Ravimeid annustatakse vanuse,kehakaalu või lapse kehapinna suhtes õiges proportsioonis ületamata täiskasvanu annust.Arvestada võimalike ravimallergiatega.Medikamentoosne ravi nõuab hoolikust,täpsust:õige ravim, õige annus,õigel ajal,õigesse kohta ja õigele lapsele.Oluline on vanemate nõustamine. Suu kaudu. Tilkadena-ravimklaasi põhja panna esmalt natuke vett,et tilgad ei kuivaks klaasi seintele. Lahuse või mikstuurina-väikesed kogused mõõdetakse süstlaga ja tühjendatakse lapsele põske. Tablettidena-kui laps oskab ja suudab neid neelata.Allaneelamist jälgida. Kihisevad tabletid lahustatakse vees.Neil on tavalistest tablettidest kiirem toime kuna ravimaine on lahustunud olekus,peale lahustamist juuakse vedelik kohe ära.Närimistabletid näritakse katki ja ravimaine toimib kas suus või maos.Imemistablette imetakse ja need on aeglaselt lahustuvad,ravimaine mõjub suus ja neelus. Ohud: *laps väib jätta ravimi sisse võtmata *oksendamise korral l...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ36-1 Inna Netsai RAVIMITE HOIDMINE, SÄILITAMINE, KÄITLEMINE HAIGLAS JA PEREARSTIKESKUSES Referaat kliinilise farmakoloogia õppeaines Juhendaja: K.Mand Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Ravim on igasugune aine või ainete kombinatsioon, mis on mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või haigusseisundi kergendamiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või muutmiseks farmakoloogilise, immunoloogilise või metaboolse toime kaudu. Ravimiameti avaldatud juhendis (1995) määratletakse:"Ravvimina käsitatakse kõiki aineid või ühendeid, mis on mõeldud inimese või looma haiguse ravimiseks või ennetamiseks. Kõiki aineid...
Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta (tehnol 2013) 1. Toidutoksikoloogia uurimisala. · toksiliste ainete toitu sattumise või seal tekkimise mehhanisme ning selle vältimise või vähendamise võimalusi; · toidus olevate ainete toksilisuse ja ohtlikkuse (riski) hindamise teid ja meetodeid; · toitude ja jookide kaudu organismi jõudnud ainete ja organismi vastasmõju tulemusel tekkivaid organismile kahjulikke muutusi tema elutegevuses, mis võivad viia organismi talitlushäirete ja koguni hukkumiseni (surmani). 2. Doosi mõiste ja liigid Doos - organismi jõudnud (viidud) bioloogiliselt aktiivse aine koguhulk, toksikandi korral selle mürgisuse olulisim määraja. Manustamine kas ühekordne (akuutne), mitmekordne (subkrooniline), või pikaajaline (krooniline), seega ka doos akuutne, subkrooniline või krooniline · Doos võib siseneda organismi suu kaudu (oraalselt) - toit...
Toiduohutuse eksami teemad keemilised ohud. 1. Toit kui keeruline ja muutuv keemiline süsteem Toit on kompleksne ning keeruline süsteem , mis koosneb paljudest erinevatest enamasti loodusliku päritoluga kõrg-ja madalmolekulaarsetest ainetest nagu valgud, süsivesikud, rasvad, aminohapped, polüfenoolid, alkaloidid, aroomiained, vitamiinid, mineraalid jne. Suur osa neist ainest on inimesele normaalseks elutegevuseks vajalikud kas organismi ehitusmaterjali ja energiaallikatena või siis normaalsete mõnuallikatena, mille funktsiooniks on toidu söömise muutmine nauditavaks ja sellega ka seedimine täielikumaks. Teisalt sisaldab toit alati aineid, mis võivad esile kutsuda suuremaid või väiksemaid terviserikkeid, st. toit võib olla mürgine e. toksiline. Mürgised ained võivad pärineda toormaterjalist, aga nad võivad toitu sattuda ka selle valmistamise, transpordi ja säilitamise käigus. Toksilised võivad olla ka (sageli sünteetilised) ained, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
