Kuidas saada müüjaks? Peale põhikooli, kutsekeskharidusõpe müüja: Järvamaa Kutsehariduskeskus, 3a Valgamaa Kutseõppekeskus, 3a Tallinna Tööstushariduskeskus (müüja rõivaalal), 3a VäikeMaarja Õppekeskus, 3a Tallinna Teeninduskool, 3a Pärnumaa Kutsehariduskeskus, 3a Kutseõpe keskhariduse baasil müügikonsultant Narva Kutseõppekeskus, 0.5a IdaVirumaa Kutsehariduskeskus, 1a Valgamaa Kutseõppekeskus, 0,5a Tallinna Tööstushariduskeskus (müügikonsultant rõivaalal), 1,5a Kutseõpe keskhariduse baasil müügiesindaja: Tallinna Teeninduskool (töökohapõhine), 1a 10k Tallinna Teeninduskool, 2a Tartu Kutsehariduskeskus, 2a Kutseõpe keskhariduse baasil müügikorraldus Võrumaa Kutsehariduskeskus, 2a Põltsamaa Ametikool, 12a Tartu Kutsehariduskeskus, 2a Järvamaa Kutsehariduskeskus, 2a LääneViru Rakenduskõrgkool, 2a Tallinna Teeninduskool, 2a Pärnumaa Kutsehariduskeskus, 2a Pärast kutse(kesk)hariduse omandamist võid: Sooritada kutseeksami Minna tööle ...
MAJANDUSLIK KÄITUMINE JA MAJANDUSTEADUS Üksikisiku edukus oleneb suurel määral tema majanduslikust edukusest. Majandusega puutume kokku iga päev. Me teeme iga päev majanduslikke otsuseid. Me teeme valikuid. Kõik peavad tegema valikuid. Iga ettevõte peab valima. Ka riik ei saa rohkem kulutada, kui ta teenib. Olulisemad poliitilised vaidlused peetakse maksude kogumise ja kulutamise üle. Inimeste soovidel ei ole piire. Piir on aga ressurssidel, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Kunagi ei jätku kõike kõigile. Mõned saavad ja teised ei saa. See on reaalsus. Kuidas otsustada, kes mida saab? (Turg). Nappus! Ressursid või tootmistegurid on: Maa maavarad, mets, põllud, õhk ja vesi, maaomand. Töö vaimsed ja füüsilised pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad majanduses. On ...
MAJANDUSLIK KÄITUMINE JA MAJANDUSTEADUS Üksikisiku edukus oleneb suurel määral tema majanduslikust edukusest. Majandusega puutume kokku iga päev. Me teeme iga päev majanduslikke otsuseid. Me teeme valikuid. Kõik peavad tegema valikuid. Iga ettevõte peab valima. Ka riik ei saa rohkem kulutada, kui ta teenib. Olulisemad poliitilised vaidlused peetakse maksude kogumise ja kulutamise üle. Inimeste soovidel ei ole piire. Piir on aga ressurssidel, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Kunagi ei jätku kõike kõigile. Mõned saavad ja teised ei saa. See on reaalsus. Kuidas otsustada, kes mida saab? (Turg). Nappus! Ressursid või tootmistegurid on: Maa – maavarad, mets, põllud, õhk ja vesi, maaomand. Töö – vaimsed ja füüsilised pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. Kapital – hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad majanduses. On ...
TÖÖ Töö – eesmärgistatud tegevus mingi (tarbimisväärtust omava) toote valmistamiseks, keskkonna korrastamiseks või teenuse osutamiseks. Miks tehakse tööd? - majanduslik sund töötasu näol - eneseteostus - harjumus, distsipliin Voltaire: Töö hoiab meist eemal kolm suurt häda – igavuse, pahe ja puuduse Brutotöötasu – väljateenitud töötasu enne maksude maksmist. Netotöötasu – jääb alles pärast maksude maksmist. Maha läheb tulumaks, töötuskindlustusmaks, kohustuslik pensionikindlustus. Sotsiaalmaksu maksab tööandja töötaja brutotöötasu pealt. Miinimumtöötasu – töötasu alammäär, millest vähem ei tohi täisajaga töötavale töötajale maksta. Keskmine töötasu – teatud perioodi jooksul kõigi töötajate töötasu kokku, mis on jagatud töötajate koguarvuga. Sellega tuleb olla ettevaatlik. Suurem osa töötajaid saab alla keskmise, erinev on piirkonniti ja tegevusalade järgi, ettevõtjate tulu ei ole tö...
ETTEVÕTLUS Ettevõtlus – mis tahes seadusega kooskõlas olev majandustegevus, mille eesmärk on tavaliselt kasumi teenimine. Ettevõtlus toimub ettevõtte asutamise ja selle käigus hoidmise kaudu. Oluline õigusakt on äriseadustik. Ettevõte – tööjõu, kapitali ja tootmisvahenditega varustatud iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Valmistab tooteid ja teenuseid. Tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine. Ettevõtte vara on lahus ettevõtte omanike varast. Ettevõtte sünonüüm on firma. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest. Ettevõtja – isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riski. Ettevõtjat peetakse turumajanduses äritegevuse peamiseks mootoriks. Ärilause: “Selleks et edulugu hoida, tuleb seda kogu aeg edasi kirjutada.” (Kaidi Ruusalepp) Äriseadustikus – ettevõtja on füüsiline ...
