Temperatuuride erinevused Eesti piires Lugesin õpilaste teadusajakirjast ,,Akadeemiake" artiklit ,,Temperatuuride erinevused Eesti piires". Autoriks on Janno Tilk. Selles artiklis analüüsitakse 2006. a novembrist 2007. aasta jaanuarini läbiviidud uuringu tulemusi . Taheti teada, kui suures ulatuses Eesti piires temperatuurid kõiguvad ning kus on on sügis-talvisel ajal Eesti kõige soojem ja külmem paik. Selleks märkis ta iga päev kell 6.00, 15.00 ja 21.00 üles Eesti madalaima ja kõrgeima temperatuuriga paiga. Andmed sai ta Hüdroloogia ja Meteoroloogia Instituudi (EMHI) pidevalt uuendatavalt kodulehelt. Andmed kandis ta MS Exceli tabelisse ning arvutas temperatuuride vahed ja koostas võrdlusgraafikud. Selgus, et kõige suurem keskmiste temperatuuride erinevus oli jaanuaris. Erinevus kasvas novembrist jaanuarini, kusjuures erandiks oli 2006. a detsember, mil keskmiste temperatuuride erinevus oli väiksem kui novembris. Se...
“Demokraatlik kodanikuharidus kriisi ajal” REFLEKTSIOON Käesoleva artikli teema, erinevate ühiskonnagruppide osalemine demokraatias, eeskätt just kriisi ajal, on kindlasti aktuaalne teema, millega iga inimene end kurssi võiks viia. Ka kriisivälisel ajal on kodanike osalus riigi valitsemises tähtis, kuna vaid nii saab tagada poliitika, mis rahva soove võimalikult lähedalt täidab. Alar Kilpi artikkel keskenduski inimeste osalusele poliitikas, liigitades poliitilise aktiivsuse ning inimtüübid neljaks. Mina, noore ja võrdlemisi poliitikakauge inimesena sellisest kodanikujaotusest varem palju ei teadnud ning minu teadmised piirdusid sellega, et leidub inimesi, kes otsuseid küsimusteta järgivad, ning aktiviste, kes iga hinna eest muutusi soovivad. Alari Kilp aga liigitas kodanikke tunduvalt rohkem süvitsi. Esimeseks tõi Alar Kilp välja konformse vastustustundliku kodaniku tüübi...
Kordamisküsimused 1. Mis on reflektsioon ? Vastus: Peegeldus, annab lühivaate tehtud tööst: kes tegi, mida tegi, kuidas tegi ja sellele lisatakse oma arvamus. 2. Millistest osadest koosneb essee? Vastust: Essee koosneb kolmest põhilisest osast: sissejuhatus, teemaarendus ja lõpp 3. Mis on pladiaat? Vastus: Kellegi uurimistööst seisukohtade sõnasõnaline mahakirjutamine allikale viitamata, loomevargus 4. Millistel tasemetel võib koostada uurimusi? Vastus: 1) Kirjeldav uurimus. 2) Kahe nähtuse vaheliste seoste uurimine. 3)Probleemi põhjuste analüüsimine. 5. Millised on kvalitatiivse uuringu tulemused? Vastus : Ei ole matemaatilised, vaid sõnalised kirjeldused ja hinnangud, mis selgitavad, kuidas, miks ja missugune. 6. Mis on uurimus? Vastus: trükis ilmunud v. kirjalik uurimistöö. 7. Milleks on oluline vaatlus? Vastus: Vaatlus on oluline tee kogumaks infot just tegeliku käitu...
“Eesti valijaskonna enese ja erakondade vasak- ja parempoolne määratlemine 2015. aastal” REFLEKSIOON Käesoleva artikli teema, enese ning erakondade vasak- ja parempoolne määratlemine, on eriti aktuaalne valimisperioodil, kuid kindlasti on poliitiline teadlikkus ning enese määratlemine tähtsad aastaringselt. Antud artiklit lugema hakates polnud teema mulle täielikult võõras ning olin vasak- ja parempoolsuse idee ning rolliga poliitikas juba põgusalt kokku puutunud. Parem pool esindab vabaturumajandust, vasak aga sotsialistlikke väärtusi ning majanduslikku võrdsust. Tänapäeval mängib minu meelest aga olulisemat rolli hoopis väärtuspõhine konflikt, mille kohaselt vastanduvad parempoolne traditsioonidel põhinev konservatiivsus ja vasakpoolne indiviidikeskne liberaalsus. Vaatamata asjaolule, et baasteadmised antud teema kohta eksisteerisid, oli uut infor...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimine ÕPIMAPP Parendamine Jaak Hohensee detsember 2014 Sisukord 25.09.2014............................................................................................................ 3 1.Ajurünnak............................................................................................................ 3 25.09.2014............................................................................................................ 4 1.1 Reflektsioon................................................................................................... 4 25.09.2014............................................................................................................ 5 28.11.2014............................................................................................................ 6 2.Hõimlusdiagramm........................................................
J.Locke - empirismi põhjendus 1) Mis seab väljaspoole kahtlust et inimeste vaimus on erinevad ideed (sellel on kaks aspekti)? Millega ja kuidas põhjendada, et ideed ja märgid ei ole kaasasündinud? Väljaspoole kahtlust, et inimeste vaimus on erinevad ideed, seavad järgmised aspektid: 1. Iga inimene on teadlik, et ta mõtleb (keegi ei saa olla ilma mõtlemata); 2. Inimesed teavad millega nende vaim tegeleb mõtlemise ajal (vaimus olevad ideed). Ideed ja märgid ei ole kaasasündinud, sest need ideed ja märgid mis tekivad meie vaimus, ei saa enne tekkida, kui meil pole kogemusi, millele meie ideed saaksid toetuda. SISU: Inimesed on teadlikud, et nad mõtlevad. Sellest, millest inimene mõtleb tekivad kogemuste põhjal. 2) Mis mõttes on inimese vaim tühi (valge paber)? Milline osa on ideede tekkimisel täita ettekujutusjõul? Millistest allikatest tuleb meie arutluse ja teadmise materjal? Inimese vaim on tühi, see tähendab seda,...
Praktikum 6 Elektriliinide planeerimine Töö eesmärk: Planeerida elektriliinid selliselt, et elektriliin jõuaks võimalikult vähese maksumusega igasse majapidamisse. Andmed liinide pikkuste ja maksumuse kohta on kantud tabelisse 6.1. Joonisel 6.1 on välja toodud plaan elektriliinide paiknemise kohta Koostaja: , 02.01.2013 Tabel 6.1. Elektriliinide pikkused ja maksumused. Liinilõik Liini pikkus (km) Kilomeetri Summa (EUR) hind(EUR) A-2 0,27 1300 351 2-1 0,23 1300 299 2-3 0,15 1300 195 3-7 0,43 1300 559 7-6 0,20 1300 260 6-5 0,14 1300 ...
Tunnikava Pealkiri: tunnikonspekt Aine: kirjandus Klass: IX Tunni teema: Eduard Vilde elu ja looming Tunni eesmärk: Anda ülevaade Eduard Vilde elust ja loomingust. Õpetada mõistma Vilde tähtsust tollases ja praeguses eesti kirjanduses. Anda detailsem ülevaade Vilde mitmetahulisest loomingust. Teha sissejuhatus "Pisuhänna" käsitlemiseks. Lühikirjeldus. EVOKATSIOON Tahvli keskele kirjutatakse EDUARD VILDE. Õpilased meenutavad kõike, mis seostub neil selle kirjaniku nimega: teoste pealkirjad, faktid eluloost jne. Õpetaja teeb õpilaste abiga tahvlile mõistekaardi. Küsimused: 1. Milliseid Vilde teoseid olete lugenud, milliseid veel oskate nimetada? 2. Kas olete mõnd Vilde teost näinud teatris, televisioonis? Millist? Muljed? 3. Miks saavutas Vilde nii suure populaarsuse? 4. Nimetage Vilde kaasaegseid kirjanikke! TÄHENDUSE MÕISTMINE Ülesanded töölehel. REFLEKTSIOON Kirjuta, mida uut said ...
Praktikum 5 Maa-ala kruntideks jagamine Töö eesmärk: Töö eesmärgiks on jagada etteantud maa-ala 20 krundiks nii, et kõiki krunte ümbritseks tee ja suurus jääks 1200-1600 m² piiridesse. Andmed kruntide suuruste, pikkuste, laiuste ja väljavenitatuse kohta on kantud tabelisse 5.1. ning joonisel 5.1. on näidatud krunditide ja teede paigutus. Koostaja: , 05.12.2012 Tabel 5.1. Mõõtmis ja arvutustulemused kruntide jagamisel Krundi nr Krundi suurus Pikkus (m) Laius (m) Väljavenitatus 1 1300 57 22,81 1:2,5 2 1300 57 22,81 1:2,5 3 1210 55 22,00 1:2,5 4 1416 59 24,00 1:2,46 5 1525 61 25,00 1:2,44 6 1347,5 ...
Lihtideed ja liitideed J. Locke Jorgen Alasoo IATB11 John Locke 17. Sajandi inglise filosoof, empirismi peamine põhjen- daja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja. IDEE? Locke nimetab ideeks mida tahes, mis on aru objektiks, sealhulgas aistingud, kujutlused ja mõisted. Ideed on need, millega mõistus tegeleb mõtlemise ajal. Ühest küljest mõisted ehk asjade mõistmise viisid, teisest küljest on nad mõtlemise objektid - ,,asjad nagu neid mõistetakse". Lihtidee ja liitidee Lihtidee tekkimise korral on inimese mõistus passiivne. Liitidee on aga tuletatud idee lihtideedest, millal inimese mõistus on aktiivne. Locke eristab 4 liiki lihtideid: 1) Lihtideed, mille allikaks on vaid üks meel. 2) Lihtideed, mille allikaks on enam kui üks meel. 3) Lihtideed, mis saadakse ainult refle...
Kodutöö III Essee inimarust John Locke 1.) Selle, et inimese vaimus on erinevad ideed seab väljapoole kahtlust see, et iga inimene on teadlik sellest, et ta mõtleb ning sellest, millega tema vaim mõtlemise ajal tegeleb. See millega ta tegeleb ongi idee. 2.) Inimese vaim on tühi (valge paber) selles mõttes, et temas ei ole midagi enne kui tulevad kogemused. Ta saab oma tohutu ideede varamu, arutluse ja teadmise kogu materjali läbi enda kogetud asjade (kogemuste). Kogemustel põhineb kogu meie teadmine ja sealt ta lõppude lõpuks tuleneb. Meie ettekujutus (see mille üle mõtiskleme) varustabki meid ja meie aru mõtlemise kogu materjaliga. Kõik ideed tulevad aistimisest ja refleksioonist. Need kaks on teadmise allikad, kust on pärit kõik ideed, mis meil on või mis meil loomulikul moel võivad olla. 3.) Aistimin...
Locke ja Descartes Riin Emajõe 12A John Locke Sündis 29. augustil 1632. aastal Wringtonis, Bristoli lähedal ja suri 28. oktoobril 1704. aastal Oatesis, Essexis Ta oli inglise filosoof ja materialistliku sensualismi üks peaesindajaid 1667-75 oli viigide partei liidri lord Shaftesbury teenistuses ja osales poliitilises võitluses Läks valitsuse jälitatuna pagulusse, naasis Inglismaale 1689 Locke`i tunnetusteooria põhiteesi ("mõistuses ei ole midagi, mida varem ei ole olnud meeltes") järgi on meeleline kogemus kõigi teadmiste allikas Locke tunnistab kahesugust kogemust välist ja seesmist (reflektsioon) Vastukaaluks kaasasündinud ideede õpetustele väidab Locke, et vastsündinud indiviidi teadvus on "puhas leht" (tabula rasa), mille elu vältel täidavad aistingud. Need informeerivad indiviidi primaarseist (vorm, liikumine, paigalseis) ja sekundaar...
Jorgen Alasoo IATB11 Lihtideed ja liitideed John Locke Märkus: John Locke on 17. Sajandi inglise filosoof, empirismi(mõtte suund, mis peab teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid) peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja. Locke ,,idee" Idee on Locke'ile üldmõiste, millega ta viitab igasugustele teadvuse sisule, aistingule või mõttele. John Locke nimetab ideeks mida tahes, mis on aru objektiks, kui inimene mõtleb. See on igasugune teadvuse sisu, sealhulgas aistingud, kujutlused ja mõisted. Näiteks nagu tool, gravtatsioon, maitsed(magus, soolane). Locke liigitab ideid kaheks: LIHTIDEE JA LIITIDEE Lihtidee(lihtsad ideed: millegi maitse või lõh...
Reflektsioon: Strategic Management and Business Policy: Globalization, Innovation and Sustainability, Global Edition Book Lugesin ja analüüsisin läbi käesoleva raamatu 11 esimest peatükki. Peatükid keskendusid strateegilisele juhtimismudelile läbi mille töötati läbi strateegilise auditi loomine. Igas peatükis käsitleti ka keskkonnasäästlikkust seostuvalt peatükiga. Raamatus kirjeldati strateegilise juhtimise põhikontseptsioone. Loetu aitas mõista strateegilise juhtimise kasusid ettevõttele. Selgitati lahti strateegilise juhtimise põhimudel ja erinevad alaosad ning kuidas selle alla kuuluvad keskkonna uurimine, strateegia väljatöötamine, rakendamine, hindamine ja kontrollimine ning selgus kuidas need osad tegelikult kõik üksteist mõjutavad. Varasemalt ei pidanud ettevõtted edukaks olemiseks eriti keskkonnale mõtlema nind jätkusuutlikkuse all mõeldi pigem konkurentsieelistele, mitte keskkonnale nüüd on globali...
Võime kasutata maksimaalselt inim,- materiaalseid ja kogemuslikke ressursse õpieesmärkide saavutamiseks Võime tajuda teiste eesmärke ja Võime formuleerida õppimise eesmärke Ennastjuhtivaks õppijaks kujunemine ...
Reflektsioon Martin A. Noorkõivu artikli ´´Kas mängime poliitikat või päästame demokraatia?´´ põhjal Lugesin Martin A. Noorkõivu artiklit ´´Kas mängime poliitikat või päästame demokraatia?´´. Autor arutas, kas demokraatia on parim valitsemisvorm. Tema arvates praegu on, kuna paremat korraldust pole veel siiani välja töötatud. Samas pole demokraatia kaugeltki ideaalne. Täustada annab seda palju. Et Eesti jõuaks demokraatias uuele tasemele, oleks vaja siin demokraatiat täiustada. Eesti erakonnad pole sellest eriti huvitatud ja seetõttu peaks selle enda peale võtma kodanikuühiskond. Seda peaks tegema leiutamise ja katsetamise teel. Eelkõige tuleks arendada e- demokraatiat. Noorkõivu arvates peaksid näiteks MTÜ-d kolima Facebooki, kus on kasutaja enamikel inimestel lääneühiskonnas. Artikli läbiv mõiste on demokraatia. Demokraatia on valitsemisvorm, kus võim on rahva käes. Võimu teostab rahvas omale esindajate valimiste kaudu. Rahvas saab E...
HTPK.02.103 Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus SAMAEALISTE SEKSUAALSETEST KURITEGUDEST Elis Nõu Tartu 2015 KAVA Mida loetakse seksuaalseteks kuritegudeks? Miks läheb asi üldse seksuaalse kuriteoni? Ennetustöö kesksed teemad Abi seksuaalsete kuritegude ohvritele Abi seksuaalsete kuritegude tegijatele Uurimus „noorte seksuaalsus“ (2006) ESIMENE KORD Ilus ebameeldiv Täiskasvanud, vanemad, aga ka õpetajad ei võta piisavalt tõsiselt „see kasvab välja“ /“sellest saab üle“ Suund ja tugi täiskasvanutelt MIDA LOETAKSE SEKSUAALSETEKS KURITEGUDEKS? Seksuaalsed sõimusõnad ja žestid Ropud/nilbed telefonikõned Piilumine Intiimsete fotode, filmide tegemine ja nende edasine kasutamine ilma isiku nõusolekuta Ekshibitsionism (haiguslik tung suguelundeid v rindu paljastada) Seksuaalne kiusamine, seksuaalne mahategemine Jälitamine – ...
Pedagoogiline suhtlemine Tiiu Kadajas 01.03. Nõustamine – in toetamine vastuse leidmisel, probleemi lahendamisel. See jätab inimesele vabaduse oma elu õle otsustada. Nõustaja ülesanne on jääda alles kui raske on alles jääda. Kuulamine. Turvatunde loomine. Peegeldamine – selle umber sõnastamine, mis ma kuulsin + tunnete peegeldamine. Usalduse loomine – alles siis saab nõustamine alata. Kui ma midagi tunnen, siis algab kontakt. Inimesega, keda sa hästi eitunne, on hirmutav kontakti luua. Teadlik peabo lema oma tunnetest, sest ajju jõuab info ja tekib reaktsioon. Erutus, ärevus – värinad jne näitb, et energia on olemas. Vahest on energia blokis. Selleks peab hingama, et end vabastada. Ärevus on blokeeritud energia. Erutus on aktiviseeriv. Tegutsemine. Kontakt. Reflektsioon. Õpetaja töös väga oluline iseenda tundmine, oma valikute teadvustamine. Ebakindlus annab võimaluse alati analüüsida. Nõustamise tasandid 1. Informeerimine Nõ...
Mooste mõis Mõisa ajastus, arhidektuuri stiil ja iseloomulikud elemendid: Mooste mõisa uhkuseks on Eesti üks suurejoonelisim historitsistlikus stiilis kõrvalhoonete kompleks. Tegemist on Peipsi aarest pärit meistrite laitmatu tööga. Enamik hoonetest on ehitatud maakivist ning kaunistatud tellistega, mille abil on loodud keerukaid mustreid. Kõrge sokliga hoone on rohkelt liigendatud, arvukalt on ärkleid, karniise ning kaunistusi. Ainulaadne on hoone järsk katus, mis oli algselt kaetud Baieri Alpide musta kiltkiviga. Peahoone otsas paikneva sissepääsu ees on kaunis pandus kaldtee, mis valmis 1911. aastal. Sissesõidu muudab paraadlikuks kivist vaasidega kaarduv rinnatis. Valitsejahoone on lihtne klassitsistlikus stiilis hoone. Kellatorni kuppel on aga barokistiilis. Järve kaldal asub pseudogooti stiilis viinavabrik. Peahoone on ehitatud heimatstiilis. Asukoht: Mooste mõis ja mõisapark asuvad Moost...
Loengukonspekt: Sotsiaaltöö teooriad ja meetodid Marju Medar, PhD, TLÜ 2013 Konspekt baseerub Malcolm Payne raamatule "Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus, 1995. Teemad: I. ST teooriate teke ja areng II. Ülesandekeskne individuaaltöö III. Kognitiivne mudel IV. Käitumuslikud mudelid V. Kriisisekkumine VI. Psühhodünaamiline mudel VII. Radikaalsed ja marksistlikud lähenemisviisid I. Sotsiaaltöö teooriate teke ja areng MIS? Kirjeldus STst, seletus, põhjendus sellest, mida ST teeb ST teke ? · akadeemiline · vertikaalne ja horisontaalne üldistatud kogemus, reaalsuse peegeldus "ST kontekstis", mis on MUUTUV! · individuaalse kogemuse kokkuvõte MIKS? · Määratleda professiooni, prognoosida ideede praktilist rakendatavust · Akadeemiline tõsiseltvõetavus · Sotsiaaltöötaja identiteedi jaoks oluline · Vastutustunne...
Tartu Ülikooli majandusteaduskond KAS EESTI SOTSIAALPOLIITIKA TOIMIB? SOSS.01.087. Sissejuhatus sotsiaalteadustesse Mihkel Pari (B26085) Tartu 2013 Sotsiaalpoliitika hõlmab ühiskonna kõiki inimgruppe. Sotsiaalpoliitika on abinõude süsteem ühiskondlike probleemide, näiteks tööpuudus ja väljaränne, lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks, milleks on eelkõige elanikele inimväärsete võimaluste tagamine. Sotsiaalpoliitika eesmärk on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus, milleks kasutatakse eri meetmeid, näiteks arstiabi ja pensionid. Sotsiaalpoliitika on moodus, kuidas riik sekkub ühiskondlikesse suhetesse, tagamaks kodanike heaolu. Sotsiaalpoliitika tegeleb põhiliselt nelja valdkonnaga: sotsiaalkaitsepoliitika, tööturupoliitika, tervishoiupoliitika ja eluasemepoliitika. Sotsiaalpoliitika kese on sotsiaalne kaitse, mis hõlmab riiklikke toetusi, mis on saadud so...
EELKOOLIPEDAGOOGIA MÕISTED EKSAMIKS Pedagoogikateadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Pedagoogika teaduse uurimisaineks on isiksuse kasvatusprotsess, haridus, areng ja väljakujunemine. Kasvatus- tingimuste teadlik muutmine, et toimuks kasvamine paremini. Laiemas tähenduses kasvatus on isiksuse arengu toetamine, selle suunamine. Kasvatus lähtub sellest, et lapses toimus iseregulatsioon ja seda tuleb toetada. Kasvatus on lapse kasvamise toetamine Haridus- kui protsess-on teadmiste, oskuste, vilumuste, praktiliste, töökogemuste, väärtus orientatsiooni ja suhtumistesüsteemi omandamine koolieelsetes, üld-,kutse- ja täiendõppeasutustes, samuti ka eneseharimise teel. Kui tulemus-teadmiste, oskuste, vilumuste, tegevuskogemuste ja suhete omandatud tase. Kui süsteem-õppekavade ja riiklike haridusstandardite tervik ja neid realiseerivate haridusasutuste ja hariduse juhtimise organite võrk Õpet...
MÕISTED FILOSOOFIAST 1. metafüüsika küsomine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimine filosoofia,seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. 2. epistemoloogia tunnustusteooria, tänapäeva tunnustusteooria käsikäes teadusegs, neurofüsioloogia näiteks. 3. esteetika filosoofiline õpetus ilust. Mõiste võttis kasutusele A. G. Baumgarten 4. reflektsioon mõtlikuste ja elamuste analüüs; kahtluste ja kõhklustega täidetud mõtlikuse kajastus ja peegeldus; mõelda mõtlemise üle. 5. müüt hõimu või sugukonna algkogum, etümoloogiliselt jutt, lugu. Igikestvana ilmnev lugu sugukonna seotusest jumalate ja kangelastega. Jumalad ei suutnud surra,varjatusse minna. 6. teleoloogiline maailmakirjeldus põhjused peituvad olevas endas, mitte ülemeelesises ideedemaailmas. Aristotelese arvates toimub kõik maailmas p...
Tallinna Laagna Gümnaasium Anne-Liis Tänav 12.A John Locke (1632-1704) Referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus uusaega Uusaeg tähendab uut maailmapilti ja ideoloogiat ning pöördelisi arusaamu maailma ajoloolisest arengust. Selle mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16. sajandil , eristamaks kaasaega eelnenud ajaloost. Piiri tõmbamisel lähtuti uuest ideoloogiast, mille üldistavaks nimetuseks kujunes humanism. Humanism oli maailmavaade , mis vastandas senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma vabaduse ja väärikusega. Humanism tekkis ajaperioodil , mida nimetatakse renessansiajastuks. Uusaja algust on raske määratleda. Paljude humanistide arvates tähistas seda Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453.aastal. Saksa ajalooteadus on uusaja alguseks aga pidanud luterliku reformatsiooni käivitumist 1517.aastal. Ühiselt on p...
J. Hämäläinen ,,Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse" Milline on sotsiaalpedagoogika? pidevas arengus ei seostu konkreetselt objektiga tundlik ühiskonda mõjutavate voolude suhtes Püüe toimuvat aktiivselt mõjutada Tuleviku kujundamine, nii indiviidide, kollektiivi kui ühiskonna seisukohalt Kindel poliitiline kontekst Ühiskonnakriitiline iseloom Teooria määrab praktika Hädasolijate aitamine, tõrjutuse pidurdamine ja leevendamine, ühiskonda integreerumisele kaasaaitamine Inimeste mõjutamine kollektiivis ja kollektiivi kaudu Indiviidi arengu mõjutamine Rõhuasetus on sellel, kuidas indiviid integreerub ühiskonda, selle tegevussüsteemidesse ja kollektiividesse! Kasvatuse keskne tähendus ühiskonna arengus Mida probleemide lahendamiseks võib teha ja peab tegema Sotsiaalpedagoogiline teooria: Enesemääratlusteooria- analüüsib sots.ped põhisisu, kujundab küsimusteasetuse iseloomu, ase...
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Põhikooli mitme aine õpetaja õppekava Kristi Pikk Sotsiaalpedagoogika vajalikkuse kujunemine ühiskonnas/kogukonnas/koolis. essee Juhendaja: Helen Toming Tartu 2017 Suured ühiskondlikud muutused, suutmatus ennast väljendada ühiskonnale sobivate normide kohaselt ning näha oma tegude tagajärgi süvendavad sotsiaalprobleeme – nii normatiivsuse tasandil kui materiaalseltki ning meie tänapäevases kiirelt arenevas ühiskonnas mängivad aina enam rolli inimeste sotsiaalsed oskused. Sotsiaalsete oskuste õpetamine saab alguse juba väga varakult kodus ning jätkub väga pikka aega veel koolis. Nii nagu koduski, et lapse areng oleks st...
MÕISTED A priori- kogemuse eelne tõene teadmine Absoluut- lõplik reaalsus kui üks ja ainus kõikehõlmav printsiip, kõikainus Agent- subjekt, mis otsustab, valib või tegutseb Agnostitsism- suhtumine, mis väldib nii uskumist kui ka uskumatust, jaatust kui ka eitust, hoidudes otsustusest. Analüüs- viis taotleda millegi sügavamt mõistmist seda osadeks jagades Analüütiline filosoofia- filosoofiline vool, mis näeb eesmärki mõistete, väidete, meetodite, argumentide ja teooriate selgitamises hoolika analüüsi teel. Analüütiline väide- väike, mille tõesuse või vääruse saab kindlaks teha väite enda analüüsimisega. Antinoomia-võrdväärsetest eeldustest tulenevad vastuolulised järeldused. Antropomoftsism- inimese omaduste omastamine, millegi mitteinimlikule, nt ilmastinähtustele. Deduktsioon-järeldus üldiselt üksikule Induktsioon- järeldus üksikult üldisele Determinism- seisukoht, et miski ei saa toimuda teisiti, kui see tegelikult toimub Eeldus- arut...
Kasvatuse võim ja võimetus Tiiu Kuurme Kokkuvõte Autor on koondanud valitud esseed kasvatusest ühiste kaante vahele. Artiklid on kirjutatud mitmete aastate jooksul, kus autor püüab lahti seletada ilminguid millega ta on kohtunud kasvatuse maailmas ringi rännates ja ajaliselt sattus see kiirete muutumiste Eestisse, kus leidus palju imestusväärset. Juttu tuleb valdkondadest, mis kuuluvad traditsioonilisse üldkasvatusteadusesse: juurdlemine kasvatusteaduse ja seda uuriva teaduse olemuse üle, lapsepõlv sotsiaalkultuurilises vaateviisis, hariduse tähendus, kogemuse ja õppimise suhted, kool kui kasvatustegelikkus, alternatiivpedagoogika. Kasvatusest ja kasvatusteadusest Autor pooldab järgmist kasvatuse määratlust: kasvatus on suhe ja suhete loomine. Suhe lapsega, kellele oll...
Insenerieetika Arvestustöö Õppeaines: Insenerieetika Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Ellen Trell Esitamiskuupäev: 20.03.2016 Üliõpilase allkiri: …………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 Sisukord Eetika olemus ja tähtsus ühiskonnas......................................................................3 Eetilise juhtumi analüüs......................................................................................... 4 Olulised faktid:.................................................................................................... 4 Huvilised:............................................................................................................ 5 Eetilised probleemid:...................................................................................
1. Psühholoogilises eksperimendis on nendeks muutujateks, millega eksperimentaator hüpoteesi kontrollimiseks sihipäraselt manipuleerib (a) vahemuutujad (b) sõltuvad muutujad (c) varjatud muutujad (d) sõltumatud muutujad 2. Teaduslik psühholoogia on oma põhisisult ja meetodite eripäralt (a) humanitaarteadus (b) loodusteadus (c) kombinatsioon täppis- ja kliinilistest teadustest (d) kombinatsioon sotsiaal-, loodus- ja humanitaarteadustest 3. Juristid saavad kõige rohkem usaldusväärseid andmeid ja teadmisi psühholoogia osas (a) Gestaltteraapiast (b) frenoloogiast füsiognoomiast (c) psühhofüsioloogiast ja kognitiivpsühholoogiast (d) psühhoanalüüsist ja humanistlikust psühholoogiast 4. Kriminaalse käitumise kujunemisel on tegemist eelkõige (a) instinktiivse õppimisega (b) tingitud ...
PEDAGOOGILINE SUHTLEMINE Loeng 2 (09.02.2012) Indiviidi suhtumine teistesse (maailmapilt) M-mina, T-teised. M+T terve positisioon M +- T Mina olen prints ja sina oled konn M – T+ Mina olen viletsam kui Teie M- T- Kõik on halvasti. Suhtumine tuleneb kodust. Positiivne minapilt ehk M + + märk tuleb armastusest. Kui laps saab aru, et teda armastatakse, siis + märk. Vanemad armastavad sageli oma lapsi, kuid laps ei saa sellest alati aru. Sageli arvatakse, et tubli lapse tagab pahandamine ja karistamine, kuid kasulikum on vähem agressiivsust ja rohkem paid. Valesti mõtlemine. Lapsed mõtlevad sageli valesti, irratsionaalselt. Sageli mehed on oskamatud, ei tule selle peale, et lapsed vajavad ka isalt hellitamist. Miks ei tule last peksta ja nurka panna... Armastuse väljendamine: Võrdsusprintsiip perekonnas, s.h jagamiseprintsiip (asjad, aeg – lapsi ei aeta isa filmi pärast teleka eest minema, igaüks sa...
Samavanuste seksuaalsed kuriteod Kogu jutt, programmid, käsitlused on arvesse võetud Saksamaa tingimusi. Vabandan, kui mõni sõna või lauseehitus on veidi vormist väljas, sest mitte alati ei leidnud seda kõige sobivamat vastet eesti keeles. Samavanade all mõtlen noori, kes on samaealised. Esimene seksuaalne kogemus noorukieas ei peaks olema seotud seaduserikkumisega, vaid hoopis mõlema nooruki jaoks võiks tegemist olla positiivse kogemusega. Lapsevanemad ja pedagoogid saavad tänu väärtushinnangutele, selgetele piiridele ja avameelselt seksuaalsusest rääkides aidata sellele väga palju kaasa. Noorte Seksuaalseid õiguserikkumisi ei võta tihti täiskasvanud, vanemad, aga ka õpetajad piisavalt tõsiselt, peavad neid tähtsusetuks. Moto ,,see kasvab välja" /"sellest saab üle" järgi ei süveneta asjasse piisavalt ega käsitleta seda. Seejuures on aga noored just seksuaalsuse teemadel suunatud sellele, et suunda ja tuge täiskasvanutelt saada. ---...
John Locke Teine raamat ideedest, esimene peatükk, paragrahvid 1 8 Locke räägib oma kirjutises ideedest üldisest ning arutleb nende päritolu. Põhiideeks on Locke väide, et inimese ideed ei ole kaasasündinud, vaid need pärinevad kahest allikast aistmisest ja reflektsioonist. Locke ütleb, et need on ainukesed teadmise allikad, kust on pärit meie ideed, mis meil on või mis meil loomulikul moel olla võivad. Inimese ideede rikkus sõltub sellest, kui mitmekesised ideed teda ümbritsevad ja kui palju neist ta reflekteerib. Põhiargumendid: 1. Locke ütleb, et kõik ideed tulevad aistmisest ja reflektsioonist. Ta samastab vaimu valge paberiga, millel pole ainsatki kriipsu ehk teisisõnu sellel vaimul puuduvad ideed. Locke esitab küsimuse, et kuidas paber täidetakse, kust ta saab arutluse ja teadmise kogu materjali? Locke vastus sellele on, et kogu meie teadmine põhineb ...
1. Milline on esteetika mõiste päritolu? Millised on esteetika levinumad definitsioonid? Esteetika on teoreetiline arutlus või reflektsioon meeltega tajutava kohta. On filosoofiline õpetus ilusast elus, kunstis, inimeste teadvuses vormide, kujutise ja sisulise kaudu. Sõna esteetika tuli kreeka keelest, mis tähendab tundlikkus, teadvuslik tundmine, tajumine, ma tajun, ma tunnen. 2. Mis on esteetiline kogemus? Tooge näiteid erinevatest valdkondadest. Esteetiline kogemus on terve elu ajal kogetud kogemus, mis eeldab meeleorganeid, meeletajusid, meeletajudest põhjustatud naudingut, mõnuhinnet, aga ka kannatusi ja vastu... tushinnet jne, meeletajude üle mõtlemist ja arutlemist 3. Kas argielu võib meile pakkuda esteetilist kogemust? Tooge näiteid! Kõik sõltub inimese käitumisest ja sellest, kuidas ta maailmale vaatab. Näiteks inimene, kes soovib täiuslikkust, peab õppima nägemist ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MILLINE VÕIKS OLLA KÄITUMINE AGRESSIVSE KLIENDIGA Referaat Juhendaja: Mari Viik Mõdriku 2014 SISSEJUHATUS Juba ammustest aegadest peale on suured mõtlejad murdnud pead küsimuse kallal, millest võib olla tingitud agressiivsus. Agressiivsus on raskeim sotsiaalse arengu hälve nii tagajärgete poolest kui ka seepärast, et tavaliselt viitab see mingile suuremale arenguhälbele. Agressiivsus osutab, et sotsiaalsusega seostuvad ideaalid ja eesmärgid on jäänud saavutamata( Keltikangas- Järvinen, L.1992). Kergekujuline agressiivsus osutab, et sotsiaalsed õpingud on olnud puudulikud, lapsele ei ole küllalt selgesti öeldud, mis on õige ja mis on väär. Raskekujuline agressiivsus osutab, et psüühika areng on olnud häiritud. Agressiivsus ei ole sünnipärane ja vägivald...
Hegel Differenzschrift On filosoofia süsteem ja filosoofia olemus (Wesen) Was für Erkenntnisse über die Welt kann die Philosophie liefern? Eesmärk on defineerida filosoofia kui Wissenschaft . Wissenschafti termin Kanti-põhine . Eigentümliche Empiiriline maailm Erkenntnis on begrenzt ja see on juba Wissenschaft Kant distantseerib ennast metafüüsikast Me tohime Hegeli järgi wissenschafti kaudu ka metafüüsikast rääkida Totalität (was mit zur Gesamtheit zu tun) ja das Absolute (losgelöst. Unbedingte) Need on tsentraalsed Hegeli filosoofia terminid ja nad on väga sarnased, põhimõttelised sünonüümid, aga mingite teatavate erinevustega Totalität der Beschränkungen on segane termin ja erinev absoluudi terminist Totalität ja Totalität der Beschränkungen on erinevad asjad Unterschied zwischen Verstand und Vernunft vahendid, millega me saame jõuda Totalitädi ...
Õpetaja koolis ja ühiskonnas Elukestev õpe Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. 4 eesmärki EL dokumentides: enesearendamine aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine sotsiaalse tõrjutuse vähendamine konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul. Prioriteedid: õppimise väärtustamine informatsioon, juhendamine ja nõustamine aja ja raha investeerimine õppimisse õppijate ja õppimisvõimaluste kokkuviimine uued põhioskused – lugemisoskus, arvutioskus, võõrkeeled innovatiivne/uuenev pedagoogika – aktiivõppemeetodite kasutamine Õpetajakoolituse kriitika Fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri jooksul. Ignore...
Õigus ja Eetika 20.saj Ilmar Tammelo (1917-1982) Absoluutne õiglus on inimesele tunnetamatu ning kõik õiglushinnangud relatiivsed Iga riigi sotsiaalse korralduse aluseks teatud ajal saavad olla vaid üksikud arusaamad. Erinevad arusaamad õiglusest tekitavad pingeid. Lääne demokraatia aluseks on „hool“ mis välistab nii õiglusfanatismi kui ülitundlikkuse ebaõigluse suhtes. Kas õiglus on olemas - ontoloogiline probleem? Õiglust ei eksisteeri füüsilises maailmas - õiglust ei õnnestu käsitleda konkreetse, ajalis- ruumilisel faktidel põhineva nähtusena. Õiglusel on erinevates kontekstides väga palju erinevaid tähendusi. → Õiglust on võimalik väga erinevalt ja vastuoluliselt defineerida. Õigluse mõiste on seotud emotsioonidega ja subjektiivsusega. Eelnevast tulenevalt on õiglus eelkõige abstraktsioon. Õigluse mõiste kasutamine erinevates valdkon...
Personaliarendus kogum sihipäraseid tegevusi org-s, mille kaudu luuakse tingimused personali kvaliteedi muutumiseks soovitud suunas. Põhieesmärgiks saavutada iga töötaja valmisolek iseenda arendamiseks ning töötaja aktiivsus ses osas Personali arendamine on töötajate professionaalse ja isiksusliku kasvu toetamine läbi sihipärase ja pideva kompetentsuse hindamise, arendustegevuste kavandamise, elluviimise ja tagasisidestamise; metatasandil muudatuste läbiviimist toetavate hoiakute ja oskuste kujundamine Koolitus on oskuste, reeglite, kontseptsioonide või hoiakute süstemaatiline omandamine, mille tulemusena paraneb töösooritus Järelkasvu planeerimine on sihipärane tegevus intellektuaalse kapitali järjepidevuse tagamiseks organisatsiooni võtmepositsioonidel Talendijuhtimine on osa järelkasvu planeerimisest, mis sisaldab järelkasvu identifitseerimist ja arenguplaanide koostamist rõhuasetusega liidripotentsiaali arendamisele Karjääri plan...
Kordamisküsimused kursusest Lapse arengu tundmaõppimine ja mõjutamine 1. Arengu olemus, sh mõisted protsess, kvantitatiivne ja kvalitatiivne muutus Areng on kvalitatiivsete muutuste protsess st. pidev uuenemine, teisekssaamine. See on sisuline muutus. Areng on isereguleeruv protsess, mis toimimiseks eeldab arengukeskkonda, tagasisidet, pärilikkust. Arenema peavad kõik laps, õpetaja ja lapsevanemad. Laps areneb ise! Protsess asjad toimuvad mingis järjekorras - ajarida. Kvantitatiivne muutus pole areng vaid kasvamine (nt. jalanumbri muutus) Kvalitatiivne muutus on sisuline muutus. 2. Arengueeldused, sh. tagasiside mõiste Arengueelduseks on keskkond, tagasiside. Omavalitsus, lapsevanemad, õpetaja saavad luua füüsilise (koolimaja, valgus, õhk) keskkonna. Õpetaja saab luua psüühilise (tunnetuslik taju, haistmine, kompimine; emotsionaalne motivatsioon, distsipliin, kord, rahu; sotsiaalne märgata...
1. loeng Sissejuhatus kasvatusteadustesse Esitus/seminaritöö: Rühmatööna 3-5 inimest TÄHTAEG OKTOOBRI lõpp Eesti pedagoogika ajaloo märkimisväärsest inimesest (nt Viive Roos); pedagoogika arhiiv muuseum. (Peeter Põld(üks esimesi haridusministreid); Johannes Käis (Reform pedagoogika); Lembit Andresen: tegeles pedagoogika ajalooga Ilukirjadusteose analüüs (arenguromaan;kooli romaan) Kuidas inimesed on kasvanud,kujunenud (perekond, isiksus) Millisena kohtad arengutegureid? ; Mida ütleb romaan isiksuseks saamise kohta? Elust enesest midagi kasvatusest. Kasvatustegelikkus? (tehtud nt viru chillijad, õpetajate lapsed, kodutud, maakoolid) Teoreetiline analüüs! ÕPIMAPP enne jõululaupäeva Igast teemast lähtudes esitad küsimusi. Lühiesseed? Rühmatööde kokkuvõtted Õpimapp võib olla loov (pildid, naljad asjad) Sissejuhatus kasvatusteadustesse läbi lugeda Essentsialism=olemus Kas inimesel on olemus? Mis on tem...
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine – protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest jne. Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; on mõjutatud tulevikuootuste poolt. ● Üksteisevaheline mõjustamine, tajumine. ● Kaugsuhe – kui interaktsioonid on püsivad siis on see siiski suhe, mis sest kui igapäevaselt kokkupuudet pole. Paarisuhe/sõprussuhe – omavaheliselt paika pandud normid (mis on ok, mis mitte; millist käitumist oodatakse). Kui töökaaslasega, kellega jagatakse tööruumi siis võib tekkida ka sõprussuhte-laadi asi, kuid see võib viia rollide konfliktini. Suhtlemisel kannab vahepeal hääletoon suuremat osa kui sõnum ise. Paralingvist communication – the tone of voice, the awakening of the word. Interaktsiooni mõjutavad tegurid: ● Isikuga seotud tegurid (nt hoiakud, teadmised, suhtlemisoskus jne) ● Suhtlemis...
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste Instituut Organisatsioonikäitumise õppekava Merilin Mõttus, Triin Urb, Merilin Jürma, Hanna Havam, Irina Zujeva INTERVJUU UURIMISMEETODINA Uurimisplaan Õppejõud: Kadi Liik, MSc Tallinn 2018 Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................... Error! Bookmark not defined. TEOREETILINE ÜLEVAADE ................................................ Error! Bookmark not defined. EMPIRILINE UURIMUS ......................................................... Error! Bookmark not defined. Eesmärk ja hüpoteesid ....
FILOSOOFIA KORDAMINE PLATON · Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane · Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari · Platoni koopamüüt · Platoni arvates on hing surematu, hinges on sünnipärased teadmised, tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises, teadmine (episteme) on vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on arvamus (doksa) · Platon uskus reinkarnatsiooni, hing kehastub taas (vahepeal on ideede maailm...
PSÜHHOLOOGIA KONSPEKT 1. ÜLDOSA PSÜHHOLOOGIA ON TEADUS, mis uurib psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Selle raames kirjendatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi ning selgitatakse välja kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psüühilised nähtused on vahetult toimuv või ajalise viivitusega ilmnev reageering välistele ja sisemistele ärritajatele. Nende reageeringute ning reageeringute talletatud tulemuste(teiste reageeringute) abil kujuneb inimeses – käitumises subjektis ja looduslikus või sotsiaalses indiviidis – arusaam maailmast ning selles kehtivates protsessidest ja reeglitest. Psüühiline mudel maailmast võimaldab otstarbekalt reageerida, kohaneda ja edu saavutada. Välised mõjutused muutuvad sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Sama m...
METAFÜÜSIKA- filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist; õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest SUBSTANTS- reaalsuse põhinemine aines 1.SOKRATES- vanakreeka 469-399 eKr ■ esimene süstematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja ■ ei kirjutanud ühtegi teost (Platoni ja Xenophoni vahendusel säilinud) ■ “Ma tean, et ma midagi ei tea” ■ 1)lausel saab olla 2 komponenti, tervikuna saab olla vaid väär (olgugi, et ta ise midagi ei tea, et ta teab) 2)väide on silmakirjalik 3)mida rohkem teadmisi, seda suurem on kokkupuude teadmatusega ■ Sokratese filosoofia peamiseks meetodiks oli dialektika, kasutas 4 elementi 1)iroonia (eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surm...
Sotsiaalpsühholoogia Õppejõud: Mati Heidmets Slaidid, kursuseprogramm: yldbak Adler284 Moodle: parool sp2011 Eksam Moodle'is 12., 21. ja 34. nädalal, valikvastustega test http://www.socialpsychology.org/ Sotsiaalpsühholoogia kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus Sotsiaalpsühholoogia kujunemislugu · SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... · Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904). Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. · Wilhelm Wundt (1832 1920) ja Völkerpsychologie rahva moraal, tavad, õiglustunne ... ...
Kordamisküsimused magistriõppe õppeaines OIAO.06.030 ja P2OG.02.171 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014/2015 õppeaastal. =========================================================================== 1. Mis on argument – esitage tähtsaim tunnus, lühikirjeldus ja neli tarvilikku tingimust? Argument on hulk väiteid, mis on esitatud toetama ühte väidet sellest hulgast – teesi või hüpoteesi ehk järeldusotsust. P1 .... Pn , järelikult Qn. Seda nimetatakse argumendiks. Argument on veenmisfunktsiooniga diskursus, millel on loogika ning mõte ning efektiivsust tagavad tugevustingimused. Argument on mõistetest, väidetest ja ühest järeldussammust koosnev diskursus, mille sihiks on adressaatide veenmine. A on argumentatsiooni komponent, kuid ei ole element, kui selle lahutamatu algosa – argument on analüüsitav struktuuriks ja funktsiooniks. Näide: E1: Mallet ja Kallet nähti käsikäes kinost väljumas. E2: Kalle on rääkinud, et Malle...
Sissejuhatus filosoofiaase I loeng Filosoofilise antropoloogia mõtteviisid ehk strateegiad: 1)etoloogiline 7)konstruktivistlik ja 2)voluntaristlik strukturalistlik 3)eksistentsialistlik 8)materialistlik 4)klassikaline 9)psühholoogiline 5)kristlik 10)psühhoanalüütiline 6)romantismile omane 11)analüütilisele filosoofiale omane Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline uurimus inimesest, tema loomusest, omadustest ja elust 1. Entsüklopeediates etoloogiline mõtteviis/strateegia inimese definitsioon Wikipeedias: Human beings, or humans (Homo sapiens -- Latin: "wise human" or ...
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Antropoloogia on uurimus inimesest (õpetus inimesest)- filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest. · Filosoofiline antropoloogia on uurimus inimesest ja tema loomusest (millised on inimesele omased toimemehhanismid, milline on inimese sisemine loomus, millest ta koosneb jne...). iga konkreetne inimene on alati erand üldisest reeglist, ta on isiksus. Üldiste definitsioonidega on üldiselt vähe võimalik ära teha. Strateegiad: · Etoloogiline- bioloogilisest lähtuvusest (eripära ja sarnasus loomariigiga) Tuleb küsimus: mille poolest inimene ikkagi loomadest erineb? Mis on see inimese eripära teiste elusolenditega võrreldes? Inimest iseloomustab mõistus (või keel). Platon on defineerinud inimest kui mõtleva loomana (inimene kuulub loomade klassi ja see erisus, mis teda teistest loomadest e...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
