Kalandus- kalamajandus in majandusharu, mis tegeleb kalade ja muude veeorganismide püügi ning veetaimede kogumise, töötlemise, turustamise ja kasvatamisega. Kalakasvatus- kalavaru teadlik suurendamine, sh looduslikesse veekogudesse lastavate kalamaimude ja noorkalade kasvatamine Akvakultuur e vesiviljelus- kalade jt mereandide kasvatus nii meres kui ja mageveekogudes. Territoriaalsed (ka territoriaalmeri)- kaldaga rööbiti kulgev, kindla laiusega merevöönd, millele rannariigil on surveäänne õigus. Majandusvöönd- väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, kus riik võib arendada majandustegevust. Hea kalapüügi piirkonna tulemused. 1) madal meri, päiksesevalgus ja tormilaine ulatud põhjani 2) Suurlinnade, jõgede suudmete, tiheda austusega ranniku lähedus. 3)Külma hoovuse ala; külma hoovus toob palju O2. 4) Parim variant: Sooja ja külma hoovuse kokkupuuteala, n Nemfonndlandi madal Rannapüügiga tegelevad kalurid elav...
Kalandus Suurimad kalapüüdjad riigid : · Hiina · Peruu · Jaapan · Tsiili (prügikala) Kalanduse vormid: · Rannapüük (toimub rannik lähedal, töötlemine väikestes ettevõtetes.) · Konsentreeritud rannapüük (alused suuremad, varustatud külmutusseadmetega, eeldab korralikku kalasadamat (laoruumid jne), kalatöötlemis ettevõtteid,) · Ookeanipüük Langusregioon langev majandus. Autotööstus, keemiatööstus, kodumasinad jne. Masstoodang, kooperatsioon e. rahvusvaheline koostöö. OULU'st kasvas välja NOKIA. Kõrgtehnoloogilised harud e. uusimad harud tekkisid pärast II Maailmasõda
KALANDUS Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, kus riik võib arendada majandustegevust; 370 km e. 200 meremiili. Oma kalapüügiõigust müüvad praegu Argentina, LõunaAafrika, Namiibia, Angola + Okeaania riigid. Kalarikkamad piirkonnad on Norra, Island, Peruu, Soome; PõhjaAmeerika lääne osa, LõunaAmeerika lääne osa, LääneEuroopa, IdaAasia. Need piirkonnad on kalarikkad sellepärast, et seal on soojade ja külmade hoovuste kokkupuuteala; rannikualad, kuhu jõed toovad toitaineid. Peamised kalapüügipiirkonnad on Põhja ja LõunaAmeerika lääne osa, Põhja Ameerika ida osa, LääneEuroopa, Aasia ida osa. Perspektiivsed kalapüügipiirkonnad on KeskAmeerika, LõunaAafrika ümbrus, Austraalia lääne osa, Aasia kagu osa, UusMeremaa ümbrus, Barentsi meri. Suuremad kalapüüdjad riigid: a) Euroopas Island, Norra, Taani b) Aasias Jaapan, Venemaa, Hiina c) Ameerikas USA, Peruu, Tsiili Hajali ranna...
Milles seisneb metsade tähtsus? – Loodusele: loomadele elupaigaks, toodab orgaanilist ainet, säilitab ökoloogilist tasakaalu. Inimesele: kütte, ehitusmaterjal, saab toitu, töökohad. Mets on taastuv, kuid unikaalne loodusvara, mille globaalne funktsioon on biomassi moodustamine ja atmosfääri koostise reguleerimine. Mets on puude kogum, mille pindaja, kõrgus ja tihedus ületavad mingi piiri. Eesti mets on puittaimestiku kasvukoht, mis on suurem kui 0,5 ha, kus kasvavad puud vähemalt 1,3m ja võsade katvus pealtvaates 30& Metsarikkamad piirkonnad onn Siberi taiga, Amazonase vihmamets. Venemaa, Brasiilia ja Kanada. Kaks piirkonda maal kus metsa ei kasva on Artika ja Antarktika, lisaks kõrbed (Sahara ning Gröönimaa (mägine) Aastane raie ei tohi olla suurem, kui aastane metsa juurde kasv. Parasvõõtme okasmetsad kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga, suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarb...
2. Nimeta pmj tootmist mõjutavaid tegureid. Iseloomusta lühidalt agrokliimavöötmeid. Looduslikud: Kliima temperatuur Kui kõik need 3 tegurit on head, st temperatuur on parajalt soe, niiskusolud kuid mitte liiga kõrge; niiskusolud on head ning kasvuperiood kasvuperiood on võimalikult pikk, siis on põllumajanduslikud tegurid väga soodsad. Mullad viljakus Kui kõik need 3 tegurit on head, siis on selles piirkonnas head põuakindlus põllumajanudslikud tegurid. paksus, lõimis Reljeef tasane, mägine Kui maapind on tasane ning nõlva kalle pole väga suur, siis on nõlva kalle head tingimused põllumajanduseks. Majanduslikud: Kapital hooned Kui on olemas põllumajanduseks vajalikud asjad, siis masinad, seadmed sujub põllumajandus kindlasti paremini väetised seemned, tõu...
Geograafia KT kordamine 4. ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. 4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed *Põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast, jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. *Põllumajanduse võib kaheks jagada: naturaalmajandus (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline) PÕLLUMAJANDUS MÕJUTAVAD: LOODUSLIKUD TEGURID MAJANDUSLIKUD TEGURID Kliima Mullad Reljeef Kapital Tööjõud Valitsusepoliitik a *temperatuur *viljakus *tasane, mägine *hooned,masina *tööjõu kvaliteet *toetused *niiskusolud ...
Territoriaalveed- 12 meremiili laiune rannikumeri kuulub rannikuriigile, kes korraldab kalapüüki ja omab maavaru. Majandusveed- 200 meremiili laiune rannikumeri, kus riik korraldab kalapüüki ja kalakasvatust, kehtestab püügimahud, ammutab maavarasid, müüb kalapüügi õigusi teistele riikidele ja lubab teistel riikidel uurimustöid teostada. Meetmed kalavarude kaitseks: nõuded püünistele, kehtestatud kalade alamõõdud, püügikogused ja püügiajad, püügikeeld (nt vaalapüük on lubatud vaid teaduslikel eesmärkidel). Röövpüük- kalade massiline püük, ei jälgita varude taastumist ja see võib põhjustada liigi hävimise. N: Kaspia merest püütakse massiliselt tuuralisi, sest elanike jaoks on see ainsaks elatusallikaks. Kalarikkamad veed: 1) parasvöötme ja lähispolaarsetes vetes- külmas vees on rohkem hapniku ja planktonit. 2) külmades hoovustes. 3) jõgede suudmealades (jõed toovad kaasa toitaineid). 4) madalamad ääremered, kus on rohkem toitu. Kalarikka...
Maailma kalandus. 1) Territoriaalveed rannikuriigile kuuluv 12 meremiili ulatuses rannikumerd, kus riik organiseerib kalapüüki. majandusveed rannikuriigile kuuluv 200 meremiili laiune ala, kus kehtestatakse püügi kvoodid; korraldatakse kalakasvatust; teised riigid püüavad kala, teistavad uurimistöid teise riigi loal; maavarad kuuluvad riigile. avaookean maailmamere osa, mis ulatub majandusvetest kaugemale ning kus ei tegeleta kalandusega. 2) Meetmed kalavarude kaitseks: nõuded püünistele, kalade alammõõdud, kehtestatakse teatud liikide püügikulud, püügivahendid maksustatakse. Näiteks vallapüük, keelustati vaalade töönduslik küttimine. 3) Röövpüük teatud liikide massiline väljapüük nii, et ei jälgita järelkasvu ja seetõttu liik hävib. Näiteks tuuraliste püük Kaspia meres. 4) Kalarikkamad vee. 1. Külmas vees( külmad hoovused, parasvööde, lähispolaarse vööt...
Kalamajandus Kalavarad: 1. Kalad - 95% (tursk, makrell, tuunikala) 2. Koorikloomad (krevetid, vähid) 3. Molluskid (kalmaarid, teod, karbid) 4. Mereimetajad (vaalad, hülged) 5. Vetikad Varade jaotus vastavalt geograafilisele paiknemisele 1. Sisevete kalavarad - Antud riigi omand, kus siseveekogu asub - Väljamüük suhteliselt väike, aga kasvab - Kasutatakse enamasti siseturul 2. Rannikuvete varad - Territoriaalvete kalavarad - 3-12 meremiili rannikust - On rannikuriikide omand - On suhteliselt ebastabiilsed - Võidakse anda püügilubasid ka teistele riikidele vastavalt kvootidele - Majandusvete kalavarad - 200 meremiili rannikust - Vastavalt riikidevahelistele lepingutele võivad riigid müüa (Lõun...
Maailma kalandus ... Majandusharu, mis tegeleb kalade ja muu vee organismide püügi, töötlemise ja kasvatamisega. Mereorganismide osatähtsus kasvab pideval inimeste toidulaual. Kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A ja D vitamiini. 16% loomsetest valkudest saadakse kalast. ¼ kaladest tehakse: kalajahu ja õli. (loomasöödaks). Veeimetajate rasva kasutatakse keemia- ja farmaatsiatööstuses, vetikatest valmistatakse zelatiini, väetisi. Mereorganismidest ka ravimeid. Suurim püügimaht on Hiinas ja Peruus. Järgnevad Maroko, Jaapan, USA, Tsiili, Indoneesia, Venemaa, Tai, Norra Island. Kalavaesed piirkonnad Kalarikkad piirkonnad Süvaookean Madalad rannikumered, külmade hoovuste piirkonnas (lähis-ja lähispolaarvöötmes) Lähistroopilise ja polaarse avaookeani Suurte jõgede suu...
Põllumajandus 1. Mis on põllumajandus? Põllumajandus on majandusharu, mis hõlmab kõiki põllumajandussaadusi tootvaid majandusüksused ja need ettevõtted, mis aitavad saadusi esmalt töödelda (talud, farmid, põllumajandusühistud). 2. Agrokliimavöötmed. Iseloomustus. 1. Polaarkliima. Põllumajandusega tegeleda on võimatu 2. Lähispolaarkliima. Lühike vegetatsiooniperiood võimaldab viljeleda ainult kiirelt kasvavaid ja lühiajalist öökülma taluvaid taimi. 3. Parasvööde. Piirkonnas saab kasvatatada selliseid teravilju nagu order, rukis ja kaer. Samuti saab kasvatada kartulit, köögivilja, lina jm. 4. Lähistroopiline vööde. Aktiivsete temperatuuride summa võimaldab põldu harida pea aasta ringi ja saada kohati kaks saaki aastas. Merest kaugemal on sageli kõrbed ja poolkõrbed, kus taimekasvatus on võimalik oaasides või kunstliku niisutuse abil. 5. Troopiline vööde. Aktii...
Eesti Merendus Merendus on riigi majanduskasvu üks aluseid. Läänemere maade transpordisüsteemis omab meretransport mahud on kasvanud väga kiiresti tänu transiitvedudele. Eestis on väga kõrgelt arenenud parvlaevaliiklus olulist tähtust maantee- , raudtee-, sisevee-, ja lennutranspordi kõrval. Meretranspordi. Juba praegu on Tallinnk üks Baltimaade suurim parvlaevliikluse ettevõte. Merelaevandus on laialt levinud tööharu , mis on populaarne igal pool maailmas. Laevandus on tõhus ja kiire. Aina suuremad ja suuremad laevad suudavad transportida suuri hulki kaupa. Meretransport on äärmiselt avatud ka rahvusvahelise konkurentsile. Kalandus on Eesti üks põhilisi tööharu. Kõige rohkem püütakse räime , kilu , lõhet , ahvenat , särge. Eestis püütud kala saadetakse kas teise riiki või töödeldakse fileeks. Kala on ka tähtis maanteetranspordile. On seatud ka teatud kvoodid Eesti kvoodid Läänemerel 2006: - 31 490 ...
8. Põllumajandus,kalandus ja toiduainetööstus. Mõisted: Vegetatsiooniperiood- ehk taimekasvuperiood on ajavahemik, mille vältel taimed intensiivsselt kasvavad ja arenevad. Parasvöötmes kestab kevadiste öökülmade lõpust esimeste öökülmadeni sügisel Põllumajanduses taime kasvu algusest saagi koristuseni. Ekstensiivne põllumajandus- toodangu kasv tagatakse põllumajandusmaa laiendamise või kariloomade arvu suurendamisega; kasutatakse hõredalt asustatud piirkonnas, kus maad on palju ,kuid tööjõud on piiratud. Nt teraviljakasvatus,ransod,loomakasvatusmajandid parasvöötme rohtlates usa, Kanada,Argentina Intensiivne põllumajandus- toodangu juurdekasv saavutatakse väikeselt maaalalt suurte kapitalimahutustega,tööjõu või rohke väetiste abil. Kasutatakse tavaliselt kõrge arengutasemega tihedalt asustatud piirkondades nt piimakarjandus, ajandus, linnukasvatu, loomavabrikud. Mahepõllundu- toiduainete tootmine kemikaale ( st mineraalväetisi,putukatõr...
Tööleht: Kalandus ja vesiviljelus https://www.youtube.com/watch?v=TdpW2A1ZJNw Vasta õppefilmi ja õpiku lk 26-31 põhjal Kaimar Pihlapuu 1. Mis tegevusharud kuuluvad kalanduse alla? Kalandus on majandusharu,mis tegeleb kalade ja teiste veeorganismide püüdmise või kogumisega maailmamerest ja siseveekogudest,saagi töötlemise ning valmistoodangu turustamisega 2. Kes on kalur ja kes on kalamees? Kalur on inimene kes püüab kutselise kalapüügi vahenditega,kalapüügi seaduse kohaselt peab olema vähemal rannakaluri neljanda taseme kutse kvalifikatsioon. Kalamees on kalastaja kes käib hobi korras kala püüdma,kalastaja ei tohi oma saaki müüa erinevalt kalurist. 3. Milline püügivahend on kastmõrd? Püünis, mis koosneb juhtaiast, kuni kahest kariaiast, ühest või mitmest pujusest ja ühest või kahest pealt lahtisest kastist ehk pärast. Selle mõrra juhtaia lubatud pikkus...
Tööleht: Kalandus ja vesiviljelus https://www.youtube.com/watch?v=TdpW2A1ZJNw Vasta õppefilmi ja õpiku lk 26-31 põhjal Kaimar Pihlapuu 1. Mis tegevusharud kuuluvad kalanduse alla? Kalandus on majandusharu,mis tegeleb kalade ja teiste veeorganismide püüdmise või kogumisega maailmamerest ja siseveekogudest,saagi töötlemise ning valmistoodangu turustamisega 2. Kes on kalur ja kes on kalamees? Kalur on inimene kes püüab kutselise kalapüügi vahenditega,kalapüügi seaduse kohaselt peab olema vähemal rannakaluri neljanda taseme kutse kvalifikatsioon. Kalamees on kalastaja kes käib hobi korras kala püüdma,kalastaja ei tohi oma saaki müüa erinevalt kalurist. 3. Milline püügivahend on kastmõrd? Püünis, mis koosneb juhtaiast, kuni kahest kariaiast, ühest või mitmest pujusest ja ühest või kahest pealt lahtisest kastist ehk pärast. Selle mõrra juhtaia lubatud pikkus...
SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.Võrgupüük......................................................................................................................4 2.Seisevvõrgupüük............................................................................................................6 2.1 Seisevvõrgupüügitehnika..........................................................................................8 2.1.1 Püügipiirkonna ettevalmistus.....................................................................8 2.1.2 Võrkude ettevalmistus................................................................................9 2.1.3 Võrkude püügile asetamine........................................................................9 2.1.4 Kala väljavõtm...
Kalanduse vormid- rannapüük- väikeste kalapaatidega, Ida -ja Kagu Aasias. Ookeanipüük- suured kaasaegse tehnikaga kalapüügilaevad, USA, Jaapan, Venemaa Kalakasvatus- kala töödeldakse koheselt, annab suurema osa kalatoodangust. Vesiviljelus ehk akvakultuur- kalade ja teiste mereandide kasvatus meres, mageveekogudes, traditsioonilised kalakasvatuskalad: forell, lõhe, karpkala Majandusvöönd- väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, riik võib oma püügiõiguse rentida või maha müüa teisele riigile. 90% maailmamere kalast püütakse majandusvöönditest, mis moodustub 1/3 maailmamere pindalast. Territoriaalveed- ainult kalariigil on õigus korraldada kalapüüki, kasutada loodusvarasid, rajada tehissaari, kuni 12 miili. Suurimad kalapüügiriigid- Hiina, Peruu, Jaapan. Kalarikkad piirkonnad- Jaapan, Tsiili. Kalavarude paiknemine- kalavaesed- süvaookean, lähistroopilise ja polaarse avaookeani pinnakihid. Kalarikkad- madalad ranniku...
Viljandi Täiskavanute Gümnaasium Ingrid Lembavere Referaat Maailma kalandus ja vesiviljelus Viljandi 2017 Sisukord Teemad: 1. Maailma kalandus, selle mõisted 2. Vesiviljelus, selle mõisted 3. Kokkuvõte Sissejuhatus Maailma kalandus ja vesiviljelus on kindlasti, meie elu ühed tähtsad kaaslased. Kala on ju teada tuntud toit, mida me palju tarnime lisaks lihale ja paljule muule, mida on võimalik toota, kasvatada, või loodusest püüda. Kindlasti on teema huvitav, et mida need kaks valdkonda endast tegelikult kujutavad, mis on nende mõisted ja mida need haldavad. Maailma kalandus Kalandusega seotud mõisted: Territoriaalveed rannikuriigile kuuluv 12 meremiili ulatuses rannikumerd, kus riik organiseerib kalapüüki. Majandusveed rannikuriigile kuuluv 200 meremiili laiune ala, k...
Ülevaate koostamine ühe maailma riigi põllumajandusest, kalandusest ning metsandusest. Eesti Põllumajandus Põllumajandusliku maana on Eestis kasutusel ligi 1,5ha, mis moodustab kokku 32% Eesti pindalast. Eesti põllumajanduslik maa jaguneb: 1. Haritav maa 25% põllumaa, puuviljaia ja puukooli ning püsirohumaa (turvasmuldadel paiknev haritav maa). 2. Looduslik rohumaa 7% on rohumaa, kus on säilinud looduslik rohukamar ning kus inimtegevus piirdub põhiliselt rohusaagi kasutamisega./looduslikud karjamaad ja looduslikud niidud + metsamaa 45%, vee alune maa 6% ja muu maa 17% Arvestades rahvaarvu on Eestis põllumajandusliku maa pindala suur 0,8ha ühe inimese kohta. Nii palju põllumajanduslikku maad inimese kohta on vaid vähestes riikides. Põllumajandusliku tootmisega tegelevad peamiselt: 1. Talud 2. Riigiettevõtted 3. Ühistud Põllumajandus...
Esmasektor Kutsutakse ka hankivaks sektoriks. Siia kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Mõne klassifikatsiooni puhul ka maavarade kaevandamine. Kui laiemalt vaadata siis tuleks siia liita ka toorainet töötlevad harud, nagu toiduaine-, kerge ja metsatööstus. Esmasektori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähem arenenud ühiskondades on suurem osa inimestest hõivatud just selles sektoris. Põllumajandus Peamiseks ressursiks on põllumajandusmaa, mis maismaast hõlmab ligi kolmandiku. Põllumajandusmaa jaguneb haritavaks maaks (10%) ja looduslikuks rohumaaks (21%). Iga riigi põllumajanduse struktuur on erinev, see sõltub: looduslikest tingimustest, ajaloolistest iseärasustest, sotsiaalmajanduslikest suhetest ja rahvuslikest traditsioonidest. Põllumajanduse allharud: Tai...
Põllumajandus, metsandus, kalandus 1)Kõige vähem haritavat maad ühe elaniku kohta on Aasias, sest selle maailmajao rahvaarv on väga suur. 2)Euroopas asub Põhja- Euroopa tasandik, kus paksud viljakad muldade kihid ja küllaldased sademed võimaldavad kasvatada erinevaid põllukultuure. Samuti asub Euroopa pehme kliimaga alal. 3)Omatarbeline põllumajandus- toodetakse vaid enda tarbeks. Põhiliselt Lõuna riigid(Aafrika...) 4)Kaubanduslik põllumajandus- toodetakse müügiks. Põhilised Põhja riigid(Euroopa...) 5)Spetsialiseerunud piimakarjatalu- Toodetakse liha ja piima, toodetakse suurtes kogustes, tööd teevad palgatöölised, suur osatähtsus tehnoloogial. (äriteenused- veterinaar, masinhoole) 6)Spetsialiseerunud teraviljatalu- Toodetakse teravilja, tagasihoidlik saagikus, vähene tööjõukulu, kasutatakse moodsat tehnikat. (äriteenuseid- elevaatorid, masinhoole, valveteenistus) 7) a)Rantsos elavad loomad karjamaadel, aga lo...
METSAMAJANDUS-on majandusharu,mis tegeleb metsa kasvatamise,kaitse,valve ja majandamisega. METSAVARUD-on looduslikud metsad,kust saadakse puitu ning muid vajalikke hüvesid. METSAKASVATUS-on taimekasvatusharu,mis tegeleb metsa uuendamisega looduslikul või kunstlikul teel,et saada sellest hooldusraiete ja muude võtete abil võimalikult kvaliteetne raieküps mets. METSATÖÖSTUS-on tööstusharu,mis tegeleb puidu varumise-,esmase töötlemisega ja selleks vajaliku teenuste osutamisega. ÖKOSÜSTEEM-on looduse isereguleeriv tervislik süsteem,mis koosneb organismidest ja eluta keskkonnast,mida organismid mõjutavad. METSAMAJANDUS:kasvatab,valvab,teg.majandamisega. METSATÖÖSTUS:tselluloosi ja paberitööstus ,metsa keemiatöötlus,puidutöötlus. METSAVARUD ISELOOMUSTAVAD METSAVARUD:metsa pindala(Ha),metsandus(%),puiduvaru ja metsavaru(M) METS_taime kooslus kus on peamiselt taimed puud. OKASMETSAD-asuvad parasvöötmes,kokku 34%.Euraasias,P-Am.mandril(Kanada,US...
Kalade ehitus ja mitmekesisus Andrus Metsma Rapla Ühisgümnaasium 2006 Kala siseehitus Kala kereosas selgroo all paikneb suur kehaõõs, kus asuvad siseorganid. Kala siseehitus Kala välisehitus Kala skelett Lesta areng Lesta vastne ja maim sarnaneb väliselt teiste kaladega. Täiskasvanud lest muutub aga tüüpiliseks põhjakalaks. Kala areng Viljastatud Kala vastne Kala maim kalamari Kala areng toimub moondega. Kala vereringe Süda asub kehaõõne eesosas ja koosneb kojast ja vatsakesest. Kaladel on kahekambriline süda ja üks suletud vereringe. Südamest lähtuvaid sooni nimetatakse arteriteks ja südamesse verd toovaid sooni veenideks. ...
ESMASEKTOR Taani tasane, parasvöötme mereline kliima, aktiivsete temp summa umbes 2500, vegetatsiooni periood 9 kuud, sademeid aastas 400 800mm, enam jaolt viljakad pruunmullad, kapitali jagub, põhuneb moodsal tehnoloogial, kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud, turg lähedal, riik toetusi ei ann, toetused EL. Põlluharimiseks ebasoodsad alad polaarne vööde (arktiline, antarktiline), lähispolaarne vööde, troopiline vööde. Põlluharimiseks soodsad alad soe parasvööde, mõõdukas parasvööde, lähistroopiline vööde. Eesti asub mõõdukas parasvöötmes. Haritav maa ühe elaniku kohta Okeaania 1,94ha, Ida Aasia 0,10ha. Põllumajanduslik maa haritav maa (põllud, mitmeaastased istandused), looduslik rohumaa (niidud, kõrbete karjamaad). Nisu Kesk ja Lõuna Euroopa, Põhja ja Kesk Ameerika, Ida Aasia, Lõuna Kanada, Venemaa, Hiina, Usa. Mais Lõuna Euroopa, Ida Aasia, USA, Lõuna Ameerika lõuna ja ida osa, Us...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM LILY KRASSOVSKI 10 BH METSANDUS,PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS REFERAAT Juhendaja: Reet Sai Tarmo Oidekivi Pärnu 2015 1. METSANDUS · METSAMAJANDUS · Metsamajanduse tegevusvaldkonna eesmärgiks on olla maksimaalselt efektiivne metsamajanduslike tööde korraldaja riigimetsas ning korraldada kõigi metsahalduse valdkonna poolt ülesandeks püstitatud metsamajanduslike tööde teostamine ettenähtud tingimustel (tähtaeg, kvaliteet).Metsa majandamine hõlmab mitut tegevust: metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse. · METSAHALDUS Metsahalduse tegevusvaldkond jälgib, et metsa kasutamise ja kasvatamise vahel püsiks tasakaal. Metsahalduse tegevusvaldkonnas töötavad inimesed hindavad metsavarusid, planeerivad ja hindavad metsakasvat...
Geograafia. Kalandus. Metsandus. KALANDUS Kalandus on majandusharu, mis on keskendunud mereandide püügile. (kalad, krevetid, kalmaarid, homaar, pärlid, vetikad, krabid). Hülgepüügi ja valapüügiga üldjuhul ei tegeleta. Va. vaalapüüdjad Jaapan ja Norra (rahvustoit) ja Venemaa põhjarahvad tsuktsid ja eskimod, kes kütivad hülgeid. Kalapüük Valdav osa maailma kalasaagist püütakse madalatest rannikumeredest. 67 % maailmamerest 16% magevee kalakasvatus 10% mere kalakasvatus 7% sisevetest (enamuses arengumaad; India, Bangladesh, Indoneesia (Hiina)) 1. Atlandi ookeani põhjaosa (eriti Norra meri, Ameerika rannikualad). Kalavarud külmas vees suuremad (hapnik lahustub paremini) - Labradori hoovus. Soe Golfi hoovus toob toidu (mineraalide ja toitainete lahustumine suurem - plankton. Parasvöötmes on kõige suurem produktiivsus. liigid: heeringas, krevetid, rannakarp, krabi, hõbeheik, tursk, makrell, saida, moiva 2) Ka...
1. Tehnoloogilised murrangud: I Itaalias varaindustriaalne tekkisid pangad,börsid,uued loomatõud,taimesordid,kellad,trykikunst IISuurbritanniashilisindustriaalneaurumasin,vedur,kivisöe laialdane tarbimine,vabrikutööstuse levik III Euroopas hilisindustriaalne teras,nafta,bensiin,auto,telefoniside,raadio,lennukid IV - postindustriaalne tuumatehnika,kosmose tehnika arvutite ilmumine 2.Riigi arengutaseme näitajad a)Millised majanduslikud näitajad? Sisemine kogutoodang - SKT aastajooksul riigi majandusterritooriumil toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus(arvestataxe ainult lõpptoodangut) Rahvuslik kogutoodang - RKT aastajooksul riigi tootmisressurssidega toodetud kaupade teenuste kogusumma,millele on juurde arvestatud eksportdi ja impordi saldo. Ostujõu pariteet erinevate riikide kaupade võrdlemine dollarites. 1.Madala sissetulekuga riigid RKT 785$ 2.Keskmise sissetulekuga riigid RKT 10000$ 3.Kõrge sissetuleku...
Eesti põllumajandus, kalandus ja metsandus Referaat Pärnu 2011 SISSEJUHATUS Teemaks valisin Eesti põllumajanduse, kalanduse ja metsanduse tutvustamise, referaadi eesmärgiks on anda ülevaade antud valdkondadest Eestis, nende kohta käivast statistikast ja ka kitsaskohtadest. Eesti põllumajandus Põllumajanduse osa SKT-st(sh kalandus): 1,5% (2009) Põllumajanduse osakaal tööhõives: 3,9%, maapiirkondades 10,4% (2009) 2010. aasta põllumajandusloenduse andmetel oli Eestis 19 700 põllumajanduslikku majapidamist, põllumajanduslike majapidamiste arv on eelmise, 2001. aasta loendusega võrreldes Eestis vähenenud kolm korda, kaovad eelkõige väikesed alla 10-hektarilised majapidamised, kasvanud on suurte majapidamiste osatähtsus, mis on üldine trend kogu Euroopas. Eestis on kasutusel ca 830 000 hektarit põllumaad. Põllumajanduse olulisim tootmisharu on loomakasvatus, millest on suurima osatähtsusega piimakarj...
Põllumajandus Põllumajanduse tähtsus · Varustada elanikkonda toiduga · Varustada loomakasvatust söödaga, · Varustada toorainega tööstust ja tekstiilitööstust, naha- ja jalatsitööstust, Farmaatsiatööstus Soodne asend Soodustavad tegurid Hispaania, Itaalia Lähistroopiline kliima,Keskmine temperatuur on soodne , sademete hulk on piisav, niiske Ukraina - viljakas mustmuld (tüse Poola - tasane ala Ebasoodne asend Takistavad tegurid Liiga mägine teraviljaks- itaalia Norra, rootsi, Soome mägine, ebatasane pinnamoodi, temp. On kõikuvad Austraalia- kõrbestunud ja kõrbe alad Island - Külm, vulkaaniline tegevus, igikeltsa peal on mandrijää ! Riigi põllumajandust iseloomustavad ·...
PÕLLUMAJANDUS 1. Mis ajast ja mis piirkonnast pärinevad arvatavasti maailma esimesed põllud? 8000 eKr, Karacadagis (tänapäeva Türgi aladelt) 2. Mida kasvatati esimestel põldudel? nisu, oder, hernesordid, lääts, lina 3. Kuidas tänapäeval inimesed põllumaad juurde saavad? Põllumaad saadakse metsade maharaiumisel, liigniiskete alade kuivendamisel, veekogude arvelt - poldrid 4. Mis on poldrid ja kuidas neid tehakse? Polder on mere või mõne muu veekogu eest kaitstud ja kuivendatud ala, mis enamasti asub naaberveekogust madalamal. KUIDAS TEHAKSE? 5. Nimeta kiukultuure ja õlikultuure. Too näiteid riikidest, kus neid kasvatatakse ja mis tooteid neist tehakse kiudkultuurid riik näide puuvili India riided lina Venemaa riided kanep Prantsusmaa nöör d...
Põllumajandus Põllumajandus on majandusharu, kus tegeldakse taime ja loomakasvatusega, et saada toorainet toiduainetööstusele ja mõningal määral ka muudele tööstusharudele (naha, tekstiilitööstus jt.). Põllumajanduses on peamiseks tootmisvahendiks maa. Kaasaegne põllumajandus vajab ka mitmesuguseid teenindavaid harusid nagu tõu ja sordiaretus, maaparandus, teadusnõuanne, koolitus ja täiendõpe, toodangu säilitamine, turustamine ja reklaam, pangateenused, jpm. Nii kujuneb kompleks majandustegevusi, mis on omavahel tihedalt seotud. Põllumajanduse arengut mõjutavad tegurid Põllumajandusega tegelemise võimalikkuse määravad looduslikud tegurid. Paremad eeldused põllumajanduse jaoks Eestis on tasase või lainja pinnamoega, soodsa veereziimi ja piisavalt viljakate muldadega piirkondades: Pandivere ja Sakala kõrgustikul, Vooremaal, Harju, Viru ja KaguEesti lavamaal ning KeskEesti tasandikul. Kuid peale looduslike tingimuste mõjutava...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KI KALA- JA KALATOOTED Referaat Õppejõud: Mõdriku 2009 Siskukord Siskukord....................................................................................................................... 2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Kala tähtsus talurahva toidus.........................................................................................4 Kalade bioloogiast......................................................................................................... 7 Kalade haigused.........................................................................................................8 Difüllobotrioos...................................
GEOGRAAFIA Maailma makromajandus Majadustegevust mõjutavad tegurid: 1. Looduslik keskkond 2. Kultuuriline tagamaa 3. Tehnoloogilised võimalused 4. Tööjõu haridustase 5. Riigi poliitilised otsusesd Tänapäeva majandusele iseloomulikud jooned: 1. Globaliseerumine 2. Väga aktiivne rahvusvaheline majandus 3. Tööjõu aktiive liikumine 4. Välisabiprogrammid 5. Rahvusvaheliste firmade domineerimine majandses Majanduse aregutase sõltub otseselt ühiskonna arengutasemest, st millist tootmisviisi kasutatakse. Majandusliku arengutaseme järgi võib maailma jagada kaheks: Põhjaks ja Lõunaks. Seoses maailma polariseerumisega arenenud ja arenevateks riikideks (Põhjaks ja Lõunaks) on tänapäeva majanduses järgmised iseloomulikud jooned: 1. Abiprogrammide väga suur vajadus Lõunariikides. 2. Looduskasutus on paljudes maailmariikides ebaotstarbekas (globaalsed ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Müüja Kati Salak Kala ja Kalatooted referaat Juhendaja: Kaie Pärn PÄRNU 2012 SISUKORD Sisukord......................................................................................3 Sissejuhatus................................................................................4 Kala tähtsus talurahva toidus.....................................................4-6 Kalade haigused.........................................................................6 · Difüllobotrioos................................................................6-7 · Gaasimullihaigus........
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .....................................................................
9GEOGRAAFIA EKSAM 2017 1. Maa siseehitus. Ookeanilise ja mandrilise maakoore võrdlus. Maa sisemus jaguneb kolmeks suuremaks geosfääriks: maakoor, vahevöö ja tuum. Maa pindmine kest kivimiline koor on meie planeedi unikaalse geoloogilise arengu tulemus. Maakoore paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all 80 kilomeetrini mandrite kõrgmäestike all. Koostise, ehituse ja arenguloo järgi jaotub maakoor selgelt kaheks: mandriliseks ehk kontinentaalseks ja ookeaniliseks maakooreks. Võrdlus Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Vanus Kuni 4 miljardit aastat Noor, kuni 180 miljonit Paksus 20-80 km Õhem, 3-15 km Ehitus/koostis Tard-, moonde- ja settekivimid Tard- ja settekivimid Tihedus 2,7 g/cm3 Tihedam, 3,0 g/cm3 Uuenemine Häv...
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend..............................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
