Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

" põhjavesi " - 506 õppematerjali

põhjavesi on heas kvantitatiivses seisundis (ei toimu põhjavee liigvähendamist), kui: • põhjavee kasutamine on väiksem kinnitatud põhjaveevarust või põhjaveekogumi looduslikust ressursist; • põhjaveetaseme alanemisest tingitud põhjaveevoolu suuna muutused ei põhjusta soolase vee sissetungi; • puudub pikaajaline põhjaveetaseme alanemistendents ja põhjaveetaseme alanemine ei põhjusta põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide seisundi olulist halvenemist.
thumbnail
1
doc

Põhjavesi

Mineraalvesi Rohkelt lahustunud mineraalaineid sisaldav põhjavesi. Ravitoimeline. Termaalvesi Põhjavesi, mis on kuumenenud tänu kuumadele kivimitele. Vulkaanilises piirkonnas. (keiser, allikas) Poorsus Kivimite bõi sette omadus hoida vett. Põhjaveetase Järgib üldjoontes pinnamoodi, kuigi põhjaveekihi pind võib olla maapinnast vägagi erineval sügavusel, mõnest sentimeetrist mõnekümne meetrini. Aerotsoonivöönd Maapinna osa, kus lõhesid ja poore täidab nii õhk kui ka vesi. Küllastunud põhjaveekiht Maapinna osa, kus poorid ja tühikud on täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht. Põhjavesi liigub, mitte voolab. INFLATSIOON (PÕHJAVEE KUJUNEMINE, VEE IMBUMINE PINASESSE) MÕJUTAVAD TEGURID: 1. Saju kestus 2. Saju intensiivsus 3. Kivimite poorsus 4. Taimkatte esinemine 5. Nõlva kalle...

Geograafia
75 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Põhjavesi ja sood

mineraalvesi-rohkelt lahustunud mineraalaineid sisaldav põhjavesi ,ravitoimeline. Termaalvesi-põhjavesi,mis on kuumenenud tänu kuumadele kivimitele,vulkaanilises piirkonnas.Põhjavesi kujuneb sademete imbumisel pinnasesse. Saab täiendust soodest, järvedest, jõgedest(imbub vesi pinnasesse).Vett läbilaskev kiht:laseb vett vabalt läbi(vertikaalsuunas). Koosneb: moreenist, kruusast, liivast, liivakivist, lõhelisest lubjakivist. Vett kandev kiht: vesi saab vabalt liikuda(horisontaalsuunas) laseb läbi.seal kujuneb põhjavesi,on vettpidava kihi peal. Koosneb: liivast, kruusast, moreenist, liivakivist, lõhelisest lubjakivist. Vettpidavkiht laseb vett halvasti läbi ja takistab selle imbumist sügavamale maa sisse. koosneb savist ja savikast lubjakivist.Põhjavee kasutus: joogivesi (majapidamine),tööstused, põllumajandus(kastmine,niisutus),mineraalvesi joogiks oma tervistavate omadustega.Põhjav...

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
8
odp

Põhjavesi

Põhjavesi Uku Pattak ja Kristiina Stokeby Mis on põhjavesi ? Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi ehk maapinnaalune vesi. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Eesti põhjavesi toitub peamiselt sademetest, mis annavad ligikaudu 3,2 km3 vett aastas. Kogu põhjaveevaru on hinnanguliselt 2000 km3. Põhjavee kasu ja sellest tulevnevad kahjud Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest. Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas Suure tarbimise tõttu on osades linnades põhjavee tase langenud, näiteks Kuressaares ja Pärnus on seetõttu põhjavette tunginud merevesi. Kivimikihid jaotatakse kaheks: Vettkandvateks kihtideks, milleks on liivad, kruusad, moreen, liivakivid ja lõhelised lubjakivid, kus vesi saab liikuda vabamalt nii vertikaal kui horisontaalsuuna...

Geograafia
24 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Põhjavesi

Põhjavesi kujuneb maa sisse imbuvast sademete ja lumesulamisveest. Maa sees olevad kivimikihid jaotatakse vee läbilaskvuse järgi: vettkandvateks kihtideks vettpidavateks kihtideks, Pinnavesi Eestis Pandivere kõrgustik, kus vihma ja lumesulamisvesi saab lõheliste lubjakivide kaudu liikuda kiiresti maa sisse. Sõltuvalt geoloogilisest ehitusest on Põhja Eestis vähem ja LõunaEestis rohkem põhjaveekihte. Leidumine Põhjavett leidub kõikjal, kuid ta ei jaotu maa sees ühtlaselt veekogudes, mullas, organismides, õhus Põhjavee kasutamine Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest. Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas. Põhjavee kasutamine Põlevkivikaevandustest KirdeEestis pumbatakse pidevalt põhjavett väl...

Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
8
rtf

Põhjavesi

Põhjavesi Põhjavesi on loodusvara, mille kasutamiseks on enamikel juhtudel vaja taotleda maakonna keskkonnateenistusest vee erikasutusluba. Vee erikasutusluba on vajalik juhul, kui tahetakse võtta põhjavett üle 5 m3 ööpäevas või kui võetakse vett kambrium-vendi või ordoviitsium-kambriumi põhjaveekihist. Viimasel juhul tuleb taotleda luba sõltumata võetava vee kogusest nagu ka mineraalvee võtmise korral. Põhjavee all mõistetakse maakoores sisalduvat vaba vett. Põhjavesi paikneb põhjaveekihtides ja -lademetes ehk maapõue vettsisaldavates ja -andvates kihtides. Karstunud ja lõheline lubjakivi, poorne liivakivi ning liiv, kruus ja teised purdsed setted sisaldavad põhjavett. Savikad kivimid ja setted on väiksema veejuhtivusega ning moodustavad vettpidavaid kihte, mis isoleerivad vettandvaid kihte üksteisest. Savikad vettpidavad kihid veepidemed on tavaliselt ka l...

Keemia
22 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Põhjavesi

3 1. PÕHJAVESI.............................................................................................................................4 1.1 Põhjavee mõju meie tervisele..............................................................................................4 1.2 Flouri sisaldus......................................................................................................................5 1.3 Radioaktiivsus põhjavees.....................................................................................................5 1.4 Reostuse kaitse...

Geograafia
23 allalaadimist
thumbnail
7
odp

Põhjavesi ja selle reostuse põhjused.

Põhjavesi ja selle reostuse põhjused Margus Sööt KBp-12 Maa sees alus ja pealiskorra kivimites ning pinnakattes olevat vett nimetatakse põhjaveeks Põhjavesi kujuneb maa sisse imbuvast sademete ja lumesulamise eest Põhjavesi saab täiendust ka jõgede järvede kaudu Sealt liigub vesi läbi vett kandvate kihtide sügavamale maa sisse ja sealt vett pidavate kihtide peale Orgudes või kõrgendike nõlvadel kus põhjavesi väljub. Ühes ja samas asulas võib joogivee fluorisisaldus kõikuda sedavõrd et tänava ühes otsas elavad inimesed peaksid hea tervise huvides fluori lisaks tarvitama teised aga kraaniveest hammaste tervishoiu huvides sootuks loobuma sest fluorihulk selles võib tervist rikkuda Kõige väiksemad sisaldused on 0 1 mg/l ja kõige kõrgemad 6 95 mg/l Kui fluori on joogivees alla 0 5 mg/l siis on soodustatud hambakaariese teke ja organismile on vaja anda fluori lisaks Kui aga fluori on üle 1 5...

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Geograafia: Põhjavesi

* liigub raskusju ja rhu toimel. Phjavee thtsus * thtsaim joogivee allikas * tiendab veekogude veeauru * taimed kasutavad * mjutab kivimeid, nt karstinhtus Aeratsioonivnd- maapinna osa, kus lhesid ja poore tidab nii hk kui ka vesi. Kllastusvnd- maapinna osa, kus poorid ja thikud on titunud veega ja on kujunenud phjavee kiht. Surveta ehk vabapinnaline phjavesi * phjavesi, mis asub esimese vettpidava kihi peal. * sltuvalt sademetest ja aastaajast vib phjavee lemine pind muutuda. Arteesia vesi * Surve all olev phjavesi * Tavaliselt sgaval maakoores vettpidavate kivimikitide vahel * Tekib kui vettkandev kivimikiht on ngus ja suletud vettpidavate kihtide vahele. Phjaveevaru tienemine sltub * Kivimite poorsusest * Pinnase niiskusesisaldusest * Taimkatte iseloomust (metsadelt aurumine suurem) * Pinnamoest * Aastaajast Phjavee reostus...

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Põhjavesi

KARST JA jõed ja järved: MAALIBISEMISED põhjavesi : 1.05% 0.009% (1.27 105 km3) (1.54 107 km3) biosfäär: 10-4% liustikud: 2.97% (2 103 km3) Põhjavesi: maakoores gaasilises, vedelas või tahkes (4.34 107 km3) olekus olev vesi, mis võib esineda: atmosfäär: 0.001%...

Maateadus
45 allalaadimist
thumbnail
40
ppt

Põhjavesi

1. Pinnase veemahutavus Pinnase poorsus · Kivimis või settes on osakeste vahel tühikud e poorid, mis võivad veega täituda. · Poorsus näitab, kui suure osa kogumahust moodustavad osakestevahelised tühikud (poorid). · Poorsust mõõdetakse: suhtarvuna või protsentides. Poorsus võib olla isegi üle 50% pinnase mahust. Pinnase veemahutavus · Pinnase veemahutavus on pinnase võime mahutada ja kinni pidada teatud hulk vett. · Mida väiksem on kivimit moodustavate osakeste suurus, seda suurem on nende eripind (osakesed korrapärase kujuga) ja seda suurem võib olla veemahutavus. Erinevate kivimite ja setete poorsus · liivakivid ja lubjakivid 10-20% · kruus 24-36% · liiv 31-46% · moreen 25-40% · savi 50% (34-60%) · turvas 60-80% 2...

Geograafia
19 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Põhjavesi

Klass loodusharu Sisukord Karst Tingimused karstiks Kurisu Karstikoopad Stalagmiit Stalaktiit Karst Kivimite lahustumine vees ja selle järel tekkinud pinnavorm. Tingimused Põhjavesi Lõhed kivimites Vees lahustuvad kivimid Lubjakivi Kips Kivisool Kurisu Kurisu on karstumise tagajärjel tekkinud negatiivne pinnavorm, mille põhjast toimub pinnavee äravool põhjavette. Hiiumaal asuv neeluauk Asub Kurisu külas Karstikoopad Karstikoobas on maaalune tühik ­ koobas, mis on tekkinud kivimite lahustumise ja langetuste tagajärel. Kui...

Eesti loodusgeograafia
5 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Põhjavee seire

TALLINNA ÜLIKOOL Põhjavesi ja selle seireprobleeme Eestis Referaat Tallinn 2009 Sisukord Põhjavesi ja selle seireprobleeme Eestis ....................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................... 4 1 Põhjavesi ....................................................................................................................... 5 1.1 Põhjavee seisund................................................................................................... 5 1.2 Põhjavee probleemid.............................................................................................. 6 2 Põhjavee seire.............................................................................................................. 6 2.1 Põhjavee seire...

Keskkond
53 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Hüdrosfäär

Maad ümbritsevat ebaühtlast jaotunud veekihti, mis asub atmosfääri ja Maa tahke koore vahel ning osaliselt nende sees. Kogu planeedist 71% vesi (97%mered/ ookeanid, 3% magevesi). Veeringeks nim. Vee pidevat ja korduvat liikumist põhilistes maa sfäärides(atmo, lito, hüdro, bio) ja nende vahel. Transpiratsioon on aurumine taimedelt. Põhjavesi on maakoore ülemistes kihtides paiknev vesi, mis täidab kivimipoore ja lõheid. Infiltratsioon on pinna- ja sademevee imbumine pinnasesse või kivimitesse. Geiser on perioodiliselt kuuma vett ja auru purskav kuumaveeallikas vunkaanilisel alal. Mineraalvesi on ravitoimeline, rohkesti mineraalsoolasid, gaase ja mikroelemente sisaldav põhjavesi . Vettkandvad kihid-maapinna poorsetes kihtides liigub vesi suhteliselt vabalt. Vettpidav kiht on mitteläbilaskev materjal(savi). Vooluveekogud (ojad/jõed) kulutavad ja kuhjavad pinnavorme ning kujundavad Maa pinnamoodi. Pikiprofiil ­...

Geograafia
145 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Hüdrosfääri kokkuvõte

Hüdrosfäär Vee jaotus maal-maailmameres:Vaikne ookean-52,9%; Atlandi ookean-24,8%; India ooeken-20,8%; Põhja jää meri-1,5%; muu:Liustik-75%; põhjavesi -24%; mullavesi 1% Maailmamere veetemperatuur-Maailmamere pinna aasta keskmine temperatuur on 17-18C, mis on 3-4 kraadi võrra kõrgem keskmisest õhutemperatuurist maismaa kohal.Tervikuna on maailmamere keskmine temp. 3,8C, põhjapoolkeral on vee pinnatemperatuur 3C võrra kõrgem kui lõunapoolkeral. Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub 1 meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõppeb 30-40m sügavusel, seetõttu on veekogude paari meetri paksune veekiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi. Maailmamere soolsus-Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli. See tähendab, et iga kilogramm merevett sisaldab 35 grammi lah...

Geograafia
190 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Hüdrosfäär - konspekt 10. klassile

A klass VEE JAOTUS MAAL - Maa koguveevarust (1 386 miljonit kuupkilomeetrit) on üle 97 protsendi soolane. Magedast veest moodustab pinnavesi 78%, põhjavesi 22%. Pinnaveest paikneb enamus mandrijääs ja liustikes 99%, ülejäänud osasast pinnaveest kuulub järvedesse 0,61%, atmosfääri 0,03% ja jõgedesse ja allikatesse 0,003%. Magedat pinnavett on järvedes, jõgedes jm pinnaveekogudes vaid umbes 93 100 kuupkilomeetrit, s.o ainult 1/150 kogu mageda pinnavee hulgast. Ometi on jõed ja järved inimeste peamised mageveeallikad. MAAILMAMERE VEETEMPERATUUR ­ Maailmamere pinnale langevast päikesekirgusest neeldub 92% ja peegeldub tagasi vaid 8%. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub ühe meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõpeb 30m sügavusel. Seetõttu on pinnakiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi. Ookeani keskmine veetemperatuur on aasta...

Geograafia
245 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Loodusgeograafia

1 - Läänemerest Läänemeri on riimveeline veekogu, mille keskmine soolsus on 7-8%,mis on umbes 4x väiksem maailmamere omast. Riimveelisus ­ Põhjused miks on läänemeri madala soolatasemega 1) Sisemeri ­ maismaa sees, ning ühendus ookeaniga väike. 2) Aurumine ­ passiivne(väike) 3) Sissevool ­ Läänemerre voolavad sisse magedad jõeveed Soolsuse põhjused 1)mageda vee sissevool 2)kitsas ühendus ookeaniga 3)sademete hulk ületab aurumise 9.2 ­ Rannatüübid A. Järsakrand (Järskrannik) 1) suur suhteliste kõrguste vahe 2) paljandid 3) ranniku väike lagunemine B. Lauskrand 1) väiksed suhtelised kõrgused 2) materjal on rannal uhutud ühtlaselt laiali 3) sagedased üleujutused Järsakrannad on tavaliselt tekkinud lainete kulutuse tagajärjel, siis lauskrandadel on nii kulutus- kui kuhjevorme. Peatükk 10 ­ Siseveed Pinnavesi ­ alalised ja ajutised veekogud, sademete ja lumesulamisveest Põhjavesi ­ kogu maa-sisene voolav vaba vesi. Veebilanss ­ Ve...

Geograafia
145 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Põhjavee reostumine

Põhjavee Reostumine Looduslik põhjavesi , vaatamata tema koostisele ja kasutamisvõimalustele on puhas, isegi sel juhul, kui ta liigse mineraalsuse või lisandite tõttu ei sobi joogiks, või kasutamiseks mingiks muuks otstarbeks. Reostumiseks nimetatakse kahjulike lisandite sattumist põhjavette inimtegevuse mõjul, kas otseselt või kaudselt. Reostuda võib põhjavesi nii reostunud vee tungimisel põhjavette, kui ka sademete vee infiltreerumisel läbi reostunud pinnasekihtide. Mõnel määral tinglikult on reostumiseks nimetatud ka ebasobiva koostisega loodusliku vee segunemist kvaliteetse põhjaveega inimtegevuse tagajärjel, näiteks merevee tungimisel põhjavette liigse mageda vee väljapumpamise tagajärjel saartel ja rannikualadel jne. Infiltreerudes maakoore sügavamatesse kihtidesse, satub reostunud vesi kontakti mitmesuguste kivimitega ja põhjaveega. Osa reostusaineid adsorbeeritakse kivimiosakeste po...

Geograafia
55 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Maasisene vesi

o Põhjavesi liigub maakoores gravitatsiooni ning rõhu vähenemise suunas. o Põhjavesi tekib sademete ja lumesulamisvee imbumisel maasse. Liiv, kruus ja lõhelised lubjakivid lasevad vett läbi ning sademevesi satub üsna sügavale maapõue. o Kui kivimikihid ei lase enam vett läbi ja on künka nõlva veeruga samas sihis kaldu, siis valgub osa pinnases olevast veest allikani. o Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest. o Eestis kasutatakse peaaegu 1 milj. m 3 põhjavett ööpäevas. o Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas. o Põhjavee kaitse eeldab tema seisundi pidevat jälgimist, milleks üle kogu maa on rajatud põhjavee reziimi uurimise võrk. o Põhjaveevaru aitaks taastada karstilehtrite säilitamise toitealadel, mistõttu tuleks vältida nend...

Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Hüdrosfäär

Hüdrosfäär veeringe väike suur aurustumine veekogu vee aurustumine ookeanilt, selle pinnalt, sademetena sinna tagasi liikumine maismaa kohale. (toim. ööpäeva jooksul) Tekkivad sademed võivad jõuda: *liustikele*põhjavette*jõgedesse *taimedele(transpiratsioon-vee aurustumine taimede pinnalt) PÕHJAVESI-maakoore kivimite/setete poorides/lõhedes olev vesi *tekib sademetest *erinevatel setetel on filtratsiooni e vee läbilaskevõime erinev kruus, lõhedega lubjakivi- 1000-100m vett/ööpäevas liiv- 100-10m/24 h saviliiv, liivsavi- 0,1-0,01m/24h savi, turvas- 0.01- 0.001m/24h *Vettkandvad kihid-liiv, kruus, lõh. lub...

Geograafia
49 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Metsad, niidud,vesi,sood

Põhjavesi- maasisene vesi pinnavesi- alatised veekogud, ajutised veekogud ja sademete ja sulamisvesi Veebilanss-on vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas 3 veerohkemat jõge Narva,emajõgi ja pärnu 3 pikimat jõge-Pärnu, põltsamaa ja emajõgi Eesti vesikonnad-Soome lahe vesikond, peipsi järve vesikond, väinamere ja liivi lahe vesikond Eesti järved on tekkinud-mandrijäätekkelised(pühajärv), maatõusu tagajärjel(harku järv), rabajärv(loosalu) Lammijärved, karstijärved, meteoorijärved Jõgede toitumine- Eestis enamjaolt sademetest, lume sulamisest ja põhjaveest Mineraalvesi-Suure mineraalsisaldusega vesi(jood, broom jt. Mikroelemendid) annavad veele ravitoime Vett kasutatakse-tööstus, olme, joogivesi Madalsoo-saab enamiku toitaineid ümbritsevatelt nõlvadelt pinna või põhjaveega, survelise põhjavee Toite korral tekkib alliksoo siirdeesoo-turbaseisundi kasvades soopind kerkib ja tekib siirdesoo, siin Kasvavad mätastel tüüpilised rabataomed, mä...

Geograafia
38 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun