Rootsi ajalugu Eestis Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus Rootsi mälestised Eestis Sissejuhatus Eestimaa on rikas Rootsiga seotud mälestiste poolest. Suurem osa neist on pärit Rootsi ajast, poolteisesajandi pikkusest perioodist aastail 1561-1710, mil Eesti oli osa Rootsi Kuningriigist. Tihedad kontaktid Rootsi idarannikul elavate inimeste ja Eesti rannarahva vahel olid aga sõlmitud juba enne, kui Eesti hakkas kuuluma Rootsi riigi valduste hulka. Rootsis jutustavad mitmed ruunikivid meestest, kes purjetasid Eestisse, Roslagenis leidub rohkesti vanu kohanimesid eesliitega est-, mis osutavad eestlaste asundustele Rootsis. Keskajal tihenesid sidemed kahe rahva vahel veelgi. Arenesid kunstikontaktid, Eestis tegutsesid Gotlandi ehitusmeistrid. Hiliskeskaja suurim kujur Bernt Notke kuulub samahästi nii eesti kui ka rootsi kunstiajalukku. Rootsi ajal rajati Tartusse ülikool, Eesti sai oma ülemkohtu, kirik ...
Klassikirjand Kuidas hoida perekonda? Öeldakse, et inimene pole loodud üksinda elamiseks. On hea, kui su kõrval on lähedased, kellega võid valimatult jagada nii muresid kui ka rõõme. Et nutta, peab olema keegi, kellega jagada oma pisaraid. Et naerda, peab olema keegi, kellega koos rõõmu tunda. Et saada lahti valust, peab olema keegi, kes aitaks seda eemale tõrjuda. Et olla õnnelik, peab olema keegi, kellele võid alati loota. Need mõtted sobivad perekonda. Perekond on üks suur tervik, kus kõik hoiavad kokku ja peavad üksteisest lugu. Mõni pere on suurem, teine väiksem, tähtis on selle olemasolu ja ühtekuuluvustunne. Olgugi, et peredliikmed ei pruugi päevast päeva koos aega veeta, ei unustata üksteist. Kindlasti on iga kodukond loonud koos meeldejäävaid mälestusi ning jaganud nii positiivseid kui ka negatiivseid emotsioone. Positiivseid emotsioone annav...
Kool Teema Juhendaja : Koostas : Kool 2012-05-08 Legende Haapsalu asutamisest 720 aastat tagasi, aastal 1279 andis Saare-Lääne piiskop Hermann I Haapsalule linnaõiguse. Sellest ajast on palju vett merre voolanud. Haapsalu puhul oleks õigem öelda, et sellest ajast on veetase palju langenud. Haapsalu asutamine on lahutamatult seotud piiskopilinnusega. Oli ju linna asutamise üks eesmärk piiskopkonna residentsile kanoonilise legitiimsuse tagamine. Tollase kanoonilise nõude järgi ei tohtinud piiskopkonna keskus olla maal. Ja kui piiskop poleks siia oma residentsi rajanud, kas Haapsalu oleks kunagi linnaks kasvanud. Kes teab? Sajandite...
Veriora muistend Kust on pärit kohanimi Veriora? Veriora mõisa lähedalt Kikkahara metsast saab alguse oja, mis voolab läbi Veriora mõisa. Põhjasõja ajal peetud oja kallastel suuri lahinguid rootslaste ja venelaste vahel. Palju sõjamehi mõlemast väeleerist leidnud siinkandis oma haua. Ojasse voolanud nii palju sõjameeste verd, et ojavesi värvunud punaseks. Rahvasuu hakkas pärast seda oja Veriojaks hüüdma. Kehva eesti keele oskusega kroonuametnikud kirjutasid tsaariajal kogemata oma paberitesse oja asemele ora. Kui kohanimi Veriora sai üldiselt kasutatavaks, oli hilja tehtud viga parandama hakata. Teise loo järgi on kohanimi Veriora samuti juba Põhjasõja-aegne. Veriora mõisa taga metsas teatud umbes vakamaa suurust platsi, kus vanasti ei olevat ühtki elavat taime kasvanud. Kui küla kari kokku aetud, kasutatud seda platsi loomade ülelugemiseks. Seda kohta peetud samuti Põhjasõja-aegseks lahingupaigaks. Võitluse...
Järveotsa Järv. Järveotsa järv (ka: Turvaste Järveotsa järv; Järvetsa järv; Järvatse järv; Järvatsi järv; Kiisamaa järv; Selgjärv) asub Harju maakonnas Nissi vallas Siimika külas. Ta absoluutne kõrgus on 41,7 m, pindala 16,9 ha, suurim sügavus 6,3 m (keskmine sügavus 2,1 m). Enam-vähem umbjärv. Vesi on oliivroheline kuni kollakasroheline, vähese läbipaistvusega (0,6-0,8 m), võrdlemisi vähe kihistunud. Läänekaldal kerkib vallseljak männimetsaga, põhjaotsa juures on Järveotsa talu ase, kirdekaldal Tallinna Taksopargi saun ja ujula. idakallast ääristab raba, mille taga kerkib teine põhja-lõunasuunaline seljak. Järve lõunaotsa ümbritseb soine lehtmets. kaldad on läänes ja põhjas kõvad, mujal madalad ja soised, paiguti õõtsikulised. Vesi süveneb järsult. Põhja katab paks mudakiht. Üksnes põhjakalda juures leidub liivast põhja. Rahvasuu räägib, et vanasti, Järvatse järve tekkimise ajal, olla ...
Vana hea Rootsi aeg. Üldiselt. Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad. Täpsemalt. 17. sajandi ...
Eesti vaatamisväärsused Valaste juga Valaste juga asub IdaViru maakonnas Kohtla vallas Valaste külas See on Eesti kõrgeim juga Kaali Kraater Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis Kivide kuningas Pahklas asub Eestimaa kivide kuningas, mille kõrgus 4,4 m ja ümbermõõt 29,7 m ja kus peal võib isegi tantsida Kalevipoja haud Kalevipoja haud paikneb 6 km kaugusel Kuremäest, Vasknarva maantee ja Kivinõmme metsa viiva tee vahel Kivinõmme metsas Mäge, kus asub Kalevipoja haud, kutsutakse Kalevipoja mäeks Suur Munamägi Suur Munamägi asub Haanja kõrgustiku keskosas Võrumaal, on nii Eesti kui ka Baltikumi kõrgeim mägi. Suure Munamäe tipus asub vaatetorn nii saab 346,7 meetri kõrguselt vaadata Eestimaad 50 km raadiuses. Rakvere linn...
Rahvaprimustega liitub kige tihedamalt muistend "Emaje snd", mis meenutab rahvatraditsioonis tuntud veekogude saamislugusid. Autor laseb Vanaisa Emaje kaevata kuninga vastuvtmiseks, kes loomade le valitseks. Muistendis on esile tstetud loomade ja lindude tkust je kaevamisel, lastes Vanaisal anda virkadele tlistele aukuue, ninakat vhki ja vihmakassi-hilpharakat aga karistada sndsusetu kitumise eest. Kige kuulsamaks Faehlmanni muistendiks sai "Koit ja Hmarik". Rahvasuu kneleb, et koit ja eha jaanipeva paiku lhikeseks ajaks kokku puutuvad ja teineteisele ktt annavad. See on lugu Vanaisa kahest ustavast teenrist, kellele igavene noorus on kingitud. Puhkeva kevadlooduse taustal maalib autor romantilise armastusloo. Muistend "Loomine" on on maa ja taeva ning taevakehade tekkimislugu, milles jutustatakse Vanaisa ja tema poolt loodud Kalevite - Vanemuise, Ilmarise, Lmmekse ja Vibulase tegevusest maailma loomisel ja kaunistamisel. "Vanemuise ...
Eesti Vabariik on demokraatlik väikeriik,mis on ajaloo sündmuste tõttu väga palju kannatanud. Eesti sai just hiljuti 95.aastaseks. Riigi mõistes on see vanus väga väike, kuid kas Eesti riigi vanusearv suureneb ka edaspidi? Eesti riiki on kiidetud Europa Liidu poolt, et see on majanduse poole pealt üks väga eeskujulik riik, kuid rahvasuu räägib hoopis teist juttu. Eestis on palju probleeme palkade suuruse ja toetustega. Eestis on võrreldes teiste Euroopa riikidega väga väike palk,mis inimeste arvates ei tasu ära, kuna toiduhinnad ja muud maksmist vajavad maksud on Eestis võrreldes palgaga väga kõrged.Samuti on ka probleeme toetuste maksmisega. Näiteks lastetoetus: Investeerida tuleks just noortesse,kuna nad ongi Eesti tulevik, kuid lastetoetused on naeruväärselt madalad, mida ei anna näiteks Soomega võrreldagi. Eestis on esimese lapse toetus 19,19 eurot ja Soomes on see 100 eurot, mis näitab, et Soomes on see ligikaudu 5 korda kõrgem. S...
HELME ORDULINNUS LIIS LEPIK MT-13 KIRJELDUS Helme ordulinnus on tänapäeval varemeis olev ordulinnus Valga maakonnas, Helme vallas, Helme alevikus. Linnus paiknes kahe vallikraaviga eraldatud looduslikul neemikul. Müüri jäänused ja põhiplaan lubavad arvata, et ehitis pärineb 14. sajandi esimesest poolest. Linnus paikned kohati kuni 20 m kõrgusel jõeäärsel neemikul ja sellel oli vaid üks, lõunasse avanev sissepääs, mida kaitses vallikraav. Pealinnus kujutatas Helmes põhiplaanis põhja-lõuna suunas väljavenitatud ovaali mõõtmetega 116 x 70 meetrit. Helme ordulinnuse vanimaks ja huvitamaks osaks peetakse tornilaadset ehitist linnuse keskosas AJALUGU Liivi sõjas jäi Helme linnus imekombel puutumata. Linnus hävis 1658. aastal, mil parajasti oli käimas Vene-Rootsi sõda ning rootslastel ei olnud jõudu , et linnust kaitsta. Rootslased lasi...
Helme ordulinnus helme linnus (ill 132...134) see 14..15 saj. Pärinev ordulinnus on võetud eesti arhitektuurimälestiste nimestikku. Suurejoonelisel kõrgustikul asuva kaitserajatise näite ja loodusega seotud linnusetüübi ühe esindaja juures kohtame korrapärasuse tendentsi. Linnuse täpne rajamisaeg ei ole teada. Helme on mantelringmüürilinnus. Seestpoolt ümbritsesid ringmüüri kogu ulatuses ruumid. Linnusesse pääseti lõunaküljelt üle vallikraavi ehitatud silda mööda , sillasammaste varemeid on veel säilinud.. helme linnus on pisut suurem kui Karksi pealinnus. Helme linnuse mõõtmed on u. 116X70m, Karksi linnusel 100x40m. Helme linnuse kavatis on jälgitav maapinnal u. 75% ulatuses, mantelringmüür peaaegi tervikuna. Kahjuks on hoovi ümbritsevate ruumide sisemüürid pidevas varisemisohus. Paljud müüritulbad on alles hilj...
Koostaja:Kersti 17. 19. sajandini läbis stepptants pika arengutee, enne kui omandas sellise kuju, nagu seda tänapäeval tuntakse Esimesteks stepptantsijateks võib pidada orjastatud aafriklasi, kes orjapidajate hämmastuseks suutsid trummide abil suurte vahemaade tagant üksteisega suhelda. Trummimäng keelustati, kuid rütmid kanti üle jalgadesse. Nii sündis eluliselt vajalik, teravmeelne, aga keerukas füüsiline väljendusvorm Stepptantsus on segunenud elemendid aafrika, iiri ja soti tantsudest Lõplikult kujunes see välja eelmise sajandi 20.aastateks Stepis peegeldus kogu Ameerika olemus. Elutempo, masinaajastu vaimustus, industriaalse arenguga seonduvad helid, nagu metroorongide rütm, trammide tilin, ehituskraanade krigin, mis leidsid kajastamist stepirütmidena. 25 mai on Ameerikas kuulutatud rahvusvaheliseks stepptantsupäevaks Seda harrastatakse Ameerikas, Austraalias, Jaapanis ...
MÜÜTILISED MUISTENDID Fr. R. Faehlmann Sisukokkuvõte Teos sisaldab 7 muistendit, mis sündisid üheaegselt eepose "Kalevipoja" loomise ideega. "Loomine" "Emajõe sünd" "Vanemuise kosjaskäik" "Koit ja Hämarik" "Endla järv ja Juta" "Vanemuise lahkumine" Need muistendid ilmusid esmakordselt ÕES-i toimetustes 1840 -1852 . Rahvapärimustega liitub kõige tihedamalt muistend "Emajõe sünd", mis meenutab rahvatraditsioonis tuntud veekogude saamislugusid. Autor laseb Vanaisa Emajõe kaevata kuninga vastuvõtmiseks, kes loomade üle valitseks. Muistendis on esile tõstetud loomade ja lindude töökust jõe kaevamisel, lastes Vanaisal anda virkadele töölistele aukuue, ninakat vähki ja vihmakassi-hilpharakat aga karistada sündsusetu käitumise eest. Kõige kuulsamaks Faehlmanni muistendiks sai "Koit ja Hämarik". Rahvasuu kõneleb, et koit ja eha jaanipäeva pai...
Kas ma olen õnnelik? Mida tähendab olla õnnelik? Igaüks saab sellest omamoodi aru. On inimesi, kes on kogu aeg õnnelikud ja ühtegi muret neil pole, kuid on olemas ka selliseid inimesi, kes ainult teesklevad et nad on õnnelikud, aga tegelikult seda pole. Asju, mis õnnelikuks teevad, on mitmeid ja väga erinevaid ning ka minul on need olemas. Perekond on minu jaoks tähtsaim, kuid mitte alati minu jaoks esimesel kohal. Alati on mind keegi koju ootamas, kas siis ema,isa,vennad või minu koer, kellel on alati hea meel, kui keegi omastest toa uksest sisse astub ja see teeb mind õnnelikus. Sõpradega koos olla on väga tore ja ilma nendeta ei saakski, sest heade sõprade peale saab alati loota ja nad ei vea alt. Õnnelikuks teeb mind juba sõprade juuresolek, kuna siis ei pea üksi kuskil olema ega passima, vaid saab sõpradega asjadest rääkida ja niisama toredalt aega veeta erinevaid asju tehes. Oma hobide- jalgpalli mängides...
Pagulasena välismaal. Pagulasena välismaal kirjeldab Erich Maria Remarque ,, Triumfikaar" põhjal peategelase Ravici, mis on üks tema varju nimedest, tema ning tema kaaspagulaste tööst, armastusest ja inimsuhetest välismaal. Ravic on vaoshoitud ja silmapaistev mees, kes tänu oma erimeelsustele valitsusega ja riigikorraga Natsi Saksamaal põgenes Pariisi. Teose algul kohtus ta oma ,,elu armastuse" Joaniga, kes oli vaba eluviisiga prantslasest naine. Raamatus oli selgelt räägitud pagulaste viletsast eluviisist ning rahategemis võimalustest. Pagulased ei saanud ilma isikutõendita praktiliselt midagi teha. Sama kehtis ka Ravici kohta, ta elas suhteliselt madala kvaliteediga hotellis ning tegi tööd naeruväärse summa eest. Kõik, kes viibisid illegaalselt riigis, pidid end politsei eest hoiduma, et võimuesindaja ei juhtuks dokumente küsida näidata. Ravic, kes oli professionaalne ki...
Rahvus-see oleme meie Rahvus ei ole midagi käegakatsutavat , isegi mitte õigupoolest silmaga nähtavat. Rahvus on ühendus, mida saab ainult kujutleda. Kust on pärit rahvuse mõiste ning miks meie , inimesed seda vajame? Teame et , rahvus tähendab inimhulka , kuhu inimesed kuuluda tahavad. Ükski inimene ei taha olla üksinda ja seega on välja kujunenud erinevad rahvused , et tunda ennast teistega koos . näiteks poolakad , eestlased , venelased ja paljud teised. Neid ühendab oma kultuur , keel , usk. Keeleliselt andekad inimesed kõnelevad küll mitmeid keeli ja usuvad mitmeid uske , kuid see ei muuda nende rahvust. Rahvused on kindlad. .. Inimene ei vali kuhu ta kuulub, aga ta võib näiteks sattuda teise kultuuri elama, kus ta kohaneb pika aja jooksul ehk kasvab teise rahvusesse. Seega me ei vali rahvusi. Rahvusesse kasvatakse, mitte ei sünnita, see tähendab, et rahvusesse kuuluvus kujuneb välja kasvades ja õppides....
Friedrich Robert Faehlmann 1798-1850 Haridustee Sündis 31.dets 1798 Järvamaal Koeru kihelkonnas Ao mõisavalitseja pere teise pojana. Ao mõisas toimus Faehlmanni esimene kokkupuude meditsiiniga ja tekkis soov arstiks õppida. 1810. aastal alustas Faehlmann oma õpi- teekonda Rakvere kreiskoolis kuni aastani 1814, mil ta asus õppima Tartu Gümnaasiumi. Pärast gümnaasiumi lõpetamist jätkas ta õpin- guid Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas ning temast sai 1927.a esimene eesti soost doktorikraadiga meedik. Elu peale ülikooli Faehlmann töötas kogu elu alates 1824 praktiseeriva arstina Tartus ja selle ümbruses. Aastatel 18421850 töötas ta ühtlasi Tartu ülikoolis eesti keele lektorina ning luges aastatel 18431845 ülikooli arstiteaduskonnas õppeülesande täitjana farmakoloogia ja retseptuuri kursust. Oli ka hinnatud rohuteadlane Faehlmanni kirjutatud retsepte on leitud eelmise sajandi alguse...
Pelgulinna Gümnaasium Liisi Sõrmus 7k LATIKAS Tallinn2010 LATIKAS Latikas on üks meie tähtsamaid ja hinnatumaid sisevete töönduskalu. Ta on kõrget kasvu, külgetelt lamenud kollakashalli kehaga ja hallikate uimedega parvekala.Eestis elab latikas umbes 170 mandriosa järves ja suuremates jõgetes. Noores eas sööb latikas küll põhiliselt zooplanktoneid, kuid peatselt läheb üle põhjas elavatele selgrootutele.Pulmi peab ta kaldalähedases taimestikul enamasti mai teisel poolel ja juuni algul.Sageli koeb latikas mitmes rühmas(suuremad isendid tavaliselt varem, väiksemad hiljem), mida rahvasuu tavatseb kutsuda särje-, toome-ja uibulatikaks,kohati ka muud moodi.Latikas on meie teiste töönduskaladega võrreldes keskmise kasvutempoga: viiaastaselt kaalub ta tavaliselt 130-180 g.Kümmneaastaselt 0,6-0,8kg, viieteistkümnneaastaselt 1,3-1,7 kg.Latika väljapüügil on alammõõt 30 cm, mille ta saavutab tavaliselt 8-10 ...
Eesti muusika I arvestustöö Kirjelda vanema rahvalaulu ettekandeviisi. kordamisküsimused mitmes eri variandis Kuidas jaotatakse eesti rahvalaule? 2015 Kuidas kutsuti laulu esitajaid? Kes need olid? Miks? Kuidas kõlab setu laul? Mis on selle omapära? I Selgita PÕHJALIKULT: (millega tegemist? kuidas Kuidas nimetatakse vanemat rahvalaulu? seotud rahvakultuuriga?) Mille järgi tunned ära Lõuna-Eesti rahvalaulu? Algriim Mille poolest erineb setu laul eesti rahvalaulust? Cimze Millest räägivad kiigelaulud? Ettehaarav sisseastumine ...
1. Millal said alguse sõjad inimtsivilisatsiooni ajaloos? Sõdade kohta võib öelda, et need on vanemad kui (kirjutatud) ajalugu, sest päris kindlasti sõdisid inimesed ka eelajaloolisel ajal, st enne kirjaliku mälu tekkimist (lk 15). 2. Kuidas mõistate lauset: „Si vis pacem, para bellum". Lause tähendab eesti keelde tõlgituna "Kui tahad rahu, ole valmis sõjaks" (lk 15). 3. Mis on sõjateaduse peamiseks ülesandeks? Sõjateaduse ülesandeks on adekvaatselt tulevikku prognoosida ja mudeldada, aidates sel moel kaasa riikluse püsimisele ja julgeoleku kindlustamisele (lk 16). 4. Mitmedal sajandil toimus muistne vabadusvõitlus (Põhjala Ristisõda)? Muistne vabadusvõitlus toimus 13. sajandil (lk 29). 5. Mis olid eestlaste kaotuse peamisteks põhjusteks muistses vabadusvõitluses? 1) Ebavõrsed jõud - Eestlaste malev ehk maakaitsevägi koosnes vabadest relvakandmisvõimelistest meestest, kes kutsuti konkreetseks sõjaliseks operatsiooniks iga ko...
Rakvere Ametikool K12 Referaat Juhendaja: Kristina Alunurm Rakvere 2013 Sissejuhatus Türgi köök on väga mitmekesine ja kindlasti üks hinnatuimaid kööke kogu maailmas. Türgi köögil on omad huvitavad rahvussöögid ja kombed sellega seoses. · Kultuur ja kombed Türgi köök on paljude Aasia ja Kaukaasia rahvaste traditsioone ühendav ja peetakse üheks vahemere parimaks. Tüüpilised road on sündinud erinevate tsivilisatsioonide tõmbetuules ja ristteel Anatoolias, ühendades paljude rahvaste kulinaarseid harjumusi ja maitse-eelistusi. Roogade valik on suur ja toidud on tervislikud. Paljude asjatundjate hinnangul on türgi köök maitseainete kasutuselt tasakaalustatuim maailmas Kõige tuntumad road Döner-kebab on suur lihakäntsakas, mis pannakse grillima pöörlevasse vardasse ning mille pealmisest küpsenud kihist lõigatakse terava noaga õhukesi viilakaid. Kebabirestorani nimetatakse türgi keeles kebapci´ks. ...
Vanapagan ja Suur Tõll Muiste elas Saaremaal Suur Tõll, keda rahvasuu Saaremaa valitsejaks kutsub. Suure Tõllu "küüntenärija" oli aga Vanapagan. Kord, kui Suur Tõll raskesti magas, tahtis Vanapagan Sõrve säärt Saaremaa küljest lahti kaevata ja siis Sõrvemaa koos sõrulastega merepõhja uputada. Aga sõrulased said Vanapagana kurjast nõust aru. Nad ruttasid Suurt Tõllu appi kutsuma. Kui Tõll seda lugu kuulis, kahmas ta silmapilk mesipuu sülle ja tormas Vanakurja otsima. Leidiski lõpuks Vanapagana ja viskas põõsast mesilased ta juurde. Suures töös ei pannud Vanapagan Tõllu tulekut tähelegi. Tunneb korraga, et teda igast küljest kangesti torgitakse. Vaatab - mesilased kallal. Küll tõrjub Vanapagan mesilasi eemale, küll lööb neid sadade kaupa surnuks, aga mis sa suurele perele ikka võid teha! Ei aita mehikesel viimaks muu nõu, kui paneb putkama. Aga ega vaenlased sellepärast maha jää. Need lendavad ...
Põltsamaa Ühisgümnaasium ´ Nero palee Koostas: Kristjan Kipper Põltsamaa 2010 Nero sündis Antiumis 15. detsembril aastal 37. m.a.j ning teda kutsuti alguses hoopis Lucius Domitius Ahenobarbuseks Nero iseloomu oli rikkunud tema ema, au- ja võimuahne naine. Keisrina läks tal pea üldisest austusest lõplikult segi. Ta mürgitas oma kasuvenna Britannicuse. Seejärel vabanes Nero oma emast, Agrippina Nooremast, kes oli lootnud tegelikku võimu enda kätte haarata. Osutus keeruliseks korraldada seda õnnetusena: mürgitamine, lae sissevarisemine ja laeva uputamine ei andnud tulemusi. Nero kümnendal valitsusaastal põles 9- päevases hiigeltulekahjus maha suurem osa Roomast. Tuhanded inimesed jäid peavarjuta ja puupaljaks. Rahvasuu süüdistas Nerot linna süütamises. Nero veeretas tulekahjusüü kristlaste kael...
Kuressaare Ametikool Silver Joonas Vahtra HEERINGAS Juhendaja: Taimi Kiissa Kuressaare 2010 Sissejuhatus Selle referaadi teema on heeringas(Clupea harengus). heeringas on alati olnud ja on ka tänapäeva meie toidulaua oluline koostis osa. Selles töös uurin järgmisi teemasid: Heeringa toiteväärtus, ränne, kasvuala, iseloomustus ja kasutamine toidus, samuti toon ära mõned eelroa ja põhiroa retseptid, kus üheks koostisosaks on heeringas. Kalade ränne Heeringad elavad avamerel, kevadel kudevad vormid lähenevad rannikule, sügisel kudevad koonduvad madalaile. Kasvuala Heeringad elavad põhiliselt meres ja moodustavad seal suuri parvi. Heeringa kasvu ala on lai, alates Põhja-Jäämere idapiirkonnast (Valge meri), Vaiksest Ookeanist kuni parasvöötme ja troopiliste meredeni. Läänemeres elab heeringa kääbusvorm räim. Heeringalisi on kokku umbes 400 liiki ja nad on olulised toiduallikad. Emased heeringad...
Vana hea Rootsi aeg? Eesti on olnud paljude riikide võimu all. Üheks Eestit valitsenud riigiks oli Rootsi. Rootsi aega nimetatakse samuti ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Perioodi, mil valitses Rootsi võim Eesti aladel, on alati mäletatud kui `'vanat ja head'' aega, mis kestis 1629-1699 aastani. Kindlasti oli sellel ajal eestlaste elu nii mõnestki küljest parem, kui võrrelda seda eelnenud Saksa ajaga või järgnenud Vene ajaga. Kas vana hea Rootsi aeg oli ikka hea, nagu rahvasuu räägib või on need lihtsalt tühi paljad sõnad? Rootsi aja alguses ei muutunud Eesti haldusjaotus suurelt. Eesti ala oli ikka jagatud kahe kubermangu vahel - Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega hiljem, kuulus Liivimaa kubermangu. Viimase Eesti alana läks ...
Õpiminapilt KAKPM-1 kutseõpetaja Kui ma hakkasin mõtlema ülesande ,,Õpiminapilt" koostamisele ja oma õpiharjumuste analüüsimisele siis esimene mõte mis mul tekkis oli: kas olen muutunud õppijana võrreldes ajaga kui õppisin bakalaureuse tasemel (8 aastat tagasi, infoteadus). Tol ajal tahtsin ma lihtsalt midagi uut õppida ja ennast proovile panna, mul ei olnud suurt huvi antud valdkonna vastu ja ka kindlat eesmärki. Täna tean ma kindlalt mida ma soovin õppida ja kelleks tahan saada, seega on mul huvi antud valdkonna vastu väga suur ja ka minu eesmärk on kindel saada õpetajaks. Seega usun, et minu õpitegevus saab olema täna palju mõtestatum ja eesmärgipärasem, sest ma tean miks ma õpin ja mida tahan saavutada. Täna ei mõtle ma ainult diplomile vaid lisaks ka teadmiste omandamisele. Loodetavasti saab minust hea õppija kuid seda alles peale mitme kuist praktiseerimist kui olen ennast õppinud analüüsima ning arvestan õppimise seaduspärasust...
Naeratusest 1. Austatud õpetaja ja klassikaaslased. Täna ma räägin Teile naeratusest. Mulle juba aastaid on hingelähedane naeratamine. Ma arvan, et kuskil 26 aastat kindlasti teadlikult ma naeratan. Naeratusega võidab palju ja kaotab vähe. Naeratusega võib muuta kellegi päeva paremaks. Sellega leiab endale palju sõpru . 2. Juba väiksed beebid naeratavad läbi une, tegelikult on see lihaste tahtmatu tõmblus aga rahvasuu ütleb,et näe inglid kõditavad. Selline ütlemine on minu jaoks hästi armas. Pole midagi lihtsamat, kui naeratada tänaval vastutulijale, naeratada üksteisele liftis, naeratada koos bussi või trammi oodates. Naeratuse kaudu muudame meid elukeskkonna ilusmaks ning positiivsemaks. 3. Naeratus annab tervist, tõstab tuju ning peletab stressi. Isegi vahel kui kurb tuju on otsin siis just mille üle naerda, kindlasti aitab naeratuse nä...
Sissejuhatus Türgi köök on väga mitmekesine ja kindlasti üks hinnatuimaid kööke kogu maailmas. Türgi köögil on omad huvitavad rahvussöögid ja kombed sellega seoses. Türgi köök on paljude Aasia ja Kaukaasia rahvaste traditsioone ühendav ja peetakse üheks vahemere parimaks. Tüüpilised road on sündinud erinevate tsivilisatsioonide tõmbetuules ja ristteel Anatoolias, ühendades paljude rahvaste kulinaarseid harjumusi ja maitse-eelistusi. Roogade valik on suur ja toidud on tervislikud. Paljude asjatundjate hinnangul on türgi köök maitseainete kasutuselt tasakaalustatuim maailmas Hea toit tähendab mitmekesisust Ilma maitseainete ning vürtsideta toit ei ole türklasele toit. Armastatakse mitmekäigulist söögikorda, mis sisaldab külmi suupisteid, sooja suppi, hautatud köögivilju, põhirooga koos riisi või bulguriga ning lõpuks mahedat magustoitu. Kõige selle juurde käib ka värske sai. Türklased tühja kõhtu ei salli ja nende arvates peab toidukord ...
Kivimid Eestis Koostasid: Ranno Kiveste Egle Kuusik Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 2012 Põlevkivi • Põlevkivi- on peenekihiline musta või pruuni värvi settekivim. Koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline osa koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist.Kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena.Leidub Kirde-Eestis. Põlevkivi • -musta või pruuni värvi settekivim. • -koosneb mineraalidest ja orgaanilistest ainetest. • -tähtsaim maavara Eestis. • -kasutatakse kütusena. Põlevkivi leiukohad Gneiss • Gneiss on moondekivim. Sisaldab enamasti peamiselt kvartsi ja päevakivi, kuid koostis ei ole gneisi määramisel põhiline. Tähtis on moondeas...
PORKUN PORKUNI PREILIST Öövahtide suust teadnud rahvas vanal ajal ümberkaudu paljugi imelikust tulevalgusest rääkida, mis Porkuni tiigi peal enamasti igal keskööl nähtav olla. Tuluke kerkinud kui põlev küünal äkitselt vee peal üles ja kustunud tunni aja pärast jälle ära. Ehk tiigi tuluke küll vanasti juba rahvale tuttav asi olnud ja palju inimesi oma silmaga tiigi valgust näinud, siiski ei teadnud keegi asja sündi pikemalt ära seletada. Viimaks leitud Haljala kihelkonnast üks vanarauk, kes selle poolest sügavamat otsust võinud anda. Tema jutt kostnud nõnda. Mõnisada aastat enne Rootsi aega elanud kindlas Porkuni lossis üks vahva sõjamees rüütlite seisusest, kes kui poissmees oma noore õega majapidamist talitanud. Rüütel pidanud kui sõjamees sagedasti lossist ära olema, mis ajal tema õde ühe noormehega sõprust sigitanud, mis kaugemale läinud, kui mõlemad ette võinud arvat...
Nomenklatuur Rahvasuu jutujärgi on nomenklatuur üle külvatud hüvedega, kuid kirjeldatud ja kilrjeldamata jäänud hüved on vaid labased parteipräänikud. Mõiste ,,nomenklatuur"tegelik sisu oli palju sügavamal. Nii sügav, et parteid sellesti ei räägigi. Sõnaetümoloogia viib muidugi ladina keelde (,,nomen"- nimi; ,,clamare" karjuma), see oli ori, kes külaliste saabudes valjul häälel pererahvale nende nimesid hüüdis. Sõnal nomenklatuur on mitu nähendust. Üks tähendus hõlmas ametisse kinnitamise süsteemi. Mis tähendab seda et, inimesi kinnitab töökohale kõrgemalseisev organisatsioon (nt ministeerium), tema laseb ka inimese lahti. Sõna teine tähendus käib partei liikmete määramise kohta kindlaksmääratud nimestikus äranäidatud ametikohtadele. Kõige tähtsamaid ametkohti N Liidus ja liiduvabariikides valitses NLKP KK sekretariaat või poliitbüroo. Sõna kolmas tähendus kehtib nendesamade parteiliikmetest nomenklaatorite kohta nemad moodustav...
NOAROOTSI GÜMNAASIUM Elery Mitman KALEVIPOJAGA SEONDUVAID KOHTI Referaat Noarootsi 2011 Kalevipoja Võnnu kivi Ennemuiste suurustanud Kalevipoeg ja Vanapagan kahekesi ja kumbki lubanud teisest kaugemale visata. Kalevipoeg valinud suure kivi ja lubanud seda Tallinnast Võnnu linna visata. Viskamise juures libisenud aga kivi Kalevipoja sõrmede vahelt ära ja kukkunud Taali mõisa lähedale Tori jõesse. Praegu kutsutakse seda kivi Võnnu kiviks; ta suurus ulatab kaugelt üle veepinna. Vanapagan valinud niisama suure kivi ja lubanud Tallinnast Riia linna visata. Visanud, kuid kivi kukkunud Vändrasse Vihtra mõisa lähedale maha. Et viskamises Kalevipoeg võitnud ja Vanapagan alla jäänud, siis hakanud Vanapagan suurustama ja kiitlema, et tema sellepärast ...
Tähtkujud ehk konstellatsioonid Heledad tähed moodustavad taevaskeral kujundeid,mida nimetatakse tähtkujudeks.Lähemalt öeldes on tähtkuju kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral,mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed,täheparved,galaktikad ja paljud teised objektid väljaspool päikesesüsteemi. Tähtkujud on oma nimed saanud nendes asuvate heledamatest tähtedest traditsiooniliselt moodustatud kujundite järgi.Konstellatsioonide nimi võib olla eri rahvastel erisugune.Vana- Hiina ja Kesk-Ameerika kultuuride tähtkujud on täiesti erinevad näiteks Etioopia omadega,ja ega eestlaste koodid-rehad ole ka kuskilt imporditud,vaid ikka siinsamas välja mõeldud.Suurem osa astronoomide tähtkujudest on siiski seotud Kreeka mütoloogiaga. Enam kui 2000 aastat tagasi olid muistsed Kreeka taevas samad tähtkujud mis tänagi.Kreeklased arvasid taevas nägevat tuttavaid loomi,esemeid ja oma muistendite kangelasi.Nemad andsidki tähtkujudele nimed,n...
Tartu Kunstigümnaasium Armumine ja armastus, armastuse teooriad Referaat Koostaja:... Klass:... Tartu 2011 MIS ON ARMASTUS? Armastust on raske defineerida viisil, millega nõustuksid kõik, kes seda kunagi on kogenud. Mõned leiavad, et armumine peale esimest-teist kohtumist ongi armastus. Teised seevastu tõmbavad selge piiri armumise ja hiljem tekkiva sügavama tunde armastuse vahele. Arvamustest sõltumata sarnanevad armastuse otsijad soovi poolest olla õnnelikud läbi teise inimese läheduse. Armastuselt oodataksegi võimalust kogeda õnnetunnet läbi teise inimese. Mis on armastus? Vastavad 17-19 aastased Noormees: ,,Vajadus olla teise lähedal, ei midagi muud." Neiu: ,,Armastust kirjeldada on väga raske. Mina isiklikult lihtsalt tundsin ... see kõlab nagu filmis. Alati on mingeid kahtlusi, aga lõpuks lihts...
Tartu Ülikool Haridus- ja sotsiaalteadusteosakond Haridusteaduste instituut Kui kaua oleme me olnud eestlased? Referaat M.P Juhendaja Karin Kaljumägi Tartu 2014 Sisukord .............................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 1. Eesti, Eestimaa, eestlane, eesti keel..................................................................................................4 1.1. Sõna Eesti päritolust................................................................................................................. 5 1.2. Maarahvas ja...
Vaatamisväärsuste legendid Legendid: Läänemaa tähtsamate vaatamisväärtuste hulka kuuluvad kindlasti keskajast säilinud kirikud. Nende täpse ehitusaja kohta andmed puuduvad, kuid on teada, et juba 13. sajandi lõpus valmisid kirikud Ridalas, LääneNigulas ja Kullamaal. Maakirikutest on keskajast veel Kirbla, Martna, Noarootsi, Vormsi ning Hanila ja Karuse kirikud. Enne 14. sajandi keskpaika olid Läänemaal püstitatud kõik tähtsamad kihelkonnakirikud. Ehitustegevust soodustas hästitöödeldava kohaliku ehitusmaterjali -- dolomiidi -- olemasolu. Kõik vanimad kirikud on gooti stiilis, ühelöövilised ja algselt ilma tornita. Ühelööviline tornita kirikuhoone vastas tookordses kirikuelus laialt mõju omanud tsistertslaste ja dominiiklaste ehituskunstilistele nõudmistele. Keskaegsed kirikud on suhteliselt väikesed, kuid nende kunstiline mõju väljendub hästivalitud proportsioonides, ruumipildi lihtsas ülevaatlikus ...
Tallinna Pääsküla Gümnaasium EESTI MÕISAD referaat Kodumäe, Janne 11b klass Saue 2012 Sisukord Sissejuhatus Miks ma valisin just need kolm mõisa? Esiteks need on ühed vähesed mõisad, kus ma ka ise viibinud olen ja need on vähemalt minu arvates ühed Eesti kõige ilusaimad mõisad. Ega ilmaasjata neid lausa lossideks ei nimetata. Kuna mul on õnnestunud Alatskivi lossi külastada päris mitu korda, olen ma ühtteist kuulnud ka selle lossi ajaloost, millest tahakski natukene rohkem uurida. Samuti tean ma, et Alatskivi lossil on päris palju kõrvalhooneid, millest küll palju vist enam säilinud ei ole. Üks mu tuttavaidki elab Alatskivi lossi kunagises kõrvalhoones, kahjuks ma ei mäleta, mis seal vanasti täpselt olla võis, aga seal hoiti vist loomi. Samuti pakkus mulle huvi s...
VEEENUS Kenno Epler 9b Tartu 2005 Veenus Kreeka Aphrodite (rooma Venus) oli Zeusi ja Dione tütar, armastuse- ja ilujumalanna. Meie esivanemad tundsid Veenust Eha- ja Koidutähena, kuna Maal on ta nähtav ainult kas hommikuti või õhtuti. Päikesest lugedes teine (0,72 a.ü.) ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km) on peaaegu maakera suurune. Kui meil Maal Päike ega Kuu parasjagu ei paista, on Veenus kõige heledam ja inimese silmale kõige ilusam taevakeha. Antiikajal nähti temas armastuse ja ilu jumalannat ning roomlased pärandasid meile selle planeedi nimes oma jumalanna nime. Siseplaneedina ei kaugene Veenus Päikesest kunagi rohkem kui 49 kraadi. Rahvasuu nimetab teda seetõttu vastavalt olukorrale kas koidu- või ehatäheks. Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab Päikese valgusest 77%, kaks korda rohkem kui Maa. Juba sajandeid on teada, et Ve...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut PÕLLUMAJANDUS JA ARENG BURUNDI VABARIIGIS Referaat õppeaines Arenguökonoomika Koostaja: Kaia Pau Ökonoomika ja ettevõtluse eriala Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................................3 1.ÜLDTUTVUSTUS....................................................................................................4 1.1.Burundi Vabariigi üldtutvustus..........................................................................
TOOMAPÄEV Referaat Tallinn 2011 SISUKORD 1. SISU, MÕTE......................................................................................................... 3 2. KOMBED ............................................................................................................. 3 3. USKUMUSED, ÜTLUSED.................................................................................. 2 4. TOIDUD................................................................................................................ 3 5. KASUTATUD MATERJAL................................................................................. 9 2 1. SISU, MÕTE Toomapäev, 21.detsember, on apostel Tooma surmapäev. Toomas sündis arvatavasti Galileas. Kristuse jüngrina oli ta valmis koos Kristusega surma minema, ent ta ei uskunud üle...
Geoliigiline ajaskaala Ürgaegkond ehk arhaikum (kr. archaikos 'vana '), vanim aegkond Maa geoloogilises ajaloos; algas rohkem kui 3,5 mljr. aastat tagasi, kestis u. 1 mljr. aastat. Arhaikum oli intensiivsete mäetekkeprotsesside ja elava vulkaanilise tegevuse aeg, mistõttu talle vastava arhailise ladekonna kivimid on tugevasti kurrutunud ja intrusioonidest läbitud. A- i valdavaimaks kivimeiks on moondekivimid: gneisis, graniitgneisis, kristalsed kildad, kvartsiidid, harvem marmorid; moondumata süva- ja settekivimid peaaegu puuduvad. Orgaanilise elu jälgi seni leitud pole, v.a. problemaatiline vetikas Corycium enigmaticum Karjalast ning ainuõõsseid meenutav Atikokania P-Am-st. Süsiainekogumikud ja lubjakivide esinemine lubavad siiski oletada organismide olemasolu juba arhaikumis. A-i kivimid avanevad ulatuslikult Balti kilbil ja Kanadas. A-i maavaradest kasutatakse ulatuslikumalt rauamaake. Eestis kuuluvad a-i kivimid kristalse alusko...
Referaat Umbrohud Umbrohud Umbrohud on tavaliselt väga vastupidavad, hästi kohastunud ja tõhusate paljunemisviisidega. Ühed paljunevad seemnetega, teistel on pikk ja võimas juurestik. Umbrohud kasvavad kultuur taimede vahel ja neist on raske vabaneda. Seemned levivad kas tuule, vee, loomade või inimese kantuna. Umbrohi ei ole alati kahjulik. Umbrohud meelitavad õitele paljusid kultuurtaimedel tegutsevaid kahjur putukaid. Õitsvad umbrohud annavad varju ka nendele putukatele, kes toituvad aiakahjuritest. Väetatud mullas umbrohi ei kasva. Tüütu umbrohi võib olla ka inimesele kasulik. Võilill (piimarohi, piimaohakas, võismalilled, võikann, põrundhaigerohi) Võilill on nii tavaline taim, et lähemat tutvustamist ta ei vaja. Võililleliike on Eestis tublisti üle saja. Kõik nad tunduvad väga sarnased. Suur osa võililleliikidest paigutatakse sageli ühe niinimetatud kollektiivliigi alla, selleks on harilik võilill. Võilille iseloomusta...
TÜ Pärnu kolledz: Eesti turismigeograafia Iseseisev töö: Võru maakonna ülevaade Koostas: Meelika Männik, 2009 VÕRU MAAKOND Arhitektuurilised vaatamisväärsused · Rogosi kastellmõis (Haanja vald) esimesed kindlad teated mõisa kohta pärinevad 1603. aastast, mil piirkonnaomanikuks sai Poolast pärit Stanislaw Rogosinsky, kellelt pärineb ka paiga nimi.Tihti on ka arvatud, et Rogosi mõisa kohal paiknes linnus või kindlustatud mõis juba keskajal. Seda lubab oletada mõisa ainulaadne ja omapärane planeering sisehooviga kastellikompleks mõõtmetega 60 korda 80 meetrit (Rogosi... 2009). Mõisa põhiplaan ja üldilme olid sarnased tänapäevasele. Härrastemaja taga oli pügatud pärnadega terrassidena järve suunas laskuv prantsuse stiilis regulaarpark. Kaugemal, kanali või tiikide ümbruses paiknes looduspark. Parki ümbritses kivist ringmüür. Lõunaküljel asus mõisa puuviljaaed. Siseõu ...
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Vaatamisväärsused Pärnumaal Koostas: Liis Kingisepp 2009 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................................................................3 Tori põrgu........................................................................................................................4 Tõrvanõmme mänd..........................................................................................................6 Pärnad Kai, Mai. Riiu......................................................................................................7 Päkapiku mänd...
Haridus Selles kiiresti muutuvas maailmas, kus me elame, on vaja kõikjal saavutada, et ei katkeks põlvkondade järjepidevus, et tugevneks identiteetide süsteem, et toimuks rahvuse ja riigi taastootmine, et säiliksid eeldused püsida väärikana teiste rahvaste hulgas ning luua ja hoida väärtusi, mida vajatakse selleks, et inimesed käituksid kooskõlas ühiskonnas ja kultuuris kehtivate normidega, oleksid suutelised olema iseseisvad ja vabad, tunneksid end hästi ja oleksid õnnelikud. Selle kõige üheks eelduseks on haridus. Kui võtta arutluse objektiks üldharidus, ilmneb paraku rida esmapilgul tüütuid paradokse. Selguse saamiseks üldhariduse kohta peame suutma avastada ja korrastada haridussüsteemi, mille süsteemikujundavaks teguriks on üldharidus. Peame suutma avastada, korrastada ja mõtestada hariduse kui terviku ja ka kõik hariduse olulised tegurid ning kõik, mis sõltub haridusest - töö produktiivsu...
Sisukord: 1) Üldandmed:........................................................................................................................3 2) Asukoht:.............................................................................................................................3 3) Maastiku eripära: ...............................................................................................................3 4) Aluspõhja iseloomustus:....................................................................................................5 5) Pinnamood:........................................................................................................................5 6) Põhja- ja pinnavesi:............................................................................................................6 7) Muld- ja taimkate:................................................................................................................
Tasujad: jüriöö 1343–1345 Eduard Bornhöhe oli 17-aastane, kui avaldas 1880. aastal jutustuse „Tasuja“. Selle peategelane on talu- poeg Jaanus, kellest saab eestlaste juht võitluses sakslastega ning kes ise langeb lahingus. See noortest ja noortele kirjutatud romantiline seiklusjutt 1343. aastal alanud jüriöö ülestõusust sai kiiresti populaarseks ning on seda olnud kõikide riigikordade ajal. Bonrhöhe jutustus tõi jüriöö üles- tõusu eesti rahvuslikku ajalooteadvusse. Selles sündmuses hakati nägema viimast heledat sähvatust, mille järel algas niinimetatud pikk ja pime orjaöö. Iga lugeja võis tunda, kuidas raev ülestõusu luhtumise pärast tegi temastki võimaliku uue tasuja. Pärast võidukat vabadussõda ei olnud kaotatud jüriöö ülestõusu kujutamine kunstis kuigi popu- laarne. Üksikuid töid siiski tehti. 1926. aastal valminud Paul Liivaku tušijoonistuse esiplaanil näeme taevani kõrguvaid leeke. Tuli on märk, et ülestõus on alanu...
VEENUSE UURIMINE KOSMOSEAPARAATIDE ABIL Ultraviolettipilt Veenusest Veenus (VanaKreeka)on armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Tänu Veenuse heledusele,algas Veenuse vaatlemine juba 3000 aastat eKr. Kui Galileo Galilei 1609 aastal teleskoobi lõi, hakati Veenus faase jälgima. Kuid Veenuse pinda ei nähtud, kuna paksud läbipaistmatud pilved varjasid seda. Kui meil Maal Päike ega Kuu parasjagu ei paista, on Veenus kõige heledam ja inimese silmale kõige ilusam taevakeha. Siseplaneedina ei kaugene Veenus Päikesest kunagi rohkem kui 49 kraadi. Rahvasuu nimetab teda seetõttu vastavalt olukorrale kas koidu või ehatäheks. Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab Päikese valgusest 77%, kaks korda rohkem kui Maa. Veenust on mõnikord peetud Maa kaksikõeks. Mõnes...
Auto Ajalugu Kristjan Teearu Lühidalt · Auto on lühend sõnast automobiil. See sõna tuleneb kreekakeelsetest sõnadest autos - ise ja mobilis - liikuv. · Auto on vähemalt kolmerattaline ja kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeta teedel või maastikul. · Esimese joonise ja idee iseliikuvast masinast (autost) joonistas ja pani kirja Leonardo da Vinci juba 1490 aastal. Aurumasin · 1784. aastal konstrueeris Sotlasest insener James Watt esimese aurumasina, mis tekitas veeauru ja suutis energiat teistele mehhanismidele üle kanda. · Aurumasin on soojusmootor, mis muundab rõhu all olevas aurus talletatud potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. Lihtsaima aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud aurukatel, kus vesi aetakse keema kivisütt koldes põletades. Aurukatlast tulev aur paneb liikuma kolvid, mis omakorda panevad liikuma rattad. · Au...
Sisukord 1 Maapirn - tasub tutvust teha............................................................................3 1.1 Lihtne kasvatada ..................................................................................3 1.2 Maapirn toidulaual .............................................................................3-4 1.3 Vähendab kehakaalu .............................................................................4 1.4 Retsepte .............................................................................................5 2 Kookospähkel on kõigi pähklite kuningas ......................................................6 2.1 Tervistav kookospiim ..........................................................................6-7 2.2 Sisse süüa, peale määrida ........................................................................7 2.3 Parandab seedimist...............................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
