Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

" põhikiri" - 501 õppematerjali

põhikiri on juriidilistel isikutel nt OÜ, MTÜ, SA, põhimäärus aga kohaliku omavalitsuse üksustel (valdadel, linnadel). Põhimäärus kinnitatakse kas määruse või käskkirjaga ja on õiguslikus mõttes selle osa, mitte iseseisev õigusakti liik.
thumbnail
3
docx

OSAÜHINGU ABC KAPITAL PÕHIKIRI

mai 2012.a. asinuosaniku otsusega. 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Osaühingu ärinimi on osaühing ABC KAPITAL. 1.2. Osaühingu asukoht on Eesti Vabariik Tallinn. 1.3. Oma tegevuses juhindub osaühing Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktidest, käesolevast põhikirjast, juhtorganite otsustest ja muudest ühingu sisestest aktidest. 1.4. Osaühing teostab oma nimel õigustoiminguid, mis on aluseks tsiviilõiguste ja - kohustuste tekkimiseks, muutumiseks ja lõppemiseks või lõpetamiseks, samuti võib omada äriühinguid või osalust nendes. 1.5. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga, osaniku vastutus on piiratud tema osamaksu suurusega. 1.6. Osaühingu majandusaasta on kalendriaasta, majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 1.7. Osaühing on asutatud määramata tähtaja...

Äriõigus
26 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Põhikiri

peatükk. Üldandmed 1.1 Osaühingu ärinimi on TULIK OÜ 1.2 Osaühingu asukoht on Eesti Vabariik Tallinn 1.3 Osaühingu osakapitali suurus on 2500 . 1.4 Osaühingu majandusaasta on 01.01 - 31.12.XX 1.5 Osaühing on asutatud määramata tähtajaks 1.6 Osaühingu osade eest saab nii asutamisel kui hiljem osakapitali suurendamisel tasuda üksnes rahaliste sissemaksetena 2. peatükk. Osa, osanik ja reservkapital 2.1 Osaühingu osanikule makstakse tema kasumiosa (dividendi) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega. 2.2 Osaühingu osanik tasub osa eest vastavalt nimiväärtusele 2.3 Osaühingu osa võib vabalt võõrandada teisele osanikule, kuid kolmandale isikule võõrandamisel on ostueesõigus teistel osanikel 2.4 Osaühingu osa võib pantida 2.5 Osanik võib osa oma osast võõrandada teiste osanike nõusolekul 2.6 Osaniku surma korral läheb tema osa üle pärijatele, kusjuures osa jagamiseks pärijate vahel ei ole vaja teiste osanike nõusolekut 2.7 Osaühingu...

Raamatupidamine
8 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Tartu Suurgildi põhikiri

Sarapuu raamatust "Eesti ajaloo lugemik I ". Suurgildidesse koondusid mõjukad kaupmehed, kelle põhikirju hakati kirja panema juba 14. sajandil. Tartu Suurgildi põhikiri , millest katkendi toome, oli kirjas juba enne 1387.a. 1. Kes meie gildi vend on, ei tohi kuuluda ühtegi teise gildisse, ( trahviks vastasel korral ) viis marka. 2. Juhtub, et keegi meie gildi vendadest kaebust tõstab ja ette paneb kedagi, kes olla halva kuulsusega, gildist välja heita, see peab trahvi maksma viis marka, sellest ei jäeta ühtki penni maha ja peale selle ei tohi ta enam gildis olla.. 3. Juhtub, et keegi meie gildi vendadest kedagi kodanikku võikodaniku last või kedagi, kel kodanikuraha on, külla kutsub, see maksab trahvi 3 ööri pennides. 4. Tahab aadlik, kes oma isandale vande andnud, mei...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

KL kodukord, KL põhikiri

Kaitseliidu põhikiri . Kaitseliidu kodukord. Raivo Pehk 2006 Kaitseliidul on põhikiri, millega kehtestatakse täpsemalt Kaitseliidu sisemine korraldus. Kaitseliidu põhikirja kinnitab Vabariigi Valitsus (KaLS § 5 lg 1). Põhikiri kordab suures osas KaLS-s sätestatut. Paljudes punktides seletatakse asjad detailsemalt lahti. Põhjalikult on lahti kirjutatud üld- ja esindajatekogu koosolekute kokkukutsumine ja läbiviimine. KaLS § 5 lg 2 sätestab, et Kaitseliidul on kodukord, millega kehtestatakse Kaitseliidu tegevliikme suhted kaitseväe määrustikega, käitumisreeglid ja sisemise asjaajamise kord. Kaitseliidu kodukorra kinnitab Vabariigi Valitsus....

Riigikaitse
2 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Emakeele selts-i põhikiri

Emakeel Seltsi Põhikiri Koostanud Meelis Leming & Toni D..... § 1. Emakeele Selts (allpool: selts) on 23. märtsil 1920. aastal Tartu Ülikooli juurde asutatud vabatahtlik filoloogiline ühendus, mis nüüd tegutseb mittetulundusühinguna ja on assotsieerunud Eesti Teaduste Akadeemiaga. Selts asub Tallinnas. § 2. Emakeele Seltsi eesmärgid on: a) kaasa aidata eesti keele, sugulaskeelte ja etnoloogia teaduslikule uurimisele; b) kaasa aidata eesti keele kasutamisele riigikeelena ning ülemaalise suhtluskeelena; c) äratada avalikku huvi eesti keele ja sugulaskeelte vastu; d) edendada filoloogide akadeemilist suhtlemist ja ühisüritusi, samuti nende koostööd eesti keele huviliste...

Eesti keel
7 allalaadimist
thumbnail
4
doc

OÜ asutamisdokumedid

Osaühingu ärinimi on OÜ ................ Osaühingu asukoht on Eesti Vabariik Tartu maakond Taru linn ja aadress on Eesti Vabariik Tartu maakond Tartu linn Turu 24. Osaühingu tegevusaladeks on: toiduainete kojutoomis teenus. 2. Asutajaks on ................... elukoht ................................... 3.Osaühingu osakapitali kavandatav suurus on 150 000 krooni. 4.Osakapital jaguneb järgmiselt: 4.1. nimi........................ kuulub osa nimiväärtusega 150 000 krooni. 5. Asutaja tasub osa eest enne registripidajale esmakande avalduse esitamist 150 000 krooni ulatuses rahalise sissemaksega selleks avatavale pangaarvele. Hiljemalt 01.09.2008a., Tartus. 6. Osa eest tasutakse ainult sularahas. 7. Asutaja määrab osaühingu juhatuse liikmeteks alljärgnevad isikud: 7.1. nimi........... , isikukood ................, elukoht .......................... 8. Asutaja ei määra...

Majandus
109 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ettevõtte vormide erinevused

Vastutus ühingu kohustuste Ei vastuta Ei vastuta Vastutab tasumata osamaksu eest ulatuses Asutamisdokumendid Asutamisleping/ Asutamisleping/ Asutamis koosoleku põhikiri põhikiri protokoll/põhikiri Kohustuslik kapitalimäär 2500 (40000eek) 25000 (400000eek) Pole/kehtestatakse põhikirjaga (eurodes) Sissemakse osa, aktsia eest Peab olema tasutud Peab olema tasutud enne Ühe aasta jooksul vastavalt tasumine enne äriregistrisse kandmist äriregistrisse kandmist põhikirjale...

Ettevõtlus
66 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Juriidilised isikud

03.2010 JURIIDILISED ISIKUD Avaliku sektori osalus Tsiviilseadustiku üldosa seadus TSIVIILSEADUSTIKU ÜLDOSA SEADUS · Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava · Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist · Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest Tsiviilseadustiku üldosa seadus Juriidilise isiku mõiste · Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. · Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik- õiguslik. Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1 ...

Õigus
2 allalaadimist
thumbnail
35
doc

SISEKONTROLL JA –AUDIT

aastatel ja see on seotud majanduse kiireneva arenguga, tegevuse laienemisega ning geograafilise haarde suurenemisega. Üha enam tekib suurettevõtteid, mis võivad omada erinevaid struktuurüksusi. Probleemseks muutub olukord siis, kui ettevõte on geograafiliselt väga ulatuslik ning ettevõtte omanikel ja tegevjuhtidel on raske jälgida majandustegevust kõikides üksustes. Omanikel on probleeme, et saada ülevaadet kuidas kasutatakse nende vara. Ettevõtete laienemine ongi peamine põhjus siseauditi tekkimisel. Eestis on seni pööratud tähelepanu peamiselt avaliku sektori siseauditile. Mõte oli järgmine ­ oldi seisukohal, et erasektoris siseauditit ei ole tarvis, sest erasektori tegevust kontrollib turg. See tähendab, kui mingi ettevõte tegutseb halvasti, siis turg ei võta seda lihtsalt...

Raamatupidamine
16 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Eesti Vabadussõda uurimustöö

2 Sissejuhatus ..........................................................................................................3 Ettevalmistused sõjaks ..............................................................................................4 Vabadussõja algus ­ esimesed lahingud ......................................................................5 Eesti Töörahva Kommuun .............................................................................................6 Eesti vabastamine .........................................................................................................7 Riigielu taastamine...

Ajalugu
180 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Insenerieetika loengukonspekt

Insenerieetika lühendatud loengukonspekti lühendatud konspekt 1 Põhimõisted Challengeri start ja 14 inseneri protest enne seda, kuna nende arvates olid ilmastikutingimused morjendavad. Insenerid vs eetilised probleemid ­ puhttehnilised probleemid ja valikud, millest ülejäänud ühiskond teab niipalju, kui insener seda välja laseb paista. Konkurents, piiratud ressursid vs keskkonnakaitse, ohutus. Inseneri kohustus juhtkonna ja kasumi ees vs inseneri kohustus ühiskonna ees. Kas alati on see, mis pole keelatud, lubatud? Kas risk õigustab ennast? Millist hinda tuleb maxta kindlustunde eest? Inimese subjektiivne 'eetikakoodeks'. Inimkonna üldinimlik eetikakoodeks (ntx religiooni abil defineeritud). Teatud elukutsete eetikakoodeksid. Eetikakoodeks ­ kooskõlas seadusandlusega, ent seadusandluse teatud inertsi tõttu peab eelkõige juhinduma ühiskonna kujunemise suundadest. Kõigepealt muutub arusaam eetikast ühiskonnas, alles selle lõplikul v...

Insenerieetika
100 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kahepooluseline maailm

Kaheks pooluseks olid üliriigid USA ja NSVL koos oma liitlastega. USA jt. lääneriigid NSV Liit jt. (demokraatlikud, kapitalistlikud) sotsialistlikud riigid I Külm sõda Teise maailmasõja lõpetamine: Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega ­ Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone). Jaapaniga sõlmiti San Francisco rahuleping 1951 (ei kirjutanud alla NSVL, Tsehhoslovakkia, Poola). Austria jagati algul (nagu Saksamaagi) neljaks okupatsioonitsooniks (USA, Inglismaa, Prantsusmaa, NSVL). 1955 sõlmitud Austria riigilepinguga vi...

Ajalugu
641 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eesti Vabariik aastatel 1920-1940

riigikord ja sisepoliitika 1920-1934. I põhiseadus ja riigikorraldus selle alusel: Millal võeti vastu? 15.juuni 1920 Riigipea --- Asutav Kogu PS'e koostamisel, Järgiti lääne suurriikide Parlament 100liikmeline; 1- kellest võeti eeskuju? saavutusi ja tradistioone kojaline, valimised 3a tagant Riigikord Demokraatlik parlam- Rahva võimalus Kõrgema võimu kandja; Entaarne vabariik osaleda poliitikas Rahva ­hääletused, -algatused Täitevvõim Riigikogu poolt Kõrgem 1-kojaline Riigikogu moodustatud...

Ajalugu
226 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

keskaeg: Mungaordud Eestis

Dominiiklased Dominiiklaste ehk dominikaanide katoliikliku mungaordu (Ordo Fratrum Praedicatorum, OP, jutlustavate vendade ordu) asutas 1215 (Paavst Honorius III kinnitas ordu reeglid 1216. a.) hispaania päritolu munk Dominicus (Domingo Guzmán). Rahvasuus on jutlustajavendi nimetatud ka Issanda koerteks (Domini canes). Dominiiklasteks hakkasid sageli jõukate ja haritud perekondade liikmed, kuid kerjuslikku kasinust nõudev põhikord kohustas neid elama vaesuses ja kuulekuses. Vaimne eesmärk lähtub paavst Honorius III sõnust: "Kuulutada kogu maailmale meie Issanda Jeesuse Kristuse nime." Klooster valmistab dominikaanivenda ette jutlustajamissiooniks. Vastavalt ordu eesmärgile on enamik dominiiklasi preestrid, keda toetavad ilmikvennad (fratres cooperatores). Ordurüü, mis antakse enamasti noviitsiaja algul, koosneb nahkrihmaga vöötatud valgest tuunikast, sama värvi skapulaarist ja kapuutsist. Peal kantakse musta lahtist kapuutsiga mantlit (...

Ajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kõrg-Keskaeg Euroopas (konspekt)

) 1. Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv. a. Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale: · Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi. · Härja asemel kiirema hobuse kasutamine. · Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le. b. Rahvastiku kahekordistus: · X saj. 40 milj. · XIII saj. lõpul 70 milj. 2. Linnade teke ja kaubanduse areng. a. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: · Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. · Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. b. Linnade mõju ühiskonnale: · Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima. · Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustade...

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti keskaeg

saj. II veerand ­ 16.saj. II pool 8-13 pt. 1. Üleminek Muinasajast Keskaega Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud piirkonnad Taani valdus (Eestimaa) Harju-, Viru-, Järvamaa ja Rävala Saare-Lääne piiskopkond Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa, keskuseks Lihula Tartu piiskopkond Ugandi, Soopooliste, Joetagana Orduvaldused Sakala, Vaiga, Alempois, Mõhu, Nurmekund Saksa ordu Liivimaa haru ­ 1236.a. sai Mõõgavendade ordu Saue lahingus leedulastelt ja semgalitelt hävitavalt lüüa. Vägi purustatija et ristisõda ei katkeks koostati paavsti survel ühinesid Ordu riismed Saksa orduga. Stensby leping ­ 1238.a. nõudis paavst, et Saksa ordu pidi Liivimaa haru tagastama Taani kuningal...

Ajalugu
155 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Egiptuse üldandmed

Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Egiptus Referaat Koostas: Heleen Kallaste Viljandi 2007 Sisukord SISUKORD........................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................................... 3 ÜLDANDMED...................................................................................................................................... 4 LOODUSLIKUD TINGIMUSED....................................................................................................... 7 RIIGI ARENGUTASE...

Geograafia
102 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Bütsants

Bütsants püsimajäämise põhjused: *rikkalikumad materiaalsed ning inimressursid (suudeti vastu seista barbarite sissetungile) *soodsamad geograafilised tingimused (piiri lühidus, maastik, maismaatee Euroopast Aasiasse) *sõjaväge hoiti ülal talupoegadelt ja käsitöölistelt laekuvate maksudega, ei värvatud sõjaväkke germaanlasi ning ei toimunud sõjaväe ja piirialade germaniseerumist. *jätkus elav kaubandus: paiknes kaubateede ristumiskohas, rikkad linnad *bütsants kuldmünt oli pikka aega kasutatavaim raha vahemere maailmas Riigi juhtimine: *juhtis keiser e. basileus *keisri kõrval veel riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsioonid e. deemosed *alates 11 saj võimupärimine seaduslikul abielul rajanev s.t. võimu legitiimsuse printsiip *riiklikud hooldekandesüsteem: haiglad, vanade ja vaestekodud, aluseks kristlik ligimesearmastus *keisrile allus kirik- määras ametisse kõrgemaid vaimulikke, käsutas kiriku varasid *suur bürokraatlik riig...

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskaja mõisted ja kordamisküsimused

Maaisand- maa, mis kuulus isandale ning mida harisid talupojad Domeen- maaisanda valdus Lään- kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara, vasallidele antud ma või muu vara. Ametkond- läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need suurteks halduspiirkondadeks. Rüütelkond- moodustasid vasallide oma huvide kaitseks Maavabad- olid vabad igasugustest talupoeglikest koormistest, kohustudes kandma vaid sõjateenistust kergeratsaväelasena. Vabatalupoeg- talupojad, kes olid end osaliselt või kõigist adratalupoegade koormisest taha eest lahti ostnud. Üksjalg- talude peremehed, kes rajasid uusi talusid linnast välja. Adratalupoeg- talupojad, kes pidid maaisandale või tema läänimeestele andameid maksma või kandma teokoormisi. Vabadik- maata või vähese maaga, põhhiliselt palgatööst elatuvad talupojad ning sulased ja teenijad. Kümnis- maks mida talupojad pidid maksma mõisale oma saagiga...

Ajalugu
239 allalaadimist
thumbnail
20
doc

ÜRO

Kuressaare Ametikool Ettevõtluserialade osakond Arvutiteenindus ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOON Referaat Kuressaare 2008 1 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 1.Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2.Ajalugu....................................................................................................................................4 3.ÜRO eesmärgid ......................................................................................................................6 3.1Tegutsemispõhimõtted.......................................................................................................... 6 4LIIKMESRIIGID...

Ühiskond
78 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun