Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Tõmba moblasse sammulugeja! Tragimatele auhinnad Kõnni terviseks Sulge
Add link

" redutseerumine" - 232 õppematerjali

redutseerumine - protsess, mille käigus elektron liitub aatomiga ning energia neeldub 2.Milliseid reaktsioone kasutatakse energia salvestamiseks, milliseid vabastamiseks? Oksüdeerumisel energia salvestub ja redutseerumisel energia vabaneb 3.Miks põhineb elu süsinikul? Moodustab pikki hargnevaid ahelaid, võib lisada teisi aineid.
1
rtf

Oksüdeerumine, redutseerumine

oksüdeerumine on elektronide loovutamine. oksüdeeruda võivad ained, mille aatomid hoiavad oma väliskihi elektrone nõrgalt kinni. oksüdeeruja redutseerib e liidab elektrone. nt. Cl (Z= 17) +17/ 2) 8) 7), liidab 1 elektroni, (liidab nii palju elektrone, et viimasel el-kihil oleks 8 el.) S (Z= 16) +16/ 2) 8) 6), liidab 2 elektroni. redutseerija oksüdeerub e loovutab elektrone. nt. Na (Z= 11) +11/ 2) 8) 1), loovutab 1 elektroni, (loovutab nii palju elektrone, kui on tal viimasel el-kihil.) Ca (Z= 20) +20/ 2) 8) 8) 2), loovutab 2 elektroni. ...

Keemia - Põhikool
73 allalaadimist
6
doc

Keemia põhimõisted

1. Aatom ­ üliväike aineoskane, koosneb tuumast ja elektronidest. 2. Keemiline element ­ kindla aatominr-ga aatomite liik. 3. prooton ­ positiivse laenguga tuumaoskake. 4. neutron ­ negatiivse laenguga tuumaoskake. 5. elektron ­ üliväike neg. laenguga osake, mis moodustab aatomis tuuma ümbritseva elektronkatte. 6. tuumalaeng ­ aatomi tuuma pos.laeng; prootonite arv tuumas. 7. massiarv ­ tuumaosakest arv aatomituumas; tähis A 8. istroopid ­ keemilise elemendi teisendid, millel on ühesugune prootonite arv(tuumalaeng), kuid erisugune neutronite arv (ja massiarv). 9. elektronkate ­ aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. 10. allkiht ­ 11. elektronkatte väliskiht ( e.aatomi väliskiht) ­ elektronkatte osa, koosneb tuumast teatud kaugusel tiirlevatest elektronidest. 12. aatomi raadius ­ 13. aatomorbitaal ­ aatomi osa,milles elektroni leidumise tõ...

Keemia - Keskkool
465 allalaadimist
1
doc

Alkaanidega seotud mõisted

Alkaan ­ ainult tetraeetilisi süsinikke sisaldav süsivesinik. Alkeen ­ süsivesinik mille molekulis esineb kaksiksidemeid. Alküün ­ süsivesinik mille molekulis esineb kolmiksidemeid. Aromaatne süsivesinik ­ süsivesinik, mis sisaldab aromaatset tsüklit. CnH2n+2 ­ H ja C arvutamise valem süsivesinikes. o-side ­ ühekordne side kui orbitaalid kattuvad(alkaani süsinikeahelas) -aan ­ alkaani tunnuse liide. -üül ­ alküüli tunnuse liide. Alküülrühm ­ alkaanist pärit asendusrühm. -tsüklo ­ määrab ära et tegu on tsüklilise ahelaga. Hüdrofoobsus - veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikumõjuks veega. Hüdrofiilsus ­ veelembus, ühendi võime vastastikumõjuks veega. Inertsus ­ aeglaselt või üldse mitte reageerumine, püsivus. Radikaal ­ osake millel on paadumata elektron. Radikaalne asendusreaktsioon ­ reaktsioon kus radikaal üritab en...

