docstxt/1336120226103680.txt
JAHUTUSSÜSTEEM Jahutussüsteeme on autol 2e tüüpi: Vedelik- ja õhkjahutus. Autol kasutakse kinnist sundtsirkulatsiooniga vedelik jahutussüsteemi. Kinnine on see kui paisupaak on korgiga suletud, tsirkulatsioon on ringlemine. Jahutusvedelikud Jahutusvedelik valmistakse etüleenglükooli ja vee segamisel 50% + 50% + lisatakse manusteid, mis kaitsevad jahutussüsteemi korrosiooni, vahuvastaseid ja määrimist hõlbustavaid aineid.Jahutusvedelike eristakse värvuse abil(nt: G48- rohekas või sinine, kasutusiga 2 aastat, G12- punakas roosa värvus, kasutusaeg 5 aastat).Kui jahutusvedelik on konsentraat siis tema külmumis temperatuur on -15 vesilahus aga -40 krradi. NB: Etüleenglükooli sisaldavad jahutusvedelikud on väga mürgised! Kasutakse ka propüleenglükooli vesilahuseid kuid harvemini. Jahutussüsteem koosneb: Jahutussärk, mis paikneb plokikaanes ja plokis, radiaator, tsentrifugaal tüüpi veepump, ventilaator, termost...
jahautussüsteem 1.jahautussüsteemi ül. Kaitsta mootorit ülekuumenemise eest-peab osa soojusest kuumenenud detailidest eemale juhtima(jahutusvedelikuga) säilitada mootori ühtlane töötemp. 2. tahketäidis termostaat: kui temp on piisavalt suur siis tahketäidis sulab ja avab jahutusvedeliku suure ringi. 3. Väike ring: Mootori käivitades vedelik tiirleb mootori plokis ja plokikaanes ning läbi salongi kütteseadme. termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa. eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti mootoritöötemp. : 80-90*C. Suur ring: Jahutusvedeliku kuumenedes(alates umbes 80*c)hakkab termostaat klapp avanema ja laseb vedeliku radiaatori alumisest asendist pumpa-suurde ringi. jahutusvedelikes üks põhi omadusi on ,et nad paisuvad temperatuuri tõusul mahuliselt rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak. 4. Jahutusventilaatori ül. on jahutada radi...
Mootor Raam ja kepsulaagrid Sisepõlemismootori väntmehhanismi laagrid on suuremas osas liugelaagrid. Laagritele seatavad erinõuded: 1) Laagrimaterjal peab suutma peita endasse väntvõllilt lahti tulnud üliväikeseid osakesi, et need koos õliga ei muutuks pastaks , mis oleks võimeline laagrid kiiresti ära kulutama. 2) Laagrimaterjal peab olema väga kulumiskindel . 3) Laagrimaterjal ei tohi löökkoormuste all väsida. Laagriliud koosneb vastavalt laagripesale painutatud lehtterasest alusest ja sellele kantud õhukesest laagrimaterjali kihist.Liudade sisepind on kaetud õhukese kulumiskindla sulamikihiga .Kihi paksus on 0,25 0,7 mm . Kihimaterjaliks on 25 30 % tina sisaldusega alumiinium . Diiselmootorites võidakse kasutada ka pliipronksi . Jahutussüsteem Mootori jahutamiseks on 2 võimalust : 1) õhuga 2) vedelikuga Kütus...
http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1316 Elekteriküte Elektrikütteseadmeid on suhteliselt suur valik. Tuntumad on puhurid, statsionaarsed ja teisaldatavad kiirgurid[1], õliradiaatorid[2], konvektorid[3], küttekaablid[4], klaaspindadele või lakke paigaldatavad küttekiled[5]. Elektrilise kütteseadme saab toas paigaldada kuhu soovite - põrandale, seinale, akna alla või isegi lae alla. Kõige otstarbekam on kombineerida põranda- ja laekütet, see annab köetavasse ruumi ühtlase ja mugava soojuse. Sealjuures on aga väga oluline jälgida ohutust. Kindlasti ei sobi vannituppa lahtise kütteelemendiga seadmed. Seega tasub lasta kavandada elektriküttesüsteem spetsialistidel. Samuti tuleb rõhku panna soojustusele. Elektri abil saad kütta kõike seda, mida teised küttelahendused ei võimalda. Elektriga saad kütta põrandat, lage, seinu, õhku, klaasi just neid pindu mida parasjagu vaja on. Erinevalt teistest küttelahendustest, kõetakse seda paika mida va...
Klaas ja valgus Ettekanne Loomulik päevavalgus Klaasi omadused Soovitused päevavalguse kasutamisele Kaitse päikese vastu "Päike on kõige elava olulisimaks valgusallikaks. Just nõnda tuleks päikest ka iga ehitise kujundamisel arvesse võtta." F.L.Wright "[...] on naeruväärne arvata, et elektripirn võiks asendada seda, mida suudavad Päike ja aastaajad. Just loomulik päevavalgus on see, mis annab arhitektuurilisele ruumile selle autentsuse." Louis I. Kahn Loomulik päevavalgus Valgus levib kiirguse teel. Maakera on päikesest 150 milj. km kaugusel. Maale langeb üks kahemiljardik osa päikese kiirgusest, keskmistel laiuskraadidel 0.7 kW/m2. Maapinnale jõuab nähtavast valgusest 52 %, infrapunasest 43 % ja ultraviolettkiirgusest 5 %. Osa päikesekiirgusest muutub hajuvaks kiirguseks, mida tuntakse ta...
Kaka ja kevad andrus kivirähk Illustreerinud heiki ernits Raamat räägib erinevaid, põnevaid lühijutukestest. Iga jutt on väga naljakas ja omapärane. Nt see kuidas koer kakas, ning kevade saabudes leidisi kaka endale kaaslaseks võilille. Kuidas lapsed arvasid et söögitädi lasteaias peab kõik toidu ära sööma, mitte ei pane toitu lauale. Villu ja radiaator. Kuidas villu leidis radiaatori tagant igasuguseid riideesemeid. Ja siis kui ta need kokku pani õigesse järjekorda siis avastas et nägu on veel puudu .villu arvas et radiaator sõi lapse ära . ning kui järgmisel päeval selle radiaatori asemel uus lapik radiaator pandi. Siis õeldi et ta hakkas vett jooksma ja villu arvas et tal hakkas suu vett tilkuma kuna tal oli isu veel kellegi järele. Lusikas otsustas mereröövliks hakata. Ning läks supi sisse teisi püüdma. Hiljem ei teadnud ta mida peale hakata. Aga siis otsustas ta vaesele koerale kinkida röövitud kartulid, frikadellid ja herned. M...
Jahutussüsteemi ehitus Mootorite jahutamiseks on kaks võimalust: 1)õhuga jahutamine, kus õhuvool mootoriploki ümber tekitatakse kas ventilaatoriga või mootori kiire liikumisega õhukeskkonnas 2)vedelikuga jahutamine. Kütuse põlemisel eralduvast soojusenergiast tuleb 25...35% jahutussüsteemi kaudu juhtida välisõhku. Jahutusvedeliku temperatuur peab mootoriplokis olema 90...95C. Selline temperatuur kindlustab mootori parima töö, see tähendab, et mootori kulumine on väiksem, kütuse kulu väiksem, võimsus suurim. Liiga kõrge temperatuur põletab ära kolbe ja silindriseinu katva õlikihi, mistõttu kasvab hõõrdumine ning kiireneb kulumine. Liiga kõrge temperatuur võib põhjustada kolvi kinnikiilumise silindris. Seda põhjusel, et kolb, olles valmistatud alumiiniumsulamist, paisub rohkem kui silinder, mille materjaliks on teatavasti malmsulam. Liiga madala temperatuuri korral hakkab aurustuma kütus (bensiin) kondenseer...
1.1 Jahutussüsteemi ül. *Kaitsta mootorit ülekuumenemise eest-peab osa soojusest kuumenenud detailidest eemale juhtima(jahutusvedelikuga) *Säilitada mootori ühtlane töötemp. 1.2 Jahutussüsteemi liigitus : *Vedelikjahutus *Õhkjahutus 1.3 Jahutusvedelikena kasutatakse: *vett *antifriise *tosoole 1.4 Jahutussüsteem koosneb kahest ringist: *väike ring *suur ring 1.5 Väike ring: *mootori käivitades vedelik tiirleb mootori plokis ja plokikaanes ning läbi salongi kütteseadme. *Termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa. *Eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti mootoritöötemp. : 80-90*C 1.6 Suur ring: *Jahutusvedeliku kuumenedes(alates umbes 80*c)hakkab termostaat klapp avanema ja laseb vedeliku radiaatori alumisest asendist pumpa-suurde ringi. *jahutusvedelikes üks põhi omadusi on ,et nad paisuvad temperatuuri tõusul mahuliselt rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak 1.7 Termostaa...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd aines Töö nr. 8 Töö nimetus: Keskkütteradiaatori soojusülekandeteguri ja läbikandeteguri määramine Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: MATB34 Õppejõud: Allan Vrager Töö tehtud: 18.09.2009 Aruanne esitatud: 16.10.2009 Aruanne vastu võetud: Tallinn 2009 2 Töö eesmärk Määrata auruga köetava keskkütteradiaatori soojusläbikandetegur k ja soojusülekandetegur 2 radiaatori pinnalt õhule. Tööks vajalikud vahendid 1. Keskkütteradiaator 2. Anumad 3. Kaalud 4. Manomeeter 5. Termopaarid 6. Ajamõõtur 7. Millivoltmeeter ja elektrooniline temperatuurimõõtur 8. Elavhõbetermomeeter 9. Baromeeter 10. Termopaaride gradueerimistabel 11. Vee ja veeauru termodünaamiliste omaduste tabelid Katseseade ja tö...
Mootor 1. Mootori ehitus 1.1 Väntmehhanism Väntmehhanismi - ülesanne on muuta kepsu sirgjooneline liikumine väntvõlli pöördjooneliseks liikumiseks. 1.2 Hooratas(flywheel) Hooratas - on masina (mehhanismi) element, mille ülesandeks on kineetilise energia (pöörlemise) salvestamine, et hiljem seda energiat kasutada masina (mehhanismi) edasiseks töövõimeks. Hooratast kasutatakse mehhanismi töö ühtlustamiseks ning ka töövõime jätkamiseks näiteks sisepõlemismootorites. Samuti kasutatakse hooratast güroskoop kompassides. Lihtsaim näide hoorattast on laste mänguasi vurr. Joonis 1 1.3 Kolb(pistion) Kolb - on mehhanismi osa, mis asub ja liigub reeglina silindris ning millele avaldatakse erineval moel jõudu, et see annaks sellest saadud energia edasi masinale või seadmele. Kolvi põhi osad: kolvi silm , kolvi pea, kolvi hõlm , Kolvi sooned , rõnga lukk ...
Füüsika 18.okt 1.Mis juhtub aineosakestega keha soojendamisel või jahutamisel? Soojenemise/ jahtumise tulemusena suureneb/väheneb aineosakeste kineetiline energia. 2.Mis on keha siseenergia? Keha siseenergia on aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summa. 3.Millest sõltub keha siseenergia aineosakeste seisukohalt? Keha siseenergia sõltub aineosakeste liikumise kiirusest ja nende vastastikusest asendist. 4.Millistel viisidel saab muuta keha siseenergiat? Keha siseenergiat saab muuta töö- ja soojusülekandega. 5.Millisel juhul muutub keha siseenergia? Keha siseenergia muutub temperatuuri muutumisel ja aine oleku muutmisel. 6.Mida nimetatakse soojushulgaks (Q) ja mis ühikutes seda mõõdetakse (2 ühikut ja nende omavaheline seos)? Soojushulgaks nim. keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt kehalt teisele kehale või teiselt kehalt antud kehale. Ühikud 1J ja 1cal. 1cal= 4,27 J. 7....
Jahutussüsteemi TH Jahutussüsteemi hooldusel tuleb vastavalt läbisõidule või kasutuses oldud ajale vahetada jahutusvedelik. Enne talve tulekut kontrollitakse tihedust ja värvi. Kontrollitakse tensomeetriga. Visuaalselt kontrollitakse igal hooldusel jahutusvedeliku taset paisupaagis. Töösooja mootori korral peab paisupaagis olema tase MAX piiril, külma mootori korral MIN piiril. Vajadusel tuleb lisada sama marki mis on eelnevalt jahutussüsteemis. Ei tohi lisada konsentraati. Kui jahutusvedelik on sogane siis tuleb see välja vahetada. Kui on õline siis leia lekkekoht, kõrvalda see ja siis vaheta. Kui vedelik väheneb siis otsi üles lekkekoht ja kõrvalda see (hästi leitav külma ilmaga). Pidage meeles et peale mootori seiskumist võib ventilaator (elektrimootor) lülituda iseenesest töösse. Paisupaagi korki ära ava kuuma mootori korral. Jahutusvedelik on mürgine. Jahutusvedelik ei tohi sattuda värvitud ja lakitud...
Soojusnähtused autos 1. Soojunähtused autos Soojusfüüsika aluseks on atomaarsushüpotees: kõik kehad koosnevad üliväikestest, silmale eristumatutest ning pidevas korrapäratus liikumises olevatest kehakestest- aatomitest ja molekulidest. Auto on soojusmasin. Soojusmasinaid on võimalik ehitada väga erinevaid. Neil kõigil on aga midagi ühist: soojendi, töötav keha ja jahuti. Kuna teisi autos toimuvaid soojusnähtusi käsitletakse teistes töödes keskendus mina auto mootorile, selle jahutusele ja erinevatele autokütustele. 2. Mis on auto? Auto on vähemalt kolmerattaline ja kaheteljeline mootoriga sõiduk kehade vedamiseks rööpasteta maastikul. Kuigi autode kered on väga erinevad koosnevad nad peamiselt samadest seadmetest. Auto aku ja generaator tagavad ühtlase pinge auto mootori töös hoidmiseks, mugavusseadiste (raadio, navigatsioonisedmed) ja turvaseadiste töötamiseks. Tänapäevastel autodel on jõuallikaks si...
Jahutussüsteem 1. Millised on vedelik jahutussüsteemi eelised õhkjahutuse ees, millised on puudused? Ühtlasem silindrite temperatuur, sellest tulenevalt väiksem soojuspaisumise erinevus detailide vahel. Väiksem müra Silindrid üksteisele lähemal ning jäigema ploki võimalus Veepumba ja ventilaatori väike võimsustarve Puudused: Leket oht Pikem soojenemisaeg Katlakivi Max temp piiratud Erimeetmed jahutusvedeliku külmumise vastu vajalikud 2.Kuidas üldiselt on lahendatud jahutusvedeliku ringlus mootoris (st. suund, kuhu suunatakse radiaatorist tulev vesi jne.)? Radiaator-blokk-blokikaas-radiaator 3. Millisel eesmärgi kasutatakse jahutussüsteemis termostaatklappi? Suure ja väikese ringi lülitamiseks. Et mootor soojaks käiks on kasutusel väike ringe ning ca 80“C juures lülitub ümber suurele ringile. 4. Kui suur on ligikaudu jahutussüsteemi juhitud so...
Materjal Detail Meetod Malm Mootoriplokk Malm- puurimisel tuleb puru, käiates tuleb lühikesi sädemeid, käiates Väntvõll ei tohi materjali rikkuda ega kuidagi vigastada Plokikaan Nukkvõll Sisselaskekollektor Kolvirõngad Teras Väntvõll Teras, raud- puurimisel eraldub puru ja laaste ja käiates on rohekas Sisselaskeklapp punane säde. Väljalaskeklapp Kepsud Saaled Nukkvõll Silindrisein Tõukurid Alumiinium Kolb Alumiiniumit halb puhastada, juhib soojust. Lõigates ketaslõikuriga Radiaator visakab puru ja poob ketast kinni ning alumiinium läheb väga tuliseks, Kepsud puurides tulevad p...
KESKÜTTESÜST EEM Romeo ja Kert AM16 MIS ON KESKKÜTE? Keskküte on küttesüsteem, mis soojendab torustiku või kanalite kaudu mitut hoonet või ruumi. MIKS KESKKÜTE? Kuna energiaallikad muutuvad järjest kallimaks ning keskkonnanormid karmistuvad, tuleb leida võimalusi, kuidas olemasolev energia hulk võimalikult efektiivselt ära kasutada. Selleks on sobivaim lahendus keskküttesüsteem, kus kõigi majas kasutatavate küttekollete toodetud energia kogutakse kokku ja salvestatakse. Kogutud energia edasi kandmiseks ning salvestamiseks sobib kõige paremini vesi. KESKKÜTTE TÖÖPÕHIMÕTE Ühetorulise süsteemi korral kuumeneb soojuskandja (tavaliselt vesi) katlas või soojasõlmes ning tõuseb ülepoole, tõrjudes külma vee välja. Seejärel voolab see ühest kütteelemendist teise ning jõuab tagasi katlasse, kus seda jälle soojendatakse. Selle süsteemi suurimaks puuduseks on asjaolu, et igas radiaatoris toimub soojakadu ning seepärast on ah...
