1872. aastal, tsaar Peeter Esimese 200. sünniaastal, anti Venemaal välja kooliseadus. Selle alusel rajati olemasolevate kõrvale uus koolitüüp - reaalkool. Eesti kuulus Venemaa koosseisu ja Eestis andis otsese tõuke reaalkooli rajamiseks Balti Raudtee ehitus - vajati tehnikat tundvaid spetsialiste. 1881. a asutatigi saksa õppekeelega Tallinna Peetri Reaalkool. ,,Peetri" tuli Vene tsaari Peeter I nimest. Kool alustas tööd poeglaste õppeasutusena. Võeti vastu 29 poissi, kellest suurem osa olid sakslased. Õppetöö algas üüritud ruumides Lai tänav 49. Selle hoone seinal avati kooli 125. juubeli puhul ka mälestustahvel. Oma maja, praeguse Reaalkooli hoone sai kool 1883. a ja see oli esimene hoone Tallinnas, mis on ehitatud koolitöö tarvis. Õppetöö selles majas on järjepidevalt kestnud tänaseni, kuigi kool on kandnud erinevaid nimesid ja õppekorralduski on aegade jooksul muutunud.Aga muutumatuks on jäänud kooli suunitlus: tähtsad on reaal- ja l...
Reaalkooli vilistlane Andres Tarand Andres Tarand sündis 11. jaanuaril 1940. Tallinnas. Andres Tarand lõpetas Tallinna Reaalkooli 1958.aastal (73. lend). Ta kuulub praegu Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda. Andres lõpetas 1963. aastal Tartu Ülikooli klimatoloogia erialal. Andres Tarandil on kaks poega: Indrek ja Kaarel Tarand. Ta pojad on ka tuntud Eesti inimesed. Indrek on pragune Europarlamendi saadik ja Kaarel on ajakirjanik. Andres Tarandi Politii...
Tallinna Reaalkool Lüliti Ahti Pent 2010 Tallinna Reaalkool Lüliti tavaelus Oma igapäeva elus puutume kokku paljude seadmetega. Väga suur osa nendest töötavad elektrivoolu toimel. Köögis lainetab tehisvalguses mikrolaineahi, elutoas klõbiseb usinates kätes telekapult, kiired sõrmed käivad arvuti klaviatuuril jne. Esmapilgul tundub, nagu oleksid need seadmed üksteisest väga erinevad, kuid tegelikult on need seadmed väga sarnased. Kõiki neid ühendab üks lihtne seade lüliti. Kõikide selliste seadmete juhtimiseks ja kasutamiseks vajame lülitit. Olgu see siis lihtne valgustilüliti või keerukas mikrokiip. Ahti Pent 2010 Tallinna Reaalkool Lüliti eesmärk: Kui me tahame kasutada elektrit oma huvides, siis peab elekter saama voolata, selleks tuleb luua vool...
Tallinna Reaalkool 3D Modelleerimine Ahti Pent ja Jürgo Nooni Tallinna Reaalkool Eesmärk ·Ergutada õpilaste loovust ja insenertehnilist mõtlemist ·Selgitada tänapäevast eseme loomise protsessi ·Suurendada koostööd tööõpetuse, kunsti- ja arvutiõpetuse ja muude ainete (matemaatika, füüsika, keemia vahel · Erivajaduste õpilane saab osaleda esemete loomise protsessis Õpilane saab osaleda eseme loomisel kui: Disainer Insener Tööpingi operaator Tallinna Reaalkool Joonestamis ja modelleerimisvõimalused - võimalused CAD CAM programmid, ·BlockCAD ·QCad ·AutoCad ·Solid Edge ·NCCad jne CAD (Computer Aided Design) arvuti toel toote kujundamine (joonestamine, konstrueerimine); vastav tarkvarapakett CAM (Computer Aided Manufacturing) arvuti toel valmistamine; arvjuhtimisseadmete juhtprogrammide ettevalmistamisele orien...
Tallinna Reaalkool Lõputöö esitlus Pliidikubu Ahti Pent 2012 Tallinna Reaalkool Idee Probleemi kirjeldus meie perele meeldib väga erinevaid sööke valmistada sh. päris palju ja erinevaid liharooge ja köögivilju. Paraku eraldub küpsetamisel palju erinevaid lõhnu ja keeduauru. Köök on meil koos söögitoaga ja avaneb ka elutuppa. Peale küpsetamist on kõik kohad erinevaid söögilõhnu täis ja need jäävad ka pikemaks ajaks püsima. Siit tekkis idee, et oleks vaja pliidi kohale aurude ja lõhnade äratõmbe süsteemi. Ahti Pent 2012 Tallinna Reaalkool Idee Taustauuring uurisin erinevatelt kodumasinate müüjate kodulehtedelt erinevaid äratõmbe süsteeme. Külastasin kauplusi ja konsulteerisin müüginõustajatega. Järeldus tuli välja, et võimas tõmbaja ei ole vaikne, puupliidile ei...
_ REALICA _ Reaalkooli ajalooallikad Reaalkooli ajalooallikaid on järgnevad: · Kirjalikud ajalooallikad · Mälestused · Esemed · Arhiivid · Filmid · Raamatud · Internet? Reaalkoolis on olemas oma Reaalkooli arhiiv, see asub raamatukogus. ,,Mehed Vabaduse puiesteelt" on välja antud raamat Uppsalas väliseestlaste poolt, kes käisid ja lõpetasid Reaalkooli. See räägib Reaalkoolist. ,,Reaali teine raamat" väliseestlaste poolt ,,Tallinna Reaalkooli vilistlased" Kooliajalugu Eesti ajaloo taustal Eesti ajalugu Kooli ajalugu ..60-1880 Alexander II, pärisorjus kaotatud 1881 Kool asustati hiljuti 1884 valmis Reaalkooli maja 80ndad Alexander III, 80ndate alguses 1881-1891 õppetöö toimus Saksa keeles hakkab rahvusliikumises mõõnaperiood, 1891 algas vene keelne õppetöö algab venest...
Tallinna Reaalkool Verivorst Referaat Õpilane Tallinna reaalkool, 2016 Sissejuhatus Mina valisin teemaks verivorsti. Ma valisin selle teema, sest mulle väga meeldivad verivorstid, kuigi ma eriti ei tea midagi nendest, seega saan natuke vervorstidest teada. Verivorsti päritolu Verivorsti ja muude vere ja liha toitude päritolumaaks peetakse Keekat, kus neid on mainitud juba 5000 aastat tagasi. Eestisse jõudis verivorst rootslaste ja lätlaste kaudu, kes tutvustasid seda vastavalt põhja- ja lõuna-eestlastele. Enne seda olid eestlased söönud ainult tanguvorsti, ilma vereta. Verivorsti hakati just talvel sööma sellepärast, et verivorst on väga toitainerikas ja sinna sisse saab panna kõike mida tavaliselt ei sööda (veri) ja mida seega jääb palju järele. Lisaks on verivorst väga kasulik, sest see sisaldab palju rauda, mida organism omastab paremini kui taimetoidus olevat. Samuti sisaldab veri...
Tehnoloogia ja meditsiin Johann Laure Kalle Jaaagup Annabel Brita Tallinna Reaalkool 7.b 2013 Tehnilised uuendused Kardeti et ohustab elu tasakaalu Võeti kasutusele siiani kasutatavad tehnilised lahendused Veski (tuule, vesiveski) Veejõul töötavad ääsid Tulirelvad Kell Mehaaniline kell Taskukell (1500) Spiraalne kellavedru Tunniosuti Trükikunsti leiutamine Johannes Gensfleisch Tähed metallist 50 korda kiirem Trükisõna levis kiiresti Arstiteaduse arenemine Tugines antiikaja õpetusele 4 kehamahla tasakaal Harmoonia kaob ja isik haigestub Paracelsus Doktorikraadiga 1527 reklaamkutse Iga aine ravim või mürk Haavad paranevad ise pestes ja sidudes neid La...
Carolyn Lizbeth Einmann 9a klass Tallinna Reaalkool Mis on evolutsioon? Evolutsioon elu ajalooline areng Maal, biosfääri järkjärguline kujunemine esimeste algeliste oleste juhuslikest kogumeist nüüdisaegsete organismide ja teiste biosüsteemideni. Maakera ajalugu jaotatakse viieks aegkonnaks: ürgaegkond aguaegkond vanaaegkond keskaegkond uusaegkond Kuidas kõik tekkis? Maa tekkis ligi 4,5 miljardit aastat tagasi Elu sai alguse maailmameres ürgookeanis Esimesed organismid olid bakterite sarnased Sinikud ja veetaimed eraldasid hapniku elu levimine Maal Taimede kohastumine maismaal Esimesed maismaataimed - eostaimed Karbon ehk kivisöeajastu eostaimede metsad Maa kliima kuivenemine - paljasseemnetaimed Tänapäev Elu tekkimine ookeanis pole enam võimalik Seda ei võimalda: ookeanivee temperatuur keemiline koostis elutingimused olemasolevad liigid Tänan täh...
The Estonian War of Independence The Estonian War of Independence began with the attack of the Red Army of the Soviet Russia on Narva on the 28 November 1918 and lasted until a ceasefire on the 3 January 1920 (juridically until the 2 February 1920). In the War of Independence, Estonia received support from the UK, Finland, Latvia and the White Russian Northwestern Army. In the defence of the independent statehood of Estonia in the battlefield participated at least 130 students and 11 teachers of the Gymnasium for Boys, which was the name for Gustav Adolf Grammar School at that time. Johan Laidoner has said that it was the schoolboys who brought "the belief, that we would win and that is the greatest gift they have given to the Republic during its birth." (point to the list of students on the slide.) The youngest students of our school in the War of Independence were 15 and the oldest, Martin Hendrikson, cele...
Koostas Sander Lepik Tallinna Reaalkool 9 c klass 2008 Peaaju on koljuõõnes paiknev närvisüsteemi keskne organ. Sültjas mass, kaalub u. 1,31,4kg, peaaju pikkus on ligikaudu 16 18 cm, läbimõõt kuni 14 cm. Koosneb miljarditest närvirakkudest, mis moodustavad ajus erineva ülesandega piirkondi ja keskusi. Peaaju koosneb mitmest osast: suur, väike, kesk, vahe, piklikaju. Peaaju suurim keskus on suuraju, mis jaotub paremaks ja vasakuks ajupoolkeraks. Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. Ajukoor juhib nii inimese vaimset kui kehalist tegevust. Peaajus asub mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. Väikeaju asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. Keskaju vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingeseisundi eest. Vaheajus asuvad ainevahetust, paljun...
Leemur ESITLUS TALLINNA REAALKOOL KAAREL TAMURI 7C 2015/16 Leemurid Elavad Madagaskaril Madagaskari tunnusloomad Valdavalt elavad puude otsas Üldjuhul taimetoitlased Katta Pikkus kuni 45 cm Saba pikkus kuni 60 cm 2,5-3,5 kg Eluiga looduses kuni 16–19 aastat, vangistuses kuni 27 aastat. Kõigesööjad Juhtiv meel haistmine Aktiivsed päeval Elavad peamiselt maapinnal Pilte kattadest Ühistkondlik struktuur Elavad gruppides Ühes grupis 5-20 liiget Emased juhivad neid gruppe ega lahku sealt Isased liiguvad gruppide vahelt Leemurite poegimine Tiinus kestab 4-5 kuud 1-2 poega Sünnikaal 70-80 g Leemurite väljasuremine 23 liiki on äärmiselt ohustatud 52 liiki on eriti ohustatud 19 liiki on ohualtid Metsade raiumine ja leemurite jahtimine Huvitavaid fakte Sõna „leemur“ tuleneb ladina keelest ja tähendab „vaim“ või „koolnu...
Ilmar Laaban Gedi Pähnapuu ja Ragne Joosep Ülevaade elust 1921 2000 Eesti läti segaperekond Sihiteadlik sürrealist Eesti luuletaja, tõlkija, publitsist Tallinna Reaalkool Klaveriõpingud Tartu Ülikool Tallinna Konservatoorium Ülevaade elust Dzäss ja dodekafoonia Pages Rootsi Stockholmi Ülikool Tõlkimine Kriitika kirjutamine Rahvusvaheline Kunstikriitikute Ühing Eesti Kirjanike Liit Halvatud/kõnevõimetu Looming "Eesti Looming II" "Sürrealismi perspektiiv" " Ankruketi lõpp on laulu algus" "Rroosi Selaviste" Häälutused 5000 palindroomi "Autoportree" Ma olen kanatiib mille on kulland raju ma olen jäämäe öökuub ja köietantsija nutt ma olen automootor mis õgib sipelgaid ma olen must lipp ahvi peos Ma olen kogelev vanker linnutee kraavis ma olen sülekoerkäsigranaat ...
Ülevaade Elust & Loomingust Heino Eller Sünd Sündis aastal 1887 Tartus. On eesti helilooja & pedagoog. Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Hariduskäik & Pedagoogia 1907. Tartu Reaalkool. 1907-1908 Peterburi konservatooriumis viiulit. 1920-1940 Tartu kõrgeimas Muusikakoolis Õpetaja. 1940. Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Õpetaja (elu lõpuni). Looming Heino Elleri heliloomingu suuruseks on umbes 300 teost, muu hulgas on ta loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid. 1917 "Videvik" 1920 "Koit" 1953 "5 pala" Muud Huvitavat 1971. aastast kannab Heino Elleri nime Tartu Muusikakool. 1987. aastast asub Tallinnas Georg Otsa nimelise Muusikakooli õuel Heino Elleri mälestussammas. 1991. aastast on korraldatud Heino Elleri nimelist rahvusvahelist viiuldajate konkurssi. 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum välja Heino Elleri nimelist muusikapreemiat. Tunnustused 1948. & 1965. - ENSV Riiklik Preemia. 1953. - ...
Oskar Luts Erika Langinen 11 klass Oskar Luts * Sündis 7. jaanuaril 1887 * Tartumaal Palamuse kihelkonnas Sisukord Perekond Lapsepõlv Õpingud Katsed kirjaniku elukutse poole Oskar Lutsu edu Esimesed teosed Tuntuim teos "Kevade" Palamuse kihelkonnakool *Elutee lõpp Perekond *Vanemad: isa Hindrik Luts ema Leena Luts *Lapsed: Oskar, Arnold, ja Theodor Luts Lapsepõlv *Möödus Palamuse kirikualevis *Algselt elasid kehvas üürikorteris *Hiljem vanemate ehitatud majas *Puutus kokku erinevate inimestega Õpingud *Änkküla külakool *Palamuse kihelkonna kool *Tartu reaalkool *1902 sooritas apteekri õpilas eksami Katsed kirjaniku elukutse poole *1907 aastal veebruaris kirjutas luuletuse,,Elu"ajalehte Postimees *Hakkas tegema kaastööd Päevalehele *19091910 veetis sõjaväes O...
Eesti kooli areng Silvia Kutsar 11b Eesti rahva pedagoogika Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Kooliõpetus jäi esialgu maarahvale kättesaamatuks, ainult üksikud, andekad ja visamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse Reformatsioon jõudis Baltimaadele varakult ja sellest sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk Kool Eestis 13.-15. sajandini Toomkoolid Toomkoolid andsid haridust tulevastele vaimulikele ja valmistasid ette neid, kes kavatsesid asuda Lääne-Euroopa ülikoolidesse. Omal maal selline õppeasutus puudus. Kooliõpetajateks olid vaimulikud. Koolitöös kulus suurem aeg ladina keele õppimisele(eriti grammatikareeglitele), palvete ja pühakirja teatud tekstide meeldejätmisele. Kooliõpikuid keskajal ei tuntud. Lugema õpiti kirikuraamatutest. Kool...
GREAT BRITAIN Anton Zatkin 9.c Tallinna Reaalkool GENERAL INFORMATION · Population of about 60 million people · Politically: England, Scotland and Wales. · Area: 229,848 km2 · Ninth largest island in the world. · Third most populous in the world. TERMINOLOGY · First name ever: Albion · Britannia or Brittnia, the land of the Britons · Geoffrey of Monmouth: Britannia major, Britannia minor · Britain: United Kingdom · Internet domains: .uk/.gb BIODIVERSITY · Early industrialisation and urbanisation. · 100 species in 20th century · Important wintering host for birds · Large mammals extinct · 3,354 plant species · Fortingwall Y ew · Trees up to 65 metres RELIGION · Christianity: · Anglicanism · Roman Catholic Church · Patron Saint: Saint Alban · The Jews expelled from England in 1290 but allowed to return in 1656 Cantenbu...
VILJATUS Ester Oks 9.a klass Tallinna Reaalkool 2010 VILJATUSEKS NIMETATAKSE OLUKORDA, KUS MEES JA NAINE SOOVIVAD LAST SAADA, KUID NAINE EI OLE RASESTUNUD ÜHE AASTA JOOKSUL. Joonis1- VILJATUS VÕIB OLLA: · Relatiivne- viljatuse ravitav vorm · Absoluutne- steriilsuse ravimatu vorm Joonis 2 Primaarne- varasemad rasedused puuduvad Sekundaarne- viljatus on tekkinud varasema raseduse järel Joonis 3 2008 Ø VILJATUS PUUDUTAB IGA VIIENDAT KOOSELAVAT PAARI Selle põhjused on: 40% naistepoolsed ja 40% meestepoolsed 10% mõlemapoolsed 10% pole teada Joonis 3 Vijatuse sümptomid ja põhjused: Võimetus soovi korral rasestuda Menstruaaltsükli häired Kriptorhism Trauma/ põletik Erektsiooni ja ...
Tallinna Reaalkool Helikaart Referaat Karl Merisalu 5b Tallinn 2010 Helikaart Helikaarti on vaja näiteks selleks, et arvuti igal käivitamisel lemmikmeloodiat mängiks või nupuvajutusel häälitseks ning multimeedia programme käsitledes heli kosta oleks. Helikaardil on vähemalt üks väljundpesa. Veel võib sel olla mikrofoni pesa, millesse mikrofoni ühendades saad ka oma hääle arvutisse jäädvustada. Lisaks võib helikaardil olla taga sisendpesa, millesse saad lasta näiteks raadiost heli ning seda siis arvutisse salvestada ja oma kodukale üles riputada. Helikaarte on kahte eri tüüpi: FM Synthesis ja Wavetable. Vahe seisneb selles, millise meetodiga nad muusikat sünteesivad. Wavetable - sellele helikaardile on peale ehitatud suurem mälu, millesse on lindistatud kõik instrumendid, mida MIDI kasutab. Wavetable kaartiga mängitud MIDI-d ...
Tallinna Reaalkool Madis Somelar 15. september 2015 1) Küttimiselt ja koriluselt on üle mindud viljelusmajandusele. 2) Kirja kasutamine. 3) Kõrgetasemeline kultuur. 4) Välja on kujunenud sotsiaalsed klassid varanduslik ebavõrdus. 5) Riiklus. Egiptus Niiluse and; saduf Ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse ca 3000 eKr. Rajas (või tema poeg) pealinna Memphise. 1. dünastia valitseja. Ülem-Egiptuse valitseja. Hor-Aha isa. 3000-2650 eKr varadünastiline periood; 2650-2130 eKr Vana riik; 2130-1950 eKr I vaheperiood; 1950-1650 eKr Keskmine riik; 1650 -1550 eKr II vaheperiood; 1550-1075 eKr Uus riik; 1075-525 eKr hiline periood; 525-332 eKr Pärsia ülemvõim 332-323 eKr Makedoonia Aleksander 332-30 eKr Ptolemaiosed. 30 eKr Rooma ülemvõim Narmeri palett: bareljeef, Narmer alistamas Alam- Egiptust. Dzoseri astmikpüramiid. Giza suured püramiidid. Egiptuse sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu kõrgaeg. 22. sajandil eKr eh...
Paul Burman Epp Uus 11c Paul Wilhelm Burman 28.veebruar 1888 3.juuni 1934 Päritolu baltisaksa Maalikunstnik ja graafik Vend Karl Burman (1882-1965) Eesti V. van Gogh Elukäik 1892.a. tuli Tallinnasse Peetri Reaalkool Ants Laikmaa ateljee kool Peterburi kunstide akadeemia Moskva, Läti, Pariis, Saksamaa ja Tallinn Seevald Looming Esimene animalist Loodus Tallinna jäädvustaja Koloriit hele, vaheldusrikas Impressionism Hobused! Hilisem looming Jõuline ja rahutu Koloriit tumeneb ja muutub tuimemaks Pingetsus ja äng Perioodid 1912 - 1913 elas Pariisis eesti kunstnike Koloonias 1914 viibis Krimmis ja Saksamaal 1915. aastast vabakunstnik Tallinnas 1918. aastast kuni surmani elas ta Seevaldis Maastik lehmaga 1920-ndad õli Talumaastik õli Metsamotiiv 1918 tempera Vahimaja 1910 80 000.- Õli, kartong Sügis Lõpphind: 240000.- Maast...
Sürrealistliku luule viljeleja Publitsist Tõlkija Kirjanduskriitik Ilmar Laaban sündis Tallinnas. Eestlasest isa ja lätlannast ema. 193440 Tallinna Reaalkool. Tallinna konservatoorium (klaver). Tartu ja Stocholmi Ülikool. Mais 1943 pages Laaban Soome kaudu Rootsi. Viimasel viiel eluaastal oli osaliselt halvatud ja kõnevõimetu. Autori sürrealistlik luulestiil on avardunud eesti lüürika võimalusi ning leidnud erinevas tihenduses ja laadis kasutamist nooremate luuletajate loomingus. Viljeles eesti keeles esimesena sürrealistlikku luulet "Ankruketi lõpp on laulu algus" (1949 ) Loonud mitmesuguseid helisid, kõnet ja muusikat ühendavat nn kõlalist luulet ehk häälutusi. "Rroosi Selaviste" (1957)luulekogu Aforistlikes värssides andub totaalsele foneetilisele ja semantilisele keelemängule, kasutab paralleelselt mitme keele väljendeid " Oma luulet ja võõrast" (1990) värsikogum...
Lev Tolstoi´d ja tema romaani "Sõda ja rahu" saab pidada Vene tsaaririigi 19. sajandi peegelpildiks. Ta kujutas tolleaegset elu täpselt nii kehvasti, kui see tegelikult oli. 19. sajandi Venemaad valitses aadli õukonnakultuur, mis enda pillava eluviisi ja võimuahnusega varjutas kogu riiki. Maad valitsevad vürstid käisid pidevalt peolt peole ja raiskasid vanemate, kui ka oma talupoegade teenitud varandust. Antud tegevust iseloomustab hästi Dolohhovi joomatuur, kus ta tõestas teistele seltskonnas viibijatele enda võimet aknalaual käed lahti seistes pudeli viski ära juua. Sisuliselt tegeleti sarnaste seltskonnaõhtutega vaid põhjusel, et endale huvitavat tegevust leida ja abielusid sõlmida. Napoleoni revolutsiooniga kaasnenud sõda tõi välja võimu puuduva soovi tegevust mõista ja probleemi lahendada. Sõda Venemaa poolel juhtivad kindralid viibisid reaalsest lahinguväljast eemal ja ei tundnud sugugi huvi lahinguväljal toimuva vastu. Nii pett...
ALLERGIA Geili Enok Tallinna Reaalkool 9.b ALLERGIA Allergia on organismi seisund, mille korral mõni iseenesest kahjutu aine kutsub esile spetsiifiliste antikehade tootmise immuunsüsteemi poolt. ALLERGIAS OLEMUS Allergia on organismi immuunsüsteemi kaitsereaktsioon allergeeni vastu. Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organisms sisekeskkonna ühtsust. SAGEDASED ALLERGEENID q Teraviljad Muutke teksti laade q Mitmesugused pähklid Teine tase q Loomade karvad Kolmas tase q Ravimid Neljas tase Viies tase q Toi...
Suvi Otepääl Talv Otepääl Otepää on tuntud oma imelise maastiku ja loodusega, kus on suvel hea puhata ja elu nautida. Suvel saab otepääl palju sportida, Turism Otepääl Triin Tärnov Otepää on selline imeline paigake, kus on isegi kargetel talveõhtutel midagi teha. Näiteks on Otepääl oma näiteks on seal palju matkaradasid, kus Tallinna Reaalkool 9.b mäesuusakeskus, kus s...
Mount Everest Joonas Kuusik 7.c klass Talina ReaalKool Mount Everest on 8848 meetrit kõrge MÄGI ja asub Aasias Tiibeti ja Nepaali piiri lähedal, on osa Himaalaja mäestikust. Tiibeti keeles Dzomolungma ehk Maa ema-jumalanna. Nepaali keeles Sagarmatha ehk Taeva valitseja. Mount Everesti esimesed vallutuskatsed tehti juba 1920. aastatel. 22. mail 2003. a. hesikas Alar Sikk esimest korda Eesti lippu maailma lakke. Mäe tippu jõudsid esimeste inimestena Edmund Hillary ja Tenzing Norgay 29. mail 1953. Enne neid kadusid briti uurijad George Mallory ja Andrew Irvine, kes võibolla jõudsid ka tippu kuid ei naasnud kunagi. 142 ronijat on hukkunud raskel teel tippu ja alla ...
Autor: Timo Loomets Kustas Kikerpuu Kustas Kikerpuu sündis 19. oktoobrils 1937 Tallinnas. Kustas Kikerpuu oli helilooja, džässmuusik, dirigent ja pedagoog. Ta on tuntud oma meloodilise ja romantilise laululoomingu poolest. Aastatel 1965-1976 töötas ta Eesti Televisiooni muusikatoimetajana ja ETV ansambli juhina. Põhiosa loomingust moodustavad umbes 200 levilaulu, millest peaagu kõik on loodud tema enda sõnadele. Paljud tema lauludest on võitnud võitnud auhindu eesti lauluvõistlustel. Tema lauludest populaarsemad on "Tule, tuul", "Ei kustu lootus", "Kevad tuleb, sinililled käes", "Taas punab pihlakaid", "Trummitüdruk", "Mu süda oled sa", "Anna andeks", "Tantsulaul". Tuntuimad tema laulude esitajad on Jaak Joala, Ivo Linna, Tarmo Pihlap, Heidy Tamme ja Helgi Sallo. Kustas Kikerpuu suri 20. oktoobril 2008 Tallnnas. Ehkki seitsmenda...
Oskar Luts Aliin Toomemägi Kaisi Kalma Oskar Luts * Sündis 7. jaanuaril 1887 * Tartumaal Palamuse kihelkonnas Perekond *Vanemad: isa Hindrik Luts ema Leena Luts *Lapsed: Oskar, Arnold, ja Theodor Luts Lapsepõlv *Möödus Palamuse kirikualevis *Algselt elasid kehvas üürikorteris *Hiljem vanemate ehitatud majas *Puutus kokku erinevate inimestega Õpingud *Änkküla külakool *Palamuse kihelkonna kool *Tartu reaalkool *1902 sooritas apteekri õpilas eksami Katsed kirjaniku elukutse poole *1907 aastal veebruaris kirjutas luuletuse,,Elu"ajalehte Postimees *Hakkas tegema kaastööd Päevalehele *1909-1910 veetis sõjaväes Oskar Lutsu edu *1941 määrati personaal- pension *1945 anti Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus *1946 autasustati Tööpunalipu ordeniga Esimesed teosed *Näidend"Pildikesed Paunverest" *17. novembril esietendus 1912 aastal näidend ,,Kapsapää" *Hakkati trükki...
Tallinna Reaalkool Etna Vulkaan Tallinn 2010 Sisukord 1. Asukoht..........................................................................lk 3 2. Paiknemine laamade suhtes...........................................lk 3 3. Vulkaani purskamine.....................................................lk 3-4 4. Vulkaani Ehitus..............................................................lk 4 5. Kasutatud kirjandus........................................................lk 5 Asukoht Etna vulkaani asukoht(punane rist) Etna vulkaan asub Euraasia mandril, Euroopas, Itaalias, Sitsiilia idarannikul.Etna (Sitsiilias tuntud Muncibeddu ja Itaalias Mongibello nime järgi, mõlemad nimetused tähendavad mäge) on kihtvulkaan, mis asub itaalias, Sitsiilia idarannikul. See vulkaan asub Catania ehk siis Sitsiilias suuruselt teise linna lähedal. Etna...
Muna ujuvus soolvees Lars Markus Linnupõld Sander Veskioja Tallinna Reaalkool 7.A 28.09.2014 Uurimisküsimus • Mis juhtub munaga, kui see asetada küllastunud soolvette? Mida katseks vaja läheb? • Suur klaasist anum • Toores muna • 1000g soola • Vesi • Möödunõu • Kaal • Lusikas • Hüpoteesi kontrollimine: Võtan klaasist anuma ja lisan sinna 1,5 l vett, see järel lisan 50g soola. • Mis juhtus? • Muna vajus üsna kiiresti põhja. • Pilt: Informatsiooni kogumine • Lugesin internetist soola lahustuvusest veest. Hüpotees • Kui vee soolasisaldus on 150g/l , siis toores muna ei vaju põhja ning jääb ujuma. Hüpoteesi kontrollimine 1 • Lahustasin 25g soola 1l vees. • Sool lahustus vees väga hästi. • Asetasin muna soolveelahusesse. • Muna vajus kiirelt põhja. Hüpoteesi kontrollimine 2 • Lahustasin 50g soola 1l vees. • Sool lahustus vees väga hästi. • Asetasin muna soolveel...
TÖÖPINGID Tallinna Reaalkool 2015 RIHTHÖÖVEL • Puidu hööveldamine pöörleva silindrilise noavõlliga, kus on sirge lõikeservaga noad • Puidu pinna silumiseks (tooriku pinna ettevalmistamine edasiseks töötluseks) • Detail sirgelt käsitsi üle etteandmislaua Tööohutusnõuded • Käsi lõikeploki katte alla asetada ei tohi • Mitte tõmmata töödetaili tagasi üle kaitseta lõikeploki • Hööveldada detaili kogupikkuses ja pärikiudu (kui võimalik) • Paksem ots ees, õõnsus all Ülemine juhtpaneel Töölaud Lõikeploki kate Laastupaksuse reguleerimine 4 teraga Kere noavõll PAKSUSPINK • Puidu hööveldamine pöörleva silindrilise noavõlliga, kus on sirge lõikeservaga noad • Puidu töötlemine vajalikku paksusesse • Etteanne toimub et...
JÄÄLIND (Alcedo Atthis) Ingrid Mölder 6.a Tallinna Reaalkool Välimus Jäälind on: varblase suurune pika terava nokaga Joonis 1 sinise selja ja oranzika kõhualusega Rayker, 2010 Jäälind elab keskmiselt 7 aastat. Toit, elukoht ja eluviis toitub väikestest kaladest väga hea kalapüüdja varitseb toitu elab kiirevooluliste jõgede/ojade ääres uuristab pesakoopa järsku kaldasse arglik päevase eluviisiga Pesitsemine Paarid kohtuvad kevadel Isalind annab pulmakingi: kala Pulmalend: madal lend veekogu kohal samal ajal häälitsedes Aastas kasvatatakse 1-3 pesakonda. Hautakse 20 päeva Levik Jäälinnud: on levinud Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis rändavad lõunasse enne veekogude külmumist naasevad Eestisse märtsis-aprillis Mõned jäälinnud jäävad Eestisse ka talveks. Arvukus, kaitse ja vaenlased Eestis pesitseb 50-300 paari jäälinde Jäälinnud on looduskaitse 2. kategooriasse...
Norra Lars Markus Linnupõld Tallinna Reaalkool Asend ja pinnamood Kliima Taimestik, Loomastik • Norra asub Skandinaavia lääneosas. Ta Norra lõuna- ja lääneosas, on täielikult avatud Atlandi tormile, seal on Tavalised loomad on põder, hirv, ahm, pindala on 323,802 ruutkilomeetrit. Norra talvedel rohkem sademeid kui Ida- ja põhjaosas. Ida ranniku aladel sajab lemming ja põhjapõder. Väikesed kaljusaared asub 57°N ja 81°N, 4°E ja 32°E ...
Tööpingid Elisabeth Kangro, Tallinna Reaalkool, 8a klass, 2015 Höövelpink Höövelpinki kasutatakse detaili pinna siledaks muutmisel. Põhimõtteliselt koosneb höövelpink kahest paralleelsest lauast, liigutavast tarast, mis on tavaliselt risti laudadega ning teradest, mida juhib elektrimootor. Terad asetsevad lõikepea küljes ning pöörlevad hööveldatava eseme liikumisele vastu. Pind, mida tahetakse siluda pannakse pikali sissevooli laua peale, äär vastu tara, mis hoiab detaili sirgena ning lükatakse laud üle tööpingi pinna. Höövelpink Freespink Freespinki kasutatakse erinevate materjalide freesimisel. Freespinke jagatakse kahte liiki: vertikaal- ja horisontalfrees peamise spindli asendi järgi. On olemas väga väikeseid, kuid ka terve toa suuruseid freespinke. Erinevalt puurpingist, mis hoiab tooriku paigal ja läheb tast otse läbi, saab freespingli tpprikut liigutada. Freesi tera lõikab nii otsa kui ka külgedega. ...
Tallinna Reaalkool Enn Soosaar Lühireferaat Eliise Leismann Tallinn 2011 Enn Soosaar Enn Soosaar sündis 13.veebruaril 1937 Tallinnas ning suri 10.veebruaril 2010 aastal. Elukutselt oli ta eesti tõlkija, kolumnist, kriitik ja publitsist. Tallinna Reaalkoolis õppis ta aastatel 1951-1954. Aastal 1964 lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli inglise filoloogina . Tema isa oli Evangeelse Luterliku kiriku vaimulik. Ränga mootorrattaavarii tagajärjel jäi 1950. aastate keskel ratastooli. Ta kasvas üles tarkade ja õpetlike raamatute keskel. Tema peamine eesmärk oli anglo-ameerika kirjanduskultuuri vahendamine eesti keelde. 1965 aastal alustas ta oma tõlkijateed. Ta on üks pädevama...
Tallinna Reaalkool Jazz kui tantsustiil Referaat Eliise Leismann Tallinn 2011 Jazz tants Ajalugu Enne 1950 aastat oli kasutusel jazz tants, mis pärines aafrika ameerika rahvatantsust. 1950 aastal tuli uus z anr- modern jazz tants, mille juured pärinevad kariibimere saarte traditsioonilisest tantsust. Pärast esimest maailma sõda sai jazz tants populaarseks Chicagos ja teistes linnades. Tantsiti kabareede,klubides,pidudel. Hiljem muudeti jazz tantsu,lisades sinna balletti ja modern tantsu, sai see populaarseks Hollywoodis,Broadwayl. Stiilid Traditionaalne jazz tants - Pärineb aafrika ameerika traditsionaalsest tantsust. See kestis hilis 19 sajandis...
Koostas Tairi Murel ÜLEVAADE HEINO LIIMETSA ELULOOST Sündis 1928.aastal Võrumaal VanaAntsla vallas Perajärvel. Tal oli 2 õde ja venda. Heino Liimets õppis Saru Algkoolis, Taheva Algkoolis, Valga Gümnaasiumis ja TRÜs Ajalooja keeleteaduskonnas. Paralleelselt ülikooliõpingutega töötas loogika ja psühholoogiaõpetajana Tartu Õpetajate Instituudis, Tartu Muusikakoolis ning Tallinna 2. Keskkoolis (praegune Tallinna Reaalkool). Samuti õppis Heino Liimets Tartu Riiklikus Ülikoolis pedagoogika kateedri juures. Peale lõpetamist õppejõud Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Üliõpilastele luges didaktika, kasvatusteooria, kõrgkoolipedagoogika ning psühholoogia kursuseid. Ta valiti Helsingi Ülikooli audoktoriks(1985). On pidanud loenguid Saksamaal, Soomes, Ungaris, Prantsusmaal, Bulgaarias jm. Heino Liimets on ca 150 teadusliku ja ca 80 populaarteadusliku artikli autor. Liimetsa teaduslikule mõtlemi...
Käsitöö ja käsitööline Johann Ortin Õun, Mathias Kübar, Mirel Mesila, Laure Lee Paldrok, Ella Kivilo , Oskar Pukk Tallinna Reaalkool 7.b 2012 Käsitöö keskajal Puudusid masinad Kõik tuli valmistada käsitsi. Palju eri ameteid. See et töötati käsitsi, raskendas ja pikendas töö valmimise aega. Käsitöö erialad 20st kuni 100 ametialani. Nürnbergis tegutses 16. sajandi paiku isegi 141 käsitööharu. Üks tänav või linnaosa koondas enda alla ühe eriala meistreid. Hinnatimad ametimehed olid näiteks rätsepad, pagarid või maalrid. Käsitööliste kutseühingud Tsunft käsitööliste kutseorganisatsioon, millel on oma põhikiri Oldermann tsunftijuht Skraa tsunfti põhikiri Tsunftiusundus kord, mis lubas mingil kutsealal töötada ainult vastava tsunfti meistritel Vusserdajad ja pööningujänesed mittekuul...
PAEKTU SAN PROBLEEM: KLIIMA SOOJENEMINE Tallinna Reaalkool, 10 A klass Evely Kaasiku ASUKOHT Aasias, Hiina ja PõhjaKorea piiril (A) PAEKTU SAN KUI MÄGI Stratovulkaan Suurem osa alast jääb Hiina poolele. Väga paljudele jõgedele alguseks (nt Tume, Yalu) Kõrgeim tipp on Janggun (~2700 m). Tekkis 2160. aastal e.Kr. Viimati purskas 1903 aastal. KLIIMA Ilm võib mäel olla väga tujukas. Keskmine temperatuur tipus on 8,3°C. Suvel võib temperatuur olla umbes 18°C ja talveks kukkuda 48°C. Keskmine temp. Jaanuaris on 24°C ja Juulis 10°C. Umbes 8 kuud aastas on kõrvetavalt külm. Keskmine tuule kiirus on 11,7m/s. Detsembris ulatub ka 17,6m/s. Suhteline niiskus keskmiselt 74%. Kliima soojenemise tõttu mäe tipu lumega kattumise aeg järjest väheneb. PAEKTU SAN 1977. JA 1999. AASTAL Roheline naturaalne vegetatsio...
Ernst Enno Ernst Enno Enno sündis 8. juunil 1875. aastal Tartumaal Valgutas, Rannu kihelkonnas. Kui Enno oli kooliealine, ostis ta isa Rõngu kihelkonnas metsataguse Soosaare talu, millest sai oluline koht Enno esimeste raamatute sünniloos. Ernst Enno Ernst Enno koolid olid Treffner ja Tartu reaalkool, sealt edasi valis ta asjaolude sunnil Riia Polütehnikumi, Tartu ülikooli ei olnud Ennol võimalik astuda, kuna teda takistasid nõrgad tulemused matemaatikas. Riias õppis Enno 1896. aastast 1904. aastani,kui raha otsa lõppes töötas ta Tartus ,,Postimehe" toimetuses. Jaan Tõnissoni kutsel toimetas ta aastatel 19041905 ajakirja ,,Linda" ja 1906. aastal mõnda aega ajalehte ,,Isamaa". Riias tutvus Enno kirjandusega, milles segunesid india budistlik filosoofia ja läänemaised müstilised õpetused. Tema tõekspidamiste kujunemisele oli sel oluline...
Tööpuudus Anni Ruul Tallinna Reaalkool 2011 Miks inimesed teevad tööd? Peamine põhjus on inimeste vajadus elatusvahendite järele. Majanduslik sund töötasu näol Asjaolu, et elamiseks vajali- Töökohustus vangi- ke hüviste omandamiseks laagris; töökohustus vajaminev töötasu sunnib inimesi tööle endises N Liidus Sund Harjumus Teatud moraalne rahulo- Mõni inimene ei oska lu, mida inimene võib Ilma tööta olla töö tegemisest saada Eneseteostus Autor: A. Arrak Töötasu vormid Palk = tasu Töötasu kujunemine töötamise eest...
Tallinna Reaalkool Kollane meri Referaat Eeva-Laura Lõoke Kailit Taliaru Tallinn 2012 Kollane meri 1. Kollane meri asub Vaikses ookeanis sissevoolualas ja on suhteliselt laia kujuga, meri piirneb idast Korea poolsaarega, läänest Hiina riigiga, lõunas ühenduses Ida-Hiina merega. Mere Kirde osas asub Bo Hai laht, veel piirneb meri Jaapani merega, Korea väinaga ja Jaapani saartega. 2. Enamik meresid ei õigusta oma nime. Must meri pole üldse must, Valge meri valge. Punane meri on punane ainult siis, kui tema pinnal ujuvad tormi poolt lahti kistud pruunvetikad. Ainult Kollane meri on tõepoolest kollane. Sinna suubub Huanghe ehk Kollane jõgi, ...
Tallinna Reaalkool -- Referaat Johanna-Britt Haabu Burkina Faso 8B Tallinn 2010 Sisukord Sisukord..........................................................................................2 1.Asendi iseloomustus.......................................................................3 2.Rahvastiku üldiseloomustus............................................................3 2.1.Rahvaarv..........................................................................................3-4 2.2. Riigi rahvastiku vanuseline struktuur.....................................................4 2.3. Riigi rahvastiku eeldatav eluiga...............................................................
Tallinna Reaalkool Vesuuv Referaat Karlo Leok 7.c Klass Tallinn 2014 1 Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................................... 3 2. Vesuuvi geograafiline asukoht........................................................................ 3 3. Andmed Vesuuvi kohta................................................................................... 4 4. Vesuuvi kuulsaim purse...................................................................................4 5. Kasutatud kirjandus........................................................................................ 5 2 1. Sissejuhatus Maailmas on umbes 800 tegevvulkaani. Enamik neist on maakoore nõrgemates kohtades, laamade äärealadel, kus tulikuum magma kerkib maa si...
Araali mere kõrbestumine Mark Kristian Küttim, 10.b Tallinna Reaalkool 2009 Asukoht Araali meri asub Euraasia mandril, Aasia maailmajao keskosas, Turaani madaliku põhjaosas, Usbekistani ja Kasashtani piiril, parasvöötme mandrilises kliimas. Üldinfo Araali meri on umbjärv Araali meri oli enne kuivama hakkamist üks suuremaid järvi maailmas Järve soolsus oli kunagi kolmandik maailmamere keskmisest Järve Suur-Araali osa jagab kaheks Vozrozdenije (pool)saar Eellugu Nõukogude Liit soovis arendada riisi-, meloni-, teravilja- ning eelkõige puuvillakasvatust. Selleks taheti hakata niisutama Araali mere ümbruskaudseid alasid. 1930.-ndatel hakatigi laialdaselt rajama kanaleid. Kanalid ehitati halvasti, järv hakkas 1960.-ndatel kuivama, kuid sellele vaatamata suurendati vee ärajuhtimishulka. See tegevus e...
Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955 Eva-Maria Pedosk ja Tõnu Paavo Rocca al Mare Kool XII klass 1940-1955 • Organisatsioonide ja seltside tegevuse lõpetamine • Eesti Akadeemilise Helikunstnike seltsi asendamine ENSV Heliloojate Liiduga • Tartu Kõrgem Muusikakool kaotas staatuse • Uued õppekavad Moskvast • Ideoloogia propaganda • Repressioonid Muusikute jagunemine • Nõukogude armees või tagalas - Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Anna Klas, Bruno Lukk • Kodumaale jäänud • Emigreerunud - Eduard Tubin, Juhan Aavik, Anton Kasemets Tegevus välismaal • Suuremat tunnustust pälvinud isikud: - kontrabassivirtuoos Ludvig Juht (USA) - lauljatar Miliza Korjus (USA) - viiuldaja Evi Liivak (USA) - pianist Käbi Laretei (Rootsi) - helilooja Eduard Tubin (Rootsi) • Juhan Aaviku välja...
Reisikirjeldused Eduard Vilde Martin Velbri 8.B Tallinna Reaalkool 2018 1. Raamat ilmus 1956. Selle kirjastas Eesti riiklik kirjastus. 2. Raamatu tegevusaeg ei olnud nimetatud, aga otsides internetist leidsin, et see toimus 1903. aastal 3. Raamatu tegevuskoht oli Euraasia mandril, Kagu-euroopas. Reis algas Eestis. Sealt sõitis ta Riiga, Riiast Berliini, Berliinist Prahasse, Prahast Viini, Viinist Budapesti (vahepeatus), Budapestist Belgradi, Belgradist Sofiasse, Sofiast Konstantinoopoli (praegune Istanbul) ja sealt tagasi Eestise. Teekonda Eestisse tagasi polnud kirjeldatud. Joonis 1: Eduard Vilde teekond reisi vältel 4. Raamatu jooksul käib Eduard Vilde erinevates kohtades ja suhtleb erinevate võõrestage. Raamatu vältel jagab Eduard Vilde oma hetketundeid. Eduard Vilde sõnul, Teeb ta iga-aastaseid reise, sest ta tahab uusi koge...
Piirkonna iseloomustus Iirimaa Tallinna Reaalkool Carmel Kuusk 2013 Asend, suurus, ulatus Asub Euroopa looderanniku lähedal Suurbritanniast idas Ümbritsetud Atlandi ookeani, Iiri mere, Keldi mere ja Põhjamere poolt Iirimaa pindala on 70 2 Joonis 1: iirimaa asend Euroopas. 280 km Allikas: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/comm ons/thumb/2/2a/EU-Ireland.svg/1218px-EU- Ireland.svg.png Pinnamood Iirimaa keskosa on t...
Tarbetu ja üleliigne sõna(d) Seda oskasid ka vähesed ette ennustada Relvastumine on Venemaa üks olulisemaid prioriteet Et suudaksime kõik kiviaiad üles taastada Humana müüb ärakasutatud riideid Ema läks juba noore neiuna kooli tööle Väär sõnajärg: -Sellest räägime täna 130-aastaseks saava Tallinna reaalkooli direktor Gunnar Aarmaga (kes saab 130 aastaseks, kas reaalkool või direktor) Väär keelend moonutab mõtet: Avarii teinud seltskond varastas magades juhilt.....magavalt (on õige) Kalev õppis nädalaga keskmängijat kasutama Prokurör esitas uue süüdistuse kartelliasjad Vaatame tänastele ajalehtedele otsa....Vaatame tänaseid ajalehti HOIDU poolt-TARINDIST Mitte . kass mitte magab, vaid on surnud- EI JAH- kass on surnud, mitte ei maga. Omama-VERB Jaak omab palju poolehoidjaid-EI JAH- Jaagul on palju poolehoidjaid Läbi Vabadus tuleb läbi demokratiseerimise-EI JAH- vabadus tuleb demokratiseerimise...
Tallinna Reaalkool Uugla küla atlas 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Uugla küla iseloomustus......................................................................................................... 3 Uugla küla geoloogiline ehitus ja pinnavormid........................................................................ 5 Uugla küla Läänemaal. Ortofoto.............................................................................................. 6 Uugla küla põhikaart............................................................................................................... 7 Uugla ajaloolistel kaartidel...................................................................................................... 8 Uugla maanteedekaart.........................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
