ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioon ja EV Põhiseadus Artikkel+§ Sisukokkuvõte Võrdlus Artikkel 1. Kõik inimesed sünnivad EVPS-s: Kõik on seaduse ees § 12. vabadena ja võrdsetena võrdsed. Artikkel 2. Kõik on seaduse ees võrdsed, EV Põhiseaduses on kirjas ka, § 12. diskrimineerida mingite et igasugune vihkamise, asjaolude tõttu ei tohi. vägivalla, diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Artikkel 3. Igal inimesel on õigus elule, EV Põhiseaduses on lisatud ka § 16. § 20. ...
Mirjam Pikk 12a Kuidas avaldub võimude lahususe põhimõte EV Põhiseaduses? Võimude lahusus on tänapäeval realiseeritud kas riigivõimude eraldus-, valdavus- või tasakaalusüsteemina. Eestis on kasutusel tasakaalusüsteem. See tähendab, et riigivõimud on küll eraldatud, kuid samas on nad seatud üksteisest vastastikkusesse sõltuvusse ja varustatud üksteise kontrollimise funktsioonidega. Võimude lahusus jaotatakse funktsionaalseks, organisatsiooniliseks ja personaalseks võimude lahususeks. Funktsionaalne võimude lahusus tähendab, et riigivõimu teostamine on jaotatud erinevateks funktsioonideks. Eesti põhiseaduseses võib funktsionaalse võimude lahususe alusena näha § 14, mille kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva...
,,Eestis toiumib võimude lahusus, Eesti on demokraatlik riik" Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Võimude lahususe idee elemente oli juba antiikajal. Uusajal käsitles seda ideed esimesena põhjalikumalt inglise filosoof John Locke, kes väitis, et seadusandlik võim tuleks jaotada kuninga ja parlamendi vahel. Esimest korda realiseeriti võimude lahususe põhimõte praktikas Ameerika Ühendriikide 1787. aasta konstitutsioonis. Võimude lahusus on tänapäeval realiseeritud kas riigivõimude eraldus-,valdavus- või tasakaalusüsteemina. Eraldussüsteemis tegutseb iga võim suhteliselt iseseisvalt, ega mõjuta otseselt teisi võimuharusid oma funktsioonide täitmisel. Võimuharude kõrgemad organid moodustatakse enamasti autonoomsel alusel. Selline võimude lahususe korraldus on iseloomulik veel väljaarenemata demokraatlike traditsioonidega riikidele. Valdavussüsteemi korral lähtub võim ühest k...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Avaliku õiguse instituut Robert Paal EESTI JA LEEDU PÕHISEADUSE VÕRDLUS Essee Õiguskaitseasutuste süsteem Juhendaja: Jaan Ginter Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Sõltumatus Eesti Vabariigi põhiseaduses...............................................................4 Kohtute sõltumatuse käsitluse võrdlus Eesti ja Leedu kohtusüsteemis..................6 Kokkuvõte............................................................................................................... 7 Kasutatud materialid............................
KORDAMISKÜSIMUSED ptk 3.4, 3.5 ja e-riik 1. Mis on inimõigused, kodakondsus ja kodanikuõigused? Inimõigused - Inimõigused on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnuistusest. Inimõigused on leidnud rahvusvahelist tunnustust Inimõiguste Ülddeklaratsioonis, mis kuulutati ÜRO poolt üldkehtivaks aastal 1948. Kodakondsus - Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanikuõigused - Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Need on eeskätt õigused riigi kaitsele (ka välismaal viibides), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele ka õiguse riiki ise kaitsta, valida ja olla valitud ning moodustada erakondi. 2. Millistele dokumentidele tuginevad ini...
Vabadused tähendavad ka kohustusi Kodaniku õigused on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Põhiseadus annab kindla ülevaate sellest, mis tähendab meie jaoks vabadus ja mis on meie kohustused. Kehtestatud põhiõigused, kohustused ja ja vabadused on välja toodud II peatükis. Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu.Tooksin näiteks ,,Pronksiöö".Kui suurem hulk märatsejaid ei austanud Eesti Vabariiki,kuigi paljud neist olid Eesti kodanikud, ja ohustasid rahu Tallinna tänavatel ning purustasid ja röövisid ärisid.Paljud Eesti kodanikud aga tundsid kohustust olla korra tagamisel politseinikele abiks.Seetõttu õpetatigi vabatahtlikke ja nad said oma kodanikukohust täita selle paragrahvi alusel. Põhiseaduses loetletud kõigi ja ...
Nimi: Klass: Iseseisev töö: ,,Mida ütlevad perekonna kohta seadused?" 1. Põhiseadus 2. Perekonnaseadus 3. Lastekaitseseadus 4. Kooseluseadus Tutvu seaduste tekstidega ja vasta küsimustele. Märgi millisele seadusele ja millisele paragrahvile viitad. Oluline on jälgida, et vaataksid seaduste kõige hilisemaid redaktsioone. a) Kas ja/või kuidas defineeritakse põhiseaduses perekonda? Kellest koosneb põhiseaduse järgi perekond? Põhiseaduses ei ole perekonda defineeriud. Perekond koosneb vanematest ja lastest. Seadus: Põhiseadus Paragrahv: 27 b) Eesti Vabariigi põhiseaduses on kirjas: abikaasad on võrdõiguslikud. Miks on oluline sätestada abikaasade võrdõiguslikkus põhiseaduses? Kui see on põhiseaduses kirjas siis peab seda kindlalt järgima, nii saab tagada kindla võrdõiguse. c) Millisel juhul saab sõlmida abielu? Millisel...
I. KÜSIMUSED EESTI RIIGIKORRA PÕHIALUSTE KOHTA, MIS ON SÄTESTATUD EESTI VABARIIGI PÕHISEADUSE I JA III PEATÜKIS AVATUD VASTUSTEGA KÜSIMUSED: 1. Milline on Eesti riigikord? 2. Kes on Eestis kõrgeima riigivõimu kandja? 3. Milliste sõnadega iseloomustatakse Eesti Vabariigi põhiseaduse I peatükis Eesti Vabariiki? 4. Kas Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik või föderatiivne riik? 5. Mis on kõige tähtsam seadus Eesti Vabariigis? 6. Mis seadusega peavad olema kooskõlas kõik Eesti seadused? 7. Millisel põhimõttel on korraldatud Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus? 8. Mis on Eesti rahvuslikud rikkused, mida tuleb kasutada säästlikult? 9. Nimetage Eesti riigikeel. 10. Nimetage Eesti riigivärvid, mis on ka Eesti lipu värvideks. 11. Nimetage kaks moodust, kuidas Eesti kodanikud saavad osaleda kõrgeima riigivõimu teostamisel. 12. Kui vanalt saab Eesti kodanik hääleõiguse? VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSED: 13. Ke...
1) Kuidas toimub kohtuniku ametist tagandamine? 2) Kuidas on tagatud kohtuniku sõltumatus? 3) Milliseid põhiseaduses mainitud kohtuid tegelikkuses enam ei ole? 4) Kas erakorraliste kohtute loomine on lubatud? Põhjenda toetudes põhiseadusele. 5) Kuidas käib Riigikohtu esimehe ametisse kinnitamine? 6) Kuidas käib riigikohtunike ametisse kinnitamine? 7) Kuidas käib muude kohtunike ametisse kinnitamine? 8) Kuidas on põhiseaduses tagatud kohaliku omavalitsuse sõltumatus keskvõimust? 9) Millised on kohaliku omavalitsuse üksused? 10) Millal võib kohaliku omavalitsuse volikogu tegutsemise aega lühendada? 1) Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega. 2) Kohtunike sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi sätestab seadus. 3) Linnakohtuid 4) Ei 5) Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. 6) Riigikohtu liikmed nimetab...
Eesti kui demokraatlik ühiskond Kui demokraatlik on siis ikkagi eesti ühiskond ? Mina arvan, et küllaltki, sest meil on õigus valida ja olla valitud. Aga näiteks presidendi valimisel me otseselt ei saa osaleda, seda teostab riigikogu. Seda põhjendatakse enamasti nii, et rahvas pole selleks piisavalt küps, ehk siis antakse mõista, et me piisavalt targad et teha õiget valikut. Aga sellest hoolimata on rahval palju õigusi. Kindlasti on Eesti üheks demokraatliku ühiskonna tunnuseks seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest. Vastasel juhul võib tekkida võimu ära kasutamine. Teiseks tunnuseks võiks lugeda kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamise. Minu arust on Eestis küll inimõigused tagatud, aga iseasi on see kui teadlikud on inimesed oma õigustes. Ma võin üpris kindlalt väita, et paljud inimesed ei tea kõiki oma õigusi ning tänu sellele saavad paljud teenusepakkujad inimesi ära kasu...
Meedia positiivne ja negatiivne mõju Meedia on viimase sajandi üks arenenumaid valdkondi. See on vallutanud suure osa maailmast ning võib väita, et meedia käes on võim ja teave. Meedia kajastab sündmusi erinevalt ning igaüks peab ise valima katkematust infost vajaliku. Me puutume iga päev kokku ajakirjandusega, millel on suur võim inimese üle. Millised on nüüdisaegse maailma meedia positiivsed ja negatiivsed küljed? Meedia areng on soodustanud sõnavabadust. Tänapäeva teabevahendajad on palju aidanud kaasa võimalustele edastada lihtsalt ning mugavalt erinevate inimeste arvamusi ja seisukohti. Meedias võib vabalt avalikustada pilte, informatsiooni, jagada teistega mõtteid ning avaldada oma hinnanguid kõige suhtes. Eesti Vabariigi põhiseaduses § 45 on kirjutatud, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Lisaks Eestile on veel palju ...
Norman Aas Prokuratuuri põhiseaduslik asend. Funktsionaal-organisatoorne analüüs Funk tsionaal-organisatoorne analüüs Käimasoleva karistusõiguse ja kriminaalmenetluse reformi käigus on prokuröride menetlusfunktsioonide määratlemise kõrval samavõrd tähtis ka prokuratuuri kui organisatsiooni muutmine kaasaegse demokraat- liku riigi nõuetele ja eesmärkidele ning Eesti põhiseadusele vastavaks õiguskaitseorganiks. Suurimaks ohuks seejuures on suhtumine prokuratuuri kui konkreetsest põhiseaduslikust korrast eemalseisvasse järelevalveorganisse, millel on ajaloo vältel välja kujunenud kindel funktsioon ja struktuur, mis tuleb igal juhul säilitada prokuratuuri integreerimisel ülejäänud ühiskondliku korraga. Siiamaani oli selli...
Ajalugu Rahvusvaheliste suhete teravnemine 30. aastate teisel poolel. Versailles süsteemi kokkuvarisemine, Ansluss. Versailles' süsteemi kokkuvarisemine: Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ning tekitas uusi konfliktikoldeid. Kõigepealt varises kokku Versailles' süsteem. 1935. aastal tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu, kehtestades üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku. 7.03.1936 viis Saksamaa väed Reini demilitariseeritud tsooni. Austria ansluss: 1938. aastaks olid Hitleri positsioonid nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. Hitleri esimene ohver oli Austria. 1938 veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria ei suutnud agressorile vastu seista ning alistus...
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Õigusteaduskond Vabariigi Valitsuse moodustamine ja peamised ülesanded Referaat Õppejõud: Kalle Liiv Koostaja: Anna Vinogradova Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Vabariigi Valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim. Valitsuse moodustavad ministreeriumid. Ministreeriume juhivad ministrid. Ministri kinnitab ametisse president. Eesti Vabariigi Valitsuse õigused on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse VI peatükis. Ministreeriumita ministrit nimetatakse portfellita ministriks. Portfellita ministreid võib olla kõige rohkem kaks. Ministrid ei või kuuluda mitteühtegi liitu ega organisatsiooni, ning ei tohi töötada kusagil mujal kui ainult Vabariigi Valitsuses. Vabariigi Valitsuse juures asub Riigikantselei, mille põh...
Tsiviili ühiskond ja võimu institutsioonid Gustav Kutsar 2010 ÜHISKOND · Teema eesmärk: et mõista demokraatliku riigi toimimist · Aine sisaldab ülevaadet tsiviilühiskonnast · Aine õpetamise tulemus: et paremini mõista võimujaotust ÜHISKONNAS = ÜHISKOND · ÜHISKOND on - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum - Institutsioonid struktureerivad meie igapäevast maailma ja vähendavad määramatust Arutelu: · kirjeldage ühiskonda formeerivaid struktuure (institutsioone) ja nende rolle 3 = riik · Riik on ühiskondlike gruppide kogum, mis eksisteerib teatud ühiskondlikest vajadustest (näiteks ühise kaitse organiseerimine) ja protseduurireeglitest (kes valvab; kes kogub ressursse/makse jne) ning omab selgel...
Kodakondsus 1. KODAKONDSUS- on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodakondsusega seotud õigused ja kohustused 2. Eesti kodakondsuse saamise tingimused. · Sünnijärgne · Abielu kaudu · saab taotleda vähemalt 15-aastane isik, kes - omab pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust või elamisluba (kes on asunud Eestisse enne 1990. aasta 1. juulit) - on elanud enne taotluse esitamist Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt 8 aastat, millest viimased 5 aastat püsivalt - on sooritanud eesti keele oskuse eksami (eesti keele eksamit ei pea tegema, kui põhi-, kesk- või kõrgharidus on omandatud eesti keeles) - on sooritanud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami - omab legaalset püsivat sissetulek...
KÕRGKOOL "I STUDIUM" Õigusteaduskond Majandusõigus EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS ALATES 1920. A. KUNI TÄNAPÄEVANI Kursusetöö Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ...................................................................................................3 1. Põhiseaduse üldiseloomustus ...........................................................................4 1.1. Põhiseaduse mõiste ....................................................................................4 1.1.1. Põhiseaduse tähendus ..............................................................................5 1.2. Põhiseaduse struktuur .................................................................................6 1.2.1. Struktuur ............................................................................
Maailmas on palju riike. Teatavasti peavad olema riigil oma seadused ja õigused seal elavatele inimestele, et riik toimiks. Inimesed peavad seadusi järgima, muidu neid võidakse seaduse mittetäitmise eest karistada ja vahel suurema seaduserikkumise korral isegi vangi panna. Kuid inimestel on ka õigused. Õigus on sotsiaalne norm (normi all mõeldakse juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tegema. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: · Õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes sa...
Tallinna Ülikool Vabariigi Valitsuse moodustamine ja peamised ülesanded Referaat 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 Vabariigi Valitsus...................................................................................................3 § 87. Vabariigi Valitsus......................................................................................4 Poliitilise riigijuhtimise funktsioon...................................................................4 Haldusfunktsioon...............................................................................................5 Valitsuse moodustamine........................................................................................5 Vabariigi President.......................................................................
Demokraatia võlu ja valu Demokraatial on oma vigu ja häid külgi. Igal riigil on oma kord, üks võimalikest variantidest on demokraatia, mis sai alguse Vana-Kreekast. Demokraatial on muidugi veel väiksemaid vorme. Demokraatia vormid on : polüarhia ehk tänane demokraatia, otsene ehk vahetu demokraatia ja esindus ehk kaudne demokraatia. Eesti on kaudse demokraatiaga riik see tähendab , et rahvas saab valida oma esindajad nt. riigikogu, omavalitsus ja nii edasi. Esindus demokraatia suurimaks probleemiks saab nimetada täieliku läbipaistvuse puudumist , mille tõttu hakkab võim kaugenema rahvast. Esindus demokraatia põhimõtete järgi peab riiki juhtima rahvaesindus, ning esindus kogu valitakse perioodiliselt kodanike poolt. Võim on juba vanemast ajast rikastele. Sellest tuleneb ka probleem: ''Kuidas on saadik ja valija omavahel seotud?'' . Diskreetse delegaadi teooria järgi peab saadik ametialal iseseisvalt ...
Tänapäeva demokraatia tunnusjooned Demokraatia on riigivorm kus igal kodanikul on võrdne õigus osaleda riigi juhtimises kas otseselt või läbi valitud esindajate. Demokraatia tunnusteks on: eraelu vabadus, avalik võim, võim pole ühe isiku käes. Demokraatia vormis on näiteks vabariik ja konstitutsiooniline monarhia. Kõigis demokraatilikes riikides: on kõik inimesed seaduse ees võrdsed, järgitakse inimõiguseid ja põhiseaduses on kirjas valitsuse korraldus .Demokraatia jaguneb kaheks. Otsene ja kaudne demokraatia. Otseses demokraatias otsustab rahvas ise poliitiliste otsuste üle käbi rahvahääletuste, kaudses demokraatias valib rahvas endale esindajad parlamenti. Demokraatlikes riikides on valimised kas majoritaarsed valimised või porportsionaalsed valimised. Majoritaarsetes valimistes võidab see otsus millel on kõige rohkem hääli. Porpotsionaalsetes valimistes jagatakse mandaadid valimistel kandideerinud nimekirjade või k...
Tallinna Majanduskool / õppeaasta 2015/2016 Iseseisev töö õppeaines Euroopa Liidu õiguse alused Leida vastused alljärgnevatele küsimustele: 1. Miks otsustati Eestis Euroopa Liiduga liitudes muuta Eesti põhiseadust ja miks tuli põhiseaduse muutmine panna rahvahääletusele? Rahavahääletus oli vajalik, kuna põhiseaduses täiendati selliseid paragrahve, mida saab muuta vaid rahvahääletusega Eesti ühinemine Euroopa Liiduga tuli vormistada juriidiliselt korrektselt. Selleks otsustas Riigikogu panna rahvahääletusele seaduseelnõu “Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus”. Sellisel viisil põhiseaduse muutmine oli vajalik, sest Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 3 sätestab põhimõtte, mille alusel riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Eesti Vabariigi põhiseadus ei räägi Euroopa Liidu õigusaktidest mitte üheski paragr...
!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik – universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium – maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas – riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia – võim on päritav ...
!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia võ...
EESTI VABARIIK PÕHISEADUSED Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele. Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõigi kodanike suhtes. Põhiseadus määrab riigivõimu ja üksikisiku põhilised suhted, riigikorralduse põhialuse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ning õigusloome põhialuse. Põhiseadus sisaldab eelkõige üldisi põhimõtteid. Seda täiendavad sajad tavalised seadused. Suuremahulisi seadusi nimetatakse seadustikeks või koodeksiteks. Kõik riigi õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduslike õigusnormidega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on muude seaduste muutmisest raskem, seda tehakse erimenetlusega. Esimesed kaasaegset tüüpi põhiseadused kehtestati XVII ja XVIII sajandil Inglismaal, Prantsusmaal ja USAs. Eesti Vabariigi esimene riigi põhialuseid kindlaksmäärav dokument oli Iseseisvusmanifest. Sellega loodi formaalselt iseseise...
Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Sisukord: Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Õigus alused 1. Õiguse mõiste: Õigus kujutab endast käitumisreeglite kogumit, mis on kehtestatud riigi poolt, mille täitmine tagatakse riigi sunniga ja mis on väljendatud erilises vormis. Seega väljendatakse õiguses riigi tahe. Selle tahte sisu on määratud ühiskonna sotsiaalsete ja majanduslike elutingimustega. See tahe peab olema teataval viisil vormistatud. Õiguseks on ainult selline riiklik tahe, mis on väljendatud riigipoolt aksepteeritud vormis, mis on väljendatud seaduses. 2. Õigussüsteemi mõiste: Õigussüsteemi alus on põhiseadus. Õiguslik ja poliitiline süsteem on praktiliselt üks ja sama. Poliitiline süsteem võib muutuda valimistega, aga õigussüsteeb muutub paindlikult, teda ei saa muuta päevapealt. Õigussüsteemi kujunemine on riigi areng, st. Ta on lõputu protsess. Algab peale õigusloomest. Igal riigil on oma ...
