Jüriöö ülestõus Kas Jüriöö ülestõus oli talupoegade mäss, poliitiline üritus või rahvuslik vabadusvõitlus? 1343- 1345 Jüriöö ülestõus on üks olulisemaid sündmusi Eesti ajaloos. See algas võõraste valitsejate vastu 23. aprillil 1343. Ülestõusu on nimetatud ka "Harju mässuks," ehkki see haaras ka teisi Eesti piirkondi, Lääne- ja Saaremaad. Jüriöö ületõus oli rahvuslik vabadusvõitlus. See otsustas Eesti ala saatuse. Ülestõusuga tegid talupojad katse omariikluse poole, et olla vabad ja iseseisvad, sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ning muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine. See oli ka justkui rahvuslik vabadusvõitlus. Eestlased tahtsid saada vabaks ja seda võrreldatakse vabadusvõitluse ja vabadussõjaga. Jüriöö ülestõus oli häsit korraldatud. Ettevalmistust ja plaani peeti salajas ning rahutuste puhkemine oli kõikide...
Jüriöö ülestõus - kas talupoegade mäss, poliitiline üritus või rahvuslik vabadusvõitlus? Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Põhja-ja toimunud eestlaste vastuhakk, mille eesmärgiks oli sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ningmuistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine. Kas Jüriöö ülestõus oli talupoegade mäss, poliitiline üritus või hoopistükis rahvuslik vabadusvõitlus? Jüriöö ülestõus on üks tähtsamaid sündmusi Eesti ajaloos. Ülestõusu on nimetatakse ka "Harju mässuks", ehkki see haaras ka teisi Eesti piirkondi, eriti Lääne- ja Saaremaad. Jüriöö ülestõus algas Harjumaal ühel mäekünkal asuva maja süütamisega, mis andis märku, et kooskõlastatud kallaletung kõigile võõramaalastele on alanud. Jüriöö ületõus oli rahvuslik vabadusvõitlus. See oli vabadusvõitluse lõppvaatus, mis otsustas Eesti saatuse. Ülestõusuga tegid talupojad katse omariikluse poole, et oll...
Kas Jüriöö ülestõus oli talupoegade mäss, poliitline üritus või rahvuslik vabadusvõitlus? Jüriöö ülestõus on üks olulisemaid sündmusi Eesti ajaloos. See algas võõraste valitsejate vastu 23. aprillil 1343. Ülestõusu on nimetatud ka "Harju mässuks", ehkki see haaras ka teisi Eesti piirkondi, eriti Lääne- ja Saaremaad. See on üks jubedamaid ja julmemaid sündmusi, mis on kunagi toimunud Eesti aladel. Jüriöö ületõus oli rahvuslik vabadusvõitlus. See oli muistse vabadusvõitluse lõppvaatus, mis otsustas Eesti ala saatuse. Ülestõusuga tegid talupojad katse omariikluse poole, et olla vabad ja iseseisvad. Jüriöö ülestõus oli poliitiline üritus. See oli lihtsameelne. Poliitiliselt oli olukord keeruline, maa kuulus ikka veel Taani kuningale, kes ei suutnud ohjes hoida Harju-Viru vasalle. Adramehed teadsid, et Taanil oli plaan müüa Põhja- Eesti Ordule. Kohalikele elanikele aga lubati vastup...
Jüriöö ülestõus talupoegade mäss,poliitiline üritus või rahvuslik vabadusvõitlus? Jüriöö ülestõus oli 1343-1345 aastail Põhja- ja Lääne-Eestis toimunud maarahva vastuhakk,mille eesmärgiks oli sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ning muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine. Eestlased olid jüriöö ülestõusu ajal väga mässukad.Nad hakkasid tapma neitseid,naisi,sulaseid,teenijatüdrukuid,aadlikke,mitteaadlikke,noori,vanu ja kõiki teisi kes olid sakslased.Nad käisid kirikutes ja kloostrites ja lõud seal surnuks 28 munka ja seejärel põletasid nad kloostrid ja kirikud maha. Samas oli jüriöö ülestõus ka poliitiline üritus,jüriöö ülestõusus väljendus eestlaste teadlik püüdlus omariiklusele.Eestlased valmistusid jüriöö ülestõusuks ette põhjalikult kuid peale esimest tagasilööki ei kuuldud enam eestlaste iseseisvatest poliitilistest ettevõttmistest. Kuid teiseltpoolt oli jüriöö üle...
7. Arutlege, kas Jüriöö ülestõus oli talupoegade mäss, poliitiline üritus või rahvuslik vabadusvõitlus. Minu arvates oli Jüriöö ülestõus pigem talupoegade mäss. Jüriöö ülestõus on üks olulisemaid sündmusi Eesti ajaloos. Ülestõusu on nimetatud ka "Harju mässuks", ehkki see haaras ka teisi Eesti piirkondi, eriti Lääne- ja Saaremaad. Talupoegade olukord võõraste ülemvõimu all halvenes pidevalt. See tekitas eestlastes järjest suuremat pahameelt. Mõisnikud, kes olid maa tegelikud valitsejad, tõstsid omavoliliselt makse, suurendasid mõisale tehtavate tööpäevade arvu ja karistasid talupoegi ilma kohtuotsuseta. Sellist olukorda ei suutnud eestlased taluda. Neil oli plaan kunagi kaotatud vabadus jälle kätte võita ja asuda ise oma maad valitsema. Harjulased valisid neli talupoega oma juhtideks - kuningateks - ning nende malev umbes 10000 mehega liikus üheskoos Tallinna poole. Eestlased mõistsid, et võidu saavut...
Eesti ajalooperioodid Muinasaeg, Muistne vabadusvõitlus, Orduaeg, Rootsi aeg, Vene aeg, Eesti Vabariik, Nõukogude aeg, Eesti taasiseseisvumine Kiviaeg: Kivist tööriistad Pulli VII a-t eKr Lammasmägi VIII a-t eKr Idast soome-ugri hõimud Lõunast balti hõimud Püstkojad Savinõud, kammkeraamika Korilus, kalapüük, küttimine Kodustati koer Pronksiaeg: II a-t eKr kaupmeeste kaudu pronksist tööriistad, ise valmistati kivist, luust Karjakasvatus (siga, lammas, hobune, lehm, kits) Asulate ümber palkidest tarad Rauaaeg: I a-t eKr õpiti rauda kasutama Kaubavahetuse areng Sisse: sool, raud, hõbe, merevaik, tööriistad, relvad Välja: lina, mesi, vaha, karusnahad, vili Alepõllundus Põlispõllud Kasvatati hernest, otra, nisu, naerist, lina Muinasaja lõpp: Tihedam asustus Kesk-Eestis Kolmeviljasüsteem Käsitöö (ketramine, kudumine) Sepikojad, metallitöö Kaubitsemine 50 kihelkonda 8 maakonda Linnused, vanemad, malevad Muistne vabadusvõitlus Allikas Läti He...
· JÄÄAEG · 1201-Riia linn · 1202-rajatakse mõõgavendade ordu · 1208-Algab sissetung eesitsse,Vabadusvõitlus · 12010-Ümeralahing · 1217- Madisepäeva lahing · 1219-Taanlased vallutavad Põhja-Eesti · 1224-Tartu Langemine · ALGAB KESKAEG · 1227-Muhumaa vallutamine ,Vabadusvõitluse lõpp:Taani Pk, Tartu Pk, Liivi ordu, Saare pk · 1343-1346-Jüriöö ülestõus · 1346-Taani pk müüb oma ala Liivi ordule · ALGAB PRONKSIAEG · 1520-Reformatsioon jõuab eestisse · 1558- Algab Liivi sõda · ALGAB VARAUUSAEG · 1561-Liivi ordu lakkab eksisteerimast · 1583-Eesti jagatakse Rootsi,Taani ja Poola vahel · 1645-Kogu Eesti Rootsi käes · 1632- Tartu Ülikooli asutamine · 1684-Rajatakse Forseliuse seminar · 1700-1721-Põhjasõda · 1802-1804-Talurahvaseadused · 1816-1819-Pärisorjuse kaotamine · 1849-1856-Teorendilt->Raharendile, Talupojast võis saada peremees · 1857-Ilmub Penno Postimees · 18...
7. ELUOLU SUURE SÕJA AJAL Lähiajalugu I osa Õ.lk.50-54 Muutused ühiskonnas · Kuna eeldati,et sõda kujuneb lühikeseks ei osatud ette näha suuri muutusi ühiskonnas.Tegelikult kurnas see sõdivaid rahvaid aastaid, viies nende füüsilise ja vaimse jõu viimse piirini. · Tööjõu puudus. · Sõja venimine tekitas tüdimust ja pahameelt, kiirelt hakkas kasvama deserteerumine rindelt. Uut hoogu sai sõja puhkemisest rahvuslik vabadusvõitlus. · Naised olid aastateks lahutatud oma meestest ning pidid ise hakkama saama. Üha enam olid tehastes ja kaevandustes vähema palga eest tööl just naised. · Ühiskonnas levisid kiiresti vasakpoolsed vaated, sõja ajal üle elatud vapustuste ja õuduste tagajärjel vähenes religiooni mõju. Igapäeva elu I MS ajal · Toidupuuduse leevendamiseks võeti kasutusele ersatskaup, mis pidi olema originaal toiduainega samaväärne, kuid tegelikult see nii polnud. · Puudus kas...
30.a.eKr Octavianus vallutas hellenistliku Egiptuse ja sai Rooma riigi ainuvalitsejaks. 60.a.eKr Crassus, Pompeius ja Caesar sõlmisid triumviraadi. 338.a.eKr Hellenismi perioodi algus./Philippos II alistas Kreeka oma ülemvõimule. 753.a.eKr Rooma linna asutamine. 776.a.eKr Hakati üles kirjutama olümpiavõitjaid. Toimus esimene Vana-Kreeka olümpiamängud. 800.a.eKr Algas arhailine ajajärk./Tähestiku kasutuselevõtt. 395.a.pKr Lääne- ja Ida-Rooma keisririigi lõplik lagunemine. 476.a.pKr Odoaker kõrvaldas võimult viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustluse./ Lääne-Rooma riigi lagunemine. 622.a. Muhamed põgenes Mekast Mediinasse./ Araablaste ajaarvamise algus. 630.a. Muhamed marssis oma armeega Mekasse tagasi. 632.a. enamik araablasi olid vastu võtnud islamiusu. 1453.a türklased vallutasid Konstantinopoli. 1492.a. Christoph Kolumbus purjetas üle Atlandi ookeani ja avastas Uue Maailma. 1517.a. Martin Luther naelutas Wittenbergi lossikiriku uks...
MUISTNE VABADUSVÕITLUS EESTLASTE IDENTITEEDI TEENISTUSES 1. Millised ajaloolised olukorrad ja mõttevoolud on mõjutanud eestlaste Muistse vabadusvõitluse idee kujunemist? – Carl-Robert Jakobson oma esimese isamaakõnega. 13. sajandi võitlused. Ütlus „mõned on surma vabadusest ülemaks arvanud, kui kui vangipõlve vaenlase käes.“. 2. Miks tõusis muistse vabadusvõitluse idee teravalt päevakorrale just 1920. aastatel? – See mõiste tekkis seoses Vabadussõjaga, sest tekkiv rahvuslik eesti ajalookirjutus nägi võimalust siduda kokku kaks suurt eestlaste võitlust: muistse vabadusvõitluse, mis kaotati, ja kaasaegse Vabadussõja, mis võideti, ning kuna kindralmajor Juhan Tõrvand kirjutas Lembitud ja Vabadussõja monumendi avamisel puhul Suure-Jaanis 1926. aastal: „Lembit ja muistne Eesti – need kaks on sõna on üksteisest lahutamata. Praegune Eesti ja mälestused Lembitust – on samuti lahutamata.“ Kooliõpikute kau...
Eesti kultuuri alused ja tähendus Eksamidaatumid 2011 kevadel Umbes 9 5 tuhat aastat e KR Vanimad jäljed inimasustuse olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist . Küttide ja kalastajate ehk nn Kunda kultuuri asupaik. Pulli asula vanim. 98. m.a. j. P.C.Tacticus ,,Germaania" Kirjeldas rahvaid, kes jäid Rooma impeeriumist põhja poole. Barbareid, mitte-kult. Aesti. Baltihõimude eellased. 1227 Ristiusk. Eestlased ja liivlased vallutati (sakslased vallutasid viimasena Saaremaa). Muistne vabadusvõitlus. 1343 Jüriöö ülestõus. Viimane katse end kehtestada. Harju ülestõusu algus, mõisade, kirikute ja kabelite ning Padise kloostri põletamine, sakslaste tapmine. Eestlased piirasid Tallinna ja valisid 4 kuningat. 1525 esimesed fragmendid Piiblist on tõlgitud eesti keelde; Esimesed teated eestikeelsetest protestantlikest trükistest, mis hävitati katoliikliku Lübecki rae käsul. 1535 Esimene osaliselt säilinud eestikeelne trük...
MAAILMAKIRJANDUSE PERIODISEERING Vool Aeg, koht Ajastule iseloomulik Olulised märksõnad Esindajad, teosed Antiik Vana-Kreeka, Kreeka-Rooma vanaaeg, *Ilukirjanduse põhiliikide eristumine: Homeros "Ilias", "Odüsseia" Vana-Rooma Euroopa kultuuri lähtealus. eepika (suurvormid: eepos, romaan; 8.saj eKr-5.saj Roomlased võtsid Kreeka väikevormid: jutustus, novell, muinasjutt) pKr kultuurist eeskuju, mitmed lüürika sõjakäigud. Tunti huvi inimese individuaalsuse ja tunnete dramaatika kujutamise vastu. *zanride teke -tragöödia ...
Heaoluühiskond:1950Majanduse kasv kõigis riikides-heaoluühiskond 1960-sotsiaalne õigus- 1964 suur ühiskond-Keynes-võrdsus Negatiivne-suurfirmad manipuleerisid inimesi-massikultuur, boheemlaslik liikumine(Allen Ginsberg) Lagunes religioonile toetuv ühiskonnamudel, asendus minakeskse maailmavaatega. Ühiskondlikud liikumised: 1968 noorterahutused-vasakpoolsed. 1960-mustanahaliste liikumine- Martin Luther King. 1960-naisõigused, seksuaalrevolutsioon. 1969-USA Woodstocki rokkfestival,hipiliikumine, terrorismi organisatsioonid, Tsehhis-kolmas tee Inglismaa:Troonil Elisabeth II, parlamentaarne monarhia, leiboristide ja konservatiivide vaheldumine, 1956 Suessi kriis, tuumariik, ÜRO liige, ansamber the Beatles, 1966 jalgpalli MM võit,edukas BritiRahvasteÜhendus, kolooniatest tuli inimesi, majandus arenes, heaolu kasv Saksamaa: juht:Konrad Adenauer,sammus ülesmäge,leppimine Prantsusmaaga, majanduskasv, Euroopa Liidu teke, sai NATO liige, 1960 uus...
Suur Prantsuse Revolutsioon Inglismaa toetas ka rahaliselt. 22 september 1792 kuulutati välja Prantsusmaa vabariik.Kungingas kaotas kuningatiitli,temast sai tavaline kodanik.Sai nimeks Louis Capet. Algas suur kuninga üle kohtupidamine, türannlus ,lliga kõrged maksud, head suhted Austriaga.Arvamused jagunesid kaheks,suur osa hääletas selle poolt,et kuningas on süüdi. Hakati välja mõtlema karistust. Kuningas mõisteti ühe poolthäälega 21. Jaanuar 1793 surma. Suvel algas Prantsusmaa sõjaline ebaedu, algas zirondiinide langus, süüdistati neid sellest,et ei suuda prantsusmaad võidule viia. Seda kasutasid ära jakobiinid. Robespierre, Marat, Danton tõusid esile jakobiinide seast. Kõige olulisemaks tõusis Robespierre, kes nõudis revolutsiooni jätkamist. Jakobiinide populaarsus aina tõusis. 1793 haarasid jakobiinid võimu 31. Mai 2. Juuni , toimus riigipööre. Nn. ,,Jakobiinide terror", tapeti valikuta kõiki. Jakobiinid...
Sõjaplaanid: Saksa(Schliffeni) plaanis oli Prantuse kiire purustamine ja siis minemine itta Vene vastu. Enamus jõududest koondati Prantsuse vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus nad pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaale minema, mööduma kaarega Pariisist ja siis selle vallutama. Esialgu jäi itta vähe üksusi. (Plaan 17)Prantsuse sõjaplaan: Prantsuse- saksa piirile seati tugev kindlustuste süsteem, kuid mitte Belgia piirile. Ei usutud, et Saksa rikub Belgia neutraliteeti. Plaanis oli hõivata Lotring ja Elsass ning sissetung Saksamaale. Hoogne pealetung. Inglismaal puudus plaan, nad olid valmis koostööks prantslastega, toetamaks nende vasakut tiiba. 70000 meest. Venemaa oli nõrgalt valmistunud: suur armee kuid vilets varustus, kogunemine võttis aega. Prantsuse palvel ründas Vene Ida-Preisimaad, kuigi ta oleks saanud rünnata ka A-U'd. Austria-U pidi võitlema mitmel rindel: Serbia ja Vene vastu, väiksem osa suunati Serbia, s...
Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Balti ristisõdade, mis toimusid 1180. 1290. aastatel, üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 12081227. Nimetuse ja hinnangute problemaatika Termin 'eestlaste muistne vabadusvõitlus' tuli kasutusele 1920. aastate Eesti Vabariigis. See mõiste tekkis seoses Vabadussõjaga, sest tekkiv rahvuslik eesti ajalookirjutus nägi võimalust siduda kokku kaks suurt eestlaste võitlust: muistse vabadusvõitluse, mis kaotati, ja kaasaegse vabadussõja, mis võideti. Selle kontseptsiooni selgrooks oli seisukoht, et eestlased on juba alates 13. sajandist pidevalt vabaduse taastamise poole püüelnud ning sellega seoti nii Jüriöö ülestõus, 1560. aasta talurahva ülestõus Läänemaal kui ka Mahtra sõda. Lisaks suhtuti 13. sajandi eestlasesse väga moderniseerivalt: usuti, et muinaseestlastel oli juba tugev rahvusliku ühtsuse tunne, Muinas-Eesti aga peaaegu kui ühtne riik, mille maakonnad tegutsesid ...
Periood Muinasaeg Keskaeg Rootsi aeg (vara-uusaeg) Aeg 9. aastatuhat 1227 1227 1561 1561 1710 (1721) Haldusjaotus Maakonnad ja Tartu ja Saare-Lääne piiskopkond, Ordu riik, Taani valdused e. Eestimaa kubermang alates Rootsi kihelkonnad Eestimaa hertsogkond (1227, 1238 1346) ajast (Lääne-, Harju-, Järva-, Virumaa); Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti, Põhja-Läti), (Tartu, Pärnu ja Saaremaa) Sünd...
ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED JA TULEMUSED I MS põhjuste küsimus · Erinevalt paljudest konfliktidest, millel on kindlalt määratavad põhjused, ei ole võimalik Esimese maailmasõja puhul nimetada ühte ja peamist põhjust. 1914. aastal puhkenud sõja tekkimise põhjendamisel on vajalik terviklik analüüs eeltingimustest ja ajenditest. · Vaatamata oma keerukusele on küsimus Esimese maailmasõja põhjustest ja sellest tulenevalt ka sõjasüü küsimus andnud ainest arvukateks debattideks nii 1920ndatel aastatel kui ka Teise maailmasõja järgses Euroopas. Selle küsimuse aktuaalsus on tingitud asjaolust, et Esimeses maailmasõjas peituvad ka Teise maailmasõja puhkemise juured. Peamised põhjused 1 · 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel Ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa, kes arenes kiiresti ja soovis juhtpositsiooni Euroopas. · Samuti põrkus...
Eestlased ajaloo risttules Juba aastatuhandeid on eestlased olnud ajaloo risttules. Eestist on läbi käinud mitmed suured sõjad ja eesti on sattunud korduvalt suurte riikide mahhinatsioonide ohvriks. Ometi on väike eesti rahvas ajaloo risttules kogenud ka helgemaid hetki. Millised hetked on eestlaste ajaloo risttules olnud kõige raskemad ja otsustavamad? Esimene suurem sõda tuli eestasltel pidada juba 13.sajandil. Sellel ajal algas Neljas ristisõda, mille käigus hõivati ka eesti alad. Kuigi võideldi vapralt ja kaotused olid suured mõlemal poolel, ei olnud väikesel rahval mingit võimalust vastu saada kümnetele tuhandetele rüütlitele, kes tule ja mõõgaga oma vallutusretke sooritasid. Peale eestlaste alistamist 1228.aastal, algas pikk ja pime orjaaeg. Esimene suurem sõda läks Liivimaa kroonikasse kirja, kui ristirüütlite hiilgav võit Läänemere paganate üle. Eestlased ei ole mitte üksnes pid...
Esimene maailmasõda 28.juuli 1914 11.november 1918 Antant : Keskriigid: Venemaa Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Suurbritannia Türgi Itaalia (1915) Bulgaaria Sõja põhjus: suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast Soodustavad tegurid: Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina Balkani sõjad Riikide eesmärgid: Saksamaa: kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina Austria-Ungari: tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat Türgi: tahtis endale Taga-Kaukaasiat Suurbritannia: tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia Prantsusmaa: tahtis tagasi saada Elsass-Lotringi ja vallutada Saarimaa...
Ajaloo konspekt (14.03.2008) rahvuslik liikumine ei ole alati olnud ühiskonnas.rahvus samuti pole alati eksisteerinud esimene vorm sugukond, omavahel suguluses olevad inimesed / hõim kindel territoorium, keel (hõimukultuur) -> ühinevad rahvaks muinasaja lõpuaegadel. Hõimukultuuri alusel. Rahval keel, rahvakultuur. Edasi üks periood rahvus; erineb rahvast: eneseteadvus (võib olla teadlik või ebateadlik) inimese seostamine oma rahvaga, ühiskonna kõrgeim aste. Protsessi algus Suure Prantsuse Revolutsiooni aegadest kantud valgustusajastu ideoloogiast. Vanale aristokraatiale vastandumine. Muuhulgas ka rahvulik revolutsioon, sündis prantsuse rahvus; varem jagunesid regioonideks. Varem 'elagu kuningas', nüüd 'elagu rahvus'. üleminek vanalt uuele. Romantism. Mitte ainult kunst, laiem mentaliteet. Teene ühiskonna arengu seisukohalt: kõrgklassid, eliit hakkab märkama kõige madalamat talurahvakultuuri. Pöörab tähelepanu rahvaluulel...
Kas I maailmasõjas oli võitjaid? Esimene maailmasõda kujunes välja esimeseks sõjaks, mis sidus endaga suure osa maailmast. Sõda sai alguse 28. juunil 1914. aastal, kui tapeti Austria-Ungari troonipärija ning lõppes 11. novembril 1918. aastal Compiegne´i vaherahuga. Sõjas hukkus miljoneid sõdureid ja tsiviilisikuid, kuid sõda andis suure panuse tehnika arengule ja maailma uuendamisele. Kuigi sõjas oli kaotajaid, siis ikkagi inimkond võitis sellest väga palju. Esimene maailma sõda andis väga suure tõuke tehnika arengule. Esmatähtis oli arendada ja leiutada uusi vahendeid, mis aitaks sõda edendada. Eriti suur hüpe toimus mereväes, lennunduses ning soomustehnika alal. Väga kiiresti arenes lennuvägi: kui sõja algul tegid lennukid ainult luurelende, siis sõja edenedes varustati need kuulipildujatega ja pommidega, mis aitas tõhusamalt toetada maaväe tegevust. Teiseks suureks arenguks oli allveelaevade kasutuse...
Draamateater Teatri ajaloost: Draamateater kasvas välja koolist. Aastal 1920 alustas tegevust Eesti esimene teatrikool, Paul Sepa erastuudio. Selle baasil tekkinud Draamastuudio esimese lennu lõpetajad asutasid 1924. aastal Draamastuudio Teatri, mis 1937 nimetati Eesti Draamateatriks. Aegade jooksul on teater kandnud ka teisi nimesid, nõukogude ajal oli ta Tallinna Riiklik Draamateater, mille nimele lisandus erinevaid tiitleid (ka kõrget taset märkiv akadeemilise nimetus), Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise aegu saadi tagasi Eesti Draamateatri nimi (1989). Teater on algusest peale tegutsenud Tallinna kesklinnas asuvas kaunis, art deco stiilis Saksa teatri majas, mis on Eesti kõige vanem säilinud teatrimaja (valmis 1910, mitmed vanemad teatrihooned purustati Teises maailmasõjas). Lisaks suurele saalile (426 kohta) on siin ka 1960-tel juurde ehitatud väike saal (170 kohta) ja 2004 avatud Maalisaa...
Johannes Brahms Mõjutused: Beethoven, Mendelssohn, Schumann Ta oli programmilise muusika eitaja., sest programmidel puudus idee ja kunstiline väljendusjõud. Tema helikeelt avardavad romantismi meloodilised, harmoonilised ja rütmilised vahendid. Orkestratsioonis kasutab tumedaid toone, keerulist rütmikat ning muusika on lihtsalt ilus; puudub programm. Muusikas on ühte sulanud intellekt ja emotsioonid huvitav ja kaunis. Et mõista Brahmsi teoseid on tähtis teada, kellele see on pühendatud lähedastele sõpradele (Billroth), Ungari tantsud muusikakriitik Hanslickile (keda autor väga kõrgelt ei hinnanud). Suurde muusikasse jõudis ta klaveri ja kammermuusika kaudu. Teda huvitas rahvalaul, tema muusikas on palju polüfoonsust /horisontaalsust. Teosed: 4 sümfooniat ; Uuendus sümfooniates on see, et viis kulminatsiooni lõppu(finaali). Kaotati ära ka · 1876. dmoll sümfoonia 3. osa (menuettskertsoval...
Ajaloo eksami küsimused 1. Nimeta vähemalt 3 ajalooallikat, mis on aidanud rekonstrueerida Eesti muinas-ja keskaega. Henriku Liivimaa kroonika Töö-ja tarberiistad (Potikillud, ehted, mündid) Asulakohad (Linnused, kalmistud, Pulli küla, Kunda lähedal) 2. Nimeta ja dateeri (sajandites) Eesti ajaloo perioodid. Muinasaeg – 9000 eKr-13saj. (1227) Keskaeg – 13.saj-16.saj keskpaik (1557/1561) Uusaeg – 16.saj-20.saj Rootsiaeg – 1561-1710 Veneaeg – 1710-1917/1918 Lähiajalugu – 20.saj kuni tänapäevani Eesti esimene vabariik – Eesti iseseisvus Esimene Nõukogude okupatsioon 1940-1941 Esimene Saksa okupatsioon 1941-1944 Teine Nõukogude okupatsioon 1944-1991 3. Muistse Vabadusvõitlus/ Liivimaa ristisõda : aeg (aastates), osapooled, muistse eestlase allajäämise põhjused ja tagajärjed, olulisemad sündmused ( nimeta 2) Muistne Vabadusvõitlus : Aeg : 1208-122...
Romantism Koostaja:Külli Stroo Juhendaja:Aimar Rolf 2012 Iisaku Romantism 18. saj lõpp 19. saj algus Tekkimise ja levimise ajaloolised eeldused 1. Napoleoni vallutussõjad 2. Tööstuslik revolutsioon Inglismaal 3. Rahvuslik vabadusvõitlus Itaalias, Poolas ja Ungaris 4. Ameerika iseseisvussõda 1775 - 1783 5. Suur Prantsuse revolutsioon 1798 Romantismi iseloomustab: Vabaduse- ja õiglusepaatos Looduse- ja loomulikkuseihalus Mineviku idealiseerimine Eksootilisus Inimese individuaalsuse rõhutamine Imed ja maagia Seiklused Fantastika Mis on romantism? Romantism on kunsti suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830 aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. a...
1)Euroopa 20.saj alguses Majandus-suurte arengute aeg. SKT tõusus ühe inimese kohta umbes 2x. Majanduse areng oli kiire, aga ebaühtlane, see tõi kaasa pinged suurriikide vahel. Riiklik regulatsioon taandus ja esikohale tuli kaubandus. Kaubandusega kaasnes ka raudteede teke. Tänu raudteedele sai kaup kiiremini kohale, suuremates kogustes ja odavamalt. Teravnes konkurents. Kõik see muutis riigid üksteisest sõltuvaks ehk tekkis globaliseerumine. Tööstus muutus rahvusvaheliseks. Pikka aega majanduses esikohal olnud Inglismaale järgnesid ka USA ja Saksamaa edu. Saksamaa eksport kasvas 1900- 1913 tänu uutele tööstusharudele 3x. See tõi endaga kaasa ka Saksa kaubalaevastiku arengu. Ühiskond-Demokraatlikud ühiskonnad olid väsinud seesmistest vastuoludest. Tööstuslik pööre sünnitas uue klassi-palgatöölised. Töölisklass oli muutnud jõukamaks, peaaegu keskklassi sarnaseks. Karl Marx-klasside vastuolude lammutamist haldav revolutsioon. Rahvusvahel...
Slideshow 5.klass ajalugu Vana-Vene riik Vana-Liivimaa linnad LK 74-97+kordamine lk 98-102 Vana-Vene riik. Viikingid lõid Vana-Vene riigi Venelased nimetasid viikingeid varjaagideks Vana-Vene riik sai alguse 9.sajand,10.sajand võeti vastu ristiusk Vana-Vene riigi hävitasid mongolid e. tatarlased 13.sajand Jaroslav Tark. Oli kuulsaim Vana-Vene riigi valitseja Võttis vastu ristiusu 1030.aastal vallutas Tartu ja Kagu-Eesti alad Ristisõjad. Ristisõdadeks nimetatakse kristlaste sõdu moslemite vastu ja Jeruusalemma vabastamist Toimusid 11.-13.sajand Kokku oli 8 ristisõda Ristisõjad suurendasid kristlaste ja moslemite vastuolusid Ristisõdade järel jõudsid Euroopasse idamaised kaubad ja uued esemed- peegel,diivan,tuuleveski Sultan Saladin: Moslemite kuningas 12.sajand Võitles edukalt ristirüütlite vastu Vallutas tagasi Jeruusalemma Oluline valitseja molemitele,teda austasid ka kristlased Vasta küsimustele kirjalikult vihikus...
Kordamine ajaloo kontrolltööks 1. I MS põhjused ja sõjale kaasaaidanud asjaolud – 1914- 1918. Põhjused: 1) Alahinnati ohtu. 2) Sõda romantiseeriti. 3) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine. 4) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Ajend: Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil 1914 (mõrvas Serbia terrorist). 2. Sõdivate riikide plaanid, nende tugevad ja nõrgad küljed – Saksa sõjaplaan – Schlieffeni plaan nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Prantsuse sõjaplaani – plaan 17 eesmärgiks vältida Prantsuse- Preisi sõjas kogetud katastroofi. Hoogne pealetung. Rajati tugev kindlustuste süsteem vaid Saksa piirile. Inglismaal iseseisev plaan puudus. Lootis Saksamaa purustada liitlaste kätega, pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt vähe sekkuda. Venemaa oli nõr...
Suurbritannia (lk 22-25) Sisepoliitika: · Riigikorralt parlamentaarne monarhia. · 20.sajandi algul lõppes nn. viktoriaanlik ajastu (1837-1901 valitsenud kuninganna Victoria järgi)- Suurbritannia hiilgeperiood, kui britid olid sõjaliselt ja majanduslikult võimsaim suurriik ja suurim koloniaalimpeerium. Ühiskonnas puritanism, terav sotsiaalne kihistumine ja vahede tegemine erinevate sotsiaalsete gruppide vahel: ülemkiht - aadlikud, kodanlus ja alamkiht - töölised, teenijad, talupojad. · 20.sajandi alguseni kehtis kaheparteiline süsteem- võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Partei (toorid) ja reformimeelne Liberaalne Partei (viigid). · 1906.a. tekkis uus partei Tööerakond (Leiboristlik Partei)- põhimõtetelt sotsiaaldemokraatlik partei, mis esialgu küll võimule ei pääse, ent hakkab ära tõmbama seni liberaalidele läinud hääli. · Sisepoliitikas suurim...
1. Suurriikide liidud I maailmasõja eel. 1879. aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel, 1882. aastal ühines nendega Itaalia. See nn Kolmikliit tekitas teistes Euroopa riikides rahutust. Wilhelm II loobus kergekäeliselt Venemaaga sõlmitud nn edasikindlustuslepingust, millega Saksamaa kohustus mitte ründama Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. Ei tahtnud Saksamaa enam pidada lubadust, et ta ei ründa oma põlist vaenlast Prantsusmaad. Venemaa ja Prantsusmaa - 1893. aastal sõlmisid nad liidulepingu, millega kohustusid kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Prantsuse-Vene koostöö oli Saksamaale äärmiselt vastumeelt. 2. Suurriikide eesmärgid sõja eel. Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Et laiendada oma poliitikat Euroopa tasandil maailma tasandile, vajas Saksama võimsat laevastikku. Selle rahamiseks võttis Riigipäev vastu mitu eriseadust, mis esitasid otsese väljakutse Briti impeeriumil...
Estonia ja- Draamateatri asustamine Estonia Teater: Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. 19. sajandil esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. Tõsisem draama jõudis lavale 20. sajandi algul. Kutseline teater sai Estoniast 1906. aastal. Estonia teatri hoone valmis 1913. aastal. 1907. aastal etendati esimene operett Hervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas" ja 1922. aastal esimene ballett Léo Delibes'i "Coppèlia". Esimese eesti ooperi Evald Aava "Vikerlased" esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal ning esimene eesti ballett Eduard Tubina "Kratt" jõudis lavale 1944. aastal. 1944. aasta Tallinna pommitamises hävis Estonia teatri hoone. 13. juulil 1946 avati teatri taastatud kontserdisaal. Sel puhul peetud miitingul hüüdis EK(b)P KK sekretär Eduard...
1. MAAILM ENNE MAAILMASÕDA (20 SAJ. ALGUS) Maailm oli tugevalt Euroopa keskne. Suur osa maailmast jaotatud Euroopa riikide kolooniate vahel. Lääs dikteeris oma tahet kõikjale (läänelikud tarbeesemed, rõivad jne). Naisõiguslased ehk sufrazetid (sai alguse 19nda sajandi lõpul Suurbritannias ja Ühendriikides. Peamine eesmärk oli võidelda naiste hääleõiguste eest) Soome kehtestas kõigepealt Valimisõigused. Vastased jagasid naisõiguslasi naeruvääristavaid plakateid, et neid rünnata. Proktsionism: majanduspoliitika, mis kaitseb siseturgu välisfirmade eest. Positiivsusele lisaks esines pessimismi, üheks avalduseks oli antisemitism - juudivastasuse tugevnemine. Theodor Herzl rajas sionistliku - juudirahvusluse liikumise 2. TEHNIKA JA MAAILMAMAJANDUSE ARENG 20 SAJ. ALGUL Teadus: Teadlased hakkasid otsima organismi pärilike omaduste materjaalseid kandjad (alus geneetikale...
1 EESTI AJALOO PERIOODID / Lühiiseloomustus: MUINASAEG (~10 tuh.a.eKr.-1227) · Pärast jääaja lõppu toimub Eesti ala järk-järguline asustamine ja kasvab rahvaarv (perioodi lõpuks ~150 tuhat). · Periood jaguneb peamiste tööriistade valmistamise järgi kiviajaks, pronksi- ja rauaajaks. · Keskmisel kiviajal (e. mesoliitikumis) Kunda kultuuri perioodil kujuneb välja esmaasustus. · Nooremal kiviajal (e.neoliitikumis) Kammkeraamika kultuuri ajal jõuavad Eesti alale soome-ugri hõimude esivanemad ning võetakse kasutusele keraamika (savinõud). · Nooremal kiviaja lõpul Venekirveste kultuuri perioodil mindi anastavalt majanduselt (küttimiselt / koriluselt / kalapüügilt) üle viljelevale majandusele- algas karjakasvatus ja algeline põlluharimine. · Rauaajal muutus põlluharimine ja karjakasvatus peamisteks elatusaladeks (alepõllundus ja söödiviljelus; kaheväljasüsteem). · Muinasaja lõpul kuju...
1 I MS põhjused: a suurriikide võitlus kolooniate pärast; b alahinnati MS puhkemise ohtu; c puudusid rahvusvahelised lepped kriiside reguleerimiseks. 2 Sõjaliste blokkide kujunemine: 1872- kolme keisri liit (vene, A-U, Saks); 1879- kaksikliit (saksa, A-U); 1882- kolmikliit (saksa, A-U, itaalia); 1887- edasikindlustamisleping; 1893- kaksikliit (prant, Vene); 1902- salajane leping (prant, itaalia); 1904- südamlik liit (prant, inglismaa + vene 1907). 3 Ajend: a Sarajevo mõrv (28.06.1914), sõda 1 kuu hiljem; b Vene kuulutas välja üldmobilisatsiooni; c Austria sõda Serbia vastu edutu; d Saksa nõudis, et Vene tühistaks mobilisatsiooni; d Saksa kuulutas Venele ja Prantsusmaale sõja 01.08; e 03.08 Vene ja Prantsusmaa kuulutasid sõja Saksale ja A-U; f 04.08 Inglismaa kuulutas sõja Saksale ja A-U. 4 Sõdivate riikide plaanid: Saksamaa- Schlieffeni plaan; Prantsusmaa- plaan 17; Inglismaa- puudus, valmis oldi koostööks Prantsuse vägedega; Venemaa- n...
MAAILMA SUURRIIGID ENNE ESIMEST MAAILMASÕDA 1. AMEERIKA ÜHENDRIIGID KIIRE MAJANDUSARENG. VÕITLUS TRUSTIDEGA. 19. saj. lõpul jõudis kapitalism USA-s imperialismistaadiumisse. Jätkus tootmise ja kapitali kontsentratsioon, mille tulemusel kujunesid monopoolsed hiigelettevõtted - trustid. Need püüdsid enda kätte haarata kogu tootmisala või koguni tervet majandusharu. Trustides kaotasid ettevõtted oma iseseisvuse, alludes ühtsele juhtimisele. Ägedas konkurentsivõitluses, kus väiksemad ja nõrgemad firmad laostati suuremate poolt, kerkisid esile võimsad monopolistlikud koondised: 1."STANDARD OIL COMPANY," mille 1870. a. oli asutanud J. D. Rockefeller ja mis allutas endale peaaegu kõik teised USA naftakompaniid. Talle kuulus kümneid tuhandeid kilomeetreid naftajuhtmeid, sadu ookeanilaevu, ladusid, dokke jne. Ka kuulus Rockefellerile hiigelpank. 2."...
Rahvastik ja asustus Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 8. klass RAHVASTIK. Maailma rahvastik. Rahvastiku paiknemine ja tihedus. Rahvastikuandmete kujutamine kaardil. Looduslike, majanduslike ja ajalooliste tegurite mõju rahvastiku paiknemisele. Arenenud ja arengumaad. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive arenenud ja arengumaades. Ränne ja selle põhjused. Linnastumine ja sellega kaasnevad probleemid. Eri rahvaste ja riikide roll maailmapildi avardumises. Eestist pärit maadeavastajad. Maailmajaod. Geograafilised uuringud tänapäeval. Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 9. klass · RAHVASTIK JA ASUSTUS. Eesti rahvaarv ja selle muutumine muinasajast tänapäevani. Rahvastiku andmeallikad. Sündimus, suremus, loomulik iive. Ränded eri ajaperioodidel. Rahvuslik koosseis, selle ajalooline kujunemine. Rahvastiku soolis-vanuseline ...
Üleminek muinasajast keskaega Nõo Reaalgümnaasium Brita Lodi 2.jaanuar.2013 Maade jagamine · Ristisõja algul leppisid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu omavahel kokku, et piiskopile jääb 2/3 ja ordule 1/3 vallutatud maast. · 1222. aastal puhkenud eestlaste ülestõus lõi kõik seinised jaotusplaanid segi ning maa tagasivallutamisel langesid seni Taani kuningale kuulunud Järvamaa ja Virumaa Mõõgavendade ordu kätte. · Taanile jäid vaid Rävala, Harjumaa ja Tallinn. Maade jagamine · 1224 aastal enne Tartu vallutamist sõlmisid Riia piiskop ja ordu maade jagamise lepingu, mis jäi üsima ja mille järgi Eestimaa piiskop, kelle residendikls oli varem Lihula sai endale Sakala ja Ugandi ühes külgnevate Kesk-Eesti maakondadega. · Tartu piiskopkond Sakala ja Ugandi ühes külgnevate Kesk-Eesti maakondadega. · Orduala Sakala, Kesk-Eesti · Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa · Taa...
1. Imperialism on suurriikide püüe saavutada suur mõjuvõim kogu maailmas. 2. Imperialistliku maailma suurriikide eesmärgid – majanduslik laienemine, koloonia vallutused, nõrgemad maad muueti tooraine andjaks,kolooniates sai toodangut turustada, monopolide teke, kapitali väljavedu 3. 20.sajandi tööstuse areng – uued tööstusharud (naftatoodang, kummi tootmine, elektrotehnika keemiatööstus. Tekivad monopolid ja kapitalism. 4. Monopol – hiigelettevõtted ja nende ühendused. Haaravad enda alla kogu tootmisala, konkurente lämmatati hinnaalandustega. 5. Kapitalism – ühiskondlik-majanduslik süsteem, mis põhineb tootmisvahendite eraomandusel. Konkurents sunnib teisi odavalt tootma. Parema kvaliteedi-hinna suhe. 6. Tehniline areng – Autotehastes esimesed konveierid (Henry Ford), autode tootmine suurenes. Esimene lend tsepeliiniga (F. Zeppelin). Esimene lennuk õhus, mis lendas 12 sekundit (vennad Wrightid). Sidetehnika arenes k...
KESKAEG Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvad Eesti jagati üksikuteks osadeks, mille eesotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad, nn. maahärrad. Nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike. Feodaalse killustumise ajajärku Eesti nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehtestamiseks oli suur sõjaline jõud - Liivi orduriik (1237). Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks. Tähtsat kohta ordus omasid kiriklikke talitlusi pidavad preestrivennad. Vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks V-Liivimaal oli Riia peapiiskop. Põlisrahva õiguslik olukord halveneb. Kes ristiusu vastu olid võrnud, kuulutati isiklikult vabadeks. Põhiline koormis kümnis - kümnes osa talu saagist, kergema variandina hinnus kindalaksmääratud naturaalmaks. Võõrvõimude omavahelised suhted. Linnad, linnused ja kirikud Kogu Eesti keskaega iseloomustab võitlus võimu pärast. 1297 toimus V-Liivimaal kodusõd...
Muinasaeg- On inimühiskonna kõige kaugem minevik. Algas esimeste inimeste tekkimisega 11 000 eKr 13 saj. Ajalooline aeg- Ajalooline aeg on periood, millest on säilinud kirjalikke mälestisi. Ajalooline aeg algas pärast muinasaja lõppu kirja kasutuselevõtuga. Eri maades ja piirkondades algas ajalooline aeg erineval ajal. Eestis algas ajalooline aeg 13. sajandi alguses. Keskaeg- Ajaperiood vanaaja ja uusaja vahel. Eestis loetakse keskaja alguseks tavaliselt siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus siinsed varem paganlikud alad (1208-1227) ristiti ning allutati uutele kristlikele valitsejatele. Keskaja lõpuks on Eestis loetud peamiselt kahte sündmust: luterluse siiajõudmine (1520-1530'datel) ja Liivimaa sõda (1558-1583). Ümera lahing- 1210, Lätis (Valmiera lähedal). Osalesid eestlased, sakslased, liivlased ja latgalid. Võitsid eestlased. Madisepäeva lahing- 21. 09. 1217, Eestis (Vanamõisa lähedal). Osalesid eestlased (väejuht L...
1. Millistes sõdades on eestlased osalenud 13-20. Sajandini? 1. Ristisõda (Muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti) 2. Liivi sõda ( Rootsi, Taani, Venemaa, Poola soovisid ülemvõimu Läänemerel. 1558. aastal alanud sõja ajendiks oli nn "Tartu maks", mis oli venelaste väljamõeldis, mille kohaselt Vene tsaarile tuli maksta üks mark iga Liivimaa elaniku pealt. 1583. aastal sõlmitud Pljussa vaherahuga algas kolme kuninga võim Põhja-ja Lääne- Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-eesti ja Liivimaa jäid Poolale ja Saaremaa jäi Taanile) 3. Põhjasõda (Venemaa ja Taani soovisid ülemvõim Läänemerel, Poola soovis tagasi saada oma endised alad ning Rootsi tahtis kaitsta oma alasid. 1700-1721 ...
Kordamisküsimusi Eesti keskajast: 1. Millal ja millega algas ning lõppes Eestis keskaeg? Algas Muistse Vabadusvõitlusega 1208-1227 ning lõppes Liivi sõjaga 1558-1583. 2. Kristluse levik Euroopas ning Eesti kui üks viimaseid kristlikke riike. Tee endale selgeks, mis põhjustas muistse vabadusvõitluse Eestis. Kristlus jõudis 10. sajandil Venemaale ja 11. sajandil Skandinaaviasse, 13. sajandil olid Baltimaad viimased paganlikud maad Euroopas. 3. Kristluse levitamine Läänemere idakaldal, selle põhjused. Esimesed katsed Fulco ja Nicolaus Eestis. Soome vallutamine Rootsi poolt. Lübecki linna rajamine ning Saksa kaupmeeste huvi Daugava jõe vastu. Rootsis ja Taanis oli keelatud paganatega kauplemine, mööda Läänemerd ning Daugava jõge oleks olnud hea kaupa transportida. Aktiivseks muutusid paganarahvaste mereröövlid. Fulco määrati eestlaste preestriks ning Nicolaus oli tema abiline. ...
MAAILMASÕJA PÕHJUSED: x) alahinnati ohtu suurriigid ei uskunud, et sõda puhkeb. Nad ei pingutanud piisavalt, et seda ära hoida. x) sõda romantiseeriti 20. saj algul oli arusaam, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Lihtrahva hulgas oli palju neid, kes soovisid sõda. x) rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 1914. a ei olnud ühtegi organisatsiooni, mis oleks suutnud korraldada näiteks suurriikide kohtumisi vms. x)sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia sõjatehnika arenes nii kiiresti, et riikide valitsused lausa ei märganud seda. Riigid isegi ei teadnud enda valmistehtud sõjaplaane. 1) Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. 2) Kolooniate ümberjagamine 3) Saksamaa ja Prantsusmaa vastasseis 4) Natsionalismi levik (rahvuslus) 5) Imperialism 6) Militarism, võidurelvastumine, soov rakendada sõjaplaane 7) Suurriikide liidusuhete...
Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Eesti muinasaeg......................................................................................................................... 4 Pronksiaeg..................................................................................................................................6 Rauaaeg......................................................................................................................................7 Muistne vabadusvõitlus............................................................................................................. 9 Keskaeg (1227-1558)................................................................................................................12 Jüriöö ülestõus...................................................................................
EUROOPA Suur Prantsuse revolutsioon 18 saj lõpp. Oluline mõju 19. sajandile Põhjused, eeldused prantsuse revolutsioonile oli absolutismi aeg. Pratsusmaal suur raha kulutamine absolutismile ja Louis XIV ja XV kulutasid riigi riigi raha. Louis XVI oli suurtes raskustes , kuna merkantelism oli toonud neg tulemusi. Riigis oli suur inflatsioon ja lõputud sõjad, ülal tuli pidada ka kuninga õukonda (nõudis meeletult raha) Louis XVI-l oli ka kuulus abikaasa Marie Antoniette ( Maria Theresia tütar, ehk Austria printsess).Kuulsaks saanud oma naiivse ja rumala mõttemaailma pärast. Nõudis palju raha oma kleitidele jne. Kuningapere rikkusele vastandus ÜLIM vaesus Prantsusmaa rahva seas. Pärisorjus oli mõnel pool olemas ja seega halvenes olukord. Tekkisid rahutused, mis suudeti küll maha suruda, kuid ei toonud mingit lahendust probleemidele. Viimane piis...
Tartu Kivilinna Gümnaasium "Teadus ja kultuur uusaja esimesel perioodil" Kristi Vitkar 8a klass Juhendaja: Õp. Piia Jullinen Tartu 2009 SISUKORD Sisukord lk. 1 Sissejuhatus lk. 2 Teadussaavutused lk. 3 Kultuur 1) Barokk lk. 4-5 2) Klassitsism lk. 6 3) Romantism lk. 7 Mood ja rõivastus 1) Naiste riietus lk. 8 2) Meeste riietus lk. 12 3) Ehted, soengud, jalanõud lk. 15 Kokkuvõte lk. 16 Kasutatud materjalid lk. 17 1 SISSEJUHATUS Uusaja algus tõi kaasa inime...
Muistne vabadusvõitlus 1208-1227 --- Paavsti korraldusel asuvad ristisõdijate väed Liivimaa paganaid ristima · 1201 alustab Albert Riia linna ehitamist · 1206-1207 Liivlaste vastupanu raugeb · 1208 jõuavad ristisõdijad Eesti pinnale (samal aastal alistuvad Latgalid) rünnatakse peamiselt Ugandi ja Sakala alasid · 1210 võidetakse Ümera lahing --- kuid samal ajal pingestuvad suhted ka Venemaaga · 1212 sõlmitakse kolme aastane vaherahu Orduga, sõjakurnatuse tõttu · 1215 sõjategevus taastub ja vaenlased jõuavad juba Kesk-Eestisse · 1217 korraldavad Ugalased koos sakslastega juba ühiseid rüüsteretki Venemaale --- teised maakonnad sõlmivad aga koostöölepingu Venemaaga · Otepää all võidavad Eestlaste ja venelaste ühisvägi ugalasi ja sakslasi ja viimased sunnitakse maalt lahkuma · Lembitu eestvedamisel loodetakse võitu edasi arendada kogutakse ligi 6000 meest · TOIMUB MADISEPÄEVA LAH...
Poliitika ja valitsemise alused (02-09-2013; 1.loeng) Poliitika: Võimu näod: otsustamisena(ähvardus, kasu,seotustunne), teemaseadevõimena, mõttekontrollina. Depolitiseerimine - poliitiliste küsimuste piiritlemine, annab vaid 1 vastusevariandi. Ch. Mauffe: "Poliitika lõppeb seal, kus lõpeb võimalus eriarvamusteks." (2.loeng) Poliitiline sotsialiseerumine - indikaatoriks on kodanikupädevused. Osalemine poliitikas: Esindusdemokraatia Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) Poliitikas osalejate tüübid: revolutsionäär, parteiaktivist, patrioodid, hääletajad jne. Sisend (hääletamine)--Kujundamine/must kast (kaasamine)--Väljund (avaldamine) Kapitali põhiliigid: inimkapital, majanduskapital, sotsiaalne kapital, kultuurkapital. Sotsiaalne kapital on: kas siduv, sildav(ühendab erinevaid), ühendav või välistav. (09-09-2013; 3.loeng) Institutsioon: Kitsas käsitluses-reeglid, Laias käsitluses-kultuurkoodid. Institutsi...
Kordamisküsimuste vastused 1. Sõja põhjused 1. teravnenud vastuolud suurriikide vahel 2. alahinnati ohtu 3. sõda romantiseeriti 4. puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid 5. sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui poliitiline Ajend Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos Bosnia mässulise poolt. Selle peale tahtis Austria-Ungari vallutada Serbia, kellel oli aga sõjaline koostöö leping venemaaga. Franz Ferdinand- Austria-Ungari troonipärija, kes 28. juunil 1914 aastal mõrvati Sarajevos Sõja algus 28. juulil kuulutas Austria-Ungari sõja Serbiale, mille peale venemaa kuulutas välja üldmobilisatsiooni. 30. juulil kuulutas Austria-Ungari välja üldmobilisatsiooni ja Saksamaa sõjaohuolukorra. 1.augustil kuulutas Saksamaa sõja venemaale, 3. augustil Prantsusmaale. 4.augustil ründas Saksamaa Belgiat. Sellega rikkus ta Belgia neutraliteeti ja Inglismaa astus sõtta Antant...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
