Ristisõjad ehk ristiretked olid alatest 11. saj pärit katoliku kiriku poolt organiseeritud või suunatud ning Rooma paavti poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks. Ristisõjad toimusid 1096-1291 ning selle algne eesmärk oli Palestiina vabastamine islami ülemvõimust, mida katoliku kirik ja Rooma Katoliku Kiriku paavstid soovisid. Ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse just ristiusustamata rahvaste vastu ning ka õigeusuliste slaavlastega asustatud Novgorodi piirkonnas kus jäälahing toimus. Esimene ristisõda (1096-1099) Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid. Ristisõja kuulutas välja Prantsusmaal Rooma Katoliku Kiriku paavst Urbanus II. Eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine. Teine ristisõda (1147-1149) Sõjas osalesid seldzukid, prantsuse ning saksa väed. Sõda...
Põhjala heaoluriik kas saavutamatu ideaal Eestile? Essee Kuskile kuulumine on iga inimese jaoks oluline, sama saab öelda ka riikide kohta. Kuuluvustunne on tähtis riigi ja inimese identiteedi kohaselt. Mõte sellest, et ka Eesti võiks olla Põhjamaa ja eestlased põhjamaalased, on rahvuslikult meelestatud eestlaste meeli köitnud juba vähemalt viimased sadakond aastat (Tuglas-seura). Käsitledes essees erinevaid valupunkte, saab Eesti staatusest Põhjala heaoluriigina täpsemalt aimu. Heaoluriik on mitmetasandiline mõiste. Heaoluriik on mõiste, mis tähistab sellist ühiskonda või ühiskonna arenguetappi, millele on omane solidaarsus ligimesega ning millel on süsteemsed, avaliku ühiskonna tagatud vormid (Redlich, 2000). Euroopas kätkes heaoluriigi mõiste järgmisi põhimõtteid: tööd peaks olema piisavalt kõigile, kes seda vajavad, haridus kättesaadav kogu rahvale; tervishoiuteenuseid ...
Kalevala sisu 1.2. Runo Ilmaneitsi laskub merre, kus ta tuule ja vee poolt rasedaks tehtuna saab vee emaks. Part teeb pesa ja muneb veeema põlvele. Munad veerevad pesast, purunevad ja tükkidest saab maa. Väinämöinen sünnib veeemast. Sampsa Pellervoinen külvab puid. Üks nendest kasvab nii suureks, et tema oksad takistavad kuu ja päikese paistmist. Väike mees tõuseb merest ja raiub tamme. Kuu ja päike pääsevad jälle paistma. 3.4. Runo Joukohainen läheb teda oma tarkusega võitma, kuid kaotab. Väinämöinen laulab Joukohaise sohu. Viimases hingehädas lubab ta oma õe Aino Väinämoisele naiseks.Aino uputab enda. 5.7. Runo Väinämöinen läheb Joukohaise õde merest püüdma ja saab ta tundmatuks kalaks muutununa õnge otsa, kuid kala lipsab käest merre. Ta läheb kosima Põhjala neidu. Kättemaksuhimuline Joukohainen tabab noolega Väinämöise hobust. Väinämöinen kukub vette. Kotkas näeb teda ja kannab ta Põhjala randa, kust Põhjala emand...
ELIAS LÖNNROT "KALEVALA" 1. Kalevala on Soome kirjanduse alusteos, ajastu silmapaistvam eepos maailmakirjanduses. 2. "Kalevala" aluseks olevad runod (muistsed rahvalaulud) kogus Lönnrot Põhja Soomest Kajaana linna ümbrusest, IdaSoomest, Karjalast, Lapimaalt 3. Lönnrot kogus runosid ja süteesis nende arvukate teisendite põhjal need kunstiliselt ühtseteks runodeks. 4. Ilmusid: "Vana Kalevala" 1835, "Kalevala" 1849, "Kalevipoeg" 1862. 5. Teose aluseks on eri ajajärkudesse kuuluvad ja eri paigust pärinevad anonüümsed runod, mis tänu Lönnroti luuletajaandele ainevalikult ja struktuurilt kokku sobituvad 6. "Kalevala" on romantismiajastu ilming, sest: tal on sügav ja ehtne folkloorne alus 7. "Kalevala" a. Sampo on imeveski, mis selle omanikule jahu, soola ja raha jahvatab. Eepose...
Kalevala - Iidsed tarkused on õpetlikud tänapäevalgi ,,Kalavala" võib kõneleda küll Soome mütoloogiast, aga kahe raamatu kaane vahelt võime ära tunda ka tarkusi ning teadmisi, mille juured ulatuvad aega, mil tekkisid esimesed inimestevahelised suhted. Küll aga ei pruugi esivanemate kannatustest ning kogemustest alati kasu olla, sest tihti tunneme end täbaras olukorras just seetõttu, et mõistame üksteist valesti ning tekitame probleeme tühistest asjadest. Võime tõmmata selgeid parralleele Eesti vanasõnade: ,,Kuidas külvad, nõuda lõikad" ning ,,Kuidas küla koerale, nii koer külale" ning loetud eepose vahel . Kui Väinamöinen poleks jätnud lindudele ühte kaske, mille okstel pesitseda, ei oleks kotkas aidanud ka peategelasel jõuda Põhjalasse. Poleks Lämminäinen seganud Põhjala pulmi või magatanud Saare neidusid, ei oleks tuntud ka eri paigus tema vastu säärast viha. Eepose tegelased avastasid ennast tihti olukordadest, kus millegi saa...
Skandinaavia mütoloogia Sisukord 1. Muinaspõhjala või skandinaavia mütoloogia pärinevus 3 1.1 Valhalla 5 1.2 Asgard 5 1.3 Heimdall 5 1.4 Ragnarok 5 1.5 Yggdrasil 6 2. Maailma loomise lugu 7 2.1 Vaanid ja aasid 7 3. Viikingite jumalad Norra e. Põhjala mütoloogiast 8 3.1 Odin 8 3.2 Loki 8 3.3 Thor 9 3.4 Baldur 10 3.5 Freya 10 3.6 Tyr ...
1 Sisukord SISUKORD.....................................................................................................................................................1 KONTSERDI KIRJELDUS..........................................................................................................................2 KONTSERDIL ESINEJAD...........................................................................................................................3 EIVØR...........................................................................................................................................................3 VILLU VESKI................................................................................................................................................ 4...
