Rahvarõivad Eesti rahvariie on meie esivanemate ajalooline riietus, mis on loodud sajandite vältel vastavalt võimalustele, vajatustele ja tavadele. Selle arengus võeti eeskujuks nii naabritelt kui kõrgkihtide rõivastest, kuid kõik välismõjutused kohandati oma maitse ja traditsioonidega. Rõivad valmistati telgedel kootud villasest või linasest kangast, 17. sajandil lisandus silmuskudumine. Põhiosa rõivastusest oli naturaalne-linasest esemed olid valged, villased esemed lambavalged,-pruunid ja mustad. Muid värve saadi taimedega värvimisel. 19. sajandi alguses hakkas levima potisinine värv (indigo), sajandi keskpaigas aga eredad poevärvid (aniliinvärvid). 19. sajandil suurenesid rahvusvahelise ehk linnamoe mõjud rahvarõivastes märkimisväärselt. Tänu arheloogilistele leidudele teame mõnda ka 1 aastatuhande ja 2 aastatuhande alguse riietusest. Tolleaegselt Eesti rõivastusel oli rohkesti ühisjooni t...
Uulu põhikool Kirjandus Oliver Stimmer 7. klass RAHVARIIDED Referaat Juhendaja: Ly Kukk Uulu 2006 Sisukord Sisukord lehekülg 2 Rõivastus kui sotsiaalne märk lehekülg 3 Rahvarõivaste taandumine moest lehekülg 3 Tööriided lehekülg 3 Piduriided lehekülg 4 lehekülg 4 Paikkondlikud erinevused Setu naine lehekülg 5 Häädemeeste naine lehekülg 5 Vööd lehekülg 5 Kasutatud kirjanuds lehekülg 6 2 Rahvariided Rõivastus kui sotsiaalne märk. Kuigi rõivastuse puhul on esmane praktiline, s.o keha kait...
Rahvariided Rahvarõivastega on meist kokku puutunud pea igaüks, kas neid ise kandes või kandjate pakutud kaunist vaatepilti nautides. Kuid mis on või oli rahvarõivas? Üldises mõttes on rahvarõivas seisuslikule ühiskonnale iseloomulik talupojarõivas, mida kanti nii argi- kui pidupäevadel, nii varasematel aegadel kui 19. sajandil. Rahvarõivas arenes külale ja piirkonnale omaste moereeglite kohaselt, traditsioone ja tavasid järgides. Kuna muutuste tempo oli aeglane, näib külarõivastus tagasivaates traditsioonilise ja püsivana. Kõige kiiremini võttis muutusi vastu pühapäeva- ja peoriided. Esimesed teadaolevad teated rahvariietest pärinevad 11-13.sajandist.Enim on andmeid naiste pidulikust riietusest ja kaunistustest, vähem meeste rõivastusest. Andmed 13.-17. sajandi rõivastuse kohta põhinevad endiselt peamiselt arheoloogilistel leidudel, millele lisanduvad 16. sajandi lõpust pildimaterjal ja...
Setu rahvariided. Setude riietuses avalduvad vene kultuuri ja lõunaeestlaste rõivastuste mõjud, kuid siiski säilis paikkondlik omapära. 19. sajandil oli setude naisterõivastuse põhiosad särk, särgi peal kantav vene sarafani tüüpi rõivas ja vöö. Sajandi esimesel poole kandsid setu naised kitsaste, väga pikkade varrukatega venepäraseid särke. Sajandi teisel poolel asendus see särk laiade, värvli külge kurrutatud ning kaelusteni ulatuvate varrukatega särgiga. Pärimuste järgi on setu naiste varasemasse rõivastusse kuulnud Kagu-Eestile omane valge villane vaipseelik, mille asendas 19. sajandil algusel venepärane rüüd. 19. sajandi teisel poolel tuli koos uuemanäolise särgiga kasutusele tumesinine umbkuub. 20. sajandi algul tuli moodi must sukman. 19. sajandi esimesel poolel kuulus setu naiste ja neidude valge ülikonna juurde arhailine valgest linasest puusapõll. Sajandi teisel poolel see kadus, selle asemele ilmus etteseotav poeriidest või ...
Rahvarõivad. Taive Särg Kaarma, Melanie. Voolmaa, Aino. Eesti rahvarõivad. Tallinn 1981 Värv, Ellen 1998. Riietumine ja rahvarõivad. Eesti rahvakultuur. Tallinn, lk. 367396. http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/Li/Rahvaroivad http://www.estonica.org/et/Kultuur/Rahvakultuur/Rahvariided/ Rahvarõivad on seisuslikule ühiskonnale iseloomulikud talupojarõivad. Eestis tähistasid rahvarõivad ühtaegu seisuslikku ja rahvuslikku kuuluvust talupojaseisust ja maarahvast, sest valitsevad klassid kuulusid saksa rahvusse. Nimetus rahvarõivad (rahvariided) tuli tarvitusele ärkamisajal, mil C. R. Jakobson jt. rahvuslikud tegelased hakkasid taotlema tollal kadumas olevate traditsiooniliste talupojarõivaste kandmist pidulikel kokkutulekutel rahvusliku uhkuse rõhutamiseks. Tänapäeval kantakse rahvuslikel üritustel eelkõige 19. sajandi pidulikku talupojarõivast. Muinasaeg. Varasemad andmed eestlaste rõivastuse kohta põhinevad arheoloogilistel leidude...
Lasnamäe Üldgümnaasium Viljandimaa rahvariided Referaat Henri Muldre 11A Tallinn 2011 Sisukord 1. Naise ja neiu rõivas (TAHVEL I, II, III) ...................................................................... 3 2. Mehe ülikond (TAHVEL I, III) .................................................................................... 5 3. Kasutatud allikad .......................................................................................................... 7 2 1. Naise ja neiu rõivas (TAHVEL I, II, III) Viljandi naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, kampsun või must villane pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, väike tanu, sukad, kindad ja jalanõudena pastlad, hiljem kingad. Vilja...
Vene rahvariided Vene rahvariiete keskseks elemendiks on sarafan ehk pikk vene pihikseelik. See on unikaalne ja väga kaval riideese, kuna sobib selga igasuguse kehakujuga naisterahvale. Näiteks ei õmmeldud pulmariideid igale neiule eraldi, kuna see oli küllaltki kulukas. Pulmariided anti edasi põlvest põlve ja need sobisid nii pikale kui ka lühikesele, peenikesele või korpulentsemale pikkust sai kergesti reguleerida õlapaelte abil ja lõige varjas kõik keha ebatäiused. Vene rahvariided on ajalooliselt pärit Bütsantsist, kust on pärit ka esimesed Venemaa valitsejate abikaasad. Rahvarõivad vastavad rahvuse olemusele, eluviisile, töö iseloomule. XIIXIII sajandi ajaloolise arengu tingimustest tulenevalt võib Venemaa põhja- ja lõunapiirkondade rahvarõivastes täheldada olulisi erinevusi. Põhjapoolsed piirkonnad (Vologda, Arhangelsk, Novgorod, Vladimir) jäid XIIIXV sajandil rändhõimude laastamistest puutumata...
SISSEJUHATUS Esiajaloolistest rõivastest on üldiselt vähe teada. Arvata võib, et nende tegemiseks kasutati villa ja nõgest, hiljem ka lina. Rauaaja algusest on leitud särke ja umbkuubi. Naiste ja meeste pealisrõivastel polnud erilist vahet. Keskmisel rauaajal oli arvatavasti tarvitusel samasugune riietus. Täienes vaid kudumistehnika. Noorem rauaaeg tõi vööd ja põlled. Peakatteks olid linikud, seelikuääri kaunistati pronkstraadist spiraalidega. Jalas kanti sääremähiseid, viiske, pastlaid ja kingi. Ehted olid enamjagu pronksist, aga ka hõbedast. Noorem rauaaeg tõi ka taimevärvid - madarapunase, samblarohelise. Keskajal kehtinud eeskirjad säilitasid rõivastuse üsna muutumatuna. Tulid rõhud nahksete "vaskvöödega". Lõuna-Eestis säilis rättseelik, kuna Põhja-Eestis ja saartel tuli orduaja lõpul kasutusele juba umbseelik. Keskaja lõpul tuli jõukamate eestlaste riietusse välismaine kangas. Katoliku u...
Rahvarii ded Sofia Baitala Eesti keele B2.1 kursus Mis on rahvariided? ◈ See on seisuslikule ühiskonnale iseloomulikud talupojarõivad, mida kanti nii pidu- kui ka argipäeviti ◈ Eestis tähistasid rahvariided rahvuslikku kuuluvust ◈ Kujutasid endast keerulist märkide süsteemi ◈ Viidati kandja sotsiaalsele seisundile, perekonnaseisule ja eale 2 Rõivaste Töörõivad jaotus Pi iv ise du rõ im rõ lik ad iv ud Kä ad Rõiv ad 3 Eesti naiste rahvarõivaste põhiosad ◈ Käised ehk lühike pluus ◈ Pikk seelik 4 Eesti naiste rahvarõivaste põhiosad ◈ Liistik...
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Klassiõpetaja õppekava Kristin Liivat KIHNU RAHVARÕIVAD Referaat Tartu 2017 Sissejuhatus Kihnu kultuuri silmapaistmaimaks jooneks on rahvariiete kandmise kombe säilimine tänapäevani. Käsitöö oskused on seal väga kõrgesti hinnatud. Nimelt püüavad emad anda oma tütardele edasi teadmisi erinevate tehnikate, mustrite ja lõigete tegemiseks. Pikkadel talveõhtutel korraldatakse Ülaljõstmisõ, mil neiud ühiselt laulu ja jutu saatel kudumistöid teevad. Peamiselt kasutavad naised käsitöös villa ning selle parema kvaliteedi nimel kasvatab iga talu ise lambaid. Naistel on oskused ise lambal villa võtta, kedrata ning ka lõnga värvida. Kuna rahvariideid kantakse igapäevaselt, on keskmisel kihnu naisel riidekapis umbes kakskümmend ...
Kihnu rahvariided Liis (K) Uusküla Naiste rahvariided Triibuseelik Tikanditega käised Tikitud tanu Õlarätik Põll Vöö Vikeldatud ja kirjatud sukad Triibuseelik Tikanditega käised Kihnu käiste seljatagune Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tikitud tanu Kihnu naise tanu tikand Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Õlarätik Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase ...
Rahvarõivad (rahvariided) on nii argi- kui pidupäevadel kantavad talupojarõivad, mis on iseloomulikud seisuslikule ühiskonnale. Rahvariided märkisid Eestis nii seisuslikku (talupojaseisust) kui ka rahvuslikku (maarahvast) kuuluvust. Nimetust rahvarõivad (esialgsel kujul rahvariided) hakati kasutama ärkamisajal, mil hakati uhkuse rõhutamiseks jällegi taotlema traditsiooniliste talupojarõivaste kandmist pidulikel kokkutulekutel. Seoses linliku elulaadi levimisega 19. sajandi teisel poolel taandusid igapäevasest kasutusest rahvarõivad, samas hakati Eestis 19. sajandi teisel poolel propageerima rahvarõivaste kandmist rahvuslikel üritustel ja laulupidudel. Ulatuslikum rahvarõivaste taaselustamine rahvusliku peorõivana sai alguse 20. sajandi algupoolel. Tänasel päeval peetaksegi rahvariiete all silmas eelkõige 19. sajandi esimesest poolest pärinevaid...
Karja kihelkonna rahvariided 2011 Sissejuhatus Saaremaal olid rahvariided igas kihelkonnas erinevad. Ühisjooni võis leida eestirootslaste riietusega - kurrutatud seelikud. Ühevärvilised seelikud muutusid 19. sajandil põikitriibuliseks, hiljem pikitriibuliseks. Põlle kandsid ka naised, mitte ainult noored. Suuremate rühmadena võib eristada lääne- ja idapoolsemate kihelkondade riideid. Ida-Saaremaal, kus asub ka Karja kihelkond, oli rõivamood võrdlemisi sarnane. Karja naine Särk 19. sajandi vältel muutus naiste rõivamood. Särk tehti linasest riidest.Särkidel oli lai ja niplispitsiga äärestatud krae. Kraed ja vahel ka varruka värvleid kaunistati tumedavärvilise villase tikandiga. Sageli õmmeldi särke ka kraeta, kodust välja minnes pandi särgile lahtkrae. Nii sai kraed vajaduse korral vahetada. Saaremaal oli ka varrukateta pihakate ehk abu. Seelik Karjas...
EESTI RAHVARIIDED Eesti rahvariie on meie esivanemate ajalooline riietus, mis on loodud sajandite vältel vastavalt võimalustele, vajadustele ja tavadele. Selle arengus võeti eeskuju nii naabritest kui kõrgkihtide rõivastest, kuid kõik välismõjutused kohandati oma maitse ja traditsioonidega. Rõivaste valmistamiseks kooti telgedel kangas, kasutati naturaalseid materjale- linane, villane. Värvide saamiseks korjati ja kuivatati erinevaid taimi ja keedeti nendes lõnga või kangast. Vanimad arheoloogilised leiud pärinevad I ja II aastatuhandest. Tooleaegsetel rahvariietel oli rohkest ühiseid jooni teiste Balti riikide riietusega. Naiste riiete peamised osad olid linane varrukatega särk ja selle peal kantav villane varrukateta umbkuub. 13.-17. sajandi kohta on andmeid samuti napilt, kuid selle aja naiserõivatusest on säilinud täielikumaid komplekte, siis aga kasutati juba ehteid ja sõlgesid. 17 sajandil ...
Eesti rahvariided Referaat Sisukord Rahvarõivad Rahvarõivastega on meist kokku puutunud peaaegu igaüks kas neid ise laulupidudel kandes või kandjate pakutud vaatepilti nautides. Tänapäeval mõistetakse rahvariiete sõna all eelkõige 19. sajandil kantud pidulikku talupojarõivast. Rahvarõivad näitasid vanasti seisuslikku ja rahvuslikku kuuluvust ning need pandi selga peole, kirikusse või külla minekuks. Pidurõivaste juurde kuulusid ka ehted. Rõivaid õmmeldi linasest ja villasest riidest ning neid hoiti hoolega. Linasest riidest esemed olid valged, tihti pleegitati kangast kevadpäikese käes. Villased riided olid naturaalse lambavilla tooni valged, pruunid ja mustad, muid värvitoone saadi taimedega värvimisel. Hiljem tulid kasutusele vabrikuvärvid ja riided muutusid erksavärvilisteks. Paikkondlikud erinevused Eesti rahvarõivastel on rohkesti paikkondlikke erinevusi. Vahel oli isegi naaberkülade rõivastus erinev. Oluliste erinevuste ...
Uurimustöö Ambla naiste rahvariided 19 sajandil Koostaja: Kelli Kiipus Klass: 8.c Tapa Gümnaasium 2007 Sisukord: · Sissejuhatus lk 3 · Särk lk 4 · Käised lk 4 · Seelikud lk 6 · Põll lk 8 · Vöö lk 9 · Pikk-kuub lk 10 · Peakatted lk 11 · Ehted lk 16 · Sukad lk18 · Jalanõud lk18 · Tasku, kott lk 19 · Ristsõna lk 20 · Kokkuvõte lk 21 · Kirjandus lk 23 2 Sissejuhatus: Antud uurimustöö tutvustab Ambla kihelkonna naiste rahvariideid 19. sajandil. Ambla kihelkond asub Järvamaal. Ambla kihelkonna rahvarõivad kuulusid Põhja-Eesti rahvarõivarühma ning mille põhiosadeks olid särk, käised, seelik, vöö, põll (abielunaistel) ja traditsiooniline peakate. Põhiliseks ülerõivaks, ühtlasi pidulikuks rõivaks oli villasest riidest pikk-kuub. 1870.-1880. aastatel levis Järvama...
Vähemusrahvad: Ukraina rahvariided Traditsiooniline Ukraina naiste rahvariietus koosneb pikast seelikust, pluusist või tuunikast, pearätikust, sallist või muust dekoratiivsed peakattest ja vööst. Need komponendid on rikkalikult kaunistatud. Neile on tikitud traditsioonilise rahvamustri motiive. Punane on tähtsaim värv Ukraina rahvariietel. Vähemusrahvad: Ukraina rahvariided Ukraina rahvariided on piirkonniti erinevad. Tänapäeval kantakse traditsioonilisi rahvariideid peamiselt festivalidel, muudel erilistel puhkudel või pühade ajal. Ukraina talupoegade riietuses oli meestel kasutusel tikitud valge tuunika. Antud pildil on kujutatud mehel vööl tüüpiline puidust kruus, mida kasutati arvatavasti kalja (kvas) või õlle joomiseks. Vähemusrahvad: Ukraina rahvariided Bast kingi, ühtesid vanimat tüüpi jalatseid, on tehtud ja kantud sajandeid Ukrainas, Venemaal ja Ida-Euroopas. Need olid traditsiooniliselt valmistatud kase koore...
Järvakandi Gümnaasium Saara Kuum Kihelkonna rahvariided Referaat Juhendaja: Iivi Sark Järvakandi 2014 SISUKORD 1.Saaremaa...................................................................................3 2.Kihelkonna kihelkond...............................................................4 3.Kihelkonna rahvariided............................................................5 3.1 Särk........................................................................................5 3.2 Seelik.....................................................................................5 3.3 Põll.........................................................................................6 3.4 Vöö........................................................................................6 3.5 Liistik.....................................................................................6 3.6 ...
· - · · 82 · : -- · · - · - o - · - ,, ,, · - · · : , , , · O: , , · : , , · : , , · . · «» «» · . · 650 . · . · . ... · - Hallo · - Danke · - Aufwierersehen · ...- Ich heisse... · - der Montag · - der Kuli !
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö- ja täiendõppe osakond Minu kodukoha rahvarõivad Tarvastu Referaat Anna-Christi-Karita Aruksaar NT-1 Tallinn 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Tarvastu naise- ja neiu rõivad................................................................................................. 4 Meeste rõivad.......................................................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................. 10 Sissejuhat...
Marilased Enesenimetus on mari. Rahvusena pole marid konsolideerunud, nad elavad kolme rahvusrühmana: mäe-, niidu- ja idamarid. Kahel esimesel on olemas oma kirjakeel, niidumari kirjakeelt kasutavad ka idamarid. Keele näide : "kevõt" ("kauplus"), raamatupoodi "Dom knigi" Levinum ja varasem (ametlik) maride nimetus on tseremissid. Umbes 605 000 inimest elavad Volga jõgikonnas, Nizni Novgorodi ja Kaasani vahel. 52% maridest elab väljaspool Marimaad: Tatarstanis, Bakortostanis, Kirovi ja Jekaterinburgi oblastis. Eelmise aastatuhande lõpul olid maride naabriteks põhiliselt soomeugri rahvad. Loodes - Valgejärvel ja Volga lisajõgedel ja Mologal elasid vepslased, Volga-Oka ala idaosas elasid merjalased, kesk- ja alam-Okal - muromid ja ersa-mordvalased. Lõunas ja kagus olid maride naabriteks türgikeelsed Marid on ajalookroonikates tuntud ka nimetuse tsarmis või tseremiss all. Ise kutsuvad nad end m...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö ja täiendusõppe osakond Dagne Press MINU RAHVARÕIVAS Referaat Juhendaja: L. Soova Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Rahvarõivaste, nagu ka teiste riideesemete esmaseks ülesandeks on kandja varjamine ja katmine võõraste pilkude eest. Samas täidab rõivastus ühiskondlikku ülesannet, väljendades selle kandja sugu, seisust, vanust, elukutset või isegi jõukust. Rahvarõivas, vaatamata oma esmasele ülesandele on aga väga kaunis, maitsekas ja esinduslik. Nii on ka rahvarõivastel tänapäeval täita mõningaid ühiskondlikke ülesandeid olla esindusriietuseks teatud pidulikel puhkudel, aktustel, vastuvõttudel jne. Eriti suure uhkusega kantakse rahvariideid rahvapidustustel (laulu- ja tantsupeod), kus nende kandjateks on valitsevalt naised ja lapsed. Rääkides riiete eripäradest, sii...
Rahvariided Rahvarõivaste all mõistame me tänapäeval eelkõige 19. sajandil Eestis kantud pidulikke talupojarõivaid, mis on paljude sajandite pikkuse ajaloolise arengu ja loomingu tulemus. "Rõivamoe" kujundas kliima ja ka töö, mida tehti. Aga rahvarõivas on kandnud endas ka olulist ühiskondlikku rolli väljendades kandja kuuluvust, seisust, vanust, kandja meeleolu. Rahvarõivas arenes külale ja piirkonnale omaste moereeglite kohaselt, traditsioone ja tavasid järgides. Kuna muutuste tempo oli aeglane, näib külarõivastus tagasivaates traditsioonilise ja püsivana. Kõige kiiremini võttis muutusi vastu pühapäeva- ja peoriided. Selliseid maarahva kehakatteid hakati Euroopas kandma 14. sajandil. Paraku siis (ja nii kuni 18. sajandini välja) olid need rõivad pigem kesk- ja kõrgklassi kantavate riietusstiilide lihtsustatud koopiad. Paljudes Euroopa riikides kehtisid koguni seaduses sätestatud ettekirjutused...
Traditional Costumes of Estonia In Estonia, traditional costumes are worn on special occasions like song festival or weddings. Women's outfit consists of a striped skirt, white blouse and a hat called 'tanu'(coif). Some prides wear a brooch around their neck. It's a feature, which represents fertile age. The stripes and other small details show the origin of the item. Children usually wear just white linen shirt and trouses or a skirt. When it's cold, they put on a black coat. Men wear navy blue breeches and a jacket. Beneath the jacket they wear a white shirt. They also have a black hat and special footwear called 'viisud'.
Estonia traditional costumes In Estonia traditional costume denotes mainly the festive peasant dress of the 19th century, which in its time referred besides social status also to national background, as the ruling class were mainly German at the time. The former peasant costume of regional variation has become today a national symbol and has turned due to its altered function into a national dress. Estonian country folk produced their clothing mainly from home-spun woollen or linen fabric: shirts and married women's head-wear was mostly made from linen, while various outer garments, gloves, stockings and socks, were made from wool. The majority of the clothes remained undyed for a long time: linen garments were bleached white, while woollen outer garments were mainly sheep-brown or black. The wool for making skirts was dyed with herbal dyes. The bedstraw root was particularly widely used to produce red colouring...
Eesti talurahva eluolu XIX sajandil 1 Eesti talurahva eluolu XIX sajandil ELAMU Eesti talurahvas elas palkidest ehitatud rehielamutes, mis koosnesid kahest suuremast osast: rehetoast ja rehealusest. Katused olid roost või õlgedest, hiljem lisandusid ka laastukatused. Vanimatel rehielamutel polnud aknaid ega korstnaid seetõttu olid toa seinad nõgised ja tahmased ning reheahju kütmisel tuli tuba paksult suitsu täis. See lasti toast välja ukse või väikese suitsuaugu kaudu. Reheahjus küpsetas perenaine leiba ja talvel külmaga toodi isegi väiksemad loomad tuppa. Põrandad olid savist, kivist või lihtsalt mullast. Laudpõrandaid hakati panema XIX sajandi teisel poolel. Mööbel oli peamiselt puust: laud, pingid, magamisasemed, kirstud riiete hoidmiseks jne. Talu juurde kuulusid ka abihooned, nagu üks ait riiete ja teine toiduainete jaoks, püstkoja sarnane suveköök, laut ning saun. Tal...
Eestlaste riietuskultuur läbi sajandite. Rahvarõivad on seisuslikule ühiskonnale iseloomulikud talupojarõivad, mida kanti nii argipäevadel kui pidulikel puhkudel. Eestimaal tähistasid rahvarõivad nii seisuslikku kui rahvalikku kuuluvust maarahvast ja talupoja seisust. Valitsevad klassid kuulusid sootuks teise, saksa rahvusse. Vanimad andmed eestlaste rõivastuste kohta pärinevad 11.-13. sajandist ning põhinevad arheoloogilistel leidudel. Enne seda valitsenud surnupõletamise kombe tõttu andmed puuduvad. Rohkem on teada naiste pidulike rõivaste kohta, vähem argipäeva- ja meeste rõivastest. Enim andmeid on ehetest (alats 8. sajandist e.Kr.), kuna metall säilib maapõues riidest kordi paremini. Olemasolevate leidude põhjal arvatakse, et muinasaja naiste põhiliseks rõivaks oli linane särk selle peal kantava villase varrukateta umbkuuega või ümber puusade mähitud villane või linane vaipseelik, mis kinnitati vööga. Arvatakse, et ülerõiva...
Vene rahvariiete ajalugu Autor: Lia Valdek Taali PK Vene rahvariided on ajalooliselt pärit Bütsantsist, kust on pärit ka esimesed Venemaa valitsejate abikaasad. Bütsantsi ja Venemaad ühendas ristiusk, mis oli Venemaal vastuvõetud 9. saj lõpus ( Kiijevskaja Rus`). Selle aja naiste riietus koosnes • alussärgist (rubaha) - millele olid eraldi külge õmmeldud käised • sarafanist ( nn käisteta kleit) • varukad olid väga pikad Naiste peakatted olid erinevad. Kõige suurem erinevus oli neiu ja abielunaise peakattel. Tüdrukud kandsid • paela, mis seoti ümber pea • Kokošnikut Kokošnik Abielludes pidid naised katma oma juukseid üleni ja punuma juuksed ühte patsi. Selleks, et juukseid katta, kasutati mütsitaolist peakatet- povoinik. Abielunaised kandsid ka põlle. Kõik need peakatted olid kaunistatud erineval moel: • Tikkimisega • Klaaspärlitega • Pärlitega Neid anti peres edasi ...
Põltsamaa Ühisgümnaasium Ajalugu Referaat Koostaja:Gerta Jürjens Juhendaja:Rainer Tõnnis Põltsamaa 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................lk2 Põltsamaa rahvariided............................................................................................lk3 Vanarahva toit........................................................................................................lk4 Põltsamaa rahvariided pilt......................................................................................lk5 Kasutatud materjal.................................................................................................lk6 1 Põltsamaa naiste rahvariided 5 Sissejuhatus: Põltsamaa on üks kesk-eestis Jõgeva maakonn...
Ungarlased Jana Raudsepp 10 . A Sissejuhatus Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjardid ) on soomeugri rahvas, mille enamik räägib ungari keelt. Ungari rahvaarv on 9 941 000 (juuni 2012) Ungarlaste enesenimetus on magyar, madjar. Arvukus Ungarlased on suurima rahvaarvuga soomeugri rahvas. Tänapäeval elab osa ungarlasi vähemusrahvusena naaberriikides (Rumeenia, Slovakkia, Ukraina, Serbia, Horvaatia jt). Budapestis ehk ungari pealinnas, mis on Euroopa Liidus suuruselt 7.linn elab 1.734 miljonit ungarlast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Budapest Ajal...
Kuidas soome faks keeldus Tallinna kiluga sõbrustamast Jutt räägib sellest, kuidas tehnika areneb kiiremini kui inimene ning et inimesel on tihtipeale raske selle arenguga sammu hoida. Ta räägib ära kaks peamist lugu üks sellest, kuidas ta ei olnud enne kunagi faksinud, sest see oli tol ajal nii suur asi ning ta oli segaduses. Kõigepealt saatis ta artikli, mille oli kirjutanud, Tallinnasse, et teised lugeda saaksid, kuidas ta sadu kilusid puhastab. Teised aga ei uskunud, niisiis tahtis ta ka kilu neile faksida, et oleks ikka tõend olemas. Tema ju ei teadnud, kuidas faks tegelikult töötab. Teine lugu räägib sellest, kuidas inimesed keerulisest liftisüsteemist aru ei saanud, kuidas täpselt ja kust seda kaarti läbi tõmmata, et lift õigele korrusele sõidaks jms. Loo mõte oli see, et tehnika areneb kiiresti ja inimene ei jõua sellega sammu pidada, eriti lihtne inimene, kes sellega e...
Sülfiid Kontserdi arvustus Käisin vaatamas August Bournonuille'i romantilist balletti ,,Sülfiid" 05.11.2008. Balletti muusika oli loonud Severin Lovenskioldi. Dirigent:Mikk Murdvee Osatäitjad: Sülfiid:Marika Muiste Anna:Svetlana Firsina James:Artjom Maksakov Madge:Vitali Nikolajev Effy:Ingrid Gilden Nancy:Anna Zadoroznjuk Gurn:Aleksande Prigorovski Veel:sotlased,teenrid,nõiad,sülfiidid,talumehed,Anna sõbrannad. Rahvusooper Estonia balletitrupp, Tallinna balletikooli õpilased, Rahvusooper Estonia orkester. Orkestri solistid:Viiul:Andrus Haav Tsello:Mart Laas Tropmet:Priit Aimla Interjöör Kuna See ballet toimus Estonia teatris on see maja ja teatrisaalide kujundus ja interjöör tuttav.Interjöörist õhkub ajaloolisust ja omapärast kvaliteeti ja elegantsi.Teatrisaal ei ole ka liiga suur,isegi kui viimastes ridades istudes...
Kristlik kultuur versus rahvakultuur Karina Höövel Rahvakultuur on ühele rahvale omane kultuur, mis koosneb tihti paikkonna eripärasest. Eesti rahvakultuur koosnes mitmetest aspektidest, milledest paljud säilinud tänase päevani. Rahvariided- rahvariided mis jaotusid kolme ossa- pidulikud, käimise rõivad ja töörõivad. Rõivad valmistati ise. Rahvausund- eestlased uskusid haldjatesse ja vaimudesse, ohverdati hingedele ja loodusvaimudele. Elukeskkond- elukeskkonnaks oli talukultuur, tähtsaimaks hooneks oli rehielamu, mis täitis mitmete hoonete ülesannet. Eestlastel olid ka omapärased pulma ja matmiskombed. Pulmadel olid kindlad kombed, pulmad kestsid enamasti mitu päeva. Eesti religiooni tähtsaks osaks oli haldjate, vaimude ja esivanemate kummardamine. Pühadeks paikadeks olid hiied, Lõuna-Eestis pigem hiiepuud või allikad...
Presidendietikett Mari-Liis Kallikorm 1 S KÕ Vabariigi president Vabariigi President on kõrgeim põhiseaduslik isik ja Eesti riigipea. President astub ametisse, andes Riigikogus ametivande: "Astudes Vabariigi Presidendi ametisse, annan mina, (ees ja perekonnanimi), pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada minule antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Eesti Vabariigi kasuks. Mõned põhireeglid Presidendi saabumisel ja lahkumisel tõusevad kõik püsti. Kätlemisel ulatab esimesena käe president või presidendi abikaasa. Presidendi juuresolekul võib istuda alles siis kui president on andnud selleks märku. President alustab ja juhib vestlust. Presidenti ei sinatata ametlikel kohtumistel. külalised Presidendil on õigus kutsuda kohtumisele mis tahes instituts...
Kultuuripärandiga teiste hinge ja südamesse Kuna laulul ja tantsul on eestlaste minevikus ja ajaloos suur osatähtsus, siis tänapäeval pööratakse aina enam tähelepanu traditsioonidest kinnipidamisele ning just tänu sellele oleme me tunnistajateks laulu- ja tantsupeo toimumisele, populaarsusele ja eripärale. Leian ja toon välja tähtsa ürituse olemuse, põhiväärtused ning tuleviku vaated. Missioon peegeleb üldjuhul millegi olemust ning on kõige aluseks. Laulu- ja tantsupeo olemus seisneb kultuuripärandis, vaba rahva põhimõttes ja koorilaulu väärtuse edasikandmises. Eesti rahvas suhtub eelnimetataud pidustustesse kui kultuuripärandisse, sest tegu on eelkäijate poolt looduga ning omab reaalset ja hingelist seost mineviku ja tänapäeva vahel. Küll on laulupidu eestlaste jaoks veidi hingelähedasem kui tantsupidu, sest laulval revolutsioonil (1988-1991) on ka tähtis roll Eesti taasiseseisvumise ajaloos. ...
MEIE RIIGI SÜMBOLID EESTI VABARIIGI SÜMBOOLIKA PISIKE RIIK LÄÄNEMERE RÜPES... EESTI VABARIIGI LIPP EESTI VABARIIGI VAPP SUITSUPÄÄSUKE RAHVUSLIND RUKKILILL RAHVUSLILL PAEKIVI RAHVUSKIVI RÄIM RAHVUSKALA RAHVARIIDED OLULINE INFO EESTI KOHTA • HÜMN: Mu isamaa, mu õnn ja rõõm • Pealinn: Tallinn • Pindala :45 227[1] km² • Riigikeel(ed)eestiAmetlik(ud) keel(ed) : eesti • Rahvaarv : 1 311 870 (1.01.2014) • Rahvastikutihedus : 29,0 in/km² • Riigikord : parlamentaarne vabariik • President : Toomas Hendrik Ilves • Peaminister : Taavi Rõivas • Iseseisvus : 24. veebruaril 1918 taastati 20. augustil 1991
Riisa raba Pärnu- Jaagupi Rada asub Tori vallas Pärnu-Jaagupi Pärnumaal rahvariided. Kirju ja on 4.8 m pikk seelik, must vest, valge särk,vastlad. Pärnu maakond frosthotel.ee mis on huvitav Pärnu Pärnu Jõgi noortele Jõe pikkus on 144 See on Pärnu vana km. Pärnu on väga ilus haigla. See hoone sai Seal on ilus vaade. linn, eriti suvel, just 100. aastaseks. See pakub huvi nii selle pärast teda noortele kui nimetatakse vanematele . suvepealinnaks. ...
Tilsi Põhikool PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK Loovtöö Koostaja: Stella Salu Juhendaja: Marika Kõomägi Tilsi 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................... 1. PÕLVAMAA RAHVARIIDED.................................................................... 1.1 Rahvariiete ajaloost....................................................................................... 1. 2 Põlvamaa naise rahvariided ................................................................................ 1.3 Põlvamaa neiu rahvariided.................................................................................. 2. RAHVUSLIKU NUKU VALMISTAMINE................................................... 2.1 Nuku õmblemine...............................................................
LINGID: https://www.youtube.com/watch?v=oaMbnXlYkvA https://www.youtube.com/watch?v=yAbjNbipvEE Sotsialistlik realism on Lenini ja Stalini ideoloogiline kunstistiil. Nõukogude ajal oli see ainus ametlikult lubatud kunstivool. Sotsialistlik realism kujutab alamklassi võitlust kõrgklassi vastu Nõukogude Liidus või muudes kommunistlikes maades. Boris Vladirmirski ''Lenin punases ehas" Pärast 1917. aasta Oktoobri-revolutsiooni oli inimestel õigus ennast vabalt väljendada, kõigest maalida, kirjutada vms. Enamasti hakkas levimafuturism ja toimus rohkelt loomeinimesi siduvaid koosviibimisi ning koostati manifeste. Ajastu väljapaistvaimaks loovisikuks võiks nimetada vene luuletajat Vladimir Majakovskit. Sotsialistlik realism Eestis 1929. keelustati kõik kunstirühmitused Nõukogude Liidus ja need saadeti laiali. Kehtima jäi ainult üks kunstivool ja selleks oligi sotsialistlik realism, ...
SOOME-UGRI KEELED Mariano D´Angelo Eva Mari Tamm 10.A VADJA KEEL Vadja keel (vaaa tseeli, vanema nimega maa tseeli või maatseeli) on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, mille lähimad sugulaskeeled on eesti ja liivi. Aastal 2010 oli vadjalaste rahvaarv umbes 60 . Nendest ainult 10% rahvarvust oskab vadja keelt rääkida. Vadja keel on hääbumas. Suvel 1998 kõneles seda emakeelena suuremal või vähemal määral umbes 3040, suvel 2003 umbes kümme inimest kolmes Lauga jõe suudme lähedases külas. Vadjalasi on 7080. Vadja keeles on neli murret ja mitu erinevat murrakut: idavadja läänevadja Mäe vadja Oru vadja Vaipoole vadja Kukkusi vadja kreevini VADJA AJALUGU Vadjalaste asuala Lääne-Ingerimaal pole olnud kuigi turvaline paik venelaste, rootslaste ja sakslaste sõjakäikude tõttu. VADJA TOIDUD Nagu teistelgi soome-ugri rahvastel, koo...
KORDAMINE KT-ks Kirjandus 1) rahvaluule klassifikatsioon: rahvaluule ja rahvalaul 2)rahvalaulu liigid ja tunnused liigid: töölaulud, regilaulud, tavandilaulud, kaasaegsed rahvalaulud, riimilised rahvalaulud jne... regivärsilise rahvalaulu tunnused: ei riimu, iseloomustab esituslaad, värsireas 8 silpi, vanad keelendid, mõttekordus, alliteratsioon (kordub kaashäälik), assonants (kordub täishäälik) algriim (korduvad mõlemad) 3)rahvajutu liigid: muinasjutt, muistend, naljand 4) muistendi liigid: tekkemuistendid, vägilasmuistendid, kohamuistendid, ajaloolised muistendid (tegevus toimub ajalooliste sündmuste ajal), kunstmuistend, tänapäevane muistend muistend- rahvajutt, sündmustik seotud kindla koha, aja inimeste või sündmustega tegelaste kaudu püütakse seletada nt. Pinnavormide tekkimist 5) muinasjutu liigid looma-, ime-, olustiku- ehk tõsielulised-, ja kunst...
Hispaania rahvusköök Carmely Reiska, Carolina Kass, H elen Ausman, H elen Kossas Tutvustus ★ Naaberriigid: Portugal, Prantsusmaa, Andorra (Maroko) ★ Valuuta: euro ★ Rahvaarv: 45 528 024 ★ Rahvad: katalaanid, galeegid, baskid, oksitaanid ★ Rahvuslill: punane nelk ★ Rahvusloom: pull Hispaania loodus ★ Veekogud: Vahemeri, Guadalaquivir (jõgi), Embalse del Negratin (järv), Biskaia laht, Cadizi laht ★ Kliima: vahemereline, palav suvi, pehme ja vihmane talv ★ Taimestik: metsarohke, igihaljas kuivalembeline ja poolkõrb, oliivi-,viinamarja- ja viigipuuistandused Hispaania kultuur ★ Härjavõitlus ★ Flamenco Rahvusliku käsitöö elemendid Espadrillid Keraamika Hispaania rahvariided Kuulsamad kirjanikud ★ Ramon Gomez de la Serna (1888-1963) ★ Miguel de Cer...
MARI KEEL Kairo Kuuse XA Mari keel Kõneldakse Venemaal maride kõneldav soome-ugri keelte hulka kuuluv volga-soome keel Piirkonas Marimaa. Kõnelejaid kokku umbes 550 000 Mari keel ähvardab kaduda järgmise inimpõlvega Marid Maride rahvariided on olemuselt talupoja rõivad. maride rõivad on nii igapäevaseks kandmiseks kui pidulike sündmuste jaoks. Riiete õmblemiseks kasutatakse kodukootud kanepist, linast või villast kangast. Mari keele murded 4 suuremat murret. 1. mäemari (Volgst lõunas) 2. loodemari (Kirovi oblastis) 3. niidumari (Volgast põhjas ja läänes; mari keele kõnelejate enamus) 4. Idamurre Kirjakeel 2 kirjakeelt. 1. mäemari 2. niidumari Mõlemad kirjakekeeled on Marimaal ametikeelteks. Kiri Esimesed kirjakeele mälestised 18. sajandist. Mõlemad mari kirjakeeled kasutavad praegu kohandatud kirillitsat. Niidumari tähestikus on lisaks vene tähestiku tähtedele tähed , ja . Mäemari tähestikus on , , ja . Numbritest on...
Vadja keel Territoorium Kõnelejate hulk 1989. a. – 62 in. 1998. a. – 30-40 in. 2003. a. – 10 in. 2010. a oskas Venemaal vadja keelt 68 in. Murded ja murrakud † idavadja (1960) läänevadja • † Mäe vadja (1960) • † Oru vadja (1960) • Vaipoolne vadja Kukkusi vadja † kreevini (1800) Kirjakeel Läänemurdel põhinev vadja kirjakeel Looja: Mehmet Muslimov Vadja-Eesti sõnaraamat “Vad'd'a sõnakopittõja” Esimene vadjakeelne raamat Ilmumisaasta: 2015 Raamat on õppematerjaliks vadja keele kõnelejatele ja keelest huvitatuile. Keeleõpe Jõgõperä keskkool Luutsa küla kool (lõpetatud) Kingissepa koduloomuuseum Helsingi Ülikool Joensuu Ülikool Jyväskylä Ülikool Tartu Ülikool Vadja sümboolika ...
Hiina 3500 eKr Usundid: Taoism, konfutsianism ja budism. Taoism õpetus maailma kulgemisest ja sellest avalduvast väest. Konfutsianism õpetus inimese ja ühiskonna harmooniast ja selle saavutamisest. · Esimesed linnad tekivad 3500 a eKr. · Hiinlased leiutasid paberi, püssirohu, portselani, kirja trükikunsti, tindi jms. · Hieroglüüfkiri (2000 märki) arenes välja piltkirjast. · Hiina sai nime Qini dünastia järgi. · Hiina kunsti ja kultuuriõitseaeg oli Hani dünastia ajal. · Kultuuris ja kunstis austatakse väga traditsioone. · 10 000 Zifengi entsüklopeediat · Tangi dünastia naised riigiametites, tarbekunsti õitseaeg. Arhitektuur SUUR HIINA MÜÜR Kiviehitis, mida ehitati 3. saj eKr 15. saj Rajati põhjapiiri kaitseks rändhõimude sissetungi eest. Mõõtmed: 3460 km pikk (alguses 5000 km); 8-16 m kõrge; 6-15m lai Vahitornid ja kantsid iga 3000m järel. Müüri pealt kulgeb tee. Väravad. Ehitatud sav...
Oklahoma „Oklahoma“ on muusikal , mille esietendus oli 1943.aastal Broadways. See on lugu poisist (Curly) , kes armub tohutult ühte tüdrukusse (Laurey). Tegevus toimub kohas nimega Oklahooma, nagu seda ütleb ka muusikali pealkiri. Muusikalis on veel armunud paare, nagu näiteks Annie ja Andrew, kuid nende suhte vahele segab end pärslasest kaupmees Ali Hakim. Annie isa oli lubanud Andrewle , et kui ta võidab messilt 50 dollarit, siis lubab ta oma tütre Annie Andrewle naiseks. Vahepeal toimub oksjon, kus on müügil tüdrukute poolt kokku pandud lõunakorvikesed ja saadud raha plaanib rahvas kulutada uue koolimaja ostmiseks. Lõpuks siiski Curly ja Laurey abielluvad ja kõik on õnnelikud. Muusikateostest võib seal muuskikalis kuulda laule nimega Oklahoma, Oh kui nii kaunis on hommik, Kansas City. Muusikal on iseenesest väga lõbus ja humoorikas. Riided ja kombed mis muusikalis kajastuvad, meenutavad vanemat ajastut. Tü...
Mansid Marten Arandi Rahvaarv ja keele kõnelejate arv 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 12 269 mansit Mansi keelt emakeelena kõnelevate inimeste arv on aastast aastasse vähenenud, ning on 2010 rahvaloenduse andmetel 938 Manside asuala Mansid elavad Venemaal, põhiliselt Tjumeni oblastis Handi- Mansi autonoomses ringkonnas ning vähesel määral Sverdlovski oblastis. Handi- Mansimaa keskuseks on Hantõ-Mansiisk. Asuala läbib Uurali mäestik. Tähtsamad jõed on Ob ja selle lisajõgi Irtõs. Manside rahvariided Traditsioonilisi rahvarõivaid kannavad hetkel vaid põhjamansid, väga levinud on ka riiete poest ostmine. Naised kannavad: kleite, rüüsid, kalevikuubesid ja põdranahast jalanõusid, mis on sageli kaunistatud. Kantakse ka kasukaid, mis on valmistatud loomanahkadest. Mehed kannavad suvel v...
Lõimumisprojekt „IGAL ASJAL OMA AEG “. Igal asjal oma aeg Üks lasteaia eesmärkidest on eesti kultuuri integratsioon. Lõimumine on pikaajaline ja pidev tööd nõudev protsess, mis nõuab tolerantset suhtlemist vestlejate vahel ja kohanemist kohaliku maa keele, põhiväärtuste ja kommete omandamisel. Igal asjal oma aeg Miks me seda hakkasime tegema? Eesti keele õpetaja viib tegelusi läbi kaks korda nädalas. Tegevus on mänguline. Mängud, laulud, ringmängud Õpitava materjali paneme üles rühma stendile. Sõnavara suurendamine Partner sundimatu vestluseks Lust ja hea tuju Igal asjal oma aeg Projekti põhieesmärk On loodud head suhted kaaslaste ja täiskasvanute vahel väljaspool lasteaiakeskkonda. Töö käigus tutvustada linna rajamist, rahvakombeid. Laps laiendab ja süvendab teadmisi eesti kultuuri kohta. Laps julgeb suhelda eesti keeles. Igal asjal oma aeg Mida me tegime: ...
21.saj. kunstistiilid Mõisted: 1. Maakunst - (inglise keeles land art) on 1960. aastate lõpus tekkinud kunstivorm, milles kunstilise kujundamise materjaliks on maastik. Maakunst võib seisneda nii vaid väikeste muudatuste tegemises loodusobjektidele ja maastikele, kui käsitleda endas suuri maa-alasid ümberkujundavaid projekte. Maakunsti vormideks on näiteks pinnase ümberpaigutamine, kraavide kaevamine ja kivide kuhjamine. Mitmed maakunsti viljelejad on saanud loomingulist inspiratsiooni eelajalooliste tsivilisatsioonide maapinnajoonistustest. 2. kehakunst - kehakunst (ingl body art), moodsa kunsti vorm, mille korral kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha (tihti enda oma).. aastail. 3. häppening - on tegevuskunsti liik, milles kunstnik loob sündmuse, etenduse, milles tihti osaleb publik. 4. utiilikunst - on enamasti eraldiseisev minemavisatud prahist loodud installat...
VADJALASED Hele Koppel 10t. Klass ARVUKUS 2002. aastal elas neid 73. 2010. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 64 vadjalast. Vadja keele rääkijaid oli sellel aastal 68. 2011. aasta seisuga oskab vadja keelt hästi rääkida 8 vadjalast, keelest arusaajaid on mõnevõrra rohkem. ASUALA Vadjalased on isurite kõrval Ingerimaa. Nad on praeguse Venemaa Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa rajooni põlisasukad. Ajalooallikate, keele- ja arheoloogiaandmete kohaselt on vadjalastega asustatud ala ulatunud varasematel ajajärkudel kaugemale nii lääne-, ida- kui ka lõunasuunas KEEL Vadja keel kuulub koos eesti ja liivi keelega läänemeresoome keelte lõunarühma. See on eesti (põhjaeesti) keele lähim sugulaskeel (ka vadjalased on nimetanud oma keelt maakeeleks – maa teeli). Vadja keeles eristatakse nelja murret: ida- ja läänem...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
