Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

" reet" - 330 õppematerjali

reet on üksikinimene ja elab koos koeraga kolmetoalises keskküttega korteris , teisel korrusel. Töökoht asub kolme kilomeetri kaugusel, tööl käib ta rattaga.
thumbnail
1
docx

Kust tulevad kriminaalid?

Neid nähtakse kui ühiskonna osa ­ on need, kes teenivad elatist ja ajavad läbi seadusevastase tegevusega. Kuid kust ja kuidas need kriminaalid tulevad? Kriminaali elu saab tihedalt alguse vanematest ­ sünditakse ellu, kus kuritegevus on igapäevane ja elu juurde kuuluv vältimatu osa. Õpitakse juba noorelt, et raha saab kõige kergemini näiteks varastades ja harjutaksegi ära, et nii elu käib. Samuti on ka kriminaalsesse perekonda sündinud lapsel kergem sellise eluviisiga jätkata, sest tutvused on olemas ja ümberkaudsed grupeeringud on neile kergelt saadaval. Kui ei sündita just kriminaalsesse perekonda, siis võib juhtuda nii, et laps kasvab üles vaeses keskkonnas, kus toitu laual igapäevaselt pole ja põhivajadused rahapuuduse tõttu täidetud ei saa. Sel...

Kirjandus
1 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mis on vabadus?

Nr 3 ja 4 Tõlkinud Ene ­ Reet Soovik Hannah Arendt üritas oma artiklis leida vastust küsimusele "Mis on vabadus?". Tema vaatenurgast ja arvates näis see olevat lootusetult võimatu. Ta üritab vastust otsida meie teadvustest ja südametunnistustes, mis ütlevad meile, et me oleme vabad. Arendti arvates oleme ka kõige suurema selgitustöö eest tänu võlgu Kantile. Kuna Kant väidab, et vabadust ei saa omistada sisemeelele ja sisekogemuse valdkonnale sugugi rohkem kui meeltele, mille abil tunnetame ja mõistame maailma (lk 476 Akadeemai 1991a. nr.3). Ta tahab sellega õelda, et tegelikult ei saa me sundida teadvust ja südame- tunnetust , et me mõistaksime et oleme vaba. Vaid me peame tunnetama tunnetame ja mõistame meeltega seda maailma, nii me saame oll...

Filosoofia
159 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Moesõnad

Kui praegu tõlgitakse või tõlgendatakse sõnu valesti, siis jäävadki sõnad vales kasutuses käiku. 6 3. Meelelahutusmeedia loob avaliku keelekasutuse norme, sealhulgas nn ,,moesõnu" Reet Kasik tõdeb oma artiklis ,,Tekstiuurija märkmikust", et tänapäeval ei jagune ajakirjandus enam nn kvaliteetkirjanduseks ja meelelahutusajakirjanduseks. Olukord on kujunenud selliseks, et meelelahutusmeedia on avaliku keelekasutuse uute normide looja. Meelelahutus muutub üha madalstiilsemaks, sest labane ja lihtne ajaviide müüb paremini ning samas suunas liigub ka uudiste ajakirjandus. Infot püütakse pakkuda meelelahutuse vormis...

Kirjandus
30 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Berliini MM 2009

Tallinna Kunstigümnaasium BERLIINI MM KERGEJÕUSTIKUS 2009 Referaat Autor: Reet Silluste Klass: 12T Õpetaja: Krista Kallas Tallinn 2009 Sisukord 1. Berliini MM-i toimumisaeg ja osalejad................................................................2 2. Eestlased Berliini MM-il........................................................................................2 3. Medalid....................................................................................................................2 medalite tabel..........................................................................................................3 4. Kettaheide...............................................................................................................4 5. 200m jooks...

Kehaline kasvatus
17 allalaadimist
thumbnail
2
doc

"Grease"

Tegevus toimub seitsmekümnendatel aastatel. Ameerikas toimus selle esietendus aastal 1978. Siis mängisid peaosa Olivia Newton-John ja John Travolta. Eestis toimus esietendus 24. märtsil 2004. Seekord mängisid peaosa Priit Võigemast ja Liisi Koikson. . Mina käisin muusikali vaatamas 30 . septembril 2004. Grease loomisest: Aastal 1963 ­ Kohtuvad Jim ja Warren teatritrupis ning neist saavad suured sõbrad. Mõned aastad hiljem tuleb neil mõte teha muusikal. Lõpuks valmibki muusikal, mille nimeks saab "Grease". Muusikal kestis esialgu 5 tundi ning nad katsetavad seda esimest korda laval aastal 1971. See näitas muusikali edu ning sellest saab väga menukas lavatükk. Otsustatakse ka valmistada selle ainel film , mida soovivad maailmale näidata 2 New Yorgi produtsenti. 1972 aastal algab Grease tähelend. Alles 1978 . aastal valmib film , mille peaosas on John Travolta ja Olivia New...

