Uraan Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet. Uraan kuulub hiidplaneetide hulka. Tema raadius on Päikesesüsteemi planeetide seas kolmandal ja mass neljandal kohal. Kuigi planeet on põhimõtteliselt nähtav ka palja silmaga, ei märganud vana-aja vaatlejad seda planeedi hägususe ja aeglase tiirlemise tõttu. Teleskoobi abil avastas Uraani 31. märtsil 1781 Saksa päritolu Inglise amatöörastronoom William Herschel. Ta nimetas uue planeedi kuningas George III auks Georgium Siduseks (ladina keeles 'Georgi täht'), kuid see nimi ei leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai saksa astronoom Johann Elert Bode pandud nimi Uraan. Planeet sai oma nime vanakreeka mütoloogia taevajumala Uranose järgi. Uraanist sai esimene teleskoobi abil avastatud planeet. Uraani keemiline koostis on sarnane Neptuuniga, erinedes selgelt suuremate gaasiliste planeetide – Jupiteri ja Saturni – koostisest. Uraani atmosfääri temperatuur on Päi...
Aastaaegade vaheldumine Linell Raud Sisukord · Avaleht · Sisukord · Aastaajad · Pööripäevad · Päikese jaotumine · Päike seniidis · Mõisted · Faktid · Kasutatud kirjandus Aastaajad Eestis on neli kindlat aastaaega: Click to edit Master text styles Second level · Kevad Third level · Suvi Fourth level Fifth level · Sügis · Talv Pööripäevad Aastas on neli pööripäeva: · Kevadine pööripäev 20. või 21. märtsi paiku · Suvine pööripäev 20. või 21. juuni paiku · Sügisene pööripäev 22. või 23. septembri paiku · Talvine pööripäev 21. või 22. detsembri paiku Click to edit Master text styles Se...
Geograafia- kliima 1. Mõisted: · Ilm- atmosfääri lühiajaline seisund väikesel maa-alal, mille kestust hinnatakse minutites, tundides või päevades. · Kliima- õhkkonna pikaajaline keskmine seisund. · Hajuskiirgus- mingi osa kiirgusest hajub pilvedes ja jõuab maapinnani hajuskiirgusena. · Otsekiirgus- selge ilmaga jõuab päikesekiirgus otse maapinnani. · Seniit- päikesekiirte langemine Maale täisnurga all. · Osoonikiht- maapinnast umbes 15-35 km kõrgusel paiknev atmosfääri kiht, kus osooni suhteline sisaldus on suurem. Osoonikiht kaitseb maapinda Päikese ultraviolettkiirguse eest. · Atmosfäär- Maad ümbritsev õhkkond. · Troposfäär- atmosfääri alumine umbes 9-16 km paksune kiht, kus kujunevad ilm ja kliima. · Passaadid- 30. laiustelt aasta ringi ekvaatori poole puhuvad püsivad tuuled. Põhjapoolkeral on kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. · Õhutemperatuuri amplituud- kõrgeima ja mada...
KELDID · Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud · Elasid I aastatuhandel eKr Lääne-ja Kesk-Euroopas · Keldi keeled: uelisi ja bretooni · Keldi keelt kõneldakse tänapäeval Iirimaal,Sotimaal,Mani saartel,Walesis ja Bretagne'is · Rahvastik,kultuur ja keel on kõige kauem säilinud Briti saartel,eriti Iirimaal · Hiljem võtsid omaks roomlaste kultuuri, ladina keele · Kunst on säilinud hauamanustes · Esemed on kivist ja metallist (kreeka ja sküüdi mõjuga) · Metallist valmistati põllutööriistu, relvi, kilpe, kaarikuid ja kiivreid, neid kaunistati taim-ja loomornamentidega · Keldid täiendasid atra, leiutasid käsikivi ja vikati · Omapäraks on paelornament-pael, millesse põimuvad loomade või inimeste skemaatilised kujutised · Üks maailma tuntuim muster on keldimuster · See koosneb lõpututest,omavahel põimuvatest joontest,mis moodustavad sümboolseid kujutisi · Keldi perekonnad elasid koos ühes suures...
Astronoomilised aastaajad 2013 Sisu lühitutvustus ¡ Miks tekivad aastaajad? ¡ Aastaaegade jagunemine ¡ Aastaaegade levik erinevates loodusvööndites ¡ Mis on polaarjoon? ¡ Aastaaegade iseloomulikud tunnused ¡ Mis on sodiaagivöö? ¡ Erinevad tutvustavad joonised ¡ Kasutatud kirjandus Miks tekivad aastaajad? ¡ Aastaaeg on teatud aastaringi periood, millal langeb maapinnale kindel kogus päikesekiirgust. ¡ Aastaaegade teke sõltub Maa asendist oma telje ning Päikse suhtes. ¡ Astronoomilised aastaajad on piiritletud pööripäevadega, mille tekitab päikesekiirte kindel langemisnurk Maale. ¡ Maa telg moodustab orbiidi tasandiga nurga 66,5° ¡ Kui Maa pöörlemistelg oleks orbiidi tasandiga risti, siis öö ja päeva pikkuste ja aastaaegade muutumist poleks, sest Maa mõlemad poolkerad oleksid terve tiiru ajal võrses seisus. Kuidas jaotuvad aastaajad? ...
Eesti rahvakalender · Eesti rahvakalender eestlaste pärimuslik ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteem. Aja jooksul muutunud ja erinevatest allikatest mõjutusi saanud (ristiusust, slaavi kultuurist). · Muistsest kalendrist on üsna vähe teada, sest kalendri teateid hakati kirja panema alles 19. sajandist. · Rahvakalendri kohta on vanemaid kirjapanekuid kroonikates ja reisikirjades. Väga paljud seisukohad on oletuslikud. Eesti rahvakalendri vanimaks kihistuseks on aastaaegade ja loodusnähtuste rütmilisus. · Uuema kihistusena kirikukalendri pühad. Paljud neist andrid muistsetele tähtpäevadele uue nime, aga on säilinud rahvapärimusest ristiusu eelne kombestik. RAHVAKALENDRI VANIM KIHISTUS on oletatud, et põhines peamiselt kuukalendril. Aega arvestati kuu loomisest kuni järgmise kuu loomiseni. · Pühitseti suurte tööde algust ja lõppu ja suuremaid looduse üleminekuid. · ...
7. a) Pane joonistele 6iged pealkirjad: 22. detsember - taluine pooriptieu, 21. mrirts ja 23. september - heuad.ine ja siigisene udrdpaeusus, 2l juuni - suuine pooriptieu. b) Mhrgi joonistele digetesse kohtadesse: ekuaator, pdhja- ja l1unapoorijoon, pdhja- ja l1unopoloarjoon. c) Tiihista ala, kus esineb vastavalt polaarplev ja polaaroo. d) Tliida lungad. 21. juuni- suvine pööripäev 1)................ Pliike paistab seniidispõhja . poorijoonel ja valgustab rohkempõhja ...poolkera. PolaarpAev on (millises piir- põhja ja- lõunapolaar- konnas?) põhjapooluselt põhjapolaarjooneni joon ja polaaroo lõunapooluselt lõunapolaarjooneni suvi. Eestis on sel ajal ............. 22.d...
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Katharina Elme Telemarki maakond Lühireferaat Juhendaja : Valdo Kuusemets Tartu 2006 Telemarki maakond asub Lõuna-Norra keskosas, ulatudes Skagerrak'i väina kaldast Hardangervidda mäestikuni. Norra lõunaosa ulatub Põhjamereni, Telemargi maakond Bohuse laheni. Telemarki vastas on Jüüti poolsaar (Taani), nende vahel Skagerrak'i väin. Maakond jääb Euraasia laamile, Balti kilbi aluskorrale. Telemark asub parasvöötmelises kliimavööndis, seal levib parasvöötme laialeheline mets ja niit, maakonna põhjaosas ka okasmets. 65 protsenti maakonnast katavad mäed, kaljud ja siseveed. Kõrgeim mäetipp on Gaustatoppen, mille kõrguseks 1883 m merepinnast; kõrge on ka 1288 m kõrgune Lifjelli mäetipp. Maakonna pindala on 15,299 km ning sellel alal elab umbes 165 000 inimest, tihedusega 12 inimest ruutkilomeetri kohta. Telemark jaguneb kah...
ATMOSFÄÄR 1. Millisteks sfäärideks jaguneb atmosfäär? 4 sfääri, erinevad temp ja õhu järgi: Troposfäär: alumine atmosfääri kiht tekivad pilved, sademed õhk liigub ja seguneb kujuneb ilm ja kliima temp langemine troposfääri kohal on tropopaus, temp enam ei lange tõusvad õhuvoolud ehk konvektsioonivoolud Stratosfäär: ulatub u 50 km O3 põhjustab temp tõusu O3 - osoonikiht, kaitseb Maad UV - kiirguse eest Mesosfäär: 50 - 85 km O3 pole temp kiire tõus õhk hõre Termosfäär: temp tõus, sest õhumolekule vähe sujuv üleminek planeetidevaheliseks ruumiks õhkkonna paksus u 1000 km 2. Nimeta 2 tähtsamat õhu koostise olevat gaasi? Õhu koositisesse kuuluvad N, O2, CO2 ja H2O (veeaur): N (78%) - tekib org aine lagunemisel, vajalik taimekasvuks O2 (21%) - fotosüntees (vajab päikest, taimed võ...
Atmosfäär Atmosfäär Atmosfäär on jagatud kihtideks temperatuuri ja rõhu muutumise alusel. Atmosfäär on sadade kilomeetrite kõrguseni ulatuv liikuv õhumass. Atmosfääri alumine piir on planeedi pind, ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Atmosfäär on see, mis jääb meie ja avakosmose vahele. See on inimeste jaoks kui paljukihiline kaitsekilp. Atmosfäär kaitseb meid Päikese kahjuliku mõju ja kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks. Atmosfäär sisaldab ka sobivas segus gaase, mida me hingame. Kõige levinum on neist lämmastik 78%, sellele järgneb koguseliselt hapnik 21%, argooni on 0,93% ja süsinikdioksiid 0,03%. . Õhus sisaldub ka väikesel, kuid olulisel määral veeauru 4%, lisaks tillukesi tolmuosakesi. Õhk paikneb atmosfääris ebaühtlaselt , ligikaudu 99% atmosfääri massist asub kihis mis ulatub maapinnast 30-35 km kõrgusele. Ulatudes enam kui 700 kilomeetri kõrgusele, koosneb atmosfäär viiest kihi...
JÕULUD powerpoint slide show Alex Naaber TÄHENDUS ON KOMBESTIKES ERINEV Jeesuse sünnipäev Tähtpäev Talvine pööripäev Millal tähistatakse Tähistatakse 21-27 detsember traditsoonid · Tuuakse tuppa kusepuu · Jõulupuu ehitakse ära · Käib jõuluvana · Tehakse kingitusi Mis on jõulud · Aeg leida endas rahu · Aeg armastuseks · Aeg ootusteks TÄNAN KUULAMAST · Häid jõule soovib Alex Naaber
Island 2018 Üldiseloomustus Kaugus mandrist - 1500 km Atlandi ookeani põhjaosa Islandi vabariik Atlandi ookeani keskahelik Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril kuuma täpi piirkond vulkaanilise tekkega saar saare kogupindala - 103 000 ruutkm 65 N, 18 W Pinnamood: mägine, vulkaanilised mäed laavaväljad, liustikud, geisrid, fjordid keskmine kõrgus 557 m merepinnast Islandi vulkaaniseljaku ülevaade Laamtektoonika Island asub kahe laama - Euraasia ja Põhja-Atlandi laama piiril lahknevad laamad vulkaanilised protsessid, pidevad maavärinad, vulkaanipursked vulkaanilisi mägesid kokku 130 läbilõige saarest: Ühe maavärina iseloomustus 29. mai 2008, Islandi lõunarannik, ulatus põhjarannikuni Richteri skaalal 6,3 magnituudi sügavus 2 km Väljavõte seismograafist 29. mail 2008. aast...
Kalender Kalender on kindel ajaarvamissüsteem. Esimene kalender oli 30 auguga luuplaat, millesse tikkudega märgiti päevi. Läbi ajaloo on enimkasutatavad kuu-päikesekalendrid olnud Juliuse ning Gregoriuse kalender. Aastal 46 eKr kehtestas Julius Caesar päikeseaastal põhineva ajaarvamissüsteemi, mida tänapäeval tuntakse kui Juliuse ehk vana kalendrit. 1582. aastal paavst Gregorius XIII poolt kehtestatud Gregoriuse ehk uus kalender on täpsustatud ajaarvamissüsteem. Levinumad kalendritüübid on kuukalender, päikesekalender, kuu-päikesekalender, planeedikalender ja meelevaldne kalender. Kuukalender on sünkroniseeritud Kuu liikumisega (kuu faasidega). Kuukalender on näiteks islami kalender. Üks kuu on ligikaudu sama pikk kui üks kuu faaside tsükkel. Aastas on 12 kuud ning iga kuu koosneb 28-31 ööpäevast. Puhas päikesekalender tuleneb Maa liikumisest ümber Päikese jagades aastaringi kaheksaks osaks või...
V kursus MIKRO-JA MEGAMAAILMA FÜÜSIKA III osa MEGAMAAILMA FÜÜSIKA 12. klass 2015/16. 1. Millega tegeleb astrofüüsika? - Astrofüüsika on astronoomia haru, mis tegeleb universumi füüsikaga, sealhulgas taevakehade (näiteks tähtede ja galaktikate) ning tähtedevahelise keskkonna omaduste (näiteks heledus, tihedus, temperatuur ja keemiline koostis) uurimisega. 2. Miks tähistaevas pöörleb, kirjelda tähistaeva pöörlemist poolusel? – Tähistaeva asend muutub pidevalt. Põhjuseks on Maa liikumine: pöörlemine ümber oma telje ja tiirlemine ümber päikese. Tähistaevas pöörleb aeglaselt. Kui jälgid taeva asendit kogu öö, õhtust hommikuni, märkad peagi, et kõik tähed tiirlevad aeglaselt ümber Põhjanaela. Põhjanael asub peaaegu täpselt Maa pöörlemistelje sihis ja näib seetõttu paigal püsivat. Tähistae...
Atmosfäär Õhu koostis: Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. · Lämmastik 78%- orgaanilise aine lagundamisel; tähtis toitaine taimede kasvamisel · Hapnik 21%- fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus; hingamiseks · Süsihappegaas-0,03%- fossiilsete kütuste põletamisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel; neelab pikalainelist soojuskiirgust Troposfäär- enamus õhkkonna massist, temp. langeb keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta; peamised ilmastikunähtused: pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb, kujuneb ilm ja kliima Tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temp. ei lange Stratosfäär- temp. kõrguse kasvades tõuseb, osoon neelab UV-kiirguse, õhk soojeneb Mesosfäär- osooni pole, temp. langeb kõrguse kasvades, õhk hõre Termosfäär- õhumolekule vähe, temp tõuseb; läheb üle planeetide vaheliseks ruumiks Atmosfäär ja...
Peategelane, viieteist aastane tüdruk nimega regina leiab raamatupoes töötades ühe inimese vana päeviku. Kui Reggie loeb salapärasest vanast päevikust neeljate kohta, peab ta neid vaid anonüümse nõdrameelse inimese väljamõeldiseks. Päevikust loeb ta, et neelajad tulevad Kahjaööl, see on talvine pööripäev. Kui kätte jõuab järjekordne kahjaöö, siis Regina ja ta sõber Aaron proovivad neelajaid välja kutsuda.. Selleks peavad nad oma suurimate hirmudega silmitsi seisma. Regina kardab ämblikke ja Aaron kardab ujuda, kuna ta oleks väiksena peaaegu ära uppunud. Kahjaööl on Regina oma vennaga Henry üksi kodus ja Aaron läheb sinna. Regina ja aaron teevad katsed neelajaid näha, kuid nad ei näe neid.. Nad ei usu neelajatesse enam üldse. Kuid kui Regina väikevend Henry hakkab veidralt käituma, Saab Reginale selgeks, et need olendid eksisteerivad ka väljaspool seda päevikut. Regina koos Aaroni ja Ebeniga hakkavad otsima rohkem info...
Eestlaste loodususundid Taissija K- Diana B. Meie usundiks oli Toome ohvrikivi loodususund ehk animism. Usuliste tegevuste sisuks oli inimese ja looduse hea vahekorra tagamine. Meie jumalate selgepiirilisus on vaieldav, tihti pöördusime lihtsalt ilma nimeta jumalate poole. Vägi Muinasusundis peetsime oluliseks väe mõistet, mis oli lausa rahvusvaheline. Arvasime, et vägi on kõikjal ja kõiges toimiv jõud, mis on üliinimlik. Meie usk väesse kajastub mitmesugustes uskumustes. Näiteks selles, et allikal ja osade inimeste kätel on ravijõud, sõnadel võime teha kurja või head (sajatused ja raviloitsud), amulettidel on kaitsev jõud. Suur osa kombestikust ja rituaalidest oli seotud väega. Kristlased aga pidasid selliseid maapealseid jõude pärinevateks Saatanast. Väe suunamist ja temaga mingite toimingute sooritamist nimetasime maagiaks ehk Maagia nõiakunstiks ning s...
Atmosfäär, troposfäär, stratosfäär, tüsklon GEO KT KORDAMINE (KT II rida vastused) 2)Mille alusel jaotatakse atmosfäär kihtideks, iseloom. troposfäär?-Temperatuuri alusel. Troposfäär on atmosfääri kõige alumine kiht ja sisaldab 80% õhkkonna massist. Seal toimub temp langemine keskmiselt 6°C/km. Selle kohal on tropopaus(õhukiht, millest temp kõrgemale enam ei lange). Troposfääris tekivad kõik ilmastikunähtused. 3)Miks stratosfääris temp tõuseb?-Peamiseks põhjustajaks on osoonikiht, sest ta neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva uv-kiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. 5)Kuidas mõjutavad maapinnale saabuva ja seal neelduva päikseskiirguse hulka: a)geograafiline laius-mida kaugemal on laius seda kaugemal päikesekiirgus b)pilvisus-pilved neelavad enamus päiksesekiirguse kui 5-20% lasevad läbi c)aluspinna omadused-kui päike on seniidis langeb pinnale rohkem kiirgust, kui madalama päikse asendi puhul 6)Kiirgusbil...
Ebausk ning nõiad Eestis Luteri kirik Rootsi aja algul Valdavalt levis luteri usk Kirikud jäid ilma õpetajateta ning kirikud olid varemetes Allesjäänud pastorid olid ebapädevad ja ükskõiksed Populaarsust hakkas koguma muinasusu kombed ja ebausk Piiskop Joachim Jhering Ebausk Käitumisreeglite kogum, mis võib põhineda usul või maagilisel mõtteviisil Jaguneb kolmeks kategooriaks 1. maagia – nõidus 2. märgid – põhjuslikud suhted, mida inimene mõjutada ei saa, ended ja unenäod 3. konversioon – hübriidkategooria, kus märgiline ebausk on pööratud maagiliseks, muuhulgas soovid ja tõrjemaagia Nõiad ja nõidumine 17. saj alguses võttis protestantlik kirik üle karoliku kirikus valitseva nõiajahi Nõiaprotsesside algus Kõrgeim vaimulik Hermann Samson 1626. aastal valmistas ta üksikasjalise juhendi, kuidas nõida rahva hulgast ära tunda ja temaga ümber käia Nõidade kindlaks tege...
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund Toitlustusteenindus Eliisa Annusver, Aigar Veevo TÄHTPÄEVADE AASTARING Uurimustöö Juhendaja: Õpetaja Maie Kahju Kuressaare 2009 2 Sisukord: Kasutatud kirjandus : Vikipedia, ... 3 AASTA JAOTUS. · Rahvapäraselt käsitatakse aastat kui ajaringi, mis otsekui algaks ja lõpeks ning algaks ja lõpeks uuesti. · Päikesekalendri aasta jagunemise kaheks võrdseks pooleks määravad suvine ja talvine pööripäev. Nende ajatähiste sisu keskendub eestlaste jaanipäevale (24. juuni) ja jõuluajani (21. detsembrist 6. jaanuarini). · ,,Tähtraamatus ehk teaduses on kõik neli: suvi, sügis, talv ja kevad ühepikkused, üheväärilised. Rahvasilmis ei ole see mitte nõnda. Rahva arust on kevad ja sügis ainult sillad, üleminekud ühest ...
Kirjuta iga numbri järele õige vastus (konspekt) 1. ............................................................................... 2. ............................................................................... 3. ............................................................................... 4. ............................................................................... 5. ............................................................................... 6. ............................................................................... Millest maa põhiliselt koosneb? (mis ainetest) (konspekt) 1. ............................................................................... 2. ............................................................................... 3. ............................................................................... Mis kaasnevad vulkaanidega? (Konspekt) 1. .......
Muinaseestlaste loodususund Loodususundiks nimetatakse harilikult põlisrahvaste usundeid, milles on keskne roll loodusnähtuste ja looduslike objektide (mägede, hiite, puude, kivide, veekogude jms) või nendega seotud üleloomulike olendite austamisel. Teatud mõttes võib loodususundeiks nimetada ka 20. sajandil tekkinud või taastatud looduskeskseid usundeid (mitmesugused uuspaganluse vormid, Eestis nt taara- ja maausk). Loodususundi mõiste ei ole range ning selles esineb ka esivanematekultust. Samuti seotakse loodususundeid tihti rahvakalendriga. Muinaseestlaste usund oligi just eelkõige loodususund. See tähendab, et uskumuste, rituaalide ja kommete sisuks oli inimese ja looduse vahekorra tagamine. Nemad ise seda usuks ei pidanud, rohkem mõtte- ja eluviisiks. Maailmas leidus eri paigus, eri esemeis ja eri olendeis erineval määral maagilist väge, mida oskaja inimene võis käsutada nii millegi või ke...
1. Geograafia kui teadus, tema koht teaduste süsteemis, üldmaateadus ja selle jagunemine. -teadus, mis tegeleb geosüsteemide,nende kujunduse, toimimise ja arengu seaduspärasuste uurimisega. Geograafia probleemide alla kuuluvad nii loodus- kui ka ühiskonnateadused. Jagunemine*loodusgeograafia(füüsilineg.) *sotsiaal g(majandus g.) *Teoreetilineg(kaartide analüüs). 2. Universum, galaktikad (ja Galaktika) ning Päikesesüsteem. Millised taevakehad on Päikesesüsteemis, kas neil on geograafilist tähtsust? - Universumi põhilisi struktuuriüksusi nimetatakse galaktikateks. Meie Päike kuulub hiigelsuurde tähesüsteemi, mida nimetatakse Galaktikaks e Linnuteeks. Päikesesüsteem taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, planeedid koos oma kaaslastega(kuudega), asteroidid, komeedid ja planeetidevaheline tolm ja gaas. Tekkis ~5 miljardit aastat tagasi iseenda raskuse mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest. 3. Päikesesüsteemi planeedid. Mille poolest er...
Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogu. Süsteemid: staatiline-muutumatu; dünaamiline-arenev;avatud-aine ja energa, vabalt liikuda; suletud- arenev. Maa energiasüsteem koosneb energiapilansist. Kiirgusbilanss-aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Talvel on väiksem nullist, suvepäevadel suurem nullist. Otsekiirgus-mis otse tuleb. Hajuskiirgus- on hajunud kiirgus. Kogukiirgus-otse+hajuskiirgus. Peegeldunud kiirgus-tagasipeegeldunud(jää, lumi, vesi). Neeldunud kiirgus- neeldunud kiirgus. Energiaallikad- päikeseenerga-99,9%(eksogerne), maa sisesoojus(endogerne), grafitatsioonienergia. Päikeseenergia-valgus ja soojus. Organism-keeniline energa. Patarei-keeniline energia. Tuul-kineetiline. Pingutatud vibu-potensiaalne. Tule leek- soojus/valgusenergia. LITOSFÄÄR - maa siseehitus. Settekivimid- purdkivimid (liiva, savi) orgaanilised( lubja, põlev) keemilised ( kips). Setted->settekivimid->moondekivim(marmor)...
Jõulud meil ja mujal Jõulud Austraalias on tavaliselt väga palavad. Ei ole haruldane, kui jõululaupäeval on sooja ligi 30 kraadi. Traditsiooniline jõulueine sisaldab kalkunit singiga ja sealiha, samuti hakkliha pirukad.. Magustoiduks on ploomipuding, kuhu on peidetud pisike kullatükk, mis toob leidjale õnne. Erinevalt Eestist peetakse jõululõuna tavaliselt keskpäeval rannas või minnakse koos perega piknikule. Tuppa tuuakse Jõulupõõsas,mis on pisike punaste õitega taim. Jõuluvana aga saabub surfilauaga. Hiinas tähistavad jõule ainult kristlased. Nad kaunistavad puid erinevate värviliste kujukeste ja laternatega ning lilledega. Neil on kombeks riputada üles musliin, mille Vana Jõulumees peaks täitma kingituste ja maiustustega. Aga mittekristlastel on kombeks korraldada Kevade Festivali, kus tänatakse esivanemaid. Indias kaunistatakse kuuskede asemel hoopiski banaani- või mangop...
TOOMAPÄEV Referaat Tallinn 2011 SISUKORD 1. SISU, MÕTE......................................................................................................... 3 2. KOMBED ............................................................................................................. 3 3. USKUMUSED, ÜTLUSED.................................................................................. 2 4. TOIDUD................................................................................................................ 3 5. KASUTATUD MATERJAL................................................................................. 9 2 1. SISU, MÕTE Toomapäev, 21.detsember, on apostel Tooma surmapäev. Toomas sündis arvatavasti Galileas. Kristuse jüngrina oli ta valmis koos Kristusega surma minema, ent ta ei uskunud üle...
Teema Päikesesüsteemi kokkuvõtteks. 1. Milliste uurimismeetodite abil füüsikat uuritakse?- Teoreetilised ja eksperimentaalsed. 2. Mis on füüsikaline suurus? - Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ja mis võimaldab inimesel objekti tähise ning mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada. Füüsikalised suurused on näiteks skalaarsed suurused, vektorsuurused või üldiselt tensorsuurused. 3. Mida tähendab geotsentriline maailmasüsteem? - Geotsentriline maailmasüsteem on maailmasüsteem (universumi mudel), mis paigutab Maa universumi keskpunkti. 4. Kes ja mis aastal pakkus välja teooria heliotsentrilisest maailmasüsteemist ja mida see tähendab?- Heliotsentriline maailmasüsteem ehk heliotsentriline mudel on maailmasüsteem ehk universumi mudel, mille kohaselt Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber maailma keskmes asuva Päikese. Mikolaj Kopernik pakkus selle välja. ...
Muinasaeg e. esiaeg-arheoloogilistel väljakaevamistel põhinev info(sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum mis iseloomustab teatud piirkonna teatud ajalooperioodi arheoloogilisi väljakaevamisi). Ajalooline aeg- kirjalikel allikatel põhinev info. Meseoliitikum(keskmine kiviaeg)- 11 000 a. vanune. !957 a. avastati Pulli asula.- vanim teadaolev asulakoht Eestis. Hiljem on leitud veel Kunda Lammasmägi. Kunda kultuur levis Läänemere iadaranniku maadest Leedu lõunaosani. Asulad- küttide ja kalastajate kultuur. Eestis elas 1500 inimest, asulad veekogude ääres(kala püüdmine, loomade joogikohad, liikumisvõimalused). Elati 15-30 liikmelistes kogukondades. Eluviis oli rändlev(vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele). Tööriistad- valmistati kivist, puust, luust, sarvedest. Parim materjal oli tulekivi, kivikirveid oli vähe. Luudest ja sarvedest valmistati ahinguid, harpuune, odaotsi ja pistodasid. Eluviis- Kalastamine(kalatõkked-püünised, võr...
Mehaanika Mehaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine: v=const. Ühtlaselt muutuv liikumine: a=const. Algkiirust omava keha kiirus: v=v + at Teepikkus: s=v t + at²/2 Keskmine kiirus: v =v + at/2 Seos teepikkuse ja kiiruse vahel: s=(v²-v ²)/2a Vaba langemine algkiiruseta: h=gt²/2 ; algkiirusega: h=v t - gt²/2 Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Nihe ehk nihkevektor: suunatud sirglõik, mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Hetkkiirus näitab kiirust antud ajahetkel. Vektoriaalne suurus. v=s/t Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Vektoriaalne suurus. Tähis a. a=(v-v )/t (s nihe, l teepikkus, v kiirus, t aeg, vk. keskmine kiirus, a kiirendus, v lõppkiirus, v0 algkiirus) Perioodiline liikumine Ühtlane Ringliikumine on liikumine ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkuse...
KRISTLUS 1-4 sajand II maailmareligioon mis sai alguse aastast 0 . Jeesus jumala poeg kes on sündinud 0.aastal. kristus on ajalooline isike kes on tegelikult sündinud 4.aastat eKr. Kristlus e. ristiusk on levinuim usk maailmas euroopas, domineeriv endisel jugoslaavia alal, põhja-ja lõuna- ameerikas , austraalias venemaal. Ristiusk jaguneb 3 põhisuunaks: 1) Katoliiklus lõuna euroopa maad, ladina ameerika , poola,leedu 2) õigeusk kreeka, slaavlased , venemaa, tsehhi , jugoslaavia jne. 3) protestantism- sai alguse 1517.a. saksamaal. Jaguned:luterlus(põhjamaad),kalvinism(Sveits, holland, sotimaa), anglikanism (inglismaa) 1054.a. toimus kirikulõhe ning ristiusk lähenes Rooma katoliku ja kreekakatolikuks kirikuks(õigeusk) * kristlus on monoteistlik religioon, mis on välja kasvanud judaismist. Jeesus kristuse õpetud o...
Muinasusundi kajastused tänapäeva eestlaste elus Esiaeg ehk muinasaeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik. Eestis loeb enamik uurijaid muinasaja lõpuks 13. sajandi algust, mil Põhjala ristisõjad Eestisse jõudsid. Muinasajal omas usund inimese elus märkimisväärselt tähtsat rolli. Eesti hõimude ristiusustamise eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle üks olulisim osa oli esivanematekultus. Elust lahkunuid austati ja teatud juhul ka kardeti, igal juhul püüti pälvida nende heakskiitu. Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiiteks, mis olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste toimetamise paigad. Esivanematele hiide toiduohvri viimise viimane kajastus võib olla setude komme kirikupüh...
TARTU MART REINIKU GÜMNAASIUM JÕULUD Referaat Tartu 2008 SISUKORD Mis on jõulupüha? lk 3 Pühade ajalugu Jõulud välismaal Jõulud Austraalias Jõulud Ameerikas Jõulud Inglismaal lk 4 Eestlaste jõulud Tähendus lk 5 Kombestik Jõulutoidud lk 6 Maagilised toimingud Meelelahutus Uusaastakombestik lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8 2 Mis on jõulupüha? Jõulud on 21.-27. detsembril tähistatav püha. Ühtede jaoks on see talvine pööripäev, teiste ...
Muistne Peruu & inkade riik. Kaks piirkonda: Mehhiko & Peruu, Equador, osa Kolumbiat ja osa Boliiviat. Inkade riigi eksisteerimise aeg oli 15 saj. (vb 13 saj algusest, kokku max 300 a). Tglt Peru tsivilisatsiooni vanus u 1500 eKr. Sellest on alguse saanud sellised kultuurid nagu cotosh ja charir. Alustame sündmustest, mis said alguse 10. sajandil. Hõimud jõudsin andidesse ja moodustasid seal linnriike. Ketsuad indiaanlased. Cuzco (ind k ,,naba") linnriik. Saavutas juhtiva positsiooni. Hakati kutsuma maailma nabaks. Linna enda nimi tähendab nelja ilmakaart Tahuantinsuyu. Selle riigi aristrokraatiat nimetati inkadeks. Muide inkad pole rahvas, etnos, nad on ühiskonnakihi nimetus. See nimetus muutus ajapikku valitseva klassi üldnimeks. 1438. a kohtus tookordne inkade kuningas mägirahvaga chankadega ja saavutas otsustava võidu. Sellega haaras kun enda alla peruu alad ja nii tekkis u kolmveerand saj jook...
LÄTI MAATUNDMINE 1201 Riia asutamine piiskop Alberti poolt 1236 Saule lahing (22.sept); Semaisid ja semgalid Mõõgavendade ordu vastu 1873 esimene üldlaulupidu, ,,Jumal, õnnista Lätit" esmaesitus (Läti hümn, lauldi siis tavalise lauluna) 18.11.1918 Läti Vabariigi väljakuulutamine 11.11.1919 sõda Bermondi sõjaväe vastu 4.05.1990 iseseisvuse kuulutamine 21.08.1991 taasiseseisvumine 1) ÜLDINE PINDALA 64 589 km2 PIIR 1862 km NAABRID Eesti, Venemaa, Valgevene, Leedu LÄTI · Asutati 18.nov 1918 VABARIIK · Kuulutati iseseisvus 4.mai 1990 · Taastati iseseisvus 21.aug 1991 OKUPATSIOON · NL ID o 1940 1941 o 1945 1991 · Saksamaa o 1941 - 1945 LIIKMESTAAT · ÜRO 1991 USED · NATO 2004 · EL 2004 PEALINN · Riia · Elanikke...
KULTUURILUGU ROMAANI STIIL (11.-12.saj.) · Tunnusmärk: ümarkaar · Näiteks: Valjala kiriku portaal GOOTI STIIL (12.-15.saj.) · Tunnusmärk: teravkaar · Näiteks: Muhu Pöide Karja kirikud 13.saj.ehitatud Kaarma Kihelkonna Oleviste kirik Niguliste kirik Raekoda u 1400 · Peale kirikute ehitati ka kindluseid ja linnuseid (nt. Saksa Ordu, Narva, Rakvere, Kuressaare, Viljandi ordulinnused) · Tallinna on üks paremini kindlustatud linnu põhjamaades · Tln-s on üle 30 torni Rae Apteek- 15. Saj. RENESSANSS (Eur. 14.-15.saj; Eestis 16.saj.) · Tunnusmärk: *voluudid katuse nurkades * horisontaaljaotus · Näiteks: Mustpeade Maja BAROKK (Eur. 17.saj; Eestis 18.saj.) · Tunnusmärk: *Rikkalik, ülekuhjatud- roosa *Pargid losside ümber *Ülirikkalikud kaunistused · Näiteks: ...
Maateadus Geoid- maakuju määravaks pinnaks loetakse. Peegeldab täpselt määratlevate füüsikaliste jõudude tasakaalu. Geoidi kuju määramiseks tuleb palju punkte mõõdistada, et otsitavat pinda interpoleerida Kvaasigeoid- lähend, mis tasastel aladel ei erine tegelikust geoididt üle 4 cm( mägedes 2m) Referentsellipsoid- keerukas geoid asendatakse maaelipsoidiga MAA PÖÖRLEB ÜMBER OMA TELJE JA TIIRLEB ÜMBER PÄIKESE Coriolis'e jõud- mingi keha mis liigub horisontaalselt, kaldub liikumissuunast horisondiga joone suhtes paremale( põhjapoolkeral) ja vasakule( lõunapoolkeral) PÕHJANAEL ASUB MAA PÖÖRLEMISTELJE PIKENDUSEL Suvine pööripäev- 21/22 juuni põhjapoolkera kallutadud päikese suunas Talvine pööripäev-21/22 dets lõunapoolkera kallutatud päikese poole Kevadine pöörip(20/21.märts) ja sügisesel pöörip(22/23 sept) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega. Põhja kui lõunapoolkera saavad sama palju päikese...
Toomapäev Toomapäev on eesti rahvakalendris ning laiemalt läänekiriku traditsioonidest mõjutatud piirkondades 21. detsember. Eesti rahvakalendris märgib toomapäev jõuluaja algust. Toomapäeval on Eestis olnud kombeks jõulueelne suurpuhastus ja jõuluroogade tarbeks sea tapmine. Lisaks on toomapäev märkinud viimast tähtpäeva aasta jooksul laenatud asjade tagastamiseks või muude aasta jooksul üles jäänud kohustuste täitmiseks. Kuigi päev on nime saanud apostel Tooma järgi, võivad päevaga seotud kombed eesti rahvakalendris olla ristiusueelsed ja seotud pigem tihti toomapäeva lähedale jääva talvise pööripäevaga. TOOMAPÄEV (21. DETSEMBER) EESTI RAHVAKALENDER Koostanud Mall Hiiemäe Toomapäeva uskumuste ja kombestiku omapära määrab päikesekalendri aastalõpp, siia kuuluvad kujutelmad kõige pimedamast ajast ja pöördest valguse suunas, liikvel olevatest kurjad...
,,Hirmude Küüsis" Annika Väljataga 8a Tartu Mart Reiniku Kool 2013 Katkend raamatust: ,,Kui pimedus hiilides valguse sööb, ära tee piuksugi Kahjaööl. Kohe on käes talve mustim tund, neeljad piduroaks valmistund. Keegi ei näe, kuidas elu see viib, su keha on siin, aga su hing ..." Raamat nimega ,,Neelatud" on välja antud aastal 2008 Simon Holti poolt (tõlgitud eesti keelde aastal 2009). Raamatu on kirjanik pühendanud Caryle, Cathyle, Conniele ja Alvinale. Oma kirjanikuteed alustas ta keskkoolis õudusjuttude ajakirjas. Koopiamasina ülekuumenemise tõttu jäi ta ka mitmeid kordi peale tunde, aga see ei morjendanud teda ning ta otsustas ikkagi edasi kirjutada. Peale kooli lõpetamist töötas ta käekottide müüjana ning hotellis öövalveportjeena,...
Eesti rahvus- ja vähemusrahvuste kultuurid Raamat: „Vana eesti rahva elu“ • Rahvuskultuur on ühele rahvusele omane kultuur, mis tavaliselt on seotud ühe keele ja ajaloolise paiknemise alaga. • Kultuuri kasutati esimest korda Marcus Portio Cato(234-149 eKr) • Kultuurile ei ole võimalik anda ühesugust definitsiooni, kuna neid on tänapäeval 400 kanti. (250 oli kunagi). • Laias laastus „ mis on kultuur“- kõik mis on inimesega seotud, rajatud inimese loovusel ja mis ei sünni vahetult looduses ise. • Kultuur tuleneb ladinakeelsest sõnast kultuura, mis on käitumine, austamine aga samas ka tegusõnad kasvatama, hooldama. • Kultuur on inimühiskonda iseloomustav inimtegevus, mis hõlmab selliseid valdkondki nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus ja institutsioonid. • Kultuur on i...
Riigis kasututatav keel Rootsi riigikeel on Rootsi keel. Rootsi keelt on üpriski lihtne selgeks õppida. See koosneb saksa keele sõnavarast, mis on kohandatud inglise keele gammatikaga ja hääldatud laulva intonatsiooniga. Keelel on suhteliselt väike aktiivne sõnavara, millega on seletatav Rootsalaste sõnakehvus ja nende kalduvus sõnu korrata. Rootsi sümbolid Lipp Rootsi lipp on Rootsi kuningriigi lipp. Lipul on sinisel taustal kollane Skandinaavia rist, mille püstriip on lipuvarda poolel. Lipp on inspireeritud Taani lipust. Arvatakse, et värvid pärinevad Rootsi vapi värvidest. Lipupäevadel heistakakse Rootsi lipp kõigile avalikele lipuvarrastele ja avalikele hoonetele. Eraisikutel on lipu heiskamine küll väga soovitatav, kuid selle tegematajätmine pole karistatav. Rootsi lipp Vapp Rootsi vapp on Rootsi kuningriigi vapp....
Tänapäeva Jõulud! Oli õhtu ja sõime perega õhtust, vanaema magas ja ema ütles: ,,mine magama!". Ma läksin kuid unes tuli jõuluvana minu juurde ja ütles: ,,Mine küsi vanaema käest millised on tänapäeva jõulud ja tule räägi siis mulle ka ,mul oleks vaja teada kas vanaaja kombeid ikka austatakse. Ma ärkasin üles ja läksin vanaema juurde ja äratasin ta vaikselt üles. Vanaema tõusis püsti ja küsis: ,,Kas mingi mure on?" . Ma vastasin ,,Ei vanaema ma tahan teada tänapäeva jõuludest millised need välja näevad ja kuidas neid tänapäeval peetakse?" .Vanaema tõusis püsti ja hakkas rääkima ,,Tänapäevaks on inimesed unustanud väga palju vanu jõuludega seotud traditsioone. Tähtsuse alla seatakse hoopis teistsugused asjad. Pigem tähtsustatakse materiaalseid asju, mitte kauneid kombeid, millele rõhuti varasemal ajal. Mida siis tänapäeva inimeste jaoks jõulud üldse tähendavad? Enamasti tähendab see seda, et kiirete töögraafi...
1. Kiviaja periodiseering I paleoliitikum- II mesoliitikum - kestis Eestis umbes 5 aastatuhandeni e.kr III neoliitikum-algas umbes 5000 a. tagasi e.kr ja oli kiviaja viimane etapp. Neoliitikumi tähtsamaks tunnuseks on esimese tehismaterjali, põletatud savi ilmumine. 2. Eesti alal vanimad asukad (asulapaigad, tööriistad, tegevusalad, elamu, elanike päritolu) Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on umbes 11 000 aasta vanused. Kaua peeti kõige vanemaks Sindi lähedalt Pulli talu juurest avastatud asulakohta, mida talu ja küla järgi nimetatakse Pulli asulaks. 2001. aastal samast piirkonnast, Reiu jõe suudmest leitud asulakoht võib aga olla mõnevõrra vanemgi olla. Mõlemad nad kuuluvad nn. kunda kultuuri rahvale. See kultuur ja rahvas on oma nime saanud ühe varem asustatud asulakoha järgi kunda lähedal Lammasmäel. Tööriistad valmistasid kundalased kivist, luust, sarvest ja ka puust näiteks ühepuupaate ehk ruhesid. Elatusid kalapüügist ja jahi...
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost Kaasaegne inimene Homo sap...
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost · Kaasaegne inimene Homo sapi...
I Üldosa 1. Üldise maateaduse objekt, aine ja ülesanded. Üldmaateadus uurib Maa kui terviku ehituse, koostise, arenemise ja geograafilise liigestuse üldisi seaduspärasusi. 2. Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Loodusgeograafia tegeleb looduse uurimisega. See teadus jaguneb omakorda terveks reaks teadusharudeks (geomorfoloogia, hüdroloogia, biogeograafia jne.). Ühiskonnageograafia tegeleb ühiskonnateaduste hulka kuuluvate geograafiliste probleemide uurimisega. Siia kuuluvad sellised geograafia haruteadused nagu rahvastikugeograafia, poliitiline geograafia, kultuurigeograafia jne. Üleminekuteaduste geograafia asub loodus- ja ühiskonnateaduste piiril ning hõlmab eriteadusi nagu meditsiinigeograafia, looduskasutuse geograafia jne. Üldmaateadus on geograafilise hariduse peamine õppeaine, loodusgeograafiliste teaduste alus. Üldmaateadus uurib Maa kui terv...
Laagri Kool Anders Celsius Referaat Koostaja: Rene Kriisa Juhendaja: Ly Reiman Laagri, 12.10.2011. Sisukord 2: Sisukord 3: Sissejuhatus 4: Elulugu 5: Tegevused Uppsalas 6-7: Ringreisid ja ekspeditsioonid 8-10: Olulisemad tööd ja saavutused 11: Kokkuvõte 12: Kasutatud kirjandus ja allikad Sissejuhatus Selles referaadis tuleb teemaks Anders Celsius, Rootsi füüsik ja astronoom Uppsalast. Juttu tuleb Celsiuse mõnedest retkedest ja ekspeditsioonidest, tema avastustest ja leiutistest ning elust. 'Eluloo' peatükis tuleb juttu A. Celsiuse elust ja haridusteest. Peatükis 'Tegevused Upssalas' on kirjas Celsiuse tegevused kodulinnas Uppsalas, näiteks observatooriumi ehi...
Soome maa ja ajalugu 1.Soome asend. * Põhja-Euroopas, Rootsi ja Venemaa vahel. *Lõunast piiravad teda Soome laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht. *337 000 km. (sellest vett 31560 km² ja maad 305470 km². Rannajoon 1,126 km) *12 lääni, neist suurim on 1.1 mln. elanikuga Uusimaa lään, pindalalt suurim on Lappi * Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha. *Pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks * suurim ulatus põhjast lõunasse on 1160 km, idast läände 540 km *Pinnaehituse põhijooned tulenevad tema asendist ( paikneb Fennoskandi kilbil ) ja kvaternaarsest jäätumisest *Kõige saarerikkam meri on Saaristomeri. Soome Vabariigi kõrgeim punkt- Halti tipp(1 328m) asub Enontekiö loodeosas. *Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu kuid neil on laialdane autonoomia 2.Pinnavormid, siseveed. Mered. Loodus. *Tuhande järve maana: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²) ja 179 584 saart *Madal riik,maapin...
Noortekirjandus Mis see on? Ellen Aunin 2013 Noortekirjandus Noortele suunatud easpetsiifiline (ilu)kirjandus: • murdeealiste (12-16 a) kirjandus -> “teismeliste kirjandus”, • noorukite kirjandus (16-18(21) a) -> “noorte täiskasvanute kirjandus”; all-ages-literature • noorkirjandus -> noorelt autorilt noorte elust noorele lugejale Põhiliigiks on proosa, kuid on ka noortenäidendeid ja –lüürikat Noortekirjandus Miks on vaja noortekirjandust: • valmistada noori ette täiskasvanueluks, anda võimalikke juhiseid ja käitumismalle keeruliste olukordadega • toimetulekuks (nt probleemraamatud -> ennetus/hoiatus & teraapia); • pakkuda easpetsiifilist meelelahutust (nt noorte fantaasiakirjandus) • kirjandus, mille aineseks on noore inimese elu Noortekirjandus •Probleemraamatud Probleemraamatud • sõltuvusprobleeme käsitlevad teosed • vaimne ja füüsi...
Meteoroloogia Sissejuhatus Hetke seisuga on Eestis 99 vaatlusjaama seal-hulgas 23 meteoroloogilist automaatjaama. Meteoroloogia - on teadus, mis uurib atmosfääris toimuvaid protsesse. Atmosfäär on Maad ümbritseb gaasikiht. Ilm atmosfääri seisund maapinna lähedal ja ka kõrgemates kihtides. Kliima on antud kohale iseloomulik paljuaastane ilmade reziim, mis on tingitud päikesekiirguse muundumisest maapinna tegevkihis ning sellega seotud atmosfääri ja ookeanide tsirkulatsioonist. Ilmaennustusi tellivad põllumajanduse, energeetika, transpordi, tursimi, ehituse ja sõjandusega seotud firmad/isikud. Meteoroologia on seotud tugevasti füüsikaga (soojusõpetus, elektromagnetlained, aine ehitus), geofüüsikaga, merefüüsikaga, okeanoloogia ja hüdroloogiaga. Uurimismeetoditeks on : vaatlus-eksperiment, modelleerimine, statistiline analüüs, füüsikalis- matemaatiline analüüs, kaartide kasutamine (sünoptiliste ja klimatoloogiliste). Atmosfäär...
EESTI MUINASAEG 1. KIVIAEG Eesti esimesed asukad *Esimesed inimsasustuse jäljed Eestis, mille vanuseks veel hiljuti hinnati ümmarguselt 9500 a, on siiski vanemad, u 11 000 a vanused. *Kaua peeti kõige vanemaks Sindi lähedalt Pulli tali juuurest avastatud asuahkohta, mida talu ja küla järgi nim Pulli asulaks. 2001a.samast piirkonnast, Reiu jõe suudmest leitud asulakoht aga võib mõnevõrra vanemgi olla. Mõlemad kuulusid nn Kunda kultuuri rahvale. Arheoloogid nimetavad seda aega keskmiseks kiviajaks e MESOLIITIKUMIKS. Eestis kestis see ja ühtlasi Kunda kultuur 5.aastatuhandeni eKr. Kundalased valmistasid tööriistad kivist, lust ja sarvest, aga ka puust nt üepuupaate e ruhesid. Koduloomadest tundsid nad koera, elatusid jahist ja kalapüügist. Peamiseks lihaloomaks oli põder, kellelt saadi ka nahka kehakatteks ning luud ja sarve tööriistade valmistamiseks. Palju kütiti ka kobrast. ,mereäärsetes piirkondades ka hüljest...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
