Annika Luikjärv Põlemine Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 1. Põlemine...........................................................................................................................................3 2. Põhimõisted......................................................................................................................................4 3. Põlemisprotsess................................................................................................................................6 4. Tahkete ainete, vedelike ja gaaside põlmine.....................................................................................7 5. Tulekahjude tekkepõhjused.............................
Alkaanid Tekkeviisid: Alkeenide hüdrogeenimine Alkadieenide hüdrogeenimine Alküünide hüdrogeenimine Tsükloalkaanide hüdrogeenimine detsükliseerimisel Kõrgemate süsivesinike lagunemine Alkoholide retutseerimine vesinikuga Aldehüüdi katalüütiline redutseerimine Keemilised omadused: Täielik oksüdatsioon Oksüdatsioon alkoholi tekkega Oksüdatsioon adlehüüdi tekkega Täielik lagunemine Dehüdrogeenimine Dehüdrogeenimine (tsükli teke) Asendusreaktsioon halogeeniga (järkudes) Kõrgemate alkaanide lagunemine madalamateks Isomerisatsioon Alkeenid Tekkeviisid: Alkaanide hüdrogeenimine Tsükloalkaanide detsükliseerimine Alküünide hüdrogeenimine Alkadieenide hüdrogeenimine Alkoholide dehüdraatimine Kõrgemate süsivesinike lagunemine Keemilised omadused: Täielik põlemine Mittetäielik põlemine Täielik lagunemine Lagunemine madalama...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Tene Must MT13-PE PÕLEMINE, PLAHVATUS, TULEKAITSEVAHENDID- JA SÜSTEEMID Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tene Must Põlemine, plahvatus, tulekaitsevahendid- ja süsteemid Tallinn 2013 2 Tene Must Põlemine, plahvatus, tulekaitsevahendid- ja süsteemid SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................................3 SISSEJUHATUS ...........................................................................
Kontrolltöö nr 2. Materjaliõpetus Looduslikud kiud Puuvill-tähtsaim rõivaste toormaterjal ja seda põhjusega: ta imab väga palju niiskust.Seetõttu on ta ideaalne rõivaste jaoks, mida kantakse otse ihul. Puuvillakiud laseb hästi õhku läbi, mõjub temperatuuri tasakaalustavalt ja takistab seeläbi ülekuumenemist. Ta on hästi vastupidav ja ei rebene kergesti. Puuvillased rõivad on pehmed.Sarnaselt teiste tsellulooskiududega on puuvilla puuduseks kalduvus kortsuda. Venivus: 3-7% . Tugevus:18-52 cN/tex. Hügroskoopsus: 8-9%.Temperatuuride mõju: pestakse 95ºC juures , triigitakse 220ºC juures. Põlemine: Põleb kiiresti nagu paber,ereda leegiga,põlemisjäägiks on kerge hallikas tuhk. Puuvilla keemilised koostisosad:1)Tselluloos: 91.00% 2)Vesi: 7.85% 3)Protoplasma, pektiin: 0.55% 4)Vaha, rasva asendaja: 0.40% 5)Mineraal soolad: 0.20%. Lina- on kudaine, mida saadakse üheaastase rohttaime-linavarre n...
Tekstiilkiudude põlemine. Põletuskatse on vana võte, mida kasutati ammu enne tehis- ja sünteeskiudude kasutuselevõttu. Põlemiskatse abil on võimalik eristada looduslikke kiude teineteisest ja sünteeskiududest. Üldreeglina põlevad kõik tsellulooskiud hästi, nad põlevad ja /või hõõguvad edasi ka väljaspool leeki, põlemisjääk on hajuv hall tuhk (põleb nagu paber). Valkkiud põlevad halvasti, tekitades kõrbenud karvade lõhna, väljaspool leeki nad kustuvad. Atsetaatsiid ja sünteeskiud põlevad võrdlemisi hästi. Enamasti nad sulavad leegis, lõnga otsa tekib sulanud kuulike. Valmistekstiiltoodete puhul tuleb arvestada, et tootele lisatud värv-ja viimistlusained võivad mõjutada põlemise iseloomu, tekkivat lõhna ja põlemisjääke. TEKSTIILKIUDUDE PÕLEMINE KIURÜHM SÜTTIVUS PÕLEMINE LÕHN JÄÄK Looduslikud Põleb kiiresti tsellulooskiud suur...
HAPNIKU TÄHTSUS: HINGAMINE,PÕLEMINE JA KÕDUNEMINE HINGAMINE Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga. molekulaartasandil toimuvat hingamist nimetatakse ka rakuhingamiseks. molekulaarne hapnik jõuab organismi rakkude mitokondreisse ja seejärel biokeemilistes oksüdatsiooniprotsessides vabanev CO2 (käsikäes teiste ainetega) väljutatakse organismist. Hingamine on üks vähestest kehalistest funktsioonidest, mida on võimalik teatud piirides tahtega mõjutada PÕLEMINE Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused. namasti on põlemisel tegemist sellise oksüdatsioonireaktsiooniga, milles toimub kiire ühinemine atmosfääri õhuhapnikuga. namasti on põlemisel tegemist sellise oksüdatsioonireaktsiooniga, milles toimub kiir...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Reio Mäesalu 011PK Põlemine , põlevaine loetelu , plahvatus ja esmaabi põletuste korral Referaat Juhendaja: Heiki Eskusson Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus...................................................................3 1. Põlemine....................................................................4 1.1 Põlemisprotsess...........................................................4 1.1.1 Tulekahju...............................................................5 1.1.2 Tulekahjude tekkepõhjused...........................................5 1.1.3 Tulekahju võimalikud tekke põhjus...
Põlemine-keemiline reaktsioon,milles eraldub soojust ja valgust. Täielik põlemine-Palju O2 ja tekib CO2 (C+O2>CO2,üks süsiniku molekul ühineb ühe hapniku molekuliga,takib üks süsihappegaasi mmolekul) Mittetäielik põlemine- Vähe O2 ,tekib CO.(2CO+O2>2CO ,kaks süsiniku molekuli ühinevad ühe hapniku molekuliga.Tekib kaks vingugaasi molekuli) Keemilise sideme energia-energia mis eraldub või kulub keemilise sideme tekkel või lõhenemise Kütteväärtus-Soojushulk mis vabaneb 1kg kütuse täielikul põlemisel. Fotosüntees-Keemiline reaktsioon rohelistes taimedes,mille käigus kasutatakse päikeseenergiat süsihappegaasi ja vee muutmiseks glükoosiks ja hapnikuks. 6 CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6 O2 süsihappegaas + vesi + glükoos + hapnik + vesi Tuumareaktsioon-Tuumareaktsioon on tuumade ühinemine, ümber korraldumine või lagunemine. Tavaliselt toimub tuumareaktsioon aatomituumade põrkumisel teiste tuumade või elementaarosakestega.Radioaktiivsus- kiirgatakse v...
Laura-Ly Lotamõis TEHISKIUD LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Esitamiskuupäev:…………….. Allkiri:……………... Tallinn 2014 Viskoos (VI, CV) Omadused Viskoos on regenereeritud tsellulooskiud, mis saadakse viskoosmenetlusel. Viskoos on kollakas ja valge, väheelastne, väikse hõõrdekindlusega, suure soojusjuhtivusvõimega ja väga hügroskoopne. Põledes käitub viskoos sarnaselt puuvillaga, ehk kergestisüttiv, põleb kiiresti ja suure leegiga ning põleb leegist eemaldades edasi. Märgudes muutub nõrgemaks, kuid kuivamisel tugevus taastub.1 1. Kangas 2. Kangas Põlemine 1. Kangas Süttis juba leegi kõrval, mitte sees, seega on kergestisüttiv. Põles kiiresti ja leegiga ning järele jäi veidi tahma. 1 Kättesaadav: ht...
1.PÕLEMINE Põlemiseks nimetatakse põlevaine ja hapniku ühinemise keemilist reaktsiooni, mille tulemusel eraldub soojus ja valgus. Põlemiseks vajalik hapnik saadakse harilikult õhust. Õhk koosneb mitmest gaasist: lämmastikku on 78%, hapnikku 21% ja muid gaase 1%. Kuna põlemiseks tarvitatakse hapnikku, siis hakkab kinnises ruumis põlemise korral hapniku hulk vähenema. Enamike ainete põlemine lakkab, kui hapniku hulk õhus langeb alla 14%. See tähendab, et kui ruumi ei tule lahtise akna või ukse kaudu õhku juurde, siis mingil ajal lõppeb toa õhus põlemist võimaldav hapnik otsa ning tuli hakkab vaikselt kustuma. Hapnik ise kuskile ära ei kao, vaid põlemise käigus muundub erinevateks põlemisgaasideks. Põlemine saab toimuda vaid kindlatel tingimustel. Selleks peavad olema põlev materjal (näiteks puit, paber, bensiin jne), hapnik (see on õhus olemas) ja süüteallikas (tikk, säde jne). ...
Soojusnähtused tulekahjus Põlemine toimuda vaid teatud tingimuste olemasolul. Hapniku olemasolu meid ümbritsevas keskkonnas on loomulik, mistõttu üks tingimus on täidetud peaaegu kõikjal. Samuti ei tule ei looduslikus ega ka tehislikus keskkonnas puudust põlevast materjalist. Niisiis otsustab igasuguse põlemise tekke peamiselt süüteallika olemasolu. On loodud spetsiaalsed süütevahendid tikud, tulemasinad jne, kuid lisaks nendele on süttimiseks olemas veel mitmed muud võimalused elekter, hõõrdumisel tekkivad sädemed, klaasikillud päikese käes jne. Sageli ei mõista me tulekahju ohtlikkust, sest puudub ettekujutus selle kohta, kui kiiresti tulekahju areneb. Alati tuleb meeles pidada, et põlemine võib alguse saada igal ajal, sest meid ümbritseb väga palju erinevaid materjale, mis on tulekartlikud puud ja puidust esemed, paber, bensiin, õlid, igasugused kemikaalid, paljud plastmassid jne. Nende süttimise võib p...
SISEPÕLEMISMOOTORI PÕHIPARAMEETRID Kompressiooni ehk surveaste rc: Vd Vc rc , kus (1.1) Vc Vd- silindri töömaht; Vc- põlemiskambri maht Keskmine kolvi kiirus Sp : Ln S p 2 LN , kus (1.2) 30 N- väntvõlli pöörete arv p/s; n- väntvõlli pöörete arv p/min. L- kolvikäik. Keskmine kolvi kiirus osutub sageli sobilikumaks parameetriks kui väntvõlli pöörle- miskiirus, kuna gaasi voolamiskiirus sisselasketraktis ja silindris on mastaabis keskmise kolvi kiirusega. Mootori efektiivvõimsus P: P= 2NT, kus (1.3) T- mootori poolt arendatav pöördemoment...
Kütused ja põlemisteooria 1. Kütuse mõiste, kütuste teke, kütuste varud, kütuste kasutamine eestis. · Kütus on energeetilises mõistes aine, mille põlemisel, keemilisel ühenemisel hapendajaga, milleks on tavaliselt hapnik, eraldub suurel hulgal soojust, mis on kasutatav energiaallikana. · On levinud arvamus, et kõikide fossiilsete kütuste lähtematerjaliks on orgaaniline aine taimedest ja mikroorganismidest, mis elasid maal 0,5-500 miljonit aastat tagasi. · Söevarusid on hinnatud umbes 1000 miljardile tonnile, kolmandik varusid on USA-s, venemaal, hiinas, austraalias, indias ja saksamaal. Praeguse tarbimise juures jätkuks sütt 450 aastaks. Nafta varusid on hinnatud 146 miljardile tonnile. Viimastel aastatel on avastatud uusi leiukohti. Kolmandik varudest on Lähis-Idas, Põhja- ja Lõuna Ameerikas, Okeaanias, Euroopas, Aasias ja Aafrikas. Gaasivarusid on hinnatud umbes 150 triljonile ...
Kõigi elementide kohta üldiselt. 1. Ainete keemilised omadused (reaktsioonivõrrandid). Raskemad ja uuemad reaktsioonivõrrandid: ammooniumsool+leelis, ammooniumsoola lagunemine ja saamine, nitraadi lagunemine, ammoniaak+hapnik, metall + lämmastikhape, alus + hape = vesiniksool + vesi, ränidioksiid + leelis, silikaat + hape, silikaat+sool. 2. Ainete nimetamine, valemite kirjutamine, aineklassi määramine (sh ammooniumsoolad, silikaadid ja vesiniksoolad). 3. Elementide o-a (min, max) ja redoksomadused. Näide: Määra elemendi o-a ühendis. Kas selle aine koostises käitub element a)oksüdeerijana, b)redutseerijana, c)nii oksüdeerija kui ka redutseerijana? mittemetallidel Min o-a rühma nr 8 (alati negatiivne arv) REDUTSEERIJA Max o-a rühma nr OKSÜDEERIJA Kui on vahepealne o-a, siison nii oksüdeerija kui ka redutseerija. 4. Aine lahustumine vees, vesilahuse pH, kasutamine väetisena. Väetisena kasutatakse ain...
Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Alkaane nimetatakse vahel ka parafiinideks. Kõige lihtsam alkaan on metaan ning metaan on looduslike gaaside peamine koostisosa. Looduslikud gaasid on näiteks maagaas, kaevandusgaas ja soogaas. Lisaks metaanile sisaldavad need gaasid ka etaani, propaani, butaani ning teisi alkaane. Füüsikalised omadused: Alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis. Metaan ja temale järgnevad alkaanid erinevad üksteisest aatomite rühma – CH2 – võrra. Metaani homoloogilise rea 4 esimest ühendit on gaasid, viiendast kuni kuueteistkümnendani vedelikud ja kõrgemad on tahked ained. Molekulmassi kasvuga homoloogilises reas suureneb alkaanide tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Alkaanid on vees peaaegu lahustumatud – nad on hüdrofoobsed ehk vett-tõrjuvad. Kee...
Ande Andekas Keemia - Alkeenid Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille üldvalemiks on CnH2n. Küllastunud ainetel on süsinikahelas kõik ühekordsed sidemed ja iseloomulikud on asendumisreaktsioonid. Küllastumata ühenditel on süsinike vahel vähemalt üks kordne side ja iseloomulikud on liitumisreaktsioonid ning nad on keemiliselt aktiivsemad. Alkeenide molekulis on süsinukuahelas üks kaksikside. Küllastumatus tähendab, et süsiniku valentsid ei ole kaetud täielikult vesinikega. Nimetuse koostamiseks lisatakse nimetusele een. Nummerdama hakatakse sealt, kus kaksikside on lähemal. Meteenid puuduvad. Füüsikalised omadused on sarnased alkaanidega. Alkeenide homogeenilises reas on esimesed 4 alkeeni gaasid, järgmised 5-17 on vedelikud ja alates 18-ndast on tahked aine...
REAKTSIOONIVÕRRANDID (LOTE I) Ainete valemite koostamisel arvesta laenguid ühendis (risti alla indeksiteks). Võrrandi tasakaalustamiseks loe aatomeid ja pane teisele poole reaktsiooninoolt kordajad, kuni mõlemale poole saab võrdne arv aatomeid. Kordaja korrutab indekseid! 1. Element + hapnik = oksiid Põlemisreaktsioon C+O2->CO2 süsiniku põlemine 4Fe+3O2->2Fe2O3 raua roostetamine Harjuta ( oksiidi valemi koostamiseks kasuta aatomi väliskihi elektronide arvu, vaadates tabelist A-rühma nr- sellest tulenes elemendi aatomi oksüdatsiooniaste ühendis) S+O2-> P+O2-> 2. Orgaanilised ained oksüdeeruvad (põlemine, hingamine) süsihappegaasiks ja veeks CH4+ 2O2->CO2+2H2O metaani ehk maagaasi põlemine C6H12O6+6O2->6CO2+6H2O hingamine, glükoosi oksüdatsioon rakkudes Harjuta C3H8+O2-> 3. Happelised oksiidid (mittemetallide oksiidid) reageerivad veega ja tekib hape. SO2, SO3 ja ...
Elu muundumiste maailmas Keemilised reaktsioonid toimuvad iga päev meie elus. Iga inimene puutub igapäevaselt kokku erinevate ainete vahel toimuvate muundumistega. Kindlasti on nii minu kui kõikidel teistel päevas toimumas erinevad reaktsioonid näiteks kütuse põlemine automootoris, raua roostetamine või kõdunemine. Keemilised protsessid omavad igapäevaelus suurt tähtsust- kui ei oleks keemilisi protsesse, ei oleks inimesi ega elu maal. Praegusel aastaajal on meil kõigil kokkupuuted erinevate puuviljadega. Puuviljades esineb looduslikke alkeene, ning alkeenid oksüdeeruvad väga kiiresti. Õuna kokkupuutumisel õhuga muutub ta pruuniks, sest toimub aeglane leegita põlemine. Põlemine on hapniku ühinemine süsinikuga. Seda juhtub kõikide puuviljade/juurviljade puhul, mis sisaldavad looduslikke alkeene. Kui ei oleks puuviljades oksüdeerumist, säiliksid puuviljad igavesti ja tänu sellele inimorganism ei suudaks neid v...
KEEMIA ALKAANID Füüsikalised omadused Metaani ja temaga sarnaste süsivesinike - alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis. Metaan ja temale järgnevad alkaanid erinevad üksteisest aatomite rühma - CH2 - võrra. Niisugust ühendite rida nimetatakse homoloogiliseks reaks. Rea üldvalem on CnH2n + 2 Metaani homoloogilise rea 4 esimest ühendit on gaasid, viiendast kuni kuueteistkümnendani vedelikud ja kõrgemad on tahked ained. Molekulmassi kasvuga homoloogilises reas suureneb alkaanide tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Alkaanid on vees peaaegu lahustumatud. Nad on hüdrofoobsed ehk vett-tõrjuvad. Homoloogilises reas muutuvad homoloogilise rea liikmete - homoloogide - füüsikalised omadused korrapäraselt. Molekulmassi suurenemisega kasvab homoloogide tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur ning agregaatolek muutub : g...
REAKTSIOONIVÕRRANDID (LOTE I) Ainete valemite koostamisel arvesta laenguid ühendis (risti alla indeksiteks). Võrrandi tasakaalustamiseks loe aatomeid ja pane teisele poole reaktsiooninoolt kordajad, kuni mõlemale poole saab võrdne arv aatomeid. Kordaja korrutab indekseid! 1. Element + hapnik = oksiid Põlemisreaktsioon C+O2->CO2 süsiniku põlemine 4Fe+3O2->2Fe2O3 raua roostetamine Harjuta ( oksiidi valemi koostamiseks kasuta aatomi väliskihi elektronide arvu, vaadates tabelist A-rühma nr- sellest tulenes elemendi aatomi oksüdatsiooniaste ühendis) S+O2-> P+O2-> 2. Orgaanilised ained oksüdeeruvad (põlemine, hingamine) süsihappegaasiks ja veeks CH4+ 2O2->CO2+2H2O metaani ehk maagaasi põlemine C6H12O6+6O2->6CO2+6H2O hingamine, glükoosi oksüdatsioon rakkudes Harjuta C3H8+O2-> 3. Happelised oksiidid (mittemetallide oksiidid) reageerivad veega ja tekib hape. SO2, SO3 ja ...
Otepää Gümnaasium Kristjan Marcus Sulaoja 8.b klass VASE, RAUA JA ALUMIINIUMI KASUTAMINE IGAPÄEVAELUS Loovtöö Juhendaja: Mariana Naaber Otepää 2016 SISUKORD ....................................................................................................................... 3 Sissejuhatus................................................................................................... 4 1.Ülevaade kirjandusest.................................................................................5 1.1.Vask........................................................................................
Laura-Ly Lotamõis LOODUSLIKUD KIUD LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Esitamiskuupäev:…………….. Allkiri:……………... Tallinn 2014 Puuvill (CO) Omadused Looduslikult valge/kreemikas, hästi niiskust imav, märgudes tugevneb, väikse elastsusega, halb soojusjuht, kortsub kergesti, nahasõbralik.1 Puuvill kui looduslik tsellulooskiud on kergestisüttiv, põleb kiiresti ja suure leegiga, põleb ka leegist eemaldades edasi. Eraldub paberi põlemise lõhn ja järele jääb hajuv tuhk.2 Märgudes muutub puuvill tugevamaks. 1. Kangas 2. Kangas Põlemine 1. Kangas Süttis kergesti, leegist eemaldades põleb endiselt leegiga edasi. Alles jääad väiksed põlenud kiud. 2. Kangas ...
PÕLEMINE referaat Teostaja: Jaak Toompuu Juhendaja: Rein Ojasoo Leisi Keskkool 2009 1 Tuli ja põlemine avastati meie eellaste poolt juba väga ammu. Eelajaloolisel ajal kaitses tuli loomade eest ja andis sooja ning valgust. Hiljem hakati tule abil ka toitu valmistama. Sest see tegi maitse paremaks. Tule saamiseks kasutati välgust süüdatud puid või laavat, arenedes hakati tuld hoidma ja lõpuks ka ise saama. Tule saamiseks hõõruti puutükke üksteise vastu või löödi kive kokku . Tänu tulele said inimesed liikuda jahedamatesse kohtadesse ja seal elus püsida. Tule abil sai valmistada savist keraamilisi esemeid, hiljem ka metalli sulatada ja kuju muuta et teha relvasid ja tööriistu. Inimestel tekkis järjest suurem vajadus kasutada tuld valguseks. Eestis kasutati kuni 19.saj. Keskpaigani pirdusid, kuid Egiptuses kasutati juba väga ammu õlilampe. Pärast optiliste läätsede leiutamist ...
Kordamisküsimused kontrolltööks (Õpik lk 51- 85) 1.Alkaanide mõiste. Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega 2. Tuntumad alkaanid: Metaan - kasutatakse laialdaselt kütusena ja soojuselektrijaamades elektri tootmiseks, ka valgustamiseks ja õli tootmiseks. Metaan sisaldub majapidamisgaasis. Metanool, ammoniaak. Etaan – Propaan - Kasutatakse kõrgahju kütusena, terase lõikamisel ja keevitamisel(segus hapnikuga) 3. Homoloogilise rea mõiste. Ainete keemistemperatuuri muutus homoloogilises reas Homoloogiline rida - samasse aineklassi kuuluvate sarnaste omaduste ja struktuuriga keemiliste ühendite rida. Süsiniku aatomite arvu kasvades kasvavad homoloogilise rea liikmete tihedus, sulamis-ja keemistemperatuur, väheneb aga lahustuvus vees. 4. Alkaanide nomenklatuur - reeglistik nimetus...
Küllastumata ühendid -ühendid, mis sisaldavad süsiniku aatomite vahel kaksik- või kolmiksidet. ALKAANID ALKEENID ALKÜÜNID Alkaanid on niisugused süsiniku ja vesiniku Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille Alküünid on süsivesinikud, mille molekulis ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku esineb kolmiksidemeid. Nad on on omavahel seotud kovalentse aatomite vahel. Alkeene nimetatakse mõnikord ka reaktsioonivõimelisemad kui alkeenid ja üksiksidemega. olefiinideks. alkaanid, sest side katkeb kergesti. KÜLLASTUMATA KÜLLASTUNUD KÜLLA...
CnH2·+1OH . Metanool(puupiiritus)- CH3OH üks lahustite koostisosi keemiatööstuses, etanoolist välimuselt eristamatu. Etanool (piiritus)C 2H5OH tähtis lahusti ja sünteeside lähteaine, valm eteeni katalüütilisel hüdraatimisel või sahhariidide kääritamisel. Glütseriin- Magus, viskoosne vedelik, seguneb hästi veega, pole mürgine, keemiliselt seotuna kuulub rasvade koostisse, kosmeetikas nahapehmendajana. Puskariõli on destillatsioonijääk etanooli eraldamisel käärimissegust, koosneb kahest pentanooli isomeerist. Põlemine- C2H5OH + 3O2 = 2CO2 + 3H2O. Oksüdeerumine(tekib aldehüüd: CHO)- 2C2H5OH + O2 = 2CH3CHO + 2H2O. Reag. Leelismetallidega(tekivad alkoholaadid)- 2C2H5OH + 2Na = 2C2H5ONa + H2. Alkoholaatide hüdrolüüs- C2H5ONa + H2O = C2H5OH + NaOH. Füüsilised omadused: Lihtsamad suht kõrgete keemistº ja vees hästi lahustuvad, molekulmassi kasvuga ...
· Küllastunud ühend- ühend, kus kõik süsiniku aatomid on ruumilised, üksiksidemetega (sp3 olekus) - alkaanid! · Küllastumata ühend- ühend, mis sisaldab tasapinnalisi, sp1,sp2 olekus süsiniku aatomeid - alkeenid ja alküünid!; iseloomulikud liitumisreaktsioonid; küllastumatust saab tõestada kahe reaktsiooni abil, kas broomivee või kaaliumbermanganaadi lahusega-nende värvused kaovad, kui uuritavas ühendis on tegemist kordse sidemega; küllastumata ühendid on keemiliselt aktiivsemad, kui küllastunud; nad on reaktsiooni võimelisemad kui alkaanid, sest p-side ulatub tasapinnast välja; annavad kergesti liitumisreaktsioonidele · Alkeen- CnH2n; süsivesinik, mille molekulis esineb süsiniku aatomite vahel kaksikside; vähemalt 2 süsiniku aatomit on sp2 olekus. (nimetuses kasutan lõppu -een) Terpeen-lahtise süsinikuahelaga looduslik alkeen (kolm terpeeni koos taimega: karoteen-porgandis, lükopeen-tomatis,limoneen-sidrunikoores) · ...
Toit Toit koosneb toiduainetest. Toiduained koosnevad toitainetest. to i t a i n e d s a h h a ri i d i d ra s v a d v a lg u d v it a m i n id m i n e ra a l a i n e d Sahhariidid: annavad organismile energiat. · Leib · Teraviljasaadused · Kartulid · Suhkur · Maiustused Rasvad: annavad organismile energiat · Loomsed rasvad searasv lambarasv veiserasv · Taimsed rasvad oliivõli päevalilleõli Valgud: on organismile ehitusmaterjaliks · Liha · Piim · Piimatooted · Kala · Muna Vitamiinid: reguleerivad elutegevust · A-kalamaksaõlis,munakollases · D-loomse päritoluga toiduainetes · E-taimeõlides · C-puuviljades,marjades,köögiviljades · B-te...
ATP-adenosiintrifosfaat - universal energia vallamaja ja ülekandja mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. adeniin-lämmastikalus; riboos-5süsinikuga sahhariid; 3 fosforhappe jääki e. fosfaatrühma. Autotroof-sünteesib väliskeskkonnast org. ainetest. Heterotroof-saavad en. Toidust org. aine oksüdatsiooil.Metabolism-organismis asetleidvad sünteesi- ja lagund. Protsessid, mis tagavad aine- ja en. Vahetuse ümbritseva keskkonnaga. Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. dissimilation- lagundamisprotsessid. Sahhariid-esmane kiireimalt kas. Energiaallikas. Glük. lagund: glükolüüs(päristuumsete rakkude plasmavõrgustikus), tsitraaditsükkel(esümide poolt katalüüsitavad reakts.millekäigus eralduvad järkjärgult C2 molekulid ja H aatomid),hingamisahela reaktsioonid(mitokondrite sisemembr.harjakestes). Anaer. glükolüüs-käärimine, mood. Piimhape või etanool. Fotosünt. tähtsus taimedele - toitained, energiat, O2 en. saamiseks; Loom...
Hingamine, põlemine ja fotosüntees Hingamine Hapnik (O2) võtab osa paljudest looduses toimuvatest nähtustest. Kõik elus organismid, sealjuures bakterid, hingavad. Vaid üksikud bakteriliigid, kes elavad veekogude põhjamudas, sõnnikukuhilas või sügaval mullas, ei kasuta hapniku. Neile on hapnik mürgine ja õhu kätte sattudes nad hukkuvad. Inimesed ja paljud teised organismid kasutavad hingamiseks õhus sisalduvat hapnikku. Kui võrdleme sissehingatud ja väljahingatud õhu koostist, siis selgub, et sissehingatavas õhus on rohkem hapnikku kui väljahingatavas õhus. Väljahingatavas õhus on rohkem süsihappegaasi (carbon dioxide). Hapnikku kasutab organism elutegevuseks, energia saamiseks, liikumiseks, rakkude ülesehitamiseks. Ainevahetusel tekkinud süsihappegaas eraldub väljahingatava õhuga. Sissehingatava õhu peamine koostis: Hapnik: ~21% Lämmastik: ~78% Süsihappegaas: ~0.4% Väljahingatava õhu peamine koostis: Hapnik:~16% Lämmastik: ~78%...
SÜSINIK Süsinik on keemiline element järjenumbiga 6, süsinik on mittemetall. Süsinik on oluline element orgaanilistes ühendites ning keskel kohal orgaanilises keemias- seetõttu nimetatakse seda keemiavaldkonnas sageli ka süsinikukeemiaks. C + 6| 2) 4) Süsiniku üldine iseloomustus Süsinik asub elementide perioodilisuse tabelis teises perioodis, seega on tema elektronkate kahekihiline. Süsiniku aatominumber on 6, ümardatud suhteline aatomimass 12. Sellele vastavalt on tuumas on 12 nukleoni A=N+Z, millest neutronite arv , N=A-Z, 12-6=6 ja prootonite arv on samuti 6. Kuuest elektronist kaks paiknevad esimesel elektronkihil ja 4 teisel . Süsiniku aatomiraadius on suhteliselt väike ja elektronid asuvad kahes kihis, seepärast on väliskihi elektronid tuumaga tugevasti seotud. Süsiniku omadused Süsinik esineb looduses kahe erineva lihtainena- teemandi ja ...
Keemia: SÜSINIK, LIHTSAD SÜSINIKUÜHENDID SÜSINIK LIHTAINENA: Süsinik esineb lihtainena mitmes erinevas vormis: allotroobid (koosnevad mõlemad süsiniku aatomitest, erinevad on struktuur ja omadused) TEEMANT · iga süsinik seotud nelja naabersüsinikuga · elektrit ei juhi · kõrge sulamistemperatuuriga · väga kõva (klaasinoad, puuriotsad) · hea peegeldumisvõime (ehete valmistamine: briljandid) GRAFIIT · iga süsinik seotud kolme naabersüsinikuga; kihiline (pliiatsisüdamikud) · kõrge sulamistemperatuuriga (sulatustiiglite valmistamine) · metalse läikega, pehme (määrdeainete valmistamine) juhib elektrit (elektroodid) SÜSINIKU OKSÜDATSIOONIASTE Süsiniku aatomi elektronskeem: C: +6| 2)4) Süsinik võib reaktsioonides liita või loovutada elektrone: tema oksüdatsiooniaste võib olla vahemikus IV... IV SÜSIN...
Laura-Ly Lotamõis LABORATOORSED TÖÖD KIUDUDE KOHTA ARUANNE Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Esitamiskuupäev:…………….. Allkiri:……………... Tallinn 2014 SÜNTEETILISED KIUD LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Tallinn 2014 2 LOODUSLIKUD KIUD LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Tallinn 2014 TEHISKIUD LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik T...
Osooniaugud Osoonihõrenemisega kaasnev nähtus Vähenenud osooni kontsentratsioon 1985. Antarktika Arktika, Euroopa, Põhja-Ameerika Põhjused Poolustel loomulik nähtus lagunemine > tekkimine Freoonid (CFC) külmutusseadmed aerosoolipudelid kosmeetika elektroonikatööstus Heitgaasid Kütuste põlemine N-ühendid Vihmametsade põlemine Vulkaanipursked/merivesi Cl- ühendid atmosfäär Tagajärjed Ultraviolettkiirguse kahjulikkus organismidele Silmakahjustuste arvu suurenemine Nahavähk Nukleiinhapete hävimine Rakkude paljunemise pidurdumine Pärilikud haigused Taimeliikide saagikuse vähenemine Materjalide kahjustumine Lahendused Aerosooltoodete valmistamise piiramine Lennukite arvu/lennukõrguse vähendamine Vältima CH4 sattumast stratosfääri Tuleks hoiduda: kahjuritõrjetest, metsade ja kõrrepõldude põletamisest, tinaühenditega bensiini kasutamisest Olemus Happesademed - normaalsest madalama pH tasemega sa...
Ch4 ehk metaan Lihtsain süsiniku ja vesiniku ühend. Leidub looduses, õhust kergem, ei lahustu vees ning on lõhna- ja maitsetu. Kasutatakse gaasilise kütusena. Segu õhust ja metaanist plahvatab kergesti. Aatomid seotud 4 kovalentse üksiksidemega. C keskel, Hd igas ilmakaares ümber. Metaan on teisisõnu maagaas. Tekib ka orgaanilise aine lagunemisel nt. Prügilates. Metaani põlemine Ch4 + 2 O2 --- Co2 + 2 H2O Mida suurem on oksüdatsiooniastme muutus, seda suurem on kütteväärtus. Selles võrrandis on süsiniku oa muutus 8 ja see on ka maksimaalne. Co ehk süsinik monooksiid ehk vingugaas Mittetäielik põlemine lõpeb vingugaasiga. Süsiniku oksüdatsiooniaste on siin 2. Co saab võimaluse korral oksüdeeruda edasi Co2ks. Co on neutraalne oksiid. Hapete ja alustega ta ei reageeri. Co2 ehk süsinik dioksiid Põlemise lõppsaadus. Võib reageerida veega ja aluseliste oksiidisega. Tekib sool. Co2 ei põle ega toeta põlemist. Co ja Co2 abil saab metallurgi...
Hapniku leidumine lihtainena - õhukoostis - vesi - mulle pindmised kihid Leidumine liitainete koostises - vesi - liiv - rasvad ja valgud - suhkur - puit - kivimid - soolad ja happed Füüsikalised omadused - gaasiline - värvitu - maitsetu - lõhnatu - vees lahustub - õhust raskem - vajalik kõigile elusorganismidele elutegevuseks Hapniku saamine - tööstus õhu fraktsioneerival destillatsioonil ja vee elektrolüüsil - laboris vee elektrolüüsil ja hapniku sisaldava ainete kuumutamisel Hapniku kogumine - õhuga täidetud anumasse - läbi vee Hapniku tõestamine - kui anumas on hapnikku, siis hõõguv puutikk süttib heleda leegiga põlema . Hapniku keemilised omadused - hapnik reageerib erinevate lihtainetega 1. metallide reageerimine hapnikuga ( põlemine ) 2. mittemetallide reageerimine hapnikuga ( põlemine ) - liitainetega reageerimine hapnikuga Hapniku kasutamine - põlemisel - hingamisel - keemiliste ainete saamisel - lõhkamistöödel Eran...
1.Nim 3 põhjust,miks on kütustes peituv keemiline energia üks paremaid energia salvestamise võimalusi. -1.püsib kütustesse salvestatud energia väga kaua- praktilise kasutamise jaoks piiramatu aja.2.saab kütustesse salvestatud energiat igal ajal vajalukus koguses kasutada.3.Saab energiakandjaid-kütuseid- lihtsal viisil ühest kohast teise transportida. 2.Kust on pärit kütustesse salvestunud keemiline energia? -Päikese energiast 3.Milliseid ühendeid saab kasutada kütusena? -igasuguseid ühendeid,mille koostises on mõni võrdlemisi madala oksüdatsiooniastmega element,mis võib kergesti üle minna kõrgemale oksüdatsiooniastmele. 4.Loetle tähtsamaid kaevandatavaid kütuseid. -nafta,maagaas,kivisüsi,pruunsüsi,turvas 5.Miks tahked kütused on kasutamiseks ebamugavamad kui vedelad ja gaasilised? -sest tahke kütuse põlemisel ei pääse õhuhapnik põlevale ainele hästi ligi ja põlemine on mittetäielik,raskem reguleerida leegi suurust ja temp. 6.Millistel t...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Soojustehnika instituut SOOJUSJÕUSEADMED Referaat Juhendaja: .......................... Koostas: ............. (Rühm) Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1.AJALUGU...............................................................................................................................3 2.SISEPÕLEMISMOOTORITE TÜÜBID JA KLASSIFIKATSIOON.....................................4 3.OTTO RINGPROTSESS....................................................................................................
Tähtede tekkimine ja evolutsioon Aleks Post Tähtede põhikarakteristikud Karakteriistikud on tähtede mass, ajaühikus kiiratav koguenergia (absoluutne heledus L), raadius ja pinnakihi temperatuur. Temperatuur määrab tähe värvuse ja spektri: 2000 4000 K punakas täht 6000 7000 K kollakas täht 10000 12000 K valge või sinakas täht. Tähtede tekkimine Tekivad tähtedevahelises keskkonnas asuvates suurema tihedusega regioonides Vastavaid regioone nimetatakse molekulaarududeks Koosnevad peamiselt vesinikust ~2328% ulatuses heeliumist mõne protsendi ulatuses raskematest elementidest Prototähtede tekkimine Täheteke algab molekulaarudus tekkinud gravitatsioonilisest ebastabiilsusest Tekke põhjused: supernoovade lööklained või galaktikate ühinemisprotsessid Tiheduse kasvades muundub gravitatsiooni...
Esimesed Lavoisieri teadustööd käsitlesid Alsace'i ja Lorraine'i piirkonna geoloogiat. Lavoisier koostas esimese Prantsusmaa geoloogilise kaardi. 1769. aastal valiti ta Prantsuse Teaduste Akadeemia liikmeks. Lavoisieri kuulsamad tööd käsitlevad aga põlemisreaktsioone. Ta kaalus hoolikalt nii saadusi kui ka lähteaineid ning tuli järeldusele, et põlemine pole midagi muud kui ühinemine hapnikuga. Samuti demonstreeris ta hapniku rolli taimede ja loomade hingamises ning raua roostetamises. Need katsed aitasid kummutada keemias üle saja aasta valitsenud flogistoniteooriat, mille kohaselt oli lisaks neljale elemendile (maa, tuli, õhk ja vesi) veel viies, mille nimeks on flogiston. Teooria kohaselt sisaldavad flogistoni kõik põlevad ained ning põlemine ise polegi midagi muud kui flogistoni vabanemine ainest. Lavoisier andis nimed hapnikule (oxygenium), vesinikule (hydrogenium) ja lämmastikule (nitrogenium). Paraku lõppes Lavoisier' särav elu en...
Alküünid on küllastumata süsivesinikud mis sisaldavad kolmiksidet. (nomenklatuuris -üün lõpp) Üldvalem CnH2n-2 etüün Keemilised omadused: 1) Põlemine 2C2H2 + 5O2 -> 2H2O + 4CO2 2) Astub liitumisreaktsiooni + Br2 -> CHBr = CHBr + Br2 -> CHBr2 CHBr2 + HCl -> CH2 = CHCl + H2O -> CH3CHO (etanaal, aldehüüd) 3) Hüdrogeenimine + H2 -> H2C = CH2 + H2 -> CH3CH3 Füüsikalised omadused: etüün- meeldiva lõhnaga, narkootilise toimega, värvusetu, gaas, õhuga segamisel plahvatusohtlik Kasutamine: etüün- keemiatööstuses lähteainena, gaasikeevitusleek, Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud kuuluvad tsükliliste ühendite hulk, neil on iseloomulik kinnine süsiniku ahel. Üldvalem CnH2n-6 benseen C6H6 Keemilise omadused benseeni näitel: 1...
Karbonüülühendid on ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma,ning nende struktuuris esineb kaksikside süsiniku ja hapniku vahel. Aldehüüdid on enamasti narkootilise mõjuga ja kesknärvisüsteemi kahjustava toimega,üldvalem: R-CHO või OHC-R. Metanaal e formaldehüüd HCHO värvusetu,mürgine gaas,vees lahustub hästi,terava lõhnaga, desifitseerivad omadused kasutusala:plasmasstoodete,kilematerjalide laagrite tehiskiu lõhnainete ja värvainete tootmisel,nahkade parkimisel, mikroorganismide hävitamisel,desifitseerimiseks viljaseemnetes,ruumides,rõivastel põlemine- HCHO+O2->CO2+H2O oksüd./tõest. 1) (hõbep. reak..) HCHO+Ag2O->HCOOH+2Ag 2) - HCHO+2CuO- >HCOOH+Cu2O redut.- HCHO+H2->CH3OH (metanool) Etanaal e atseetaldehüüd CH3CHO-mürgine ,õrna lõhnaga,värvusetu,kergesti keev vedelik,lahustub hästi vees,tekib organismis liigse alkoholi tarvitamisel kasutusala:ravimid,etanaalist toodetakse etanooli,keemiatööstustes etaanhape e äädikhappe saamisel,värv- ja...
SÜÜTESÜSTEEMID Süütesüsteemi ülesanne on silindris oleva töösegu õigeaegne süütamine elektrisädemega. Küünla elektroodide vahel sädeme tekkitamiseks on vaja tõsta pinge üle 12 tuhande voldi. Klemm nr.15 süüte sisselülitamisel tekib pinge . Nr.1 on maandus.Kõrgepinge ehk sekundaarmähises , mille keerdude arv ulatub mitmekümne tuhandeni , tekib 10 000 80 000 V kõrgepinge. Mõnesaja keeruga madalpinge ehk primaarmähis kuumeneb rohkem ja on paigaldatud välimiseks.Induktiivne süütepool koosneb : raudsüdamikust,madalpingemähisest ja kõrgepingemähisest. Sädemetekkimine Suletud lüliti korral läbib vool madalpinge mähist ja tekitab ümber raudsüdamiku võimsa magnetvälja.Peale lüliti avanemist madalpinge pool katkeb , magnetväli kaob , kahaneb magnetväli , indutseerib madalpinge mähises 150-300 volti pinge ja kõrgepinge mähises 10 tuhat 30 tuhat volti , mis juhitakse süüteküünaltele. Pöörlemissagedus andurid Hall-andur Hall-andur koosneb sir...
PM I tööohutuse kordamisküsimused. 1. Kuidas mõistad väljendit-töökeskkond? 2. Mida nimetatakse töökohaks? 3. Kui suur on % , kus õnnetuse põhjustajaks on inimfaktor: tema eksimus, hooletus, tähelepanematus jne. 4. OSHA- mis organisatsiooniga on tegemist? 5. Millist 2 ülesannet tervikuna täidab EV Tööinspektsioon? 6. Nimeta need 3 ametikohta, mis on pandud teostama TT ja TO alast järelvalvet ettevõttes! 7. Mida mõistetakse sõna ,,ERGONOOMIKA" all? 8. Nimeta tööruumi sisekliima põhinäitajad! 9. Valgustuse tugevus kirjatöö puhul töökohal on! 10. Mis on valguse räigus ja kuidas ta jaguneb? 11. Müra lubatud maksimaalne tase 8 tunnise töökeskkonnas viibimise puhul ei tohi ületada.........! 12. Mida nimetatakse ohuks? 13. Mida nimetatakse riskiks? 14. Nimeta töökeskkonnas esinevad ohutegurid! 15. Milliste ohutegurite hulka kuuluvad: a) Müra - b) Bakterid, seened- c) Ebamugav tööasend, s...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Laura Rätsep Fotosünteesi tähtsus looduslikes protsessides Referaat Juhendaja: lekt. Merle Ööpik Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................................................................2 2. Fotosünteesi olemus........................................................................................................2 3. Orgaanilise aine säilimine ja energiavahetus.......................................................
Mõisted: 1. Aatom aine osake koosneb tuumast ja elektronidest Fe 2. Molekul - aine väikseim osake koosneb aatomitest H2O 3. Ioon aatomite rühmitus, mille laeng on + või Li+ Cl- 4. Puhas aine koosneb ühe aine osakestest destilleeritud vesi 5. Segu koosneb mitme aine osakestest õhk 6. Lihtaine koosneb ühest elemendist Fe 7. Liitaine koosneb mitmest elemendist H20 8. Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik Fe 9. Füüsikaline nähtus muutub keha olek, aga uut ainet ei teki autoavarii 10. Keemiline nähtus tekib uus aine küünla põlemine 11. Oksüdeerumine elektronide loovutamine (metall) Mg-2e=Mg2+ 12. Redutseerumine elektronide liitmine (mittemetall) O+2e=O2- 13. Oksudeeruja elektronide liitja (mittemetall) O 14. Redutseerija elektronide loovutaja (metall) Fe 15. Redokreaktsioon reaktsioon, kus muutub oksudatsiooni aste (o.a) H2+O2=H2O 16. Halogeenid VII A rühma...
Sissejuhatus. Alkaanid. 1. Mõisted: Orgaanilised ühendid on keemiliste ainete klass, mille molekulides esinevad lühemad või pikemad süsiniku aatomitest moodustunud ahelad. Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Alkaanid on orgaanilised ained, mis koosnevad süsinikust ja vesinikust nung süsiniku atomite vahel on üksikside. Triviaalnimetus on mittesüstemaatiline ehk mitteteaduslik nimetus keemilisele ühendile või bioloogilisele objektile. Nomenklatuur tähendab nimekirja või klassifikatsiooni. Tüviühend on orgaanilise ühendi molekuli formaalne põhiosa Asendusrühm on aatom või aatomite rühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit. Struktuur on üldmõiste, mis on määratletud kui süsteemi elementide seostus ehk organiseerimisviis. Isomeerid ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid eriva struktuuriga ained. Hüdrofoobsus veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks...
Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogu. Litosfäär- maakera suhteliselt jäik väline kivimitest koosnev kest, mis koosneb maakoorest ja vahevööülemisest osast. Pedosfäär- hõlmab maakera pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja lagundavad orgaanilist ainet. Hüdrosfäär- maamineraalidega keemiliselt sidumatta vesi.Järved, jõed, sood, mullavesi, põhjavesi, liustikuvesi, atmosfääris olev vesi. Atmosfäär- maad ümbritsev õhukiht. Biosfäär- maasfäär, kus elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees ja lagundamine, ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda õhku ja vett. Fotosüntees on klorofilli sisaldavais taime osades lülilainelise kiirguse energia toimel kulgev protsess ja reaktsiooni käigus eraldub hapnik. Aeglane põlemine-eksotermiline reaktsioon,kus aine reageerib hapnikuga, toimub madalal temperatuuril ja leegita. Kiire põlemine- endotermiline reaktsioon, kus aine reageerib ha...
Keemia suur töö · Oksiidid: Nt. K2O, Na2O, SO2 Oksiidide nimetamine: ! Mittemetallioksiidide nimetused - 1. mono ; 2. di ; 3. tri ; 4. tetra ; 5. penta ; 6. heksa ; 7. hepta ; 8. okta ; 9. nona ; 10. deka. Nt. N2O5 - dilämmastikpentaoksiid ! Kindla oküdatsiooniastmega metallide oksiidide nimetused. Nt. Li2O - Liitiumoksiid Al2O - Alumiiniumoksiid ! Muutuva oksüdatsiooniastmega metallide oksiidide nimetus. Nt. Fe2O3 - Raud ( III ) oksiid Cu2O - Vask ( I ) oksiid Hüdroksiidid ehk alused: Nt. NaOH Hüdroksiidide valemid ja nimetused:(OH) oksüdatsiooniaste on alati -1 ! Kindla oküdatsiooniastmega hüdroksiidid: Kaltsiumhüdroksiid - Ca(OH)2 Alumiiniumhüdroksiid - Al(OH)3 ! Muutuva oksüdatsiooniastmega hüdroksiidid: Raud ( III )hüdroksiid - Fe(OH)3 Vask ( II )hüdroksiid - Cu(OH)2 Soolad: Soolal on alati esimesel kohal metall ja teisel kohal happejääk! Soolade valemid ja nimetused: ! Kindla oksüdatsioonia...
TEHISKIUD (Viskoos, Kupro, Atsetaat) VISKOOS (VI, CV) 1. Põletuskatse. Leegile lähenedes süttib suure leegiga põlema. Põleb kiiresti ja suure leegiga. Leegist eemaldamisel põleb edasi. Põlemisel on tunda plaberi põletamise taolist lõhna. Põlemisjäägina jääb alles hall tuhk. 1. Märguvuskatse. Kohe ei märgu, püsib veidi aega vee pinnal. Mõne aja möödudes hakkab vett imama ja vajub põhja alles läbimärjana. Välja võttes tundub kare. 2. Põletuskatse. Leegile lähedale viies hakkab sulama ja seejärel lahvatab põlema, põleb ereda ja suure leegiga. Leegist eemaldamisel põleb edasi. Lõhn on küllaltki tugev ja meenutab paberi ja plastiku kooslust, jäägina tekib hallikas tuhk. 2. Märguvuskatse. Ei märgu hästi. Kulub kaua aega enne kui materjal märguks ja põhja ei vaju enne kui suruda. Välja võttes tundub libe. Viskooskiu omadused: · Imab niiskust, ilma et ta tunduks m...