Autor: Matrikkel nr. Jüri Kõre,Riina Kiik,Eva Kõiv KODUTUD EESTIS-KAS INDIVIIDI VÕI ÜHISKONNA PROBLEEM? Akadeemia 2005,nr.4 lk.715-734 Jaanuar 2006 SISSEJUHATUS Me kõik teame,mida tähendab kodu.Kodu on kui kindlus-sealt leiame kaitset ,turvatunnet, lähedaste armastust,mõistmist,hoolimist.Paraku on koduta inimeste hulk alates 1980.aastatest kasvanud.See pole ainult vaeste rahvaste probleem.Ka maailma rikkamates riikides on inimesi,kes on jäänud pikemaks või lühemaks perioodiks alalise koduta(Casavant 1999).Eestis sai kodutus märgatavaks 1990.a.keskel(Kõre 2003).Peavarjuta inimeste üle pole kahjuks võimalik täpset arvestust pidada.Nii ka Eestis.Arvatakse,et Euroopas on kolmandiku võrra suurenenud kodutute arv viimasel kümnendil.Ka Eestis kasvab kodutute arv ja seda peaks käsitlema sotsiaalse probleemina(Kährik,Kõre,Hendrikson 2002). KODUTUD TARTU LINNAS-UURIMUSE METOODIKA Eestis on kodutuse uur...
Tartu Ülikooli Õigusteaduskond Õiguse entsüklopeedia seminaritöö Juhendajad: Prof. Raul Narits Lektor Silvia Kaugia Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 1. Aktide kuulumine objektiivsesse õigusesse ning Eesti õiguskorda kuuluvad olulisemad õigustloovad aktid, mis sätestavad õigustloovate aktide sünniks vajaliku formaalse tee…….3 2. Õigustloovate aktide jaotumine mandri-euroopaliku õiguskultuuri õigusvaldkondadesse...3 3. Õigustloovat aktide õiguslik ideoloogia................................................................................4 4. Mittetäielike õigusnormide ja täielike õigusnormide-ettekirjutuste liigid Tartu Ülikooli seaduses...........................
ÜLESANNE 1 - vajalik edaspidises õpetajatöös! Vastan järgmistele küsimustele: 1. www.stat.ee - statistikaameti koduleheküljelt vali kolmest valdkonnast igast üks huvipakkuv, vajamined teema või üllatav fakt, mida võiks teil lasteaiaõpetajana vaja minna tööks lastevanematega; Hetkel mulle silma jäänud faktid, ei ole ehk sellised, mida mul võiks vaja minna tööks lastevanematega. Kuid edasise ja põhjalikuma uurimuse käigus kindlasti leidub ka selliseid teemasid. Üleüldse on statistikaameti lehekülg uusi ja põnevaid fakte täis. Valdkond: Sotsiaalelu Haridus Statistika andmebaas Alusharidus HT03: Lapsed koolieelsetes lasteasutustes vanuse järgi. Väga huvitav jälgida, kui palju lapi mingis vanuses mingil aasteal koolieelses lasteasutuses käis. Näiteka 1995. aastal käis 3a lapse lasteaias 9 829 ja 2008. aastal samas vanuses lapsi 12 496. Võimalus vaadata ka soo järgi. Valdkond: Rahvastik Rahvastikus...
EESTI MEREAKADEEMIA Mereõigus NORMITEHNIKA 2012/2013 õ-a Normitehnika - õpetus õigustloova akti eelnõu ettevalmistamise, kokkuseadmise ja kirjapanemise teoreetiliselt põhjendatud meetoditest ja võtetest. Nõuded normitehnikale sätestab VV 1996.a 11. juuni määrus nr 160. Riigikogu kodukorra seaduse § 53 lg 3, sätib: kui eelnõu algataja ei ole järginud sätestatud eelnõu vorminõudeid ja üleandmise tingimusi, tagastab Riigikogu juhatus eelnõu selle algatajale juhtivkomisjoni määramata. Seega – normitehnika nõuete eiramine võib kaasa tuua eelnõu tagasilükkamise. Õigusnorm – on üldise iseloomuga ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt ja tagatakse riigi sunniga. Koosneb hüpoteesist, dispositsioonist ja sanktsioonist. Hüpotees on eeldus(ed) või tingimus, mille esinemisel on see norm kohaldatav. Dispositsioon on õigusnormi selline osa, milles määratakse konkreetne tegu või teg...
Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas Harri Gellart 9.klass Ühiskond Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Sõnavabadus hõlmab oma ideede väljendamist mitte üksnes sõna kujul, vaid ka näiteks pildis, trükis, filmis, pantomiimis ja muul viisil. Lisaks arvamusvabadusele ja väljendusvabadusele hõlmab sõnavabadus ka infovabadust ehk isiku õigust saada avalikku informatsiooni. Sõnavabadus on üks inimese põhivabadustest, sisaldudes näiteks Inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 19 ja Eesti Vabariigi põhiseaduses. Viimase § 45 kohaselt: Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, terv...
Õiguse alused Avalik õigus: · valitsevad avalikud huvid; · põhiseadus määrab kindlaks riigi põhikorra; · riigiõigus juhib tädiesaatva riigivõimu tegevust; · siseriikliku avaliku õiguse hulka loetakse karistusõigus ja kohtute menetlusõigus; · rahvusvaheline avalik õigus reguleerib suhteid teiste riikidga ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; · peab oleo avalik huvi sell vastu Eesti õigussüsteemi olulisemate õigusharude iseloomustus: · RIIGIÕIGUS - on õigusnormide- ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi. (konstitutsiooniline õigus); · Siia kuuluvad avaliku võimu organisatsioon, riiklik korraldus, valimisõigus, kohalike omavalitsuste süsteem, õigusloome põhimõtteline korraldus, riigi ja üksikisiku suhted; · teistes õigusharude suhtes juhtival kohal; · toimub suhte üldine normeerimine lima sanktsioone keht...
Kehtiva õiguse allikad Mandri-Euroopa õiguskuultuur toetub peamiselt kahele arusaamisele õigusest:loomuõigusele ja positivismile. Õiguskordade kujunemine Kontinentaal-Euroopa riikides annab tunnistust sellest, et õiguse formaalne mõistmine omandas prioriteedi õiguse sisu eest. Olulise koha säilitas ka õiglus. Eesti õiguskord samuti seotud õiguspositivismi ja loomuõigusega. Tuleb teha vahet õiguse kui olemiskorra ja õiguse kui pidamiskorra vahel. Pidamiskord sisaldab endas normativismi. Positiivne olemiskord ei ole mitte ainult olemiskord vaid ta on ka pidamiskord. Õiguskord on normatiivne. Normil on formaalne kehtivus, mis on saavutatud õigusloome kaudu. Õigusnormatiivsus seisneb selles, et on vastavuses põhiseaduses kehtestatud tingimustele ja nõuetele ... Lepingud, mis on vastuolus seadustega, on tühised. TSÜS. Õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane: 1. Õigusaktide loomine on seotud neid vastuvõetavate riigiorganite pädev...
1 Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? Normatiivsed allikad: 1. PS; ...
Mõisted Nüüdisühiskond- Tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Infoühiskond-Infoühiskond on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (Internet ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused. Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse, mida hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Teadmusühiskond-Teadmusühiskond (teadmispõhine ühiskond) on ühiskonnatüüp, kus majanduse ja ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi ning uued avastused ja leiu...
GÜMNAASIUM Kaasus "Süüdi on sülearvuti" Klass: E-mail: Juhendaja: 2008 Jaagu argumendid · Jaak on tõestanud, et sülearvuti on seaduslikult temale kuuluv. Tal on olemas seda kinnitav ostu-müügi leping arvutifirmaga, kust ta selle endale ostnud oli. · Jaagul oli arvutis ka tähtsaid dokumente, mida enam taastada ei saa. § 25 alusel, mis ütleb, et igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusevastasel tekitatud moraalse ja materjaalse kahju hüvitamisele, on Jaagul õigus sülearvuti tagasi saada või siis peaks Mart selle rahaliselt kompenseerima. · Jaagu kasuks on ka § 32 (...Igaühe omand on puutumatu ning võrdselt kaitstud. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus...) · ...
Hädaolukord vs eriolukord ehk millal piiratakse õigusi Demokraatlikus riigis on inimeste õigused ja vabadused tagatud riigi põhiseadusega. Need õigused ja vabadused kehtivad võrdselt nii riigi kodanikele, seal viibivatele välisriikide kodanikele kui ka kodakondsuseta isikutele. Kuid aeg ajalt võib juhtuda, et inimeste õigusi piiratakse. Need on olukorrad, kus õiguste piiramisega kaitstakse nii ühiskonda ja teiste inimeste õigusi kui ka põhiseadust ning sellega määratud kohustuste täitmise võimalikkust. Kui igapäevaelus on see üldjuhul erandlik ning õigusi suures mastaabis ei piira (näiteks kurjategija vangistamine), siis on kaks juhtu, kus inimeste õiguste ja vabaduste piiramine tõsisem ning vajalikum on: hädaolukord ning eriolukord. Hädaolukord on sündmus või elutähtsa teenuse katkestus, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suurt kahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepi...
Õppeaine: Konstitutsiooniõigus/kohalik omavalitsus Kontrollküsimused ja lühivastused Eesti Vabariigi Põhiseaduse I-XV peatüki kohta 1.Eesti Vabariigi põhiseadus kui põhiseadusliku korra riigiõiguslik alus. Põhiseadus on õiguslik alusakt, käsitletav riigiõigusliku aluslepinguna, sõlmitud aastal 1991 Eesti kodanikkonna poolt Eesti Vabariigi toimimiseks. Põhiseaduse selline õiguslik iseloom tuleneb kinnitatusest rahvahääletusel. Õigusteooria käsitleb Põhiseadust riigiõiguse kui õigusharu allikana, konstitutsiooniõiguse kui teadusharu uurimisobjektina. Põhiseadusele tugineb ja sellest lähtub kogu Eesti õigussüsteem. Õigusaktide lahknemise korral põhiseaduse teksti ja mõttega kohaldatakse põhiseadust. Põhiseaduse suhtes ülimuslik on rahvusvaheline õigus osas, millega Eesti ühinenud on rahvusvaheliste kokkulepete rarifitseeritud või liikmelisuse kaudu rahvusvahelistes organisatsioonides. Sellest ja 2003.a. rahvahääletus...
Ande Andekas-Lammutaja Ühiskonnaõpetus Kodakondsus Kodakondsus on isiku õiguslik seisund teatud riigiga. Kodakondsus tekib üldjuhul sünnihetkel, kui vähemalt üks vanematest on Eesti kodakondne. Kodakondsust võib saada naturalisatsiooni teel (kui taotleja on vähemalt 15-aastane, elanud 5+1 aastat Eesti Vabariigis, sooritanud eesti keele eksami, tunneb põhiseadust ning omab kindlat sissetulekut) või eriliste teenete eest (kuni 10 inimest aastas, ettepaneku teevad valitsuse liikmed). Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele. Selleks peab isik viibima püsivalt Eestis ning olema vabastatud senisest kodakondsusest. Kelleltki ei tohi kodakondsust võtta veendumuste pärast või kui see on sünniga omandatud. Eesti kodakondsuse võib är...
Ametiühingute tähtsus ühiskonnas Ametiühing on iseseisev omaalgatuslik ja vabatahtlik kodanike ühendus. Ametuühingute peamiseks ülesandeks on töötajate õiguste ja huvide esindamine ning kaitsmine. Ametiühingud ei sõltu riigiasutustest, tööandjatest ega teistest organisatsioonidest ja on täiesti iseseisvad. Igal isikul on õigus liituda mõne ametiühinguga, või see ise asutada. Samuti on igal isikul ka õigus mitte kuuluda ametiühingusse. Töötaja võib liituda nii oma töökohal oleva ametiühinguga kui ka iga teise ametiühinguga. Ametiühingud üritavad konflikti korral jõuda kokkuleppeni tööandjaga, üritades seista võimalikult palju töötaja huvide eest. Tavaliselt tööandja ja ametiühing saavutavad konsensuse, aga äärmuslikemal juhtudel, kui kokkuleppele ei jõuta, algatab ametiühing tööseisaku e. streigi. Viimase eesmärk on saavutada omapoolsete nõudmiste täitmine tööandja poolt. Levinum streikide põhjus on näiteks erimeelsused palgatõusu osas....
KODANIKUST ALGAB RIIK ARUTLUS User [Pick the date] Kodanikust algab riik Riik saab alguse Eesti Vabariigi kodanikust. Kodanik on isik, kellel on vastava riigi kodakondsus. Kodakondsus on õiguslik side inimese ning riigi vahel. Kodanikel on eeliseid, õiguseid ja ka kohustused oma riigi ees ning ka vastupidi. Põhiseaduse paragrahv 1 alusel on Eesti Vabariigi kõrgeima võimu kandjaks rahvas. Mis aga päriselt tähendab, et kodanikust algab riik? Heaks kodanikuks ei sünnita vaid kodanikuks kasvatakse. Inimese kodanikuks saamine saab alguse kodusest kasvatusest. Sealt edasi lasteaias ja koolis. Minu arvates on riigi püsima jäämiseks vajalik see, et igal kodanik tunneks huvi oma riigi ajaloo ja kultuuri vastu. Meile on antud võimalus õppida koolis emakeeles, Eesti ajalugu ja kultuuri, noored peaksid selle üle uhked olema ja sellest kõik võtma. Kuna praegused noor...
1 1. Magnetväli vaakumis. amperi seadus 2. elektrimahtuvus 3. pooljuhtmaterjali el juhtivus 4. optika põhiseaduses 5. valguse polarisatsioon 1. Paigalseisva laengu korral magnetvälja ei täheldata. Magnetväli tekib koos liikuvate laengute ehk el. vooluga. Magnetvälja põhiomadus: ta mõjutab välja asetatud liikuvaid laenguid ehk el. voolu jõuga. El. vool on nii magnetvälja tekitaja kui ka selle vastuvõtja. Amperi: juhile mõjuv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhi pikkusega ning oleneb juhi asendist magnetvälja suhtes ja magnetvälja tugevusest. F=k1Bilsina B-induktsioon(tesla) 2. Elektrimahtuvus- laeng, mis kulub keha laadimiseks teatud potensiaalini. Keha potensiaal kasvab võrdeliselt talle antud laenguga. fii-q Võrdeteguriks on 1/C C=q/fii. Elektrimahtuvus on laeng, mis tuleb anda juhile, et muuta potensiaali ühe...
Tallinna Ülikool Kuidas sünnib seadus? Referaat 2015 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 Õiguse allikad........................................................................................................4 Õigusaktid..............................................................................................................4 Ülevaade õigusaktidest Eesti õiguskorras.........................................................5 Seadus....................................................................................................................6 Seadused Eesti õigussüsteemis..............................................................................7 Õigusaktide hierarhia.............................................................................................7 Põhiseadus........................................
Lühiülevaade põhiseaduse ajaloost Eesti iseseisvuse taastamisega sündis meie rahvuslikku õiguskorda uus põhiseadus. Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 28. juuni 1992. a rahvahääletusel vastu põhiseaduse. Põhiseaduse vastuvõtmisest on möödunud juba kakskümmend aastat. 2002. aastal ilmus esimene taasiseseisvumisjärgne põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. 2008. aastal ilmus teine kommenteeritud väljaanne, sest põhiseadusest arusaamise tunnetusulatus vajab pidevat tänapäevastamist. Käesolevad põhiseaduse kommentaarid on seega juba kolmandad. Eriti akuutseks muutus põhiseaduse mõtte sisustamine seoses Eesti vastuvõtmisega Euroopa Liitu, st alates 1. maist 2004. Eesti rahvas otsustas rahvahääletusel 14. septembril 2003 Eesti riigi Euroopa Liitu astumise ja põhiseaduse täiendamise üle. Rahvahääletusel vastu võetud Eesti ...
Kas Kaks või üks Eestit ? Võib öelda ,et Eesti ühiskond on mõtteliselt jaotatud kaheks. Seda erinevate aspektide alusel.Esiteks Rikkad ja vaesed eestlased , mehed ja naised, noored ja vanad, eestlased ja välisriigi kodanikud ning on veel teisigi. Kas me oleme võrdsed seaduse silmis ? Rikkastele on juba aegade algusest peale antud teatud privileegid ning isegi kui pole siis on seda võimalik rahaga omandada.Ent vaesed on ja ka edaspidi elavad kitsmates tingimustes, lootes et õnn tuleb ükskord ka nende õuele. Nemad ei pruugi kunagi tunda saada ,mis maitse on rikkusel ja see kehtib ka vastupidiselt: ühiskonna koorekiht ei teagi mida tähendab olla vaene. Meie riigis esineb ka soolist diskrimineerimist. Ajalehest tööpakkumisi lugedes on selgelt märgata teatud eelistusi , kes soovib noort kes vana jne.Vahel nõuab mõni ettevõte kandideerijal ka CV-sse pilt lisada, ei ole raske aru saada milleks.Loomulikult meel...
· Peaminister: Andrus Ansip (REF) · Põllumajandusm.: Helir-Valdor Seeder (IRL) · Haridus ja teadusminister: Tõnis Lukas (IRL) · Rahandusminister: Jürgen Ligi (REF) · Justiitsminister: Rein Lang (REF) · Regionaalminister: Siim-Valmar Kiisler* (IRL) · Kaitseminister: Jaak Aaviksoo (IRL) · Siseminister: Marko Pomerants (IRL) · Keskkonnaminister: Jaanus Tamkivi (REF) · Sotsiaalminister: Hanno Pevkur (REF) · Kultuuriminister: Laine Jänes (REF) · Välisminister: Urmas Paet (REF) · Majandus ja kommunikatsiooniminister: Juhan Parts (IRL) Valitsus: Täidesaatva võimu organ. Koosneb peaministrist ja 12 ministrist · Stenbocki maja Toompeal. Rahukohtu 3. Endine kohtuhoone, ehitas krahv Stenbock. Valitsuse residents alates sügises 2000. · 44 valitsus...
Esindusdemokraatia: Nüüdisaegsed riigid on esindusdemokraatiad, s.t et rahvas osaleb valimises oma esindajate saadikute kaudu. Esindusdemokraatia toimib läbi rahvaasemike valimise. Esindusorganid moodustatakse valimise teel. Eestis valib rahvas saadikud parlamenti ning kohalikesse volikogudesse. Osalusdemokraatia: Kuna nelja-aastase vahega toimuvad valimised ei kaasa rahvast piisavalt valitsemisse, räägitakse vajadusest suurendada osalusdemokraatiat. See ei ole esindusdemokraatiaga vastuolus. Osalusdemokraatia on saadikute korrapärane side oma valijatega, suhelda võimu esindajatega ja olla informeeritud poliitika päevaprobleemidest. Ehk siis on see kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus. Demokraatia tugisambad on: põhiseadusel tuginev valitsemine, inimõiguste järgimine ja kõigi võrdsus seaduse ees. Vastulöögid demokraatiale: võimuolevad poliitikud võtavad tööle oma sugulasi, kõik ajalehed kuuluvad ühele firmale, kohtuni...
ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioon ja EV Põhiseadus II ptk - võrdlus Artikkel 1 - § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. Artikkel 2 - § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Artikkel 3 - § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. Artikkel 4 - § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. § 15. Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseaduse...
ADMINISTRATSIOONI DESKREDITSIOON JA SELLE KOHTULIK KONTROLL (Kalle Merusk 1997) Kõige üldisemas plaanis tähendab diskreditsioon administratsiooni pädevust vabalt hinnata situatsiooni ning teha sellele vastav otsus. Diplomaatias tähendab seda õigust vabalt valida liitlasi, lepingupartneried jne. Diskreditsioon on iseloomulik ka haldusele, näiteks valib kohaliku omavalitsuseüksuse administratisoon oma äranägemise järgi tänavatele nimesid. Eesti õiguskorras pole legaanle administratsioon seadusest vaba diskretsioon. Määrav on siin PS § 3 lg 1 – riigivõimu teostattakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Õiguse rakendamine toimub nelja üksteisele järgneva toimingu kaudu: 1. faktiliset asjaolude uurimine ja kindlakstegemine: mis on tegelikult juhtunud, millega on tegemist? 2. seaduse abstraktse teokoosseisu sisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb seaduse abstraktne teokoosseis? ...
Märkige õige vastusevariant ristiga. Kellel on Eesti Vabariigis õigus riigi ja seaduste kaitsele? 1. Kõigil inimestel. x 2. Ainult eestlastel. 3. Ainult Eesti Vabariigi kodanikel. 4. Eesti Vabariigi ja Vene 5. Föderatsiooni kodanikel. Täida põhiseaduse IV peatüki § 60 alusel lüngad. Riigikogul on 101 liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt kahekümne ühe aastane hääleõiguslik- Eesti kodanik Riigikogu korralised valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb Riigikogu eelmiste valimiste aastale. Riigikogu liikmed (§ 62; § 63; § 76) Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites.Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