Keemia - Keskkool
98 allalaadimist
11
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

Keemiline element ­ teatud kindel aatomite liik, mida iseloomustab tuumalaeng. Aatom ­ koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Molekul ­ koosneb mitmest aatomituumast (samasugustest või erinevatest) ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Ioon ­ koosneb ühest või mitmest aatomituumast ja elektronist, omab pos (katioon) või neg (anioon) laengut. 2. Aatomi mass ­ aatomi mass grammides. Näiteks 10-24 g Ühik: g Molekuli mass ­ molekuli mass grammides. Ühik : g Aatommass ­ keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü). Molekulmass ­ ühe molekuli mass aatommassiühikutes (amü) ehk süsinikuühikutes (sü). Molaarmass ­ ühe mooli aine mass grammides. Ühiks: g/mol 3. Aine - *üks aine esinemisvormidest; *kõik, millel on olemas mass ja mis võtab enda alla mingi osa ruumist; *koosneb aatomites, molekulidest või ioonidest. Lihtaine ­ keemiline aine, mill...

Keemia alused ii - Tallinna Tehnikaülikool
177 allalaadimist
2
doc

Oksiidid/redoksreaktsioon

Oksiid ­ liitaine, mille üks element on hapnik põlemisreaktsioon ­ ühinemisreaktsioon hapnikuga Redoksreaktsioon ­ keemiline reaktsioon, millega kaasneb eletronide liitmine ja loovutamine ning elementide oksüdatsiooniastme muutus. oksüdatsiooniaste ­ arvutuslik suurus, mis näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis. Oksüdeerija ­ aine, mille osakesed liidavad elektrone(ise redutseerudes) redutseerija ­ aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes) Redutseerumine ­ elektronide liitmine redoksreaktsioonis. O-A väheneb oksüdeerumine ­ elektronide loovutamine redoksreaktsioonis. O-A suureneb. Õhu tähtsamad koostisosad on lämmastik (78%), hapnik (21%) ja ülejäänud õhus leiduvad gaasilised osakesed( argoon, süsihappegaas, veeaur) moodustavad 1%. Laboris saadakse hapniku kasutades vee elektrolüüsi või mõnede vähepüsivate hapnikku sisaldavate ainete lagundamisel( KMnO4) Puhas õhk koosneb hapnikust ja lämmastikust. Saastunud õhus on aga ka...

Keemia - Põhikool
64 allalaadimist
1
doc

Mõisteid keemiast

ioon aine osake, laenguga kas pluss või miinus, tekivad elektronide liitmisel või loovutamisel molekul aine väikseim osake, koosneb aatomitest. keemiline side moodus, millega on kaks või enam aatomit, iooni, omabahel seotud aine molekulis või kristallis. kovalentne side ühiste elektronpaaride abil aatomite vahele moodustuv side. iooniline side side, mis on moodustunud erinevate laengutega ioonide vahel. lihtaine on aine milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. liitaine on aine, milles on kahe või enama elemendi aatomid. oksiid on aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. hape aine, mille vesilahuses on liigselt vesinikioone. alus ehk hüdroksiid, aine, mille koostisesse kuuluvad OHioonid. sool aine, mis koosneb happejäägist ja metalliioonist. indikaator aine, millega määratakse kindlak...

Keemia - Kutsekool
15 allalaadimist
10
doc

Keemia põhimõisted

AATOMI MASS- aatomi mass massiühikutes (grammides). AATOMMASS- ehk suhteline aatommass; aatomi mass aatommassiühikutes, tähis Ar . AATOMMASSIÜHIK(amü)- suhteline ühik, mille abil väljendatakse aatomite jt. aineosakeste massi. 1/12 süsiniku (massiarvuga 12) aatomi massist, 1 amü = 1,66054 10 -27 kg. AATOMNUMBER- prootonite arv aatomi tuumas, võrdub tuumalaenguga. Tähis Z. AATOMI ELEKTRONKATE- aatomituuma übritsev elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest ja määrab aatomi mõõtmed. AATOMITUUM- aatomi keskmes olev osake, millesse on koondunud põhiosa aatomi massist. Koosneb prootonitest ja neutronitest. AATOMORBITAAL- aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. ADSORBENT- tahke keha, mille pinnale kogunevad gaasi või lahuses oleva aine osakesed. AGREGAATOLEK- aine füüsikaline olekuvorm (tahke, vedel, gaasiline)....

Keemia - Keskkool
227 allalaadimist
3
doc

9. klassi keemia

Mõisted! OKSÜDEERIJA- aine, mis seob(liidab) elektrone OKSÜDEERUMINE- elektronide loovutamine reaktsioonis(o.a suureneb) REDUTSEERIJA- aine, mis loovutab(lahutab) elektrone REDUTSEERUMINE- elektronide liitmine reaktsioonis(o.a väheneb) REDOKSREAKTSIOON- reaktsioon, mille köigus elementide o.a muutub 2.Sulamid (mis nad on?, miks valmistatakse?, tähtsamate sulamite koostisosad ja kasutus) SULAM- metallide ( või metalli ja mittemetalli) kokkusulamisel saadud materjal Sulameid valmistatakse, et metallide omadusi paremaks muuta SULAM KOOSTIAINED KASUTAMINE Terased Raud, lisandina süsinik(võivad Tööriistad, sisaldada veel mitmeid metalle masinaosad,seadmed, n. Cr, Ni) ehituskonstruktsioonid Duralumiinium Alumiin...

Keemia - Põhikool
194 allalaadimist
2
docx

Keemia mõisted

Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. (metaan, CH4) · Alkeen ­ küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku aatomite vahel. Alkeene nimetatakse mõnikord ka olefiinideks. (eteen, C2H4) · Alküün ­ küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside. (etüün, C2H2) · Detergendid ­ sünteetilised keemilised ühendid (pindaktiivsed ained), mida kasutatakse pesemis- ja puhastustoime parandajatena. Detergendi ja seebi erinevus seisneb selles, et detergendis puuduvad leeliselised aktiivsed ained. · Dihapped ­ looduses üsna levinud. Lihtsaim neist etaandihape ehk oblikhape HOOCCOOH. On mürgine aine mida leidub spinatis, hapuoblikas, rabarbris mitte küll ohtlikes kogustes. · Esterdumine ­ estrite tekkereak...

Keemia - Keskkool
39 allalaadimist
3
doc

10.klassi keemia

Oksüdeerumine ­ elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oa suurenemine . Redutseerija ­ aine, mille osakesed loovutavad elektrone(ise oksüdeerides) . Redutseerumine ­ elektronide liitmine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oa vähenemine. Korrosioon ­ metalli hävimine(oksüdeerumine) keskkonna toimel. Maak ­ kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks. Sulam ­ mitmest metallist või mittemetallist ja metallist koosnev metalliliste omadustega materjal, tavaliselt saadakse koostisainete kokkusulatamise. Elektrolüüs ­ elektrivoolu juhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist elektroodidel kulgev redoksreaktsioon. Metalliline side ­ keemiline side metallide, tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. Kütuseelement ­ keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat kütuse oksüdatsioo...

Keemia - Keskkool
33 allalaadimist
4
docx

Mõisteid keemia riigieksamiks

Keemia mõisted Aatommass ­ on ühe aatomi mass aatommassiühikutes Isotoop ­ elemendi teisend , mille tuumas on erinev arv neutrone Allotroop ­ elemendi teisedid, mis erinevad neutronite arvu poolest molekulis Aatomorbitaal ­ ruumiosa, kus elektron viibib kõige sagedamini Perioodilisusseadus ­ elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust Elektronegatiivsus ­ iseloomustab elementide aatomite elektronide enda poole tõmbamise võimet keemilises sidemes Ioon ­ laenguga aatom või aatomirühm. Aatomist tekib ioon, kui aatom loovutab või liidab elektrone Katioon ­ Positiivne ioon Anioon ­ negatiivne ioon Oksüdatsiooniaste ­ näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Molekul ­ aine väikseim osake, mis koosneb aatomitest Molekulivalem ­ näitab, milliste elementide aatomid ja mitu aatomit on aine ühe molekuli koostises Lihtaine ­ aine, mis koosneb ainult ühe elemendi aatomitest. O-a on...

Keemia - Keskkool
65 allalaadimist
1
doc

Keemia mõisted

Mõisted Aatom ­ aineosake, mis koosneb tuumast ja elektronkattest Aatomituum ­ aatomi osa, kuhu kuuluvad prootonid ja neutronid Elektronkate ­ aatomi osa, mille moodustavad elektronid Aatommass (Ar) ­ ühe aatomi mass aatommassiühikutes Isotoop ­ elemendi teisend, mille tuumas on erinev arv neutrone Orbitaal ­ ruumiosa, kus elektron viibib kõige sagedamini Keemiline element ­ kindla tuumalaeguga aatomite liik Perioodilisusseadus ­ elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaegust Elektronegatiivsus ­ elemendi võime elektrone enda poole tõmmata Molekul ­ aine väiksem osake, mis koosneb aatomitest Keemiline side ­ mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks Osalaeng ­ elektronegatiivsuse nihkumine polaarsel sidemel Hape ­ aine, mis annab lahusesse vesinikioone Oksiid ­ aine, mis koosneb kahest elemendist, milleks üks on hapnik Alus ­ aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Sool ­ kristalne aine, mis...

