Virtuaalmaailm ja reaalsus Elame kõik kiire elutempoga ja iga päev toob meile uut infot, nii negatiivset kui positiivset. Igaüks meist loeb ajalehti, sirvib ajakirju, vaatab televiisorit ja kuulab raadiot. Arvuti on muutunud lahutamatuks töövahendiks ning tihti ka ainukeseks ,,sõbraks". Kas virtuaalmaailm võib muutuda reaalsuseks? Kas reaalsus ongi virtuaalmaailmas? Iga inimene tahab olla täiuslik. Kuid täiuslikke inimesi pole olemas. Arvutiekraanil võib igaüks muutuda kellekski teiseks: ilusamaks, targemaks, huvitavamaks. Jututubades vesteldes võib poisist saada hoopis kuulus naisnäitleja, tütarlapsest aga meeskorvpallur. See vabadus olla keegi teine on tihti ohtlik. Samastumine ideaalidega ei lisa kohustusi. Kohustused aga distsiplineerivad ja aitavad noore inimese eneseotsingutele kaasa. Viimasel ajal on kogu maailma raputanud koolitulistamised nii Ameerikas kui Euroopas ja isegi Põhjamaades. Kui...
Ideaalid ja reaalsus Tjorn Treu KP-21 Ideaal, ehk parim mis olla saab. Mul on väga palju ideaale ja paljud neist on ka tegelikult reaalsed veel. Aga üks suurimaid ideaale mis mul on , oleks mängida kunagi korvpalli Nba-s ehk Ameerika suurimas ja parimas korvpalli klubis. Kuid kahjuks praeguseks on see juba päris ebareaalne kuna oleksin pidanud juba nooremana korvpallis päris hästi läbi lööma . See on üks ideaalidest mis jääb mul kahjuks sinnapaika. Ideaalne kodu minu jaoks oleks suur maja, linnast väljas natukene. Kuskil vaikses külas. Suur tagahoov kus on väliköök, suur patuud, purskaev ja kõike muud. Majas oleks kindlasti 2 korrust, saun, suur ja avar köök ja veel palju tube. See kõik on tegelikult reaalsus , see kõik on võimalik mul korda saata ja saada oma ideaalkodu. Ideaalne oleks see kui võidaksin lihtsalt loteriiga miljoneid ja saaksingi...
- - - - --------=-=-=-=-========Universaalkeel========-=-=-=-=-------- - - - - - - ----=-=-====Utoopia või reaalsus?====-=-=---- - - Mis on universaalkeel? See on keel mida absoluutselt kõik ühe liigi esindajad räägivad kuid see eeldaks ka ühest kultuuri (kuid mitte tingimata). Näiteks: kõik kassid näuvad, koerad hauguvad ja pardid prääksuvad. Miks ei või inimkond ühte keelt prääksuda? Milleks oleks universaalkeel hea? See ühendaks inimesi ning erimeelsused -võiksid- suures osas kaduda ning selline küsimus nagu "I don't understand, can you say it in my language?" kaoks. Miks seda pole tehtud? Midagi sarnast on üritatud Esperanto ent universaalkeelt kui sellist ei saa teha, selleks peab mingi keel saama mida enamus räägiks. Enne keskaega, kui Rooma impeerium oli võimsaim jõud maapeal, rääkis enamus inimesi ladina keeles (nendele kellele õpetati) lisaks oma emakeelele. Kui Rooma impeerium langes, juhtus sa...
Internetimaailm- virtuaalsus või reaalsus Virtuaalmaailm ehk inetrenetimaailm, see on kui teispoolsus, teine koht, kus on võimalik jääda anonüümseks. Arvuti ja inetrnet on vahendid, mille kaudu me tänapäeval tõhustame oma suhtlemist, õppimist, töötamist ning ka võimalust kogeda meeldivaid emotsioone ja meelelahtust. Inetrnetis võid oma arvamust avaldada, kommenteerida, rääkida nii nagu Sa tegelikult arvad. Selles keskkonnas oled sa iseenda peremees, seal saad privaatust, mida mujal sulle ei pakuta. Kas inetrnetimaailm on virtuaalsus või reaalsus? Oleme põlvkond, kes kasvab üles inetrentimaailmas. Sinna ei saa midagi parata, sest noored on loonud oma virtuaalse ühiskonna, mis jääb suures osas vanemate ja õpetajate eest varjatuks. Mitte keegi ei tea, mida meie noored, pärast kooli või õhtuti kodus arvuti taga teeme. Nad ainult aimavad, mida me teeme, aga tegelikult ei suuda keegi täpselt aimata, mida intern...
Internetimaailm- virtuaalsus või reaalsus Arvutita ja internetita on tänapäeva ühiskonnas pea võimatu hakkama saada. Igapäevaselt kasutab inetrenti suur osa inimesi. Inimesed erinevad oluliselt arvuti ja interneti kasutamise vajaduste ja võimaluste poolest. Viimaste aastate tehnoloogia ja interneti areng on muutnud inimeste igapäevast elu ja suhteid märkimisväärselt. Arvuti ja internet võimaldavad omavahel ühenduses olla ka siis, kui see füüsiliselt võimalik pole. Iga päevaga omame suhtlusportaalides rohkem sõpru, isegi selliseid, keda pole kunagi kohanud. Kas meil on vaja tuttavaid, kellega pole lootustki päriselt sõbraks saada? Üha enam koguvad populaarsust tutvumisportaalid. Paljud kasutavadki tutvumiseks ainult internetti. Virtuaalselt on suhete loomine palju lihtsam: veebis on võimalik avaldada ainult seda infot, mida vajalikuks peetakse, ehk siis esile tuua ainult positiivseid külgi. Seetõttu on tunne...
Karm reaalsus läbi aegade Karm reaalsus valitseb meil kõikjal koolis, tööl, kodus ja väljas pool neid, lihtsalt vahepeal me ei märka ümber ringi toimuvat. Samas teine hetk, keegi nagu tuletakse meile seda meelde. Ajaloo vältel on realismisse süübitud ja tahetud inimesele ja lugejale mõistetavaks teha, et tegelikkus on väga jõhker, mis väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. Selle kohta saab tuua palju näiteid. Ilma hariduseta naeruvääristatakse inimest. Dostojevski teoses ,,Idioot" tuleb see eriti hästi välja. Kui Mõskinit ei sallitud Venemaa kõrgseltskonnas 19. sajandil, sest tal polnud teadmisi, millega hiilata. Tal ei olnud jutu käigus midagi sekka öelda, kuna ta polnud elujooksul endale teadmisi omandanud. Alati tõi ta vabanduseks oma rumalusele, et teda pole õpetatud ja et niikuinii tal on raske haigus, millega ei ole võimalik sama tark olla kui teised kõrgseltsk...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõpe, I kursus, VIII rühm Katrin Sikk TAHTEVABADUS- REAALSUS VÕI ILLUSIOON? Essee Juhendaja: Kalmer Marima, Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2007 2 TAHTEVABADUS- REAALSUS VÕI ILLUSIOON? Igaüks meist tahab olla vaba ning omaenda elu peremees. Kuid kas me oleme vabad tegema seda mida ma tahame või juhib meid siiski see ,,miski" ning meile on ette programmeeritud kuidas käituda ning milliseid valikuid teha? Kas me siis oleme ikka nii priid oma tahtmistes kui meile tundub? Igaüks märkab vabaduse puudumist, ehk olukorda, kus keegi või miski takistab teostamast oma tahtmist. Taolisi takistusi võib olla kahesuguseid: looduslikud ja ühiskondlikud. Looduslik takistus on näiteks see, kui tahan külas olles, et kõht ei saaks...
Teadus reaalsus või müstika Mis asi on teadus? Teadus on süstemaatiline inimtegevus mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele ja talletamisele, kasutades üldjuhul väidetavalt teaduslikku meetodit reeglite süsteemi, mis peab tagama teadustöö võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse. Kuigi teaduse piirid ei ole üheselt määratletud, uurib ta tavaliselt meid ümbritsevat maailma ja otsib selgitust argistele asjadele, nagu äikese tekkimine ja vee voolamine jõgedes. Kuna teadus tegeleb füüsikalise maailmaga, siis üheks kriteeriumiks uue nähtuse uurimisel, on see et seda nähtust oleks võimalik mõõta mõne juba leiutatud füüsikalise instrumendiga. Kui selline vahend puudub on arvatavasti tegemist müstikaga või hoopis millegi muuga. Ma arvan et teadus on pigem reaalsus kui müstika ja selle kirjutisega üritan teile seletada, miks ma nii arvan. Kõigepealt räägin, mida reaalsus ja müstika mi...
Kaks Eestit kas tõesti reaalsus? Kodumaa see on midagi, mis võiks tänapäeva Eestimaal elavale noorele korda minna, millest tuleks rääkida kui pühamaast. Noorele inimesele eelkõige seepärast, et ta on osa järelkasvust, mis kujundab mõnede aastate pärast jällegi omanäolisema ühiskonna ja kultuuri. Vanematele inimestele peab kodumaa nii või teisiti korda minema, kuna see maa ei ole pelgalt maalapike, kus saab elada. See on higi ja pisaratega välja teenitud iseseisev Eestimaa! Kuid mis toimub tegelikult meie riigis täna? Kuidas oleme kujunenud alates ajast, kui Lennart Meri presidendiks tõustes lausus: ,,Ma saan lubada ainult higi, verd ja pisaraid." ? Selle lause peale inimesed lausa naersid teravmeelselt. Keegi ei uskunud, et nõnda raske võib olla tõesti otsast peale alustada. Kõigile oli tähtis meie vaba kodumaa ja meie rahvus, mida nimetame eestlaseks. Igas riigis on erisugused traditsioonid, sotsiaalne kihistatus ja klassid. Nii o...
Globaalne kultuur : müüt või reaalsus Kultuuri mõiste Kultuur tähendab mõistuse kollektiivset "programmeerimist", mis eristab ühte kategooriasse kuuluvaid inimesi teistest. Kultuur on kõik see, mis inimmõistuse poolt loodud. Kultuuri edasiandmine toimub õppimise ja omandamise teel antud kultuurikeskkonnas. Kultuur toimib ühiskonnas, kus on ühine keel, sarnased uskumused, ideed, väärtused, kombed, traditsioonid, sümbolid ja lood. Globaliseerumise mõju kultuurile Globaliseerumine põhjustab ühe tihenevat üleilmset kultuurivahetust, mis seisneb kultuuriväärtuse ühtlustumises maades. Globaliseerumine on kaasa toonud kultuurilise mitmekesisuse vähenemise. Eriti mõjutab see väiksemaid rahvuseid Infosüsteemide areng ja inglise keele domineerimine on kaotanud barjäärid kultuuride vahel Kultuuri globaliseerumise ...
Kas 1984 on tänapäeva reaalsus? George Orwelli 1984 kujutab elu düstoopilises Londonis, aastal 1984. Selles düstoopias kommunistid võitsid ja juhivad kõiki elu aspekte. On alamklass proleteriaat, kesklass ehk välimine partei, kõrgem klass ehk sisemine partei. Maailmas on 3 supervõimu Okeaania, Ida-Aasia ja Euraasia. Riiki juhib müstiline kuju "Suur Vend" ning kommunistlik partei. Peamine ideoologia on Ingsoc. Rahvast jälgib "Armastuse Ministeerium" (Ministry of love), erinevate kaamerate ja mikrofonitega ning vahistavad kõik, kes mõtlevad teisiti. Kõik koputavad kõige peale ning keegi ei usalda kedagi. Kas Orwelli sõnad on tõeks saanud? Ümbermaailmne jälgimisühiskond juba on töös. Ainuüksi Inglismaal on 4 200 000 turvakaamerat, millest 200 000 asub Londonis. Ning Edward Snowdeni tunnistustest oleme me teada saanud, kui ekstensiivne on NSA, GCHQ jt lääne vastuluure teenistuste luuretegevus, enda riik...
Andmine ja saamine suhetes Alice Turunova Aliis Uudelt TPL 2011 Sotsiaalse vahetuse teooria Teooria kohaselt põhinevad ühiskondlikud suhted materiaalsete ja mittemateriaalsete hüvede vahetamisel. Raha, edu, prestiiz, mugavus, armastus Aluseks turumajanduse mudel Ratsionaalsus Hüved ja kulud Emotsionaalne, psühholoogiline, materiaalne tugi Soojuse, stabiilsuse, armastuse, imetluse, hoolitsuse kogemine Pingutused käituda sobivalt, truudusetus, hoolimatus, vaba aja puudumine, loobumine Ootused ja reaalsus Tunda end armastatuna Pettumus Ootuste ümberkujundamine Reaalsusega vastavusse viimine Probleemidest rääkimine Mõjutegurid Vastupidavus Laste sünd ning ealised muutused Majanduslik olukord Ausus Probleemide eiramine Soovide ja vajaduste muutumine Vaba aeg Andmine ja saamine Hoolivus Hoolitsus Tähelepanu Turvatunne Tugi Seks Truudus ...
Kui reaalne on see, et virtuaalsusest saab reaalsus? Virtuaalsus on hiilinud tasapisi reaalsusesse ning seda sõna ja mõistet võib kohata päris tihti. Paljud dokumendid on juba digitaalsed. Meil on kasutusel e-riigi rakendused. Raha, mis on pangas pangakontol, on samuti virtuaalne kuni kasutame maksmiseks pangakaarti või teeme ülekandeid. Kuigi üht- teist virtuaalset on igapäevaelus olemas, peitub ka kolmemõõtmelistes arvutisimulatsioonides suur hulk seni laiemalt kasutamata võimalusi. Võimalik on see kõik tänu sellele, et arvutid ise on muutunud odavamaks, ilusamaks, väiksemaks ja võimsamaks. Arenenud on arvutitarkvara ja kasutusvõimalused. Igapäevakasutuses olevatest arvutitest on enamikel olemas piisavalt hea graafikakaart ja protsessor, et tuua meieni virtuaalsed 3D maailmad. See avab meile juba praegu ning lähemas tulevikus järjest rohkem uusi ja põnevaid võimalusi, mida avastada. Seep...
Kelleks ma tahan saada? See küsimus "kelleks ma tahan saada" on piinanud mind juba mitu aastat. Juba lapsena esitatakse meile see küsimus ning me vastame enesekindlalt: juuksuriks, poemüüjaks, loomaarstiks või astronaudiks. Lapsena ei mõelnud me küsimusele vastates, kas selle ametiga saan ma ära elatud, kas suudan oma perele kõike vajalikku lubada, kas sellest piisab, kas see töö üldse meeldib mulle? Siis oli elu sõna otseses mõttes lill ja seda küsimust kuuldes keskendusime oma unistustele ja oma kõige suurematele südamesoovidele. Nüüd on reaalsus käes ja on vaja otsustada. Käsil on gümnaasiumi viimane aasta ja kui keegi küsib, "kelleks sa saada tahad?", ei oska ma sellele küsimusele vastata. Ma olen nii kaua juba elanud ja seni pole ükski amet mind kõnetanud. Mind ümbritseb ni...
Ei ole mõttetult elatud aegu Suur hulk inimesi ei ole aru saanud, et iga elatud hetk on suure väärtusega ning iga hetkega me õpime midagi uut võttes vastu infot kas siis läbi nägemis-, haistmis-, maitse- või mõne teise meele. Tunded mängivad inimese elus suurt rolli ning paljud peavad mõttetuks meenutada halbu või ebamugavaid mälestusi või läbielamisi. Miks on kogu elatud ajal tegelikult alati mingi mõte olemas? Sellele küsimusele on tegelikult lihtne vastata. Tuleb lihtsalt tagasi mõelda neile alguses tunduvatele mõttetutele aegadele ning järeldusi teha mida neist õpitud on. Tehes järeldusi ebameeldivatest või mitte meelepärastest asjadest mõtlevad enamjaolt kõik inimesed, et nad ei seo end millegi sellisega enam. Sellepärast ongi tegelikult ka negatiivsetel mälestustel või aegadel mõte- inimesed saavad teada, et mingit tegevust ei tasu teha enam, sest see ei paku huvi või heaolu tunnet või, et ...
Interneti võlud ja valud Internet on koht, kus saab kiiresti ja odavalt otsida seda, mida parasjagu vaja on. Selle kasutamine annab hea võimaluse inimesele end ja oma mõtteid avameelselt väljendada. Kuid kas selline avameelsus on hea või hakkavad inimesed ennast liiga hästi tundma ja sellist võimalust kurjalt ära kasutama? Minu arust see oleneb inimesest. Kõik ei ole sellised. Need inimesed on rahulikud ja neil ei ole mingeid isiklikke probleeme, mida tahaks kuskil välja elada. Nad on enesekindlad ja endaga rahul. Ebakindlad noored tunnevad just interneti teel end enesekindlamalt, kuna nad ei näe siis inimeste reaktsioone. Mis on selles positiivne? Väga lihtne piisavalt on aega suhtlusportaali kaudu inimest tundma õppida ja pärast näost näkku kokku saada, ilma pabistamiseta. Nii saavad ebakindlad noored suhelda ka vastassoost inimesega ja võibo...
Tallinna Polütehnikum Elar Meister SA-15 Hirm Heiki Vilep Referaat Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 Ülevaade autorist.............................................................................................................................4 Haridus...................................................................................................................................4 Ühiskondlikud organisatsioonid............................................................................................4 Keeleoskus.............................................................................................................................4 Ülevaade raamatust..................................................................................
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Unenägude seos reaalsusega Arvestuslik töö Kertu Rannak PK-11 Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus 1.Uni ja unenäod 1.1.Unetüübid 1.1.1. Une sügavus 1.2. Mis on unenägu? 1.3. Mis on unenäo põhjuseks? 1.4. Unenägude nägemisega seotud füüsilised protsessid 1.5. Unenäod ja Jumal 1.6. Ennustamine unenäo abil 2.Unenägude analüüs 2.1. Kõige sagedamini nähtavad asjad (sündmused) 2.2. Ennustusunenäod 2.3. Omapärased esemed, sündmused, mida näeme unes 2.4. Unenäod ei jää meelde Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa Sissejuhatus Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi. Seda ajutist ühendust, mida inimene magades nähtamatu ilmag...
William James'i pragmatismi tõeteooria Üldises käsitluses on tõde ideede omadus ühilduda reaalsusega ja väärus ühildamatus reaalsusega. Siinkohal tekib küsimus, mis on ühildumus ja mis on reaalsus? Pragmatistide jaoks on tõde see, mis ideedega juhtub. Idéed saavad tõeseks tänu sündmustele,mis aitavad inimestel sihipäraselt tegutseda. Saavutatud tõde peaks olema alati praktiline ja kasumlik. Saadav praktilisus ja kasumlikkus ei pea alati olema materiaalne. Pragmatismi puhul võiks ühildumuseks pidadagi seda ideede ja sündmuste koostoimimist reaalsuses. Reaalsus ise on antud olukord/situatsioon, milles sündmused aset leiavad. Seevastu ratsionalismi tõeteooria aluseks on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. Ratsionalistid peavad oluliseks teadmiste selgust ja loogilist korrektsust. Nende arvates püsib reaalsus täieliku ja muutumatuna igavesest ajast igavesti. Tõde on väidete süsteem,mida tuleb tingimusteta t...
http://alvistorium.ghost.io Mis on juhtimine? Juhtimise kohta leidub avalikus inforuumis hulganisti erinevaid definitsioone. Vastavalt valdkonnale võidakse juhtimise mõistet käsitleda väga erinevate nurkade alt. Käesoleva materjali raames vaatleme juhtimist peamiselt organisatsiooni kontekstis, kuid püüame juhtimise käsitlust ka pisut laiendada. Pakun välja mitu erinevat definitsiooni mõistmaks juhtimise erinevaid tahkusid. ! I Juhtimist võib käsitleda kui teadlikku suunatud protsessi soovitud tagajärgede saavutamiseks teiste isikute kaudu. ! Nii nagu jõul eksisteerib alati suund, ei saa ka juhtimist vaadelda ilma suunata. Juhtimine sisaldab endas alati dünaamikat keskkonna suhtes. Kriitiliseks eelduseks on juhi kui subjekti teadlikkus keskkonna, eesmärgi, võimaldajate ja protsessi suhtes. Eesmärk ehk soovitud tagajärg tulevikus võib seisneda tulemuses, seisundis, mõjus või muutuses, mida...
Alkohol ei lahenda ühtki probleemi, kuid samas - piim ka mitte! Teeskava: Sissejuhatus - Mis ja milleks on alkohol? Lõik 1 - Üheks õhtuks on normaalne olla, aga siis koidab karm reaalsus. Lõik 2 - Mis on probleem? Lõik 3 - Miks tekivad probleemid? Lõik 4 - Kuidas pääseda probleemidest? Millised on valed valikud? Kokkuvõte - Tuleb olla ja proovida jääda tugevaks, olenemata kõigest.oled just SINA see, kes saab end aidata. Mitte keegi teine. Alkohol.. Üldsusele tuntud kui jook, mis teeb tuju heaks ja olemise mõnusaks ning kui on probleemid, siis kergeim pääsetee karmist reaalsusest. Kergeim tõesti, kuid kas ka nutikaim? Kindlasti on paljud inimesed oma eluteeel tundunud, et enam ei jõua, ei saa, ega ei tahagi! Sellistel hetkedel tuleb paratamatult end kuidagi sellest kurjas ja ülekohtusest maailmast ära lõigata. Kergeim variant selle jaoks on juua end lihtsalt pildituks. Hetke ajendil käitununa on tagajärjed homm...
1. Filosoofia- a. Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemad arenemisseadusi käsilev teadus b. Filosoofia on kogu tõelisuse mettodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises c. F mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklik maailmapilt 2. Gnoseoloogia(epistemioloogia)-tunnetusteooria. F osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust ja päritolu. 3. Loogika- õpetus mõtlemise seadustest 4. Metafüüsika- õpetus reaalsuse kõige olulisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest. 5. Ontoloogia- õp olemisest; f osa, mis uurib olemise mõistet ja põhimist olemust. Mõnikord samastatakse metafüüsikaga. 6. Antropoloogia- teadus inimesest. F-s inimese olemusest ja eksitentsi käsitlev osa. 7. Eetika- moraalif. F osa, mis uurib hea ja halva, õige ja vale, õigluse ja muude nendega seostuvate mõistete olemust päritolu ja ala. 8. Esteetika- il...
Meedia loodud tegelikkus Me elame ühiskonnas, kus meedial on väga oluline roll. Ometi on meieni jõudnud informatsioon on ainult üks võimalus, kuidas kõne all olevat sündmust või isikut käsitleda. Meedia on ühiskonna ühiste arusaamade kujundaja, paljud meie otsused on tingitud just nendest arusaamadest, kuid kas me peaksime laskma oma valikuid mõjutada millestki nii subjektiivsest kui meedia. Eesti on tasapisi muutunud meediaühiskonnaks. Suure osa sellest, mida me maailmast teame, oleme saanud just meedia kaudu. Me usaldame saadud informatsiooni ning usume, et meile esitatud informatsioon räägib sellest, milline maailm tegelikult on. Kahjuks ei saa meedia kunagi olla täielikult objektiivne. Ajakirjanik lähtub tahes-tahtmatult kuigivõrd oma arusaamadest ning nendest tulenevatest väärtushinnangutest. Iga kuulaja, lugeja ja vaataja annab saadud informatsioonile oma tähenduse. Sõnumi tähendus sõltub aga suu...
MIS ON FILOSOOFIA? Aegade jooksul on filosoofia mõiste muutunud. LääneEuroopa filosoofiast rääkides võib öelda, et Vanas Kreekas oli filosoof tänapäeva mõistes haritlane. Sõnasõnalt tähendab ju philosophia tarkusearmastust. Tollal ei vastandunud filosoofiale teadus, tänapäevases tähenduses teadus hakkas kujunema alles 17. sajandil. Kõigile tuntud klassika sellest ajast on Newtoni mehaanika. Kuni tänapäevases tähenduses teaduste väljakujunemiseni teoretiseerisid filosoofid kõige üle. Hiljem aga tekkis küsimus, milline peaks olema teaduse ja filosoofia suhe. Võis jääda mulje, et filosoofia loovutab üha uusi uurimisvaldkondi. Kui määratleda nii teadused kui ka filosoofia teatud spetsiifilise uurimisvaldkonna järgi, siis näib vana tüüpi filosoofia kõrvaletõrjumine küll vältimatu olevat. Võimalik, et teadused ja filosoofia uurivad täiest...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Johann Gottlieb Fichte referaat Koostaja: Klass: 12 Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Johann Gottlieb Fichte oli saksa filosoof, üks tuntumaid saksa idealismi esindajaid, kelle erinevaid filosoofilisi vaateid on referaadis tutvustatud. Lähemalt on süüvitud kahte neist ,,olla tähendab tegutseda" ja ,,kõlblus on ülim reaalsus". Referaat sisaldab endas ka lühikest ent ülevaatlikku kokkuvõtet Johann Gottlieb Fichte nooruspõlvest, haridusest erinevad koolid, ülikoolid, tema vaimsetest juhtidest ja üldisest elukäigust. Referaadi eesmärk on nii ennast kui ka teisi informeerida Fichte elust, mõtetest, vaadetest ja teostest. Ülevaade elust ja loomingust Johann Gottlieb Fichte sündis paelakuduja pojana 19. mail 1762 Rammenaus Ülem-Lausitzi maakonnas S...
Meediateooriad kommunikaator Sõnum on sõnum saatja kohta, see on saatja arusaam sündmustest, see ei ole tegelikkus. Sõnum on alati eneseväljendus. Meedia on institutsioon, institusioon kindlustab et inimesed tegutsevad kindlas olukorras kindlal viisil. Institutsioonid võimaldavad inimestel tegutseda koos, et käitutakse mingis olukorras ühte moodi. indiviid on organisatsioonis rollitäitja, indiviid võib täita erinevaid rolle. Rollitäitja on seotud ülesande ja tegevusega. - Individuaalsed toimijad: - Kollektiivsed toimijad: sõltuvad oma liikmete eelistustest ja on nende polt kontrollitud nt erakonnad, sotsiaalsed ühendused - Korporatiivsed toimijad: üksikisikute organisatsioon Iga üksikisik täidab sotsiaalsetes institutsioonides erinevaid rolle. Nt earollid, soorollid, klassirollid Aktant(rollitäitja) ja indiviid on erinevad Ind...
Arengupsühholoogia Aine konspekti koostanud Virve Kass Sügissemester 2011 Butterworth Arengupsühholoogia alused Kodutöö oktoobri alguseks [email protected] Soovitatavad ajakirjad: ◦ Developmental Review ◦ Child Development ◦ Developmental Psychology ◦ British Journal of Developmental Psychology ◦ Human Development 8.09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju Temaatiline jaotus: füüsiline areng- uurib keha muutumist, arengupsühholoogia enamasti ei tegele, aga füüsiline areng mõjutab olulisel määral teisi arenguid motoorne areng- erinevate liigutuste õppimine kognitiivne areng – intellektuaalne areng sotsiaal-emotsionaalne areng-...
Mäng - Kindel definitsioon puudub o Mängul on funktsionaalne eesmärk eluks ette valmistada o Mäng on lihtsalt käitumisviis - Iseloomustab see, et mäng motiveerib kui tegevus ise. - Mängu võimaluste puudumine pidurdab arengut - Seda oskavad kõik lapsed, tänapäeval pigem mureks see, et täiskasvanud ei oska enam mängida. - Reaalsus mänguga ei seo. Mängus puudub reaalne aeg, koht ja isik. Mäng loob teise reaalsuse. - Mäng võimaldab regresseeruda ning tundeid paigutada, konflikte lahendada. - Mängus ületab laps oma tegeliku vanust ja igapäeva tegevust ( Võgotski) - Esimene mäng on iseenda keha ja häälega. Tasapisi hakkab imiku mäng ülekandumine teisele isikule nt emale - Mäng muutub suhtlusvahendiks psühhomotoorsed mängud - Kõnearengu seisukohal on mäng väga oluline - Mäng muutub vastavalt arengule keerulisemaks ja mitmekesisemaks - Väikelapse eas meeldivad esemed mida saab kä...
2. seminar filosoofia üldkursuse raames. Tekst: James, W. Pragmatismi tõekontseptsioon -- Akadeemia. --Nr. 8/1997 -- Lk. 1702- 1721. Abistavad küsimused: 0. Mis on Jamesi teksti uurimisprobleem ning taotlus? 1. Mille omadus on Jamesi arvates tõde? 2. Milles seisneb pragmatistide ja intellektualistide tüliküsimus tõe defineerimisel? Millise loengul õpitud tõeteooriaga James vaidlusse astub? 3. Sobivuse probleem "mittekopeerivate" ideede puhul (kella näide). 4. Milles seisneb Jamesi järgi intellektuaalse hoiaku epistemoloogiline inertsus. 5. Pragmatistlik küsimusasetus tõe kohta. 6. Pragmatistlik verifikatsiooni ja kehtestamise käsitus. 7. Tõeste uskumuste valdamise praktiline tähtsus, tõemõiste tuletamine sellest. Mõtle järele, kas nõustud punktides 5-7 väidetuga, see on üks teksti keskmeid. 8. Mis on "reaalid" e. "objektid". 9. Miks on mõttekas täielikust verifitseerimisest loobuda (2 põhjust)? 10. Tõesus puhtalt mentaalsete ideede vah...
SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada lähemalt ühte 18.sajandi suurimat Saksa filosoofi ja matemaatikut Gottfried Wilhelm Leibnitzit (1646-1716). Ta oli Isaac Newtoni kaasaegne, kuid temast sõltumatult, mõtles välja diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Samuti oli osaline energia jäävuse seaduse formuleerimisel. Leibnitz tegi palju teisigi olulisi teaduslikke ja matemaatilisi kaastöid. Leibnitzi võib nimetada matemaatilise loogika rajajaks. 1671-1674 konstrueeris nelja põhitehet sooritava arvuti. Kuigi Leibnitzi doktriin oli heterodoksne, uskus ta siiralt Jumalasse ja kirjutas kaitsekõne Kolmainsuse õpetusele. Ta astus ägedalt vastu Descartes´i ja Spinoza vaadetele. Ta püüdis edutult leida ühist alust katoliiklikule ja protestantlikule ning hiljem luterlikule ja reformeeritud kirikule nende liitmiseks. Leibnitz uskus jumalikku ettemääratusse. Referaadis tutvustan täpsemalt Gottfried Wilhelm Leibnitzi elulugu...
* Agnostitsism - Maailma tunnetatavust täielikult või osaliselt eitav filosoofiline õpetus. * Antropoloogia - teadus inimesest; käsitleb inimese olemust ja eksistentsi. * A posteriori - Kogemusele järgnev. Teadmine on oma loomult a posteriori, kui ta põhineb kogemusel (I.Kant). * A priori - Kogemusest sõltumatu, kogemusele eelnev. Teadmine on oma loomult aprioorne, kuid seda võib saavutada ilma meelelise tajuta (I.Kant). * Deduktsioon - Üldiselt üksikule liikuv tuletusviis. Lõppjäreldus on oletuslausete loogiline tulemus. * Deism - Usulis-filosoofiline õpetus Jumalast, maailma loojast, kes pärast loomisakti looduse kulgu enam ei sekku. * Dialektika 1. Antiikajal ja keskajal: Filosoofiliste mõistete uurimine keskustelu ( kr.dialegomai ) abil (Sokrates). 2. Hegelil: vastandite kaudu edenev arenguprotsess, reaalsuse põhiline struktuur. (tees+antitees=süntees). * Ding an Sich - I.Kant räägib "asjadest iseeneses" (das Ding an Sich) ja viit...
Nõustamise põhialused; I kodutöö: nõustamiskoolkondade võrdlus Tartu Ülikool Filosoofia BA II Sven Anderson Töö aluseks: Hersen, Sledge (ed´s) (2002). Encyclopedia of Psychotherapy. Academic Press 1. LOE LÄBI peatükid psühhodünaamilise (II vol 423-430), kognitiiv-käitumisteraapia (I vol 451-458); humanistliku (I vol 949-957); lahenduskeskse lühiteraapia (II vol 673-678); reaalsusteraapia (II vol 489-494); interpersonaalse psühhoteraapia (II vol 37-47); ja gestaltteraapia (I vol 863-872) kohta. 2. TÄIDA TABEL (lühidalt, konkreetselt, asjakohaselt): KOOLKOND TEOORIA NÕUSTAMISSUHE NÕUSTAMISVÕTTED TUGEVUSE...
1. Pragmatism …on suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena. 2. Ontoloogia Filosoofia osa, mis on õpetus olemisest, uurib olemise mõistet ja põhilist olemust. 3. Metafüüsika Õpetuse reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest. 4. Gnoseloogia Tunnetusteooria, uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust ja päritolu. 5. Deism on seisukoht, mille kohaselt Jumal on maailma loonud, kuid ei sekku selle toimimisse. 6. Idealism Teooria, mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltmetub olulisel viisil teadvusest. 7. Materialism Teooria, mille kohaselt reaalsus lõppkokkuvõttes on materiaalne. Idealismi vastand. 14. Marksism sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd. 15. Hegeli dialektika teesi eitab sellele vasturääkiv antitees ning süntees haarab endasse olulise nii te...
Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest. "Teadmine on võim." F.Bacon Mis on filosoofia? Definitsioon: Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. Filosoofia osad Gnoseoloogia Tunnetusteooria. Filosoofia osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust (epistemioloogia): ja päritolu. Loogika Traditsiooniline filosoofia osa, õpetus mõtlemise seadustest. "Loogika isa" on Aristoteles. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uur...
Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest. "Teadmine on võim." F.Bacon Mis on filosoofia? Definitsioon: Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. Filosoofia osad Gnoseoloogia Tunnetusteooria. Filosoofia osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust (epistemioloogia): ja päritolu. Loogika Traditsiooniline filosoofia osa, õpetus mõtlemise seadustest. "Loogika isa" on Aristoteles. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uur...
Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest. "Teadmine on võim." F.Bacon Mis on filosoofia? Definitsioon: Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. Filosoofia osad Gnoseoloogia Tunnetusteooria. Filosoofia osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust (epistemioloogia): ja päritolu. Loogika Traditsiooniline filosoofia osa, õpetus mõtlemise seadustest. "Loogika isa" on Aristoteles. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uur...
Naivism Dadaism Sürrealism 20. saj 1916 1924 Töid iseloomustavad teadlik lapselik kohmakus, Sõjavastane ja varaseid kunstireegleid eirav. Eitab tavareaalsust, laste või vaimuhaigete perspektiivi- ja proportsioonireeglite eiramine. Uudne ja modernistlik, dogmade ja loogilise joonistused.Seksuaalsed alatoonid. pidasid Vahetu, detailirohkem jututstamisrõõm. mõtlemise eitamine nihilistlik, poliitikuid pilkav. ühiskonda ja kultuuri mahasuruvaiks ja üritasid Pühapäevamaalijad, kes maalisid vaid enda Teos algab ideest. vabastada inimeses. hästi ära tuntavaid , kuid lõbuks. Järngevuse ja traditsiooni puudumine. ...
Unengu reaalsuse tde! Meile anti koolis lesanne mtiskleda Jrgen Rooste luuletuse phjal. Pidime kohe ise vlja mtlema pealkirja ja kui ma pealkirja olin valmis melnud, avastasin - et kaine peaga ei suudagi mtiskleda sellisel teemal mis ma valmis mtlesin, ehk siis "Unengu reaalsuse tde!" ja leidsin et peab ise ka realsusest lahkuma (ehk siis pool liitrit kangemat hinge alla). Tavaline inimlik reaalsus on nilisuse, suhtelisuse maailm, kus puhas edasiliikumine on piiratud ja rakendatud tagasiliikumise teenistusse. See on samasuste ja sarnasuste maailm. Siin liigutakse edasi vaid selleks, et liikuda tagasi - muutused kll toimuvad, aga neid ohjeldatakse ja kontrollitakse nii palju kui vimalik, kuna lhtutakse ja hoitakse kinni samasustest. Samana-psimine domineerib muutumise le, valitseb seda, suutmata seda ometi kunagi tielikult allutada. Unenos aga vtab ohjad enda ktte (edasi)liikumine, muutumine, ja avab nnda ka rkvelolu loomust. Kui ma une...