RAHA JA PANGANDUS Bartermajandus – toodete ja teenuste vahetamine ilma rahata, kaup kauba vastu. See on tülikas ja aeglane. Raha – hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav üldtunnustatud instrument. Raha funktsioonid: 1.Vahetusvahend – kasutame raha maksevahendina. 2.Arvestusühik – raha näitab toote või ressursi väärtust, määrame hindu. 3.Vara kogumise ja laenamise vahend – raha võimaldab tarbimise aega valida. Raha on vaid seetõttu ja niipalju raha, kui teda usaldatakse. Kui usaldus kaob: - bartermajandus - raha asendamine teise valuutaga Raha väärtus peab olema stabiilne. Raha emissioon – paberraha ringlusesse laskmine keskpanga poolt vastavalt olemasolevale kattevarale. Raha võib esineda erinevates vormides: - kauprahad - reservidega täielikult kaetud paberraha - reserviga osaliselt kaetud paberraha - raha, mis ei täida oma funktsioone ja mida ei usaldata - kommertspanka...
TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud - tööandja kindlustab töötajale teatud töötingimused ja maksab töövahendite eest - tööandjal lasub töö tegemisega kaasnev risk, töötaja vastutus on piiratud - tulu ja kasum lähevad tööandjale ja tö...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus KÖÖGIVILJALISANDID Iseseisev töö II KARTULIKROKETID 600 g keedetud kartuleid soola 1/2 tl riivitud muskaatpähklit 50 g sulatatud võid 3-4 muna u 1/2 klaasi riivsaia õli praadimiseks paneerimiseks riivsaia 1 munavalge Kartulid peenestada riivides või läbi pressi surudes, lisada või, munad, maitseained ja umbes 1/2 klaasi riivsaia. Reguleerida tainast riivsaiaga, see peab olema pehme, kuid vormitav. Vormida pöidlapikkused silindrid, veeretada riivsaias või enne klopitud munavalges ja seejärel riivsaias. Praadida rohkes tulises õlis kuldkollaseks Sobib väga hästi praeliha kõrvale! Marleen Alle K-12A .11.2012 Pärnumaa Kutsehariduskeskus Tomati kurgisalat Klassikaline eestipärane salat, mis sobib mitmesuguste roogade lisandiks. Hapukoorekastme kogus sõltub...
Curriculum Vitae Nimi: LIIS KASEKÄND Sünniaeg: 05.04.1991, Pärnu Aadress: Väike-Aru 4-16, 80036, Pärnu Telefon: 58324149 E-post: [email protected] HARIDUSKÄIK 2012 - 2014 Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Majandusarvestus ja maksundus 2010 2012 Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Kodumajandus 1998 - 2010 Keskkool, Pärnu Ülejõe Gümnaasium TÄIENDKOOLITUS Dets 2013 Administreerimis kursus Naiskodukaitse vabatahtlikule juhule, 60h Juuni 2013 Juhtimine praktikas 1, 30 h Juuni 2013 Esmaabi moodul, 16 h Nov 2012 Juhtimine praktikas 2, 30 h Märts 2012 Avalike suhete kursus, 30h Veebruar 2012 Avaliku esinemise kursus, 38h Dets 2009 Toitlustus muudul. 16 h TÖÖKOGEMUS Suvi 2011 Papli kohvik, Klienditeemindaj Suvi 2010 Steffni pizzares...
SÄÄSTUD JA INVESTEERIMINE Winston Churchill: “Säästmine on väga tore asi. Eriti siis, kui seda on teie eest teinud vanemad.” Säästud – on osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks. Investeerimine – rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest. Mida arvestada säästude paigutamisel? 1.Ohutus. 2.Tulusus. Säästa, et teenida. Hoiuselt ja võlakirjalt saab intressi. Aktsiatelt võib saada dividende või teenida hinna tõusult. 3.Likviidsus. Vara raha vastu vahetamise kiirus ja odavus. Mida kergem, seda suurem likviidsus. Vaja mõelda endale eesmärk! NB! Mida suurem ohutus, seda väiksem tulusus. Tahad rohkem teenida, pead rohkem riskima. Reaalinvesteering – investeering reaalvarasse, näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse. Finantsinvesteering – investeering finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse. Investeerimi...
TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud - tööandja kindlustab töötajale teatud töötingimused ja maksab töövahendite eest - tööandjal lasub töö tegemisega kaasnev risk, töötaja vastutus on piiratud - tulu ja kasum lähevad tööandjale ja tö...
TULUDE JAOTUS ÜHISKONNAS, EBAVÕRDSUS Majandusliku ebavõrdsuse põhjused: - ebavõrdsus töötuludes - ebavõrdsus maa ja kapitali omanduses - ebavõrdsus kasumis, intressis ja renditulus Tulu – raha või naturaalne hüve, mida inimene saab teatud aja jooksul. Hüvede juurdevool. Mõõdetakse rahas ajaühiku kohta. Rikkus – kapital ehk vara, mida mõõdetakse rahas teatud kindlal ajahetkel. Jaotub: 1)füüsiline vara – maa, hooned jne. 2)finantskapital – sularaha, pangahoiused, väärtpaberid Ressursid või tootmistegurid ja nendelt saadav tululiik: 1)töö – töötasu 2)kapital – intress (%-des), dividend 3)maa, kinnisvara – rent 4)ettevõtlus – kasum EBAVÕRDSUSE MÕÕTMINE Inimesed jaotatakse tulude suuruse alusel kas kümnesse või viide tulugruppi. Esimesse gruppi kuuluvad kõige vaesemad ja viimasesse kõige rikkamad. Banaanivabariik – riik, kus suur osa elanikko...
Pr Heili Västrik Pärnumaa Kutsehariduskeskus Niidupargi tn 8//12 80047 PÄRNU Motivatsioonikiri Soovin kandideerida Pärnumaa Kutsehariduskeskuse majutusteeninduse eriala õpetaja ametikohale. Lisatud CV annab ülevaate minu eelnevatest saavutustest majutus eriala õpetajana. Lisaks toon välja oma oskused, mis vastavad tööpakkumises esitatud nõudmistele. Omandasin majutusteeninduse eriala kõrghariduse. Olen äärmiselt hästi kursis antud valdkonnas toimuvaga. Minu senine töö on andnud mulle kogemuse majutusteeninduse eriala õpetajana. Olen kollektiivis aktiivne ning väga suhtlus aldis. Oskan inglise-, vene- ja soome keelt. Lisaks olen oma teadmisi ning oskusi arendanud. Käinud kursustel ja loengutel. Tutvusin Pärnumaa Kutsehariduskeskuse koduleheküljega. Olen veendunud, et suudan oma seniseid teadmisi ja kogemusi rakendada sellel ametikohal. Kui tekib lisa küsimusi, olen vägagi nõus nendele vasta...
Eestikeele kodune töö Cv,avaldus ja volikiri 2 Koostas:Ain Tuvikene AIN TUVIKENE Võrumaa Varstu vald Tagakolga küla Tel 56743237 E-mail: [email protected] Curriculum Vitae ISIKLIKUD ANDMED Sünniaeg ja -koht: 16.06.1990 Vanus: 18 Rahvus: eestlane HARIDUS 2006-2009 Pärnumaa Kutsehariduskeskus Ehitusviimistluse eriala 1997-2006 Krabi Põhikool (kooli kiituskirjaga) TÖÖKOGEMUS 2007mai- juuni As Yit Ehitus praktikant ehitus viimistluses 2007 september As Kurmik praktikant 2008 mai-juuni Oü Ruuderi Ehitus praktikant 2008 oktoober-detsember AS Kurmik praktikant OSKUSED Keelteoskus: eesti keel emakeel inglise keel ...
ÄRIIDEE LEIDMINE JA HINDAMINE Äriidee olemus. Äriidee ei ole lihtsalt mõte, vaid see on leidlik mõte, mille realiseerumisel on võimalik teenida kasumit. See on kirjeldus sellest, mida ja kellele me midagi pakume ning kuidas me seda teeme. Kasumit me teenime klientide vajaduste rahuldamise kaudu. Klientide olemasolu on äriidee realiseerumise esimene ja kõige olulisem tingimus. Keskkond, kus ettevõte tegutseb, muutub pidevalt (uued tehnoloogiad, muutused ühiskonnas, uued seadused, muutuvad väärtused). Selleks, et ettevõte suudaks hoida või juurde võita kliente, peab ta pidevalt uuendama ja täiustama ka pakutavat toodet. Äriidee allikad. Äriidee allikad on väga erinevad. Kus keegi näeb ainult probleemi, võib ettevõtlik inimene näha suurt võimalust. Mõned allikad: - isiklikud huvid või hobid - töökogemus, oskused, võimed - kaubad ja teenused, millega ollakse või ei olda tuttavad - väli...
ÄRIIDEE LEIDMINE JA HINDAMINE Äriidee olemus. Äriidee ei ole lihtsalt mõte, vaid see on leidlik mõte, mille realiseerumisel on võimalik teenida kasumit. See on kirjeldus sellest, mida ja kellele me midagi pakume ning kuidas me seda teeme. Kasumit me teenime klientide vajaduste rahuldamise kaudu. Klientide olemasolu on äriidee realiseerumise esimene ja kõige olulisem tingimus. Keskkond, kus ettevõte tegutseb, muutub pidevalt (uued tehnoloogiad, muutused ühiskonnas, uued seadused, muutuvad väärtused). Selleks, et ettevõte suudaks hoida või juurde võita kliente, peab ta pidevalt uuendama ja täiustama ka pakutavat toodet. Äriidee allikad. Äriidee allikad on väga erinevad. Kus keegi näeb ainult probleemi, võib ettevõtlik inimene näha suurt võimalust. Mõned allikad: - isiklikud huvid või hobid - töökogemus, oskused, võimed - kaubad ja teenused, millega ollakse või ei olda tuttavad - väli...
VALITSUS JA RIIGIEELARVE Turg toimib puudulikult. Maksimeerides oma isiklikku heaolu, ei ole tulemus alati ühiskonna jaoks parim. Turu puudulikkused: - mittetäielik konkurents; ei ole tagatud ressursside efektiivne kasutamine - sotsiaalsete vajaduste rahuldamatus - ebaõiglane tulude jaotus Vajalik on valitsuse sekkumine majandusellu. Avalik sektor keskvalitsus (riigikogu ja ministeeriumid), kohalikud omavalitsused ning mitmed riigiettevõtted. Valitsuse majanduslikud ülesanded: - majandustegevuse ja eraomandi õiguslike raamide kujundamine - vaba konkurentsi tagamine turul - positiivsete välismõjude toetamine ja negatiivsete välismõjude piiramine - ühishüviste pakkumine - tulude ümberjaotus - majanduse stabiliseerimine Riik vajab raha majanduslike ülesannete täitmiseks. Riigieelarve plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Kirja on pandud kõik riigi tulud ja kulud. ...
VALITSUS JA RIIGIEELARVE Turg toimib puudulikult. Maksimeerides oma isiklikku heaolu, ei ole tulemus alati ühiskonna jaoks parim. Turu puudulikkused: - mittetäielik konkurents; ei ole tagatud ressursside efektiivne kasutamine - sotsiaalsete vajaduste rahuldamatus - ebaõiglane tulude jaotus Vajalik on valitsuse sekkumine majandusellu. Avalik sektor keskvalitsus (riigikogu ja ministeeriumid), kohalikud omavalitsused ning mitmed riigiettevõtted. Valitsuse majanduslikud ülesanded: - majandustegevuse ja eraomandi õiguslike raamide kujundamine - vaba konkurentsi tagamine turul - positiivsete välismõjude toetamine ja negatiivsete välismõjude piiramine - ühishüviste pakkumine - tulude ümberjaotus - majanduse stabiliseerimine Riik vajab raha majanduslike ülesannete täitmiseks. Riigieelarve plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Kirja on pandud kõik riigi tulud ja kulud. ...
VÕLAÕIGUS. Võlasuhe ja leping. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Täielik kohustus on kohustus, mille täitmist võlausaldaja võib võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele. Mittetäielik kohustus aga on selline kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda (näiteks hasartmängu võlg, välja arvatud loa alusel korraldatav loterii või kihlvedu; kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale). Võlaõiguslikud suhted rajanevad hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetele. Leping on ...
VÕLAÕIGUS. Võlasuhe ja leping. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Täielik kohustus on kohustus, mille täitmist võlausaldaja võib võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele. Mittetäielik kohustus aga on selline kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda (näiteks hasartmängu võlg, välja arvatud loa alusel korraldatav loterii või kihlvedu; kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale). Võlaõiguslikud suhted rajanevad hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetele. Leping – on ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJUTUSTEENINDUS ALTERNATIIVSE ENERGIA KASUTAMISE VÕIMALUSED EESTIS Uurimustöö Juhendaja: Pärnu 2011 Sisukord Alternatiivenergia miks on vajalik?..................................................................................4 Hüdrnoenergia......................................................................................................................5 Päikeseenergia......................................................................................................................5 Tuuleenergia.........................................................................................................................7 Biokütus...............................................................................................................................8 Kokkuvõte....................................................
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MÜÜJA Claudia Oks M-13 EUROOPA LIIT Pärnu 2014 Liitumine: Belgia (Brüssel) Itaalia (Rooma) Luksemburg (Luxembourg) Holland (Amsterdam) Prantsusmaa (Pariis) Saksa Föderatiivne Vabariik (Berliin) Taani (Kopenhaagen) Iirimaa (Dublin) Ühendkuningriigid (London) Kreeka (Ateena) Hispaania (Madriid) Portugal (Lissabon) Austria (Viin) Soome (Helsingi) Rootsi (Stockholm) Eesti (Tallinn) Läti (Riia) Leedu (Vilnius) Poola (Varssavi) Tšehhi (Praha) Slovakkia (Bratislava) Ungari (Budapest) Sloveenia (Ljubljana) Malta (Valletta) Küpros (Nikosia) Rumeenia (Bukarest) Bulgaaria (Sofia) Horvaatia (Zagreb)
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Pedagoogika. Eelkooliealise lapse päevakava. Pille Jürisaar HT´09 Juhendaja K.Luts Pärnu 2010 Lapse päevakava 7.30-8.30 Laste vastuvõtt, vabategevus rühmas 8.30-9.00 Hommikusöök 9.00-9.45 Vabategevus, mängud 9.45-10.30 Muusikatund, liikumistund 10.30-11.00 Ettevalmistus õueminekuks 11.00-12.00 Vabategevus, liikumismängud ja vaatlused õues 12.00-12.30 Õuest tulek, ettevalmistus lõunasöögiks 12.30-13.00 Lõunasöök 13.00-15.00 Päevane uni 15.00-15.30 Ärkamine, vabategevus 15.30-16.00 Õhtuoode 16.00-16.30 Käeline tegevus, lõikamine kääridega , liimimine jm. 16.30-18.00 Vabategevus toas või õues See on ühe päeva kava. Päeviti osad tegevused vahetuksid.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK EUROOPA LIID LIIKMESRIIGID KOOS PEALINNADEGA LIITUMISAASTA JÄRGI Juhendaja :Ene Külaots Pärnu 2011 Asutajaliikmed: Belgia - Brüssel ·Prantsusmaa - Pariis · Saksamaa - Berliin ·Itaalia - Rooma ·Luksemburg - Luksemburg ·Madalmaad - Amsterdam 1973: ·Taani - Kopenhaagen · Iirimaa - Dubliin ·Ühendkuningriik - London 1981: ·Kreeka - Ateena 1986: ·Portugal - Lissabon · Hispaania - Madrid 1995: ·Austria - Viin ·Soome - Helsingi · Rootsi - Stockholm 2004: ·Küpros - Nikosia ·Tsehhi Vabariik - Praha ·Eesti - Tallinn ·Ungari - Budapest · Läti - Riia ·Leedu - Vilnius ·Malta - Valletta ·Poola - Varssavi ·Slovakkia - Bratislava ·Sloveenia - Ljubljana 2007: ·Bulgaaria - Sofia ·Rumeenia - Bukarest Kasutatud allikad http://europa.eu/about-eu/member-countries/index_et.htm
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS V-10 Merili Miir EUROOPA LIIDU RIIGID KOOS PEALINNADE JA LIITUMIS AASTAGA Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2011 Euroopa Liidu riigid koos pealinnadega, liitumise järjekorras. 1952 Belgia-Brüssel Prantsusmaa-Pariis Saksamaa-Berliin Itaalia-Rooma Luksemburg-Lukembourg Madalmaad-Amsterdam 1973 Taani-Kopenhaagen Iirimaa-Dublin Suurbritannia-London 1981 Kreeka-Ateena 1986 Hispaania-Madrid Portugal-Lissabon 1995 Austria-Viin Soome-Helsingi Rootsi-Stockholm 2004 Küpros-Nikosia Tsehhi Vabariik-Praha Eesti-Tallinn Ungari-Budapest Läti-Riia Leedu-Varssavi Malta-Valletta Poola-Vilnius Slovakkia-Bratislava Sloveenia-Ljubljana 2007 Bulgaaria-Sofia Rumeenia-Bukarest http://europa.eu/about-eu/countries/index_et.htm
Tallinna Teeninduskool Anna Popova HT13-KE Kodutöö Küsimustele vastused Õppeaine: Hotelli Majanduse Alused Õpetaja: Kris Leinatamm Tallinn 2013 Ülesanne 2.10 EHRL stipendiumile võivad kandideerida hotelli- või toitlustuseriala õpetavate EHRL-i kaasliikmete kutseõppeasutuste õpilased, mille õppekavad ja õppebaas on läbi vaadatud EHRL Personalitöö- ja Koolituskomisjoni või Kutsekomisjoni poolt. EHRL Personalitöö- ja Koolituskomisjon valib välja iga aasta kutseõppeasutused, mille õpilased võivad EHRL stipendiumile kandideerida. 2013.a. kutseõppeasutused on: 1. Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool EHTE 2. Haapsalu Kutsehariduskeskus 3. Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool 4. Kuressaare Ametikool 5. Narva Kutseõppekeskus 6. Pär...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS Aivo Must Tööõnnetuse analüüs Iseseisev töö Juhendaja: Ene Jaakson Pärnu 2014 1. Tööõnnetuse kirjeldus : Tallinnas hukkus ehitaja 1.04.2014 kella 11 paiku Gonsiori 20 oleval ehitusplatsil 48 aastane meesterahvas. Õnnetuse hetkel seisis ehitustööline vaiapuurimismasina puurlaua peal ja märkis betoonpostile pikkusnumbreid. Kui seni teadmata põhjusel pääses tema kohal asunud metallist tööplatvorm kinnituskohast lahti ja kukkus meesterahvale peale, kes suri saadud vigastustesse kohapeal. 2. Õnnetuse põhjused ja analüüs : põhjus oli selles, et tema kohal asunud metallist tööplatvorm pääses kinnituskohast lahti ja kukkus mehe peale. Analüüs : Tööplatvorm oleks pidanud olema tugevamini kinnitatud ja üle ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter Iseseisevtöö töökorraldusetunnis Referaat Juhendaja: Heli Kruusamägi Pärnu 2010 SISUKORD 1. AEDVILJAKOTLETID........................................................................2 2. VALGE PÕHIKASTE..........................................................................3 3. MAHLAKISSELL VAHUKOOREGA......................................................4 4. KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................5 Aedviljakotletid 1. Köögiviljade puhastamine, riivimine, kuumutamine võis poolpehmeks, lisada piim ja hautada pehmeks 2. Lisada manna, maitseained ja kuumutada kuni manna on paisunud 3. Kotletimass jahutada ja lisada klopitud muna 4. Vormida mass, paneerida ja praadida. Valge põhikaste 1. Sulatada keedunõus rasvaine ja lisada nisujahu ...
Eesti rahvustoidud Koostanud: Rauno Venig Juhendaja: Elle Möller Pärnumaa Kutsehariduskeskus Eestlase söömisharjumused on paljustki mõjutatud kliimast Sügistalvine pimedus ja pakane toovad lauale hapukapsad ja ahjupraed, süldi ja verivorsti, paksud supid ja pajaroad. Suviti saab eestlane poolenisti söönuks päikesesest, ülejäänud kõhupoole täidavad kõik kerge ja värske. On palju toite, mida mujal ei leidu hapendatud rukkileib hapukapsas sea- või vasikalihast ja -jalgadest keedetud, vürtsidega maitsestatud sült 12 erineva vürtsiga valmistatud kuulus Tallinna kilu mulgikapsas Talupoja laual oli Argipäeviti Suurtel pühadel ka leib või kruubipuder liha keedukartul munapuder kohupiim soolasilk jahurokk Jookidest linnusekali meekali ehk mõdu kasemahl pühadeks pru...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK K-14B E.U. TOITUMISPÄEVIKU ANALÜÜS Juhendaja: T. Talviste Pärnu 2016 Kasutasin kodulehel tap.nutridata.ee olevat toitumispäevikut söödud toidukoguste jälgimiseks ajavahemikus 15.-21.04-2013. Programmi oli väga mugav kasutada, koguste määramisel oli abiks pildimaterjal, lisaks kasutasin kaalu. Igapäevaselt tarbisin võimalikult mitmekesist toitu. Vaatamata sellele sain päeva menüü vaatest huvitava tagasiside, mis ei kinnitanud minu enda arvamust tarbitud toidu koguste ja saadud ainete kohta. Pikki aastaid ,,üritatud" dieetidest on jäänud erinevaid söömisharjumusi, mis kõik koos andsid programmi abil hea ülevaate minu söömisharjumuste ja toidueelistuste kohta. Märkisin tabelisse ülekulu punasega, normaalse kulu rohelisega ja alakulu kollasega. Kasutan toitumispäeviku programmi edaspidi oma toidusedeli korrastamiseks. Päev ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Miks võetakse hooneid muinsuskaitse alla? Referaat Õpilane:Kevin Tettermann Pärnu 2013 Miks võetakse hooneid muinsuskaitse alla? Punktid · Vanadus(nt: Pääsküla vana ülejõe viiv võvliga kivisild tema vanaduse tõttu) · Autentsus ehk ehedus(nt: Vilsandi energiamaja) · Tähtsus ajaloo protsessis(nt: Sarapiku talu)Lähemalt lugemiseks http://sarapiku.wordpress.com/about/ · Seos üldtuntud isikutega(nt: Tallinna ülikool) · Interjööri või sisseseade säilivusega · terviklikkus · Silmapaistvuse mõju või sümboolse tähendusega majad · Haruldus(nt: Suur Gildi hoone), Hoone portaalis äratavad tähelepanu rasked tammelaudadest uksed, mis on kaetud suurte rosetikujuliste sepisnaeltega. Mõlemal uksetiiv...
Pesumasinates ja nõudepesumasinates kasutatavad pesuvahendid Keskkonnaeelised · Pesumasinates kasutatavad pesuvahendid peavad olema varustatud täpse juhendiga, millist kogust masinasse panna, et nende kasutamine oleks optimaalne ja keskkonna mõjutamine oleks seega vähim. · Juhendid peavad soovitama, milline kogus sobituks vee karedusega. · Enne loodusesse sattumist peavad pesuvahendid olema lagunenud kahjututeks koostisaineteks. · Kartongpakend peab sisaldama vähemalt 80% taaskasutatud materjali. Energiasäästlikkus · Energia säästmiseks peavad pesuvahendid hästi toimima ka madalamal temperatuuril. · Et säästa energiat ja pesuvahendeid, tuleb anda pesuvahendite optimaalse kasutamise juhendid. Panus tervisele ja väärtustele Kõikide ökomärgistatud puhastusvahendite toimet on kontrollinud sõltumatud laboratooriumid. Puhastusvedelikud ja üldpuhastusvahendid Keskkonnaeelised · Enne loodusesse sattumist peavad pesuvahendid olema lagunenud k...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Lühireferaat ,,Minu kodukoha keskkonna probleemid" Minu kodukoha keskkonna probleemid Minu kodukoha keskkonna probleemiks on näiteks see, et kohas, kus ma elan, asub hobuste tall. Probleem on selles, et hobuse sõnnikust eraldub palju metaani. Ning ka see, et pole piisavalt kohti, kuhu seda sõnnikut paigutada. Veel on probleemiks see, et siin sõidab liiga palju autosid, busse, veoautosid, jne. Ma elasin varem suurest maanteest suhteliselt kaugel, ning sealne elu oli palju mõnusam- polnud mingit müra, ega midagi. Probleemiks on siin ka see, et inimesed ei oska oma prügi käidelda. Kõik käesolev visatakse kas maha, või valesse prügikasti. Valesse sellepärast, et on prügikastid, mis on mõeldud paberi- , kile- , pakendite jaoks. Kuid väga vähesed sorteerivad oma prügi. Toris on paljudel oma aiamaad, kuid väga vähesed viivad oma komposteeritava prügi sinna. Kuid kui oma prügi ei so...
Pärnumaa kutsehariduskeskus Robert Rand Pärnu 2012 1824 . "Der Trunkenbold" (Lakekauss) Steinsbergi , , jandina «-näggo Jago ". 1911 Endla - . , , , «» . 7- , 5 . 1911-1914 Teetsov (1891-1946). Teetsovil , , esinäitlejad Türk . "Showboat" . , Teetsovil . : *1911- Kitzberg «», . Teetsov *1912th H. « », . Teetsov *1912th H. Sudermann " », . Teetsov 1944 Riivo Endla , . , Knight II Tier III. 300 . , , . : *1945th H. Oak Island / A. Särev " », . Türk 1988 Endla . , . , 1600- , 400 . , , . - , 2 10 Endla . : 1988th R. Saluri "Go", . 1988th / M. ' ", . Cross Country () Urk "Showboat 100" 2011 100- . Triinu Ojalo. Endla juubeli...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Katre Kepp Eestis leiduv maavara Juhendaja: Kai Pajumaa Pärnu 2013 Maavarad Turvas Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete. Ta on orgaaniline maavara, milles mineraalainete sisaldus ei tohi ületada 35% kuivaine massist. Turvas kujuneb liig niiskes ning mõõduka, kuni jaheda temperatuuriga kliima keskkonnas, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune, näiteks soodes. Turva on suure veesisaldusega (88-92%) orgaaniline aine, mis koosneb süsinikust (50-60%), vesinikust (5-7%), hapnikust, sisaldab alati lämmastikku (2-3%), fosforist (<0,2%) ja mittepõlevaid koostisosasid (mineraalsed toiteelemendid) Eesti on maailmas üks sooderikkamaid paiku 22,3% meie territooriumist on soode all. Suurimad sood on on Puhatu (57 000 ha), Epu- Kakerdi (39 000 ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS eriala Enda nimi PALGATÖÖTAJA JA ETTEVÕTJA VÕRDLUS Iseseisev töö Juhendaja: Pärnu 2009 Palgatöötaja Plussid: 1. Igakuiselt saab palka 2. Töögraafik on paindlik ja sobiv 3. Hea töö tulemuse korral makstakse preemiat 4. Firma poolt soodustused ja töövahendid. 5. Tööiseloom on mulle sobiv. Miinused: 1. Oht kaotada töökoht 2. Tööruumid ja seadmed on liiga vanad. 3. Töö võib olla füüsiliselt raske 4. Tööpäevad võivad olla pikad ning koormavad. 5. Kui Teised töötajad on haiged, siis võib olla kohustatud täitma nende töötajate tööülesandeid. Ettevõtja Plussid: 1. Teenib kas väiksemat või suuremat rahalist kasu. 2. On tuntud inimene ühiskonnas. ...
PEREKONNA EELARVE. Perekond sarnaselt äriühinguga vajab kindlat juhtimist ja majandamist. Selle aluseks on pere-eelarve. Vajadused. Valikud. Sa tead, mida sa tegelikult vajad, et oma elu endale sobival viisil juhtida. Sa tead, millest pead loobuma, et saada seda, mida sa vajad. Tarbimine. Kõigest hädavajalikust kasutad sa ainult parimat. Sa annad välja ainult seda raha, mis sul on. Ja seda raha kasutad sa järgmiselt: 1.Ühe osa elamiseks nii, nagu sa elada soovid. 2.Ühe osa investeerid, olemaks piisavalt vaba, et rahaga ei saaks sulle survet avaldada. 3.Üks osa on reserviks ettenägematu tarvis. Et sa ei peaks kartma. Üleküllastatus algab hetkest, kui sa ostad midagi seepärast, et teistel see juba on. Kuigi sa tead, et sa seda ei vaja. Enne kooselu alustamist vastake küsimustele: 1.Missugused on teie mõlema varad ja kohustused? 2.Olete te kulutaja või säästja tüüpi inimesed? 3.Ka...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE KOOSTAJA ....NIMI.... EUROOPALIIDU KUJUNEMINE Referaat Juhendaja: ................ Pärnu 2013 Euroopa Liidu "vanad" liikmesriigid: - 1951.a. Belgia- Brüssel- kasutusel euro Itaalia- Rooma- kasutusel euro Luksemburg- Luxembourg- kasutusel euro Holland- Amsterdam- kasutusel euro Prantsusmaa- Pariis- kasutusel euro Saksa Föderaalne vabariik- Berliin- kasutusel euro - 1973.a. Suurbritannia Ühendatud Kuningriik- London- euro ei ole kasutusel Iirimaa- Dublin- kasutusel euro Taani- Kopenhaagen- euro ei ole kasutusel - 1981.a. Kreeka- Ateena- kasutusel euro - 1986.a. Portugal- Lissabon- kasutusel euro Hispaania- Madriid- kasutusel euro - 1995.a. Austria- Viin- kasutusel euro Soome- Helsingi- kasutusel euro Rootsi-Stockholm- euro ei ole kasutusel Liitus 10 riiki: 1. mail 2004.a liitunud...