Muusika
41 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Sulgpall

Sulgpall meenutab nii tennist,sest mängitakse reketitega, kui ka võrkpalli,sest mängijatevahel on võrk . Sulgpalli ajalugu ulatub üle 3000 aasta tagasi, sellesarnast mängu harrastati juba Antiik-Kreekas ja Egiptuses. Hilisemal ajal Euroopas tunti sulgpalli laste hulgas nimede battledore ja shuttlecock all ­ selles mängus lõid kaks mängijat tillukeste reketitega sulgedega palli edasi-tagasi.Kuni 1887. aastani mängiti Inglismaal sulgpalli Indiast pärit reeglite järgi. Need olid aga inglaste meelest vasturääkivad ja segadusseajavad. Kuna algselt väike sulgpallurite seltskond oli jõudsalt uusi liikmeid värvanud, jõuti 1887. aastal oma klubi (Bath Badminton Club) moodustamiseni. Ühena oma esimestest tegemistest klubi standardiseeris reeglid, tehes need sobivaks inglaslikule mõtteviisile. See tollal väljatöötatud eeskir...

Kehaline kasvatus
6 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Laste- ja noortekirjandus

Loengust panin miskit kirja vaid alguses ja ega ma muidu ka just eriti eeskujulik kohalkäija polnud. Konspekti vormistus on jäänud just selliseks, nagu see oli siis, kui ma ise sellest õppisin. Kõik lisamärkused jne olid minule endale mõeldud ja Sul ei pruugi neist kasu olla. Ilmselt on Sulle sellest konspektist abi, kui sa näiteks soovid enda koostatud loengute põhjal kirjutatud konspekti täiendada ega viitsi läbi lugeda Reet Krusteni väljaannet. Siinkohal mainiksin, et kuskil Eesti Vabariigi lastekirjanduse käsitluse juures jätsin ma selle lugemise pooleli, ei viitsinud enam ja aega polnud. Konspekt ei ole kohe kindlasti mitte täiuslik! Kui Sa päev enne eksamit alustad õppimist sellest konspektist (ja pole väga loengus käinud jne), siis ei pruugigi Sul sellest suurt kasu olla. Ühtlasi pead olema val...

Laste- ja noortekirjandus
102 allalaadimist
thumbnail
50
docx

KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs

loeng puudu) Konstruktiivne tekstianalüüs – tekstid konstrueerivad mingi pildi maailmast ja teevad seda keeleliste valikute kaudu. See on edasi arenenud kriitiliseks tekstianalüüsiks ja lingvistiliseks tekstianalüüsiks. Mõlema lähtekoht on ühesugune, aga rõhuasetus erinev. KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs Küsimus keelest ja võimust, st keelekasutuse seos ühiskonnas valitsevate võimuvahekordadega. Püüab näidata keeleliste valikute seost ideoloogiaga, võimu ja kontrollimehhanismidega, sest keelekasutusega kontrollitakse ja juhitaks ühiskonda. Keelekasutust vaadeldakse ühiskondliku tegevusena, mis mitte ainult ei kirjelda, vaid ka kujundab ja konstrueerib ühiskonda. Tekste uuritakse kui sotsiaalse suhtlemise vorme ja tegelikkust kujundavaid tähenduskooslusi. Keelekasutus on peamine inimsuhtluse vahend. Uuritakse, mida keelega teha saab ja miks neid asju tehakse. Keele abil väljendatakse arv...

Foneetika
30 allalaadimist
thumbnail
20
odt

Moesõnade liig- ja väärkasutamine

3 1. Väärate väljendite keelde kinnistumine liigtarvitamisel............................................................4 1.1. Tõlgitud moesõnad............................................................................................................4 1.2. Sõnade liigkasutus.............................................................................................................5 1.3. Ühiskonnaseisust tulenevad sõnad....................................................................................6 2. Konteksti vastu eksimine...............................................................................................................7 2.1. Liigselt...

Eesti keele väljendusõpetus
6 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Filmiarvustus MOEST VÄLJAS

Filmimine toimus viie aasta vältel, Tallinnast läbi Euroopa moelavade kuni jõuatakse rõivaste masstootmise keskmesse Bangladeshi. Ta on täielikult selle vastu, et toodetakse mürgiseid rõivaid. Kõigepealt hakkab ta uurima Zara teksapükste teekonda enne poeriiulitele jõudmist. Tema tahab seda muuta, ta põhiplaaniks on upcycling. Väärtustav taaskasutus ehk upcycling on protsess, mis võimaldab tootmises tekkiv jääkmaterjal disaini abil tagasi tootmisse suunata, vähendades sel määral märgatavalt tööstuse keskkonnamõju. Ta otsib võimalusi rakendada upcycling meetodit moetööstuses. Mina arvan, et tema idee on võrdlemisi väga hea ning uskumatu, et ta suutis nii suurelt asja ette võtta ja asja ka lõpule viia, et kollektsioon valmis teha. Enne selle filmi vaatamist ei olnud mul õrna aimugi, kes on Reet Aus...

Filmikunst
5 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kontserdi analüüs Grease

mail Nokia Kontserdimajas vaatamas-kuulamsas muusikali „ Grease ’’, mille lavastajaks on rootslane Georg Malvius. Muusikali tegevus toimub 1959. aastal Rydell High School’is ning räägib teismelise armastuse keerdkäikudest. Muusikali kunstnikuks oli šotlane Ellen Cairns, muusikajuht oli Tarmo Leinatamm ning koreograaf rootslane Andrienne Abjörn. Laulud on tõlkinud Villu Kangur, Kelly Uftani, Aapo Ilves, Jaagup Kreem, Reet Linna ja Priit Strandberg. Muusikali peategelasteks olid Danny, keda kehastas Uku Suviste ning Sandy, keda mängis Getter Jaani. Muusikalil oli kaks vaatust. Esimese vaatuses kõlas üheksa lugu. Esimene nendest oli laul „Libedalt läheb!“. Loo kirjutas B. Gibb. Lugu oli hoogne, seda laulsid näitlejad kõik koos ning see juhatas muusikali kenasti sisse. Teine lugu oli „Suveööd“, mille autoriteks on Jim Jacobs ja Warren Casey. Põhiliselt laulsid seda peategel...

Muusika
35 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Planeet Jupiter

Jupiter Koostasid:Reet ja Riina Jupiter Suurim planeet Keskmine kaugus päikesest 5,2 valgusaastat 318 korda raskem kui Maa Läbimõõt 140 600 km Külgetõmbejõud 2,8 korda suurem kui Maal Planeet Jupiter Keskosas paikneb umbes Maa mõõtudega raudsilikaatidest tuum Planeet on vedelas olekus Planeedi siserõhk on suur, selle tõttu on ¾ raadiuse ulatuses vesinik vedela metalli sarnane Tugeva magnetväljaga Jupiteri atmosfäär On öö-ja päevakülg Ööküljel on äike ja virmalised Atmosfääri põhilised koostiseelemendid heelium(25%) ja vesinik(70%) Pilvedes palju metaani ja ammoniaaki Pinnal asub Suur Punane Laik Suur Punane Laik Ovaalne Muutliku suurusega Pöörlev Jupiter Aastaaegu pole Aasta pikkus 11,9 maa aastat (100 000 Jupiteri ööpäeva) Pöörlemisperiood ekvaatoril 9 h 50 min keskmistel laiustel 9 h 55 min Jupiteri rõngas Ekvaatori kohalt ümbritseb r...

Füüsika
52 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Füüsikaliste suuruste mõõtmine ja dimensioon

d klass Sylva Reivik Juhendajad :Õpetajad Reet - Brigitta Laid,Tiina Nõges Tallinn 2007 Sisukord Sissejuhatus, Põhimõisted Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem Dimensioonivalem Kasutatud allikad Põhimõisted Füüsikaline suurus on omadus, mis on kvalitatiivselt ühine paljudele nähtustele, protsessidele või objektidele, kuid kvantitatiivselt on individuaalne iga nähtuse, protsessi või objekti jaoks. Füüsikalise suuruse mõõtühik on selline füüsikaline suurus, millele on leppeliselt antud numbriline väärtus 1. Põhilised ühikud füüsikaliste suuruste mõõtmiseks on määratud rahvusvahelise mõõtühikute süsteemiga (SI). Mõõtmine üldjuhul kujutab endast mõõdetava suuruse võrdlemist selle suuruse võimalikeväärtuste skaalaga, mis on ühel või...

Füüsika
31 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Jazz muusika

3 Jazzi arengulugu.........................................................................................................................................4 1.1 Jazz liigid........................................................................................................................................4 1.2 Tänapäeva jazzi ..............................................................................................................................4 Eesti jazzi kujunemine...............................................................................................................................6 2.1 Uno Naissoo osa Eesti jazzis sünnis...

Muusika
208 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Alo Mattiisen,Sven Grünberg ,Erki-Sven Tüür

aprill 1961 Jõgeva ­ 30. mai 1996 Tallinn) oli eesti helilooja. Alo Mattiisen sündis päiksepaistelisel laupäevasel kevadhommikul kell kolmveerand üheksa. Ta oli blond, kõhn, kuid terve poiss, kaalus 3100 grammi ja oli 51 cm pikk. Alo oli elava loomuga laps, laulma hakkas võrdselt rääkimisega. Tal oli väike mänguklaver, millega tagus rütmi ja laulis. Alguses hoidis teda vanaema, hiljem (1a. 2k.) läks lasteaeda. Lasteaias võttis kohanemine aega umbes 2-3 kuud, sest ta ei olnud seltsiv. Oli rohkem omaette. Talle meeldisid väga loomad. Suviti vanaema juures olek oli tema paradiis. Lugema õppis varakult ja ilma kõrvalise abita, kirjutamise sai selgeks vanaisa kõrval. Raskusi oli r või k tähe hääldamisega, kuid see viga parandati lasteaias.Kooli tahtis Alo väga minna ja ta tundis ennast seal suurepäraselt. Esimeseks õpetajaks oli õpetaja Ojamaa. Esimeseks pinginaabriks oli Antti Martensoo, hiljem Jüri Leesment. Jõgeva Laste...

Muusika
57 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Eesti peaministrid

Peetri Põhikool Uurimustöö Eesti peaministrid Koostas: Tarmo Hiiesalu Juhendas: Hedi Jürgen Peetri 2008 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................... 2 Eesti Vabariigi Peaministrid...............................................................3, 4 Andrus Ansip...................................................................................5, 6 Siim Kallas......................................................................................7, 8 Mart Laar.......................................................................................9, 10 Juhan Parts.................................................................................11, 12 Edgar Savisaar.............................................................................13, 14 Kokkuvõte...

Eesti keel
37 allalaadimist
thumbnail
76
doc

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Metoodiline juhend 2005/2006 Tallinn 2005 2 Koostajad: Ulvi Jõgi, Tiina Juhansoo Keeletoimetajad: Helgi Ummus, Helju Remmel, Tiina Müürsepp, Siret Piirsalu Vormindaja: Riina Orumaa Konsultandid: Marika Asberg, Riina Orumaa, Karin Lilienberg, Ülle Ernits, Elina Reva, Tiina Klettenberg ­ Sepp, Lilian Ruuben, Mare Tupits, Ulvi Kõrgemaa, Silja Mets, Kristi Voll, Vootele Tamme, Reine Kadastik, Reet Tammes Väljaandja: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 3 4 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 9 9...

Eesti keel
231 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Jazz muusika

JAZZMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV SISUKORD 1. Sisukord lk. 2 2. Sissejuhatus jazzmuusikasse lk. 3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15...

Muusika
171 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Picasso

Kuresaare Ametikool Tarbekunsti osakond Kunstiajalugu Maarja Strandson kkp12 Picasso Referaat Juhendaja: Reet Truuväärt Kuresaare 2006 Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Biograafia 4. Kunsti perioodid 5. Viimased elukümnendid Picasso kunstikarjääris 6. Pärandus maailmale 7. Kokkuvõte 8. Kasutatudkirjandus 2 Sissejuhatus Ma valisin referaadi teemaks Picasso kuna tema tööd ei kujuta realismi ja kujutavad objektid on geomeetrilised. Eesmärgiks on tutvustada Picasso teed kunsti suunas ja tuua näiteid tema...

Kunstiajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
16
odt

Suguvõsauurimine

Kuressaare Gümnaasium Anni Kassuki emapoolne suguvõsa Uurimistöö Autor: Anni Kassuk, Xe klass Juhendaja: Madli-Maria Naulainen Kuressaare 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 I SUGUVÕSA UURIMINE.................................................................................................................5 1.1 Mis on genealoogia?...................................................................................................................5 1.2 Genealoogia ajalugu ja areng..................................................................................................... 5 1.3 Suguvõsa uurimine Eestis...........................................................................................................7...

Uurimistöö
322 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun