RAPS Raps ehk õlikaalikas (Brassica napus) on õli- ja söödataim ristõieliste sugukonnast ja kapsarohuperekonnast. Raps on tekkinud rüpsi ja kapsa looduslikust ristlusest ja teda tuntakse 3. sajandist. Rapsi on nimetatud ka õlikaalikaks. Nimetus on tulnud sellest, et noor rapsitaim sarnaneb väliseltkaalikale. Kõige paremini sobivad rapsi kasvatamiseks keskmised liivsavi- ja saviliivmullad, mille pH on üle 6,5. Kui pH tase on 6,0 või alla selle, on muldade lupjamine vajalik. Rapsi kasvatamiseks ei sobi põuakartlikud (liivased) ega liigniisked maad. Rapsi kasutusalad Enim kasutatakse rapsi toiduõli valmistamisel. Valminud rapsist pressitakse välja õli. Külmmenetlusel pressitud rapsiõli lisamine saiataignale muudab saiad ilusaks kollaseks. Koostöös füüsikainstituudiga uurib õlitaimeühistu rapsiõli kasutamise võimalusi saeketiõlina. Praegu kasutatakse metsas sadu tonne vana mootoriõli, mis aga reostab ...
RAPS Raps ehk õlikaalikas (Brassica napus) on õlija söödataim ristõieliste sugukonnast kapsasrohu perekonnast. Raps on tekkinud rüpsi ja kapsa looduslikust ristlusest.Rapsi nimetus õlikaalikas on tulnud sellest, et noor rapsitaim sarnaneb väliselt kaalikaga.On üheaastane kultuurtaim. Rapsil on nii tali- kui ka suvivorm Talirapsil kasvab külviaastal kasvukuhik(varrealge), mis ebasoodsate talvitumistingimuste korral võib hukkuda. Talirüpsiga võrreldes on taliraps talveõrnem Suvirapsi külvatakse kevadel, ta on kiirekasvuline ja annab haljasmassisaagi juba 55-65 päeva pärast külvi. Koristada tuleb rapsi õitsemise algul, sest suvirapsi varred hakkavad varsti puituma Rapsi päritolust tekkis palju küsimusi, paljud teadlased arvavad, et rapsi päritoluks on Vahemere keskus. Eristamine: Juured on kuni 3 cm paksud, Vars on püstine ja ümardatud ...
Raps Raps · Raps ehk õlikaalikas. · Metsikut esivanemat pole leitud. · Arvatakse, et on tekkinud rüpsi ja lehtkapsa spontaansest ristlusest. · Leheroseti perioodil sarnaneb rapsitaim kaalikaga. · Seemned on rapsil mustad- pruunid. Kasvunõuded · Mulla suhtes nõudlik kultuur. · Eelistatud on huumusrikkad mulla, mille pH on 6-7 piires. · Külvatakse augusti I poolel. · Külvikorras peab raps olema vähemalt 5 aastat vahet. · Väetamisel anda lämmastikku 60 kg N/ha 1 tonni saagi saamiseks. Kahjurid · Rapsi võivad kahjustada maakirp, hiilamardikas, varre- ja kõdra-peitkärsakas ning kapsakoi. · Enamlevinud taimehaigused on valgemädanik, ristõieliste kuivlaiksus, jahukaste, tõusmepõletik, ristõieliste mustmädanik. Koristus ja kuivatus · Koristatakse siis, kui põld on hallika jumega. · Seemne niiskus on 15-20% piires ja pruunikasmustad. · Rapsi kuivatamise max temperatuur on 43 C. · Kuivatakse niiskuseni ...
Ilmastikutingimuste mõju talirapsi saagikusele selle erinevates kasvufaasides Ranno Vaarikmäe Andres Talts Abstrakt ilmastikutingimuste mõju: Uuriti Rapsi seemne saagikusele. Rapsi seemne õlikontsentratsioonile. Seemne kogusele 1 peal. 1000 seemne kaalule. Katsed viidi läbi 34-s erinevas keskkonnas, mida sümboliseerivad erinevad mulla omadused ja kliimatingimused. Katsete koht – Saksamaa Katsete aeg – 2006 – 2011 Metoodikad Põldude väetamine erinevatel perioodidel lämmastikväetisega. Kasutati kolme erinevat sorti talirapsi. Uuriti: 1) Taime idanemist 2) Lehtede arengut 3) Varre pikenemist 4) Õitsemist 5) Seemnete arengut 6) Küpsemist Ilmastikuandmed registreeriti kohapeal, kontrolliti kõiki ilmastikutegureid. Tulemused Seemne saagikus Saagikus varieerus 3t ha(Roda, 2008) kuni 7t ha(Futterkamp...
Raps ehk õlikaalikas (Brassica Napus) · Raps ei talu põuda ega liigniiskust. · Kasvuks kõige paremini sobivad keskmised liivsavi ja saviliivmullad, mille pH on üle 5,5. · Raps annab aastas ühe saagi ning hea saagi seal, kus kasvab oder. · Taim pärineb ristõieliste sugukonnas ja kapsasrohu perekonnast, ning on tekkinud rüpsi ja kapsa looduslikust ristumisest. · Rapsi kodumaadeks Euroopas peetakse Hollandit ja Inglismaad. Rapsi kasutatakse: · Suurimaks rapsi kasutusalaks on toiduainetööstus: rapsist pressitakse välja õli> · > peale õli pressimist jäävad alles rapsikoogid, mis on loomadele valgurikkaks jõusöödaks. · Füüsikainstituudis uuritakse rapsiõli kasutamise võimalusi saeketiõlina. · Rapsiõli leiab kasutust ka ehituses näiteks määritakse sellega katusekivide vorme · Uuritakes ka rapsiõli kasutamis...
Suvi- ja Talirapsi kasvatamise tehnoloogia. *Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia Suvirapsi saak võib olla talirapsi omast 2x suurem. Vegetatsiooniperiood kestab 90-100 päeva. Külvatakse umbes 5.mail 5-10 kraadi juures. Külvikorras peab rapsil olema 5 aastat vahet. Külvisügavus on 2-3 cm. Külvatakse kombineeritud kombainiga ja kitsarealise külvina. Enne külvi pritsitakse mulla herbitsiide ja segatakse mullaga segamini, et vältida haigusi. I etapp niidetakse maha ja jäetakse mõneks päevaks kuivama ja järelvalmima. Rapsi kuivamise max temp 43C. *Talirapsi kasvatamise tehnoloogia. Talirapsi kasvupind Eestis on madal, kuna on 00-tüüpi. Vegetatsiooniperiood kestab aasta. Külvisenorm on 4-6 kg/ha. Mulla pH võiks olla 6,5-7. Külvisekorras peab olema 5 aastat vahet. Külvi sügavus on 2-3 cm. Külvatakse kombineeritud kombainiga ja kitsarealise külvina. Koristatakse alles siis ,kui taime vars on pruunistunud ja seemned mustad. Rapsi kuivatamis...
Taimekasvatus: Õlikultuurid Birgit Kerb, Kristin Klaus, Ats Kukk, KevinMartin Kukk, Kelli Kuusk, Helena Veinberg Sissejuhatuseks Eestis peamiselt raps Sojauba Pärit Hiinast Üks vanimaid ja tähtsamaid kultuurtaimi Mõõdukalt soe kliima, keskmine niiskus, metsavööndi lõunaosas Suurkasvatajad: USA, Hiina, India, Brasiilia Terad sisaldavad 3550% valku ja 1324% õli Maapähkel Maapähkli kultiveerimist alustati Peruus 2000 aastat tagasi Pärast Ameerika avastamist jõudis see kultuur peatselt EdelaAasiasse ja LääneAafrikasse 17. sajandi algul kasvatati teda juba Lõuna Hiinas, kust ta hiljem ka Euroopasse jõudis Aretatud juba üle kümne erineva maapähkli sordi Lähisekvatoriaalses vöötmes 2526ºC Kohev muld Vajab niiskust India, Hiina, USA, Nigeeria Maapähkel ehk harilik maapähkel ehk arahhis ehk hiina pähkel (Arachis hypogaea) on liblikõieliste sugukonda kuuluv kultuurtaim Maapähkel on tegelikult hoopis kaun...
SISSEJUHATUS ,,Koplimetsa" talu asub Harjumaal Maardu külas.Talu kasvatab 20 ha hobikorras teravilja ja rapsi. Antud põllul on kahkjas muld(LP),huumus <2.Kahkjad mullad on karbonaadivaesel kaheosalisel lähtekivimil kujunenud mullad,millel keemine mullaprofiilis enamasti puudub. Antud põllulumuld on vähese ülagleistumise tunnusega parasniiske muld,mille ülemine kiht on kergema ja alumine kiht paari astme võrra ülemisest raskema lõimisega. v-1ls-150tls v-1s/ls Põllumaana kasutamisel on reguleerimist vajavaks teguriks ajuti tekkiv ülavesi.See takistab vahel agrotehniliste võtete õigeaegset rakendamist. Üldiselt on antud maa kergesti haritav ja sobib nii teravilja kui rapsi kasvatamiseks. Talu kasutab Kemira GrowHOW kõrgekvaliteedilisi Power tüüpi väetisi Soomest. Need on kompleksväetised mida soovitatakse kasutada kultuuride väetamisel kui eesmärgiks on saavutada keskmine või kõr...
Taimekasvatuse areng ja lähitulevik, taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid Taimi hakati kasvatama juba kiviajal. Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan , Süüria ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasias. sai taimekasvatus alguse 7-6 tuhat aastat e.m.a., Volga- ja Kubanimaal 4-3 tuhat aastat e.m.a. Igas piirkonnas oli juhtivaks kultuuriks erinev kultuur: · Kaug-Idas - riis · Lähis-Idas ja Kesk-Aasias - nisu ja oder, · Aafrikas - sorgo · Ameerikas mais 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumise tõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) Nõukatsete tulemused pole otseselt põll...
Põllumassiivi nr põllu nr tüüp ha 2007 2008 2009 62954268011 1 P 2,76 kaer oder 62954356244 2 P 16,05 kaer oder 63054301400 3 P 50,68 kaer oder 63154216260 4 P 17,34 kaer talinisu 63354339987 5 P 94 kaer talinisu 63355065877 6 P 29,77 raps nisu 63654970858 7 P 11,5 raps nisu 63755263665 8 P 11,65 oder raps 63855264502 11 P 4 oder oder 63955110761 12 P 15 oder oder 63655218645 13 P 80,1 oder raps 63455289107 14 P 18 oder raps 63554737547 ...
Seminari kaasused lahendamiseks. Kaasuste lahenduse vastust põhjendage lühidalt sisuliselt ja ka õiguslikult. 1. 04.01.2010 sõlmisid T. ja AS Nordliising liisingulepingu, mille kohaselt T. kohustus tasuma liisitud sõiduauto „Opel “ eest liisingumakseid vastavalt lepingus kokkulepitule ja lepingu lisaks olevale maksegraafikule. AS Nordliising lõpetas 04.03.2011 ühepoolselt lepingu, kuna T. oli jätnud tasumata kuus järjestikust makset, kogusummas 3 600 eurot. 03.02.2012 teatas AS Nordliising T-le, et nõuab võlgnevuse tasumist koos viivisega, mille summaks on kokku 7 200 eurot. T. teatas vastuseks, et tunnistab oma võlga liisingmaksete osas ning on valmis selle tasuma, kuid mainitud viivisesumma ei ole küll põhjendatud, kuna AS Nordliising liisis lepingu esemeks olnud sõiduauto edasi juba kolm nädalat pärast T-ga lepingu lõpetamist ja seega ei ole AS-ile Nordliising tekkinud...
· Eesti põllumehe soov on olnud alati ISE oma rahvast toita ning oma loomi endakasvatatud ninaesisega sööta. Intensiivse maaviljeluse tingimustes on oluline suurendada eelkõige kultuuride saagikust, et põllupidamine talumehele peale töörõõmu ka taskusse tulu tooks. Selleks on eriti oluline õige sordi valik, mille eest põllul hoolt kandes (korrektne mullaharimine, väetamine, taimekaitse jm.) on võimalik oma eesmärke realiseerida. Taliteravili: Taliteravilja kasvatamise eeliseks on eelkõige mulla niiskusevarude efektiivsem ärakasutamine ning pidurdavaks faktoriks ei kujune näiteks hiline kevad. Külvatakse peamiselt kesale kas mustkesale või kultuuridega kesale: põldhein/ristik, varajane kartul, segatis, varajane oder, rüps/raps ja mais. Sagedaseim kahjustaja on lumiseen, levides põllul kolletena. Seda aitab ...
põllu kultuur nr. ha plaanitav huumuse% Taimetoitelementide Min.väetistega vajadus Mineraalväetis katta ja nendega antavad toitained saak t/ha kg/ha kg/ha väetis kg/ha kogus N P N P K N P K 1 ODER 20 3,5 <2 99 23 45 99 23 45 Power 550 11000 99 22 18-9-9 2 ODER 20 3,5 <2 99 23 45 99 23 45 Power 550 11000 99 22 18-9-9 3 RUKIS 20 3 <2 88 16 40 88 16 40 Power ...
Transgeensed taimed Taimerakule lisatakse vajalik geen. Nt et muuta maasikataime külmataluvaks, lisatakse maasikarakule lõhe geen, mis võimaldab kalal elada külmas vees. Taimerakule lisatakse ensüüm, mis takistab mingi teatud geeni avaldumist. Esimene geneetiliselt muundatud taim - tubakas loodi 1983. Turule jõudis herbitsiidikindel tubakas 1994. (Herbitsiid on taimi hävitav või kahjustav keemiline ühend.) Esimene USA Toidu- ja Ravimiameti poolt 1994 turule lubatud GM-toiduvili oli kauase säilivusega tomat. See talus hästi transportimist ja oli suht kõrge kuivainesisaldusega. Ning peamine viljad valmisid täisküpsuseni taimedel ega kippunud mädanema. Kuid vajasid valmimiseks eritöötlust etüleeniga. Kallim ning maitse ei olnud kõige meeldivam. Muundatud taimede levik algas 1996 USAs. 1996-97 tulid turule GM raps, sojauba, sigur, mais, mitmed geneetiliselt muundatud lillesordid. 1996 esimeste GM maisi j...
Transgeensed taimed Triinu Orgmets 9. A Transgeensed taimed · Organisme, kellele on viidud võõraid geene nimetatakse transgeenideks. · Esimene transgeenne organism tehti 1973. aastal. Organism loodi sisestades antibiootikumile resistentseid geene E. coli bakteri plasmiidi. Milleks vaja? · Suurem saagikus · Pikem säilivus · Tarbekvaliteedi parandamine · Suurem külma ja kuiva taluvus · Suurem vastupidavus parasiitide vastu Olemus · - geen-ehk rikutakse kindla geeni struktuur · + geen-ehk siirdatakse genoomi võõrliigi geene Põllumajanduses · Geneetiliselt muundatud põllukultuuride loomine on väga kallis ning see on jõukohane suurtele firmadele. · Väiksem mürkide kasutamine põldudel. Levik · 5 % kogu maailma haritavast maast on GM- taimede all · kasvatatakse 21 riigis Eesti seisukohad · Eestis on lubatud müüa GMO toitu turustamise loa alusel · Eestis on lubatud loa alusel kasvatada GM taimi (kuid pole veel luba antud) ...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mullateaduse ja agrokeemia osakond VÄETUSPLAAN Agrokeemia kursusetöö Juhendaja: Avo Toomsoo Koostaja: Kristina Uuli Tartu 2010 Sisukord 1. SISSEJUHATUS.......................................................................................... ........................ERROR: REFERENCE SOURCE NOT FOUND 2. KÜLVIKORDADE AGRONOOMILINE ISELOOMUSTUS.................................................ERROR: REFERENCE SOURCE NOT FOUND 3. KÜLVIKORDADE VÄETUSSÜSTEEM...............................................................................5 3.1 Lub...
Eesti Maaülikool Referaat Meetaimed Autor: xxx Juhendaja: Priit Pihlik 2011 Sissejuhatus Mesilased vajavad oma elutegevuseks taimede nektarit ja õietolmu. Mesilaspere aastane õietolmuvajadus on 17-25 kg. Meetaimed on taimed, millest mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja ainet taimepungadelt. Meetaimede kasvukohta nimetatakse korjemaaks. Mee kvaliteet ja kogus sõltub korjemaa meetaimede mitmekesisusest ja korjemaa kaugusest tarust. Mesilaste korjemaa peab asuma tarust umbes 2 kilomeetri raadiuses. Meetaimede jaotus Meetaimed võib jaotada: 1. Õitsemise aja järgi: a) kevadised meetaimed (õitsevad märtsist juunini); b) suvised meetaimed (õitsevad juulis-augustis); c) sügisesed meetaimed (õitsevad augustis- septembris). 2. Mee produktiivsuse järgi: a) peameetaimed pajud, vahtrad, valg...
Ester-Karboksüülhappe ja alkoholi kondendatsiooni saadus üldvalemiga Füüsik omadus-tahked, kristalsed ,lahustuvad orgaanilistel lahustes, vähepolaarsed,hüdrofoobsed,lenduvad,lõhnavad ning vedelad on 1-4 süsinikuga. Kasutamine-toiduessentsid-pagaritööstus, tekstiilitööstus-polümeeride valmist. Saamine- karb.happe ja alkoholi reageerimine ehk esterdamine Taimedest(destil teel) ja õli saamine pressimine abil(oliivid,raps) Keemil omad- esterdamine karbhape+alkohol >ester + vesi, happeline hüdrolüüs: ester + vesi >karbhape + alkohol- (metüülpropanaat)CH3CH2COOHCH3+H2O>CH3CH2COOH+CH3OH, ümberesterdamine ester+alkohol>ester'+alkohol' - aluseline hüdrolüüs-ester+leelis>karb.happe sool + alkohol AMIIDID-karboksüülhappe funktsionaalderivaat, kus OH rühma asemel on amino või asendatud aminorühm. Füüsik omadused-vähepolaarne,hüdrofoobne(ainult 1 C lahustub),lahustub orgaanilistes lahustes, alates 2. ...
Eesti põllumajanduse iseloomustus Eesti pinnamood on tasane ja väikeste kõrgusvahedega, keskmine absoluutkõrgus on umbes 50 meetrit. Pinnavormidest on Eestis esindatud kõrgustikud, vooremaad, lavamaad, tasandikud, madalikud, nõod ja orud. Põllumajanduse jaoks on parimate eeldustega lainjad tasandikud. Künklikel aladel on mullad erosiooni tõttu vähaviljakad, väga tasastel ja madalatel aladel aga liigniisked. Peamised mulla tüübid Eestis: · Paepealsed mullad- mullad on õhukesed kõrge huumuse- ja toitainesisaldusega, kuid kivised ja põuatundlikud. · Rähkmullad- kõrge huumuse-, toitainetesisaldus, keskmise viljakusega mullad. · Leostunud pruunmullad- parimad põllumullad Eestis. · Leetunud mullad- kasutatakse põllukultuuride kasvatamiseks Eestis. Eesti asub parasvöötmelises kliimas. Aastane keskmine temperatuur on +5 °C ringis või sellest vei...
Viljavaheldus Nimetus Sobivad Mittesobivad Kapsas Kartul Kaalikas Porgand Maasikas Raps Kaalikas Porrulauk Kartul Sibul Kurk Seller Salat Kapsas Redis Redis Pipar Peet Peet Kapsas Kartul Hernes Teraviljad Porgand Uba Ristik Oder Mais Nisu Kartul
TAIMEKASVATUS TALIRAPS KOOSTAJAD: MS I kursus 3. laborirühm TALIRAPSI TÄHTSUS MAAILMAS Raps on kolmas kõige tähtsam taimse õli allikas maailmas pärast sojauba ja palmi õli. Maailmas valmistatakse u 80% biodiislikütusest rapsiõlist. Raps on maailmas teine juhtiv proteiinieine allikas. Kasutatakse Euroopas suuresti loomasöödaks. Igapäevaelus kasutame rapsi peamiselt toiduõlina. Suurimad rapsitootjad 2005 Maailma (miljonit tonni) rapsitoodang Hiina 13,0 (miljonit tonni) Kanada 8,4 1965 5,2 India 6,4 Saksamaa 4,7 1975 8,8 Prantsusmaa 4,4 1985 19,2 Suurbritannia 1,9 Poola 1,4 1995 34,2 Austraalia 1,1 2005...
Geenitehnoloogia Rakendamine taimedel ja loomadel, sellega kaasnevad riskid Marc van Montagu Molekulaarbioloog, kes avastas geenide ülekandumise agrobakteri (Agrobacterium tumefaciens) ja taime vahel. Esimene GMtaim umbrohutõrjet taluv tubakas (1983a) Esimene lubatud GMpõllukultuur pika säilivusajaga tomat (Ameerika Ühendriigid 1994a) GMpõllukultuure jagatakse kolmeks GMtaimed põllumajanduses ja toiduainetööstuses Herbitsiidiresidentsed taimed Suurim grupp kasvatatavatest GMpõllukultuuridest (6372% GM põllukultuuride kasvupindadest) Taimed, mis ei hukku teatud keemiliste umbrohutõrjevahendite kasutamisel. Neid on kaks tüüpi: a) glüfosaadi suhtes residentsed (sojauba, mais, suhkrusorgo, raps, lutsern, puuvill) b) glüfosinaadi suhtes residentsed (raps, puuvill, mais, suhkrupeet) Glüfosinaadi ka...
Kes või mis on GMO? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (näiteks bakter, taim), kelle pärilikkuse ainet ehk DNA-d on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades muudetud. Kui tavapärane sordiaretus tegutseb valdavalt liigile omase pärilikkuse materjaliga, siis geneetilise muundamisega on võimalus kombineerida omavahel väga kaugete liikide ning eluvormide geene. Põllukultuuride geneetiline muundamine Geneetiliselt muundatud (GM) ehk transgeenseid ehk muundkultuurtaimi luuakse mitmel viisil. Üks võimalus on kasutada bakterite abi. Mullas elav agrobakter, mis põhjustab taimedes kasvajalisi muutusi, suudab ühe osa oma DNA-st taimerakku viia ja seal taime pärilikkuse ainesse sisestada. Asendades agrobakteris looduslikud geenid võõraste siirdatavatega, saadaksegi selle bakteri abil viia võõr-DNA taimerakkudesse. Kasutatakse ka nn DNA-püssi, millega tulistatakse taimerakku pisikesi kulla- või volframiosakesi, kuhu on eelnevalt se...
KORDAMINE ESMASEKTOR. (õpik lk.85-106) 1. Agrokliimavöötmed (oskad lühidalt kirjeldada ja näidata kaardil, tead, milliseid põllukultuure saab seal kasvatada, leiad sobiva kliimadiagrammi). Polaarkliima: Jää-ja külmakõrbed; suvel külm, talvel külm; sademeid alla 200mm. Lähispolaarkliima: Tundrad; suvel jahe, talvel külm; sademed suvel mõõdukalt, talvel vähe; redis, kapsas, põhjapõdrakasvatus Jahe parasvööde: Okasmets; talvel külm, suvel jahe; sademed aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, kartul jne Mõõdukas parasvööde: Segamets; suvel soe, talvel külm, sademeid aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, nisu Soe parasvööde: mereline-lehtmets, sisemaa-rohtlad; suvel soe, talvel jahe; sademeid aasta läbi möödukalt; nisu, mais, sojauba, päevalill Vahemereline lähistroopiline: vahemerlised hõrendikud; suvel soe, talvel pehme; sademeid suv...
Maailma peamised põllumajandustooted Peamised tootjad* ja tarbijad** riigid (toodangu ja tarbimise hulgalt) FAO andmed (2009* ja 2007**) Ringi pindala kaartidel väljendab riigi osakaalu maailma kogutoodangus ja tarbimises. Nisu. Tootmine Rukis. Tootmine Mais. Tootmine Oder. Tootmine Kaer. Tootmine Riis. Tootmine Jamss. Tootmine Kartul. Tootmine Maapähkel. Tootmine Kohv. Tootmine Tee. Tootmine Kakaouba. Tootmine Viinamari. Tootmine Banaan. Tootmine Suhkruroog. Tootmine Suhkrupeet. Tootmine Kookospähkel. Tootmine Õlipalm. Tootmine Sorgo. Tootmine Hirss. Tootmine Sojauba. Tootmine Datlid. Tootmine Oliivid. Tootmine Puuvill. Tootmine Raps. Tootmine Lina. Tootmine Dzuut. Tootmine Apelsinid. Tootmine Mandariinid ja klementiinid. Tootmine Sidrunid ja laimid. Tootmine Greibid ja pompelmuusid. Tootmine
Tallinna Ülikool Geneetiliselt muundatud põllukultuurid Uurimistöö Tallinn 2009 RESÜMEE Käesoleva töö eesmärk on uurida, mida kujutavad endast geneetiliselt muundatud organismid, mis on geneetiliselt muundatud põllukultuuride kasutamise tagajärjed ja kuidas nad võivad mõjuda loodusele ja inimesele. Oma töö kirjutamiseks ma kasutasin mitmesuguseid teaduslikke raamatuid, samuti leidsin erinevate inimeste ja teadlaste arvamusi. Uuringu ajal selgus, et geneetiliselt muundatud põllukultuuridega seotud küsimused on aktuaalsed terves maailmas ja nende kasutamise kohta on palju arvamusi. Võtmesõnad: DNA, rakk, geenitehnoloogia, transgeenne, põllukultuurid, tagajärjed SISUKORD RESÜMEE...............................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................
Geenitehnoloogia valitud Geenitehnoloogia valitud DNA DNA lõikude eraldamine, lõikude eraldamine, töötlemine in töötlemine in vitro ja vitro ja siirdamine sama või muu siirdamine sama või muu liigi liigi isendi geneetilisse struktuuri- isendi geneetilisse struktuuri kromosoomi, plasmiidi või kromosoomi, plasmiidi või viirusesse(geenide ülekanne). viirusesse(geenide ülekanne). Rekombinantne DNA DNA Rekombinantne DNA DNA molekul, milles on ühendatud molekul, milles on ühendatud eri eri liikidelt pärit DNA osad. liikidelt pärit DNA osad. Rakkudesse viiakse võõraid Rakkudesse viiakse võõraid geene viirusvektori abil, plasmiidse geenivektoriga, geene viirusvektori abil, Agrob...
Transgeensed taimed ja eetilised probleemid Transgeensed taimed · Taimed, mille genoomi on siiratud mõne võõrliigi geene. · Esimene transgeene taim loodi USA-s 1983.a , selleks oli tubakas. Eesmärk · Parandada saaduste kvaliteeti · Suurendada vastupidavust haigustele ja kahjuritele · Tõsta taluvust umbrohutõrje kemikaalide suhtes · Tõsta taluvust karmide keskkonna tingimuste suhtes Peamised muundatud kultuurid: · Mais · Soja · Puuvill · Raps Suur saavutus · Kuldne riis, mis sisaldab palju A-vitamiini lähteaineid. Eetilised probleemid · Puhta looduse rikkumine. · Võimatu ära hoida muund taimede segunemist puhta loodusega (nt. tänu õietolmule). · GMO toodetele pole tehtud piisavalt analüüse ja pika-ajalisi uuringuid nende mõju kohta. Kasutatud materjalid · http://avatudylikool.emu.ee/userfiles/Avatud%2 · Biloogia õpik gümnaasimile II osa 3.kursus · ht...
Polaarkliimas kogu aasta on külm, põllumajandusega tegelemine on võimatu Lähispolaarkliimas paremates mullastikutingimustes saab kasvatada näiteks reidist, kartulit, sibulat. Jahedas parasvöötmes külmus ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Saab kasvatada teravilju(rukis,nisu,oder,kaer,lina,raps) Mõõdukas parasvöötmes merelises valdkonnas saab kasvatada teravilju, sõstra ja õunapuid. Mullad on keskmise viljakusega, hästi haritavad, vajavad kuivendamist. Mandrilises valdkonnas kahjustab saaki põud. KaugIda mussoonvaldkonnas raskendavad saagikoristust rohked sademed. Soojas parasvöötmes soojalembelised kultuurtaimed(riis,mais,päevalill, suhkrupeet, köögiviljad, sojauba, viinamari) Lähistrooppilises vöötmes kuiv kliima, kasvatatakse puuvilju, viinamarju, oliive, tsitruselisi, talinisu, maisi. Kõrbekarjamaadel kasvatatakse kitsi ja lambaid. Troopilises vöötmes suured kõrbed, põllumajandusega s...
Saksamaa Mark Kaljumäe PM3A Riigist riigist pindala-357 111,91 km² Riigikord-parlamenttaarne Pealinn-Berliin Riigikeel-saksa keel rahvast Rahvaarv-81,8miljonit inimest(rahvaarvu poolest 15.kohal)2010 aasta seisuga Keskmine vanus 79,9 aastat Põllumajandusest Põllumaad on 48,4% riigi territooriumist, sellest on haritav maa 34,3% ja mitmeaastased põllukultuurid 0,6% . Rohumaad hõlmavad 13,6%, metsad - 31,8% ja muud maad - 19,8% (mäestikud) Saksamaa territooriumist. Taimekasvatus Saksamaal kasvatatakse erinevaid kultuurisisd:nisu,kartul, nisu, suhkrupeet, raps, viinamari, õunad, õlipalmi viljad, mais, kapsad. See Riik on karismarjade ja hüpete toodangu järgi esikohal. Loomakasvatus Saksamaal peetakse palju erinevaid loomi: mesilased, pühvlid, veised, kanad, pardid, kitsed, hobused, sead(...
Mutatsioone vivad moodustada kopeerimisvead prilikkuse kandjas raku pooldumisel ja kiirguse, kemikaalide vi viiruste toime. Mutatsioonid phjustavad sageli raku funktsioonide hirumist vi raku surma ning vivad krgemate organismide puhul tekitada vhktbe. Mutatsioone peetakse evolutsiooni liikumapanevaks juks: looduslik valik krvaldab ebasoodsad mutatsioonid, kuid soodsatel mutatsioonidel on kalduvus akumuleeruda. Neutraalsed mutatsioonid organismi ei mjuta ning vivad aja jooksul akumuleeruda, mille tagajrjel vib tekkida niinimetatud katkev tasakaal. Levinumateks geneetiliselt muundatud kultuurideks on soja, mais, puuvill ja raps. Peamiselt kasutatakse geneetiliselt muundatud organisme selleks, et muuta taimi vastuvtmatuks keemilistele umbrohumrkidele ning kahjuritele. ks suurimaid skandaale geneetiliselt muundatud toidu alal oli see, kui selgus, et algselt vaid loomasdana meldud "geneetiliselt putukamrgiga rikastatud" mais suunati tootjat...
Põllumajandus Töö tegid: Stepanova Anna, Barinova Victoria 1)Pm annab toit toorainetööstusele energiakandjad 2) Pm struktuur TAIMEKASVATUS : Teraviljad:nisu, riis, mais, oderhirss,rukisjt Mugulviljad:kartul, bataat, maniokk, jamssjt Õlikultuurid:sojauba, päevalill, puuvill raps, õlipalm, maapähkeljt Suhkrukultuurid:suhkruroog, suhkrupeet Mõnukultuurid:kohv, tee, koka, kakaojt Söödakultuurid:juurviljad, põldhein Kiukultuurid:puuvill, lina, kanep, jtKöögiviljad:tomat, kurk, kapsas, salatjt Puuviljad:marjadapelsin, õun, viinamarijt Seenekasvatus LOOMAKASVATUS Veisedpiimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnudkanad, kalkunid, pardid, hanedjt Karusloomadpolaarrebased, naaritsadjt Muudloomadhobused, kaamelid, kitsedjt Siidiussikasvatus Mesindus 5) 1. Looduslikud tegurid: Kliima: ...
Jahirajatised Söödapõllu suurus minimaalselt 1ha. 300-400 kg liit väetist hektari kohta. Soolakuks sobivad puud on kask lepp, silma kõrguseks lõigata ja kinnitada lakukivi. Mida madalamal on kivi seda suurem on soola kulu, mida kõrgem seda väiksem kulu (kokkuhoid halvas mõttes). Sool on rohusööjatele hädavajalik, sest seda läheb vaja eelkõige seedimisele, sarvedele ja ka luudele. Söödapõllu enam levinud taimed: raps, söödakapsas, rukis, maapirn, segatis, nisu, hernes. Hiilimis rajad- rada mis on puhastatud okstest (eelnevalt riisutud) ja varustatu laske tugedega sõõdapõllu v. soolaku lähistel. Tehakse valdava tuule suuna järgi. Võib teha kõikide söötmis kohtade lähistele. Haabade langetus 4-5 puud korraga. Sobilik langetus aeg on november- aprill. Siledama ja vähem korbalise koorega puud on parimad. Kitsede söödasõimed on 5-10 sõime 1000ha kohta, söödaks: kaer, nisu. Ristiku põllud 0,3-0,4ha suurus...
VÄETAMISÕPETUS Olustvere 2013 Õpetaja: Miralda Paivel Maafond · Metsamaa- u 45% · Põllumajanduslik maa- u 1 miljonit ha(932 000) (-pm.tootmises850 000 ha) · Põllumaa u 600 000 ha Maakasutus Eestis Muu maa 27% Metsamaa 51% Põllumajandusmaa 22% Põllukultuuride kasvupind · Teravili 53,55% · Tehnilised kultuurid 14,9 % · Üheaastased kultuurid 1,44% · Mitmeaastased söödakultuurid 26,42% · Kaunvili 2,1% · Kartul 1,11 % · Söödajuurvili 0% · Avamaaköögivili 0,49% Teraviljade kasvupind 1. Oder 2. Nisu 3. Raps 4. Kaer 5. Rukis 6. Hernes 7. Segavili 8. Tritikale 9. Tatar Saak 2012 1. Taliteravili 2. Suvitera...
TAIMEDE MITMEKESISUS 1. Taimeriik on väga mitmekesine. 2. Taimed erinevad üksteisest: · ehituse · paljunemisviiside · elukestvuse · keskkonnaga kohanemise poolest 3. Taime süstemaatika on sama nagu teistel organimidel: · liik · perekond · sugukond · selts · klass · hõimkond · riik 4. Taimeriigi hõimkonnad: HÕIMKOND, LIIKIDE ISELOOMULIKUD PALJUNEMINE ARV TUNNUSED Sammaltaimed, Neil on varred ja Eostega, eelniit 20 000, Eestis umbes lehed, kuid pole 530 liiki juuri Sõnajalgtaimed, Neil on varred, Eostega, eelleht 12000, Eestis 50 liiki lehed, juured Paljasseemnetaimed, On varred, lehed, seemnetega 600, Eestis 4 juured. Isas- ja pärismaist liiki emassuguorganid kahekojalised, ...
Eesti põllumajandus Sissejuhatus Ma valisin selle teema eelkõige sellepärast, et olen kokkupuutunud enne selle teemaga. Seekord oli huvi saada teada Eesti põllumajanduse kohta. Maakasutus Põllumajandusliku maana on Eestis kasutusel ligi 1,5 miljonit ha, mis moodustab kokku 32 % pindalast.Ta jaguneb haritava maa ja loodusliku rohumaa vahel. Maakasutus Vee all Metsamaa Haritav maa Muu maa Looduslik rohumaa Vegetatsiooniperiood pikkus päevades Eesti põllumajanduse osa tööhõivest %-es Eesti põllumajandus moodustab koos kalanduse ja metsamajandusega 2011.a seisuga 4,4%. Põllumajanduse osa Eesti SKP-st protsentides Majandus strktuur Teenindussektor Hankiv majandus Tööstuslik sektor Tähtsamad põllukultuurid Nisu, rukis, oder, kaer, mais, riis, kartul, raps, päevalill,...
BIODIISEL Seoses fossiilsete kütuste hindade tõusuga ning fossiilsete kütuste kasutamisel atmosfääri paisatavate saasteainete probleemi teadvustamisega, on hakatud järjest enam otsima alternatiivseid kütuseid. Üheks sobivaks alternatiiviks on osutunud biodiisel. Biodiislit saab toota erinevaid tootmisprotsesse kasutades mitmetest erinevatest looduslikest rasvainetest ja õlidest. Euroopas on enamkasutatavaks tooraineks biodiisli tootmisel rapsiõli, USAs kasutatakse aga laialdaselt sojaõli.Euroopas, eriti aga Saksamaal ja Rootsis, on biodiisli kasutamine kogunud .populaarsust just viimastel aastatel.Seni pole aga Eestis rapsist kütust tööstuslikult toodetud,vaid mõned põllumajandusettevõtjad on seda peamiselt enda tarbeks teinud.Rapsiõli on Eestis leidnud rakendust valdavalt toidulaual, kuid seda võidaks kasutada ka kütusena. Mis asi on biodiisel Biodiisel (mono alküül estrid) on puhta...
GEENITEHNOLOOGIA Geenitehnoloogia molekulaargeneetika rakendusharu, DNA-fragmentide siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. Geenitehnoloogia seisneb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri kromosoomi, plasmiidi või viirusesse. Rekombinantne DNA DNA molekul, milles on ühendatud eri liikidelt pärit DNA- fragmendid. Restriktaas bakteritel esinev endonukleaaside hulka kuuluv ensüüm, mis katkestab DNA kaksikahela kindla nukleotiidijärjestuse kohalt. Ligaas ensüüm, mis ühendab kovalentse sidemega DNA-fragmentide ahelate otsad. Geenides on intronid ja eksonid : · Intron lõigatakse · Ekson liidetakse Bakterid toodavad inimese valke alates 1978. aastast : · Esimene oli insuliin · Inim...
KORDAMINE ESMASEKTOR. (õpik lk.85-106) 1. Agrokliimavöötmed (oskad lühidalt kirjeldada ja näidata kaardil, tead, milliseid põllukultuure saab seal kasvatada, leiad sobiva kliimadiagrammi). 2. Põllumajandusliku tootmise vormid *kogukondlik väga algeline, varaagraarne, enam väga ei ole, toodeti ühiselt * talu ja mõis arengumaades, toodavad talud ja kasumi saab mõis *segatalud varaindustriaalne, talude liitumine, arengumaad *erinevad spetsialiseerunud talud põhiliselt hilisindustriaalses *ekstensiivne teraviljatalu peamiselt nisu, steppides enamasti, Põhja-Ameerika, Venemaa *rantso loomad, USA, Austraalia *loomavabrik masinad toidavad 3. Maailma taimekasvatus tead olulisemaid taimekasvatusharusid ja oskad nimetada sinna kuuluvaid peamiseid kultuure (näit. mugulkultuurid kartul, maniokk, bataat). Tead järgmiste kultuurtaimede k...
MULLAHARIMINE MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendada muldade liigset tallamist (tihendamist), struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see suhteliselt harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel Künnikihi süvendamine (!) mitmesuguste sügav-harimisvõtetega. Künnialuse kihi mullafüüsikaliste jt. mulla omaduste parandamine Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine Tööviljakuse tõstmine (kompleksagregaatide rakendamine, jne) Mullaharimissüsteem Mullaharimissüsteem on maaviljelussüsteemi olulisi kompone...
Lipiidid Kersti Kreek 103 SKA Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Vedelad rasvad - taimsed õlid Tahked rasvad loomsed rasvad Vahad taimsed ja loomsed rasvad Tahked rasvad ehk loomsed rasvad Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Vedelad rasvad ehk õlid Taimedel on pealmiselt küllastumata rasvhappeid enamasti vedelas olekus(õlid) Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Õli seemnetes raps, kanep Õli viljades oliivid, pähklid Vahad Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). Tsüklilised lipiid...
Iseseisev töö ,,Põllumajandus" Suurbritannia 1. 1) 2) Suurbritannia saare põhja-ja lääneosa on mägine. Maa lõuna- ja idaosa on lainjas madalik. 3) Parasvööde Agrokliima iseloomustus: Keskmised temperatuurid: a) jaanuaris: põhjas 3ºC, lõunas 7ºC b) juulis: põhjas 13ºC, lõunas 17ºC Sooja kliima põhjuseks on saartest mööduv soe Golfi hoovus. Aktiivsete temperatuuride summa: 2500ºC Sademed: a) mägede tuulepealseil nõlvul: 1000-2500 mm b) Sotimaal: 4700 mm c) kuivemas idaosas: 500 mm Vegetatsiooniperioodi pikkus: 5 kuud Saakide arv aastas: 2 4) Idaosas on okasmetsa leetmullad,aga lääneosas on kõvalehise metsa ja võsa rusk- pruunmullad ja hallid pruunmullad. 5) Mullad on keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kuid kohati vajavad kuivend...
PÕLLUMAJANDUS ja TOIDUAINETETÖÖSTUS 1. Milliseid tegevusi hõlmab põllumajandus? Tooge näitena kaks allharu 2+ 4p. PÕLLUMAJANDUS TAIMEKASVATUS • Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, rukis jt • Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, jamss jt • Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill • raps, õlipalm, maapähkel jt • Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet • Mõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt • Söödakultuurid: juurviljad, põldhein • Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt • Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari jt LOOMAKASVATUS Veised piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt Karusloomad polaarrebased, naaritsad jt Muud loomad hobused, kaamelid, kitsed jt Siidiussikasvatus Mesindus 2. Kuidas on põllumajanduse osatähtsus majanduse struktuuris muutunud? 2p.Õ: lk. 6 1) Põllumajandus...
GMO poolt või vastu? Geneetiliselt muundatud organismide all mõistetakse transgeenseid organisme, kelle genoomi on siiratud mõne võõrliigi geene, mis neis organismides avalduvad ja ka järglastele päranduvad. Neil organismidel ilmneb mingi uus mõnele teisele liigile omane tunnus. GMO-d on leidnud palju vastuolusid. Paljudes riikides ei ole GMO-de kasvatamisele märkimisväärseid piiranguid seatud, osades riikides on GMO-d lubatud piirangutega ning on ka riike, kes on kehtestanud täieliku GMO keelu (nt Sveits). Euroopa Liidus, seega ka Eestis, on GMO-de kasutamine ja kasvatamine lubatud, ent see on siiski küllaltki rangelt reglementeeritud. GM-taimede leviku pooldajatele on tekkinud üsna tugev vastasrind. Enamasti toetub see eetilistele ja keskkonnakaitselistele argumentidele. GMO-de pooldajad arvavad, et GMO-de tehnoloogias pole midagi ebaloomulikku, sest ka looduses esineb analoogse...
Putukate kogu protokoll Prob Liik Selts Leiuaeg Leiukoht Kultuur Kahjustaja* nr. 1 Õunapuu Liblikalised 15.06.2010 Raja tn Õunapuu o võrgendikoi Lepidoptera viljapuuaed Yponomeuta malinellus 2 Õunapuu Mardikalised 15.06.2010 Raja tn Õunapuu o+ lehekirp Coleoptera viljapuuaed Psylla mali 3 Õielutikas Lutikalised 15.06.2010 Raja tn Kask + Heteroptera 4 Kirsi lehetäi Sarnastiivalised 15.06.2010 Raja tn Kirss + Myzus cerasi Homoptera viljapuuaed 5 Tume Mardikalised 15.06.2010 Raja tn - o+ pehmekoor Coleoptera Cantharis fusca 6 Ploomivaablane Kiletiivalised 15.06.2010 Raja tn Ploom o Hoplocampa Hym...
TA-I III rühm Kristjan Loodus, Jörgen Matt, Artur Palok, Kevin Liimask Rukis Tatar Talinisu Rukis Talioder Mais Kaer Suvioder Tritikale Suvinisu Maakirp Lepatriinu Hiidmardikas Süsi-, ehmes-, kuiva- -ja pisijooksikud Põldhiir Metssiga Kährik Nugis Jänes Pisihiir Vihmauss Mullamutt Mikroorganismid vähene mineraalväetiste ja pestitsiide kasutamine looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodid tähtis loomade heaolu keelatud GMO kasutamine muld neutraalne või nõrgalt aluseline (pH 6,57,5). Viljavahelduse planeerimisel tuleb arvestada, et järgnevat kultuuri ei kahjustaks samad haigused ja kahjurid, mis eelvilja. Taimekaitse seisukohalt ei sobi üksteise järele teraviljad, ristõielised (raps, rüps) ja liblikõielise...
MAAVILJELUSE PÕHIKURSUS (3 AP) 40 loengut ja 30 laboratoorset tööd Eksam: test + laboratoorsed tööd peavad olema sooritatud! Kirjandus: - E. Haller ,,Maaviljelus" (mullafüüsika, umbrohud; põhiraamat) - ,,Maaviljeluse käsiraamat" (vähem saadaval) - ,,Agrokeemia 2006" - M. Karmin ,,Umbrohud ja nende tõrje" - ,,Teraviljakasvatuse käsiraamat" - ,,Mahepõllumajanduse alused" - Mahepõllumajanduse leht - Masanobu Fukuoka ,,Ühe kõrre revolutsioon" (Maaülikooli tudengi tõlge) - H. Lõiveke (koostaja) ,,Taimekaitse käsiraamat" ...
GMO Geneetiliselt muundatud organism (lühendatult GMO) organismi pärilikkuse tegureid on muudetud tahtlikult, viisil, mida loodusliku arengu teel ei ole võimalik saavutada. GMO võib esineda toidukaupades, kus: 1. vähemalt üks toidu koostisosa on geneetiliselt muundatud organism; näiteks puding, mis sisaldab geneetiliselt muundatud maisitärklist; 2. toit on tervenisti geneetiliselt muundatud organism; värske porgand, tomat, mais, soja, raps, teravili; 3. see on saadud geneetiliselt muundatud organismist, kuid tööltemise tagajärjel ei sisalda terveid muundatud geene; näiteks muundatud rapsist valmistatud toiduõli. Tegelikult pole geneetiline muundamine midagi muud, kui uus tase sordiaretuses, et 1. muuta taim taimekahjuritele vastupanuvõimelikseks; 2. tõsta toiteväärtust (suurendada viljakust) 3. saada lahti seenhaigusest 4. suurendada külmakindlust...
Geneetiliselt muudetud organismid Mark Peskov 9A GMO ehk geneetiliselt muundatud organismid on elusolendit, kelle DNA on muudetud sellisel viisil nagu see looduses ise võimalik ei ole. Näiteks on võetud ühe taime DNA ja viidud see teise taime DNAsse, samuti võib DNA pärineda ka mõnelt loomalt, bakterilt või viiruselt.Esimesed avastused sellel alal tehti 1944.aastal, kui leiti, et DNA kannab edasi osa pärilikku informatsiooni. Esimene geneetiliselt muundatud bakter loodi 1971.aastal Californias ning 12 aastat hiljem loodi Missouris ja Belgias esimesed GM taimed.1993. aastal tuli turule esimene massitarbimisele suunatud muundkultuur: Flavr Savr tomat, mis ei läinud enam kergesti mädanema.Maailmas on kokku 25 riiki, mis tegelevad GMO kasvatusega, neist 5 asuvad Euroopas. Suuremad kasvatajad on Brasiilia, Argentiina, India, Kanada, Hiina ja Paraguay.Enim levinud geenmuundatud ...
Kliimavööde Vegetatsiooniperioodi Sademete hulk Hinnang muldadele Kasvatavad kultuurtaimed pikkus Sademete režiim Loomatõud Aktiivsete temperatuuride summa- Polaarnekliima Puudub Sajab lund Ei saa midagi kasvatada. Puudub Lähispolaarnekliima Lühike veg. Periood, 450-600mm/aastas Muld viljatu, igikelts Redis, kapsas, varane kartul. Akt. Temp. 1000°C Tudrakarjamaadel põhjapõdrad Jahe parasvööde Veg. Periood 3-4 kuud, 1600-2400mm/aastas Liiga niiske, mullad Rukis, kaer,oder, kartul, lina, raps ...