TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Kinnisvara, logistika ja ettevõtluse õppetool Kinnisvara rahandus I kodutöö Ühepere elamute turu analüüs ja prognoos Tartus ja Pärnus Kristina Kusmirtsuk 082496 Tallinn 2012 5 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 1. Tehinguhindade analüüs 2008-2010 aastal......................................................................... 4 1.1. Tehinguhindade dünaamika 3 aastat............................................................................ 4 1.2. Võrdlus piirkonniti..........................................................
Olev Siinmaa olemuslugu Olev Siinmaa oli üks imetletuim mees omal ajal. Ta oli rahvusliku esindusmööbli ja funkvillade arhitekt ja sisekujundaja. Sündis Pärnus 12. novembril 1936. aastal ja suri juba 1948. aastal Rootsis. Alates 1890 aastast neli aastat õppis ta Pärnu Ülejõe algkoolis ja erakoolides. Isa oli Pärnus tisleritöökoja omanik, kus õppis ka Siinmaa (1936. aastani Oskar Siiman). Pärast 1911. aastat õppis ta mitmeid aastaid välismaa ülikoolides ning kui Siinmaa Eestisse tagasi tuli sai ta 1925 Pärnu linnaarhitektiks, kus esimeseks tööks oli Pärnus tennisklubi mänguplatside ja piirete kujundamine Ringi tänaval, mis on tänaseni säilinud. Sellele järgnesid väga erinevad projekteeringud nagu näiteks Pärnu mudaravile, Pärnu staadioni esimene tribüün ja Pärnu kõlakoda. Samuti on ka projekteerinud Pärnu rannahotelli ja Pärnu Hansagümnaasiumi valmistades kavandid sisseehitatud mööblile, trepikäsipuu sepisvõrele ja mõnedele kipsde...
Mida teha ettevõtluskeskkonna parandamiseks Pärnus? Ettevõtluskeskkonnal Pärnus on palju miinuseid, mida oleks vaja parandada. Kõige suuremaks probleemiks on kvalifitseeritud tööjõu puudus. Tavaliselt lähevad kõik kõrgelt haritud inimesed Pärnust Tallinnasse või Tartusse, kus on neil palju paremad võimalused tasuva töö leidmiseks. Samas paljud noored jäävad pärast õpinguid samasse linna, kus nad õppisid, sest nad on selle linnaga ära harjunud ja näevad seal suuremaid valikuvõimalusi ning ei taha Pärnusse tagasi tulla, sest siin ei ole neile rakendust. Selle tõttu on Pärnusse raske rajada suuri ettevõtteid, mis vajavad kõrgete teadmistega töötajaid. See omakorda tingib selle, et Pärnusse ei rajatagi suuri ettevõtteid, mis turgutaksid siinset majandust. Et seda olukorda lahendada, tuleks Pärnus koha peal koolitada spetsialiste, sest siis on sellel noorel võimalik kooli kõrvalt juba vaikselt tööle hakata ja sellega ta se...
Turism Pärnu linnas I TURISMI EELDUSED - Miks peaks seda linna külastama? 1. Pärnu on tuntud eelkõige oma pika rannajoone ja sooja vee poolest, mida käivad nautimas inimesed kodumaalt kui ka väljaspool seda. 2. Pärnu on kuulus ka veel oma linnas paiknevate villade poolest, mida võibki pidada parimateks vaatamisväärtusteks, lisaks villadele on Pärnus ka hulganisti põnevaid kirikuid. Üks olulisemaid on Pärnu kesklinnas paiknev Ammende villa, mis pakub kõige muu seas ka majutusteenust. 3. Tuntuim Pärnus toimuv üritus on dzässifestival, mis tõmbab inimesi nii Maarjamaalt kui mujalt maailmast. 4. Esimene n-ö ,,spaa" avati Pärnus 1838. aastal. Nüüd, 174 aastat hiljem on Pärnu endiselt tuntud oma taastusravi võimaluste ning muude kehaliste mõnude pakkumise poolest, mis on tänapäeva Pärnu üks peamisi ekspordiartikleid ning tuluallikaid. II TURISMI ARENGUT TAKISTAVAD TEGURID - Miks turist loobub külastusest? Turismi arengut takistavaks teguri...
Riisa raba Pärnu-Jaagupi Riisa raba ehk Sorkuni raba Pärnu-Jaagupi on eriline asub Pärnumaal Tori vallas. koht just kõrsikute pärast. Riisa õpperada on 4,8 Nimelt valmistatakse neid kilomeetrit pikk. Õpperada ainult siin, teistes Balti kulgeb läbi maalilise raba riikides neid ei toodeta. ning rajale jääb 8 puhkekohta Pärnumaa ja vaatetorn. Õpperada on võimalik läbida ratastooli ja noortele lapsevankriga kuni esimese laukani. ANK- Avatud Kõige parem on Pärnut Pärnu külastada just suvel, kuna Noortekeskus siis toimub pal...
LYDIA KOIDULA (1843-1886) Lydia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula Sündis 24.detsember 1845. aastal Vana-Vändras. Koidula ema oli Sakslanna ja seetõttu räägiti Jannsenite perekonnas enamasti Saksa keeles ja Koidula Eesti keele oskus lapsepõlves kesine. 1850 Kolisid Jannsenid Pärnusse. Enne Pärnusse kolimist õpetas Koidalt kodus isa. 1854-1861 õppis ta saksakeeles Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis. Koidula sa kõrgeima hariduse, milleni naised sel ajal võisid jõuda. Lydia Koidula võttis osa ka esimese laulupeo korraldamisest 1869 1973.aastal abiellus Koidula saksastunud kätlase Eduard Michelsoniga. Lydia Koidulal oli kolm last: poeg Hans Voldemar (suri väga vara), tütar Hedwig-Hedda ja tütar Anna .1882 halvenes tema tervis, viimastel aastatel põdes ta vähki. Koidula suri 11. augustil 1886. Ta maeti Kroonlinna saksa surnuaiale oma poja kõrvale. 1946 toodi tema põrm Tallinna Metsakalmistule. On avaldatud arvamust, kas o...
Elulugu Lydia Koidula, sünninimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, sündis 24. detsember 1843 Vana- Vändras. Koidula isa oli Johann Voldemar Jannsen kes oli põline Vändralane ja ema, Emilie Jannsen, oli saksa soost. Lydia Koidula oli peres vanim laps, kuid hiljem sündisid veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Koidula lahkus oma sünnikohast Vändrast 10.aprillil 1850, kuna J.V.Jannseni "Sõnumitooja" edu peale kade pastor otsustas tunduvalt vähendada köstri sissetulekuid maast. Selline ebaõiglus solvas sügavalt J.V.Jannsenit ning väljapääsu leidmaks, otsustas ta elukoha ära vahetada. Kui Jannsenite perekond Pärnusse kolis, ei olnud see veel supellinnana populaarne. Pärnus elas Koidula Ülejõe koolimajas. Esimesel kolmel aastal seal ei käinud Lydia koolis, sest oma alghariduse sai ta oma isa käest.1854. Aastal läks ta aga Pärnu saksa tütarlastekooli, mis oli to...
Eesti Raadiod Elizabeth Grünbaum Raadio Kuku * esimene erakapitalil baseeruv raadiojaam Eestis * levib Tallinnas, Tartus, Viljandis, Paides, Haapsalus, Otepääl, Pärnus, Kärdlas ja Kuressaares * palju jutu- ja probleemsaateid, mahukas uudisteprogramm * eestikeelne, kommertsraadio Raadio Elmar * eestikeelne raadio * levib üle kogu Eesti * mängib enamuses muusikat * kommertsraadio Raadio Uuno * muusikaraadio (põhirõhk 90'ndate, sajandivahetuse ja ja viimase 8 aasta kõige kuumematel hittidel) * ei puudu ka uudised (meelelahutusuudised, igapäevaselt oluline informatsioon) * eestikeelne * levib Tallinnas, Tartus, Pärnus, Võrus, Põlvas, Kesk-Eestis, Saaremaal, Rakveres, Lääne-Eestis, ...
2005. AASTA JAANUARITORM PÄRNUS Referaat Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.MIDA MÕISTETAKSE JAANUARITORMI ALL?..........................................................4 1.1.Tormi põhjustavad tsüklonid..........................................................................4 1.2.Veetaseme mõju tormile...............................................................................5 2.TORMI TAGAJÄRJED.............................................................................................. 6 2.1.Pärnu kriisikomisjoni tegevus........................................................................7 2.2.Esinenud probleemid..................................................................................... 8 KOKKUVÕTE................................................................................
Lasnamäe Üldgümnaasium Referaat Lydia Koidula Autor: Juhendaja: Tallinn 2010 Lydia Koidula elulugu Lydia Koidula sünninimi on Lydia Emilie Florentine Jannsen. Ta sündis 24.detsembril 1843.aastal Vana-Vändras ning suri 11.augustil 1886.aastal Kroonlinnas. Ta oli üks Eesti kuulsamaid luuletajaid Johann Voldemar Jannseni tütar. Lydia Koidula ema oli Emilie Jannsen, tal oli ka üks õde Eugenie ja neli venda Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Koidula oli oma aja luule suurkuju, teda on nimetatud ka romantiliseks isamaalaulikuks. Kesksel kohal Lydia Koidula loomingus on rahvusliku liikumise tõusumeeleolust tiivustatud isamaaülistus ning truudusetõotus oma maale ja rahvale. Ta on kirjutanud ka palju erinevaid lastelaule. Koidula jutulooming lähtub põhiliselt võõreeskujudest. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luule...
Juugendarhitektuur Juugendi ajastu Arhitektuuris oli pearõhk sisekujundusel. Kujundusprotsess algas tavaliselt seest ja alles peale seda kujundati hoone väljast. Juugendi aja hooned pandi kokku üksikutest eri kujuga ruumidest. Juugendarhitektuur muutus XX sajandi arhitektuuri tähtsaimaks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Kõige rohkem kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete hoonete ehitamiseks. Paratamatult pidi hakkama kasutama rauddetaile ka traditsioonilises arhitektuuris. Paljudes maades kasutati seda vähe. Siin oli tugev mõju Ruskini teooriatel, mis rääkisid tööstuslike materjalide kasutamise vastu. Kuid inimesed kasutasid seda edasi, aga nüüd püüti seda võimalikult palju varjata telliste ja kivi taha. Juugendstiilis ehitiste kohta on öeldud, et need on muusika kivis, kus iga detail on allutatud üldisele ideele. Kuulsaim ehitis o...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Marcus viiderfeld PAUL KERES referaat 5.B klass juhendaja: Külli retpap PAUL KERES Paul keres sündis 7. jaanuar 1916 Narvas, ja suri 5. juuni 1975 Helsingis. Paul keres oli Eesti maletaja.Ta sündis Narvas, käis koolis Pärnus ja õppis 19371941 Tartu ülikoolis matemaatikat. Paul Keres Oli alates 1936. aastast Üliõpilasselts Liivika liige. Juba noorukina võitis ta tähtsaid turniire. 1937 sai Keres rahvusvaheliseks suurmeistriks ning pälvis 1938 Hollandis peetud AVRO turniiri võidu eest maailmameistri matsi õiguse Aleksandr Alehhiniga (matsi ei toimunud). Sellest ajast oli ta aastakümneid maailmameistri tiitli peamisi pretendente.Ta oli NSV Liidu teeneline meistersportlane, kolmekordne NSV Liidu maletsempion (1947, 1950 ja 1951) ning kuulus 7 korda (1952, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964) NSV Liidu võistkonda, mis võitis maleolümpia. ...
Teema:L.Koidula luulelooming. Eesmärk:tutvuda Koidula luuleloominguga. Meetod:individuaalne ja rühmatöö. Abivahendid:Luulekogu,L.Ruud,E.Mihailova"Eesti luule antoloogia"(venekeelne);õpik"Vanem eesti kirjandus". Sõnavara:põrm-,neiupõlvenimi- Tunni eesmärki õpetaja ei ütle.Õpilased peaksid tunni lõpus ise sõnastama tunni eesmärgi. I Evokatsioonifaas Korratakse eelmise tunni materjali L.Koidula elust.Selleks võib olla kordamisküsimused ; 10 väidet ,millele õpilased ainult jah või ei vastavad.Samuti võib olla eluloost tehtud lünktest.Töölehed nr 1-3. II Luuleloomingu ülevaade.Teema käsitluse faas. Lugeda õpikus lk 61-66.Koostada loetu põhjal lühikonspekst Koidula loomingust.Seose sellega,et õpikus olev materjal on liiga mahukas vene kooli lastele on vaja aidata neil leida tekstist kõige olulisem info.Selleks võiks olla kas lünktest ,kontrollküsimused või tabel.Tööleht nr 4. III Ühe luuletuse analüüs. Luuletus"Eesti muld ja Eesti süda" ...
RAHVUSL. ÄRKAM. Kalevipoeg: Kreutzw, Faehlmann. C.R.Jakobs. radikaalsem, Sakala, eestl=saksl, balti erikord, otsis tuge venelastelt, jõukas taluperemees, kurgja. J.Hurt eestl. folkl., rahvuskultuur, rahvuslus, omariiklus, pol. ühend. RUS võimatu, tugi sakslastelt, rahvuslik ülesanne. J.V.Jannsen P.Postimees, `eestlane', 1.ÜLP., L.Koidula, MIMÕR. VENESTAMINE Aleksander II->III, vene keele peale surumine, Jurjev, K.A.Hermann (Postimees), EÜS INDUSTRIALISEERIMINE raudteed, Kreenholm,turumajandus,viinavabrikud, Eestis toodeti peaaegu kõike, väliskapital, hea geogr.asend, rahvaarvu kasv,eestlased rohkem linnades. 1905a.REV. Vene-Pr. sõda, Verine Pühapäev, 17.10 manifest, parteid (J.Tõnisson), VSDTP(bols,mens) ESIMENE MAAILMASÕDA 10/100, ohvitserid (vabadussõda), hajutatus; puudus, hindade tõus 1917 Nikolai II loobus troonist (2), Ajutine valitsus, nõukogud, Jaan Poska kubermangu komissar(esim.), aj...
Paul Keres Eero Puusepp 9.A Elulugu Ta sündis Narvas, käis koolis Pärnus ja õppis 19371941 Tartu ülikoolis matemaatikat. Oli alates 1936. aastast Üliõpilasselts Liivika liige. Juba noorukina võitis ta tähtsaid turniire. 1937 sai Keres rahvusvaheliseks suurmeistriks ning pälvis 1938 Hollandis peetud AVRO turniiri võidu eest maailmameistri matsi õiguse Aleksandr Alehhiniga (matsi ei toimunud). Sellest ajast oli ta aastakümneid maailmameistri tiitli peamisi pretendente. Sündis(7. jaanuar 1916 Narva) Suri 5. juuni 1975 Helsingi) 1948. aasta HaagMoskva turniiril, mis selgitas maailmameistri pärast Aleksandr Alehhini surma (1946), jagas Keres kolmandatneljandat kohta Samuel Reshevskyga, saades 10,5 punkti 20st. Turniiri võitis Mihhail Botvinnik. 1939. aastal võitis Eesti võistkond, kuhu kuulus ka Keres, Buenos Airese maleolümpial pronksmedalid. Ta oli NSV Liidu teeneline meistersportlane, ...
Estonia hukk Üldandmed Estonia oli Eesti parvlaev. Ehitati 1980.aastal Meyer Werfti laevatehases Saksamaal. Varasemad nimed olid Vikind Sally(1980-1990), Silja Star(1990-1991) ja Wasa King. Eesti Merelaevandus ja Nordström & Thulin ostsid laeva Estline´i Tallinn-Stockholmi liini jaoks. Laev alustas liiniliiklust 2.veebruaril 1993. Laev oli 155,43 m pikk ja 24, 21 m lai. Maksimaalne võimalik kiirus oli 21 sõlme. Kajutikohti oli 1190 ja kahele autotekile mahtus korraga 460 autot. Uppumine Uppus 28.septembril 1994 kella 00:55 ja 02:03 vahel. Sõites Tallinnast Stockholmi. Pardal oli 989 inimest Hukkus 852 inimest Päästeti 137 inimest Leiti ainult 95 hukkunu surnukeha. Uppumisega seostatud Estonia pardal toimunud relvavedu. Plahvatusi laevapardal. Lekked laevakeres Rahvusvahelise komisjoni lõpparuande kohaselt tõmbas tormis lahti rebenenud vöörivisiir kaasa sellega ehituslikult seotud rambi, mistõttu vesi pääses autotekile. Sügavu...
2 päevane reis Lääne-Eestisse Tartu Viljandi Pärnu Kuressaare - Tartu 1. päev 9.00 Väljasõit Tartust Viljandisse. Sõit kestab 1h 10min, oleme Viljandis kell 10.10, lühike linnaekskursioon ja vaatamisväärsustega tutvumine. 10.30 Viljanist Pärnusse. Sõit kestab 1h 30min, oleme Pärnus kell 12.00, seal on planeeritud linnaekskursioon ja vatamisväärsustega tutvumine. 13.30 Lõunasöök Pärnu Jahisadama Kõrtsis 1. päev 14.45 Alustame sõitu Pärnust Lihulasse. Sõit kestab 45min, oleme Lihulas kell umbes 15.30, tutvume seal vaatamisväärsustega. 16.00 Läheb praam Virtsu ning sealt sõidame edasi Kuressaarde, sõit kestab umbes 2h ja 30min koos praamisõiduga, Kuressaares oleme umbes kell 18.30, registreerimine Arabella hotelli) 18.00 Õhtusöök Arabella hotellis, peale õhtusööki vaba aeg. 2. päev 8.00 Hommikusöök hotellis 9.00 On kavas lühike Kuress...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus ÄRIPLAAN Koostaja: Virko Mägi E-06A Pärnu 2009 Ettevõtte nimi: E-Mobiil Äriidee: Mobiilsete seadmete hulgitellimine ja edasimüük. Äriidee E-Mobiil äriidee on mobiilsete seadmete (pihuarvutite, mobiiltelefonide) edasimüük, hiljem ka nende tootmine. Põhieesmärgiks on alguses nende edasi müümine. E-Mobiil peakontor asuks Pärnus. Esialgu tegeleme veebi-poe kaudu ning pärast juba avame esindus-kauplused, kus oleks kliendil võimalik ise tutvuda tootega ning arutada asja spetsialistidega. Pakume: *Taskuseadmete hulgitellimine ning edasimüümine *Taskuseadmete parandamine ning hooldus *Taskuseadmete tellimine vastavalt kliendi soovile Võrdlus konkureerivate teenustega Plussid - Eestis on taskuseadmete valik suhteliselt väike võrreldes välisriikidega. ...
Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen luuletaja, jutu ja näitekirjanik, eesti teatri rajaja, eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju sündis 24. detsembril 1843 Vändras (J. V. Jannseni esimese lapsena) lõpetas Pärnus saksakeelse tütarlastekooli ja on sooritanud Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami Lemmikautorid, Pärnu, esimene raamat Cooper, Calderon, Shakespeare, Lermontov, Nekrassov, Puskin, Gontsarov, Goethe, Schiller, Lessing koolipõlveaastad Pärnus tütarlastekoolis olid Koidulale oluliseks kujunemis perioodiks isa mõjul avaldas 1863 esimese raamatu, tõlkelise jutukese "Ojamölder ja tema minia" töötas 10 aastat ajalehe "Eesti Postimees" praktilise toimetajana põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. 1866. aastal Tartus ilmus esimene luulekogu "Vainulilled" ("Wainolilled") esimene katsetus draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa onupoeg''(1870), ...
1843-1886 Elulugu • Õigi nimi Lydia Emile Florentine Jannsen. • Sündis Vändras. • Isa – Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) • Ema – Annette Juliana Emilie Jannsen (1821-1890) Elulugu • Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. • Sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami. • Lydia oli oma isa lähimaks abiliseks ajalehtede väljaandmisal -Pärnus „Perno Postimees“ -Tartus „Eesti Postimees“ Elulugu • Pärast abiellumist Eduard Michelsoniga asus Lydia koos mehega elama Kroonlinna, kus ta päriselt ei kohanenudki. • Kogu ta abieluaegne luule on täis igatsust Estimaa järele. • Ta suri 43-aastaselt ja maeti Kroonlinna, kust 1946. aastal toodi ta põrm Tallinna ning maeti Metsakalmistule. Lydia Koidula monument Pärnus Looming
Miks rajati Rootsi ajal Tartusse ülikool? Ülikooli asumine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal. Sõdadest laastatud maal oli puudus riigiametnikest, pastoritest, arstidest, kodu ja gümnaasiumiõpetajatest. Tavapärane õppimine Saksamaa ülikoolides oli Kolmekümneaastase sõja tõttu muutunud peaaegu võimatuks. Tartu valiti ülikooli asukohaks eelkõige linna soodsa geograafilise asendi tõttu Rootsi Baltikumi valduste keskpunktis. Vähetähtis polnud Poolaaegse jesuiitide gümnaasiumi tegevus Tartus. Protestantliku ülikooli rajamist võib seetõttu vaadelda ka kui soovi siin tegutsenud katoliku õppeasutusele midagi vastu seada. Ülikooli astumise tegeliku töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte, üks oma aja haritumaid rootslasi. 1632.aastal tartu uksed avanud ülikoolis õppisid valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Kui puhkus VeneRootsi sõda, viidi ülikooli 1656 Tallinnasse, kus s...
Karikaturist Gori Joonis 1. Vello Agori Vello Agori, kuni 1935 aastani Georg Tõnisson eluaeg oli 20.veebruar 1984 7. oktoober 1944. Ta oli eesti karikaturist ning tema kunstnikupseudonüüm oli Gori. Gori sündis Pärnus gümnaasiumi kojamehe perekonnas. Koolis käis Pärnus. Juba kooli ajal alustas õpinguid Rudolf Lepiku juures. Alates 1913. aastast töötas ta Tallinnas ajakirjas Leek. I maailmasõja ajal mobiliseeriti ta tsaariarmeesse ning 1915. aastal langes ta sakslaste kätte vangi. Alates 1919.aastast tegi Gori Tallinnas kaastööd ajalehtedele Sipelgas ja Meie Mats ning ajakirjale Odamees. Aastatel 1920-1938 töötas ta Vaba Maa toimetuses. Gori joonistast karikatuure ning näitusi korraldati nii Eestis kui ka näiteks Pariisis, Berliinis ja Stockholmis. II maailmasõja ajal sundisid Nõukogud...
LYDIA KOIDULA (18431886) Lidia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. a Vändras köstri ja kihelkonnakooli õpetaja Johann Voldemar Jannseni perekonnas. Koidula ema oli sakslanna ja seetõttu räägiti Jannsenite perekonnas enamasti saksa keeles ja Koidula eesti keele oskus oli lapsepõlves kesine. 1850 kolisid Jannsenid Pärnusse. HARIDUS Enne Pärnusse kolimist õpetas Koidulat kodus isa. 18541861 õppis ta saksakeelses Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis. 1862 sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami. Koidula sai kõrgeima hariduse, milleni naised sel ajal võisid jõuda. 1857 hakkas J. V Jannsen välja andma ajalehte Pärnu Postimees ja õige pea sai Koidulast isa abiline lehe juures, ta aitas isal algul Pärnus, hiljem Tartus Eesti Postimeest toimetada. Ajakirjanikutöö kõrvalt osales Koidula aktiivselt Tartu kultuurielus. 1870 lavastas Vanemuise seltsis oma näid...
Lydia Koidula Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 Vana- Vändra – 11. august 1886 Kroonlinn) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Elulugu Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Luuletaja mehe ja tema noorelt surnud lapse kirstud jäid aga perekonna hauaplatsile Kroonlinna kalmistu Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. Looming Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik (luulekogu "Emajõe ööbik"; 1867). Ta on kirjutanud ka lastelaule. "Vanemuise" seltsis oma näidendeid ("Saaremaa onupoeg", "Sääran...
Eesti erines paekivi poolest;ehitajad-rändmeistrid,õpetajad-oskusmeistrid; esimesena jõudis eestisse gootika(13-16saj.), säilinud dominikaanlaste kirik, Pirita klooster; Konvendihoone siseõu oli nelinurkne,säilinud Kuresaares; Tallinna areng takistus pärast keskaega;kasutati mantelkorstnatBernt Notke- kunstnik,teos-Surmatants,Hermen Rode-maalis niguliste kiriku altari; Renessanss:Michel Sittow-pärit Tallinnast, maalis portreesid õukondades; arhitektuur-vaekoda;Arent Passer-teos:De la Gardie hauamonument; Barokk: Narva linn oli üleni barokk olid bastionid,Pärnus Tallinna värav,Tallinnas Kadrioru loss(autorNiccolo Michetti); Rokokoo: Põltsamaa loss; Klassitsism-Tartu Ülik. peahoone; Ampiir: lihtne, ilustusteta( Riisipere mõis); Historitsism-neogootika(Sangaste loss),1798-esimene kunstinäitus; 19 saj- rahvuslik kunst :Johann Köler-lõpetas kunstiakadeemia, töötas Peterburis keisri õukonnas, maalis ka eesti talurahvast, skulptorid: August ...
VÕLG Mati Unt Raamat räägib 18 aastasest Laurist,kes on varsti saamas 19.Tal on suhe endast 2 aastat vanema tüdruku Mallega.Lauri ja Malle kohtusid juhuslikult tänaval kui Lauri oli pohmas peaga kõrtsist välja tulnud ja kuulnud kolme mehe häält ja ühe tüdruku,mehed olid tüdrukut kinni hoidnud.Lauri läks sinna ja tahtis et nad tüdruku (Malle) lahti laseks,nad antsid Laurile peksa.Hiljem nägi Lauri maas olles Mallet ja nad rääkisid üksteisega, ja suhtlesid ning veetsid sellest päevast üksteisega aega koos. Mallel olid blondid juuksed ja kena kehaehitus. Lauri töötab autojuhina..sõidab tln-tartu maanteed mööda , ja otsustab füüsikat minna õppima.Isa tal on ka autojuht.Lauril on ka sõber Enno, nad said väga hästi läbi,vist isegi parimad sõbrad olid. ..Aegu tagasi... , Malle ja Lauri olid vahekorras, see toimus metsas( siis kui Malle rasedaks jäi) Lauri ja Malle p...
Barokk Eestis. Sissejuhatus · Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. · Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. Barokk Eestis · Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates 164050ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. · 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdunud. · Põhjamaiselt tagasihoidlik oli barokk PõhjaEuroopas, nagu ka Eestis. · Ohtralt ehitati juba Rootsi võimu ajal Narvas. · Sealsed väheldased, lihtsad, kuid oma raidportaalide,...
Heiti Talvik (1904 1947) Elulugu. Sündis 1904 a. Tartus arstist isa ja pianistist ema pojana. Lapsepõlv möödus tal Pärnus, kuid koolis käis vaheldumisi nii Pärnus kui ka Tartus. 1924 a. Ilmus tema esimene luuletus ajakirjas Looming. 1926. aastal asus Tartu Ülikooli eesti keelt ja kirjandust õppima, kuigi ta õpinguid ei lõpetanud avaldas ta suurt mõju eesti kirjandusele oma tegevusega seltsis "Arbuja" ja teistes seltsides. Õpingud lõpetas 1934 a. et hakata kutseliseks kirjanikuks. 1937 a. Abiellus Betti Alveriga. 1945 a. Nõukogude okupatsiooni algul ta arreteeriti ning mõisteti viieks aastaks väljasaatmisele Siberisse. 1947 a. Suri Siberis, sest haigestus sealsete kurnavate olude tõttu. Looming. Palju mõjutusi maailmakirjanduselt: Dante, Villon, Baudelaire, Rilke, Dostojevski jt. 1924 a. Esimesed luuletused ja 1934 a. Esikkogu "Palavik" mille...
Lydia Koidula ÜLDANDMED: · Sünninimi - Lydia Emilie Florentine Jannsen · Sündis - 24 detsember 1843 Vändras · Suri- 11 august 1886 Kroonlinnas · Amet Eesti kirjanik · Johann Voldemar Jannseni tütar ELULUGU: · Sündis esiklapsena Vändra kiriku köstri ja kooliõpetaja Johann Voldemar Jannseni peres. · Koliti Pärnusse. · 10-aastaselt alustas õpinguid Pärnu Linna Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas 1861. detsembris · 1863 koliti Tartusse · Töötas kuni abiellumiseni isa ajalehe juures, lugusid tõlkides ja kirjutades · 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus · 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. LAPSED: · Hans Voldemar (1874 -1878) 4a · Anna Michelson (1878 1965) 87a · Hedvig Michelson (1876 1941) 64a · Max Michelson (1884 - 1884) sündis surnult ABIKAASA: (Edua...
Referaat Sadolin Pärnu 2010 Sisukord 1. Sisukord..........................................................................................1 2. Firmast............................................................................................2 3. Ajalugu...........................................................................................3 4. Koostööpartnerid..............................................................................4-5 5. Kasutatud materjal..............................................................................6 Firmast Sadolini Värvikeskus on viimistlusmaterjalide müügile spetsialiseerunud firma. Nad tahavad pakkuda oma ala parimat ja asjatundlikumat teenindust. Soovivad olla Eesti juhtiv värvimüüja, usaldusväärne ja kindel partner oma klientidele. Ainult läbi kitsa spetsialiseerumise saavad oma klientidele pakkuda parimat. Sadolini Värvikeskuse kliendid on ehitus- ja viimi...
,,Porikaitse Süsteemid." referaat 2012 Porikaitsevaibad. On saadaval mitmeid porikaitsevaipu näiteks vip vaibad , nailonvaibad , moodulrestid , comfort kummimatid ja puuvillavaibad. Nägin pealmiselt kolme liiki porivaipu. Kõige effektiivsem neist on puuvillavaip , mis on ka kasutusel paljudes ettevõttetes Pärnus , eriti just talve perioodil. See peatab 90% väljast sissetoodavat mustust ja pori.Eluiga pikkeneb märgatavalt põrandatel tänu sellele. Puuvillavaip suudab imada vedelikke, mille kaal on kuni 5 kor...
Lydia Koidula (1843-1886) III kursus 2014 Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Elukäik ● Lydia Emilie Florentine Jannsen sündis 24. dets 1843 Vändra köstrimajas ● Isa – Johann Voldemar Jannsen ● Ema – Annette Juliana Emilie Jannsen ● 1850 – 1863 elas pere Pärnus ● 1863-1873 elas pereTartus ● Ta oli esimene Eesti naisajakirjanik Kooliaeg ● Esimese õpetuse sai Lydia kodukoolis isalt ● 1854 alustas õpinguid Pärnu Saksa kõrgemas tütarlastekoolis ● Kooli lõpetas 1861 väga heade tulemus...
Muusika retsensioon Viljandi Guitar Trio Viljandi Guitar Trio andis 14. oktoobril 2011. aastal kontserdi Pärnus, Endla kohvikus. Mõnusalt palju kultuuri- ja muusikahuvilisi oli kogunenud kuulama kolme kitarritudengit: Jaan Jaagot, Argo Valsi ja Jalmar Vabarnat. Viljandi Guitar Trio liidab endas kolme kitarritudengit, kes õpivad TÜ Viljandi Kulturiakadeemia muusikaosakonnas. Üldjuhul esitavad nad trioliikmete ja Robert Jürjendali autoriloomingut ning sekka ka tuntuimate pärimuspalade kavereid. Pärnus antud kontserdil esitasid nad kvinthäälestuses akustilistel kitarridel huvitavaid palasid. Esitati kvaliteetjazzi väga omapärasel moel. Oli näha, et trio püüab leida alati midagi uudset ja värsket, midagi, mida meie kõrvad pole enne kuulnud. Triot kuulates tekkis minus üsna erakordne nähtus, soovisin veel ja veel kuulata sellist muusikat ja tegin ka seda ...
RISTSÕNA 1 F A I R T R A D E 2 T A L O N G I D 3 H A R J U S K 4 K O N K U R E N T S 5 R I I G I L E 6 S O O D S A M A L 7 L A A T 8 S Õ P R A D E 9 T U G E V U S E D 10 K Õ R T S 11 K V A L I T E E ...
Lõika ajalehest välja umbes 10 pealkirja vähemalt kahesõnalist. Esimeses tulbas pealkirja esimene pool, teises tulbas teine pool. Seejärel lõika need kleebitud pealkirja osad uuesti välja ja sega omavahel segamini. Hiljem saad mõnele teisele paarile anda need ühendamiseks. Vali välja üks artikkel, valmistu seda teistele selgelt ette lugema ja valmista artikli põhjal ette 3 küsimust. Kleebi võimalikult palju kuulutusi ühele lehele ja valmista nende põhjal ette 5 ülesannet. Leia ajalehest ilmateada ja lõika see välja ning kleebi paberile. Vasta täislausega järgnevatele küsimustele: Kas Tallinnas on soojem kui Tartus? Kas Oslos ja Helsingis on ühesugune temperatuur? Kus on kõige soojem/külmem? Kus on sama soe/külm nagu Berliinis? Otsusta, kas väide on õige või vale (siin võite kirjutada ainult sõnad: õige ja vale) Tallinnas on soojem kui Pärnus Pariisis ei ole nii soe kui Londonis ...
Referaat Lydia Koidula eesti rahvusliku teatri rajaja Lydia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. a Vändras. Enne Pärnusse kolimist õpetas teda kodus isa. 1854.a kolis ta perega Pärnusse ja hakkas õppima Pärnu saksa tütar-lastekoolis. 1862.a sooritas ta Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami. Sellest ajast alates hakkas ta järjest rohkem tegelema ajakirjandustööga, aidates isal J. V. Jannsenil algul Pärnus , hiljem Tartus ajalehte toimetada. Lydia Koidula hakkas tegelema ka oma kirjaniku tööga. Oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel, kuid vanaemalt, isalt ja küla-rahvalt õppis Koidula ladusalt rääkima ka eesti keelt. Koidula lahkus oma sünnikohast Vändrast 10.aprillil 1850,...
Mis muutus rahvuskultuuri arengus pärast 1905 aastat Eesti kultuur on Eesti territooriumi kui eestlaste kultuur. See on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid tulnud teistelt kultuuridelt. Mõningad rahvakultuuri nt usundiliste nähtuste juured ulatuvad aastatuhandete taha. Kujunesid rahavkultuuri iseloomulikud piirkonnad- Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti ning Lääne-Eesti ja saared. Lääne-Eestile ja saartele olid iseloomulikud Skandinaavia mõjutused. Eesti territooriumi ja eesti kultuuriga on seotud ka baltisakslaste, setude, rannarootslaste ja vene vanausuliste kultuur. Eestis taotleti eesti keele kasutusala laiendamist ning omavalitsuse-, kooli-,kiriku- ja maareformi.Eesti kultuuri mõjutas industrialiseerimine ja moderniseerimine ning linnade kiire areng. 1905. ja 1907. aasta revolutsioonide mõjul tekkis rahvusliku liikumise teine laine, mis suunati omariikluse rajamise...
Sündis 24. mail Pärnus Rääma alevikus tolliametniku poeg 1931 lõpetas Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi, töötas seejärel joonestajana 19351940 ja 1943 õppis Pallases Töötas Pärnus ja Tartus maamõõtjana. 1944 asus elama Rootsi, kus elas Ystadis Töötas: kunstnikuna keraamikavabrikus, maalimiskursuste juhatajana, muuseumiametniku ja vabakunstnikuna Esinenud näitustel Euroopas, Austraalias ja Ameerikas. Suri Rootsis 21. juunil 1990. aastal Tal on kaks poega: teadusfilosoof Rein Vihalemm meediaprofessor Peeter Vihalemm Vihalemma panus eesti luulesse on originaalne, imeteldavalt erandlik. Tema vaimulaad on valdavalt regressiivne, tagasiliikuv. Kompositsioonivõttena rakendab ta läbivalt astendavat parallelismi ehk rahvalaululikku gradatsiooni või selle teisendeid. Kuid seda mitte kujundi tavapärases, vaid harva esinevas tagurpidivormis...
1924. aasta riigipöördekatse 1. detsembri riigipöörde üheks ajendiks oli arvatavasti 10.-27. novembril toimunud 149 protsess, millega mõisteti 149 kommunisti surma ning 30 sunnitööle. See oli üks Eesti Vabariigi suurimaid kohtuprotsesse. Riigipöörde plaani koostajateks olid kommunist Jaan Anvelt ning Vene kodusõja veteran Karl Rimm. Plaan nägi ette esiteks sissetungimist Tallinnasse, ning seejärel sooviti korraldada võimuhaaramised Tartus, Narvas, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Kundas ja Kohilas. Ülestõus pidi algama 1. detsembri hommikul kell 5.15. Ülestõusnutel oli käes üle 250 erineva relva. Arvati, et töölised ning sõdurid ühinevad ülestõusuga ning koos haaratakse võim Tallinnas enda kätte. Järjest üritati vallutada sõjakool, kaitseväe kasarmud, sõjaministeerium, Lasnamäe sõjalennuväli ja lennuväedivisjon, Auto-Tanki divisjon, kitsarööpmelise raudtee Tallinn- Väikse peajaam, peapostkontor, politsei rat...
Eesti_linnad Linn Pindala km2 Elanike arv ihedus in/km2 Osa linnaelanikest % Pindala osa % Tallinn 159.2 393222 2470.0 0.6 Tartu 39 97600 2502.6 2.6 Narva 84.5 58663 694.2 1.2 Pärnu 32.2 39728 1233.8 3.1 Kohtla-Järve 54 37201 688.9 1.9 Maardu 22.8 17524 768.6 4.4 Viljandi 14.6 17473 1196.8 6.8 Rakvere 10.6 15264 1440.0 9.4 Sillamäe 10.5 14252 1357.3 9.5 Kuressaare 15 13166 877.7 6.7 Võru 13....
Raimond Valgre Raimond Valgre, kes oli üks Eesti populaarsemaid kergemuusika heliloojaid, sündis 7. oktoobril 1913. aastal Riisiperes. Ta ema ning isa olid kingsepad. Peres oli peale Raimondi veel kaks last- Evi ja Enn. Raimond Valgre käis Paide koolis, kuid mitte eriti usina õpilasena, veetis ta suurema osa ajast klaveril improvisserides ning tuttavaid viise mängides. Hiljem viisid rännuteed pere tagasi Raplasse ja Raimond jätkas õpinguid Rapla koolis. Lapsena soovis ta viiulit mängida, kuid ema otsustas klaveri kasuks. Hiljem, erinevates orkestrites ja ansamblites mängis Raimond Valgre peale klaveri veel akordionit, kitarri ja trumme. Samuti ta ka laulis. 1926. aasta sügisel astus Raimond Valgre Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi, kus hakkas ehitustehnikat õppima. Riigi Ühistehnikagümnaasiumi lõpetas mr. Valgre 1931. aasta juunis. Gümnaasiumi lõputunnistusel olid tal ülekaalus rahuldavad hinded. Heaks hinnati...
Ülesanne 1 ,,Laused ajalehe artiklitest" Järeldus on allakriipsutatud tekst, arutlus on ilma allakriipsutuseta. Teetööde auto murdus keskelt pooleks Pärnu postimees, 08.02.2011 Täna pärastlõunal murdus Pärnus Papiniidu tänaval pooleks aktsiaseltsile BaltiFalt kuuluv teetööde auto. ,,Ilmselt olid autoraamis praod, mida me enne ei märganud," ütles AS BaltiFalti Pärnu piirkonna juht Kaido Tamm. Indrek Sirk: helkuri kõikjal kohustuslikuks muutmine on absurdne Eesti Päevaleht, 08. veebruar 2011 Liiklejate lahususe põhimõte on väga oluline, jalakäija ei tohi üldjuhul üldse sõiduteel liigelda, välja arvatud siis erandtingimustel. Näiteks tänavuse talve liiklustingimusi võib pidada erandlikeks, kuna jalakäija ei saagi teepeenral liigelda. Enamik kaupmehi pole pakendite tagasivõtmise kohustusest kuulnudki Tarbija 24, 09.02.2011 Nagu välja tuleb, ei tea paljud inimesed, et nad võivad tühjaks söödud juustukarbi või makaronipaki v...
9.klassi ühiskonnaõpetuse kordamiseks Riik. Valitsemine. Erakonnad, valimised. Õigussüsteem. Õpik §-id 1- 15, tv. 1.- 15. teema (kuni majandus) Vabariik, president Monarhia, kuningas, sultan, emiir,seik Demokraatia mis on? Mõiste päritolu? Diktatuur - ? Absoluutne monarhia - ? Põhiseaduslik demokraatia - ? Kui demokraatlikus riigis on RAHVAS kõrgeima võimu kandja, siis kuidas rahvas võimust osa saab? Riigi kolm võimu millised on kõigi kolme ülesanded seadusandlik võim parlament; täidesaatev võim- valitsus; kohtuvõim Parlament ( Eestis Riigikogu ), selle ülesanded Kuidas parlament valitakse majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem (milline on Eestis?) Kui sageli valimised Riigikogusse toimuvad ja kes saavad valida? Erakonnad - ? Ideoloogia - ? Poliitika - ? Valimiskünnis - ? Koalitsioon ja opositsioon - ? Parlamendis fraktsioonid ja komisjonid, opositsioon - ? Hääletamine Riigikogus -liht...
Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. aastal Vändras.Enne Pärnusse kolimist õpetas teda kodus isa. 1854.a kolis ta perega Pärnusse ja hakkas õppima Pärnu saksa tütarlastekoolis.1862.a sooritas ta Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami. Sellest ajast alates hakkas ta järjest rohkem tegelema ajakirjandustööga, aidates isal Johann Voldemar Jannsenil algul Pärnus , hiljem Tartus ajalehte toimetada. Lydia Koidula hakkas tegelema ka oma kirjaniku tööga. Oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. 1873.aastal abiellus ta sõjaväearst Eduard Michelsoniga, kellega koos läks Lydia Koidula elama Kroonlinna. 1874.aastal sündis Lydia Koidula vanim laps poeg Hans-Voldemar ning ta suri 29.juulil 1878.aastal. 1876.aastal sündis tütar Hedwig-Hedda, kes suri oktoobris 1941. 1878.aastal sündis tütar Ann...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL RISKI- JA OHUTUSÕPETUSINSTITUUT KODUTÖÖ AINES RISKI- JA OHUTUSÕPETUS KODUKOHA RISKIANALÜÜS ÜLIÕPILANE: MATRIKLI NR. RÜHM: PIIRKONNA ISELOOMUSTUS Pärnu on linn Eestis Pärnu lahe kirderannikul Pärnu jõe suudmes, Pärnu maakonna halduskeskus. Vana-Pärnu sai linnaõigused 1251; Pärnu 1318. aastal. Pärnu on ka Eesti suvepealinn. Linn ja linnajaod Pärnu jõe paremal kaldal asuvad Ülejõe, Rääma ja Vana-Pärnu linnaosa ning vasakkaldal Kesklinna, Rannarajoon, Eeslinn ja Raeküla. Rahvastik Seisuga 1. jaanuar 2006 oli Pärnu elanikest: 74% eestlased, 14% venelased, 2% ukrainlased, 1% soomlased, 1% valgevenelased, 8% teised rahvused. Pärnus elas 2006. aasta 1. jaanuari seisuga 43788 inimest, kellest 55,7% olid naised ja 44,3% mehed. Loodus Linn asub Pärnu lä...
Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. aastal Vändras.Enne Pärnusse kolimist õpetas teda kodus isa. 1854.a kolis ta perega Pärnusse ja hakkas õppima Pärnu saksa tütarlastekoolis.1862.a sooritas ta Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami. Sellest ajast alates hakkas ta järjest rohkem tegelema ajakirjandustööga, aidates isal Johann Voldemar Jannsenil algul Pärnus , hiljem Tartus ajalehte toimetada. Lydia Koidula hakkas tegelema ka oma kirjaniku tööga. Oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. 1873.aastal abiellus ta sõjaväearst Eduard Michelsoniga, kellega koos läks Lydia Koidula elama Kroonlinna. 1874.aastal sündis Lydia Koidula vanim laps poeg Hans-Voldemar ning ta suri 29.juulil 1878.aastal. 1876.aastal sündis tütar Hedwig-Hedda, kes suri oktoobris 1941. 1878.aastal sündis tütar Ann...
Johann Voldemar Jansen Pärnu Postimees Üldlaulupidu Johann Voldemar Jannseni elu Johann Voldemar Jannsen sünninimega Jaan Jansen 16. mai 1819 Vana-Vändra vald ja Tartu Lydia Koidula isa. Õppis Vändra köstri ja kihelkonnakoolis Oli ametitelt Vändra Kantor, hiljem köster ja koolmeister, õpetaja, kutseline ajakirjanik "Eesti laulik" http://entsyklopeedia.ee/meedia/jannsen_johann_voldemar1/jannsen_johann_voldemar Johann Voldemar Jannsen Ajalukku läinud pideva eesti kirjanduse rajajana ja eesti rahvusliku liikumise ...
Pärnu Ülejõe Gümnaasium 4-Youth Äriplaan Koostas: Joosep Kasekänd Juhendaja: Kristi Suppi Pärnu 2011 Sisukord Kokkuvõte...........................................................................................................................................3 1.1 Ettevõtte põhiandmed................................................................................................................3 1.2. Ettevõtte taustaandmed.............................................................................................................3 1.3 Äriidee.......................................................................................................................................3 2.Turusituatsioon ja selle arengu väljavaated.......................................................................................4 2.1 Tegevusala...................
Ida- Virumaa Kutsehariduskeskus 1918 Iseseisvuse väljakuulutamine ja SAKSA OKUPATSIOON Koostaja: Alina Kulina 2K-EP Juhataja: Kersti Küttim Jõhvi 2012 Eesti Vabariigi väljakuulutamine Eesti Vabariik kuulutati 23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul esmakordselt välja Pärnus, kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette "Eesti iseseisvuse manifesti". Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad. Paraad toimus 24. veebruaril. Samal hommikul luges "Eesti iseseisvuse manifesti" teist korda Pärnu Eliisabeti kiriku kantslist ette koguduse õpetaja Hasselblatt. Veel enne manifesti ettelugemist otsustasid selle korraldanud Pärnu Postimehe toimeta...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Kätlin Reino AÜEP-1 OÜ KODUKAUNISTUS Äriidee kirjeldus Juhendaja: Airi Noppel Pärnu 2012 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.Kokkuvõte......................................................................................................................4 1.1. Ettevõtjad................................................................................................................4 1.2. Eesmärgid...............................................................................................................5 1.3 Organisatsiooni ülesehitus.......................................................................................5 2. Äriprojekt.................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