Kalju Lepik (1920-1999) Kalju Lepik sündis 1920.aastal Järvamaal Koeru alevikus 7. oktoober kontoriametniku pojana Ta oli eesti luuletaja. Ta isa oli kontoriametnik. Alghariduse sai Kalju Lepik Aruküla algkoolist. Pärast seda läks ta õppima Tallinna Kaubanduskooli ja Tartu Kommerts Gümnaasiumi. 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. 1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus ta õppis veel lühemat aega Stockholmi Ülikooli humanitaarteaduskonnas. Rootsis töötas Lepik algselt Mörby haigla köögis, siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse sekretär, tööline trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni pensionile minekuni 1985 Balti Arhiivi juhataja. Alates 1982. aastast oli Lepik Välismaise Eesti Kir...
Põhjala mütoloogia Põhjala inimesed austasid jumalaid, kelle nad olid oma näo järgi teinud. pajatati panteonist , mille kõige vägevamad jumalad olid sõdalased ise- nutikas kõikenägev väepealik Odin , tugev ja lihtsakoeline Thor. Lõpuks pidi kogu jumalate ja inimeste maailma olematuks muutma viimne heitlus ehk kokkupõrge hea ja kurja vahel, mida viikingid nimetasid Ragnarök'iks. 1.Maailma tekkimine Maailm kasvas müütide vältel hiiglasuurest kuristikust Ginnungagap'ist. Lõunas piirnes kuristik tule asupaiga Muspell'iga, kus pidas vahti leegitseva mõõgaga tulehiid Surt. Põhjas piirnes kuristik pakasemaa Niflheim'iga , millest sai pärast poole surnute maa. Hvegelmeri nime kandvast vulkaanikatlast pulbitses välja 12 jõge, mis viisid oma teed Ginnungagappi. Need said jääks ja täitsid lõhandiku. Kerkides sai jää kokku Muspell'iga ja kuidagi moondus savi. Lõpuks tuli savisse elu ja ...
Eesti keele muutumine-positiivne või negatiivne Eesti keel on väikerahva keel, mille kasutajaskond elab enamjaolt Eestis. Tänu sellele tõlgitakse palju Eesti kirjanike teoseid, seejuures ei tohi ära unustada, et tõlkida tuleb teksti tervikult, mitte üksikuid sõnu. Kuna ühiskond muutub pidevalt, tekib juurde uusi asju ja esemeid, sellepärast vajab ka keel uuendusi. Osad inimesed on selle poolt, et keel muutub pidevalt, teised jällegi selle vastu. Kas keele muutumine on siis positiivne või negatiivne? Ühiskonnas suhtlevad omavahel eri vanuses inimesed ning kui keel on muutunud või muutub palju, siis võib tekkida olukord, kus nooremad ei saa aru vanematest ning vastupidi. Nagu on öelnud Jaan Kaplinski, et keel on minevikuga suhtlemise vahend. Keele abil saame osa esivanemate öeldust ja mõeldust. Ma arvan, et sellepärast ei tohiks keelt uisapäisa uuendada. Kindlasti ei tohiks kirjakeel kiirelt ja suures mahus muutuda. Ajakirj...
Elektrituru avanemise otstarbekus · Elektriturgude avamine Euroopas lähtub eesmärgist saavutada kindel ja toimiv Euroopa ühtne elektri siseturg. · Võrguettevõtjate konkurentsi elektrituru avanemisega ei kaasne ja olemasolevad võrguettevõtjad jäävad ka avatud elektriturul loomulikku monopoolsesse seisundisse ehk nende omandis, valduses või opereerimisel on taristu, mida teisel isikul ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta ei ole võimalik turul tegutseda. · Tõhusa Euroopa elektri siseturu saavutamiseks on seetõttu oluline tagada, et võrguettevõtjate elektrivõrgud oleksid võrdselt kättesaadavad ja kasutatavad kõigi turuosaliste poolt. **** Tarbija saab võimaluse valida endale meelepärase paketi ja saab seetõttu oma hinda mõjutada elektripaketi valikuga. **** Andres Tropp, Eesti Energia regulaatorsuhete juht 14...
Tallinna Tehnikaülikool Tartu Kolledz JALAKAPÄSSIK Referaat Tartu 2008 Sisukord. Sissejuhatus......................................................................................3 1. Välimus...................................................................................... 4 2. Jalakapässik versus must pässik.............................................................. 5 3. Levik......................................................................................... 5 4. Ohtlikus......................................................................................6 5. Mida teha; ravi.............................................................................. 7 Kasutatud kirjandus........................................................................... 9 2 Sissejuhatus. Meil ja naabermaades on l...
Kas eesti keel vajab arendamist ja uuendamist? Eesti keel on üpriski väikese kõnelejate arvuga keel kuid ometi on olnud palju müra ja kära eesti keele arendamise ja uuendamise kohta. Palju on räägitud, et kas on vaja lasta keele reegleid lõdevmaks või vaja uusi sõnu. Seda on ka tehtud, näiteks lasti lõdvemaks ajalooliste sündmuste algustähe reeglit. Sõna on ka võtnud keele alastes küsimustes erialade inimesed, et oma ala sõnavara täiustada ja maailma arenedes on vaja uusi sõnu. Kuid näiteks toodud ajaloosündmuste algustähe problemaatika on ajanud tagajalgele ajaloolased, kellele see reegel kohe üldse ei istu. Kas on vaja eesti keele arendamist ja uuendamist? Jaan Kaplinski on öelnud: ,,Mulle tundub, et keel ei vaja uuendamist ja tema korraldamise- korrastamisega peab olema ettevaatlik." Ma arvan, et ta tahab sellega öelda, et keel on habras asi ja seda ei tohiks üle arendada ja kõik muudatused, mis tehakse peavad olema ...
,,Kalevala" Tegelased: Väinamöis , Joukahainen , Aino-Neiu , Jänes , Põhjala emand, Ilmarinen , Kyllikki, Lemminkäinen, Kullervo, Ruotus Sisu: Sündis Soomes mees nimega Väinamöinen ,kellel olid võimed kuna ta oli nagu jumal. Ta hakkas ehitama ja kündma põldusi ning selle pärast ,ta raidus maha palju puid kui ühe puudest jättis lindude jaoks. Hiljem kohtus Väinamöinen Joukahaineniga ja nad hakkasid üksteisega halvustavalt kõnelema. Nad tegid kokkuleppe ,et Väinamöinen saaks endale Joukahaineni lapse ,sest Väinamöinen laulis väga võimsalt. Aino oli selle naise nimi ning ta keeldus Väinamöinenile naiseks mine ning ta uppus merre. Hiljem läks samasse merre kala püüdma Väinamöinen ning püüdis merineitsi kes oligi tegelikult Aino. Väinamöinen seda ,aga ei teadnud ja lasi ta vette tagasi. Joukahainen tahtis saada ,aga kättemaksu ja viskas Väinamöinenit odaga ,kes kukkus merre ning tänu kotkale kellele ta oli jä...
Eesti Euroopa Liidus Keily Türnpu 12b 25. november 1995, Tiit Vähi 2004 töö-, õppimis- ja reisimisvõimalused teistes liidu riikides eeltoetus 3,9 miljardit krooni 12,6 miljardit krooni Euroopa Komisjoni asepresidendina töötab Siim Kallas kuus esindajat: Ivari Padar, Vilja Savisaar ja Siiri Oviir; Kristiina Ojuland, Tunne Kelam ning Indrek Tarand. Eesti osalus EL tsiviilmissioonides Afganistani Kosovo Iraak Gruusia Moldova Bosnia ja Hertsegoviina Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupp Eesti liitumine eurotsooniga 1999. aastal võeti kasutusele euro Eesti on 17 riik 13. juulil 2010 lõplik liitumine
1865-1957 Looming Sibeliuse rahvusromantiline helilooming on põhjamaiselt karge. Palju on programmilisi teoseid. Muusikas peegelduv eeppiline lagandlik maailmataju. Sibeliuse instrumentaalne ja vokaalne muusika on tihedalt püimunud. Vokaalsümfoonilist muusikat on arvukalt. Kooriteoseid üle 30: koorilaul finlandia, kantaat kalevala, oma maa, tule sünnd, 5osaline sümf poeem kullervo. Suur hulk soololaule. Tähtsamad teosed orkestrile: sümfopoeemid finlandia, saaga, tapiola, bard, öine ratsasõit ja päikesetõus; sümfooniline süit põhjala tütar; tetraloogia 4 sümfoonilist legendi: lemminkäinen ja saareneiud, lemminkäinen toonelas, toonela kurg, lemminkäise kojutulek; süit karelia; kontsertsüit Balhazzari pidu. Sibelius kirjutas meeleldi ka lavastustele valse trieste, pelleas ja melisande, torn, surm, scaraminche. Lisandub hulk muud orkestraalmuusikat. Kammertsmuusikat kirjutas põhiliselt noorusaegadel. Üheks 20 saj kaunimaks viiuli kontserdik...
Viikingid olid muinas-skandinaavia (rootsi, norra, taani) päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.11. sajandil (nn viikingiajastu). Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega. Põhjala rahvad olid kirglikud iluarmastajad ja see õhutas nende käsitöölisi muutma kõiki tarbeemsemeid kauniteks taiesteks. nende loojad olid peaagu alati tavaliselt kuningate ja pealike juures töötanud anonüümsed käsitöölised. alles viikingiajastu lõpus lisasid taidurid mõnele ruunikivile ka omaenda nime ja sedagi ainuüksi Kesk-Rootsis. ilmselt valmistati palju esemeid riidest ja puidust, kuid näiteid nende kohta on säilinud vähe. nõrgalt on esindatud ka kivinikerdused, vähemalt varasemast perioodist. vähe on leitud ka keraamikat. ilmselt eelistasid viikingid süüa ja juua purunematutest puust või saponiidist anumatest. kuid see-eest on säilinud väga suurel hulgal metallitöötlemise näidiseid. põhjala käsitö...
Indrek Pertelson Indrek Pertelson : BRONZE (Judo : + 100 kg) Sünd. : 21.04.1971. Pikkus : 193 cm Kaal : 112 kg Klubi : Condor Treener : Aavo Põhjala Arst : Rein Jalak Haridus : Kesk Perekonnaseis : Abielus Hobid : Muusika, teater, ajalugu Indrek Pertelson on Eesti judoka ehk judomaadleja. Dzuudo ehk judo on heidetele ja kinnihoidmistele keskenduv Jaapani päritolu võitluskunst ning võitlusspordiala, sh olümpiaala. Dzuudos on oluline kiirus ja osavus ning dünaamiline reageerimine vastase liikumisele. Olümpiamängude kavas on dzuudo alates 1964 meestele ning 1992 naistele. Meeste dzuudo oli esimene Aasiast pärit spordiala, mis olümpiakavva lülitati. Praegu on olümpiamängude kavas seitse kaalukategooriat meestele ja seitse kaalukategooriat naistele. Ateena olümpiamängud: Kaheteist aasta eest Barcelona olümpial viienda koha saavutanud, kaheksa aasta eest Atlantas juba avaringis kaotu...
ROHUKONN Hendrik Põhjala 7b MRK Liiginimi ladina keeles Rana temporaria L. Elutseb niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ja kultuurmaastikul. Kogu suve Elupaik ja -viis veedab maismaal, veekogudest üsna kaugel. On öise eluviisiga, päevaks varjub põõsastesse, kivide alla jt. niiskematesse paikadesse. Oktoobrist märtsi-aprillini talvituvad suurte gruppidena põhjani mittekülmuvates veekogudes, kus veetemperatuur ei lange alla 2,5 °C - kaevudes, kraavides, tiikides, järvedes; kus nad poevad sügavale mut...
NEITSI MAARJA-PÜHAK JA LEGEND Tallinna Teeninduskool 011MT Laura Prosutinskaja Neitsi Maarja : Õnnistud Neitsi Maarja (kristluses kasutatakse tema kohta ka väljendeid Neitsi Maarja, ( Jumalaema,) Püha Maarja, Ikkaneitsi, Jumalasünnitaja)oli Jeesuse ema, Anna ja Joakimi tütar Uue Testamendi kohaselt viljastati Maarja Pühast Vaimust ning sünnitas neitsina. 1215. aastal, neljandal Lateraani kirikukogul pühitseti neitsi Maarjale Põhjala ristisõdade käigus vastristitud ja veel -ristimata Liivimaa alad, s.o praeguse Eesti ja Läti alad. Siinsete alade kaks tähtsamat kirikut - Riia ja Tallinna toomkirikud on pühitsetud neitsi Maarjale. Kaasajal nimetatakse ka Eestit tihti Maarjamaaks, samuti on Maarjamaa Rist Eesti kõrgeim riiklik autasu. Neitsi Maarja on andnud nime ka järgmistele Eesti paikadele: Märjamaa (algselt Maarjamaa), Väike-Maarja ka Ambla (Suur...
Keyyo Tartu Toomemägi Essee Toomemägi on looduslik sälkorgudega piiratud neemkõrgendik Tartu linnas Emajõe ürgoru paremal kaldal. Toomemäelt sai alguse saanud Tartu linn. Arvatakse, et ligikaudu 6.8. sajandi paiku tekkis Toomemäele varaseim eestlaste muinaslinnus Tarbatu, millest 1112. sajandil kujunes välja muinasmaakonna Ugandi üks kahest keskusest. Tegu oli tüüpilise teetõkkelinnusega nimelt oli Toomemäe lähikond (praeguse Laia tänava otsa juures) ainus paik, kus Võrtsjärvest Emajõkke voolava Emajõe kallastele sai rajada aastaringselt läbitava tee. Mujal oli Emajõgi selleks sobimatute soiste kallastega. Tarbatu vallutamine ristisõdijate poolt 1223 oli siinsetel aladel toimunud Põhjala ristisõdade resp. eestlaste muistse vabadusvõitluse üks olulisemaid sündmusi. Aasta hiljem 1224. aastal rajati muinaslinnuse varemetele kivist piiskopilin...
TURISM PÕLVAMAAL Sirle Prei M-08 Põlva, kui turismimagnet :) · Põlva ilus maastik ja veel ilusama loodus on ära võlunud turistid, kes seda tihti külastavad. Külalisi on nii Eestist, kui ka välismaalt. Vaatamisväärsused ja kohad kus on mõtet käia.. · Põlval on väga palju ilusaid kohti, kus pole käinud isegi kõik põlvamaalasedgi, kuid kus käib väga palju välisturiste nimelt on turistide tiheda liikluse tõttu isegi mõned kohad ajutiselt suletud nagu näiteks: Akste Sipelgariik ja Piusa koopad. Taevaskoja Piusakoopad Midagi huvitavat tegemist: Taevaskoja kõrgseiklusrada Kanuuga Ahja jõele... Saabumine sipelgakuningriiki · Kiidjärvel asub Sipelgakuningriik, kus on umbes 200 sipelgapesa. Matkarajad · Tilleoru matkarada · Suur-Taevaskoja Otteni matkarada · Saverna matkarada · Valgesoo matkarada · Võhandu jõe ürgoru matkarada Meteoriidikraatrid · Ilumetsa meteor...
Islandi kell Augusti kuus käisin Emaga Draamateatri suvelavastust vaatamas, mis jäi minu jaoks veidikene segaseks, kuid siiski oli see nauditav. Halldór Laxnessi romaanil põhineva etenduse "Islandi kell" tegevus toimub seitsmeteistkümnenda sajandi lõpul Islandil, mis on Taani koloonia. See teos räägib kõigest inimlikust: sügavatest tunnetest, inimeseks jäämisest, eneseohverdusest ja unistustest, ent ka hingelisest pehkimisest, alatusest, kõrkusest ja piiratusest. Kõike seda nii traagilises kui ka koomilises võtmes. Samas on tegu ka eepilise jutustusega väikese rahva võitlusest enese säilitamise nimel ajal, mil kõik tundub kokku varisevat. Sel ajal oli islandi rahvas absoluutse monarhina rõhuva Taani kuninga poolt kõige sügavamalt porri surutud. Valitses äärmine vaesus ja viletsus ning lootusekiirt ei paistnud kusagilt. Muuhulgas sai vanglakaristuse iga talumees, kes julges kellegi teise kui v...
Euro Eestis Euroga liitriigi poole Jarmo Virmavirta, essee Postimees 11. jaanuar 2011 Eesti liitus euroga 1. jaanuaril 2011. aastal, mis tegi meie riigi veel rohkem läänelikumaks, kui kunagi varem. Võrreldes teiste Põhjala riikidega, on Eesti kõige rohkem läänestatud riik, kuna me oleme liitunud NATOga, kuulume eurotsooni ning oleme osa Euroopa Liidust. Euro on vajalik, sest see toob kaasa ühtse majanduspoliitika, olles seejuures ka EL ühisvaluuta. Eestile on olnud vajalik idast eemalduda juba aastakümneid. Nõukogude okupatsioon piiras meie riigi võimalusi ning takistas iseseisvust. Pole mõtet isegi rääkida kogu Eesti riigile tekitatud kahjust läbi sõdade ning suruvate seadustega, sest seda teab iga korralik Eesti kodanik. Seega, minu arvates euro toomine Eestisse päästab meie riiki mitut moodi. Esiteks, viib see meid veelgi rohkem lääne poole ning seob teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega ühtseks tervikuks. Teiseks, päästab see mei...
Keskaeg 1227-1558 Keskaeg Eestis: ...on Eesti ajalooperiood Vanaaja ja Uusaja vahel. 1. Varakeskaeg (5.11. sajand) feodaalse korra kujunemine ja võidukäik valitseb naturaalmajandus perioodi lõpul algab linnade kujunemine feodaalne killustatus 2. Kõrgkeskaeg (11. sajand 13. sajandi lõpp) valitseb lollide korraldus kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke 3. Hiliskeskaeg (14. sajand 16. sajandi algus) keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega kapitalistliku majanduse tekkimine Sündmustest: 1. Keskaja alguseks loetakse siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus siinsed varem paganlikud al...
Keskaegne eepika ,,Lugu Igori sõjaretkest" Venemaa, 12.sajand Eepos räägib Tsernigovimaa vürsti Igori retkest polovetside vastu, kaotusest ja põgenemisest. Igor läks üksinda sõjakäigule, kuigi ended olid halvad. Oma kaotusega tõi Igor Venemaale suurt kahju. ,,Vanem Edda" Island, 11.-12.sajand Edda lood peegeldavad paljude rahvaste ürgseid ettekujutusi ja uskumusi maailma kohta. Müütidest nähtub, et Põhjala asukail oli oma ettekujutlus maailmast, mille järgi koosnes maailm üheksast ilmast, näiteks Aaside ja inimeste kodu ühendas vikerkaare sild ning üheksat maailma hoidsid hiigelsuured juured. Germaani maailm paistis jõhker, surm ja kättemaks on jumalate vahekordades tavaline. Kangelaste vigadest tekib konflikt, sest ka nemad ei ole ideaalsed. Müüdid toovad esile ka kõlbelisi väärtusi. ,,Nibelungide laul" Saksamaa, 13.sajand Siegfiedi huvitab Burgundide kuninga Guntheri õde Krinshild. Läbi kokkuleppe saab ta koos Guntheriga na...
Neitsi Maarja Õnnistud Neitsi Maarja (kristluses kasutatakse tema kohta ka väljendeid Neitsi Maarja, Jumalaema, Püha Maarja, Ikkaneitsi, Jumalasünnitaja)oli Jeesuse ema, Anna ja Joakimi tütar. Uue Testamendi kohaselt viljastati Maarja Pühast Vaimust ning sünnitas neitsina. Eesti kirikukalendris on järgmised maarjapäevad: 25. märts paastumaarjapäev 2. juuli heinamaarjapäev 15. august rukkimaarjapäev (Maarja surmapäev) 8. september ussimaarjapäev (Maarja sündimise päev) Rooma katoliku kirikus pühitsetakse lisaks eelmistele veel: 2. veebruar algselt Maarja puhastamise päev, hiljem Issanda templisse toomise pave 8. detsember Maarja eostamise päev 1215. aastal, neljandal Lateraani kirikukogul pühitseti neitsi Maarjale Põhjala ristisõdade käigus vastristitud ja veel -ristimata Liivimaa alad, s.o praeguse Eesti ja Läti alad. Siinsete alade kaks tähtsamat kirikut - Riia ja Tallinna toomkirikud on pühitsetud neitsi Maarjale. Kaasaj...
Volvo Robert Sandberg Karl Vaikla Volvo · Volvosid hakati tootma 1915.aastal SKF Rootsi firma poolt. · Esimene auto 1927-1929 . · Neid tooteti 275, lahtise katusega. · Mootor Rida, 4-silindriline · Samal aastal tuli välja kolm erinevat mudelit:ÖV4;PV4;PV651 · Järgmistel sladitel saab näha kõik neid. Volvo PV4 jaPV651 · Volvo PV4 kere baseerus Weymann'i printsiibil: puitraam oli kaetud terase asemel tehismaterjaliga . Istmeid võis muundada mugavaks kahe inimese voodiks. · Volvo PV6 Esimene 6-silindriline Volvo mootor sai valmis 1929 ja esimene selle nn. DB mootoriga varustatud auto oli PV651. Mootoril oli töömahtu veidi rohkem kui 3 liitrit ÖV4 PV4 PV651 Teine Masin · See toodeti 1930ndatel Rootsis . · Mootor oli 65hj. · Samal aastal tuli kokku välja TR650-9 ,PV653- 5, TR701-4, PV36, PV51-57 ja PV801-10. · 1930, Volvo tutvustas oma esimest 7- istmelist. Autod, mi...
Demokraatia ja diktatuur Eesti Vabariigis 1920-1934 Arutlus Nagu paljudes riikides jõudis ka Eestis toimida 20 sajandi esimesel poolel nii demokraatlik riigikord kui ka diktatuur. Vene võimu alt vabanenud Eestis soovisid inimese demokraatliku vabariiki aga elu halvenedes hakkas levima arvamus, et Riigikogu õigusi on vaja piirata. Aastatel 1920-1934 oli Eesti peamiselt demokraatlik. Poliitika kujundamises osalesid paljud erakonnad. Riigikogus olid esindatud ka vene ja saksa vähemusrahvuste parteid. Eestit juhtivate koalitsioonvalitsuste sisemised vastuolud tegid aga valitsused nii ebastabiilseks, et valitsuse keskmine eluiga jäi alla 11 kuu. Paljud leidsid, et sagedased valitsuskriisid ei ole normaalsed ning leidsid, et valitsus ei suuda nii lühikese aja jooksul oma plaane ellu viia. 1930. aastate majanduskriis halvendas eluolu tunduvalt ning mitmed arvasid et karmim käs...
Viikingite kombed ja teod Sissejuhatus Vähem, kui 250 aastaga ehk kaheksanda sajandi lõpust kuni üheteistkümnenda sajandi keskpaigani muutsid viikingid uueks kogu euroopa. Nad alustasid küll röövlitena, kui ajapikku said nendest maadeavastajad ja -vallutajad ning seaduseandjad ja riikide asutajad. Islandil lõid nad esimese vabariigi Põhja-Euroopas. Ligikaudu 3200km Islandist kagu pool panid nad paika Vene riigi alusmüüri. Iirimaal rajasid Norrast tulnud uusasukad esimesed linnad, kauges Konstantinoopolis aga teenisid rootslased Bütsantsi keisri ihukaitsjatena. Eelkõige olid viikingid meresõitjad. Põhja meremehed seilasid põhja ja lääne suunas kaugemale, kui ükski Euroopa rahvas enne neid, asutasid oma koloonia Gräänimaa läänerannikul ja jõudsid peaaegu 500 aastat enne Cristoph Kolumbust Ameerikasse. Viikingite kunst Esmapilgul näib , et viikingite eluviis suur hulk inimesi elas tihedasti koos suitsustes muldpõrand...
Jean Sibelius 1865- 1957 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Jean Sibelius Jean Sibelius (õieti Johan Christian Julius Sibelius, hüüdnimega Janne) sündis 8. dets. 1865. aastal Häämenlinnas teise lapsena arsti perekonda. Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja ja üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Muusikat armastati ja harrastati nii isa- kui ka emapoolses suguvõsas. Elulugu Juba viie aastaselt tegi ta tutvust klaveriga ja järgmise viie aasta pärast said kodused kuulda tema esimesi omaloomingulisi katsetusi. Jeani ei ümbritsenud imelapse kuulsus. Hoopis vastupidi, ta oli väga elurõõmus, seltsiv ja nupukas mängukaaslan...
Seeneretk Riisikad Riisikad on mükoriisat moodustavad metsaseened, selle seenerühma kõige olulisem tundemärk on piimmahl, mis seene lõikamisel välja valgub. Piimmahlas õhuhapniku toimel tekkiv keemline värvimuutus on liikide määramisel suureks abiks. Paljud heade söögiseentena tuntud riisikad on toorelt kibedad ja lausa mürgised. Porgandriisikas Kübar oranzikaspunane, veidi kleepuv, serv sügavalt sisse rullunud. Jalg lühike ja oranz, kaetud valgete ebemete ja aukudega. Eoslehed on hele- oranzid. Söödav värskelt. Kuuseriisikas Kübar ja vars vigastuse korral muutub vigastatud kohast rohekaks. Seenejalg on oranzi värvi. Kübar noorel seenel kumer, hiljem lamenev, vanemal seenel madalalt lehterias. Eoslehekesed tihedad, las- kuvad, oranzikaskollased. Söödav värskelt. Haavariisikas Kübar noorel seenel kumer hiljem lamenev. Pruunika varjundiga lilla...
Eestis ühisjooned Keskaeg ja eripärad võrreldes Lääne-Euroopaga Keskaeg jääb ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini. Euroopa keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma riigi langemist 476. aastal ja lõpuks 1453. aastat mil Ida-Rooma riik lagunes. Eestis loetakse Keskaja alguseks tavaliselt siia jõudnud Põhjala ristisõdu. Keskaja jooksul toimus terves Euroopas palju muutusi, kuid mitte igalpool ühtemoodi. Millised olid Eesti ja Lääne-Euroopas toimunud muutuste sarnasused ja erinevused? Üks suurim sarnasus Eesti ja Lääne-Euroopa vahel keskajal oli kuulumine Hansa Liitu. Hansa Liit oli 12. 17. sajandil tegutsenud Hansalinnade vaheline kaubanduslik ja poliitiline liit. Kuigi Hansa Liidu eesmärgid olid peamiselt kaubandusmajanduslikud, kuid lisaks sellele kaitses liit enda liikmeid ka poliitiliselt, näiteks aadli võimupüüdluste või muude konkurentide vastu. Eri aegadel on liitu ...
Muinasusundi kajastused tänapäeva eestlaste elus Esiaeg ehk muinasaeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik. Eestis loeb enamik uurijaid muinasaja lõpuks 13. sajandi algust, mil Põhjala ristisõjad Eestisse jõudsid. Muinasajal omas usund inimese elus märkimisväärselt tähtsat rolli. Eesti hõimude ristiusustamise eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal, seega ei saa rääkida ka kindlatest mõjudest tänapäeva. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle üks olulisim osa oli esivanematekultus. Elust lahkunuid austati ja mingil määral ka kardeti, igal juhul püüti pälvida nende heakskiitu. Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiieteks, mis olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste toimetamise paigad. Eestis on tänini tavaks surnuaedade ...
Eesti keelega seotud probleemid tänapäeval Keel on inimese olulisim väljendus-, ja suhtlusvahend, mille abil inimesed mõistavad üksteist. Viimasel ajal on aina rohkem kõneainet pakkunud probleemid seoses eesti keelega. Eesti keel on üks keerulisematest keeltest ning selle kõnelejaid pole väga palju, umbes 1,3 miljonit inimest, sellepärast on ka keelega seotud mitmeid probleeme. Üheks probleemiks on keelereeglite rikkumine. Keelereeglite rikkumine võib kaasa tuua keeles mingi teatud väljendi või sõna muutumise, näiteks kui ei teata mingit kindlat reeglit, hakkavad inimesed kasutama mõningaid sõnu valesti ning kui seda teeb suurem hulk inimesi, siis võib see sõna rahvasuus muututagi selliseks. Samuti kui inimene ei tea mõne sõna kindlat tähendust ja kasutab seda vales kontekstis võib see jätta teistele totaka mulje. Siinkohal tooksin näite sõnadega vahest ja vahel, tihtipeale aetakse segi nende sõnade tähendused ja...
Eesti kas heaoluühiskond? Heaoluühiskond, mille poole Eesti vähemalt poliitikute sõnades püüdleb, jääb meist paraku üha kaugemale, sest kui majanduskasv on meil Euroopa kontekstis muljetavaldavalt kiire, siis muljetavaldavalt vilets on meil tervishoiu rahastamine. Meenutame, et oleme Euroopas ka kõige suurema HIV/AIDSi levikuga riik, oleme riik, kus inimese oodatav eluiga on Euroopa üks lühemaid ning kus 60 protsenti surmadest põhjustavad südame- ja veresoonkonnahaigused. Kuigi haigekassa tänavune peaaegu kuue miljardi krooni suurune aastaeelarve paistab hoomamatult suurena, moodustavad Eesti kulutused tervishoiule siiski kõigest 4,8 protsenti sisemajanduse koguproduktist, samas kui Soomes on vastav näitaja seitse protsenti. Statistika kohaselt sündis Eestis möödunud aastal vähem lapsi, kui osteti uusi autosid. Suurim vaesuses või vaesusriskis virelev sotsiaalne rühm on lastega pered. Mida rohkem on peres lapsi...
Suur rahvasterändamine ja selle tagajärjed Euroopa ühiskondlik-poliitiliste suhete kujunemisele varakeskajal Varakeskajal 9.-11. sajand toimusid suured rahvasterändamised ning oli ka suur kriisi aeg. Eelkõige oli see Euroopale invansioonide ajastu, mil sissetungijaid tuli igast ilmakaarest. Tuldi nii meritsi kui ka mööda maismaad. Iga eri rahvuse invansioon ei jätnud Euroopa kujunemist külmaks, vaid mõjutas selle rahvaid ja arengut tugevalt. Euroopa meredele ja jõgedele ilmusid Skandinaaviast pärit normannid ehk viikingid, kelle eesmärgiks oli õnneotsimine, täpsemalt rikastumine. Selleks võtsid nad ette retki samuti rüüsta, mis ulatusid Põhjamerest Kaspiani.Rännates pikki maid, avastasid põhjala inimesed 9.sajandil Islandi. See oli positiivne saavutus, sest leiti uus maa, laiendati Euroopa ala ning kuna see kuulus algul viikingitele, siis oli neil võimalik asutada see enda normide ja tahtmiste järgi. Samuti olid normannid arva...
Ohverdamine Ohverdamine on rituaalne tegevus, kus pakutakse üleloomulikele olenditele kingitusi, et saada vastutasuks õnnestumist mitmesugustes tegevustes. Tavakeeles kasutatakse sõna "ohverdama" ka, tähistamaks isetut teguviisi teiste heaks. Eesti rahvausund Eestis oli väga tähtis ohverdamine majavaimule, muidu muutus tema heameelsed teod hoopis vastupidiseks ning perele negatiivseks. Ohverdamine leidis alati aset pühade paikade juures. Tavalisemad ohvrianded olid erinevad toiduained, näiteks putru, leiba, piima, võid, õlut jm. On aga teada, et vahest kasutati ka vereohvreid, kui majavaimule tapeti mõni väiksem loom (kukk, kana). Sageli olid ohvrianded esik- ehk uudseohvrid. Kombeks oli nimelt, et talupoeg alati andis talu kaitsvale üleloomulikule olevusele esimese "uudseosa" igast karja- või põllusaagist. Seda tänuks hea saagi eest ning ühtlasi sooviga edaspidiseks taluõnneks igas toimingus. Uuds...
1. Millal said alguse sõjad inimtsivilisatsiooni ajaloos? Sõdade kohta võib öelda, et need on vanemad kui (kirjutatud) ajalugu, sest päris kindlasti sõdisid inimesed ka eelajaloolisel ajal, st enne kirjaliku mälu tekkimist (lk 15). 2. Kuidas mõistate lauset: „Si vis pacem, para bellum". Lause tähendab eesti keelde tõlgituna "Kui tahad rahu, ole valmis sõjaks" (lk 15). 3. Mis on sõjateaduse peamiseks ülesandeks? Sõjateaduse ülesandeks on adekvaatselt tulevikku prognoosida ja mudeldada, aidates sel moel kaasa riikluse püsimisele ja julgeoleku kindlustamisele (lk 16). 4. Mitmedal sajandil toimus muistne vabadusvõitlus (Põhjala Ristisõda)? Muistne vabadusvõitlus toimus 13. sajandil (lk 29). 5. Mis olid eestlaste kaotuse peamisteks põhjusteks muistses vabadusvõitluses? 1) Ebavõrsed jõud - Eestlaste malev ehk maakaitsevägi koosnes vabadest relvakandmisvõimelistest meestest, kes kutsuti konkreetseks sõjaliseks operatsiooniks iga ko...
ROMAANI STIIL Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Romaani arhitektuur Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. Sakraalarhitektuur Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta n...
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 10B. Klass MUISTNE VABADUSVÕITLUS Referaat Tallinn 2015 Sisukord: Põhjala ristisõdade algus, esimesed sõjaretked Eestisse, liivlaste alistamine………………................................................................................................3 Läti Henrik ja Sakslaste esimesed rüüsteretked ning Ümera lahing…………...............................................................................................................4 Turaida sõjaretk, Varbola piiramine ja Lehola kuningas Lembitu...........................................................................................................................5 Taanlaste sissetung, Revala, Harjumaa ning Virumaa alistamine..................................................................................................
Tekkis planeet Maa-4,6 miljardit a. t., elasid esimesed elusolendid-3miljartit a.t, kujunesid inimese eellased-hominiidid e inimlased 2,5mil a.t, kujunes tänapäeva inimene-100 000a.t, jääaeg-100 000a.t-13 000a.t, oli vanim asustus Eesti alal-Palli asula 11 000a.t, oli Eesti esi -e. muinasaeg-9000a eKr-13.saj. Eesti ajaloo perioodid:Esi- e muinasaeg(9000 a ekr-13.saj), keskaeg(13.saj-liivi sõda- 1558-1583), uusaeg(1558-20.saj)lähiajalugu(al 20.saj) Muinasaja perioodid: kiviaeg (vanem kiviaeg e paleoliitikum, keskmine kiviaeg e mesoliitikum 11 000 a.t, noorem kiviaeg e neoliitikum 1800 a eKr) pronksiaeg (~1800a eKr-500 a eKr) rauaaeg (500a eKr-13.saj) Millise sündmusega algas Eesti keskaeg?- Eestis loetakse keskaja alguseks tavaliselt siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus siinsed varem paganlikud alad 1208-27 ristiti ning allutati uutele kristlikele valitsejatele. Algas ka Muistse vabadusvõitluse tõttu, ja siis oli ka esimene ...
Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Jean Sibelius Elulugu Jean Sibelius sündis Soomes Hämeenlinnas 08.12.1865 linnaarsti Christian Sibeliuse teise lapsena. *Tema õpingud algasid Eva Savoniuse rootsi õppekeelega eelkoolis, kus tüdrukuid oli rohkem kui poisse. *Kaheksaaastasena pandi Jean soome õppekeelega ettevalmistuskooli. *Esimestel kooliaastatel oli poisi lemmikharrastuseks näitlemine. Veidi hiljem moodustasid poisid orkestri, kus mänguriistadeks olid savikuked ja suupillid. Löökpillidki ei puudunud; mõnel poisil oli kelli ja kuljuseid. Jean juhatas ettekannet klaveri juures ja tuli välja, et mingi muusika igal juhul nii musitseerides ka tekkis. Elulugu Looduses viibis palju Õieti alles seal sai tema fantaasia tuule tiibade alla. See tohutu tundehellus, mis Jeani loodusarmastuse põhjaks oli ja mis tema fantaasiat...
KALJU LEPIK Kalju Lepik sündis 1920.aastal Järvamaal Koeru alevikus kontoriametniku pojana, õppis Tartu Kaubanduskoolis, Tartu Kommertsgümnaasiumis, 1942-43 Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas Põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat. 1943 mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke, 1944 põgenes Hiiumaalt Rootsi, kus pidas mitmeid leivatööameteid. Oli üks energilisemaid pagulaselu organisaatoreid Rootsis, võttes osa Radikaaldemokraatliku Koondise ja Stockholmi kirjastuse Eesti Raamat asutamisest (1946) ning kuuludes Balti Instituudi, Eesti Kultuuri Koondise, Eesti Rahvusnõukogu jt. pagulasorganisatsioonide juhatusse. Akadeemiliselt oli Kalju Lepik üliõpilasseltsi Põhjala liige. 1966. aastal sai Kalju Lepikust Balti Arhiivi juhataja. Pikka aega kuulus Kalju Lepik Välismaise Eesti Kirjanike Liidu juhatusse ning oli selle esimees aastast 1982. Kalju Lepik suri 1999. aastal Tallinnas. ...
JEAN SIBELIUS Jean Sibelius 8. detsember 1865 Hämeenlinna 20. september 1957 Järvenpää oli Soome klassikalise muusika helilooja, üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Ta oli Põhjamaade suurim sümfoonik. Tema teosed on seotud Soome muistendite või saagadega. Muusika on sügavalt soomepärane ning eepilise väljenduslaadiga, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Juba viieaastasena sai Jean Sibelius klaveritunde, kus ilmnes tema loomupärane muusikaanne. Tulevane helilooja õppis Hämeenlinna lütseumis, mängis kooliorkestris, kuid kõige meelsamini viibis ta looduses. Seal sai tema fantaasia tuule tiibadesse .Juba kümneaastasena komponeeris Jean oma esimesed helitööd. Neist on säilinud viiulile ja tsellole kirjutatud pizzicato-pala ,,Veetilgad".1880. aasta kevadel hakkas Jean Sibeli...
Jõulud meil ja mujal Jõulud Austraalias on tavaliselt väga palavad. Ei ole haruldane, kui jõululaupäeval on sooja ligi 30 kraadi. Traditsiooniline jõulueine sisaldab kalkunit singiga ja sealiha, samuti hakkliha pirukad.. Magustoiduks on ploomipuding, kuhu on peidetud pisike kullatükk, mis toob leidjale õnne. Erinevalt Eestist peetakse jõululõuna tavaliselt keskpäeval rannas või minnakse koos perega piknikule. Tuppa tuuakse Jõulupõõsas,mis on pisike punaste õitega taim. Jõuluvana aga saabub surfilauaga. Hiinas tähistavad jõule ainult kristlased. Nad kaunistavad puid erinevate värviliste kujukeste ja laternatega ning lilledega. Neil on kombeks riputada üles musliin, mille Vana Jõulumees peaks täitma kingituste ja maiustustega. Aga mittekristlastel on kombeks korraldada Kevade Festivali, kus tänatakse esivanemaid. Indias kaunistatakse kuuskede asemel hoopiski banaani- või mangop...
VIIKINGID KUI KULTUURIKANDJAD Referaat Koostaja: Juhendaja: 2009 2 Sisukord 1 Viikingite päritolu ja üldine tegevus ..................................................................4 2 Viikingite keelekasutus ning ruunid ................................................................. 5 2.1 Viikingite sõnad ............................................................................. 5 2.2 Viikingite laulud .............................................................................. 5 2.3 Kenningid .....................................................................................6 2.4 Ruunide maagia ..............................................................................6 2.5 Ruunikivid .....................................................................................7 3 Viikingite laevad ...........
Laste kehalisel karistamisel on nii Eestis kui ka mujal maailmas pikad traditsioonid ja kultuurilistel stereotüüpidel põhinevad põhjendused.Järgnevas referaadis püütakse anda ülevaade laste füüsilise väärkohtlemise ajaloost ja sellega seotud müütidest,teadusuuringutest väärkohtlemise lühi- ja pikaajaliste mõjude kohta ning laste kehalise karistamise vastasest sotsiaalsest liikumisest. Laste väärkohtlemise ajaloost Tänapäeval nimetatakse inimolendit lapseks,kes vajab kaitset ja vanemlikku hoolitsust ning ettevalmistusaega täiskasvanueluks,varasemal ajal kutsuti neid minitäiskasvanuks ehk siis oma vanemate väikesteks koopiateks.Läbi inimkonna ajaloo on paljude põlvkondade lapsed pidanud taluma ränka väärkohtlemist ja hoolimatust.Tavaliseks laste staatuseks oli ,,olla mahajäetud, pekstud, terroriseeritud, seksuaalselt ärakasutatud või tapetud".Infantitsiid oli väga levinud.Seda peeti igapäevaseks iidsetes tsivilisatsioonides nagu muistne...
Kiviaeg 9000 eKr a. Tekkis Pulli asula. Sellega algas Eesti alal 7000 eKr Kunda kultuur, asutati Kunda Lammasmäe. Kultuuri iseloomustus elatuti küttimisest, korilusest. Rändlev eluviis. Jääb keskmisesse kiviaeg e. mesoliitikumi aega. Kammkeraamikakultuur Paremini valmistatud savinõud. Nöörkeraamikakultuur Balti Hõim Venekirveskultuur- olid karjakasvatajaid, kes küttisid kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Alepõllundus Puud raiuti maha, põletati juuriti. Tulekivi loodi Lääne-Venemaalt, Leedust ja Valvgevenest.(ta tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi ) Noorem Kiviaeg e. Neoliitikum 5000 eKr Elati veekogude ääres. Juba paikselt külades kuni 50 inim. Jaht, kalastus, korilus. Kasvatada püüti otra ja nisu. Neoliitikumi teisel poolel e 9000a eKr, hakati kasvatama eestis veiseid, kitsi, lambaid ja sigu. Suurenes põlluharimine ja asutati elama rohkem sisemaal. Pronksiaeg Asulaid hakati ümbritsema paeplaatid...
Romaani ja gooti kunst Referaat Agne Nurs 11T 2009 Sissejuhatus Pärast Rooma keisririigi lagunemist arenes selle idapoolses osas juba 6. sajandil tugev ja ulatusliku mõjuväljaga bütsantsi kultuur, mis püsis vanavene kunsti kaudu elujõulisena kuni 17. sajandini. Lääne-Euroopa aga jõudis kõikehaarava ühtse stiilini alles 10. sajandil. Selleks oli romaani stiil. Oma vaimult oli romaani stiil aga täiesti teistsugune. Kirik pidi olema tugev ja mõjukas nii seest- kui väljastpoolt. Sajandite jooksul hakkas kirikute kaitsefunktsioon vähenema ja nad muutusid aina kunstipärasemaks, nagu me näeme seda hilisgooti ehitistest. 12. saj...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
