Kordamisküsimused terminite ja raku kohta: 1.Ülesanne – Ühenda paarid. Kraniaalne - peapoolne Kaudaalne - sabapoolne Dorsaalne - selgmine Ventraalne - kõhtmine Mediaalne - keskmine Lateraalne - külgmine Proksimaalne - kehale lähedal asetsev Distaalne - kehast kaugemal asetsev Radiaalne - kodarluumine Ulnaarne - küünarluumine Palmaarne - pihkmine Tibiaalne - sääreluumine Fibulaarne - pindluumine Plantaarne - taldmine Abduktsioon - eemaldamine Aduktsioon - lähendamine Ekstensioon - sirutamine Fleksioon - painutamine Rotatsioon - pöörlemine Supinatsioon - väljapööramine Pronatsioon - sissepööramine Tsirkumduktsioon - koonusliikumine 1. Nimeta 2 raku peamist osa! rakutuum (reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse) ja tsütoplasma (võimaldab hormoonidel liikuda) 2. Mis on rakumembraani põhilised osad? Rakumembraan koosneb peamiselt valkudest ja lipiididest. 3. Nimeta 3 rakumembraani ...
Rakk, kude, nahk 1. Raku osad ja nende ülesanded. Vastus: Tsütoplasma- täidab ühtlaselt kogu raku ja seob ühtseks tervikuks kõik rakuosad. Rakutuum- juhib raku elutegevust ja paljunemist, sisaldab pärilikkusainet. Mitokondrid- varustavad rakke energiaga. Rakumembraan- katab rakku, läbi selle toimub aine- ja energiavahetus. 2. Miks ühe organismi rakud erinevad, kuigi sisaldavad sama pärilikku infot? Vastus: Erinevates rakutüüpides kasutatakse erinevat pärilikku infot. 3. Mitu kromosoomi on inimesel? Vastus: Inimesel on 46 kromosoomi. 4. Selgita mõistete rakk, kude, elund, elundkond vahelisi seoseid ning too näiteid. Vastus: Rakkudest moodustub kude, kudedest moodustub elund, elunditest moodustub elundkond. Närvirakk -> närvikude -> peaaju -> närvisüsteem Lihasrakk -> lihaskude -> jalalihas -> tugi-ja liikumiselundkond 5. Epiteelkudedele iseloomulikud tunnused. Epiteelkudede ülesanded. Näärmed. Vastu...
Rakuhingamise kulg 1. Glükolüüs – Glükoosi jagunemine kolmesüsinikuliseks ühendiks. 2. Tsidraaditsükkel – Kolmesüsinikulise ühendi jagunemine CO2(-ks). 3. Hingamisahel – Kogu saadud energia salvestub ATP(-desse). Raku hingamine – Glükoosi lagundamine hapniku abil. Selle käigus saavad rakud energiat. Toimub kõikides organismides. *Fotosünteesi käigus tekkinud hapnik pärineb vee molekulidest. Fotosüntees Sümbioos – mõlemad saavad kasu Tülakoid – Kambrike, millel on oma membraan. Fotosünteesi valem: 6CO2+H2O+footonid=C6H12O6+6O2 Fotosünteesi kulg 1. Valgusstaadium toimub tülakoidi membraamis vaja on valgust lähteained: klorofüll, vesi saadused: vesinikioonid, hapnik, ATP 2. Pimedusstaadium toimub stroomas ei vaja valgust lähteained: vesinikioonid, süsihappegaas, ATP saadus: glükoos Orgaanilised ained ...
Taimerakk ja loomarakk *Kõik organismid koosnevad rakkudest. *Uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemise tulemusel. *Raku avastas 1665.a inglane R. Hookie. *Rakk on organismide ehituslik ja talituslik üksus! *Eeltuumsetel rakkudel puudub tuum, eeltuumsed rakud on bakteritel. Nende organismide rakkudes pole rakutuum eristunud, st pärilikkusaine ei ole tsütoplasmast membraaniga ühendatud. *Päristuumsetel rakkudel on rakutuum. Rakutuum on ümara kujuga, suhteliselt suur ning rakutuuma katab kahest kihist koosnev tuumaümbris. Selles on poorid, mille kaudu rakusisene plasma on ühenduses teda ümbritseva tsütoplasmaga. Need poorid võimaldavad info- ja ainevahetust rakutuuma ja tsütoplasma vahel. *Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet! Nendest oleneb, milliseks kujuneb rakk ja organism tervikuna. *Kromosoomides on geenid, need juhivad raku elutegevust. *Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma. ...
Rakk - tsükoloogia (rakuõpetus) Rakk- kõige väiksem organismi koostisoada, kellel on kõik elutunnused. (10-100 mikromeetrit, kõige väiksem 0,1mikromeetrit) Rakk koosneb teda ümbritsevast rakumembraanist, tsütoplasmast ja selle sees olevatest organellidest. Rakuteooria- bioloogia aluspõhimõte Rakuteooria peamised seisukohad: 1) Kõik organismid koosnevad rakkudest 2) Uued rakud tekiad ainult olemas olevate rakkude jagunemisel 3) Rakul on olemas kõik elutunused 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Organismid jaotuvad: 1) Üherakulised e ainuraksed organismid, kelle keha koosneb ühest rakust (nt protistid) 2) Hulkraksed e organismid, kelle kehad kosnevad paljudest rakkudest Rakud jaotatakse: 1) Eeltuumsed e prokarüoodid (nt bakterid) 2) Päristuumsed e eukarüoodid Selgroogsete loomade põhikoed Elu mõõtkava: Aatom 0,1nm > molekul 1nm ja valgumolekul 10nm > viirus 100nm > mitokonder 1µm > bakter 1-10...
PÄRILIKKUS Pärilikkus on organismide omadus omandada oma eellaste tunnuseid ja anda neid edasi oma järglastele. Pärilikkuse materjaalsed kandjad (kromosoomid), mis koosnevad DNA-st ja valkudest. Mittesuguliselt paljunevad organismid saavad alguse ühest vanemast ja võivad seetõttu olla päriliku materjali poolest temaga identsed. Ristviljastumisega sugulisel paljunemisel saab aga uus organism poole kromosoomidest isas- ja poole emasorganismilt. Seetõttu ei ole sellised isendid kunagi kõigi tunnuste poolest ühe vanema sarnased: nad ühendavad endas mõlema vanema tunnuseid. Millel põhineb organismi pärilikkus? Pärilikkuse kandjad on kromosoomid. Päristuumsetel organismidel paiknevad need rakutuumas. Hulkrakse organismi kõigis keharakkudes on enamasti ühesugune arv kromosoome. Näiteks koosneb inimese diplodine kromosoomistik 46 kromosoomist. Naisel jaguneb see 23-ks homoloogiliste kromosoomide paariks. Igas kromosoomis asuvad geenid määravad...
Süstemaatika- teadusharu, mis rühmitab organisme sarnasuse alusel. Süstemaatika üksused: Riik- loomad ( kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad), taimed ( kattseemnetaimed, paljasseemnetaimed, sõnajalgtaimed, sammaltaimed ), seened, bakterid, protistid(algloomad,vetikad, osad seened). Eluslooduse süsteem: Riik-loomad, Hõimkond-keelikloomad,Klass- imetajad,Selts- kiskjalised,Sugukond- kaslased,Liik- kodukass. Viirused Viiruse ehitus: valguline kate e kapsid, nukleiinhape (DNA) või RNA), ümbris- peremeesraku membraanis kapsid. Viiruse lüütiline elutsükkel- viiruse sisenemisel rakku järgneb kohe viiruse osakeste tootmine raku poolt ja järgneb raku surm. Viiruse lüsigeene elutsükkel- viirus siseneb rakku, liitub rakukromosoomidega ja püsib seal inaktiivses olekus, mõne ja mõneajapärast läheb üle lüütilisse ja muutub aktiivseks. Viiruse eluta tunnused- pole ainevahetust, ei paljune iseseisvalt, pole rakulist ehitust, ei kasva ega aren...
Päristuumne rakk Referaat Sisukord Robert Hook ...............................................................................................................................3 K.E. von Baer .............................................................................................................................4 Rakuteooria ................................................................................................................................5 Joonised: Taimerakk ..................................................................................................................................6 Loomarakk .................................................................................................................................7 Seenerakk...................................................................................................8 Organellid:...
Eukarüootne rakk. Rakumembraan ja rakutuum. Ehitus ja funktsioonid; Rakuorganellid; Taime-, looma- ja seeneraku võrdlus. Rakumembraan Kõik rakud on kaetud rakumembraaniga. Kuigi rakke on väga palju erinevaid, on rakumembraani ehitus kõigil väga sarnane. Lisaks raku välismembraanile on eukarüootsetes rakkudes ka membraanidega kaetud organellid. Rakumembraanil on kaks funktsiooni: 1. Eraldada raku sisekeskkond väliskeskkonnast; 2. Võimaldada ainete liikumist raku sisekeskkonnast väliskeskkonda ja vastupidi. Rakumembraani ehitus Rakumembraanid on ehitatud lipiididest, sealjuures peamiselt fosfolipiididest, valkudest ja süsivesikutest. Kõigil neil molekulidel on omad ülesanded. 1. Vesikeskkonnas, mida raku sise- ja väliskeskkond on, moodustavad fosfolipiididide molekulid spontaanselt kahekihilise struktuuri. Hüdrofoobsed otsad hoiavad seejuures sis...
Rakud Tsütoloogia on bioloogia haru, mis käsitleb raku ehitust. Kõik organismid koosnevad rakkudest. Rakuks nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa. Rakk on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat toota, kasvama ja end taastootma. Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse kõik organismid prokarüootideks ja eukarüootideks. Eukarüootsed ehk päristuumsetel esineb rakutuum. Nt taime- ja loomarakk. Prokarüootsed ehk eeltuumsetel puudub rakutuum ja mebraansed organellid. Nt bakterirakk. Taime- ja loomaraku ühised osad Mõlemal rakul on rakumembraan, mis ümbritseb rakku ja selle tsütoplasmat. Rakumembraan koosneb peamiselt fosfoloipiididtest ja valkudest. See teostab raku energia- ja ainevahetust ja kaitseb rakku välismõjude eest. Mõlemal rakul on tsütoplasma, mis on poolvedelaks rakusisekeskkonnaks. Tsütoplasma seob kõik raku osad omavaheliseks terv...
Raku ehitus ja talitlus 3.1 Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval. See moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb kudesid keskkonnamõjutuste eest. Lihaskoe rakud on pikliku kujuga ning on võimelised oma mõõtmeid muutma. Lihaskudesid on kolme tüüpi: vöötlihaskude (skeletilihased), silelihaskude (siseelundite ehitus), südamelihaskude. Sidekoe rakud asetsevad hajusalt, enamatsi ümbritseb neid palju rakuvaheainet. (luukude, rasvkude, veri). Sidekude ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab ka kaitseülesannet. Närvikoe rakud ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega, neist on moodustunud pea ja seljaaju ning nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed. Omane on erutuvus ja erutuvuse juhtimine. Ülesandeks on o...
Rakk Kõik organismid koosnevad rakkudest. Tsütoloogia on bioloogia haru, mis käsitleb raku ehitust. Rakk on organismi ehituslik ja talituslik üksus. Eeltuumsed rakud (prokarüootsed) Päristuumsed rakud (eukarüootsed) · Bakterid *Taime ja loomarakud · Rakutuum pole eristunud *Rakutuum Rakutuum Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. · Rakutuuma katab tuumaümbris · Tuumaümbrises paiknevad poorid ühendavad rakutuuma plasmat ja tsütoplasmat. · Rakutuumas paiknevad kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. · Inimesel on 46 kromosoomi. Raku ehitus · Raku ümber on tsütoplasma, mis sisaldab palju vett ning milles on lahustunud ained. · Tsütoplasmas paiknevad organellid ehk raku osad. · Tsütoplasmavõrgustik koosneb kanalitest ja nende laienditest, mida mööda lii...
Organismid koosnevad rakkudest Tartu Kesklinna Kool 8 klass 2006 Rakk · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemise tulemusena. Kingloom. Kinglooma paljunemine. Rakkude uurimine · Bioloogia haru, mis uurib raku ehitust nimetatakse TSÜTOLOOGIAKS. · Raku avastas 1665. aastal Inglise teadlane Robert Hooke. · Rakke uuritakse mikroskoobiga. Raku elutegevus · Raku elutegevust juhib rakutuum. · Organismid jaotatakse kahte suurde rühma: eeltuumsed (prokarüoodid) ja päristuumsed (eukarüoodid). · Eeltuumsed rakud on bakterid nende rakkudes pole rakutuum eristunud. · Päristuumsete organismide rakkudes (taime-, looma-, seene-, vetikarakkudes ja algloomades) on rakutuum. Rakutuum · Tuumaümbris info- ja ainevahetus rakutuuma ja tsütoplasma vahel. · Rakutuumas on kromoso...
Organismid koosnevad rakkudest Tartu Kesklinna Kool 8 klass 2006 Rakk · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemise tulemusena. Kingloom. Kinglooma paljunemine. Rakkude uurimine · Bioloogia haru, mis uurib raku ehitust nimetatakse TSÜTOLOOGIAKS. · Raku avastas 1665. aastal Inglise teadlane Robert Hooke. · Rakke uuritakse mikroskoobiga. Raku elutegevus · Raku elutegevust juhib rakutuum. · Organismid jaotatakse kahte suurde rühma: eeltuumsed (prokarüoodid) ja päristuumsed (eukarüoodid). · Eeltuumsed rakud on bakterid nende rakkudes pole rakutuum eristunud. · Päristuumsete organismide rakkudes (taime-, looma-, seene-, vetikarakkudes ja algloomades) on rakutuum. Rakutuum · Tuumaümbris info- ja ainevahetus rakutuuma ja tsütoplasma vahel. · Rakutuumas on kromoso...
Paljunemine 1. Selgitage mõisted. ( 6 punkti ) Mitoos raku jagunemine, mis on vajalik kas organismi kasvamiseks või rakkude asendamiseks. Keharakkude jagunemiseviis. Päristuumse raku jagunemisviis,kus tütarrakud on identsed e. diploitsed. Homoloogilised kromosoomid kromosoomi paar, mida on 23 paaris (kromosoome ise on 46) Tsütokinees mitoosi või meioosi lõpul toimuv raku tsütoplasma jaotumine. Menstruaaltsükkel ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni olev ajavahemik (28 päeva) Kliiniline surm kus inimese pulss, südamelöögid ja hingamine katkevad, kuid taastuvad loetud minutite jooksul. Sperm isassuguraku seemnerakk, mis moodustub isasorganis. 2. Täida lüngad. ( 9,5 punkti ) Mittesuguline paljunemine on kõige lihtsam paljunemisviis, mis leiab aset paljudel taimedel ja alamatel loomadel. Neid paljunemisviise on palju...
Rakuõpetus Rakuõpetus ehk rakuteadus ehk _________ on bioloogiateadus , mis uurib raku ehitust ja talitlust.Rakuteadusega tegelevat teadlast nimetatakse _________. _________ leiutamine 1595. aastal võimaldas näha mikroskoopilist elu ja hiljem ka uurida lähemalt rakke.Loomorganismide,sealhulgas ka inimese ehituses saab eristada nelja põhilist koetüüpi : _________ , _________ , ________ ja _________. Üldise ehitusplaani alusel saab eluslooduse jagada kaheks suureks rühmaks : ___________ ja ___________ organismideks. Vastavalt __________ esinemisele rakus jaotatakse kõik organismid kahte rühma : eeltuumsed ehk __________ ja päristuumsed ehk ___________. Iga rakk on ümbritsetud ___________, kuid taimerakul esineb lisaks sellele ka __________.Raku sisemus on täidetud poolvedela aine - ___________ , mis seob organellid ühtseks tervikuks.Tuumasisest plasmat nimetatakse ___________. Tuuma olulisemad osad...
3.1. Rakuteooria kujunemine · Tsütoloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. · Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. · Schleiden töötas Tartu Ülikoolis. Järeldas, et kõik taimed on rakulise ehitusega. · Schwann järeldas, et kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega. · Karl Ernst von Baer töötas Tartu Ülikoolis. Avastas munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. · Virchow iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. · Kolm olulist seisukohta: o rakud tekivad ainult rakkudest (mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu); o uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel; o organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. · Rakuteooria on bioloogia üks nurgakive. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. See avaldub selles, et teatava talit...
RAKUD Märjamaa Gümnaasium Anni Jansen, Kärol Metsmaa, Greete Raudsepp 11B Loomaraku ehitus Loomaraku osade ülesanded Loomraku mikroskoobifotod Taimeraku ehitus Taimeraku osade ülesanded · Mitokonder- raku varustamine energiaga · Plastiidid- annavad taimele omase värvuse · Vakuool- rakumahla mahuti · Tsentraalvakuool- aitab hoida rakku sisemise pinge all · Plasmodesm- on ülipeened tsütoplasmaniidid, mis ühendavad omavahel rakke · Rakukest- oma jäikusega annab kogu taimele tugeva teose · Rakumembraan- reguleerib ainete liikumist raku ja selle väliskeskkonna vahel · Ribosoomid- seal kulgeb valgu süntees · Rakutuum- säilitab raku pärilikku informatsiooni ja kontrollib raku elutegevust · Golgi kompleks- lõpeb valkude töötlemine, osaleb ka rakumembraani ja rakukesta süteesil · Tsütoplasma-on poolvedel rakusisekeskkond, milles toimuvad kõik raku elutegevusprotses...
1)rakk-organismi kõige väiksem koostisosa millel on kõik elutunnused 2)rakuteooria-bioloogia aluspõhimõte 3)rakuteooria peamised seisukohad 1)kõik organismid koosnevad rakkudest 2)uued rakud tekivad ainult olemas olevate rakkude jagunemisel 3)kõiki elutunnused 4)organismid jaotuvad 1)1rakulised-organism kelle kehakoosneb 1rakust nt protistid 2)hulkraksed 5)rakud jaotuvad eeltuumsed ja päristuumsed 6)tsütoloogia-rakuõpe,uurib rakkude ehitust,talitust 7)rakk koosneb teda ümbisevast rakumembraanist tsütoplasmast ja selle sees olevatest organellidest 8)tsütplasma-poolvedelrakusisu,milles paiknevad organellid. 9)tsüttähtusus 1)aitab säilitada raku kuju 2)seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks,kindlustab nende koostööd 3)tagab toitainete laialikandumist rakus 10)Organell-eri talitlusega rakuosa,mis on ümbritsetud membraaniga, organellid-arvatavasti endosümbiootilisepäritoluga organoidid-raku tsütoplasmas olevad spetsialisee...
Kordamine bioloogia tööks 1. Rakutooria! · Kõik organismid on rakulise ehitusega · Iga rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel · Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas 2. Bakteri, loomaraku ja taimeraku organellid joonisel! BAKTERIRAKK LOOMARAKK 3. Kirjelda järgmisi organelle! · Rakumenbraan- koostisesse kuuluvad põhiliselt fosfolipiidid, valgud. Rakumembraan on imeõhuke, on ta väga tugev ja paraneb purunemise korral ise. · Rakutuum sisaldab pärilikku informatsiooni ning ta juhib raku elutegevust. Rakutuuma ümbritsevad kaks membraani. · Kloroplast- rohelist värvi, taime fotosüntees · Mitokonder- välismembraan, sisemebraan, harjakesed, maatriks 4. Kõigi rakuorganelli ülesanded! · Rakumenbraan- kaitseb ja ...
Kokkuvõte secunda teisest bioloogia kontrolltööst läbi aastate (2005-2010) * 1. Osa Mõisted (1p) -) Eukarüoot päristuumne organism, mis omab piiritletud tuuma ja membraani organelle. -) Prokarüoot eeltuumne rakk, millel puudub konkreetselt piiritletud tuum ja membraansed organellid. -) Pinotsütoos vedelikus lahustunud makromolekulide omistamine membraani kaudu. -) Inklusioonid tsütoplasma varuaine. -) Mükoriisa seenjuur, sümbioos seente- ja taimejuurte vahel. -) Turgor rakusiserõhk. -) Geen kromosoomi osa, mis sisaldab endas üht pärilikkuse tunnust. -) Fagotsütoos protess, mille abil rakk transpordib suuremaid aineosakesi. -) Karüoplasma poolvedel ,,täide" rakutuumas, nagu tsütoplasma rakus. -) Mütseel seeneniidistik. -) Homoloogiline kromosoom paaris kromosoomid (sarnase informatsiooni põhjal). -) Bakteritoksiin mürk, mida bakterid toodavad. * 2. Osa Kas väited on tõesed või valed? Paranda (k...
Rakuteooria ehk tsütoloogia (sünniks loetakse XVII saj. keskpaika. Avastajaks/loojaks peetakse Robert Hook'i. Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. Rakuteooria üks põhitees väidab, et nii taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega, st. kõik organismid on rakulise ehitusega. Rakuteooria üks põhiseisukoht: iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. (Kolm olulist seisukohta rakud tekivad ainult rakkudest; rakud tekivad üksnes jagunemise teel; organismide areng ja kasv on põhinevad rakkude jagunemisel). Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakkude mitmekesisus ELUSLOODUS üherakulised hulkraksed Üherakulisi organisme on mitmeid kordi rohkem, kui hulkrakseid, kuid samas on enamus üerakulisi üsna väiksed. Valdav osa rakke on mikroskoopilised (üks kõige väiksem mükoplasma ning kuulub bakterite hulka). Nüüdisajal looduses esinevad suurimad rakud on li...
Päristuumrakk.- vast. Raku tuuma esin jaot org 2 rühma: eel(prokarüoodid)- ja päristuumsed(taime- seene- loomariik. Rakk- rakumemb, tsütoplasm, organell, tuum- regul raku elutegevust. Tsütoplasm - vesi(60- 90%), selles on lah paljud org ja anorgained( tasakaalus Ph). Sisald: aminohap, nukleotiide,mono- ja oligosahh, organi happeid, esind kõik biopolüeerid, polüsahh, valgud, nukleiinhapp. Ül:seob kõik rakuorganellid tervikuks, toitainete laiali kandmine, jääka eritumis koht, sisal pigmente. Rakutuum - ümbris koos 2 membraanist, milles pooride kaudu toimub ainevah tuuma sisemusse ja välja. Tuumasisene plasma- karüoplasm- sisald DNA ja RNA-d ja mitm ühendeid. Kromosoom on oluline tuuma osa. Toimub rRna sünt ja ribosoomide mood. ÜL:Rakutuum regul kõiki rakus toimuvaid protsesse, sisal ja säilit raku pärilikku infot, juhib raku elutegevust.. Kromosoom - 46, 23 paari, homoloogilised kromos sisald samu pärilikke tunnuseid määravaid geene, eran...
Organellid Tsütoplasmavõrgustik membraanidest koosnev torukeste süsteem, mööda teda liiguvad ained. Siledapinnaline ER suhkrute ja rasve süntees, steroidhormoonide süntees, lihasrakkudes kaltsiumi varupaik. Karedapinnaline ER pinnal on ribosoomid, milles toimub valkude süntees. Ribosoomid koosneb valkudest ja ribosoomi RNAst. Moodustuvad tuumas tuumakestes. Valkude süntees. Golgi kompleks kanalite süsteem, mis on seotud ER-ga, membraanidest. Lõpetab valkude sünteesi, pakkimise, moodustab lüsosoome. Lüsosoomid 1x membraaniga kaetud põiekesed, milles on ensüümid. Lagundavad mittevajalikud raku osad ja suured molekulid, osalevad kudede ümberkujundamises. Tagavad ainevahetuse nälgimisel. Mitokonder varustavad rakku energiaga.selleks vajavad hapnikku. Rakuhingamine. Tsentrosoom ainult loomarakkudes, koosneb kahest tsentrioolist, raku jagunemise käigus moodustub kääviniite ja aitab kromosoome lahku tõmmata. Vibur koosneb val...
Raku ehitus ja talitlus 3.1 Tsütoloogia kujunemine Robert Hook vaatles valgusmikroskoobiga korgilõike ja nägi kambrikesi (taimeraku kesta). Tema võttis kasutusele raku mõiste. (1665. a.) K. E. von Baer avastas imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust (1826. a.) samuti koostas evolutsioonipuu. 1831. a. jõuti rakutuuma kirjeldamiseni ning arusaamiseni, et see on iga raku oluline koostisosa. A. Von Leeuwenhoek uuris ainurakseid ja baktereid (17. saj II pool). M. Schleiden avastas et taimed on rakulise ehitusega ja T. Schwann avastas, et loomad on rakulise ehitusega. Koos lõid nad rakuteooria I põhiteesi: Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega. (1839. a.) Rudolf Virchow rakuteooria II põhitees: Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. (1858. a.). Rakuteooria III põhiteess: Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. Raku uurimine: valgus- ...
Raku nimi Ülesanne Ehitus ja koostis Rakumembraan Piiritleda rakku, katta ja kaitsta, Rakumembraani peamiseks tagada ainevahetus raku ja koostisosaks on fosfolipiidid. väliskeskonna vahel, hoida Molekulid on polaarsed. stabiilselt sisekeskkonda, Fosfaatrühma sisaldav osa, vahendada infot. Tagab teatud veega seostuv, rasvhappe jääke reaktsioonid. Ainete liikumine sisaldav osa fosfor. Loomsete läbi membraani: 1. Difusiooni rakkude membraanid sisaldavad teel. 2. Osmoos. 3.Valkude abil. kolesterooli. 4. Fagotsütoos. 5.ATP Rakutuum Reguleerib kõiki rakus Tavaliselt raku keskel ümar või toimuvaid p...
Teemad 1. Vt. mõiste 2. Karl Ernst von Baer avastas imetaja munaraku Matthias Schleiden jõudis järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega Theodor Schwann avastas, et ka loomorganismid on rakulise ehitusega Rudolf Vinchow avastas et iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel 2. ÕP. LK. 49 3. 1) Valgus mikroskoop 2) Binokulaarne mikroskoop 3) Stereomikroskoop 4) Elektronmikroskoop 4. Rakk Prokarüoodid Eukarüoodid Eeltuumsed Päristuumsed Puudub piiritletud tuum Tuum on olemas (ainu-ja hulkraksed organismid) Üherakulised Hulkraksed Koosnevad ühest rakust Iga koe rakkude ehitus on ...
3. RAKU EHITUS JA TALITLUS 3.1 Rakuteooria kujunemine Faber nimetas mikroskoobi (micro ja scopio) Tsütoloogia areng 17-18. saj R.Hook 17.saj keskel leiutas valgusmikroskoobi ° vaatas korgipuurakke kambrikesed e. cellula A.van Leuwenhoeck ° suurendus 300-400 korda ° bakteriraku esmakirjeldus ° päristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus ° avastas inimese vererakud ja spermatosoidid 19.saj: K.E. von Baer munaraku avastaja Brown rakk ei saa elada ilma tuumata Schleiden (taimerakk) ja Schwann (loomarakk) ° uurisid ° sõnastasid rakuteooria 3 esimest teesi R.Virchow rakuteooria 4. tees ° uuris kudesid Rakuteooria 4 teesi: ° Kõik organismid koosnevad rakkudest ° Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. (MITTE POOLDUMISE!) ° Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel ° Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas. Erinevaid mikroskoope: ° ...
Raku ehitus ja talitlus. Mõisted: tsütoloogia- rakuteadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. bakteritoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. biotehnoloogia- rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes. eukarüoot- organism(ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuum ja membraansete organellide esinemine. Protistid, seened, taimed ja loomad. eukarüootne rakk-(päristuumne) rakk (ka rakutüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine, Golgi kompleks- membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. homoloogine kromosoom-kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke...
1. Millal sai alguse rakuteooria kujunemine? 17.saj keskpaik , seoses mikroskoobi avastamisega. 2. Millised on rakuteooria põhiseisukohad? Kõik organismid on rakulise ehitusega, rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 3. Kuidas jaotatakse üldise ehitusplaani alusel elusloodus? Üherakulised(bakterid, algloomad), Hulkraksed (taim) 4. Miks ei ole üherakulised organismid suurte mõõtmetega? Kogu aine-, energia- ja infovahetuse toimub ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel ,mida suurem on rakk, seda väiksemaks suhe jääb. 5. Milline on tsütoplasma koostis? Enamasti vesi, milles on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained. 6. Kirjelda tuuma ehitust ja nimeta tuuma ülesanded! A)Tuuma ümbritseb membraan, tuuma sees on karüoplasma, tuuma sees on ka väikesed tuumakesed. B)Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. 7. Millised on rakumembraani ülesanded? Eraldab raku sisekesk...
BIOLOOGIA RAKK KONTROLLTÖÖ Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia - rakubioloogia Hans ja Zacharias Janssen - esimene mikroskoop Robert Hook - esimene valgusmikroskoop Karl Ernst von Baer - avastas munaraku Matthias Schleiden ja Theodor Schwann - Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega Rudolf Virchow - rakuteooria põhiseisukoha sõnastaja Prokarüoodid ehk eeltuumsed Eukarüoodid ehk päristuumsed Loomaraku ehitus ja talitus Rakumembraan: ümbritseb rakke andes rakule kuju, ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke Difusioon - gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt konsentratsioonilt madalama suunas, kuni tasakaalustumiseni Osmoos - lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas Tuum: sisaldab ja säilitab pärilikku infot, juhib raku elutegevust ja rakus toimuvaid protsesse Tuumake: ribosoomide moodustumine ja RNA süntees Tsütoplasma: seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks n...
RAKU EHITUS · 1665 Hooke leiutas valgusmikroskoobi · 17 s teine pool Leuwenhoek täiustas mikroskoopi ja uuris ainurakseid · 1826 Ernst von Baer avastas imetaja munaraku · 1838 Schleiden ütles et kõik taimed on rakulised · 1839Schwann ütles et loomad on ka rakulised :D · 1931elektronmikroskoop · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Raku ehitus ja talitlus on vastastikkuses kooskõlas · Uued rakud tekivad üksnes olemas olevate jagunemise tulemusena PÄRISTUUMSE RAKU EHITUS 1) raku membraan *koosneb valkudes *fosfolipiididest *kolesterool *oligosahhariidid TÄHTSUS *eraldab raku sisekeskkonna välisest *kaitseb väliste mõjude eest *ühendab rakke omavahel *võimaldab aine, energia ja info vahetust ümbritseva kekskkonnaga *ainete transport 2) tsütoplasma poolvedel raku sisu, mis koosneb peamiselt veest ja lahustunud orgaanilistes ja anorgaanilistest ainetest TÄHTSUS *seob raku organellid...
Diploidne kromosoomistik-enamikule liikidele isel.kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks sugukromosoomid XjaY, mis ei ole homoloogilised Eoseline paljunemine-mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste(spooride)abil (seened, protistid, osad taimed) Vegetatiivne paljunemine-mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus org pärineb ühe vanema mingist kehaosast.(bakterid, protistid, seened, osa selgrootuid, paljud taimed) Gameet-organismi sugurakk. 2 tüüpi:munarakud, seemnerakud(spermid) Generatiivne paljunemine-suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt(iseviljastumine)või kahelt vanemalt(ristviljastumine) Haploidne kromosoomistik-meioosi tulemusena 2x vähenenud kromosoomistik. (sugurakkudes, eostes) Interfaas-päristuumse raku kahe jagunemise(mitoosi/meiroosi) vahele jääv eluperiood Kahekromatiidiline kromosoom- interfaasi lõpus toimuva DN...
RAKU EHITUS JA TALITLUS Kõik organismid on rakulise ehitusega. Raku teooria üks põhiseisukoht on, et iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakud tekivad ainult rakkudest. Uued rakud tekivad ainult jagunemise teel. Organismi kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. Veel üks põhiseisukoht on, et rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Neli põhilist koetüüpi on: 1)Epiteelkude rakud on tihdealt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub, kaitseb teisi kudesid keskonnamõjude eest. 2)Sidekude rakud asetsevad hajusalt, neid ümbritseb enamasti palju rakuvaheainet, siia kuuluvad näiteks luukude,rasvkude ja veri, sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed phtseks tervikuks ja täidab ka kaitseülesannet. 3)Lihaskude rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad müofibrille, eristatakse skeletilihaste koostisse kuuluvat vöötlihaskudet, siseelundite ehituses olevat silelihaskudet ja südamelih...
Paljunemine ja areng Paljunemise võimalusi looduses 1. Suguline uus organism saab alguse viljastunud munarakust, toimub ühe liigi piires. Järglaste omadused kombineeruvad. a. Partenogenees - areng viljastamata munarakust b. viljastatud munarakust - emas- ja isassuguraku ühinemine · esineb iseviljastumist sugurakud pärinevad ühelt vanemalt · esineb ristviljastumist sugurakud pärinevad kahelt vanemalt 2. Mittesuguline üks lähteorganism. Järglasi palju. a. Eostega seened, samma- ja sõnajalgtaimed (eos on kõvakestaline rakk) b. Vegetatiivselt pungumine, pooldumine, võsunditega, vartega, lehtedega. Bakterid, protistid, seened, paljud taimeliigid, osad selgrootud. Bakteritel otsepooldumine amitoos. · Uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Mittesugulise paljunemise eripärad: ...
RAKUÕPETUS TSÜTOLOOGIA bioloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust Praegusel hetkel maailma suurim rakk on jaanalinnu munarakk (munarebu on üks rakk). Kõige väiksem rakk on MÜKOPLASMA bakter, keda valgusmikroskoobis näha pole (põhjustab probleeme hingamisteedes). Inimese organismi kõige suurem rakk on naise munarakk. Lihasrakud võivad olla kuni 30 cm pikad. RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD 1) Kõik organismid on rakulise ehitusega (sõnastati 1839.a.). 2) Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast selle jagunemise teel. 3) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel vastastikuses kooskõlas. Hulkrakse organismi rakkude kuju sõltub sellest, missugusest koest nad pärinevad ja mis on nende ülesanne. Raku suurus määratakse ainuraksete puhul ära rakumembraani pindala ja ruumala vahelise suhtega (see peab olema võimalikult suur, siis on raku eksistents soodne. Kui suhe on liiga väike, häirib see ainevahetust). PROKARIOODI...
mõisted(taimed) Rakutuum- võib näha valgusmikroskoobiga, sisaldab pärilikkusainet , milles on raku elutegevuse juhtimiseks vajalik info. rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. pärilikkusaine sisaldab krosoome mis on niitja ,pulkja kujuga..kromosoomid säilitavad ja kannavad edasi infot organismi päirlike tunnuste kohta (oleneb raku arenevusest ja taimest ) Tsütoplasma-sültjas aine , mis täidab rakku , selles paiknevaid raku osi -temas paiknevad mitmed rakuosad , mis täitavad eri ülessandeid rakumembraan -ümbritseb taimerakku ja sarnaneb imeõhukese kilega - on kõikidel organismi rakkudel rakukest -rakukest katab taimerakku ja annab tugevuse ja kindla kuju. - noorte kestad koosnevad peamiselt tselluloosist - vananedes rakukestad võivad korgistuda või puituda - hästinähtav valgusmigraskoobig...
Lk 58-Rakumembraan 1. Miks me valgusmikroskoobis rakumembraani ei näe? Kuna rakumembraani paksus on kõigest 0,01 mikromeetrit, siis seda me ei näe. 2. Kirjeldage rakumembraani ehitust. Rakumembraan koosneb fosfolipiididest ja valkudest. 3. Mis funktsioone täidab rakumembraan? Rakumembraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. 4. Mis tähtsus on rakumembraani ehituses olevatel valkudel? Membraani koostises olevad transportvalgud aitavad aineid sisse ja välja. 5. Kirjeldage ainete passiivset transporti läbi rakumembraani. Osmoosi abil näiteks, kus rakkudesse suunatakse ained kahe pooluse vahel, st. et kahe keskkonna vahel peavad olema ainete suhted samad (ehk kui väljaspool rakku on soolane keskkond ja raku sees vesine (vähe soolane) siis soolane keskkond tõmbab osa vett endale). 6. Mille poolest erinev ainete passiivne transport aktii...
Rakk Rakuteooria on vaadete süsteem, mille kohaselt kõik organismide (nii loomade kui ka taimede) elundid ja osad koosnevad rakkudest. Selle kohaselt on rakud elu kõige väiksemad vormid (üksik rakk suudab toime tulla kõikide eluks vajalike funktsioonidega), seega kõike, mis pole rakk või rakkudest koosnev (näiteks viirus), ei saa lugeda elusaks. Rakuteoorial on kolm peamist komponenti : kõik elav koosneb rakkudest, rakud on kõige väiksemad elavad osakesed ja kõik rakud tulevad varem eksisteerinud rakkudest. Raku ehitus Bakteritoksiin - mõnede bakterite poolt sünteesitav mürkaine. Bakteritoksiinid põhjustavad inimesel haigusi. Biotehnoloogia - rakendusbioloogia haru, mis kasutab mitmesuguste organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks. Biotõrje - üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga...
Organell Ehitus Ülesanne Tsütoplasma Poolvedel aine, peamine koostisosa on vesi, Seob kõik rakuorganellid sisaldab hulgaliselt madalmolekulaarseid org. ühtseks tervikuks. ühendeid, lisaks biopolümeerid, ainevahetuse vaheproduktid, pigmendid, regulatoorained ja lahustunud gaasid. Rakutuum Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Reguleerib kõiki rakus Nendes paiknevad poorid, tuuma sees karüo- toimuvad protsesse. plasma, milles DNA ja RNA, lisaks madalmo- lekulaarsed ühendid. Tuumas on üks või mitu tuumakest. Enamasti ümara kujuga kui kuju ja suurus võib varieeruda. Rakumemb- Koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Membraan eraldab raku sise- raan ...
RAKUTEOORIA 1. Hans ja Zacharias Janssen - esimene mikroskoop 2. Robert Hooke - esimene valgusmikroskoop 3. Karl Ernst von Baer - avastas imetaja munaraku 4. Matthias Schleiden ja Theodor Schwann - rakuteooria põhitees 5. Rudolf Virchow - rakuteooria põhiseisukoht Prokarüoodid e. eeltuumsed - ainult bakterid, puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle. Eukarüoodid e. päristuumsed - on tuum, kõik teised elusorganismid. LOOMARAKK Rakumembraan - kaitseb rakke - Ainevahetus Aktiivne ainevahetus(difusioon) - madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale (vajab energiat) Passiivne ainevahetus(osmoos) - kõrgemalt madalamale (ei vaja energiat) Rakutuum - DNA säilitamine - juhib raku elutegevust ja selles toimivaid protsesse Tuumake - toodab ribosoome ja RNA süntees Tsütoplasma - seob rakuorganellid tervikuks - tagab toitainete laialikandmise rakus Tsütoplasmavõrgustik (ER) Siledapinnaline ER - va...
Rakuteooria kujunemine Rakud on mikroskoopiliste mõõtmetega. Tsütoloogia sünniks loetakse mikroskoobi sündi. Esimese mikroskoobi leiutas Robert Hook (valgusmikroskoop). Edasine tsütoloogia areng on võrdelises seoses mikroskoobi täienemisega. 1831. aastal jõuti arusaamani, et igas rakus on tuum ja see on raku oluline koostisosa. Rakkude mitmekesisus Üldise ehitusplaani alusel jaotatakse kogu elusloodus kaheks: · Üherakulised · Hulkraksed Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (0,1 0,3 m). ta on nii väike, et teda valgusmikroskoobis näha ei õnnestu. Üherakulised rakud on nii väikesed, sest neil toimub aine-, energia- ja infovahetus keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Selle juures on oluline membraani pindala ja sisekeskkonna vaheline suhe. Kui rakk on suur jääb ka suhe väiksemaks. Kui vahe on liiga suur, siis ei saa need protsessid korralikult toimuda. Suurimad rakud on lindude munarakud ehk munarebud. ...
KORDAMISKÜSIMUSED 1.RAKU DEFINITSIOON Rakk on elementaarne elussüsteem, mis on kõikide taimsete ja loomsete organismide elutegevuse, ehituse ja arengu aluseks 2.MILLISED KEEMILISED ÜHENDID ON RAKUS JA MITU %? Rakus on 80% vett ja 20% kuivainet, millest 80% on valgud, 10% on rasvad ja ülejäänud süsiveskud ja nukleiinhapped 3.NIMETA RAKU PEAMISED OSAD Rakk koosneb rakumembraanist, tsütoplasmast,raku tuumast 4.MIS ON RAKU ORGANOIDID DEFINITSIOON JA LOETLE Raku organoidid on raku tsütoplasmas paiknevad raku struktuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus ning nad on püsivad Ja need on: mitokondrid, lüsosoomid, golgi kompleks, tsentrosoom, tsütoplasmaatiline võrgustik(agranulaarne ja granulaarne ehk sile ja kare) ja ribosoomid Ribosoomides toimub valgu süntees, mille teostavad tavaliselt polüribosoomid ehk mitmekümnest sribosoomist koosnev rühm. Tsentrosoom osaleb raku jagunemisel Tsütoplasmaatiline võrgustik: Granulaarne...
Rakkude mitmekesisus 1. Kuidas nimetatakse teadust, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust? Teadust, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nimetatakse tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks. 2. Seoses millise leiutisega sai võimalikuks raku avastamine? Raku avastamine sai võimalikuks mikroskoobi abil. 3. Sõnasta rakuteooria 3 põhiteesi. 1) Kõik organismid on rakulise ehitusega 2) Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. 3) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 4. Kuidas jaotatakse rakku rakutuuma ehituse alusel. Näited. · Eeltuumsed ehk prokarüoolid bakterid ...
3. RAKU EHITUS JA TALITUS 1.) Rakuteooria põhiseisukohad (3) · kõik organismid on rakulise ehitusega. · iga uus rakk saab alguseüksnes olemastolevast rakust selle jagunemise teel. · rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. 2.) Karl Ernst von Baer'i teadusteened Ta on loomade embrüoloogia rajaja. 1826. aastal avastas K. E. von Baer imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakustl 3.) Matthias Schleideni ja Theodor Schwanni avastus Schleiden uuris paljude taimeliikide kudede ehitust ja jõudis 1838. järedusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. Schwanni uurimisobjektideks olid loomakoed. Ta leidis, et ka loomorganisme iseloomustab rakuline ehitus ja sõnastas 1839. aastal rakuteooria ühe põhiteesi, mille kohaselt on nii taimed kui loomad rakulise ehitusega. 4.) Koerüübid (4) ja nende lühiiseloomustused Epiteelkude rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine pea...
Päristuumne rakk Eukarüootne ehk päristuumsed, millel on tuum olemas Prokarüootne ehk eeltuumsed, millel puudub rakutuum Eukarüoodid saame jaotada protistideks, taime, seene ja loomariigiks. Enamikel eukarüootsetel rakkudel esineb üks raku keskosas paiknev tuum. Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk oma jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ning ta hukkub mõne aja pärast. Nii näiteks puudub rakutuum inimese erütrotsüütides. Eukarüootsed rakud jagunevad ehitustüübi alusel kahte suurte rühma: taimsed ja loomsed. Nendest mõnevõrra erinevad on veel seenerakud. Vaatamata sellele, et enamike organellide suhtes on taime ja loomarakud sarnased, leiame nende vahel ka erinevusi: taimerakku ümbritseb rakukest, tal on veel ka tsentruaalvakuool ja kloroplast. Loomarakk koosneb: rakumembraanist, tsütoplasmast, lüsosoomidest, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees asetsevast tuumakesest, ribosoomidest, t...
Viirused 2009 Viirused · Viirused (ladina sõnast virus 'mürk') on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Viirused · Inimesel tuntakse umbes viissada levinumat viirushaigust, kuid nende arv on tegelikult arvatavasti märksa suurem (inimeselt isoleeritud viiruste liike on kokku üle tuhande). Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem, mille võimet viirustega võidelda suurendatakse vaktsineerimise abil. Teke · Et paljud viiruste osad meenutavad elusorganismide rakkude osi, on levinud oletus, et viirused on tekkinud mingi DNA või RNA "iseseisvumisel" ja järgneval evolutsioonil peremeesrakust sõltumatult, kasutades ära peremeesraku "molekulaarset masinavärki". Nakatumine · Viirusesse nakatumisel on 2 staadiumit...
Organismide paljunemine ja areng PALJUNEMINE SUGULINE (generatiivne) MITTESUGULINE (vegetatiivne) Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. SUGULINE ISEVILJASTUMINE (sugurakud pärinevad ühelt vanemalt) RISTVILJASTUMINE (sugurakud pärinevad kahelt vanemalt) Eri liikide esinejad üldjuhul ei ristu (kui see peaks siiski juhtuma, ei saa selliseid järglasi mitteandvaid hübriide lugeda omaette liigiks. Nt hobune + eesel = muul) Vegetatiivsel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. MITTESUGULINE EOSELINE VEGETATIIVNE Eoseline paljunemine (spooridega paljunemine) suur osa protiste, seeni ning osa taimi. Vegetatiivne paljunemine bakterid, protistid, seened, osad selgrootutest ning paljud taimed. Vegetatiivne paljunemine võimaldab lühikese ajaga saada arvukalt järglasi. Bakterid jagunevad otsepooldudes. Pärmseened paljun...
Ehitus Ülesanne Poolvedel, peamiseks koostisaineks Seob kõik rakuorganellid ühtseks terviku vesi. Selles on lahustunud paljud kindlustab nende koostöö. anorgaanilised ja orgaanilised ained: Tagab toitainete laialikandmise rakus, on polüsahhariidid, lipiidid, valgud, jääkainete eritumiskohaks Tsütoplasma nukleiinhapped, aminohapped nukleotiidid, mono ja oligosahhariidid, orgaanilised happed. Lisaks ainevahetuse vaheproduktid, pigmendid, regulaatorained ning lahustunud gaasid. Ümbritsetud kahe membraaniga, milles Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protses paiknevad poorid. Tuumasisene plasma Tagab raku jagunemisvõime, ainevahetuse sisaldab valke, RNA-d, mitme...
RAKK RAKUTEOORIA Rakuteooria põhiseisukohad: 1. kõik organismid on rakulise ehitusega 2. iga uus rakk saab alguse üksnes olemas olevast rakust selle jagunemise teel 3. rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Rakkude mitmekesisus: Rakud ei saa kasvada liiga suureks kuna siis ei jõuaks info ja toitained, mis liiguvad läbi rakumembraani, raku keskossa . EUKARÜOOTNE RAKK Eukarüootne rakk e. päristuumne rakk rakk või organism, millel on selgelt eristatav tuum. Siia kuuluvad taimed, loomad, seened ja protistid. Eukarüootse raku ehitus ja talitlus: TSÜTOPLASMA Tsütoplasma koosneb: 1. aminohapped 2. nukleotiidid 3. mono- ja oligosahhariidid 4. orgaanilised happed 5. vesi 6. polüsahhariidid 7. valgud ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
