TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keskkonnakaitse Nimi Üliõpilaskood Elektromagnetväljad kui keskkonnasaaste Referaat Õppejõud: lektor Nimi Linn 2013 SISUKORD Linn 2013.............................................................................................................................. 1 SISUKORD...........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. ELEKTROMAGNETVÄLJAD JA ELEKTROMAGNETISM........................................ 4 2. ELEKTROMAGNETILINE KIIRGUS.............................................................................5 2.1 Ioniseerivad kiirgused.....................
Minu töö eesmärk oli vaadelda ilma talve perioodil, näha pidevat ilma muutust ja kõikumist. Teemaks valisin ilmavaatlus talvel, sest uurimistöö aeg sattus talve peroodi. Ilm vaatlusi tehakse meteoroloogide uuritakse protsesse õhkkonnas. Kogu saadud teave töödeldakse läbi ja koostatakse ilmakaardid. Ilmamuutustest saavad meteoroloogid teada erinevates õhukihtidest tänu õhupallidele, mis kannavad endaga kaasas mõõteriistu, mis lastakse õhku ja mis saadavad raadio teel maale täpseid andmeid ilmamuutustest erinevates õhukihtides. Lennukitel on aga ,,ilmasilmad" e. radarid. Radareid kasutatakse vihma- või lumepilvede leidmiseks, samuti äikesepilvede avastamiseks. Tänu radaritele saavad uurijad jälgida pilvede liikumise suunda ja kiirust maa kohal. Ilmavaatlus TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Geograafia Kalandus. Kala rikkamad piirkonnad : 1) külmad hoovused 2) ranniku alad 3) jõgede suudme alad Kala vaene on avaookean ja süvameri . Kala rikkamad piirkonnad : 1) Kagu ja Loode osa 2) Atlandi - Kagu ja Loode osa Maailmamere kalavarud vähenevad . Üldine kalapüük on suurenenud . Kalakasvatus on eriti suurenenud , 20-30 korda umbes . Viimastel aastatel püük maailmameres on vähe tõusnud . Põhjused : 1) maailmameri on reostunud ( nafta avariid , tööstus ) 2) ülivõimsad kalapüügivahendid. ( traalerid ,radarid) 3) ülepüük , röövelpüük ( püütakse rohkem kui juurde kasvab ) Tagajärjed : 1) Ettevõtted suletakse. 2) Kala läheb kallimaks. 3) Rannikukülades tekib töötus , külad surevad välja. Abinõud : 1) Kvoodid , püüginormid ( palju tohib püüda ) 2) Püügivahendid on maksustatud . ...
Ajalugu Saksamaa II maailmasõjas Taani ja Norra alistamine 1940 Võeti kontrolli alla Taani väinad 9.aprill 1940 Taani alistus võitluseta. Saksa lahingulaevad Kopenhaageni sadamas+lennukid kontrollisid õhuruumi. Norra. Oslot ründasid Saksa dessantüksused. Sõjavägi võitles Briti vastu ja Prantsusega kaks kuud. Madalmaade vallutamine 1940, mai. Operatsioon "Sirbilöök" 10.mai 1940 algas pealetung Hollandile, Belgiale, Luxemburgile Õhudessandid Rotterdamile, hävitati sillad, hävitati õhuväed Madalmaad pidasid vastu 4-5 päeva Rommeli ja Guderiani tankidiviisid tungisid läbi Ardennide mäestiku Prantsusmaale, piirasid sisse Belgiale appi tulnud Briti ja Prantsuse väed Prantsusmaa langemine 1940, juuni Mai keskpaigas toimusid lahingud Prantsusmaal Saksamaa vallutas kõik rannikulinnad ja suundus pealinna(Pariisi) peal...
Vahelduvvooluks nim. elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Trafo on seade, mis põhineb elektromagnetilisel induktsioonil vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Trafo igapäeva elus - mobiili laadija, laptop, laualamp. Võnkering sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit. Elektromagnetismi rakendused nt. Raadioside, televisioon, radarid, GPS. Elektromagnetlaine esimene tekitaja Heinrich Rudolf Hertz. Võnkering pooli ja kondensaatorit sisaldav vooluring. Thomsoni valem: T= 2LC , U1/N1=U2/N2: U1- primaarmähise pinge, U2 - sekundaarmähise pinge, N1- primaarmähise keerdude arv. Nihkevool nähtus, kus laaduva plaadi tugevnev elektriväli paneb laengukadjad teisel plaadil liikuma. Elektromagnetväli elektri- ja magnetjõude vahendav ühtne väli. Elektromagnetlaine on elektromagnetlaine l...
8. Põllumajandus,kalandus ja toiduainetööstus. Mõisted: Vegetatsiooniperiood- ehk taimekasvuperiood on ajavahemik, mille vältel taimed intensiivsselt kasvavad ja arenevad. Parasvöötmes kestab kevadiste öökülmade lõpust esimeste öökülmadeni sügisel Põllumajanduses taime kasvu algusest saagi koristuseni. Ekstensiivne põllumajandus- toodangu kasv tagatakse põllumajandusmaa laiendamise või kariloomade arvu suurendamisega; kasutatakse hõredalt asustatud piirkonnas, kus maad on palju ,kuid tööjõud on piiratud. Nt teraviljakasvatus,ransod,loomakasvatusmajandid parasvöötme rohtlates usa, Kanada,Argentina Intensiivne põllumajandus- toodangu juurdekasv saavutatakse väikeselt maaalalt suurte kapitalimahutustega,tööjõu või rohke väetiste abil. Kasutatakse tavaliselt kõrge arengutasemega tihedalt asustatud piirkondades nt piimakarjandus, ajandus, linnukasvatu, loomavabrikud. Mahepõllundu- toiduainete tootmine kemikaale ( st mineraalväetisi,putukatõr...
Kaitseliidu relvastus ja tehnika Kaitseliidu Relvastus Kaitseväel on kokku: 4 liiki püstoleid 3 liiki automaatrelvi ja 1 liiki poolautomaatvintpüsse 2 liiki snaiperrelvi 4 liiki kuulipildureid 3 liiki granaadiheitjaid 5 liiki tangitõrjerelvi 2 liiki miinipildureid 3 liiki õhutõrjekahureid Automaat AK4 Kaliiber: 7,62 mm Padrun: 7,62 x 51 Kuuli algkiirus: 790 m/s Click to edit Master text styles Tehniline laskekiirus: 600 Second level lasku/min Third level Efektiivne laskekaugus: 400 m Fourth level Sihikuline laskekaugus: 500 m Fifth level Pikkus: 1025 mm (lahtise kabaga) Raua pikkus: 450 mm ...
Raadiolokatsioon Raadiolokatsioon ( lad. k. locatio - paiknemine, radiare - kiirgama ) on objektide avastamine, asukoha, liikumise ja muude parameetrite määramine raadiolainete abil. Rakendatav seade on raadiolokaator ehk radar. Eristatakse kolme liiki raadiolokatsiooni: 1) objekti kiiritamine raadiolainetega ja temalt peegeldunud (hajunud) raadiolainete vastuvõtmine, 2) objekti kiiritamine ja tema retransleeritud raadiolainete vastuvõtmine, 3) objekti kiiratud signaali vastuvõtmine. Kasutatavaim on esimest liiki raadiolokatsioon. Teist, nn. küsivat - vastavat süsteemi kasutatakse raadionavigatsioonis ja oma objektide eristamiseks võõrastest. Kolmandat kasutatakse raadionavigatsioonis, raadiopeilimisel ja radarkaardistamisel. Radari antenn suunab teravasse ruuminurka elektromagnetlaine impulsse (kestusega alla 1 mikrosekundi), mis peegelduvad objektidelt, mille dielektriline ja magnetiline läbitavus erinevad keskkonna omast. Peegeldu...
Välisõhk on üks keskkonna elutähtsatest komponentidest. Elame suurema osa oma elust välisõhku hingates. Välisõhust oleneb ka see, missugust õhku me hingame kodus. Tube saab ju tuulutada ainult värske ja puhta välisõhuga. Veelgi laiemas plaanis oleneb välisõhust, õigemini saasteainetest, mida ta sisaldab, elu eksistents. Mida see tähendab, missuguseid probleeme kaasa toob? Välisõhuna peame silmas eelkõige maapinnalähedast õhukihti. Rahvusvahelisel tasandil on kokku lepitud, et kõik välisõhuproovid võetakse kuni 2 meetri kõrguselt maapinnast. See võimaldab saadud tulemusi omavahel võrrelda. Samas määratakse osoonikihi paksust õhusambas, mille kõrgust mõõdetakse kümnete kilomeetritega. Missugused tegurid mõjutavad ikkagi välisõhu kvaliteeti? Nende tegurite hulka kuuluvad: * mitmesugused keemilised ühendid * müra * tolm * ioniseeriv kiirgus, st kiirgus, mis mõjub elavatele kudedele * mitteioniseeriv kiirgus nagu ultraviolettkiirgus * elek...
ARVESTUSTÖÖ KÜLMAST SÕJAST 1. Milles Külm sõda konkreetselt väljendus?(5 fakti) Külm sõda väljendus luuretegevuses, ideoloogilises võitluses ja propagandas, võidurelvastumises, dokriinides ning konkreetsetes konfliktides ja kriisides riikide vahel. 2. Miks oli kõige olulisemaks relvaks nn. strateegiline relv? Strateegiliseks relvaks loetakse kaugtegevusulatusega relvi, mis võimaldavad anda lööke vaenlase sõjalise ja/või poliitilise võimsuse phiallikate pihta ning üliriikidevalises konfliktis ühele poole võidu kindlustada. Strateegiliseks tuumarelvaks loetakse mandritevahlisi ballistilisi rakete, millega on võimalik tabada ssihtmärki eri mandritel. Strateegiline tuumarelv on tegelikult relvasüsteem, mis koosneb tuumapoimmist ja kandurist, milleks võib olla nii lennuk, rakett kui allveelaev. Võidurelvastumise kõigus arendati maksimumini pimmide tugevus, ovjekti tabamise täpsus ja objektini jõudmise kiirus. L...
ARVUTI AJASTU ALGUS Arvuti ajastu algus on märksa pikem, kui seda paljud ettegi kujutada oskaksid. Arvuti eelkäijad olid mitmesugused arvelauad, näiteks Roomas abakus ja Jaapanis soruban. Esimesed mehaanilised arvutid konstrueerisid 17. saj. prantsuse teadlane B. Pascal ja saksa teadlane G. W. Leibniz. Aastal 1694 täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat, luues masina, mille abil oli võimalik ka korrutada. Nagu liitmismasin töötas ka see masin hammasrataste ja ketastega. Kuigi masin oli valmis ei hakatud seda laialdaselt tootma ega kasutama. Alles aastal 1820 hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad -- kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. See masin oli laialdaselt kasutusel kuni esimese maailmasõjani. Kuid pikemalt võiks peatuda arvuti lähiajalool. II maa...
1. Millised looduslikud ja majanduslikud tegurid mõjutavad põllumajanduse arengut? Looduslikud: Reljeef (tasane, mägine, põldade suurus jne), Kliima (vegatatsiooniperiood, sademed ja nende reziim), Mullad (viljakus) Majanduslikud: kapital (hooned, masinad, väetised), tööjõud (kvaliteet, oskused, hind), turg toodangule (ostujõud, nõudlus, kaugus, suurus), Valitsuse poliitika (toetused, kindlustus, tollipoliitika) 2. Iseloomusta erinevaid põllumajanduslikke tootmisvorme (segatalu, spetsialiseerinud suurtalu, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus) ja nende levikut. Segatalu- Iseloomulik arengumaadele, mõnda kultuuri kasvatati müügiks Spetsialiseerinud suurtalud- müügiks toodeti vaid mõnda saadust (Euroopa, P-A) Eksensiivne teraviljatalud- Suure pindalaga, kasvatatakse peamiselt nisu, Madal hektarisaak kuid väiksed tootmiskulud, hooajatöölised (P-Am, Austraalia, Venemaa) Ranso- Loomakasvatusmajand, aa...
KALANDUS Kalanduse koht maailmamajanduses. Kalanduse geograafia Kalandus e.kalamajandus Maailmameres on ~180 000 looma ja 20 000 taimeliiki Biomass ~ 35 mld tonni Biomass suureneb ekvaatorilt pooluste poole liikudes (liikide 10% molluskid ja arv väheneb) vähilaadsed 5% veetaimestik ~2/3 maailmamere pindalast vähese 85% kalad bioloogilise ressursiga Maailmamere biomassi tarbimine tänapäeval Kalandus e.kalamajandus Mereorganismide osatähtsus kasvab pidevalt inimeste toidulaual Kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A-ja D vitamiini 16% loomsetest valkudest saadakse kalast ¼ kaladest tehakse :kalajahu- ja õli (kasutatakse loomasöödaks) veeimetajate ras...
Kordamine 1. Mõisted: Vahelduvvool- elektrivool, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Reeglina muutub selle juures ka voolu suund Alalisvool- vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Voolutugevuse ja pinge hetkväärtus voolutugevuse või pinge väärtus antud ajahetkel. Voolutugevuse ja pinge amplituud väärtus- voolutugevuse või pinge maksimaalne väärtus. Sagedus- võrdsete ajavahemike tagant korduvate võngete või impulsside arv ajaühikus. Periood- aeg, mis kuulub ühe võnke tegemiseks. Faasijuhe- juhe, millel on olemas perioodiliselt muutuv pinge. Nulljuhe- juhe, millel pinge maa suhtes puudub. Maandus- Induktiivtakistus- elektritakistus, mis esineb vahelduvvoolu korral ja mida põhjustab takisti. induktiivsus- vooluringi omadus tekitada magnetvälja. Mahtuvustakistus- elektritakistus, mis esineb siinuselise vahelduvvoolu korral ja mida põhjustab takisti mahtuvus. Liinipinge- kahe faas...
Jäävöönd ASEND. Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. TAIMESTIK. Jäävööndis leidub mikroskoopilisi vetikaid ja seeni, kes kasutavad ajutisi sulakuid, mis tekivad soojemate ilmade korral jää ja lume pinnale. Vetikakolooniate asupaiku tähistavad värvilised laigud lumel. Vetikad ja seened saavad mineraalseid toitaineid õhus leiduvast vähesest tolmust ja sooladest. Maailma elustikuvaeseim maismaa- ala on aga Antarktika mandrijääkilbi keskosa. LOOMASTIK. Kuna rohelisi taimi kui peamisi orgaanilise aine tootjaid on ülimalt vähe, on ka loomastik väga liigivaene. Loomastik toitub peami...
FÜÜSIKA TRAFO TÖÖPÕHIMÕTE Trafo tootab elektromagnetilise induktsiooni alusel. Koosneb kahest mähisest ja raudsüdamikust. Mähiseid nimetatalse primaarbooliks ja sekundaarbooliks. Trafo alandab kõrgepingeliinidest tulnud pinget,et seda kodus kasutada saaks PILET1 1. Mis on alalisvool Alalisvool- vool,mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Võrgust sõltumatu vooluallikas, suund plussilt miinusele. Ohmi seadus I=U/R 2)Vahelduvvoolu võimsus ja töö. Efektiivne võimsus, efektiivne pinge ja efektiivne voolutugevus. Vahelduvvoolu võimsus ja töö- N(võimsus)=U(pinge)*I(voolutugevus) P(töö)=I2*R. Voolusuund muutub perioodiliselt. Pinget ja võimsust saab mõõta transformaatoriga. Tööd saab arvutada samade valemite abil, mis alalisvoolulgi, ainult voolutugevuse ja pinge püsiväärtuste asemel tuleb valemitesse panna nende suuruste efektiivväärtused. Vahelduv töö, kui paigal olevat juhti läbib vool, era...
Geograafia. Kalandus. Metsandus. KALANDUS Kalandus on majandusharu, mis on keskendunud mereandide püügile. (kalad, krevetid, kalmaarid, homaar, pärlid, vetikad, krabid). Hülgepüügi ja valapüügiga üldjuhul ei tegeleta. Va. vaalapüüdjad Jaapan ja Norra (rahvustoit) ja Venemaa põhjarahvad tsuktsid ja eskimod, kes kütivad hülgeid. Kalapüük Valdav osa maailma kalasaagist püütakse madalatest rannikumeredest. 67 % maailmamerest 16% magevee kalakasvatus 10% mere kalakasvatus 7% sisevetest (enamuses arengumaad; India, Bangladesh, Indoneesia (Hiina)) 1. Atlandi ookeani põhjaosa (eriti Norra meri, Ameerika rannikualad). Kalavarud külmas vees suuremad (hapnik lahustub paremini) - Labradori hoovus. Soe Golfi hoovus toob toidu (mineraalide ja toitainete lahustumine suurem - plankton. Parasvöötmes on kõige suurem produktiivsus. liigid: heeringas, krevetid, rannakarp, krabi, hõbeheik, tursk, makrell, saida, moiva 2) Ka...
Keila Kool ARVUTI AJALUGU Referaat Koostaja: Mario Kallaste Klass: 8.c Keila 2010 2 SISUKORD SISUKORD......................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................. 3 1. ARVUTI AJALUGU..........................................................................4 1.1 Elektroonilise arvuti ajalugu................................................... 4 1.2 Arvuti ajalugu enne elektroonilist arvutit.............................. 5 KOKKUVÕTE................................................................................... 6 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................7 LISAD..................................................................................................8 ...
1. Elektromagnetväli 1. Selgita elektrivoolu tekkimist. 2. Kirjuta ja selgita Faraday induktsiooniseadust. 3. Lenzi reegel 4. Eneseinduktsiooni mõiste. 5. Mahtuvus 6. Induktiivsus 7. Selgita valemid. F=qvBsin; U=Bvlsin; C=q/u 2. Elektrivool 1. Elektrivoolu tekkemehhanism. 2. Takistus ja eritakistus. Takistus ja temperatuur. 3. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Vooluallika elektromotoorjõud, sisetakistus. 4. Elektrivoolu töö ja võimsus, elektrienergia ja selle hind. 5. Vedelike, gaaside ja pooljuhtide elektrijuhtivus. 6. Pn-siire. 3. Elektromagnetlained 1. Nimeta elektromagnetlainete ühised omadusi ja nende kasutamist. 2. Defineeri lainepikkus, sagedus, periood, intensiivsus, amplituud. 3. Valguse saamine, levimine. 4. Valguse dualism -millal on valgus kui laine, millal kui osake. 5. Footoni energia valemid. 6. Difraktsioon, mis tingimustel see tekib. 7. Koherentsed valguslained. 8. Polariseeritud valgus. 9. Selgita mõisted - int...
METSAMAJANDUS, METSATÖÖSTUS JA KALANDUS Kordamine, õ lk 32-56 *Õ lk 97-106 1. Näita kaardil, kus paiknevad maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad ja selgita, miks just seal. Kalarikkad piirkonnad on: Rannikumered (tuleb rohkem toitu e. ühendus jõgedega) Külmade hoovuste piirkonnas (toob rohkem hapnikku), kehtib paras- ja lähispolaarsetel aladel suurte jõgede suudmealad 2. Millised maailmamere piirkonnad on väikese produktiivsusega? Põhjenda. süvaookean (valguse ja toidu puudus) Lähistroopilise ja polaarse avaookeani pinnakihid (toidupuudus) ekvatoriaalsed alad (hapniku puudus ja kõrge temperatuur) 3. Iseloomusta kalanduse vorme: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus. Too näiteid riikidest, kus need vormid on tüüpilised. Rannikupüük – väikeste kalapaatidega...
Tapa Gümnaasium 8. c klass Jäävöönd Referaat Keili Viks Õpetaja: Eve Kasekamp Tapa 2010 Sissejuhatus Loodusvöönd ehk geograafiline vöönd ehk maastikuvöönd on maastikusfääri põhiline jaotusüksus, mis paikneb suure vööndina maakera pinnal. Teda iseloomustavad talle omased kliima, taimkate, loomastik, mullastik, veereziim ja mitmed teised faktorid. Maailmas on 13 erinevat loodusvööndit, need on: Jäävöönd, Tundravöönd, Metsatundravöönd, Okasmetsavöönd, Segametsavöönd, Lehtmetsavöönd, Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöönd, Rohtlavöönd, Poolkõrbevöönd, Kõrbevöönd, Savannivöönd, Lähistroopilise igihalja metsa vöönd ja Ekvatoriaalse metsa vöönd. Loodusvööndite leviku määrab soojuse ja niiskuse jaotumine maakeral. Kuna kliimatingimused vahelduvad vööndiliselt, paiknevad suuremad organismide kooseludki üldjoontes vöönditena. Loodusvööndid ei paikne ümber Ma...
VIII ELEKTROMAGNETVÕNKUMISED. ELEKTROMAGNETLAINED. 1. Elektromagnetvõnkumised a) Mõiste: emv-ks nimetatakse laengu, voolutugevuse ja pinge perioodilist muutumist Elektromagnetvõnkumised jagunevad: Vabad elektromagnetvõnkumised Sunnitud magnetvõnkumised b) Võnkering süsteem, milles toimuvad vabad emv. Koosneb poolist ja kondensaatorist. Võnkeringi joonis. C kondensaatori mahtuvus L pooli induktiivsus c) Thomsoni valem - saab arvutada võnkumiste perioodi võnkeringis. T= T- võnkumiste periood [s] ; L- induktiivsus [H] ; C- mahtuvus [F] d) Vahelduvvool sunnitud emv, mille puhul voolutugevus muutub ajas harmooniliselt. Vahelduvvoolu tekitakse generaatorite abil. Generaatori põhiosad: Magnetväljas pöörlev juhtme keerd indutseeritakse emj Püsimagnet tekit...
Vahelduvvool Saamine Litsaim generaator koosneb magnetpooluste vahel pöörlevast raamist, mille otstele on kontaktrõngad, rõngaste vastu surutud harjade kaudu juhitakse vool tarbijani. Kui raam teeb ühe täispöörde, siis teevad vabad laengud ühe võnke. Standardne vahelduvpinge: pinge max (amplituud) väärtus Um= 311V pinge hetkväärtus u muutub pidevalt -311V....311V pinge keskväärtus Uk=0 pinge efektiivväärtus U= Um/(ruutjuur)2= 220V -311 kuni +311 siinuseliselt muutuv vahelduvpinge paneb hõõglambi sama heledalt põlema kui 220V alalispinge e. soojustoimed on võrdsed. Eelised *transformeeritav (trafode abil) *lihtsamad, odavamad, töökindlamad masinad *toodetakse 3 faasiliselt (energia parem jaotumine) Vahelduvpinge tekitab tarbijas vahelduvvoolu. Im- max väärtus i- hetkeväärtus I- efektiivväärtus Takistused vahelduvvoolu ahelates 1)Aktiivtakistus R- omavad vooluringi osad, kus el.energia muutub soojuseks, keemiliseks energiaks, meh.tööks....
2. Nimeta pmj tootmist mõjutavaid tegureid. Iseloomusta lühidalt agrokliimavöötmeid. Looduslikud: Kliima temperatuur Kui kõik need 3 tegurit on head, st temperatuur on parajalt soe, niiskusolud kuid mitte liiga kõrge; niiskusolud on head ning kasvuperiood kasvuperiood on võimalikult pikk, siis on põllumajanduslikud tegurid väga soodsad. Mullad viljakus Kui kõik need 3 tegurit on head, siis on selles piirkonnas head põuakindlus põllumajanudslikud tegurid. paksus, lõimis Reljeef tasane, mägine Kui maapind on tasane ning nõlva kalle pole väga suur, siis on nõlva kalle head tingimused põllumajanduseks. Majanduslikud: Kapital hooned Kui on olemas põllumajanduseks vajalikud asjad, siis masinad, seadmed sujub põllumajandus kindlasti paremini väetised seemned, tõu...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TMT3820 Magnetvälja ning elektrivälja kiirguse määramine ja hindamine Juhendaja: Henn Tosso PROTOKOLL Koostajad : Madis Metsanurk 081962 EALB21 Teet Laur 08 EALB21 Sandra Vähejaus 081972 EALB21 Tallinn 2008 Töö eesmärk: Mõõta ja hinnata elektrivälja ja magnetvälja kiirguse tugevust mobiiltelefonide, arvutiekraani ning trammi kontaktliini läheduses. Mõõtmised korraldasime Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna hoones (Kopli 101) ning Kopli trammide lõpp- peatuses.Põhimõisted elektriväli ja magnetväli. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ...
Töökeskkonna ohutegurid Töökeskkonnas esinevad ohutegurid jaotatakse: Füüsikalised ohutegurid -masinate liikuvad osad ja kukkuvad esemed -müra -vibratsioon -elektromagnetväli -sisekliima -valgustus -mehhaaniline tolm Keemilised ohutegurid -kemikaalid -materjalid -keemilised allergeenid -asbest Bioloogilised ohutegurid -bakterid -viirused -seened -parasiidid -bioloogiline tolm -allergeenid Füsioloogilised ohutegurid -sundasendid ja sundliigutused -füüsilise töö raskus -liigutuste kordumine -raskuste teisaldamine Psühholoogilised ohutegurid -monotoonne töö -töötaja võimetele mittevastav töö -halb töökorraldus -pikaajaline töö üksinda Müra On helide kogum, mis koosneb: · suur hulgast · erinev sageduse ja kõrgusega · erineva tugevusega lihtsad toonid ning avaldab häirivat või tervist kahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt kehtivale tööohutusstanda...
KAMIKAZED SISSEJUHATUS Sõna "kamikaze" (jumalik tuul) pärineb 13. sajandist, mil mongoli khaani Hubilai sõdalased üritasid kaks korda (1274. ja 1281. aastal) Jaapanisse tungida, kuid see neil ei õnnestunud, sest oletatavalt taevast saadetud taifuunid ehk kamikazed hävitasid mõlemal korral nende laevastiku. Laiemalt hakkas sõna "kamikaze" levima aga pärast 1944. aasta oktoobrit, kui loodi erirünnaku ehk kamikazede üksused, et hävitada liitlaste laevastik ida pool Filipiine ning hiljem Ameerika ja Briti merejõud Okinawa ümbruses. Nende täielik nimetus oli "jumaliku tuule eriründeväed". Tokko (erirünnak) on lühend sõnadest tokubetsu kogeki, mis tähendab enesetapurünnakut. Täpsemalt öeldes olid ainsad tõelised kamikazed need enesetapjatest piloodid, kes kogunesid esimest korda Filipiinidele 1944. aasta oktoobris viitseadmiral Takijiro Onishi üleskutsel. Hiljem laienes see nimetus ka Jaapani teistele enesetapuüksustele. Jaapani kamikaze-l...
Taimkatte kaugseire Eksamiküsimused 1. Kaugseire füüsikalised alused. (Kiirguse spekter, heledus, heleduskordaja, kiirgustemperatuur, polarisatsioon). Kaugseire baseerub elektromagnetkiirguse ja aine vastastikuse mõju füüsikalistel seaduspärasustel. Kiirguse spekter: gammakiirgus, röntgenkiirgus 0.03 3 nm, ultraviolettkiirgus 3 400 nm, nähtav kiirgus 400 700 nm, lähisinfrapunane kiirgus 700 1500 nm, keskmine infrapunane kiirgus 1500 6000 nm (6 µm), infrapunane (soojuskiirgus) 6 300 mikromeetrit, mikrolained (raadiolained) suurem kui 300 mikromeetrit ehk 0.3 mm. Nende kasutamine kaugseires sõltub Maa atmosfääri läbipaistvusest vastavas spektripiirkonnas. Atmosfääri läbipaistvuse nn akendest nähtav, lähisinfrapunane, keskmine (3-5 µm) ja kaugem infrapunane (8-14 µm mõõdetakse peamiselt objekti enese poolt kiiratavat energiat, mit...
Arvuti ajalugu Sissejuhatus Arvuti on arvutamist hõlbustav tehniline vahend. Arvuti eelkäijad olid mitmesugused arvelauad, näiteks Roomas abakus ja Jaapanis soruban. Esimesed mehaanilised arvutid konstrueerisid 17. saj. prantsuse teadlane B. Pascal ja saksa teadlane G. W. Leibniz. 19. saj. lõpus võeti mehaanilised arvutusmasinad aritmomeetrid laialdaselt kasutusele. II maailmasõja ajal leiutati elektronarvutid. Esimesi selliseid oli USA-s 1943 - 46 ehitatud ENIAC, mis oli mõeldud suurtükimürskude lennutee arvutamiseks. Edaspidi hakati nendega tegema igasuguseid arvutusi. Elektronarvutis kujutavad arve elektriimpulsside kombinatsioonid. Tehted toimuvad elektroonikalülitustes. Lülitused sisaldasid algul elektronlampe, hiljem on need asendatud pooljuhtseadistega transistoridega ja integraallülitustega. Viimastes on ühte umbes 5x5 mm suurusesse ränikristalli vormitud tuhandeid takisteid, kondensaatoreid, dioode, transistore ja elektri...
Sisukord Sissejuhatus 1. Rahvastik. 1) Rahvaarv ja selle muutumine. 2) Loomulik iive. 3) Keskmine eluiga 4) Rahvastikupüramiid 2. Asustus. 1) Rahvastiku tihedus ja paiknemine. 2) Linnastumine 3) Linnastumisega kaasnevad probleemid 3. Majandus. 1) Riigi majandusstruktuur 2) Rahvusvahelised ettevõtted 4. Turism. 1) Kohad mida näha 5. Riigi areng. 1) Globaliseerumine 2) Riigi arengutaseme iseloomustus 6. Kokkuvõtte. 7. Kasutatud materjal. Sissejuhatus Saudi Araabia on riik Lähis-Idas, mis asub Araabia poolsaarel. Sai iseseisvaks 23. septembril 1932. Saudi Araabia jaguneb halduslikult 13 provintsiks. Saudi Araabia ümbritsevad riigid on lõunas Jeemen ja Omaan, idas Iraan, põhjas Iraak ja Jordaania ning läänes Egiptus ja Sudaan. Saudia Araabiat priiab Pärsia laht ja Punane meri. Saudi Araabia ISO kood on 2 tähega SA ja 3tähega SAU. Saudi Araabias räägitakse araabia keelt ja seal elab 28 571 770 inimest. Saudi...
Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Venemaa lipp ja vapp............................................................................................. 2 1. Rahvastik............................................................................................................ 3 1.1 Riigi rahvaarv................................................................................................... 3 1.3 Keskmine eluiga............................................................................................... 4 1.4 Rahvastikupüramiid.......................................................................................... 5 1.5 Tööjõud............................................................................................................. 5 2. ASUSTUS...........................................................................................................
Kool Klass Nimi Relvad läbi aegade Referaat TALLINN 2006 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................4 Eelajalooline ajastu.............................................................................................................. 5 Antiik ajastu.........................................................................................................................8 Keskaeg................................................................................................................................9 Varajane modernism.......................................................................................................... 10 Tööstus ajastu.....................................................................................................................11 Modernism.....................
KT II maailmasõda 1. Millised olid II maailmasõja põhjused, miks ei suudetud ohjeldada Saksamaad, Itaaliat ja Jaapanit? · Saksamaa Luua Suur-Saksamaa ja saada aaria rahvale rohkem eluruumi. · Nõuk. Liit (Venemaa) Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). · Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse. · Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. 2. Sõda Poola vastu: põhjused ja tulemused. Saksa välksõda, ,,kummaline sõda". NSVL agressioon. · Eesmärgid Preisi alade tagasisaamine/ühendamine:põllumaa, kaevandused, sadamad · 1. sept 1939 ründas Saksamaa Poolat läänest/17. sept NSVL idast · Poola vägede relvastus oli vananenud, lennuvägi h...
Tamsalu Gümnaasium Teele Kaldaru ja Helena Zarubin 8.klass ILMAVAATLUS Uurimistöö Juhendajad: Krista Tomson, Kaia Kauts Tamsalu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TEOREETILINE OSA 1.1 Ilm, ilmaprognoosid, ilmavaatlused 1.2 Sademed, sademete liigid, Eesti keskmised 1.3 Tuul, keskmised ja maksimumid Eestis 1.4 Temperatuur, keskmised ja maksimumid Eestis 1.5. Õhuniiskus, keskmised Eestis 2. METOODIKA 3. TULEMUSED JA JÄRELDUSED KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS 2 1. Sissejuhatus Käesolev uurimistöö kannab pealkirja ,,Ilmavaatlus". Teema valiti, kuna uurimistöö koostajaid huvitab, milline on Tamsalu ilm. Käesolev uurimistöö koosneb sissejuhatusest, kolmest peatükist ja kokkuvõttest. Esimesed peatükis tuuakse välja erinevad ilmategurid, seletatakse ära mis on ilm,...
KT II maailmasõda 12bc 1. Millised olid II maailmasõja põhjused, miks ei suudetud ohjeldada Saksamaad, Itaaliat ja Jaapanit? Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP. · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. 2. Sõda Poola vastu: põhjused ja tulemused. Saksa välksõda, ,,kummaline sõda". NSVL agressioon. Sõda Poola vastu Eesmärgid: Preisi alade tagasisaamine/ühendamine; põllumaa, kaevandused, sadamad. Poola vägede relvastus oli vananenud, lennuvägi hävitati maapinnal. Varssavi piirati sisse ja alistati. ...
2. AINE JA ENERGIA LIIKUMINE ÖKOSÜSTEEMIS Aineringe- on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. Eristatakse: 1) Väike geoloogiline aineringe see hõlmab: a) Maa pinna kivimite murenemise; b) Murenemissaaduste (liiva, savi) kandumise tuule ja veega veekogudesse ning c) Settimise, tihenemise ja kivistumine settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude mõjul uuesti murenevad. 2) Suures geoloogilises aineringes sattuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvates osades suurde sügavusse ja moonduvad seal )metamorfism), aga moondekivimid satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad. 3) Bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineteks, milles...
SISUKORD 1Sissejuhatus........................................................................................................................................3 2Eellugu................................................................................................................................................4 3 ..................................................................................................................................................5 4Jõudude tasakaal.................................................................................................................................5 5Midway 1942......................................................................................................................................8 6 4.1 Unalaska.............................................................................................................9 74.2 Midway........................
UFO Referaat Koostaja andmed: Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................3 Tõendid............................................................................................................5 UFOde käitumine............................................................................................7 Uuringud........................................................................................................11 Kokkuvõte.....................................................................................................14 Lisad..............................................................................................................16 Kasutatud kirjandus.......................................................................................17 ...
Laevaliikluse teenindamise süsteemid VTS systems (Vessel Traffic Services System) 1. Sissejuhatus Erinevates eluvaldkondades on palju selliseid osasid, mis tavainimestele märkamatuks jäävad, kuid mis on olulised selle valdkonna edukaks ja efektiivseks toimimiseks. Merenduses on üheks selliseks valdkonnaks laevaliikluse juhtimine. Käesoleva referaadi eesmärk on anda ettekujutus laevaliikluse teenindamise süsteemist mis ta on, tema eesmärgid, eesmärkide ja ülesannete täitmise erinevatest võimalustest, võrdlus lennuliikluse juhtimise/kontrolliga. Ära on ka toodud olulisemad rahvusvahelised organisatsioonid ja konventsioonid, mida peab arvestama laevaliikluse juhtimise väljatöötamisel 2. Miks ? Alljärgnevalt on ära toodud mõningad põhjused, miks on VTS-süsteemid ja sellega seonduvad muutunud merenduses aktuaalseks....
Väikelaevajuhid: navigatsioon www.tkj.ee Maa on ebakorrapärane geomeetriline keha, mida nimetatakse geoidiks. Geoid - keha, mille pind on alati risti raskus-kiirenduse vektoriga ning teoreetiliselt ühtib ookeanide veepinnaga. Kõige paremini vastab geoidile lapikellipsoid, mida nimetatakse maaellipsoidiks e. sferoidiks. Suurem pooltelg a = 6378,245 km; väiksem pooltelg b= 6356,863 km, seega vahe on 21,387 km, mis moodustab ainult 0,3 % pikemast. Navigatsioonis loetaksegi Maad ellipsoidiks, mille maht võrdub sferoidi mahuga, s.o R=6371109.7 m või R=6371,1 km. Telge, mille ümber toimub maakera ööpäevane pöörlemine, nimetatakse maakera teljeks. Punkte, kus telg lõikub maakera pinnaga, nimetatakse geograafilisteks poolusteks: Pn - põhja- ehk nordipoolus, Ps - lõuna- ehk süüdipoolus. Kõik punktid maakeral pöörlevad itta (E) Vaadates itta on vasakul põhi (N), paremal lõuna (S) ...
Väikelaevajuhid: navigatsioon www.tkj.ee Maa on ebakorrapärane geomeetriline keha, mida nimetatakse geoidiks. Geoid - keha, mille pind on alati risti raskus-kiirenduse vektoriga ning teoreetiliselt ühtib ookeanide veepinnaga. Kõige paremini vastab geoidile lapikellipsoid, mida nimetatakse maaellipsoidiks e. sferoidiks. Suurem pooltelg a = 6378,245 km; väiksem pooltelg b= 6356,863 km, seega vahe on 21,387 km, mis moodustab ainult 0,3 % pikemast. Navigatsioonis loetaksegi Maad ellipsoidiks, mille maht võrdub sferoidi mahuga, s.o R=6371109.7 m või R=6371,1 km. Telge, mille ümber toimub maakera ööpäevane pöörlemine, nimetatakse maakera teljeks. Punkte, kus telg lõikub maakera pinnaga, nimetatakse geograafilisteks poolusteks: Pn - põhja- ehk nordipoolus, Ps - lõuna- ehk süüdipoolus. Kõik punktid maakeral pöörlevad itta (E) Vaadates itta on vasakul põhi (N), paremal lõuna (S) ja ...
1. Tuule puhangulisus ja selle põhjused. Tuule kiirus ja suund pole ka lühema aja kestel püsivad. Seda nähtust nimetatakse tuule puhangulisuseks. Puhangulisuse põhjuseks on termiline konvektsioon ja turbulentsuse nähtused õhkkonnas. Õhu tõusvad ja laskuvad voolud esinevad vaheldumisi, kõrvuti. Need protsessid häirivad suurema mastaabiga rõhtsate õhuvoolude suunda ja kiirust, teevad tuule puhanguliseks. Turbulentsuse all mõeldakse väikesi pööriseid voolavas õhus, mis tekivad peamiselt aluspinna kareduse tõttu. Mida karedam on aluspind seda turbulentsem on ka õhu voolamine selle aluspinna kohal. 2. Tuule mõõtmine Tuul kui õhuvoola avaldab dünaamilist rõhku tema teel olevatele takistustele. Sellel põhinebki enamiku tuule mõõtmise instrumentide töö. 3. Tuulelipp, anemomeeter, anemorumbomeeter. Tuulelippu kasutatakse tuule suuna ja kiiruse määramiseks. Et vältida hõõrdumise mõju paigutatakse maapinnast küllalt kõrgele. Kuulike näitab tuule s...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Meresüsteemide Instituut Erik Illaste YAEB-12 KAUGSEIRE RAKENDUSED OOKEANIDE JA MEREDE UURINGUTES Referaat Õppeaine: Üldine okeanograafia ja limnoloogia Õppejõud: Prof. Urmas Lips Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................2 1. Kaugseire mõiste............................................................................................................2 1.1. Passiivsed seadmed............................................................................................3 1.2. Aktiivsed seadmed...............................................................................................3 1.3 Kaugseire andmeid mõjutava...
· Aine ja energia liikumine ökosüsteemis, o Biosfäärijõudnud päikeseenergiast: a)30% peegeldub; b)46% muundub otseselt soojuseks; c)23% kulub aurumisele ja sademetele; d)0,2% läheb ületuule- ja lainete energiaks; e) 0,8% tarvitatakse fotosünteesi käigus o Ulatuse ja kestuse järgi eristatakse mitmesuguseid aineringeid: 1) väike geoloogiline aineringe 2) suur geoloogiline aineringe 3) bioloogiline aineringe o Biogeokeemiline tsükkel ainete (peamiselt keemiliste elementide) liikumine anorgaanilisest loodusest läbi organismidetagasi anorgaanilisse loodusesse. Eristatakse kahte peamist biogeokeemilist tsüklit: 1) gaasiline tsükkel; 2) setteline tsükkel. o Migratsioon(lad. migratioränne) so. Keemilise elemendi või aine liikumine mingis aineringe faasi...
1 SISSEJUHATUS Teine maailmasõda oli globaalne sõjaline konflikt mis oma suurte ohvrite arvu ja materiaalse kahjuga oli inimese ajaloo suurim ja sõda. See algas 1939 aastal Euroopas Natsi Saksamaa ja Inglise-Prantsuse-Poola koalitsiooni vahel, kuid lõpuks levis üle maailma. See lõppes 1945 aastal jättes maailma valitsema kaks suurvõimu Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liidu. Palju rohkem kui mõnes eelnevas sõjas oli teises maailmasõjas kasutusel kogu võimalik tsiiviljõud et võita sõda. Samuti oli sõda unikaalne selle poolest et kadusid piirid võitleja ja mittevõitleja vahel niisiis oli suur hulk tsiviilohvreid. Samuti Natsi Saksamaa suhtumine erinevate rasside ja inimgruppide suhtes (juudid, mustlased, homoseksualistid ja teised inimgrupid) kui eriline sõja sihtmärk. Sõja lõpul tutvustati maailmale kahte täiesti uut radikaalset relva: aatomi pommi ja su...
Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng Väljaandja : Riigikogu Akti või dokumendi liik : seadus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.07.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 14.07.2004 September 2008 ...
Optilised omadused ja optilised materjalid Version: 30. aprill 2018 Loengukursus annab ülevaate optilistest omadustest ja optilistest materjalidest. Küsimuste vastused tuleb esitada kodutööna 6. mail aadressile [email protected]. Eksamil tulevad samade küsimuste analoogid. Kodutöö annab 40% ja eksam 60% hindest. Kodutöö peab sisaldama vähemalt 70% õigeid vastuseid (kõik vastused on konspektist leitavad). Eksamist peab saama vähemalt 51%. Kodutöö koosneb 25 küsimusest, millest valikuliselt 7 tuleb kontrolltöösse. 1. Sissejuhatus. 2. Elektromagnetkiirguse klassikaline teooria. 2.1 Elektromagnetlainete olemus. 2.2 Elektromagnetlainete tekitamine. 2.3 Vaguse intensiivsuse (kiiritustiheduse) ja elektrivälja amplituudi vaheline seos 2.4 Lineaarselt polariseerutud valgus 2.5 Elliptiliselt polariseerutud valgus 2.6 Loomulik valgus 2.7 Rakendus: Polarisaator 2.8 Malus seadus ...
1. nädal • Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm. Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Algoritm – täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Nt toiduretsept, juhend ruutvõrrandi lahendamiseks. Programm – formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Bitt – info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit – nö kahendarv kahe võimaliku väärtusega 0 ja 1. Saab näidata kahte võimalikku olekut. Nibble - 4 bitti. Bait – arvutite...
EESTI MEREAKADEEMIA Laevandusteaduskond TÜÜRIMEES MEREPRAKTIKA ARUANNE Victoria I Praktikakoht 24.04.2007 23.04.2009 Praktika algus ja lõpp Õppegrupp: LL- 41 Juhendas: Rein Raudsalu TALLINN 2009 Retsensioonid 2 Sisukord LAEVA ANDMED, VAHITEENISTUS, LASTIKÄSITLUS, PÜSTUVUS, MEREPRAKTIKA .........................................................................................................................................................5 Üldandmed ..................................................................................................................................5 Joonised .......................................................................................................................................7 Vahitüürimehe vastutus navigatsioonivahis ....................................
Radarid Raadiolokatsioonialused 1.1Raadiolokatsiooni põhimõte Raadiolokatsiooniks nimetatakse objektide avastamist ja avastatud objektide koordinaatide määramist meetodi abil, mis põhineb raadiolainete tagasipeegeldamisel ja peegeldunud raadiolainete vastuvõtul. Sellel põhimõttel töötavat seadet nimetatakse raadiolokaatoriks. Igapäevases keelepruugiks nimetatakse raadio- lokaatorit ka radariks. Termin tuleneb inglise keelest sõnast Radar – radiodetection and ranging 1.2 Radari töö põhimõte Navigatsiooniline raadiolokaator töötab järgmiselt. Saatja genereerib ja kiirgab ülikõrgsageduslikke raadiolaineid, mis sondeerivad ümbritsevat keskkonda. Kui raadiolaine teele satub keha, mille dielektriline läbitavus erineb keskkonna omast, siis teatud osa kehale langevast energiast peegeldub kajana tagasi, millest osa võtab vastu raadiolokaatori antenn ja kuvarile ilmub objekti kaja helendava punkti näol . Sellega on tä...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
