, keeleline identiteet Sotsiolingvistika on keeleteaduse suund, milles empiiriliste meetoditega uuritakse keele kasutamist ühiskonnas. Varieerumine ---geograafiline-murded e. dialektid ---sotsiaalne(vanus, sugu, sotsiaalne klass)-sotsiolektid(släng)-idiolekt e üksikisiku keel ---situatsiooniline(stiil, formaalsuse aste, lambi laused ühesõnaga emotsioonist)- registrid Sotsiolingvistika uurimisobjektid ja meetodid Praktiline sotsiolingvistika(keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika) jm. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Kitsas tähenduses sotsiolingvistika(labor jt) ehk kvantitatiivne sotsilingvist...
Kordamisküsimused õppeaines Raamatupidamise alused 1. Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõisted (varad, kohustised, omakapital, kasum(kahjum), tulu, kulu, majandustehing, algdokument. Varad – raamatupidamiskohuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel, eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu Kohustised – ei ole tegevus; võlg, mida ettevõte peab tasuma (maksuvõlg, laenud/liisingud, palgavõlg, arved) Omakapital (netovara) – jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist (varade ja kohustiste vahe) Kasum/kahjum – aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Tulu – majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemisena või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb Kulu – majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulem...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Avaliku õiguse instituut Robert Paal KOHTUSÜSTEEMI ARENGU PÕHIMÕTTED Essee Õiguskaitseasutuste süsteem Juhendaja: Jaan Ginter Tartu 2015 Sisukord 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Õigusemõistmine kui kohtusüsteemi põhiseaduslik ülesanne.............................4 3.Võimude lahususe põhimõtte edasiarendamine..................................................4 4.Kohtusüsteemi eelarve........................................................................................ 5 5.Kokkuvõte............................................................................................................ 6 6.Kasutatud materjalid................................
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 1.ÜLESANNE A.........................................................................................................................2 1.1 Muldade sobivus viljelemiseks.........................................................................................3 2. ÜLESANNE B........................................................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................8 Interneti allikad:......................................................................................................................8 1.ÜLESANNE A 1. Põllumassiiv numbriga 42052371193 (joonisel 1 punase piirjoonega) asub Hiiu maakonnas, Käina vallas, Männamaa kü...
Eraõigus. Korraldab üksikute inimeste või ühiskondlike gruppide omavahelisi suhteid. Reguleerib õiguslikult võrdväärsete osapoolte vahelisi suhteid. Tsiviilõigus. Reguleerib füsilise ja juriidilise isiku õigus- ja teovõimet, isiku esindatust ja eestkostet, perekonna-, pärimis-, omandi-, lepingu-, võla ja kahju hüvitamise suhteid. Haldusõigus. Valitsemisõigus, reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest. Finantsõigus. Sisaldab eeskirju, mille järgi riik ja omavalitsused koguvad ja kasutavad raha oma ülesannete teostamiseks. Protsessiõigus. Menetlusõigus. Määrab kindlaks kohtupidamise korra ehk selle, milliste reeglite järgi toimub õigusemõistmine. Õiguse allikad: Õiguslikud tavad. Osa tavanorme säilisid traditsioonilisel kujul. Leping. Kohtulahendid ehk kohtupretsedendid. Kohus loob oma otsusega õigust. Õigusteadlaste arvamused. Kohtunike mitteametlikud ...
3.4. Inimese õigused, vabadused ja kohustused. 3.5. Kodanikud ja kodakondsus. 3.6. Teabesuhtlus riigi- ja omavalitsusasutustega. 1. Defineeri võimalikult täpselt mõiste inimõigused. V: Igal inimesel olevad õigused juba ainuüksi seetõttu, et ta on inimene. 2. Millised kolm dokumenti on inimõiguste alusteks? V: a) Inimõiguste ülddeklaratsioon or lapse õiguste konventsioon; b) Euroopa inimõiguste konventsioon; c) Euroopa sotsiaalharta. 3. Millised on põhiõigused ehk universaalsed õigused? V: Õigus elule; õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele; õigus korrako- haseleõigusemõistmisele; kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest; õigus perekonnale ja eraelule. 4. Millised on poliitilised õigused? V: Õigus rahvuseleja kodakondsusele; usu-ja mõttevabadus; sõnavabadus; hääleõi- gus; koosolekute- ja ühingutevabadus. 5. Millised on sotsiaalsed ja majanduslikud õigused? ...
INFOALLIKAD JA INFOOTSING KORDAMISKÜSIMUSED 2011 1. Mis on infoühiskond? · Ühiskond, kus enamikku inimkonna talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalkujul teatud seadmete abil. · Ühiskond, kus inimene on masinatele usaldanud peale raske füüsilise töö ka rutiinse vaimse töö, tegeldes vaid loomingulise vaimse tööga. · Ühiskond, kus oeaaegu kogu maailm on ühendatud ühtse infoedastusvõrguga, mis suudab piisavalt kiiresti edastada kõiki inimtegevuseks vajaminevaid infokogumeid. · Ühiskond, kus enamik inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse 2. Nimetage infoühiskonna erinevad tasemed (5) · Tehnoloogiline tehnoloogiline innovatsioon · Tööalane infotööga seotud töökohatde domineerimine · Majanduslik peamised tegevused majanduses seotud informatsiooniga · Ruumiline pearõhk ...
ARVESTUSE ALUSED 1- 3 nädal AJALUGU Arvepidamise juured ulatuvad vähemalt 10 000 aasta taha. Kaasaegse arvestuse algusajaks peetakse 14. sajandit, mil hakati kasutama kahekordset kirjendamist. Tänapäeval kehtiva ja toimiva arvestuse alused on esmakordselt kirja pannud Luca Pacioli aastal 1494. FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Audiitorkontroll, Finantsaruannete analüüs, Maksude arvestus Kuluarvestus, Juhtimisarvestus, Finantsarvestus Majandusarvestus MAJANDUSARVESTUSE INFO TARBIJAD Valitsus, Ostjad, Tarnijad, Laenuandjad, Töövõtjad, Juhtkond, Omanikud Tarbijad FINANTSARVESTUSE KORRALDUS Rahvusvahelisel tasemel reguleerivad raamatupidamist eurodirektiivid ja rahvusvahelised standardid. Finantsarvestus on kohustuslik kõikides riikides. Kui seda poleks, kaoks ülevaade ettevõtlusest. 1973 -Rahvusvaheline Arvestusstandardite Komitee (Internationa...
FINANTSARVESTUSE PRINTSIIBID: Majandusüksuse printsiip – juriidilise isiku raha pole füüsilise isiku raha. Ettevõte eksisteerib iseenda huvides. Jätkuvuse printsiip – majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva organisatsioonina, kui ei ole alust vastupidiseks oletuseks. Monetaarsuse printsiip – kajastatakse kõike rahas (käibelolevas – Eestis eurodes). Kui poleks esitatud samas ühikus, siis ei saaks liita, lahutada, kokku arvestada. Raamatupidamisaruannetes kajastatakse ainult sellist informatsiooni, mida saab väljendada rahaühikutes. Perioodilisuse printsiip – Ettevõtte majandustegevus on jaotatud lühemateks perioodideks. Finantsaruanded koostatakse teatud ajaperioodide (kuu, kvartal, poolaasta, aasta) möödudes. Soetusmaksumuse printsiip – mingi objekti soetamisel kulutatud rahasumma (kõikide väljaminekute summa) = soetatud asja hind Realiseeri...
KODANIKUOSALUS Millised kodanikuühendused Rakveres tegutsevad? Viru giidide ühing, Lääne-Virumaa ettevõtlus, Virumaa poistekoor, MTÜ Virumaa Lootus INIMESE ÕIGUSED, VABADUSED JA KOHUSTUSED Inimese põhiõigused: · Õigus elule · Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele · Õigus korrakohasele õigusemõistmisele · Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest · Õigus perekonnale ja eraelule Inimõigusi rühmitatakse: · Põhiõigused · Poliitilised õigused ja vabadused · Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused · Kultuurilised õigused ÕIGUSKAITSE JA KOHUS Kohtumenetluse üldised põhimõtted: · Seaduse ülimuslikkus · Kõigi osaliste võrdväärne kohtlemine · Kohtu erapooletus KODANIKUD JA KODAKONDSUS 1. Kuidas saadakse Eesti kodakondsus? a)kodanikuks sünnitakse b) kodakondsus saadakse vastava õigusliku protseduuri läbimise ehk naturalisatsiooni korra...
Õppeaine SKK0121 ”Elektroonika alused” Eksamiküsimused 1. Elektroonika passiivelemendid 2. Elektrolüütkondensaatorid 3. Transformaatorid 4. Alaldav pn-siire (tekkimise tingimus) 5. Bipolaartransistorid (tööpõhimõte) 6. Darlington´i lülitus (liittransistor) 7. Formeerkanaliga MOP väljatransistor 8. Indutseerkanaliga (n-tüüpi) MOP-transistor 9. Indutseerkanaliga väljatransistor 10. Pooljuhtdioodid 11. Stabilitron 12. Türistor (ehitusskeem, pinge-voolu karakteristikud) 13. Väljatransistoride liigitus (koos tingmärkidega) 14. Elektronkiiretoru 15. Optronid 16. Optronid. Kõige kiiretoimelisem optron 17. Valgusdioodid 18. Vedelkristallpaneel. Eelised, puudused. 19. Resistiivne pingejagur 20. Bipolaartransistori töö lüliti režiimis 21. Bipolaartransistori väljundkarakteristikud ÜE-lülituse jaoks 22. Emitterijärgija. (skeem, pingevõimendustegur) 23. Galvaaniline (otse) sidestus võimendites (eelised, ...
MÄLU 2008 SISUKORD Mis asi on mälu...........................................................................................................................3 Primaarsed andmesalvestid..................................................................................................... 3 Enne kui lisad mälu.....................................................................................................................4 Operatiivmälu..............................................................................................................................5 Mälu tüübid.................................................................................................................................6 Püsimälu ROM........................................................................................................................6 Muutmälu..............................
1952 ja seejärel kasutati seda enamikus arvutes, kuni 1970. aasta paiku leiutati mikrokiibid. Enne seda kasutasid arvutid releesid ja mitmesuguseid vaakumtorulahendusi, et täita müütmälu ülesandeid sadade ja tuhandete bittide ulatuses. Mõned neist lahendustest olid suvapöördusega, mõned mitte. Vaakumtrioodidest ja pärast transistoridest ehitatud linke kasutati järjest väiksemate ja kiiremate mälude loomiseks, näiteks suvapöördusregistrite indeksid ja -registrid. Enne integreeritud püsimälukiipide väljatöötamist loodi suvapöörduspüsimälu sageli pooljuhtdioodide maatrikseid kasutades, mida juhivad aadressidekoodrid. ROM ROM ehk püsimälu on mälu digitaalseadmetel, mida saab ainult lugeda, kuid seal olevaid andmeid ei saa üldreeglina lihtsalt muuta ega juurde kirjutada. Informatsioon ROM-is on salvestatud tootja poolt. Inglise keeles read-only-memory.
5. Riikliku statistika üldkorralduse 1.Kapitali väärtuse muutumine ajas. 6.Tasuvusaja meetod. 1.Energia statistika põhimõisted. põhimõtted. Primaarenergia Estis. Kapitali (raha) tegelikku väärtust ajahetkel, Tasuvusajaks nimetatakse aega, mis kulub Riiklikus statistikas on rahvusvaheliselt mil arvutust teostatakse, nimetatakse tema esialgsest raha väljavoost selle katmiseni Primaarenergia on naturaalsest allikast tunnustatud meetodiks tõenäosuslik nüüdis- ehk diskonteeritud väärtuseks ning sissevooga. Kuna see kriteerium mõõdab kui saadud energia, mida tarbitakse teisteks valikuuring. Tõenäosuslike valikuuringute vastavate tulevikus teostatavate maksete k...
A. 1. Primaarenergia, primaarenergia ressursid ja varustatus. Primaarenergia on naturaalsest allikast saadud energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata. Eestis toodetavast kütusest kuuluvad siia põlevkivi, kütteturvas, küttepuud, puidujäätmed ja biogaas; imporditavast kütusest kivisüsi, maagaas, vedelgaas, raske ja kerge kütteõli, diislikütus, autobensiin ja lennukipetrool. Primaarenergia ressursid on aasta alguse varu, toodangu ja impordi summa. Primaarenergiaga varustatus on võrdne kogutarbimisega, kaasa arvatud kadu hoidmisel ja vedamisel ning saadakse primaarenergia ressurssidest ekspordi ja aasta lõpu varu lahutamise teel. 2. Energia lõpptarbimine, sisemaine kogutarbimine, muundatud energia. Energia lõpptarbimine on energia, mis on saadud ja tarbitud pärast kõiki vahepealseid muundamisi teisteks energialiikideks (elektrienergia, soojus, kütus). Lõpptarbimisse ei kuulu energia kasutamine mitteenergeetilisteks vaj...
Avaliku sektori tellitud e-lahenduste eksport on olematu Regionaalminister Siim Kiisler on öelnud: "Eesti on küll tuntud IT-tiiger ja e-riigi pioneer, aga me ei oska oma kogemust pöörata rahvusvaheliseks majanduskasuks, et luua sellega ekspordivõimalusi oma ettevõtetele ja hoida innovaatilise riigi mainet. See peab muutuma," Eestis on kodumaisel kapitalil välja arendatud ID-kaardi süsteem, kodanikuportaal X-tee, interneti teel täidetavad tuludeklaratsioonid ja kõikvõimalikud registrid, mis on väga kasulikud ja pannud aluse Eesti IT-alasele tuntusele ja järjepidevale IT arengule. Need Eestis väljaarendatud lahendused on iga e-arengut alustava riigi infotehnoloogiliste lahenduste stardipakett, aga sellele vaatamata pole toimunud nende IT-rakenduste eksporti välisriikidesse. Miks siis ei ole? Hea seletuse annab Martin Gorosko seletus antud probleemile ,,Meie tehnopargis töötavad IT-ettevõtted, kes tegelevad riigihangetega. S...
1. Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõistad (varad, kohustised, omakapital, kasum(kahjum), tulu, kulu, majandustehing, algdokument. Vara – ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu Kohustis - Raamatupidamiskohustlase lasuv rahaliselt hinnatav võlg Omakapital - Raamatupidamiskohustlase varade ja kohustuste vahe Kasum (kahjum) - aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Tulu – aruandeperioodi sissetulekud (vara suureneb, kohustised vähenevad, omakapital suureneb) Kulu – aruandeperioodi väljaminekud (vara väheneb, kohustised suurenevad ehk tekkivad, omakapital väheneb) Majandustehing – algdokument, muutub rmpk vara, kohustise või omakapitali koosseis. Algdokument – majandustehingut kinnitav tõend 2. Varade ja kohustiste klassifitseerimine. Käibevara ja põhivara. Lühiajalised kohustised ja pikaajalised kohustised. Omakapital. 3. Majandusaasta aruanne. Põhiaruanne (bilanss, kasu...
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja ja organisti Peeter Süda pärandi säilitamisest. P. Süda kogutud eesti rahvaviisid ja väärtuslik muusikaalne raamatu- ja noodikogu on aluseks 22. märtsil 1924. a tänase Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi loomisele. 22. märtsil 1924.a. reegistreeriti ametlikult Peeter Süda mälestuste jäädvustamise toimkond. Esimeseks muuseumi asukohaks P.Süda koguga oli Kadrioru loss, tolleaegse Tallinna Eesti Muuseumi (tänase Eesti Kunstimuuseumi) ruumid. 1. märtsil 1934 avati muuseum praeguses Müürivahe 12 hoones (ehk algselt Tallinna Konservatooriumi ruumides, Assauwe tornis). Muuseum asub Tallinna vanalinnas ja paikneb ajaloolise linnamüüri ja Assauwe kaitsetorniga seotud hoones. Assauwe torn rajati aastail 1370-80. Lisaks on muuseumil sisehoov- Karjase hoov. Astudes muuseumi uksest sisse jäi mulle esimesena silma klaasi taga olev ,,Väike muuseumirott 2007". See on iga-aastane tunnustusauhind,...
Õiguse mõiste-riigi seadusandlike organite poolt õigusloome menetluse (seadusandlus ja määrusandlus) tulemusena kehtestatud normid ja reeglid (õiguskord), mida tagab riik sunnirakendamise võimalusega. Õigus on kirja pandud, väline ning karistatav. Õiguse eelastmed on moraal ja tava. Tava-Tava on ühiskonnas korduva kasutamise läbi järgimist ja tunnustamist leidnud reeglite kogum, mille eirajat ähvardab teiste inimeste ja üldsuse hukkamõist. Tava on väline, põlvest põlve ning ei ole karistatav, vaid halvakspanu saav käitumine. Moraal-seostatakse usuliste ja paikkondlike väärtuste ja tõekspidamistega. Ei ole kirja pandud vaid on sisene, saadud kasvatuslikult ning eiramise tulemuseks on häbi. Moraal ja õigus-Moraal tuleb enda seest, õigus on väljastpoolt paika pandud, moraal tuleb kasvatusest, õigus on kirja pandud. Eksimisel on moraali puhul karistuseks häbitunne, õiguse vastu eksimisel on järgnev karistus. Õiguse idee- 1)eesmärgipäras...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R11 KÕ2 Ines Pärn Arvepidamise ajalugu Essee Õppejõud: Siiri Luts Mõdriku 2011 Raamatupidamise ajalugu Raamatupidaja... Hmm? Lihtkodanik, kes pole ilmselt iial süüvinud raamatupidamisse suurema huviga, teab öelda, et raamatupidaja on üks pikkade blondide lokkis juuste, punaseks võõbatud pruntis huulte, ripsmepikenduste, peenikese piha, tikk-kontsadel miniseelikuid kandev naisfiguur, kes on koolis suurte jõupingutuste tulemil ära õppinud Excel programmi lihtkasutusmeetodid; toksib päevast päeva erinevatesse tabelitesse etteantud numbreid, joob hommikust õhtuni kohvi ning teeb firma bossile järjekindlalt silma, lootes, et ühel ilusal päeval ei pea ta enam istuma selles ebamugavas toolis, mis nüristab tema rühti ja me...
Tartu Ülikool Lühidalt arvutilingvistikast Kristiina Zadin 2010 1. Mis on arvutilingvistika 2 Sissejuhatus Arvutilingvistika on hübriidala, mis tegeleb keele ja arvutiteaduste vahepeal. Kasutaja seisukohalt mängib rolli kasutusvaldkonnast sõltuv mitmekesisus elektroonilised sõnastikud, õigekirjakontrollerid, mõistetepõhiseid sõnastikud ja infohulgad jne. Korralikud ressursid varustatud korralike kasutajaliidestega on olulised nii tavakasutajale, kes soovib korrektsel kirjutada kui ka keeleuurijale. Käesolevas referaadis on põgusalt antud ülevaade suulise kõne digitaliseerimise probleemidest, suulise ja kirjaliku keele uurimisest ja üldistest keelepõhistest lahendustest. 3 1. Mis on arvutilingvistika ,,Arvutilingvistika on keeleteaduse ja arvutiteaduse ehk informaatika vahepeal asuv hübriidala, mis tegutseb ...
Arvutiviirused ja viirusetõrjed. Koostanud Geisy Meiner, Pärnu 2008 Mis on üldse arvutiviirused? Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmed ei saa enam taastada või käivitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused. Arvutiviirus on programmikood, mis on kirjutatud selge sihiga, et see end ise paljundaks. Viirus üritab levida arvutist arvutisse, kinnitades end peremeesprogrammi külge. See võib rikkuda tarkvara, andmeid ja riistavara. Arvutiviiruste tüübid. "Süütud" viirused Andmeid hävitavad viirused Programmifaile nakatavad viirused Spawing tüüpi viirused Parasiitviirused Süsteemiviirused Makroviirused "Antiviirus" viirused Kuulsaimad viirused. Trooja hobused Michelangelo ...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Arvutid ja arvutivõrgud AV 3 Mairo Hanninen Intel 8080 Referaat Juhendaja: Ahto Karu Õpetaja Paide 2012 Käsusüsteem Nagu paljud teised 8-bitised protsessorid, kõik juhised olid kodeeritud ühte baiti (sealhulgas registri-numbrid, ainult välja arvatud andmed), lihtsustamise jaoks. Mõned neist järgivad ühe või kahe baidiseid andmeid, mis võivad olla vahetult operandiga, mälu adressiiniga või pordi numbriga. Nagu ka suurematel protsessoril, sellel oli automaatne CALL-I ja RET-I juhendid mitmetasandilise protseduuri kõnede ja taastumise ( mis võiks isegi olla ajutiselt hävitatud, ...
KUJUL: Mõiste- definitsiooni (allika viide) + selgitav kommentaar Administraator süsteemi kasutajaroll, mille ülesandeks on dokumendisüsteemi konfigureerimine ja toimimise tagamine. (Kasutatakse ka ,,haldur") Ainuidentifikaator süsteemi poolt loodud, dokumenti unikaalselt identifitseeriv, tavaliselt numbriline tunnus. Asi üksikküsimus asutuse asjaajamises, millega seotud asjaajamistoimingute (asja algatamine, lahendamine, täitmine või lõpetamine) käigus tekivad dokumendid. Asjaajamine organisatsiooni ülesannete täitmise ja otsuste vastuvõtmise täpne ja küllaldane dokumenteerimine; dokumentide ja nende tõestusväärtuse säilimise tagamine neile kehtestatud säilitustähtaja jooksul; dokumentide menetlemise, nende ringluse, sisemise kooskõlastamise ja tähtaegse täitmise kontrolli korraldamine; teabele juurdepääsu, asjaajamise üleandmise jms korraldamine (AÜA põhjal) Autentsus dokumendi omadus, mille puhul saab kindlaks teha järgmi...
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Infokorralduse õppekava DOKUMENDIHALDUS AASTAL 2015 Uurimistöö Autor: xxx Tartu 2015 SISUKORD DOKUMENDIHALDUS AASTAL 2015............................................................................. 1 SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 1DOKUMENDIHALDUS............................................................................................. 4 2DOKUMENDIHALDUSEGA SEOTUD PROBLEEMID...................................................5 1Võimalikud lahendused probleemidele...............................................................6 3DOKUMENDIHALDUSE ARENG............................................................................... 7 1Elektrooniline dokumendihald...
Orel 1. Sissejuhatus Orel on muusikainstrument, mis tekitab heli õhuvoolu juhtimisega läbi erineva suurusega puidust või metallist vilede. Orelit nimetatakse pillide kuningaks. Orelil võib olla 1–5 klaviatuuri ehk manuaali. Oreli pedaal on samuti klaviatuur, mida organist mängib jalgadega. Oreli registrid on vilede read, milleta pole võimalik mängu ajal orelil heli tekitada. Oreli nähtav osa on prospekt, mis koosneb Principali registri viledest ja sageli rikkalikult kaunistatud oreli kapist. Oreleid eristatakse ehitusviisi ehk traktuuri järgi: mehaanilised, pneumaatilised ja elektriorelid. Oreleid kasutatakse peamiselt kontserdisaalides ja kirikutes. 2. Oreli Ajaloost Sõna "orel" tuleneb kreeka sõnast organon, mis tähendab tööriista, instrumenti. Oreli juured on muinasajas, sugulaseks ja prototüübiks võib pidada paaniflööti. Paaniflööt koosneb mitmest vilest ühisel vile...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Iseseisev töö aines "Andmebaaside projekteerimine" Kaabel-TV teenusepakkuja infosüsteem Teostajad: Pärtel Lias (010617) Martti Remmelgas (010635) Eero Ringmäe (010636) Õpperühm: LAP41 ja LAP42 e-mail: [email protected] Juhendaja: Erki Eessaar Tallinn 2003 Autorideklaratsioon Kinnitame, et käesolev projekt on meie iseseisva töö tulemus ning selle põhjal ei ole enne arvestust taotletud. Eero Ringmäe..................
Arvutid I eksamiküsmused ja vastused Eksamikonspekt 2011 IABB22 1. Loendurid[4] 2. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris[4] 3. Trigerid[3] 4. Dekooder[3] 5. Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid[3] 6. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne[3] 7. Andmevahetusprotokollid: sünkroonne, asünkroonne jne[3] 8. Registrid[2] 9.Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad[2] 10. Konveier protsessoris ja mälus[2] 11. Suvapöördusmälud[2] 12. Adresseerimise viisid[2] 13. Kuvarid[2] 14. Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid[2] 15. Multipleksor, demultipleksor[2] 16. Spetsiaalse riistvara realiseerimine[2] 17. Alamprogrammide poole pöördumine[2] 18. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevas...
Infoallikad ja infootsing kordamisküsimused 1. Mis on infoühiskond? Ei ole olemas üldist definitsiooni, on vaid üldaktsepteeritud peamised seaduspärad. Infoühiskond on ühiskond, kus inimene on masinatele usaldanud peale raske füüsilise töö ka rutiinse vaimse töö, tegeldes vaid loomingulise vaimse tööga; ühiskond, kus enamikku inimkonna talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja universaalsel digitaalkujul teatud seadmete abil; Infoallikad ja infootsing, ühiskond, kus peaaegu kogu maailm on ühendatud ühtse infoedastusvõrguga, mis suudab piisavalt kiiresti edastada kõiki inimtegevuseks vajaminevaid infokogumeid; ühiskond, kus enamik inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse; ühiskond, kus kogu inimtegevus on üles ehitatud võimalikult ratsionaalselt eeltoodud põhimõtteid aluseks võttes 2.Nimetage infoühiskonna erinevad tasemed (5) Defineerimisel eristatakse 1.Tehnoloogiline tehnoloogiline innovatsioon 2.Tööalane...
Mis on erakonnad? Erakonnaks ehk parteiks nimetatakse sarnase ilmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel. Mis on erakondade eesmärgid? Nende eesmärgiks on tulla võimule ja oma vaateid realiseerida. Kes ja kuidas saavad ühineda erakonnaga? Erakonnaga saavad liituda Eesti Vabariigi kodanikud ja vähemalt 18 aastased. Et saada liikmeks, tuleb kirjutada avaldus. Vasak- ja parempoolsus? Vasakpoolsus seab esile sotsiaalse õigluse, mis tähendab seda, et on palju toestusi, aga rohkem makse. (nt. keskerakond- astmeline maksmine) Parempoolsuse lauseks on, et igaüks on oma õnne sepp, see tähendab seda, et sotsiaalseid toetusi ja makse on vähe. (nt. irl ja reformierakond- emapalk ja tasuta kõrghardius) Tänapäevased Eesti suuremad erakonnad koos olulisemate seisukohtadega ja nende liidrid? Keskerakond- Edgar Savisaar- Arvavad, et koostöö Venemaaga aitab kaasa demokraatia ning rahvusvahelistele suhete sta...
MAAILMA KEELKONNAD JA KEELED. INDOEUROOPA KEELED Keel tänapäeva mõistes tekkis u. 40000 aastat tagasi (mitte varem). Primitiivne, algeline keeleline võime oli olemas juba neandertallastel. Kuigi bioloogiliste liikide areng algab lihtsamaga ja suundub keerukama suunas, ei ole võimalik väita, et mingi keel on tervikuna lihtsam kui teine keel. Keelte võrdlus on kasulik mitmel põhjusel (teadmised varasema arengustaadiumi kohta, sugulaskeelte kohta, kontaktide kohta, mitmekesisuse kohta jne), kuid väita, et varasema ajastu keeled oleksid tervikuna lihtsamad või, vastupidi, keerukamad, pole võimalik. Pole selge, mis on keeles ,,keerukus" ja mis on ,,lihtsustumine". Keel muutub ja areneb kogu aeg. Tavainimeste hulgas võib olla arvamusi, et mõni keel on hästi keeruline, teine jällegi on ,,primitiivne", et kui keelt ei hooldata, muutub see ,,lihtsamaks" jne. Tavaliselt need on impressionistlikud väited, mis mõnikord võivad põhineda mõne kõnel...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