"Et draamateosed on määratud eeskätt laval esitamiseks (erandiks on siin lugemisdraama), tulenevad sellest liigi põhiomadused: dialoogivorm, olevikus (siin ja praegu) esitatav tegevus; tegevuse keskendatus, tihendatus ning pingeline arendus; vastuolud, kollisioonid ja konfliktid tegelaste suhtes s.o. sündmustiku dramatism. Teatripärasuse, lavalisusega on seotud ka draamateose tektoonika ehk väline ehitus, teksti jaotus" (Mis on mis kirjanduses) Meelelisus näiline reaalsus (unenägu) Mahupiirangute ning retseptsiooni iseärasused Näidend kui plurimediaalne kujutlusvorm. Näidend kui ühiskondlik zanr Katarsis Pinge Draama on dialoogiline. Draama on tegevuslik (performatiivne). Draama aegruum on põhiolemuselt olevikuline Spetsiifiline ruum Vahendaja (jutustaja) puudumine muudab oluliselt tegelaste siseelu kujutamist Publiku juuresolek on teatri jaoks määrava tähtsusega - vaatajate reageeringud modifitseerivad lavategevust. Lava ja saali v...
Platon vs. ,,The Matrix" Mis on päris? Kuidas defineerida reaalsust? Need on vaid mõned küsimused, mis film ,,The Matrix" püstitab. Kuid see film pole esimene, mis sellel teemal arutab, vaid on olnud arutelus juba tuhandeid aastaid pärinedes algselt Kreeka filosoof Platoni kirjutistest. Platoni koopamüüt mõtestab stsenaariumi, kus inimesed on lapsest saadik aheldatult koopasse vangistatud, ning virvendavad varjud koopa seinal ongi nende terve maailm. Kuna nad ei ole välismaailma näinud, peavad nad seda koobast ainukeseks päris reaalsuseks ja neil ei ole põhjustki arvata, et see ei ole päris ,,reaalsus". ,,The Matrix" on üles ehitatud samale põhimõttele, kust me teame, mis meie reaalsus tegelikult on? Selles filmis elab inimkond arvutisimulatsioonis teadmata, et tegelik maailm on vallutatud robotite poolt. Reaalsus, mida nemad peavad õigeks ei ole tegelikult olemas. Mis juhtub, kui vang vabastatakse koopas...
Bipolaarne meeleoluhäire Bipolaarne meeleoluhäire ehk bipolaarne häire (varasem nimetus maniakaal-depressiivne psühhoos) on psüühikahäire, mille puhul vahelduvad kõrgenenud meeleolu, aktiivsuse ja energiaga perioodid (maniakaalne episood või hüpomaania) ning meeleolu, aktiivsuse ja energia alanemine (depressioon). Alanenud meeleolu perioodid sarnanevad bipolaarse meeleoluhäire puhul tavalise depressiooniga. Maania ajal on patsient ülienergiline, sage on ideedetulv, tihti võtab ta endale võimatuid ülesandeid, mida üritab ka täita. Sageli loobuvad patsiendid täielikult unest ja söömisest, mis viib üldise kurnatuseni. Kui maaniaga kaasnevad psühhootilised sümptomid, võib patsient meelepetete või luulude ajel olla ohtlik enesele ja teistele ning vajab tingimata hospitaliseerimist. Sageli esineb maania asemel hüpomaania, mille korral on meeleolu võrreldes tavapärasega vaid pisut tõusnud. Eriti sellistel juhtudel on v...
SCHUBERTI LALULUTSÜKLID 1827. AASTA MUUSIKAELUS SUREB TITAAN BEETHOVEN JA LAULUTEKSTIDE AUTOR NOOR LUULETAJA MÜLLER. SCHUBERT NÄEB ENNAST JÄRGMISE MINEJANA... · Mõned laulud tsüklist: · 1. " Head ööd"- võõrana olen siia tulnud ja võõrana lahkun siit. Minnes vastu tundmatule tulevikule soovib ta oma armastatule head ööd. Laulu muusika on leinamarsilik, sammuv ja melanhoolne. · 11. laul "Kevadunelm" laul koosneb kahest muusikalisest salmist, salm koosneb omakorda kolmest erinevast meeleolulõigust. Esimene lõik on lootustandev ja mazoorne rändurile meenub kevad, lilled ja linnulaul. Kui aga unelmast ärkab saabub reaalsus talvekülmus, pimedus ja kraaksuv must lind surma sümbol? Kolmas lõik on rahulikum, peamiselt rõõmsa koloriidiga, kuid kibedust toob taas reaalsus: lilled (mida esimeses salmis on kujutatud) on külmunud ja neid on kujutatud jäätunud aknaklaasidel. · 24. laul "Leierkastimees" see õnn...
Filosoofia arvestus PSHG III kursus Mõisted Filosoofia - kreekakeelest tulnud sõna, tähendab tarkusearmastust otsetõlkes. Filosoofia uurib ilu, tõe ja hüve loomust, teadmiste võimalikku saavutamist, välismaailma olemasolu. Filosoofia on kogu selle tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. FIlosoofia eesmärk on luua võimalikult terviklik maailmapilt. Metafüüsika on filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ja alusmõistete uurimisega. Põhiprobleemid on näiteks Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos. Idealism - , mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltub olulisel viisil teadvusest. HEGEL tõde on väljaspool meid ja meie tunnetust reaalsus on midagi nähtamatut Ratsionalism(ratio mõistus): mõistusepärane, maailma tõelisust on võimalik haarata ainult puhastest mõtlemise printsii...
Kognitiivne areng Kas areng on astmeline? Baldwin 20.sajandi algul o Intellektuaalsel arengul on võimalikud astmed. Areng ei seisne selles, et laps lihtsalt areneb, vaid muutused toimuvad mõtlemises. Sellega saame eristada astmeid. o Astmed: sensomotoorne, loogika sarnane, loogiline, hüperloogiline mõtlemine. Flavell. Kuidas astmeid defineerida: 1. muutus on kvalitatiivne – nt väikesed lapsed hakkavad mingil hetkel meenutama, mis on millalgi toimunud. Pildid, mida näeb, hakkavad meelde jääma. Tal tuleb see nähtu meelde ainult sellisel kujul, nagu ta seda kunagi näinud on. Ühel hetkel on ta võimeline seda mälupilti ise ümber kujundama. Väike laps ei pruugi oma ema ära tunda, kui ta tuleb juuksurist. Noor i...
Virtuaalreaalsus EVS 2382-37:2003 Standard on mõeldud soodustama rahvusvahelist suhtlust infotehnoloogias. Standard määratleb virtuaalreaalsusega seotud mõisteid. Registrisse kantud 11.03.2003 nr 353, projekti nr 51410 standardite andmebaasis. Virtuaalreaalsus “Kõige õigem” virtuaalne reaalsus on 3- mõõtmeline, arvuti poolt genereeritud maailm, milles saab kasutaja ja maailm üksteist vastatiku mõjutada. Virtuaalne reaalsus peab muutuma vastavalt kasutaja tegevusele ning paus inimese tegevuse ja muutuse vahel peaks olema võimalikult väike. Pilt, heli ja tehismaailma struktuur peaks olema niivõrd realistlik, et inimene unustaks mõneks ajaks pärismaailma olemasolu. Virtuaalne koostöökeskkond tuleb kasuks: sõjaväelaste ning päästetöötjate treenimiseks e-õppes kunstiobjektide näitamiseks (virtuaalne galerii) kirurgiliste operatsioonide...
,,Minna midagi nõudmata udu hõbedast kingis, käia kuhugi jõudmata rahu rohevas ringis, mesilindele jagada viimased lahtuvad leinad, mooniväljadel magada, ümber sinised seinad." (Kersti Merilaas-Sang) Essee Kui kauni pildi saab maalida sõnadea, ilusa kujutise luua. Kui ilus oleks uinuda kesk moonivälju, õilis mitte midagi nõuda, uidata kuhugi jõudmata ning lõppeks jagada oma valu ja mure mesilindudele. Oleks ilus unistustes. Kas reaalsus aga looduse rüpes sama hea oleks? Tuginedes Arved Viirlaiu romaanile ,,Ristideta hauad", tuleb tõdeda, et unelus ja reaalsus võivad kohtudes põrkuda, mitte aga üheks heleroosaks utoopiaks ühtida. Kui kaua oleks tegelikult hea nii olla kas üldse? Kui kaua tahaks näiteks Kersti Merilaas- Sang ise käia kuhugi jõudmata? Tunnikese, päeva? Kuidas oleks aga aastaga? Ja mis siis, kui polekski kohta, kuhu tagasi minna? Nimetatud...
Meeste ja naiste võrdõiguslikkus Eestis-müüt või reaalsus? Tere austatud klassikaaslased ja õpetaja. Tahaksin teile täna rääkida teemal meeste ja naiste võrdõiguslikus Eestis-müüt või reaalsus. Eesti ühiskonnas on suurt diskussiooni tekitanud meeste ja naiste võrdsus või ebavõrdsus. Sooline võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Paljudes Euroopa riikides on võrdõiguslikkust puudutavad seadused. Korduvast ametlikust tunnustamisest ja edusammudest hoolimata pole naiste ja meeste võrdõiguslikkust igapäevaelus veel saavutatud. Naistel ja meestel pole tegelikkuses samu õigusi. Püsib sotsiaalne, poliitiline, majanduslik ja kultuuriline ebavõrdsus, nt palgavahed ja naiste vähene esindatus poliitikas. Kui me tahame saavutada võrdõiguslikku ühiskond...
Peale tõusu tuleb alati langus Palju on räägitud ülemaailmsest majanduskriisist. See on loomulik järg eelnenud majanduse õitsengule, sest on teada-tuntud tõde, et peale tõusu tuleb alati langus. Senine laialdane priiskamine on asendunud krampliku kokkuhoiuga ning varasemalt miljoneid kroone maksnud kinnisvara ostnud inimesed on hakanud seda maha müüma. Majanduskriis on viinud sadu tuhandeid ärisid pankrotti, jätnud miljoneid inimesi tööta ning miljardeid nälga. Kui Eestis on olukord veel talutav, siis Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia vaesemates piirkondades on asi väga hull. Varasem vaesus on kümnekordistunud ning see jätab miljonid kõhud söögita. Eriti hull on olukord Põhja-Koreas, kus vaatamata soodsatele ilmastikuoludele, aastasadade pikkusele põllumajandustraditsioonidele ning välisabile on olukord kriitilisel piiril. Eriti suurt ohtu kujutab alatoitumus väikelastele, rasedatele ning vanuritele. Seetõttu j...
Jakob Westholmi Gümnaasium Solipsism REFERAAT Nora Pelss 10.a Tallinn 2017 Solipsism Solipsism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt olen olemas ainult mina koos oma vaimuseisunditega.See sõna pärineb Ladina keelsest sõnast "solus", mis tähendab ainus, üksik ja "ipse", mis tähendab ise. Eesti Entsüklopeedias seletatakse solipsismi seisukohana, mille järgi eksisteerib vaid mõtlev subjekt ja objektiivne maailm on üksnes tema teadvuses. Võõrsõnade leksikonis kirjeldatakse solipsismi filosoofilise seisukohana, kus olemas olen vaid mina ja kõik muu on üksnes minu tajumused, s.t tunnetada saab vaid iseennast ja oma tajumusi. Kolm arusaama solipsismist Traditsiooniliselt eksisteerib kolm arusaama solipsismist. Metafüüsiline solipsism on arusaam, et välismaailm ja teised inimesed on peegeldus sinust endast. Epistemoloogilin...
1.Millega tegeleb filosoofia? Mis on filosoofia põhiküsimused? 2. Mis on teadmine? 3. Skeptitsism. 4. Ratsionalism. 5. Pragmatism. 6. Idealism. 7. Fenomenoloogia. 8. Eksistentsialism. 9. Teadusfilosoofia probleemid. 1. Fileo sofia on ,,tarkusearmastus", Filosoofia abil püütakse saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame" Mis on filosoofia? on iseenesest juba filosoofiline küsimus Mis on tõde? Kuidas või miks määratleme me lauseid kas tõese või väärana, ja kuidas me seejuures...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
