Kordusküsimused 1. Eesti seadusandluses toimiv kalapüügiviiside klassifikatsioon 2. Mille poolest erinevad kalapüünised teistest insenerlikest tarinditest? 3. Millised jõud mõjuvad püügil olevale kalapüünisele? 4. Mis on üleslükkejõud? 1 Kalapüügiviiside klassifikatsioone on väga mitmeid, kuid reeglina kattuvad nad suuremal või vähemal määral kalapüüniste klassfitseerimisega I) Eesti seadusandluses kasutatav kalapüügiviiside klassifikatsioon (püüniste ja püügiprintsiibi järgi): Õngpüünised Õngepüük Nakkepüünised Võrgupüük Lõkspüünised Mõrrapüük Kurnpüünised Noodapüük Traalpüünised Traalpüük Vähipüügivahendid Vähipüük Allveepüügivahendid Allveepüük 2 ...
Kordusküsimused 1. Nimetage kurnpüüniseid 2. Kuidas toimub püük kaldanoodaga 3. Milliseid kalu püütakse Eestis põhjanoodaga 4. Iseloomustage tõstevõrguga püüki 5. Milleks on seinnoodal haarad 6. Kuidas orienteerub laev seinnoodapüügil kalaparve ja tuule suhtes 7. Mis asi on jõuplokk 8. Milliseid kalaparve käitumise iseärasusi tuleb seinnoodapüügil arvestada 9. Miks on seinnooda vertikaalne rakenduskoefitsient suurem, kui horisontaalne 1 1. Milline taglastuselement on põhjatraalnooda tunnuseks 2. Milles seisneb põhimõtteline vahe traalnoodaga ja põhjanoodaga püügil 3. Milleks on vaja traallaudu 4. Millise traallaua konstruktsioonielemendi külge ühendatakse vaier 5. Milleks on vaja traalpüügil kaableid 6. Nimeta põhjatraalnooda peamised osad 2 3 §9. Traalpüünised ja Ahtertraalimine t...
POLAARREBANE Kadri Koor 9 D klass Põlva Üg Polaarrebane elab Arktika tundrapiirkondades ALLIKAD: http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht http://www.google.ee/ http://www.arkive.org/ Loomade atlas TÄNAN KUULAMAST !!!
Metsandus. Feromoonpüünis. Feromoonid - on loomade poolt keskkonda eritatavad bioaktiivsed ained, mis samasse liiki kuuluvatel isenditel kutsuvad esile käitumuslikud, harvem füsioloogilised, muutused. Üldiselt, tänu nendele putukas võib eristada oma liiki isendeid. Mis on feromoonpüünis? Feromoonpüünis on väike gofroplastist majake, kuhu pannakse kuivamatu liimiga sisepõhi ja feromooniga immutatud kapsel. Püünis meelitab isasliblikaid majakesse, kus nad liimipõhjale kinni jäävad ja hukkuvad. Püünised vaid neljale liigile Püünised on praegu neljale kahjuriliigile: 1) õunamähkurile, 2) õunapuu-võrgendikoile, 3) õunakoile, 4) ploomimähkurile. Feromoonpüünis on liigispetsiifiline. See tähendab, et näiteks õunamähkuri püünis tõmbab ligi ainult õunamähkuri liblikaid, teistele see huvi ei paku. Feromoonpüünis hävitab ühe kahjuriliigi paarituslennul olevad isased, mis tähendab, et nende järgnev põlvkond jääb olemata. Ni...
Muinasaeg e. esiaeg-arheoloogilistel väljakaevamistel põhinev info(sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum mis iseloomustab teatud piirkonna teatud ajalooperioodi arheoloogilisi väljakaevamisi). Ajalooline aeg- kirjalikel allikatel põhinev info. Meseoliitikum(keskmine kiviaeg)- 11 000 a. vanune. !957 a. avastati Pulli asula.- vanim teadaolev asulakoht Eestis. Hiljem on leitud veel Kunda Lammasmägi. Kunda kultuur levis Läänemere iadaranniku maadest Leedu lõunaosani. Asulad- küttide ja kalastajate kultuur. Eestis elas 1500 inimest, asulad veekogude ääres(kala püüdmine, loomade joogikohad, liikumisvõimalused). Elati 15-30 liikmelistes kogukondades. Eluviis oli rändlev(vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele). Tööriistad- valmistati kivist, puust, luust, sarvedest. Parim materjal oli tulekivi, kivikirveid oli vähe. Luudest ja sarvedest valmistati ahinguid, harpuune, odaotsi ja pistodasid. Eluviis- Kalastamine(kalatõkked-püünised, võr...
KALAPÜÜK JA RÖÖVPÜÜK Keelatud on ahingupüük ja kalapüük müttamisega. Keelatud on ka püügiviisid, mis hävitavad veekogus valikuta kõik elava – kalapüük elektriga ning lõhkeainet, narkootilisi aineid või mürkkemikaale kasutades.Kahv on lubatud ainult abivahendina kala veest välja võtmiseks, kuid püügivahendina keelatud.Keelatud on ka lutsumänna kasutamine. Kalade vaba liikumise võimaldamiseks ei tohi jõgesid rohkem kui 1/3 jõe laiuse ulatuses kalapüünistega tõkestada ja püünised ei tohi paikneda voolusängi sügavamas osas. Harrastuskalastaja ei tohi kalastada kutselise kalapüügi vahenditega – lõks-, kurn- ja traalpüünistega.Erandiks on nakkevõrk, õngejada, kuurits ja liiv, mida harrastaja tohib piiratud hulgal kalastuskaardi alusel kasutada.Röövpüük on kehtivat seadustikku rikkuv, kalavarusid kahjustav kala...
Kiviaeg kokkuvõte Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum 1967. aastal avastati Pärnu jõe ääres Sindi lähedal Pulli külas kruusaaugus ligi 3m paksuse liivakihi all õhuke tume viirg, mis sisaldas söetükke, loomaluid ning kivist ja luust tööriistu. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda Lammasmäge, kuhu oli elama asutud mõnevõrra hiljem. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arhieoloogid ühendanud teatud arhieoloogilise kultuuri alla. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn Kunda kultuuri. Asulakohad Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi. Ühtlasi pakkusid järved ja jõed paremaid liikumisvõimalusi. Kiviajal elati tõenäoliselt umbes 15-30-liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kogukonnal võis olla mitu elukohta, mida vahetati sõ...
1. Mille poolest erineb rakendusteadus fundamentaalteadusest ja kuidas nad omavahel seotud on? Rakendusteadus - teadus, mis tegeleb mitmesuguste loodusteaduste abil saadud teadmiste praktilise rakendamise põhimõtete ja meetodite otsimise ja arendamisega. Fundamentaalteadus - teadus, mis tegeleb objektide või nähtuste olemuse, ehituse, toimimise, arengu ja vastastikuse mõju seaduspärasuste uurimisega ja sellekohaste teooriate loomisega. Omavahel on nad seotud nii, et fundamentaalteadus annab rakendusteadusele teadmisi ning rakendusteadus annab püstitatud uurimisküsimustele tagasisidet. 2. Too näide (õpikust või igapäevaelust), kus elusolendite ehitust või talitlust on kasutatud eeskujuna tehnikas või mingi tehnoloogia väljatöötamisel. Lennukitiiva täiustamine linnutiiva kuju ja detailide eeskujul. Hoonete kliimaseadmete projekteerimine termiitide tornpesade ventilatsioonisüsteemi järgi. 3. Kes olid a) Louis Pasteur keemik, mikrobioloog...
Harry Potter ja segavereline prints Lord Voldemort on jõudnud tagasi ja tema viha on tunda nii Muggle'i kui võlurite maailmades. Severus Snape, kes kaua peeti Voldemorti vaenlaseks ja Dumbledore'i Voldemorti vägede koalitsiooni liige, Phoenixi orden kohtub Draco ema Narcissa Malfojaga ja kinnipeetava surmaheitja Luciusiga. Snape teeb Narcissasse vigu, mis lubab kaitsta oma poega Drako. Dumbledore läheb 4-le Privet Drive'ile, et koguda Harry tema tädi ja onu. Harry ja Dumbledore peatavad oma teed Burrowi, et värvata Horace Slughorni, et nad saaksid Sigatüübist õpetada. Harry on taasühinenud oma parimate sõpradega, Ron ja Hermione. Harry jookse Drako kooli sisse ja jälgib teda Borgini ja Burkesi, kus ta kuuleb draakoni ähvardavat Borgini ja nõuab, et ta salvestab tundmatu objekti. Harry on koheselt kahtlustav Drako, kellest ta usub, et on surmaheitja, nagu tema isa. Üliõpilased naasevad kooli ja Dumbledore teatab, et Snape hakkab Harry ...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Probleem-prügi ja jäätmed Keskkond Koostas: Ain Tuvikene V-06 Prügi ja jäätmed Suurte linnade ja asulate ligiduses kohtab kahjuks üsna sageli prügihunnikuid. Jäätmed visatakse sageli suvalistesse kohtadesse ning need muutuvad ohuks loomadele. Prügi, mida inimene iga päev toodab, muutub surmaohuks lindudele, imetajatele ja roomajatele. Paljud jäätmed lagunevad alles aastakümnete pärast. Prügi sorteerimise ja selle korduv- ning taaskasutamise algatused on äärmiselt vajalikud. Tänu neile saame hukust säästa loomi ja nende elukeskkonda. PRÜGIGA SEONDUVAD PROBLEEMID Inimesed on ainsad jäätmeid tootvaid olendid. Prügi kohtab peaaegu kõikjal. Hoolimatult ära visatud plastpakendeid, klaaspudeleid ja purke ei pane me tegelikult isegi tähele. Peaaegu 50 protsenti Eestis äraantavast prügist (paber, klaas, metall, mõn...
Kunda kultuur – tööriistad. Tööriistad valmistati kivist, lust, sarvest ja puust (puust riistu pole säilinud) - Parim tööriistade valmistamiseks oli tulekivi, lisaks kvarts. - Suurte tööriistade jaoks kasutati kivi, kivikirved olid tollal veel üsna kesised. - Luudest ja sarvest valmistati ahinguid, harpuune, nooleotsi, pistodasid jne. Selliseid esemeid on kunda kultuuris palju Kunda kultuur – eluviis Kalastamine - Kalatõkked, -püünised, algelised võrgud - Luust õngekonksud - Ahingute, harpuunidega suuremad kalad Jahipidamine - Enim kütitud loomad olid põdrad ja koprad - Kütiti linde, esmajooneliselt veelinde - Jahiks kasutati püüniseid ja lõkse; lisaks odasid, vibu ja nooli; peeti varitsusjahti Olulised olid ka loodusannid - Taimed, juurikad, seened, marjad, pähklid. Esivanemate jaoks oli kogu loodus hingestatud ja elav. Üleloomulikud jõud ümbritsesid inimesi igal sammul
Muinasaeg Periood Aeg Tööriistad Oskused Eluviis Muu Keskmine 9000 * kivist, luust ja sarvest * kalastamine (ahingud, * asulad veekogude * IX aastatuhande algusest eKr kiviaeg 5000eKr ning väga paljud puus luust õngekonksud, läheduses pärinev Pulli asula ehk * tulekivi parim, selle kalatõked, algelised võrgud * liiklemisvõimalused * enne Pulli asulat avastati Kunda mesolii- kõrval kasutati kvartsi; ja mõrad) jõgedel Lammasmägi, mis on Pullist tikum neist valmistati väikesi * veelindude ja vee äärde * elati 15-30 liikmeliselt, noorem tööriistu; tarvitati tulnud metsloomade koosnes 2-4 perest ...
Katk (lad.pestis) Katk on inimeste ja loomade äge epideemiline nakkushaigus, mida tekitab katkubakter. Levib harilikult kirpudega, katkuhaigelt näriliselt (rottidelt, suslikuilt, ümisejailt), inimeselt inimesele võib levida ka puute-, piisk-, või kaudse nakkuse teel. Koduloomade (välja arvatud kaameli) ja lindudekatk ei nakka inimesele. Lõimetusaeg on 1-6 päeva. Esineb mitme vormina: Muhkkatk katkuvorm, millele on iseloomulik eriti kubeme lümfisõlmede põletik ja mädaeritus. Kopsukatk katkuvorm, millele on iseloomulik palavikuga kulgev kopsupõletik. Septilinekatk katkuvorm, millele on iseloomulik veremürgitus, roiskumine ja bakterite põhjustatud ainete lõhustumine. Kõige sagedasem on muhkkatk (nahaaluste lümfisõlmede mädane põletik) ja kopsukatk (raske kopsupõletik), kopsukatku põdejate suremus on kõige suurem. Kaasnevad mürgistusnähud, palavik, südamenõrkus, raske üldseisund, kopsukatku korral vereköha. Ravi: antibiootikumid, katkuse...
KALADE EKSAM 1. Eestis elavateks diadroomseteks(elavad magevees, koevad soolases/või vastupidi) kalaliikideks on? V: meriforell, angerjas, lõhe 2. Kuidas iseloomustad Eesti tüüpilist väikejärve, kus kalastikus on esindatud üle 6 kalaliigi? V: 40-70ha, 3-6m; kihistumata; eutroofne 3. Kuidas eristada rääbist viidikast; särge mudamaimust? V: rääbisel rasvauim; mudamaimul katkenud küljejoon. 4. Millised 2 kalaliiki kaotavad tavaliselt oma elupaiga kaldapiirkonnas kui järve veetase alaneb põua aastatel? V: Koger; Hõbekoger 5. Kui palju kalaliike on Eestis tavaliselt alla 100 ha pindalaga veekogus? V: 6-12 6. Tüüpilised jõekalad? V: jõeforell, harjus, trulling, lõhe 7. Jaotage alljärgnevad kalad portsjonkudejateks ja korraga kudejateks. V: Korraga-säinas, ahven, särg, rääbis, luts, meriforell, haug, latikas, koha, lõhe; Portsjon- kiisk, koger, roosärg, linask 8. Kus Eestis sisevetes latikas ei elutse? V: Abruka ja Vormsi saartel, Lääne-Eesti...
Kiviaeg Tartu Kommertsgümnaasium Martti Voogla 10.a Muinasaja periodiseerimine · Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum · Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum · Noorem kiviaeg ehk neoliitikum Vanem kiviaeg ehk Paleoliitikum · Algas inimeste kujunemisega · Lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga · Andmed Eesti kohta sellest ajast puuduvad · Tuntumad muistsed leiud Prantsusmaalt ja Püreneest · Kõrge koopaelanike kultuur luust ja tulekivist tarberiistadega Paleoliitikumis (vanemas kiviajas) · Nikerdamisoskused · Tegeldi korilusega · Vähese küttimisega · Valmistati kivist tööriistu · Kunstiliselt hämmastavalt kõrged naturalistlikud koopamaalid Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum · Algas umbes 9000 aastat eKr · Lõppes umbes 5000 aastat eKr · Vanim muistne asutus Kunda Lammasmägi · Pärnu jõe äärest Pulli külast on l...
Nikolai Baturin ,,Karu süda". Tallinn: Elmatar 2001 Autorist Nikolai Baturin on sündinud 5.augustil 1936 Eestis. On lõpetanud keskkooli, põllumajanduskooli ja merekooli. Seejärel teenis ta 5 aastat NSV Liidu mereväes, töötas 6 aastat Siberis geoloogiaekspeditsiooni liikmena ning oli 15 aastat elukutseline kütt Siberi taigas. Samal ajal kirjutas Baturin luulet, proosat, näidendeid ja esseistikat. Ta on oma raamatuid ise illustreerinud ja ka näidendeid ise lavastanud. Tema teoseid on tõlgitus vene, ukraina ja leedu keelde. Baturin on Eesti kirjanike liidu liige aastast 1973. N.Baturin on saanud romaanipreemiaid ja dramaturgipreemiaid. Sisu ja kesksed tegelased 1 Peategelane hakkab jutustama oma elust, sattumisest loodusrahva hulka. Raamat algabki Niika- Nganassaani sattumisega taigasse ja tema sünnimüüdiga. Nganassaan tähendab 'inimene'. Selle nimega kaasneb ka kohustus olla Nganassaan- saada inimeseks. ,,Seda ei tehta kaks korda, seda su...
Eesti Mereakadeemia Lõkspüünis Referaat Anniki Jalast Juhendaja: Ahto Järvik Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. Püük lõkspüünisetga....................................................................................................... 4 1. Lubatud lõkspüünised on:....................................................................................................... 4 2. Lõkspüüniste eelised on järgmised:....................................................................................... 4 3. Lõkspüünised juba kiviajal..................................................................
Muinasaeg Keskmine kiviaeg e mesoliitikum (9000-5000eKr). Esimene teadaolev elupail Eestis oli IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asula ja kõik asulakohad kuuluvad Kunda kultuuri, mis on levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna-soomest kuni Leedu lõunaosani. Asulakohad rajati veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi. Paremad liiklemisvõimalused. Elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kiviaja töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest, puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi. Kuna seda Eestis polnud, siis kasutati kvartsi. Nendega tehti väikesi tööriistu lõikamiseks, kraapimiseks, puurimiseks. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, mida sai lihvides töödelda. Selle algsed kivikirved olid ebakorrapärase kujuga. Kasutati luid j...
Baturin ,,Karu süda" Romaan algab seletusega ühest inimesest, kes elab kuskil külmas Siberis. Ta on veel noor ja palju on vaja õppida. Korraga ei saada targaks, lollus peab kaua laagerduma. Sealt lgas minu kool, ku tuli aegapidi loovutada teadmised, et saavutada mõningne tarkus. Kõigepealt tuli Niikal saada enda kored, kuna üksi ei saa seal olla. Koer peab olema kuri ja lohakas. Seejärel hakkas ta maja ehitama, kuid üksi ei valminud see piisavalt kiiresti. Õnneks sai ta tuttavaks lähedal elavate inimestega. Mehed on seal selgelt ainult jahipidajad ing naised peavad tegema kõikke muud. Lisaks sellele kui Niika nendega juttu ajas ei esitanud mitte nemad temalse küsimusi, vaid Niika pidi aru saama, mida on vaja rääkida. Lõpuks sai maja valmis. Praegusel Hetkel Niika õppib kõikki loodustarkusi. Ta on puu-usku. Varsti aga saab Niikast kõigile teistele eeskuju. Ta nimelt õpib väga usinalt ja jätab kõik mee...
KORDAMINE. 1. Kiviaja muistsed kultuurid. Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg Dateering 9000a eKr 1800a eKr. 1800a eKr 500a eKr. 500 a eKr 1200a pKr · Vanem Paleoliidikum · Vanem · Vanem · Keskmine · noorem · Keskmine Mesoliidikum · Noorem · Noorem Neoliidikum Kunda kultuur Kammkeraamika kultuur Nöörkeraamika kultuur Arheoloogilised · Pulli asula Pärnu jõe · Saha-Loo (vanimad · Tindimurru välakaevamispaig ääres põllud) (rauasulatuskoht) ad ...
Nikolai Baturin ,,Karu süda". Tallinn: Elmatar 2001 Autorist Nikolai Baturin on sündinud 5.augustil 1936 Eestis. On lõpetanud keskkooli, põllumajanduskooli ja merekooli. Seejärel teenis ta 5 aastat NSV Liidu mereväes, töötas 6 aastat Siberis geoloogiaekspeditsiooni liikmena ning oli 15 aastat elukutseline kütt Siberi taigas. Samal ajal kirjutas Baturin luulet, proosat, näidendeid ja esseistikat. Ta on oma raamatuid ise illustreerinud ja ka näidendeid ise lavastanud. Tema teoseid on tõlgitus vene, ukraina ja leedu keelde. Baturin on Eesti kirjanike liidu liige aastast 1973. N.Baturin on saanud romaanipreemiaid ja dramaturgipreemiaid. Sisu ja kesksed tegelased 1 Peategelane hakkab jutustama oma elust, sattumisest loodusrahva hulka. Raamat algabki Niika- Nganassaani sattumisega taigasse ja tema sünnimüüdiga. Nganassaan tähendab 'inimene'. Selle nimega kaasneb ka kohustus olla Nganassaan- saada inimeseks. ,,Seda ei tehta kaks korda, sed...
Madrus. Harjutustest 1. Millist lasti veab pildil kujutatud laev ....................................................................... ...................................................................... 2. Millised näitajad iseloomustavad laeva asendit veepinna suhtes a..............................................................b.......................................................... 3. Mida tähendavad kirjed laeva pardal .................................................................. ................................................................... ................................................................... .................................................................. ................................................................... ................................................................................................................................................ 4....
Jääeg: päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutus, mitmesugused protsessid atmosfääris ja teised loodusnähtused. Vanem kiviaeg: paleoliitikum algab inimese kujunemisega, lõpeb P-Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg: mesoliitikum 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg: neoliitikum 5000-1800 eKr, Eestis alguse tunnuseks savinõude kasutuselevõtt. Paljudes teistes maades üleminek viljelusmajand. Rauaaeg: vanem rauaaegu: eelrooma (500eKr-50pKr), rooma(50-450pKr) Noorem rauaaeg: viikingiaeg(800-1050), hilisrauaaeg (1050-1200) KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem. Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendatud teat...
Eesti muinasaeg 1. Muinasaeg, selle periodiseerimine, dateeringud. Muinasaeg ehk esiaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest umbes 9000 aastat eKr kuni ristisõdade alguseni Baltikumis 13.sajandil. Muinasaega periodiseeritakse järgmiselt: 1) Kiviaeg a) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum ( - 9001 eKr) b) keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (9000 - 4200 eKr) c) noorem kiviaeg ehk neoliitikum (4200 1800 eKr) 2) Pronksiaeg ( 1800 500 eKr) 3) Rauaaeg a) vanem rauaaeg (500 450 eKr) b) keskmine rauaaeg (450 eKr- 800 pKr) c) noorem rauaaeg (800 1200 pKr) 2. Kiviaja kultuurid: Kunda kultuur, kammkeraamika, venekirves- ehk nöörkeraamikakultuur: dateering, millest tuleneb kultuuri nimi, tuntumad asulad (dateering), nende asukoha ja elamute lühikirjeldus, kooselu vormid, oskused, töö- ja tarberiistad, ela...
August Gailit ,,Karge meri" Raamat algab sellega, kui Matt Ruhve läheb kosja tüdrukule nimega Katrina. Matt Ruhve oli kalur ja hülgekütt . Ta ootas päevi rannas, et Katrina võtaks oma kompsud ning et nad asuksid teele. Ühel päeval kui Katrina aknast välja vaatas nägi ta , et Matt Ruhve on paadi ära ehtinud kaskedega. Esimene mõte Katrina peas oli see, et ehk on ta leidnud kellegi teise. Ta asus kiirelt kompse kokku panema, et teele asuda. Õed ning ema saatsid ta randa, andsid kompsud kaasa ning Matt Ruhve ja Katrina võisid oma sõitu alustada. Olid nad natukene maad sõita saanud lakkas paadimootor töötamast, see tähendas aga seda, et tuli ise aerutada . Saarele jõudmiseks kulus selleks päevi, kuna tuult ei olnud. Alguses ei suhelnud nad üldse omavahel, kuna nad olid vaid laadal paar tühist sõna vahetanud. Matt Ruhve ei tahtnud isegi Katrina toitu vastu võtta enne kui Katrina tema viina rüüpand oli. Saabus öö ...
LINNUD LINNAS JA PRÜGIMÄGEDEL Referaat Sisukord 1.1. Probleemsed linnuliigid linnamaastikus ............................................................................................................................................... 4 3.2. Hirmutised ..................................................................................................................... 8 3.3. Laserid ja gaasikahurid...................................................................................................9 4. Kokkuvõte ................................................................................................................................................. 11 5. Kasutatud kirjandus ................................................................................................................................................. 12 2 Sis...
MATKAMINE NOORSOOTÖÖ OSANA Referaat sportlik-tervistavate ürituste korraldamise metoodikast Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 1 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 Matkamine on hea ajaveetmise võimalus nii täiskasvanutele kui ka lastele igas vanuses. Eesti loodus on väga ilus ja avastamisväärt ning matkata võib igal aastaajal. Samuti ei nõua see palju rahalisi vahendeid või väga pikka ettevalmistust. Matkamise positiivse küljena tõstetakse esile tervislikkust, kuna tegeletakse ju füüsilise tegevusega. Samal ajal saame matka käigus väga palju õppida nii iseenda kui ka ümbritseva looduse kohta...........................3 Matkamist saab väga edukalt kasutada ka noorsootö...
Eksamiteemad 1. Säilitamise üldküsimused 1) Kultuur Inimesele kui bioloogilisele liigile on iseloomulik kultuuri olemasolu. Kultuur on mõiste, mida kasutatakse humanitaar- ja sotsiaalteadustes väga laialdaselt. Kultuuridefinitsioone on sadu. Neist ühe varaseima on loonud inglise antropoloog E. B. Tylor 1871. aastal. Tema sõnul on kultuur või tsivilisatsioon oma laias etnograafilises tähenduses kui kompleksne tervik, mis hõlmab teadmise, uskumuse, kunsti, moraali, seaduse, kombestiku ning iga muu võime/harjumuse, mille inimene on ühiskonna liikmena omandanud. Kultuuris on alati vähemalt 3 komponenti: mida inimesed mõtlevad, kuidas käituvad ja milliseid materiaalseid objekte nad valmistavad. Kultuurile on ka omased terve rida tunnuseid: kultuur on ühine, õpitud, ajalooline protsess, tähenduste ja sümbolite süsteem, mis kandub põlvest põlve. Lühiajaline, vaid ühele indiviidile omane käitumine ei ole kultuuriline. Materiaalne kultuur on...
Pilet nr 7 Võitlus Vana-Liivimaa pärandi ümber Jüriöö ülestõus 1343-1345 Võimuvahetuse õhkkonnas proovisid eestlased oma olukorda parandada. 23. aprillil 1434. aastal alustasi harjulased relvastatud mässu, põletasid mõisaid ja kirkiuid, tappsid kõik kättesattunud sakslased ja valisid seejärel endile neli kuningat. Edasi asus ülestõusnute vägi Tallinna piirama. Kuna endi jõududega toime ei tuldud, pöördti abipalvega lähima Rootsi esindaja, Turu foogti ja Pihkva vürsti poole. Mõlemad lubasid abi saata. Saare-Lääne piiskopi valdustes alustasid ülestõusu läänemaalased, kes asusid Haapsalut piirama. Et ei Taani ega Saare-Lääne piiskop ei suutnud maa kaitseks midagi ette võtta, pöördusid kohalikud sakslased abipalvega Saksa ordu poole. Liivimma meister Burchard von Dreileben viibis sel ajal vägedega Pihkvamaal, pöördus aga otsekohe tagasi ja kustsus eestlaste kuningad Paide linnusesse seletust andma....
Peajalgsed Limused ehk molluskid on väga rikas selgrootute loomade hõimkond; umbes 120 000 liiki. Peamised limuseklassid on teod, karbid ja peajalgsed. Peajalgsed (Cephalopoda) kuuluvad merelimuste klassi. Nüüdisajal on peajalgseid peaaegu 800 liiki. Peajalgsete hulka kuuluvad kalmaarid, seepiad ja kaheksajalad elavad soolastes meredes. Neid elutseb kõigis merekihtides, ka süvameres. Väljasurnud liike on üle 11 000. Enamik peajalgseid on kojata, koda on ainult laevukestel ehk nautilustel. Peajalgsed on kotikujulise kehaga ning neil puudub jalg. Nende keha on jaotunud pea ja kereosaks. Osal neist (nt. kalmaaridel ja seepiatel) on seljaosas naha all õhuke plaatjas sisemise toes. Jalg on muundunud suu ümber paiknevateks pikkadeks, iminappadega varustatud kombitsateks ehk haarmeteks. Nendega nad püüavad saaki. Kombitsatel paiknevate meelerakkude abil tunnevad peajalgsed väga hästi lõhna ja maitset. Nad leiavad saagi üles ka ilma seda nägem...
2. KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis .Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem.Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendatud teatud arheoloogilise kultuuri alla.Kunda kultuur levis Lõuna-Soomest Leedu lõunaosani. ASULAKOHAD veekogude läheduses, soodne kalastada, küttida veelinde, vee äärde jooma tulnud metsloomi.järved-jõed paremad liikumisvõimalused.elati 15-30-liikmeliste kogukondadena, mis koosnes 2-4 perest. Võis olla mitu elukohta, mida vahetati sõltuvalt saakloomade püügiaegadest ja taimede korjeperioodist.Mesoliitikumi lõpus võisid tekkida aasta ringi kasutatavad asulad. TÖÖ- JA TARBERIISTAD kivist, luust, sarvest, puust.kivimitest parim tulekivi, annavad lõ...
Meie Läänemeri – kuidas tal läheb ? Mida saaksime mere hea seisundi nimel teha või tegemata jätta Kai Künnis-Beres, PhD Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide Instituut Tallinn 20. 02. 2017 Läänemeri lähedane ja eriline Läänemere iseloomustus • Läänemere tundlikkus ja erilisus • Ümbritsetus tihedalt asusatud arenenud majanduseda tööstus- riikidega • Oluline puhkepiirkond kohalikele (rannapuhkus, veesport) • Looduslikud väärtused • Töönduslikud kalavarud 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemeri - maailma suurim riimveekogu Mere pindala – 422 000 km2 Valgala pindala – 1745000 km2 Sügavus – 55 m (maksim 459m) Veehulk – 21000 km3 Veevahetus – umbes 2% aastas (25 a) Inimesi valgala – rohkem kui 85 miljonit Piirnevad riigid – Taani, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti, E...
Muda käitlemine Ladestamiseks tahke aine sisaldus vähemalt 35%, toormudas=1-5%. Muda liigitadakse: - toormuda: käitlemata muda; - mehaaniline muda: eelsetitamisel tekkiv muda; - bioloogiline muda: biopuhastusprotsessis tekkiv muda; - segamuda: mehaaniline ja/või bioloogilis-keemilise muda segu; - settekaevu (septiku) muda: settekaevudes tekkiv muda, käsitletakse tavaliselt koos muu mudaga. Liigmuda võib anaeroobselt kääritada (maht väh. 30-50 %) võrra, tekib lõhnavaba ning termofiilse töötlemisel ka patogeenidevaba muda ning kõrvalproduktina metaan) mida võib põletada Toitainesisalduse kas.põllumajanduses ja haljastuses väetisena, takistab muda raskmetallisisaldus. * tihendamine- väh.veesisaldust tahke aine 2-3 kordse mahuni. Ümmargused settebasseinid, aeglaselt pöörlev segamisseadmega. Flotatsiooni kasutatakse harva * stabiliseerimine -orgaanilise aine lagunemisprotsessi peatamine või lõpuleviimine, et hõlbustada järgnevat muda käitlu...
Taimekaitse ME 2012/2013 1. Mitteinfektsioonilised ja infektsioonilised taimehaigused Mitteinfektsioonilised taimehaigusi põhjustavad taimede kasvuks ja arenguks ebasoodsad kasvutingimused: 1. Toitainete puudus või üleküllus erinevad kultuurid vajavad oma loomulikuks arenguks erinevas koguses erinevaid toitaineid. Nende puudus või üleküllus põhjustab sageli taimedel kasvuhäireid 2. Ebasoodne kasvutemperatuur siin võivad viljapuudel tekkida külmalõhed, koore ja pungade vigastused, talivilja taimed võivad külmuda 3. Ebasoodsad niiskustingimused liigniiskus ei anna taimejuurtele hapnikku ja taimed võivad selle tagajärjel ,,uppuda", kuivas veevaeses mullas ei saa taimed piisavalt vette ega toitaineid oma normaalseks kasvuks ja arenguks 4. Ebasoodsad valgustingimused valguse puudusel noored taimed, võrsed või lehed on kahvatud, fotosüntees o...
Rahvusvaheliste suhete süsteem 18.-20. sajandil, 1. loeng 1. Mis teeb süsteemist süsteemi? Süsteemiteoreetikud Süsteem – omavaheliselt seotud objektide terviklik kogu (entsüklopeediline määratlus) Eesti teoreetik Uno Mereste (?): Süsteemi olulised omadused (2 väga olulist!): 1) Mitteamorfsus – süsteemis võib eristada üksteisest erinevaid osiseid – elemente, mis on omavahel mingil moel seotud ja neid on võimalik kuidagi moodi jaotada. 2) Terviklikkus – ühte süsteemi on võimalik eristada teisest süsteemist, järelikult süsteemisisesed seosed on tugevamad kui süsteemivälised. Süsteemide vahel võivad ka olla seosed, aga ei pruugi. •Eesmärk/otstarve – süsteemil võiks olla eesmärk. •Funktsioon (sarnane eesmärgiga Mereste arvates) •Organiseeritus (küberneetikud kasutavad: struktuur) – aktiivne •Isejuhitavus, isereguleeruvus – süsteemi ei ...
· Aine ja energia liikumine ökosüsteemis, o Biosfäärijõudnud päikeseenergiast: a)30% peegeldub; b)46% muundub otseselt soojuseks; c)23% kulub aurumisele ja sademetele; d)0,2% läheb ületuule- ja lainete energiaks; e) 0,8% tarvitatakse fotosünteesi käigus o Ulatuse ja kestuse järgi eristatakse mitmesuguseid aineringeid: 1) väike geoloogiline aineringe 2) suur geoloogiline aineringe 3) bioloogiline aineringe o Biogeokeemiline tsükkel ainete (peamiselt keemiliste elementide) liikumine anorgaanilisest loodusest läbi organismidetagasi anorgaanilisse loodusesse. Eristatakse kahte peamist biogeokeemilist tsüklit: 1) gaasiline tsükkel; 2) setteline tsükkel. o Migratsioon(lad. migratioränne) so. Keemilise elemendi või aine liikumine mingis aineringe faasi...
Machiavelli Valitseja 1. seminar: Niccolo Machiavelli käsitlus võimust ja valitsemise alustest 1. Mis on peamine roll, mida täidavad Machiavelli käsitluses arutlused sõjast? Peamine roll mida need arutlused täidavad on olulisus sõjaks ettevalmistamisel (olla kõigeks valmis). 2. Mis probleemid valitseja jaoks kerkivad Machiavelli käsitluses üles helduse ja kokkuhoiu vahelise tasakaalu saavutamisel? Tekib küsimus, et kas olla armastatud või kardetud, kuid mõlemat korraga saavutada on raske. Valitseja võib sattuda vaenu alla. 3. Kuidas käsitleb Machiavelli hirmu kui võimu instrumendi rolli valitseja tegevuses? Et hirm on valitseja üks lahutamatu osa ning kasutades hirmu, saab ka edukamalt valitseda. 4. Milline on Machiavelli käsitlus "armastatud olemisest" kui võimu instrumendist? Et selline võim ei kesta kaua. ...
Niccolo Machiavelli “Valitseja” XV peatükk Asjust, mille eest inimesi, iseäranis valitsejaid, kiidetakse või laidetakse 1. Nüüd on jäänud üle vaadata, kuidas tuleks valitsejal käituda alamate või sõpradega, kuidas neid juhtida ja valitseda. Teades, et paljud on sel teemal sõna võtnud, pole ma sellest veel kord kirjutades sugugi kindel, kas mind ei peeta jultunuks ja enesekindlaks, sest iseäranis selle teema käsitlemisel kaldun mina teiste poolt järgitud rajast kõrvale. 2. Et aga olen endale eesmärgiks seadnud kirja panna midagi kasulikku neile, kes sellest aru saavad, siis tundus mulle sobilikum käia tegeliku, mitte kujuteldava tõe jälgedes. Paljud on kujutanud vabariike ja riike, mida pole eales nähtud ja mille tegelikust olemasolust pole kunagi kuuldud; ja et see, kuidas elatakse, on niivõrd kaugel sellest, kuida...
Ajaloo suuline arvestus. I kursus: Eesti muinas-, kesk-, ja varauusajal Pilet nr.1 Eesti ajaloo periodiseerimine 1. Muinasaeg kiviaeg X - II aastatuhat eKr : paleoliitikum e. vanem kiviaeg mesoliitikume e. keskimine kiviaeg u. 9000 5000 eKr KUNDA KULTUUR Pulli asulakoha teke, Kunda asulakoha teke, kütid & korilased, asulad veekogude ääres, luust ja kivist tööriistad neoliitikum e. noorem kiviaeg u. 5000 1800 eKr - NARVA KULTUUR keraamika kasutuselevõtt; KAMMKERAAMIKA KULTUR algelise maaviljeluse algus; NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR karjakasvatuse algs, asustus kaugeneb veekogudest vanem pronksiaeg 1800 eKr 1100 eKr esimesed üksikud pronksesemed noorem pronksiaeg 1100 500 eKr tekivad kindlustatd asulad, muistsete põldude jäänused, kivikirstkalmed, lohukivid, üksiktalulise asustuse teke, põllumaa eraomand, ...
Machiavelli Valitseja 1. seminar: Niccolo Machiavelli käsitlus võimust ja valitsemise alustest 1. Mis on peamine roll, mida täidavad Machiavelli käsitluses arutlused sõjast? Peamine roll on valitsejal kui rahva juhil, kes on orienteeritud ning pühendunud sõjategevusse ka rahuajal. Pidevas õppimises, maastikutundmises, eeliste ning puuduste teadmistel teatud olukorras on võti eduka väejuhi, rahvajuhi ning valitseja heale käekäigule. Sõda on Machiavelli arust justkui kunst, millega tegeledes tuleks kõrvale lükata kõik muud huvid, himud, puhkusele pühendumine ning hirm. Sõjaks valmistutakse ka peaga, mõtetega, moraali ülendamisega, suhtumisega, kindlustundega, manipulatsioonide ning ka hirmu sisendamisega alamatele kui vaenlastele. 2. Mis probleemid valitseja jaoks kerkivad Machiavelli käsitluses üles helduse ja kokku...
1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond. Keskkonnaökonoomika on · majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga · majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi · ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria. Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (1, 2, 4, 8, 16), nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1, 2, 3, 4, 5). Printsiip põhineb tõsiasjal, et rahvastiku kasvu osas võis mitmetes maades sel ajal tõepoolest täheldada geomeetrilist progressiooni, samas piiras ressursse Maa, aga eriti haritava maapinna lõ...
Meetod (alamprogramm) Java rakendus sisaldab põhiprogrammi (main), millest tõenäoliselt pöördutakse ka mingite alamprogrammide poole. Javas nimetatakse alamprogramme meetoditeks (tulenevalt selle keele objektorienteeritusest) ning meetodid on rühmitatud klasside kaupa. Meetodid võivad olla kas programmeerija enda poolt loodud või Javasse sisse ehitatud (nn. API meetodid, mille kirjelduse leiab Java dokumentatsioonist). Sõltumata sellest, kust meetod pärineb, võib see olla kas klassi- või isendimeetod. Klassimeetod (class method) , mida Javas kirjeldab võtmesõna static, on kasutatav n.ö. "igas olukorras", s.t. ei ole vajalik objektorienteeritud paradigma järgimine (esialgu püüame oma kursuses läbi ajada klassimeetoditega). Täpsemalt öeldes - klassimeetodi poole pöördumiseks ei ole vajalik objekti olemasolu. Klassimeetodi poole pöördumiseks kirjutatakse reeglina: Klassi_nimi . meetodi_nimi ( faktilised_parameetrid ); Kui meetod on define...
Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastumatute) kasutamisega seotud majandusküsimusi. On allikaks keskkonnapoliitilistele ideedele ja vahendiks vastavate ideede põhjendamisel. 2. Malthuse teooria - teooria käsitleb rahvaarvu kasvu ja selle mõju inimkonna sotsiaalmajanduslikule käekäigule. Malthus arvas esimesena, et ,,ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme". Võttes aluseks USA rahvastikku, näitas, et rahvastiku suurenemine on geomeetriline, samal ajal kui toidu tootmine on aritmeetiline, mis teatud hetkel tähendab paratamatut näljahäda ja populatsiooni kokku kukkumist. Malthus alahindas tehnoloogilist progressi praeguse tehnoloogiaga saab samalt pindalalt korda...
2. Avatud ja suletud aineringe- Kultuurökosüsteemide rajamisega suureneb tähtsate makroelementide P ja K ringe intensiivus, samal ajal kõigi elementide ringe maht väheneb. Ringe muutub avatuks, st. Rohkem elemente eemaldatakse ringest ja seda tuleb kompenseerida nende juurdeandmisega väljaspoolt(väetisena) . Vaja on korraldada suletum ringe loodusliku süsteemi näit. Metsa eeskujul. Ringet aitab suletuna hpida sisseküntava varise hulga suurendamine põllul. Süsiniku ringe- so.atmosfääri ja veekoude vaba süsinikdioksiidi(co2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud(taandunud) süsinikuks ja tagasi.Atmosfääris ja hüdrosfääris olev süsinik on biosfääri olemasolu ajal palju kordi läbinud elusorganisme. Maismaataimestik omastab kogu atmosfääris oleva süsiniku 3-4 aasta jooksul.Tänapäeval on süsinikuringe tugevasti mõjutatud inimtegevse p...
. Esi- ehk muinasaeg ( - u 1200) Eesti ala vabanes umbes 13 000 aasta eest lõplikult jääst Periodiseering- Muinasaeg : kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg: vanem ehk paleoliitikum (algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja- Euroopas viimase jääajaga), keskmine ehk mesoliitikum (u 9000-5000 a. eKr), noorem ehk neoliitikum (u 5000-u500 a eKr). Pronksiaeg: vanem(u 1800- u 1100 eKr) ja noorem( u 1100- u1500 eKr). Rauaaeg: vanem, keskmine, noorem. Elatusalad olid veekodude ääres. Tähtis oli jaht kütiti põtru, kopraid, ürgveiseis, karusid, metside, kitsi, linde (ka hülgeid) . Kasutati viskeodasid, vibu, nooli, püünised, lõksud. Peale selle söödi loodusande taimed, juureikad, marjad, pähklid, seened. Noorem kiviaeg e neoliitikum (5000-1800eKr). Neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu. Venimad savinõud valmistati savist, millesse oli sedatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipudru. Kasutati toidu tegemiseks, hoidmiseks. K...
Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2014 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika on ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaalmajanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga. Keskkonnaökonoomika koht majandusteaduses: mikro-ja makroökonoomikas. Mõlemad sisaldavad keskkonnaökonoomika komponenti. - majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga - majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi -ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille k...
Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2015 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (1, 2, 4, 8, 16), nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1, 2, 3, 4, 5). Printsiip põhineb tõsiasjal, et rahvastiku kasvu osas võis mitmetes maades sel ajal tõepoolest täheldada geomeetrilist ...
Taimekasvatuse areng ja lähitulevik, taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid Taimi hakati kasvatama juba kiviajal. Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan , Süüria ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasias. sai taimekasvatus alguse 7-6 tuhat aastat e.m.a., Volga- ja Kubanimaal 4-3 tuhat aastat e.m.a. Igas piirkonnas oli juhtivaks kultuuriks erinev kultuur: · Kaug-Idas - riis · Lähis-Idas ja Kesk-Aasias - nisu ja oder, · Aafrikas - sorgo · Ameerikas mais 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumise tõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) Nõukatsete tulemused pole otseselt põll...
Vaatamisväärsuste legendid Legendid: Läänemaa tähtsamate vaatamisväärtuste hulka kuuluvad kindlasti keskajast säilinud kirikud. Nende täpse ehitusaja kohta andmed puuduvad, kuid on teada, et juba 13. sajandi lõpus valmisid kirikud Ridalas, LääneNigulas ja Kullamaal. Maakirikutest on keskajast veel Kirbla, Martna, Noarootsi, Vormsi ning Hanila ja Karuse kirikud. Enne 14. sajandi keskpaika olid Läänemaal püstitatud kõik tähtsamad kihelkonnakirikud. Ehitustegevust soodustas hästitöödeldava kohaliku ehitusmaterjali -- dolomiidi -- olemasolu. Kõik vanimad kirikud on gooti stiilis, ühelöövilised ja algselt ilma tornita. Ühelööviline tornita kirikuhoone vastas tookordses kirikuelus laialt mõju omanud tsistertslaste ja dominiiklaste ehituskunstilistele nõudmistele. Keskaegsed kirikud on suhteliselt väikesed, kuid nende kunstiline mõju väljendub hästivalitud proportsioonides, ruumipildi lihtsas ülevaatlikus ...
1. MÕISTED Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maalimas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Urbanisatsioon linnade pidurdamatu kasv ja inimeste koondumine linnadesse. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Mõjutas inimeste arvu hüppelist suurenemist 19.sajandil. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Algas 1760-1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. Teadus-tehniline revolutsioon algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii tööstruktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Sündis suurimate teaduslike...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