Sulam on mitme metalli või metalli ja mittemetalli kokku sulatamisel saadud materjal. Varieerides sulamite koostist on võimalik valmistada väga erinevate omadustega materjale. Sulamid on enamasti paremate mehhaaniliste omadustega kui nende koostismetallid ja sageli ka korrosioonikindlamad. Rauasulamid · Malm sisaldab 2-5% süsinikku(radiaator, vann) · Teras sisaldab kuni 2% süsinikku(terashari) · Roostevabaterases sisaldub veel ka kroomi. Vasesulamid · Pronks koosneb vasest ja tinast( pronksmedal) · Melhior vasest ja nikklist(usikad ja kellatetailid) · Messing e valge vask ( tööstusesemed) · Uushõbe e alpaka tsink nikkel ja vask(lusikad jne) Eesti sent sisaldab 93% vaske, 5% Al, 2% Nikkilt. Alumiiniumisulamid · Dur alumiinium al, vask magneesium mangaan(lennukiehituses) · Silumiin vask al räni(autoehitusel) Kulla ja hõbeda sulamid Puhtast kullast esemed on nõrgad ja pehmed. Selleks, et ...
Põltsamaa Ametikool AUTOMOOTOR A1 Sami Laasi Kaarlimõisa 2009 Sisukord 1. Automootorite liigitus............................................................................2 2. Mootori töötsükkel................................................................................4 3. Põhimõisted........................................................................................6 4. Vänt- kepsmehhanism............................................................................7 5. Õlitussüsteem....................................................................................10 6. Jahutussüsteem...................................................................................15 ...
Vask Referaat Siskukord 1) Sisukord lk 2 2) Üldiseloomustus lk 3 3) Leiduvus lk 4 4) Ajalugu lk 4 5) Mürgisus lk 4 6) Ühednid lk 5 7) Kasutusalad lk 6 8) Reaktsioonid lk 7 9) Kasutatud kirjandus lk 7 2 Üldiseloomustus Vask tähis Cu on keemiline element järjenumbriga 29. Aatommass on 63,54.Omadustelt on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3.Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1).Tema sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 n·m. Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. Vask sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete ...
Kliimaseadmete ehitus, tööpõhimõte ja kasutamine Kliimaseadmete kontrollimise ja täitmise stend kontrollimise stend Kliimaseade Külmaaine liikumise skeem 6 A 5 A = Madala rõhu piirkond B B = Kõrge rõhu piirkond 1 = Kompressor 4 2 = Kondensatsiooni- radiaator 1 3 = Kuivati 4 = Salongi ventilaator ...
VASK ELEKTRONSKEEM . LEIDUVUS . Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest . Peamiselt leidub vaske ühenditena , näiteks sulfiidina ( Cu2S ) või rohelise malahhiidina . Et vaske leidub looduses ka ehedalt, siis kuulub ta vanimate tuntud elementide hulka. KASUTAMINE . Vaske kasutatakse laialdaselt elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks, näiteks trükimontaazis. Samuti ka soojusagregaatide valmistamiselt (näiteks : radiaator ) . Vasesulameid kasutatakse masina-, auto-, ja traktoritööstuses ning keemiaaparatuuri valmistamiseks. Hea mehaanilise vastupidavuse ja töödeldavuse tõttu kasutatakse vaske vasktorude valmistamisel, milles transporditakse erinevaid gaase ja vedelikke.Ka juveelide valmistamisel kasutatakse ...
Jahutussüsteem KRISTJAN TEEARU Ülesanne Jahutussüsteemi ülesandeks on mootori detailide jahutamine ja nende töötemperatuuride hoidmine 85-95 kraadi juures ning kokpiti soojendamine. Liigitatakse : Vedelikjahutus, Õhkjahutus Jahutusvedelikuna kasutatakse : Vesi, Tosool, Antifriis Ehituslikult koosneb Suur ring - Jahutusvedeliku kuumenedes(alates umbes 80*c)hakkab termostaat klapp avanema ja laseb vedeliku radiaatori alumisest asendist pumpa-suurde ringi. Jahutusvedelikes üks põhi omadusi on ,et nad paisuvad temperatuuri tõusul mahuliselt rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak Väike ring - mootori käivitades vedelik tiirleb mootori plokis ja plokikaanes ning läbi salongi kütteseadme. Termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa. Eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti mootoritöötemp. : 80-90*C Termostaat reag...
Arvuti toiteplokk Üldine: Arvuti toiteploki ülessandeks on toita arvuti detaile: Emaplaat, optilised seadmed, andmekandjad(SSD ja HDD), ventilaatorid ja vajadusel ka videokaardi mis vajab lisatoidet otse toiteplokist. Enamus tänapäeva toiteplokke on ATX (Advanced Technology eXtended) tüüpi. Toiteplokid on disanitud nii et nad suudavad välja ja sisse lülituda emplaadilt tulevate signaalide kaudu. Toiteplokkides on enamasti sees pingeregulaatorid, kondesaatorid, pooljuhid, PFC( power factor corrector), radiaator ja jahutusventilaator. Paljutel toiteplokkidel on energiatõhususe märgis nagu näiteks 80+ Bronze, silver, gold. Paljud toiteplokid on võimelised töötama nii 100v kui ka 220v võrkudes ja suudavad seda automaatselt tuvastada, osade puhul aga tuleb seda teha käsitsi vastava lüliti abil. Täpsustatud: Toiteplokk on seega konverteerimise seade, mis muundab vahelduva kõrgpinge madalpingeliseks alalisvooluks, ehk täpse...
Einar Kootikum LABORI ARUANDED Õppeaines: SISEPÕLEMISMOOTORID Transporditeaduskond Õpperühm: AT-31b Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Allkiri:............................ Tallinn 2013 Sisukord Jahutussüsteem............................................................................................................................4 Jahutussüsteemi plokkskeem.................................................................................................. 4 Soojuse jagunemine mootoris................................................................................................. 4 Radiaator................................................................................................................................. 5 Siseneva ja väljuva vedeliku ja õhu temperatuurid.....................................................
Põltsamaa Ametikool Mootor A1 Margo Pukki Kaarlimõisa 2008 1.Mootori ehitus 1. Väntmehhanism 1.1 Ülesanne? 1.2 Ehitus?(Põhiosad) 1.3 Tööpõhimõte? Väntmehhanism- muudab kütuse põlemisel tekkinud gaaside rõhu (edaspidi-indikaatorrõhk pi) kolvi edasi-tagasi liikumise abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Tema osad on: plokikaas, silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll. Vänt-kepsmehhanism koosneb järgmistest osadest: a) kolb (piston); b) kolvirõngas (piston-ring); c) kolvisõrm (wristpin); d) keps (connecting rod) ja selle laagrid; e) väntvõll (crankshaft) ja selle laagrid; f) hooratas. 1. Kolb Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule, b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond, c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see kar...
Jahutussüsteemi ülesandeks on mootori detailide jahutamine ja nende töötemperatuuride hoidmine 85-95 kraadi juures ning kokpiti soojendamine. Mootorid omavad põhiliselt kahte tüüpi jahutussüsteeme: a) õhkjahutusega, b) vedelikjahutusega. Õhkjahutusega mootorite silindrite ribisid jahutab suurendatud õhuvoo kiirus. See saadakse summaarse õhuvoona propelleri või siis maapealsetel sõidukitel mootori ventilaatori poolt. Õhkjahutusega mootorite konstruktsioonis on oluline osa eri liiki õhusuunurite olemasolul. Vedelikjahutussüsteemi osadeks on veepump, mootori jahutussärk, radiaator, termostaat ja ventilaator. Jahutussüsteemi käivitamine tarbib 3...4 % mootori võimsusest. Vedelikjahutussüsteemi ehitus ja kasutamine Mõlemat tüüpi jahutussüsteemil oluline osa mootori soojusest eemaldatakse konvektiivse soojusvahetuse teel, st keskkonna ja mootoriploki omavahelisel soojuse edasikandumisel. Teise maailmasõja ajal oli kasutusel lennuk...
http://kokkuhoid.energia.ee/? id=1317&PHPSESSID=14bb0ff6cc8a2087072f5dc1ae1433f1 http://www.solness.ee/eramu/index.php?gid=30&id=227 Keskküte Hoone keskküttesüsteem koosneb katlast, torustikest, armatuurist ja radiaatoritest. Katla kasuteguri väärtus mõjutab kogu küttesüsteemi efektiivsust. Tööpõhimõte on lihtne. Kuskil ruumis(või hoopis eraldi hoones) paikneb katel, kütuseks võib olla nii gaas, õli kui ka tahked kütused. Kõik korterid on ühendatud katlahoonega torudega, milles olevat vett katel kuumutab. Torud lähevad radikateni ja vee soojenedes soojeneb ka radiaator ning ülejäänud tuba. Sellest tuleneb ka keskkütte suurim miinus. Suur kogus energiast, mis vabaneb kütuse põlemisel, kulub vee soojendamiseks ning seetõttu läheb palju kütusest põhimõtteliselt raisku. Mugavuse ja küttekulud määrab kütteallika valik. Kui üks kütteallikas ei meeldi, saab teise lisamisega süsteemi paindlikuks muuta. Keskkütte miinused: · Palju energ...
Füüsika minu elus Füüsikaga on seotud enamus tegevusi mida meie teeme. Selle teadusliigi kaasabil saan ma selgust enda ümber toimuvate protsesside kohta. Füüsika nimelt ongi teadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõige mateeriavormide omadusi. Enamusele kooliskäijatele tundub füüsika pelgalt kogum valemeid. Tegelikkuses on füüsika siiski protsesse lahtisõnastav teaduseliik. Üks meie igapäevasemaid asju millega kokku mina ja paljud teised kokku puutuvad on gravitatsioon. See on meiega nii ööl kui päeval, talvel ja suvel. Gravitatsioon on füüsikateaduse tähtsaim mõiste. See iseloomustab massida vastastikkust tõmbumist või siis maa külgetõmbejõudu. Gravitatsioonijõud on suure kiirusega, levides umbkaudu valguskiirusega. Kuigi sageli võib tunduda et see takistab tegemast paljusi asju või muudab nende tegemise raksemaks, on siiski gravitatsioon elutähtis jõud. Lihtsamalt - see jõud hoiab kehi maa küljes ...
Elektrivool 1. Mida nimetatakse elektrivooluks? Elektrivooluks nim laetud osakeste suunatud liikumist. 2. Millistel tingimustel tekib elektrivool? a) on olemas vabad laengukandjad b) laengud saavad vabalt liikuda c) laengutele mõjub elektrijõud. 3. Milliseid osakesi nimetatakse vabadeks laengukandjateks? Laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda nim vabadeks laengukandjateks. 4. Milline on elektrivoolu kokkuleppeline suund? Elektrivoolu kokkuleppeline suund on määratud positiivsete laengute liikumise suuna järgi e. + pooluselt poolusele. 5. Mis on juhi ja mittejuhi iseloomulikuks tunnuseks? Juhis on vabad laengukandjad (elektrolüüdi vesilahustes on laengukandjateks ioonid). Mittejuhis ei ole vabu laengukandjaid. 6. Kirjelda metalli ehitust. Kuidas tekib metallis elektrivool? Milliste osakeste suunatud liikumine tekitab metallis elektrivoolu Kristallvõre sõlmpunktides paiknevad + metalliioonid. Io...
PUHASTUSAINETE JA TARVIKUTE PAKETT TOATEENIJALE JA ÜLDKORISTAJALE TOATEENIJA PIND MILLE JAOKS PUH. VAHEND TARVIK Klaas Peeglid, klaasmööbel Klaasipuh. vah Lapp, klaasirätik Puit Mööbel, põrand Puiduhooldusvah. Lapp (mikrokiud) (tolmu tõrjuv) Vaipkate Tolmuimeja, üldpuh. Tolmuimeja,küürimiskäsn Tekstiil Mööbel, kardinad Vahend nõrgalt kare (valge) Seinad Üldpuh. Vah, Lapp küürimispasta Lauad Üld-, mööblipuh. Lapp, küürimiskäsn Vah, küür.pasta Telefon Klaasipuhastusvahend lapp Televiisor ...
Siirdemetallid Keemilised omadused ja kasutamine Siirdemetallid ehk d-elemendid asuvad perioodilistabeli B-rühmades. Enamik siirdemetalle on A-rühma metallidega võrreldes märgatavalt kõvemad ja kõrgema sulamistemperatuuriga. Siirdemetallide värvus varieerub üldiselt hõbevalgest terashallini (erandiks kuld ja vask). Enamik siirdemetalle on õhu ja vee suhtes vastupidavad kas vähese aktiivsuse tõttu või oksiidikihi tõttu. Kõrgemal temperatuuril raud hapniku atmosfääris põleb, pildudes laiali rauatagi sädemeid. RAUD keemiliselt küllalti aktiivne: 1) Reageerib lahjendatud happega (saaduseks sool + H2) 2) Veega eriti ei reageeri 3) Ei reageeri kontsentreeritud väävelhappega ja lämmastikhappega 4) Kuumutamisel raud reageerib ka klooriga, moodustades raud(III)kloriidi FeCl3. Raud kui küllaltki aktiivne metall reageerib kergesti hapete lahustega, tõrjudes välja vesinikku Suhteliselt p...
Vask. Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Omaduste poolest on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm³. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1). Tema sulamistemperatuur on 1083 °C. Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. Vask on plastiline metall. Seda hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Kerge saadavus maagist ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit pronksi, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne. Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena, näiteks sulfiidina (Cu2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ehk CuCO3 x Cu(OH)2. Et vaske leidub looduses ka ehedalt, siis kuulub ta vanimate tuntud elementide hulka. Vasemaagist valmistatud vanimad esem...
Mis kasu on soojusõpetuse tundmisest? Soojusliikumiseks nimetatakse aineosakeste korrapäratut ehk kaootilist liikumist ja need ei lakka kunagi liikumast. Nende liikumine toimub kõikjal näiteks õhus liiguvad lämmastiku, hapiku, süsihappegaasi molekulid, argooni aatomid; veekogus liiguvad vee molekulid, mitmesuguste lahustunud ainete ioonid; tahketes kehades võnguvad molekulid või aatomid. Aineosakeste liikumise kiiruse ja aine temperatuuri vahel esineb seos: mida kiiremini liiguvad aineosakesed seda kõrgem on aine temperatuur. Kristalliliste ainete soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises oma tasakaalu-asendi ümber. Mida suurem on võnkliikumise intensiivsus, seda kõrgem on aine temperatuur. Soojusliikumine vedelikus seisneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohast teise. Temperatuuri tõstmisel saabub tahkes kehas paratamatult hetk, kui ägenenud soojusliikumine suudab osakesed kr...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM ALTERNATIIVENERGEETIKA SOOJUPUMBAD Koostaja: Gert-Kardo Kitsingi Õpperühm: EA-13 TALLINN 2015 1 SISUKOR SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 SOOJUSPUMBAD.....................................................................................................................5 ÕHK-VESI SOOJUSPUMP.......................................................................................................7 Mis on õhk-vesisoojuspump...................................................................................................7 Inverteriga õhk-vesisoojuspump on säästlik...........................................................................7 Millal valida õhk-vesi soojuspump?.............................................................
Auto on mootorsõiduk, millel on 3, 4 või rohkem ratast ja mis on mõeldud sõitjate oma veoste veoks, haagiste veoks või eriotstarbeliste tööde tegemiseks. Kui auto liigub aeglasemalt kui 25 km/h, siis ei ole ta auto. Autoks loetakse ka elektrikontaktliidetega rööbasteta sõidukit. Üldehitus Mootor: Ülesanne on muuta vedelkütuse põlemisel tekkinud soojusenergia mehhaaniliseks energiaks. Mootori üldehitus: 2 mehhanismi: väntmehhanism ; gaasijaotusmehhanism. 4 süsteemi: jaotus; õlitus; toite; elektri. Shassii: on autole aluseks või baasiks, mille külge kinnituvad kõik autoosad. 1.Alusvanker e. veermik: kandekere; sillad; rattad; vedrud; amortisaatorid. 2.Jõuülekanne: ülesanne on kanda mehhaaniline energia ratastesse. Ehitus: Sidur; käigukast; kardaan; peaülekanne; diferentsiaal-võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erineva kiirusega; veovõllid e. rattavõllid. 3.Juhtimismehhanismid: rool; pidurisüsteem(sõidupidur); käsipidur. Auto kere:...
Sissejuhatus Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemilne element järjenumbriga 29. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm 3. Vasest Kerge saadavus maagist, ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit pronksi, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne. Suure tähtsusega on mitmesugused vasesulamid. Vase ja tina sulam - pronks kujunes umbes viis tuhat aastat tagasi peamiseks tööriista-, relva- ja ehtemetalliks, pannes niiviisi aluse pronksiajale. Mõned pronksliigid olid väliselt äravahetamiseni sarnased kullaga ning neid hinnati eriti kõrgelt. Vase Sulamistemperatuur on 1084.62 °C. Välistingimustes tekib vase pinnale aja jooksul rohekas kattekiht (paatina), mis kujutab endast erinevate vase hüdraatsoolade segu (sulfaat, karbonaadid). Vaske on lihtne töödelda valtsimise ja vormim...
Õhk-vesi soojuspump Referaat 2011 Õhk-vesi soojuspump Õhk-vesi soojuspump on tänapäeval üks enim edasi arenenud küttetehnoloogia, kus ei toimu energia tootmist vaid selle pumpamine. Õhk-vesi tüüpi seadmeks nimetatakse seadet, mis võtab soojuse õhust ja annab soojuse veele. . Teatatud välisõhutemperatuuride juures õhk-vesi soospumpade kasutegur (COP ) ulatub kuni 4,5-ni ehk teiste sõnadega 1-st kilovatist elektrist toodab 4,5 kilovatti soojusenergiat ja kannab selle üle veele. Kuna külmadel aegadel õhk- vesi soojuspumpade kasutegur langeb, nii nagu õhk-õhk soojuspumpadelgi, siis aasta keskmiseks kasuteguriks tuleb ca 2,5-3. Suuremat kasutegurit saavutab õhk-vesi soojuspump, kui on tegemist põrandaküttega, ehk mida väiksem küttevedeliku tempearatuur, seda kõrgem on kasutegur. Õhk-vesi soojuspumbal on palju eeliseid 1. Õhk-vesi soojuspump on väga mugav...
Termodünaamika 2. printsiip Termodünaamika teise printsiibi põhimõte seisneb looduslike protsesside kindlas suunas. Tõestada termodünaamika printsiipe ei saa, aga need põhinevad inimkonna kogemustest tehtud järeldustel. Meie argielu on ümbritsetud selliste protsessidega, kuigi me võib-olla neid ei tajugi ja võtame kui tavalisi igapäevaseid asju nagu näiteks ahjust tulenev soojus või toidu lõhn. Kuigi nüüdisajaks ole veel selle printsiibi üldist ja kõikehõlmavat sõnastust on mitmed teadlased seda printsiipi erinevalt ka sõnastanud ja selle kohta saab tuua mitmed näiteid. Rudolf Clausiuse sõnastus kõlab nii: soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale. See sõnastus kehtib vaid soojuslike protsesside jaoks. Iseeneseliku ülemineku all mõistetakse siin suletud süsteemi, kus on nii kuumi kui ka jahedaid kehi. Kuumad kehad saavad jahtuda ja külmad soojeneda. Näiteks on köök, kus on elektri...
1.1.Valige üks reaalajasüsteem omal vabal valikul. Nimetage see, esitage süsteemi ja juhtimisülesande (eesmärk, mida teeb) lühike kirjeldus. Püüdke võimalusel leida selle kohta näiteid Internetist. Valitud reaalajasüsteem: Veemõõdutorn-infotabloo Kirjeldus: Veemõõdutorn-infotabloo, mis näitab reaalajas õhutemperatuuri ning veetaset ja -temperatuuri. Näiteks Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ja Tartu linnavalitsuse koostöös paigaldatud seitsme meetri kõrgune veemõõdutorn-infotabloo Tartus, Emajõe kaldal, näitab reaalajas automaatjaama mõõdetavat õhutemperatuuri ning Emajõe veetaset ja veetemperatuuri. Andmed uuenevad iga 10 minuti tagant. https://www.tartu.ee/et/emajoe-veetase 1.2.Kirjeldage selle reaalajasüsteemi komponente ning kobaraid ja liideseid: - milline on seadmeliides? millised on sensorid? millised on täiturid? - milline on reaalaja arvutisüsteem? - kas ja milline on kommunikatsioonisüsteem? - mida oskate märki...
Vask Merle Saare TEP 14 2014.a Vask Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Aatommass on 63,54. Sulamistemperatuur on 1083 °C. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3. Ajalugu Vaske hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Kerge saadavus maagist ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit - pronksi, millest valmistati relvi, ehteid ja raha. Leidumine looduses Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena (nt:sulfiidina (Cu2S) või rohelise melahhiidina. Veel leidub vaske ehedal kujul ja mineraalide koostises. Selle tõtttu, et vaske leidub looduses ehedalt, siis kuulub element vanimate tuntud elementide hulka. Looduslikud vasekristallid Füüsikalised omadused Vask ...
Essee Termodünaamika 2. printsiip Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Tal on hulk omavahel sarnaseid sõnastusi. Clausisuse sõnastus: Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Teiste sõnadega, tähendab see, et igal asjal on kalduvus levida. Lokaalselt on korrapäratusest energiavarustuse abil võimalik taastada korrapärasus, kuid probleem seisneb selles, et kusagil süsteemis esineb alati korrapäratuse kasv. Clausiuse sõnastus (teine variant): Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. Thomsoni (lord Kelvini) sõnastus: Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel, nii et ümbritsev...
Füüsika on teadus, mis uurib loodust. Tänu füüsikale saame selgitada enda ümber toimuvaid protsesse, kuna enamus, millega tegeleme ongi seotud füüsikaga. See teadus jaguneb omakorda harudeks, kuhu kuuluvad mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tahkisefüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria. Eelnevalt mainitud valdkonnad ongi mingil määral osa minu elust. Kui ma hakkasin füüsikat õppima, siis see tundus minu jaoks midagi keerulist ning seostasin seda tohutu hulga valemite kasutamisega. Nüüdseks olen seda 3. aastat õppinud ning võin väita, et füüsika ei võrdu ainult valemite arvutamisega, vaid ta on midagi veel sügavamat ja keerulisemat, kuid see on vajalik, et teada saada nii mõndagi, kas või seda, kuidas tekib valgus. Üks füüsika protsessidest, millega puutume kokku iga päev ja igal ajal on gravitatsioon. Lihtsalt öeldes võib öelda, et see on jõud, mis ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jaanika Priimägi PK12-PE PÕLETUSED JA NENDE ESMAABI Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2012 Jaanika Priimägi Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 PÕLETUSTE LIIGID....................................................................................................... 4 TERMILINE PÕLETUS..................................................................................................... 5 5.1 ESMAABI TERMILISTE PÕLETUSTE PUHUL.........................................5 ELEKTRIPÕLETUS......................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus-ja toitlustusosakond VASK Referaat Tartu 2009 VASK Üldiselt Vask ( ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 63,54. Omadustelt on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1). Tema sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 n·m. Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. Plastiline metall, mida hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Vask on väheaktiivne metall ning ta ei reageeri hapetega ega veega. Leidumine Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena , näiteks sulfiidina (Cu 2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ...
KORDAMISKÜSIMUSED 10. klass – KONTROLLTÖÖ nr 5 1. Metallide korrosioon? Kuidas kaitsta metalle korrosiooni eest? 2. Mis on keemiline korrosioon? 3. Metallide saamine maagist? Kirjelda raua tootmist. 4. Keemilised vooluallikad. Nimeta neid ja kuidas need töötavad? 5. Elektrolüüs. Kuidas toimub elektrolüüs? 6. Leelis- ja leelismuldmetallid. Nende keemilised omadused. Nende ühendite kasutamine igapäevaelus (kus ja milleks). Nende metallide ühenditega keemiliste reaktsioonide koostamine. 7. p-metallid (Al, Sn, Pb). Nende keemilised omadused. Nende ühendite kasutamine igapäevaelus (kus ja milleks). Nende metallide ühenditega keemiliste reaktsioonide koostamine. 8. Siirdemetallid (Fe, Cu, Zn). Nende keemilised omadused. Nende ühendite kasutamine igapäevaelus (kus ja milleks). Nende metallide ühenditega keemiliste reaktsioonide koostamine. 9. Kristallhüdraadi ülesanne. 10. Mittemetallide üldomaduste võrdus metallidega. 1.Korrosioon-metalli h...
Elamute küttesüsteemide ehitus ja tööpõhimõte Ander Troost 10e Küttesüsteemide liigitus · Elamute kütmiseks kasutatakse erinevaid küttesüsteeme, neid liigitatakse koht e. lokaal ja kaugkütteks. · Kohtkütet võib liigitada ahi-, elektri-, õhk- ja keskkütteks. · Ahikütte põhimõte: puude või briketti kütmisel salvestub saadud soojus massiivsesse kivist korpusesse, kandudes edasi ümbritsevasse ruumi. · Õhkkütte puhul soojendatakse õhk mingi muu soojusallika toimel (kamin, soojuspump), soojus kandub ruumi õhu ringluse toimel. Õhksoojuspump · Keskkütte puhul ei paikne soojusallikas samas ruumis, vaid soojus kandub edasi mööda küttesüsteemi · Keskkütte võib jaotada tööpõhimõtte järgi kaheks: radiaator- ja põrandaküte · Radiaatorkütte puhul on küttekehadeks peamiselt metallist radiaatorid, mis paiknevad akende all põranda ligidal, soojuskandjaks vesi. · Põranda...
Oksiidide leidumine looduses ja nende kasutamine Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side. Metallioksiidid on reeglina aluselised ning neis esineb kas iooniline või kovalentne polaarne side. Mittemetallioksiidid on reeglina happelised ning neis esineb kovalentne polaarne side. Oksiidid tekivad kahe lihtaine vahelise redoksreaktsiooni käigus, milles hapnik käitub oksüdeerijana. Oksiide on mõningatel juhtudel võimalik saada ka metalli reageerimisel veega, nad tekivad ka paljude ebapüsivate ainete lagunemisel. Metallioksiidid on erineva värvusega tahked kristalsed ained. Üks tähtsamaid metallioksiide argielus on kaltsiumoksiid CaO ehk kustutamata lubi. Seda saadakse tööstuses lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Argielus puutume kokku veel mitmete teiste metallioksiididega. Laialt kasutatav metall alumiin...
Arvuti riistvara Arvuti Arvutiks nimetatakse programmijuhtimisega elektronseadet või -seadmestikku andmetöötluse (sealhulgas arvutuste) automatiseerimiseks. Arvuti riistvara Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. Arvuti riistvara jaguneb(4): sisendseadmed, töötlusseadmed, lisaseadmed ja väljundseadmed. Riistvara komponendid Emaplaat, protsessor, mälu, videokaart, kõvaketas, CD-ROM ja DVD ROM, helikaart, võrgukaart, modem, toiteplokk, korpus, kuvar, klaviatuur, hiir, printer, skanner, kõlarid, puhvertoiteallikas ehk UPS Emaplaat Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Protse...
PÕLETUSHAAVADE PÕHJUSED, DIAGNOOS, ESMAABI JA RAVI Põletus on kudede kahjustus, mis tekib kõrge temperatuuri mõjul kudedele. Põletushaavale sarnaseid koekahjustusi põhjustavad kudede kokkupuude kemikaalidega (söövitus) ja elektrivooluga. Põletuste põhjused: 1 Termilised põletused 2.Elektripõletused 3.Keemilised põletused (söövitused) 4.Kiirguspõletused 1. Termilised põletused 1.1.Tulised vedelikud 1.2.Leek 1.3.Kontaktpõletus 1.1.Põletused tuliste vedelikega · Tuline vesi, tee, kohv, supp · Inhalatsioonivedelikud · Boilerite, torude lõhkemine · Sauna põletus tulise auruga 1.2.Leegipõletused · Tulekahju · Küünlaleek · Lõke · Grill · Süttivate ainete plahvatus 1.3.Kontaktpõletused · Triikraud · Tuline ahjuuks · Tuline pliit · Tuline radiaator · Mootorratta sumbuti · Saunakeris 2.Elektripõl...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