Keemia - Keskkool
5 allalaadimist
3
doc

Keemia riigieksamiks kordavad mõisted

KEEMIA EKSAMIKS MõISTED: 1) Aatom ­ üliväike aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronkattest 2) Tuumalaeng ­ aatomi tuuma positiivne laeng, mis on määratud prootonite arvuga tuumas. Võrdub järjekorra numbriga. 3) Elektronkate ­ aatomituuma ümber tiirlevate elektronite kogum, koosneb elektronkihtidest. 4) elektronide väliskiht ­ 5) keemiline element ­ aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. 6) isotoop ­ keemilise elemendi kindla neutronite arvuga esinemisvorm...(?) 7) allotroop ­ üks mitmest võimalikust lihtainest, mida mingi keemiline element moodustab. 8) ioon ­ laenguga aatom või aatomite rühm 9) molekul ­ molekulaarse aine väikseim osake, mis koosneb kovalentsete sidemetega seotud aatomitest 10) aatommass ­ aatomi mass massiühikutes 11) mool ­ ainehulk. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine kogust osakeste arvu järgi. 12) molaarmass ­ ühe mooli aineosakeste mass grammides 13) Avogadro arv ­ ühes moolis aines...

Keemia - Keskkool
19 allalaadimist
2
docx

Metallurgia kõrgahjutehnoloogia

Kogu tehnika baseerub metallidel, elektroonika on puhtalt metallidega seotud ja me isegi toitume igapäevaselt metallsöögiriistadega. Mis on siis ikkagi see metallurgia? Kuidas või mille järgi metallurgia jaguneb? Kuidas toimib kõrgahjutehnoloogia? Mis tööstusel on veel kõrgahjudest kasu? Kõike seda ja veel muudki huvitavat püüan selgitada oma lühikeses kokkuvõtvas töös. Metallurgia Metallurgia ajalugu on väga pikk, sest esimesed tõendid sellest pärinevad Serbia aladelt 6-5 saj. eKr, samuti ka Portugalist, Hispaaniast ja ka Suurbritanniast, kust on ka pärit kurikuulus Stongehenge. Ajaloo erinevad ajaperioodid on saanud nimed metallurgia läbi, sest just nii teame, millal oli raua- või pronksiaeg. Metallurgia pärineb kreeka keelsest liitsõnast ,,metallurge". Tõlkes tähendab see ,,töötlen metalle". Ül...

Materjaliõpetus - Kutsekool
9 allalaadimist
3
pdf

Elektrolüüs

Vali loetelust õige vastus. Elektrolüüs on ............................................................................................................ . Vastused: a) redoksprotsess, mille käigus aine hävib ümbritseva keskkonna toimel b) redoksprotsess, mille käigus aine laguneb alalisvoolu toimel c) redoksprotsess, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks 2. Ühenda õiged paarid. - negatiivset laengut kandev aatom või aatomite rühm Katood on - elektrood, kus toimub redutseerumine Anood on - positiivset laengut kandev aatom või aatomite rühm - elektrood, kus toimub oksüdeerumine 3. Millised järgmistest väidetest on tõesed (kirjuta kasti ,,+"), millised väärad (kirjuta kasti ,,-"). Vale väite korral paranda viga. a) Elektrolüüsiprotsessis muudetakse keem...

Keemia - Keskkool
54 allalaadimist
11
doc

Rakenduskeemia konspekt

2 Loeng 2........................................................................................................................................2 Väärismetallid.........................................................................................................................4 Jootmine. Joodis......................................................................................................................5 Loeng 3........................................................................................................................................6 Reaktsioonid metallidega........................................................................................................6 Redoksreaktsioonid...

Rakenduskeemia - Eesti Maaülikool
30 allalaadimist
13
ppt

Redoksreaktsioonid

a näitab elektronide liitmist või loovutamist. Mg +12 2)8)2) Mg -2e- Mg2+ O +8 2)6) O +2e- O2- 2Mg0 + O20 2MgIIO-II Redutseerija Oksüdeerija (loovutab e-) (liidab e-) Mg -2e- Mg2+ O +2e- O2- Oksüdeerumine on elektronide loovutamnie. O.a kasvab. Redutseerumine on elektronide liitmine. O.a kahaneb Mis on redoksreaktsioonid? Redoksreaktsioonides toimub o.a muutus. Redoksreaktsioonid Oksüdeerija Redutseerija ......... e- loovutab e- redutseerub .................. e- liitmine e- ........... o.a kahaneb o.a ............ CuIIO-II + H20 Cu0 + H2IO-II Määrake oksüdeerija ja redutseerija. CuIIO-II + H20 Cu0 + H2IO-II Cu ­ oksüdeerija (liidab e-) H2 ­ redutseerija (loovutab e-) Redoksreaktsioonides on alati oksüd...

Reaktsioniprotsessid - Keskkool
18 allalaadimist
12
doc

Kordamisküsimused metallid 2016

a- vähenemine  sool: kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest  redutseerija: aine, mille osakesed loovutavad elektrone, ise oksudeerub  oksüdeerumine: elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi o.a- suurenemine  leelismuldmetall: IIA rühma elemendid  katioon: positiivse laenguga ioon  korrosioon: metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel Metall oksüdeerub keskkonnas oleva oksüdeerija toimel metalliühendiks (loovutab elektrone)  oksüdeerija: aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes)  redoksreaktsioon: keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühte...

Geograafia - Keskkool
5 allalaadimist
4
docx

Keemia kontrolltöö vastused

On metall. (KATOOD) 2) Oksüdeerija on aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes). (ANOOD) 3) Metallid on kergesti töödeldavad, nad on plastilised. 4) Elektrolüüs on elektrivoolu toimel aine saamine. Aine lagundamine elektrivoolu toimel. Elektrolüüsi korral toimuvad redutseerumine ja oksüdeerumine eraldi elektroodidel. Elektroodi, millel toimub redutseerumine, nimetatakse katoodiks, elektroodi, millel toimub oksüdeerumine, nimetatakse anoodiks. 5) 6) Maagi rikastamine: rikastamisel eraldatakse maagist suurem osa kõrvalainetest. Maagis sisalduvate ainete üksteisest eraldamine kasutatakse enamasti ära nende ainete füüsikalliste omaduste erinevust, näiteks erinevat tihedust, märguvust või magnetilisi omadusi. 7) Metalli särdamine FeS2 + O2 = Fe2O3 + SO2 8) Aluminotermia Fe2O3 + Al = Al2O3 + Fe redutseerimine alumiiniumiga. 9) Karbotermia Fe2O3 + C = CO + Fe on redutseerimine süsiniku või süsinikuoksiidiga kõrgel temperatuuril. 10) Mis on korrosioon, võrdle keemilise ja elektrokeemilise korrosiooni tingimusi? – Korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Raua korrosioon = roostetamine. Korrosioon põhju...

Keemia - Keskkool
27 allalaadimist
1
doc

Karbonüülühendid spikker

Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Karbonüülühendid Karbonüülühendeid (>C=O; karbonüülrühm) jaotatakse kaheks. Aldehüüdide (RH>C=O) tunnusrühmaks on ­CHO, nimetuse lõpuks ­aal (metanaal HCHO, etanaal CH3CHO, propanaal C2H5CHO jne.). Ketoonide (RR>C=O) tunnusrühmaks on -CO (asub tavaliselt valemi keskel), nimetuse lõpuks ­oon (propanoon CH3COCH3). Aldehüüdid on ketoonidest veidi aktiivsemad. Süsiniku arvu kasvuga muutub agregaatolek (ainult metanaal on gaas, edasi vedelikud ja C 20 juures juba tahked ained), lahustuvus vees väheneb, keemis- ja sulamistemperatuur ning tihedus suurenevad. Sama süsiniku arvuga aldehüüdidel on keemistemperatuurid alkoholidest veidi madalamad ja tihedused väiksemad. Aldehüüdid peaaegu ei moodustagi vesiniksidemeid. Homoloogilises reas muutub aldehüüdide lõhn,...

Keemia - Keskkool
324 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun