TEADLASED Erna Villmer "Estonia" lavajõud Ernst Öpik asrtonoom Ants Lauter "Estonia" lavajõud Paul Kogerman põlevkivikeemik Paul Sepp Draamateatri eesotsas Ludvig Puusepp neurokirurg Liina Reiman Draamateatri näitleja Teodor Lippmaa botaanik Aleksander Teetsov Draamateatri näitleja Edgar Kant majandusgeograaf Ruut Tarmo Draamateatri näitleja Johannes Aavik eesti keele uuendaja Mari Möldre Draamateatri näitleja Johannes-Voldemar Veski õigekeelsuse korrastaja Priit...
Nissi Põhikool Toomas Hendrik Ilves referaat koostas: Nissi Põhikool Toomas Hendrik Ilves (sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis) on eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 Eesti Vabariigi president. Ilves on tegutsenud ka diplomaadina ja aastatel 20042006 oli ta Euroopa Parlamendi liige. 23. septembril 2006 valiti ta Eesti Vabariigi presidendiks. 29. augustil 2011 valiti ta ametisse uueks ametiajaks. Toomas Hendrik Ilves sündis Stockholmis eesti põgenike Endel (19231991) ja Irene Ilvese (sündinud 1927) perekonnas. Isa Endel õppis Stockholmi Tehnikaülikoolis inseneriks. Ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas ning 1948. aastast õppis Stockholmi Ülikoolis keelt ja kirjandust ning hiljem ka raamatukogundust. Pere kolis Ameerika Ühendriikidesse 1957. aastal. 1962. aastal said nad USA kodanikuks. Ka Toomas Hendrik Ilvesel oli USA kodakondsus 1993. aasta 1. aprillini, mil ta sel...
EESTI ERAKONNAD 2016 9.A 2016 ERAKOND · ERAKOND EHK PARTEI ON INIMESTE ÜHENDUS, MILLE EESMÄRK ON VÄLJENDADA OMA LIIKMETE POLIITILISI HUVE, MÕJUTADA RIIGI POLIITIKAT JA TAOTLEDA KAHE ESIMESE EESMÄRGI ELLUVIIMISEKS POLIITILIST VÕIMU RIIGIKOGU KOOSSEIS · EESTI REFORMIERAKOND · SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND · ERAKOND ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT · EESTI KESKERAKOND · EESTI VABAERAKOND · EESTI KONSERVATIIVNE RAHVAERAKOND EESTI REFORMIERAKOND · LIIKMETE ARV: 12 505 · ASUTAMISAASTA: 13.11.1994 · ESIMEES: TAAVI RÕIVAS · MAAILMAVAADE: LIBERAALNE, MAJANDUSLIK JA KLASSIKALINE LIBERALISM ERAKOND ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT (IRL) · LIIKMETE ARV: ROHKEM KUI 9800 · ESIMEES: MARGUS TSAHKNA · MAAILMAVAADE: RAHVUSLIK KONSERVATIIVNE · ASUTAMISAASTA: 1989 SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND · ASUTAMISAASTA: 1990 · LIIKMETE ARV: U6007 · ESIMEES: JEVGENI OSSINOVSKI · MAAILMAVAADE: SOTSIAALDEMOKRAATIA EESTI KESKERAKON...
Sisepoliitiline areng 1920.aastatel Silver Siivard Poliitilised erakonnad Põllumeeste Kogud Eesti Rahvaerakond Kristlik Rahvaerakond Eesti Tööerakond Asunike Koondis Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP) Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). Esimene põhiseadus 15. juunil 1920.a konstitutsiooni vastuvõtmine Kodanike täielik võrdsus seaduste eest, vaatamata rahvusele, soole, usule, jne Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseseisukord Vastavalt põhiseadusele oli Eestis kõrgeimaks võimukandjaks rahvas. Riigikogus 100 liiget. Kuidas valitseti Eestit? Oma esindatust suurendas Põllumeeste Kogud ja tsentrisse kuuluvad rühmitused Erakondade paljusus näitas, et üksik partei polnud üksinda suuteline looma tugevat valitsust Kümnendil tegutses Eestis 11 valitsust, mille keskmiseks elueaks kujunes 11kuud. Võitlus riigivastastega Põhilised vastased: Vene...
19301934 Majanduskriis Ülemaailmne kriis puhkes 1929. a. Eestisse jõudis 1930. a. Esmajoones tabas põllumajandust, seejärel ka tööstust Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks Ulatuslik tööpuuduse kasv Sisepoliitiline kriis Kriisi süüdlasi nähti erakondades 1931. a. Üritati olukorda leevendada erakondade liitumise teel Liitusid Põllumeeste Kogu ja Asunike koondis ning Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond ja Tööerakond moodustasid Rahvusliku Keskerakonna Põhiseaduse muutmise aktsioon Riigikogu V koosseisu valimised Vabadussõjalased Organisatsiooni (EVKL) eesmärgiks oli esialgu liikmeskonna majandusliku olukorra parandamine, sõjamälestuste jäädvustamine ja Vabadussõjaaegse vaimsuse säilitamine 1931. a. Astuti poliitikasse Võitlus erakondade vastu ...
Asutav kogu . Asutav Kogu oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920. Asutav Kogu töötas ühe aasta, 7 kuud ja 28 päeva. Istungjärke oli viis: neist pikim oli teine istungjärk, mil peeti 70 koosolekut; lühim aga viies, kus peeti vaid 16 koosolekut. Üldse peeti 170 koosolekut, kus võeti vastu 88 seadust ja määrust Arupärimisi Vabariigi Valitsusele esitati 85. Asutava Kogu valimised toimusid 5.7. aprillil 1919. Valimistel osales kümme parteid vi rühma. Peamised erakonnad või parteid olid Konstantin Pätsi juhitud Maaliit, Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond, Eesti Tööerakond ja sotsiaaldemokraadid. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka vidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.) 120-liikmelises Asutavas Kogus oli 25 juristi, 11...
Vene Erakond Eestis (VEE) Stanislav Tserepanov Nikolai Maspanov Oleg Sidelnikov Nikolai Maspanov Eduard Sedasev Sergei Kuznetov 21.12.2002 - ... 05.06.1999 - 21.12.2002 08.05.1999 - 05.06.1999 09.03.1996 - 08.05.1999 03.03.1996 - 09.03.1996 01.10.1994 - 03.03.1996 logo: [ www.rusparty.ee ] vene vähemus Asutatud 01.10.1994. Peab ennast 1920. a. loodud Vene Rahvusliku Liidu õigusjärglaseks. 09.03.1996 ühineb VEE-ga Vene Rahvapartei (VRP). 25.10.1997 moodustavad rühm VEE-st lahkunud liikmeid Vene Ühtsuspartei (VÜP). 21.12.2002 ühinevad VEEga Vene Balti Erakond Eestis (VBEE), Vene Ühtsuspartei (VÜP) ja Erakond Eestimaa Ühtsus (EÜ). Oktoober 2007 kiidab erakond heaks ühinemise Konstitustioonierakonnaga (KP). Lõplik ühinemine peakskinnitatama ühisel kongressil 08.12.2007. Konstitustioonierakond (KP) kaalub samal ajal ka liitumist Eesti Vasakparteiga (EVP), kelleg aga liitumise välistab Vene Erakond Ees...
Eesti president Toomas Hendrik Ilves Toomas Hendrik Ilves, kes on sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis, on eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 Eesti Vabariigi president. Ilves on tegutsenud ka diplomaadina ja aastatel 20042006 oli ta Euroopa Parlamendi liige. 23. septembril 2006 valiti ta Eesti Vabariigi presidendiks. 29. augustil 2011 valiti ta ametisse uueks ametiajaks. Toomas Hendrik Ilves sündis Stockholmis eesti põgenike Endel (19231991) ja Irene Ilvese (sündinud 1927) perekonnas. Isa Endel õppis Stockholmi Tehnikaülikoolis inseneriks. Ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas ning 1948. aastast õppis Stockholmi Ülikoolis keelt ja kirjandust ning hiljem ka raamatukogundust. Pere kolis Ameerika Ühendriikidesse 1957. aastal. 1962. aastal said nad USA kodanikuks. Ka Toomas Hendrik Ilvesel oli USA kodakondsus 1993. aasta 1. aprillini, mil ta sellest loobus. Parteiline kuuluvus 1997. aasta lõpus astus Ilves Eesti ...
Tallinna 21. Kool Robert Pikmets Toomas Hendrik Ilves Referaat Õpetaja: Tiina Pikamäe 2012 Robert Pikmets Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves on sündinud 26. detsembril 1953. aastal Rootsi pealinnas Stockholmis, ta on pikemat aega elanud ja töötanud viies riigis. Lapsepõlvekodust pärit eesti väärtushinnangud, USA kahe tippülikooli haridus, Eesti oleviku ja tulevikuga seotud töökohad viimase veerandsajandi vältel on kujundanud Toomas Hendrik Ilvest kui inimest ja 21. sajandi Euroopa väikeriigi presidenti. Toomas Hendrik Ilves sündis eesti põgenike Endel ja Irene Ilvese perekonnas. Isa Endel õppis Stockholmi Tehnikaülikoolis inseneriks. Ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas ning 1948. aastast õppis Stockholmi Ülikoolis kee...
1. Maaseaduse ja põhiseaduse vastuvõtmine 2. Maaseaduse sisu 3. Põhiseaduse sisu 4. 1924 aasta 1 Detsembri mäss 5. Peamised erakonnad Eestis 6. Eesti vastuvõtt rahvaste liitu 7. Balti Liidu loomise ebaõnnestunud katsed 8. Eesti suhted Rootsiga 9. Majandus 20-ndatel aastatel 10. Raha reform Eestis 1) Sellal kui rindel käisid alles lahingud ja ükski välisriik Eesti vabariiki veel ei tunnustanud, ladus 1919 aasta jüripäeval ( 23aprill) kokku astunud Eesti Asutav Kogu üles riikluse alusmüüri. Selle alusmüüri kõige tähtsamateks kivideks olid julge maareform (võeti vastu 1919 oktoobris) ja põhiseadus, mis kinnitati 1920. aasta juunis. 2) Maaseadus likvideeris mõisad ja avas tee 56 000 uue nn asunikutalu mppdustamisele. Sellega oli Eesti Vabariik realiseerinud sajanditevanuse rahvusliku unistuse maa oli lõpuks rahva omaks saanud. 3) Põhiseadus koostati olukorras kus osalt vali...
I põhiseadus 1920-1933 - demokraatlik parlamentaalne valitsemisaeg II põhiseadus 1934-1937 - autoritaarne valitsemisaeg/Vaikiv ajastu III põhiseadus 1938-1940 presidentaalne, juhitav demokraatia I põhiseadus: Täielik võrdus seaduse ees(vaatamata rahvusele,soole,usule jne) Isiku-ja korteripuutumatus Kirjavahetuse saladus Koosolekute-, usu- ja sõnavabadus Kõrgeim võimukandja rahvas Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu - Ühekojaline, 100-liikmeline, 3aastaks. Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus Valitsuse nimetas ametisse Riigikogu. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes täitis ka mõndasid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid(riigivisiidid, välisriikide saadikute volituste vastuvõtmine jms). See eriti ei toiminud, sest puudu oli riigipea(president), tekkis oht, et seadusandlik võib(Riigikogu) hakkab domineerima täid...
Küsimustik Eesti erakonna kohta 1) Erakonna nimi: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 2) Erakonna esimees: Martin Helme 3) Liikmete arv: 8945 4) Moodustamise aasta: Asutati 29.09.1994 Tallinnas 5) Erakonna tegevuse põhieesmärgid (maailmavaade): Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna eesmärk on kindlustada Eesti iseseisvus ja sõltumatus ning lähtuda Eesti rahva ja riigi huvidest. Erakonna poliitiliseks baasiks on demokraatial ja võimude lahususel rajanev õigusriik 6) Erakonna majanduspoliitilised põhiseisukohad: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond eelseisvateks Riigikogu valimisteks kokku majandusplaani, mille eesmärk on tõsta Eesti inimeste jõukust lähiriikidest kiiremas tempos. Riigikogu EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul pakub erakond peenhäälestuse asemel Eesti majandusele välja julge kasvuplaani, mis tagab inimeste sissetulekute ja ostujõu suurenemise ning...
1 Sisepoliitika 191839 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 191819. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putsikatse; ühiskonna konsolideerumine meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu t...
1 Sisepoliitika 1918–39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine – EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putšikatse; ühiskonna konsolideerumine – meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu t...
Sisepoliitiline areng 1920.-1930. aastatel Poliitilised erakonnad. Parempoolseks erakonnaks oli Põllumeeste Kogud- selle liikmeid ühendas ühine huvi- põllumajanduse edendamine suurtalude soodustamise teel. Vanimaks parteiks oli Eesti Rahvaerakond- mõõdukas-liberaarne erakond, mida sidus eeskätt rahvusluse rõhutamine. Rahvuserakonnast eraldus 1919.a Kristlik Rahvaerakond- see ühendas rahva klerikaalsemat osa, kes polnud rahul kiriku osatähtsuse vähenemise ja kristliku moraali nõrgenemisega. Eesti poliitikaelu tsentrisse kuulus Eesti Tööerakond- eesmärgiks oli keskkihtide elujärje tõstmine sotsiaalsete uuenduste teel. 1923.a. eraldus Tööerakonnast Asunike Koondis, mis ühendas väikemaapidajaid, eeskätt asundustalude omanikke. Poliitilise spektri vasakpoolsesse ossa kuulus Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP)- seadis oma ülesandeks sotsialisimi kehtestamise rahulikul teel. Sihiks...
Landeswehri sõda oli 1919.aasta suveks võidetud, kuid Vabadussõda kestis edasi. Eraldirahu variant hakkas 1919.aasta suvel huvitama mõlemat poolt. Selle üks avaldus oli, et Lenini valitsus saatis vaikselt laiali Eesti Töörahva Kommuuni seni veel eksisteerivad asutused ja lõpetas näitemängu"iseseisvast töörahva riigist". Teine teise vastu sõdisid kaks riigi, Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa. Eesti sõltus lääneriikide, eriti Inglismaa toetusest. Venemaa jälle ei lugenud seaduslikuks Eesti Vabariiki ja pidas Eestit Venemaa võõrandmatuks osaks. 1919.a oktoobris asus jõulisele pealetungile Vene valgekaartlaste Loodearmee kindral Judenitsi juhtimisel. Esialgu saavutas Judenits märkimisväärset edu ja tungis Petrogradini välja. Narva kaitselahingud Vabadus sõja kõige raskemad ja ohviterohkemad. Kõige ohtlikum hetk tekkis 7. Detsembril, kui punaväel õnnestus Krivasoo juures õle Narva jõe tungida ja selle läänekaldal sillapea luua, millega t...
Kuressaare Gümnaasium Toomas Hendrik Ilves Referaat Sandra Pilter Juhendaja : Anne Mets Kuressaare 2015 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Lapsepõlv ja noorpõlv 3. Valitsemine 4. Eraelu ja perekond 5. Visiidid 6. Ordenid 7. Huvitavaid fakte 8. Kokkuvõte 9. Kasutatud materjal Sissejuhatus Minu valikuks oli Toomas Hendrik Ilves. Valisin tema kuna, ta tundub väga huvitav tegelane. Ta üritab olla meeletult noortepärane, alusatades oma laulupeo ’selfiega.’ Samuti saab just Toomas hakkama presidendi ametiga. Minu arvates ei peakski enam presidenti vahetama. Lisaks tundub ta väga tore ja sümpaatne inimene. Lapsepõlv ja noorpõlv Toomas Hendrik Ilves sündis 26.detsembril 1953, Rootsi pealinnas Stocholmis. Tema isa Endel õppis Stocholmis inseneriks ning ema Irene tõõtas Stocholmis kindlustusfirmas ning 1948 aastast õppis Stochol...
Riigikogu 28. november 1917 tunnistas end Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) kõrgemaks võimuks Eestis. 24. veebruar 1918 kuulutas Maapäeva Vanematekogu välja iseseisva Eesti Vabariigi ja moodustas esimese Ajutise Valitsuse. Saksa okupatsiooni tõttu Eestis sai hakata riiki üles ehitama alles novembris 1918 ning seda tegi Asutav Kogu. Asutava Kogu valimised toimusid 5.7. aprillil 1919 ning valimistel osales kümme parteid või rühma. Peakonkurentideks olid Konstantin Pätsi juhitud Maaliit, Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond ning Eesti Tööerakond ja sotsiaaldemokraadid. Valimisaktiivsus oli kõrge, osales 80% valimisõiguslikest kodanikest. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka võidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine. Asutavas Kogus oli 25 juristi, 11 ajakirjanikku, 7 agronoomi, 6 põllumeest, 3 õpetajat, 2 kirjanikku, 2 üliõpilas...
1. Millal algas Vabadussõda? Kellega sõditi? Vabadussõda algas 1918. aasta 28. novembril ja lõppes 1920. aasta 3. jaanuaril. Sõda toimus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. 1919. aasta juunis ja juulis oli sõjategevus Landeswehr vastu. 2. Miks eestlased Vabadussõja alguses vaenlasele alla jäid? Mis seda olukorda muutis? Vastased olid arvuliselt üle, meeste moraal oli väike, sõda tuli järsku ja sõjajõudude juhtimine ei olnud pädev. Mida aega edasi, seda paremaks Eesti olukord läks. Tekkis uusi liitlasi, rohkem sõdured saabus armeesse, varustus paranes ja venelaste pealetung aeglustus (varustamine oli raske, sest oldi sõjaväebaasidest liiga kaugel). 3. Nimeta Vabadusõja olulisemad lahingud, ettevõtmised. A) 1. veebruar Valga ja Võru lahing B) 4. veebruar Petseri lahing C) 23. juuni 1919. aasta Võnnu lahing 4. Kellega sõditi Landeswehri sõjas? Millal see toimus? Landeswehri sõda toimus 1919. aasta juunis ja juulis. ...
1. Majandusolud 1920 aastatel: - Eesti pank laenas liiga palju raha välja - 1922 Venemaa turu kinni, algas ületootmine - 1923. muutus majandusseis kriitiliseks - Maareform: (asutava kogu 10. okt 1919 maaseadus) Riigistati mõisnike maad, seega loodi 56 000 asundustalu - 1924 O. Strandman rahandusministriks - algas uus majanduspoliitika: riigi maksebilansi hakati tasakaalustama Lõpettai tööstuse eelistamine, suund põllumajandusele - Põllumajanduses loodi 1920 Maapank, et finantseerida asundustegevust Oluline oli loomakasvatus, piimakari, peekonisead miinuseks oli põllumajanduses mehhaniseerituse masal tase Maavaldused olid liialt killustatud: liiga palju talusid - Tööstus: kütusetööstus keemiatööstus (tänu põlevkivile) puidutööstus - Rahareform: Rahandusminister L.Sepa eestvedamisel 1928. aastast hakkas kehtime kroon 2. Sisepoliitline areng 1920. aastatel: - Erakonnad: Põllumeeste kogud - k...
Eesti Vabariik (1920-1939) 1.Sisepoliitika 1920-1934 demokraatlik Eesti Eesti valitsemine toimus Asutava Kogu poolt vastuvõetud põhiseaduse alusel. (1920). Seadusandlik võim kuulus ühekojalisele parlamendile Riigikogule. Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus. Riigikogu kinnitas ametisse valitsuse. Valitsust juhtis Riigivanem. (Valitsusjuht ja president). Eesti poliitika kujundamisel osales palju erakondi. Riigikogus oli esindatud 6 suurt parteid. Palju parteisid tingis koalitsioonivalitsuste moodustamise. · Põllumeeste Kogud (P) K.Päts, J.Laidoner · Eesti Rahvaerakond (L) J.Tõnisson, J.Poska, J.Vestholm · Kristlik Rahvaerakond J.Kõpp · Eesti Tööerakond (T) O.Strandmann, A.Piip Keskel (tsentrum) · Asunike Koondis (T) O.Tief!!!! · Eesti Sotsialistik Tööliste Partei (V) A.Rei!!! vasakpoolsed · Pisiparteid- Vene Rahvuslik Lii...
EESTI ERAKONNA TUTVUSTUS EESTI KONSERVATIIVNE RAHVAERAKOND Erakonna nimi: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (edaspidi EKRE) Erakonna esimees: Mart Helme Liikmete arv: üle 7700 liikme Moodustamise aasta: 2012a. (täpsustus: EKRE kasvas välja Eestimaa Rahvaliidust selle ühinemisel Eesti Rahvusliku Liikumisega 24 märtsil 2012 a, EKRE oli Eesti erakond ka aastatel 1990- 1992a.) Erakonna tegevuse põhieesmärgid (maailmavaade): EKRE on rahvuskonservatiivse maailmavaatega, mis liidab rahvusriigi, sotsiaalse sidususe ja demokraatlike põhimõtete eest seisvaid inimesi. EKRE sise- ja välispoliitika eesmärgiks on Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustamine ning lähtumine Eesti rahva ja riigi huvidest. Nende poliitiliseks baasiks on demokraatial ja võimude lahususel rajanev õigusriik, kus seadused kehtivad võrdselt kõikide inimeste suhtes. EKRE tegevus põhineb kolmel alusväärtusel: • Eestluse elujõud, mis rajaneb ...
Sotsiaaldemokraatlik erakond Mis on sotsiaaldemokraatia? Sotsiaaldemokraatia on vasaktsentristlik ideoloogia. Pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majanduse stabiilsuse huvides ja demokraatiat. Moodustumise aeg 28.04.1996 - Erakond Mõõdukad 27.11.1999 - Rahvaerakond Mõõdukad 13.12.2003 Sotsiaaldemokraatlik erakond Erakonna juhid Esimees Sven Mikser Peasekretär Indrek Saar Aseesimehed Andres Anvelt, Heljo Pikhof, Jevgeni Ossinovski ja arel Rüütli Logo Logol olev punane roos osutab ühiskonna kooskõlale SDE fraktsioon riigikogus Riigikogu fraktsiooni kuulub 17 sotsi Piirkonnad ja osakonnad Sotsiaaldemokraatlik Erakond jaguneb 17 piirkonnaks Osakonna võivad moodustada vähemalt seitse erakonna liiget SDE töö Sotsiaaldemokraatia seab toimetuleku- ja heaoluallikatest esikohale töö Nende eesmärk on konkurentsivõimel...
Eesti Vabariigi erakonnad Eesti poliitikas tegutsevad erakonnad: Erakond Erakonna juht Eesti Iseseisvuspartei Vello Leito Eesti Keskerakond Edgar Savisaar Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Margo Miljand Eesti Reformierakond Andrus Ansip Eesti Vabaduspartei Põllumeeste Kogu Leho Lamus Eestimaa Ühendatud Vasakpartei Heino Rüütel ja Sergei Jürgens Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid Aldo Vinkel Erakond Eestimaa Rohelised Aleksander Laane Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Urmas Reinsalu Sotsiaaldemokraatlik Erakond Sven Mikser 2011.aastal osutusid Riigikogusse valituteks : Erakond Kohti Riigikogus Isamaa ja Res Publica Liit 23 Eesti Re...
Eesti erakonnad 2015.a seisuga Arvuliselt on hetkel Eestis suuremaid tegutsevaid erakondi 11 ning nendeks on: Eesti Iseseisvuspartei Eesti Keskerakond Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Eesti Reformierakond Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu Eesti Vabaerakond Eestimaa Ühendatud Vasakpartei Erakond Eestimaa Rohelised Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Rahva Ühtsuse Erakond Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eesti Keskerakond Eesti Keskerakond on Eesti partei. See asutati 12. oktoobril 1991 Tallinnas. Erakonna esimees on Edgar Savisaar. Erakond paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse. Keskerakond kuulub Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse. Keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalse turumajanduse arendamine. Liikmete arvult on Keskerakond 2015. aasta juuni seisuga suurim partei Eestis. Juunis 2013 ületas Keskerakonna liikmete a...
Võimude lahususe idee – selle kohaselt peavad kolm klassikalist riigivõimu kategooriat – seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim – olema üksteisest eraldatud. - 250 aasta vanune idee - Formuleeris prantsuse õigusteadlane ja poliitik Charles-Louis de Montesquieu oma teoses „Seaduste vaimust“ (1748) Riigikogu ehk seadusandliku võimu peamised ülesanded: 1) seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine. 2) kodanikkonna huvide esindamine. Täidesaatva võimu peamised ülesanded: 1) seaduste elluviimine. 2) riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine. Õigusriik – seaduste ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus ehk inimene ei valitse teiste üle, vaid valitseb seaduste autoriteet. Põhiseadus ehk õigusriigi alusdokument – on riigi kõrgeim seadus ja kehtiv ühtviisi kõigi kodanike suhtes. - PS määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted, õigusloome põhialused jne. Kõik õigusaktid ...
Eesti Vabariik 1919-1939 Mis põhjustas demokraatia kriisi EV? 1920. põhiseadusest tulenevad probleemid. *riigipea tasakaalustava rolli puudumine, * riigikogul liiga suur võim, *1930-1934, *rahva suur toetus referendumil vapside põhiseadusele, *Autoritaarne riigikord, 1933.a põhiseadus Erakondade rohkus. *parlamendis liialt palju erakondi, *valitsuse moodustamine keeruline, vaheldusid kiiresti, *valitsuskriisid, 1920-31 keskmise valitsuse eluiga 11 kuud, *ühepartei süsteem, Isamaaliit 1929.a majanduskriis. *tööpuudus, *majandus partnerite äralangemine, *1933 devalveeriti eesti kroon 35%, *demokraatlike jõudude ebapopulaarsus Liidrite ambitsioonid *tugeva käe poliitika, *"Vaikiv ajastu" Vaikiv ajastu Autoritaarne valitsemise aeg. Riigipööre asendab demokraatliku riigi korra 1. Dets 1934 võtab Päts dekreediga vastu seaduse, mis piirab ajakirjanduse sõnavabadust 2.luuakse riiklik propaganda talitus-...
Ajaloo küsimused Pt.9-9B, 10B 1. Millal lõppes Saksa okupatsioon? 2. Mis siis esimestena loodi? 3. Kes sai kaitseliidu ülemaks? 4. Millal ja millega algas Vabadussõda? 5. Kes olid Eesti Punaste juhid? 6. Millal loodi Eesti Töörahva kommuun? 7. Kes oli Juhan Pitka? 8. Millal sai Johann Laidoner Eesti vägede ülemjuhatajaks? 9. Kes oli Julius Kuperjanov? 10. Millal toimub Paju lahing? 11. Millal vabastati Valga ja Võru? Millal Petseri? Millal Tartu? 12. Millal vallutati Pihkva? 13. Mis oli Landesvehr? 14. Millal algas Landesvehri sõda? 15. Millal ja mida tähistame võidupühana? 16. Millal Landesvehr alistus? 17. Millal sõlmiti Tartu rahu ja kes kirjutas eestlastest alla sellele? 18. Mida Venemaa lubas siis? 19. Millal ja kes võttis vastu esimese põhiseaduse? Millal see kehtima hakkas? 20. Kellele kuulus seadusandlik võim? Kellele kuulus täidesaatev võim? Kes juhtis val...
EESTI VABARIIK 1919-1939 23.04.1919 - Asutava Kogu avaistung Estonia teatrimajas ( tänapäeval tähistab riigikogu oma sünnipäeva sel päeval) 1.12.1924 kommunistide riigipöördekatse (detsembrimässu all tuntakse ka) Moska toetas seda (relvad, rahad) 1.01.1928 rahareform (uus raha eesti kroon) 12.03.1934 sõjaväeline riigipööre (rahulikult toimus). *Viisid läbi K.Päts ja J.Laidoner. *Kaitseseisukorra kehtestamine. *Riigikogu ja riigivanema valimiste edasilükkamine. *Vabadussõjalaste tegevuse keelustamine. *Peaministri asetäitjaks ja siseministriks saab Karl Einbund(tuntakse rohkem Kaarel Eenpalu all). 1923. aasta majanduskriis: põhjused, tagajärjed, kriisist väljumine. Põhjused: -laenude kergekäeline andmine -Negatiivne väliskaubanduse saldo (import > eksport) -Suhted Nõukogude Venemaaga (Eesti üritab likvideerida kommunistlikke parteisid) -Ikaldus põllumajandussektoris Tagajärjed: -pankrottide laine -kiire inflatsioon Kriisist välj...
1917. aasta Eestis Veebruaris Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks, mille tõttu tsaar loobus troonist ja võim läks üle Ajutisele Valitsusele. Venemaal kehtestati demokraatlik valitsuskorraldus, mida püüdsid ära kasutada eestlased. Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska, hakati nõudma Eestile autonoomiat, mis saavutati märtsi lõpus. Valitsusorganiks loodi Ajutine Maanõukogu (Maapäev), mille juurde kuulunud Maavalitsuse juhiks sai K.Päts. Vene ametnikud asendati eestlastega. Suvel kujunesid välja eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik erakond (J.Tõnisson), Eesti Tööerakond (J.Vilms), Eesti Maaliit (K.Päts), Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ja Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Sügisel vallutati sakslaste poolt Lääne-Eesti saared, Venemaa oli alla jäämas. Selleks ajaks oli Eestis ligi 20 000 enamlast, moodustati Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mis haaras võimu oktoobris. Maapäev saadeti laiali, k...
U U S E E S T I U U E S E U R O O PA S 399 Versailles’ lossis Pariisi külje all kirjutati 1918. aasta juunis alla Saksamaa ja Antanti vahelisele rahulepingule, millele järgnesid Saksamaa liitlastega sõlmitud rahulepingud. Euroopas algas Versailles’ süsteemi (Versailles’ diktaadi) ajajärk. Pärast suurt sõda nagi kontinendi kaart välja hoopis teistsugune kui enne ülemaailmset tulekahju. Kolm suurt impeeriumi - Venemaa, Saksamaa ja Austria-Ungari keisririigid - olid kokku varisenud ja nende varemeile olid tekkinud uued, suuremad või väiksemad riigid. Maailmasõda oli Ida-Euroopa riikide jaotuspildi segi löönud, eriti jõuliselt just Läänemere aladel. Pärast Vene impeeriumi lagunemist tekkis Läänemere kirde-, ida- ja lõunakaldale viis uut riiki: Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Uus Nõukogude Venemaa tõrjuti Läänemere kaldariikide seast peaaegu kõrvale, sügavale Soome lahe soppi, “lompi",...
Iseseisvumise eeldused ◦ olukord maailmas ◦ olukord Venemaal ◦ olukord Eestis 1915 rinne Riia all ◦ allveelaevad Eesti vetes 1917 sept Riia sakslastele 29. sept Saksa dessant Saaremaale 23. veebr 1917 – rahutused Petrogradis 3. märts – võim Ajutisele Valitsusele ◦ kaksikvõim 2. märts – rahutused Tallinnas 26. märts – eestlaste meeleavaldus Petrogradis 30. märts – määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta ◦ Eestimaa kubermang, komissar J. Poska 23. mai – Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimised 1. juuli – Maapäev tuli kokku ◦ Maavalitsus, J. Raamot, K. Päts Reformid ◦ rahvusväeosad, J. Laidoner ◦ eesti keel asjaajamiskeeleks 8. okt – Lääne-Eesti saared sakslaste käes 26. okt – Petrogradis võim VSDT(b)P kätte, Lenin 27. okt – võimu Eesti...
Majandusolud 1920. aastatel. Asudes Venemaa ja Euroopa vahelistel ühendusteedel, saabusid siia Euroopa moodsad tootmistehnoloogiad, uued seadmed ja ka spetsialistid. Venemaa turu olemasolu lubas arendada ulatuslikku tootmist nii tööstuses ja põllumajanduses.Seotus Venemaaga - majandus oli sõltuvuses idaturust. Mõisamajandus suutis Eestis püsida tänu sellele, et siin toodetavat puitu, piiritust ja piima tarbis idaturg. Eesti iseseisvumisega: 1) Vähenes tema vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes,2) ahnesid Vene turg sealsed tooraine allikad,3) Eesti toodangul oli raske konkureerida Euroopa kaupadega. Loodi Maapank, mis finantseeris asundustegevust. Loomade arv kasvas, asutati massiliselt masinaühistuid. Toimus põllumajandusliku tootmise ümberstruktureerimine. Tähtsaks muutusid piimakarjad ja peekonsead. Rohkem pöörati tähelepanu söödakultuuridele. Suurenes toiduteravilja toodang. Inglise pankadelt laenati 28 miljonit krooni, millega ko...
Erakonnad Eestimaa Roheliste Erakond Asustatud: 6.detsembril 2006. aastal Esimees: Aleksander Laane Ideoloogia : Roheline ideoloogia, tsentrism Liikmete arv: 1138 (10.09.2014) Motto: Mõistame, et maakera loodusvarud on piiratud ja nende efektiivsem kasutamine on võtmeküsimuseks lähiaastate majanduse arengus. Kasutagem seda kõike läbimõelduslt ja säästlikult! Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Asustatud: 2000 Esimees: Mart Helme Ideoloogia : Rahvuslik konservatism Liikmete arv: 7682 (10.09.2014) EKRE logo on Eesti rahvuslill rukkilill (Centaurea cyanus), mis sümboliseerib meie põhiväärtusi – rahvuslikke huve ja traditsioonide püsimist. IRL Asustatud: 15. novembril 2006. Esimees: Priit Sibul Ideoloogia : rahvuslik-konservatiivne Liikmete arv: rohkem kui 9800 liiget Eesmärk: “Meie kestmine rahvana nii, et igaüks ...
EESTI VABARIIK AASTATEL 1918-1939 Referaat Sisepoliitika Demokraatia ajajärgu (1920-1934) poliitilist spektrit iseloomustab ühiskonnagruppide erihuvide suur lahknevus ja erakondade rohkus. Näiteks II Riigikogusse pääses 26 parteist tervelt 14. See põhjustas ägeda valimisvõitluse ja teravad parlamendivaidlused, mida hakati nimetama ,,lehmakauplemiseks". Riigikogu valimistel 1920, 1923, 1926 ja 1929 aastal said vasak- ja parempoolsed enam- vähem ühepalju hääli ning tsenter oli kergelt ülekaalus. Poliitilise ümberrühmitumise tõttu tugevnes 1932 a. Valitud V riigikogus parempoolne tiib. Valijate aktiivsus viie esimese Riigikogu valimistel oli üsna stabiilne, kõikudes vahemikus 67 74%, mis teste Ida-Euroopa maadega võrreldes oli üsna suur näitaja. Tugevaimad parteid: Erakonna nimi Tuntumaid liikmed Poliitiline suundumus Põllumeeste kogud K.Päts, J.Laidoner, Parempoolne ...
Eesti erakonnad Pt. 3.5 Iseseisev töö valimismaterjaliga 1. Erakonna nimi 2. Mis on erakonna logo? Mida see sümboliseerib? 3. Millist ideoloogiat erakond esindab? Kas ja kuidas see materjalis kajastub? 4. Too välja kolm lubadust, mis materjalis antakse. Kui reaalsed need lubadused on? 5. Kellele on materjal suunatud? Kas see täidab oma eesmärgi? Eesti Keskerakond Asutatud 1991 Erakonna esimehed: 1991-1995 E. Savisaar, 1995 S. Oviir, 1995- 1996 A. Veidemann, 1996- E. Savisaar Juhatuse liikmed veel: E. Eesmaa, K. Simson, M. Reps, K. Kallo, T. Aas, A. Must, P. Toobal, J. Ratas, A. Sarapuu, S. Kotka, M. Tuus-Laul, M. Korb, T. Mölder, J. Karilaid, Y. Toom Liikmeid üle 14 000 Eesti Keskerakond Riigikogus 26 kohta Absoluutne häälteenamus Tallinna linnavolikogus Euroopa Parlamendis 1 koht Ei võtnud seisukohta ELga liitumise küsimuses 2004 leping Ühtse Venemaaga Toetus mitte-eestlaste seas 84% (2010) Kuulub Eur...
Jaan Tõnisson Poliitik ja aatemees Jaan Tõnisson Jaan Tõnisson sündis 22.detsembril 1868.a. Viljandimaal. Tema sünniaeg langes eestlaste rahvuslikku ärkamisaega. Noorus Õppis Viljandi kihelkonnakoolis. Gümnaasiumi lõpetamise järel asus Tartu Ülikoolis õigusteadust õppima. Liitus Eesti Üliõpilaste Seltsiga. Tegevus Peagi valiti ta EÜSi esimeheks. 1893.aastal sai Jaan Tõnissonist ajalehe "Postimees" toimetaja. Propageeris tugeval kõlbelisel alusel seisvat rahvuslust. Tegevus Tõnisson taotles ka eestlaste majanduselu edendamist. Tema eestvõtmisel asutati nii esimesed põllumajanduslikud ühistud kui laenu- ja hoiuühisused. Lõi esimese Eesti poliitilise partei - Rahvusliku Eduerakonna. Tegevus 1906.aastal valiti Jaan Tõnisson esimese Eesti poliitikuna Vene Riigiduumasse. Revolutsioonijärgsetel aastatel keskendus ta eestikeelse k...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Erakonnad Kellelt: Erakondadest üldiselt Erakonna põhiväärtused on tööd väärtustav majandusmudel, võrdsus, õiglus ja solidaarsus. Erakond on Eestis kõige enam Euroopa Liiduga lõimumise poolt. Erinevalt teistest parteidest oli selge sõnum ELi sotsiaalharta täies mahus vastu võtta. Ja seda suurendada. Meil on paljude kärbetega variant. Erakond määratleb end vasaktsentristliku parteina. Erakonna noortekogu nimi on Noored Sotsiaaldemokraadid. Erakonna ajalehe nimi on 2004. aasta septembrist Sotsiaaldemokraat. Enne kandis nime "Rahva Hääl" 1998. aasta jaanuarist Rahvaerakonna ja Mõõdukate ühislehena. Järjekorranumbrilt kaheksas. Esimesed 7 oli kumbki erakond üllitanud vastavalt nime all: "Mõõdukad" ja "Rahvaerakond". Erakonna hümn erinevalt teistest Euroopa sotsidest ei ole "Internatsionaal". Üldiselt ei ole mina kursis erakondade tegemiste ja olemistega. Minule ei pakku kui...
Riigikord ja sisepoliitika 1920-1934 Alguses oli Eesti 47 450 km² pindalaga, kus elas 1 059 000 inimest. I põhiseadus võeti vastu 15.juunil 1920 Asutava kogu poolt, milles enamused olid sotsialistlikud erakonnad. Dokumendi koostajad pidasid silmas Saksamaa, Prantsusmaa, Sveitsi ja mõnede teiste riikide tolleaegseid liberaalseid põhiseadusi ning kujundasid nende EV-st parlamentaarse demokraatia. Eesti kõrgeim seadusandlik organ 1kojaline 100liikmeline parlament RIIGIKOGU 3aastaks. Valijaid olid vähemalt 20aastased mehed ja naised. Riigipea puudus. Välissuhtlemises esindas riiki peaminister, keda nimetati riigivanemaks. Igapäevaelu juhtis EV valitsus, 7-10ministrit. Eesti jaotati 11maakonnaks. Kohaliku elu korraldasid maa-,linna- ja vallavalitsused. Siseriikliku elu korraldamine 1920.aastal Riigikogu esimestes koosseisudes olid ülekaalus vasakpoolsed ja vasktsentristlikud erakonnad. 1920 riigikokku pääses 10erak...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Nimi RÜHM ÜLEVAADE EESTI VABARIIGIS KEHTINUD PÕHISEADUSTEST Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................... 4 1.PÕHISEADUSE PREAMBUL.................................................................................................... 5 2.EESTI VABARIIGI 1920. AASTA PÕHISEADUS....................................................................... 6 3.EESTI VABARIIGI 1933. AASTA PÕHISEADUS....................................................................... 8 4.EESTI ...
I. Töö allikaga. Erakonnad Eestis. Eesti Erakonnaseadus Vastake erakonnaseaduse põhjal. 1. Mis on erakond? Eesmärk? Erakond ehk partei on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine. Erakond on ka mittetulundusühing. 2. Erakonna võimalused oma programmiliste eesmärkide realiseerimiseks (osalemine poliitilises elus). 1) Erakonna kandidaatide esitamine ning valimiskampaania läbiviimine Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel; 2) Erakonna osalemine Riigikogusse valitud erakonnaliikmete kaudu Riigikogu tegevuses, Euroopa Parlamenti valitud erakonnaliikmete kaudu Euroopa Parlamendi tegevuses, kohaliku omavalitsuse volikogusse valitud erakonnaliikmete kaudu volikogu tegevuses, Riigikogusse ja kohaliku omavalitsu...
EESTI Vabariik (1920 – 1940) (Eesti aeg) I Majanduselu. Suur kriis II Riigikord ja sisepoliitika III Välispoliitika I Majandus Olukord pärast iseseisvumist:Enne iseseisvumist Eesti majanduselu allutatud Venemaa huvidele, nüüd vajas see põhjalikke ümberkorraldusi. Alustati maareformist 1919, 10.okt. Loodi uut tüüpi talud: asundustalud (35 000 ). Varem olid juba ostutalud ja renditalud. 1919 – lasti käibele Eestis margad ja pennid, kuid olid olemas ka veel vene rublad, soome margad ja muudki. Pärast Vabadussõda – majanduslik tõus. 1920 – 1923 majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Eesti tööstuskaubad polnud konkurentsivõimelised välisturul. Paljud uued ettevõtted läksid pankrotti. Tekkis rahanduskriis. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse. 1924 – üleminek uuele majanduspoliitikale, mille käivitas Otto Strandmani valitsus. Tuli orienteeruda Euroopa t...
EESTI Vabariik (1920 1940) (Eesti aeg) I Majanduselu. Suur kriis II Riigikord ja sisepoliitika III Välispoliitika I Majandus Olukord pärast iseseisvumist:Enne iseseisvumist Eesti majanduselu allutatud Venemaa huvidele, nüüd vajas see põhjalikke ümberkorraldusi. Alustati maareformist 1919, 10.okt. Loodi uut tüüpi talud: asundustalud (35 000 ). Varem olid juba ostutalud ja renditalud. 1919 lasti käibele Eestis margad ja pennid, kuid olid olemas ka veel vene rublad, soome margad ja muudki. Pärast Vabadussõda majanduslik tõus. 1920 1923 majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Eesti tööstuskaubad polnud konkurentsivõimelised välisturul. Paljud uued ettevõtted läksid pankrotti. Tekkis rahanduskriis. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse. 1924 üleminek uuele majanduspoliitikale, mille käivitas Otto Strandmani valitsus. Tuli orienteeruda Euroopa t...
Eesti Vabariigi sisepoliitika 15. juunil 1920 kiitis Asutav Kogu heaks Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse, mille väljatöötamisel võeti eeskuju Weimari Vabariigi, Sveitsi, Prantsusmaa ja USA põhiseadustest. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt oli Eesti demokraatlik, parlamentaarne ja riigipeata vabariik, mille rahvale on tagatud otsene osalemisvõimalus seadusandluses, see tähendab, et riigivõim on rahva käes. Üliliberaalse põhiseadusega kehtestatud poliitilist süsteemi iseloomustas seadusandliku võimu rahva poolt valitud parlamendi ülimuslikkus. Ühekojaline parlament Riigikogu - koosnes 100 liikmest, kes valiti kolmeks aastaks üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajase hääletuse teel erakondlike nimekirjade järgi ning proportsionaalse esindatuse alusel. Aktiivset ja passiivset valimisõigust said Eesti Vabariigi kodanikud (nii mehed kui naised) kasutada alates 20. eluaastast. Rahvas teostas oma tahet lisaks parlamendi valimise...
Sõnavabadus, selle kaitsmine ja kõlbelised piirid Sõnavabadus ja selle kaitsmine on demokraatlikus ühiskonnas väga oluline riigi ülesanne. Selleta ei eksisteeriks tõeliselt vaba arutelu, mis on vajalik ideede vabaks väljendamiseks ja nende vahetamiseks, inimeste informeerimiseks neid puudutavatest asjadest ja riigivõimu kontrolliks. Sellise nurga alt vaadates on oluline, et kaitstud oleks ka ebameeldivad ja -viisakad ning häirivad sõnavõtud. Ühiskonna toimimiseks siiski aeg-ajalt piiratakse sõnavabadust. Vastasel juhul tekiks olukord, kus ühed inimesed on justkui võrdsemad kui teised või ühed inimõigused on teistest olulisemad. Kumbki nendest olukordadest ei ole ühiskonna normaalseks toimimiseks hea. Toon näiteks 2003. aastal ilmunud Mikk Salu artiklis ,,Eestis hakatakse sõnavabadust piirama" viidatud Olev Hannula juhtumi, kus viimane kasutas netikommentaaris väljendit ,,juudid ahju". Olev Hannula ...
Andres Tarand Andres Tarand sündis Tallinnas 11. jaanuaril 1940. 1963. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli klimatoloogina ja töötas aastail 19651968 ning 19701990 Eesti Teaduste Akadeemia Tallinna botaanikaaias, aastail 19781982 oli ta botaanikaaia asedirektor ja 19881990 direktor. Nõukogude ajal osales ta Antarktika-ekspeditsioonil ja talvitus Molodjoznaja uurimisjaamas. Andres Tarand kirjutas 1980. aastal nn Neljakümne kirjale. Laulva revolutsiooni aastatel astus Andres Tarand aktiivselt poliitikasse, osales Rahvarinde, Põhiseaduse Assamblee (1991- 1992), Eesti Kongressi (1990-1992), Eesti Komitee (1990) ja EV Ülemnõukogu (1990-1992) töös. Aastatel 1992 ja 1995-2004 oli ta Riigikogu liige ning aastatel 2004-2009 Eesti saadik Euroopa Parlamendis. 19921994 oli Andres Tarand keskkonnaminister ja 19941995 peaminister. Kuulub Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (alates 1996.a-st; kuni 2004.a oli erakonna nimi...
26.riigikord ja sisepoliitika 1920-1934. I põhiseadus ja riigikorraldus selle alusel: Millal võeti vastu? 15.juuni 1920 Riigipea --- Asutav Kogu PS'e koostamisel, Järgiti lääne suurriikide Parlament 100liikmeline; 1- kellest võeti eeskuju? saavutusi ja tradistioone kojaline, valimised 3a tagant Riigikord Demokraatlik parlam- Rahva võimalus Kõrgema võimu kandja; Entaarne vabariik osaleda poliitikas Rahva hääletused, -algatused Täitevvõim Riigikogu poolt Kõrgem 1-kojaline Riigikogu moodustatud ...
Poliitika, parteid ja ideoloogiad, korruptsioon, kodanikuühiskond, kodakondsus 1. Poliitika: mõiste seletus, millega tegelevad poliitikud (õp. I osast lk 64); Poliitika-ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad eeskätt huvirühmitised ja institutsioonid, nende eesmärk on riigivõimu omandamine, kasutamine ja säilitamine. Poliitikud on need, kes poliitikaga tegelevad. 2. Erakond e. partei: mis see on, kellest koosneb, kuidas parteid (üldjoontes) jagunevad, vasak- ja parempoolsuse sisu (seletus), olulisemad Eesti parteid (kes on parem-, kes vasakpoolne) ja nende juhid (õp. lk 64 ja vihikust) Erakonnad ehk parteid on rühmitused, millesse poliitiliselt aktiivsed inimesed demokraatlikes maades jagunevad. Koosneb partei juhist ja 100 liikmest. Parteisid saab maailmavaate alusel jagada peamiselt parem- j...
NIMI: RIIK, POLIITIKA JA VALITSEMINE SEMINARIÜLESANDED 2 (LOENGUTEEMAD 5-6) 1. Too iga parteisüsteemi kohta 2 näidet riikidest, kus see on kasutusel ning selgita, mis on sellise parteisüsteemi eelised ja nõrkused Üheparteisüsteem Näited Eelised ja nõrkused Eelised: Tähendab ühtset meelsust ühiskonnas (enamuse esindatus suur) Dominantse partei Venemaa, Jaapan Nõrkused: Kõrge ideoloogiline süsteem vahemaa, mis välistab koostöö teiste erakondadega (vähemuste esindatus puudub) ...
Pagulased, poolt või vastu? Praeguses ühiskonnas on pagulasteema väga aktuaalne. Sellelst räägitakse nii Eestis kui ka mujal Euroopas ja maailmas. Meedias on pagulasteemade kohapealt tohutult vaidlusi ja arvamusi. Probleem seisnebki selles, et kas võtta vastu sõjapõgenikke või mitte. Kui hakata mõtlema, siis oleks igati inimlik aidata süütuid inimesi, kes soovivad varju saada lõppematute sõdade eest. Asja teisest küljest vaadates on probleemiks see, et ei saa võtta vaid paarsada põgenikku, sest siis tahavad teised ka loomulikult tulla. Iga riik otsustab erimoodi, kuidas hetkelises olukorras käituda. Mõned riigid on otsustanud põgenikke mitte aidata ja oma piirid sulgeda nende ees, palju on aga neid, kes tulevad pagulastele vastu ja aitavad neid, nagu näiteks Saksamaa, Kreeka ja Itaalia, kuhu on koondunud juba mitu miljonit sõjapõgenikku. Nagu sai mainitud, siis on see teema me...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