Pärnumaa kutsehariduskeskus KESKKOND JA JÄÄTMEMAJANDUS REFERAAT Sisukord Sissejuhatus...1 Keskkond...2 Saastus...3 Olulised keskkonnaprobleemid...4 Paljud muutused on tervisele ebasoodsad...5 Keskkonnateguri mõju organismile seostub vahetult...5.1 Kokkuvõte...6 1. Sissejuhatus Mis on keskkond? Kuidas saastatakse.. Keskkonna probleemidest ja keskkonna tegurite mõju organismile. 2. Keskkond Keskkond on kõik see, mis meid ümbritseb. Füüsikaliste, keemiliste ja biootiliste faktorite kogum, mis mõjutab organismi või ökoloogilist kooslust ning määrab ära nende vormi ja ellujäämise. 3. Saastus Inimtegevus kahjustab keskkonda kahel viisil: Otseses või kaudse saastamisega Ökoloogilist tasakaalu rikkuva tegevusega troopiliste vihmametsade, looma ja taimeliikide hävitamine Loodusl...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP Raidar Nurm Isolatsioon Sisukord Torukoorikud Torukoorikud 1) IKO Enertherm ALU plaat 2) Isolatsiooniplaat 3) Kivivill, Tulekindel kivivill 4) Klaasvill 5) Puistevill, Kivivillmatid IKO Enertherm ALU plaat- Universaalseim ja efektiivseim soojustusplaat PIR soojustusplaatide perekonnas. IKO enertherm ALU on sobilik kõikidesse enamlevinud väliskonstruktsioonidesse. Isolatsiooniplaat- Isolatsiooniplaate kasutatakse siseruumides seina -, lae- ja põrandakonstruktsioonides lisasoojustamiseks, heli summutamiseks ja konstruktsiooni jäikuse tõstmiseks. Kivivill- Rockwool ROCKMIN PLUS kivivillaplaate kasutatakse korrustevahelistes ruumides, vaheseintes, välisseintes, pööningute, katuste, ja keldri kohal asuvate põrandate ning teiste horisontaal- ja vertikaalpindade soojustamiseks. Tulekindel kivivill- Kasutatakse kaminasüdamike ja kütt...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus ÄRIPLAAN Koostaja: Virko Mägi E-06A Pärnu 2009 Ettevõtte nimi: E-Mobiil Äriidee: Mobiilsete seadmete hulgitellimine ja edasimüük. Äriidee E-Mobiil äriidee on mobiilsete seadmete (pihuarvutite, mobiiltelefonide) edasimüük, hiljem ka nende tootmine. Põhieesmärgiks on alguses nende edasi müümine. E-Mobiil peakontor asuks Pärnus. Esialgu tegeleme veebi-poe kaudu ning pärast juba avame esindus-kauplused, kus oleks kliendil võimalik ise tutvuda tootega ning arutada asja spetsialistidega. Pakume: *Taskuseadmete hulgitellimine ning edasimüümine *Taskuseadmete parandamine ning hooldus *Taskuseadmete tellimine vastavalt kliendi soovile Võrdlus konkureerivate teenustega Plussid - Eestis on taskuseadmete valik suhteliselt väike võrreldes välisriikidega. ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kivi-ja betoonkonstruktsioonide ehitus Aivo Põldur E-08 PRAKTIKAARUANNE Ettevõte: FIE Andres Jaanus Ettevõttepoolne juhendaja: Andres Jaanus Koolipoolne juhendaja: Kristi Kuusk Pärnu 2011 1. Praktikaettevõtte üldiseloomustus Ettevõtte tegevusalad, tooted, teenused Olin praktikal 12.04-13.05.2011 FIE Andres Jaanuse juures, kelle tegevusalad on korstnapühkimine ja pottsepatööd. Ettevõtte struktuur ning praktikandi asend selles Minu asend ettevõttes oli praktikant-ehitustööline. 2. Praktikandi põhiliste praktikaülesannete kirjeldus Ülesannete loetelu: Lammutustööd, materjalivedu, betoneerimine, seguvalmistamine, müüritööd, pottsepatööd, kamina paigaldus, korstnakrohvimine, korstnasoojustus. Kasutatud seadmed ja tehnoloogia Segu valmistamisel kasutasin seguvispli...
Kokk Kersti Männiste ja Kristiina Tikerberi. Uhtna Põhikool 8.Klass 07.02.2012 Miks me selle ameti valisime ? Me valisime selle ameti, sest minu ( Kersti ) ema ja Kristiina nõbu töötavad kokana ja me arvasime, et oleks tore seda ametit uurida ja sellest veidi rohkem teada saada. See töö nõuab suurt vastutust. Hetkel töötab Kristiina nõbu Tallinnas , Mustamäe gümnaasiumis ja minu ( Kersti ) ema töötab Uhtna hooldekodus. Ja nagu te arvata võite, siis nad töötavad kokkadena. Mida kujutab endast Koka amet ? Kokad on erialase haridusega spetsialistid, kelle ülesandeks on mitmesuguste erinevate toitude valmistamine ja toiduainete töötlemine. Nad vastutavad suuresti toitlustuskoha käekäigu ja maine eest. Kokad lähtuvad oma töös nõudest. Lähim õppeasutus, kus saab kokaks õppida ? Meile kõige lähemal asub Rakvere kutsekeskkool ( praeguse nimega...
TUNDMATU KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja arvutivõrgud KUTSEHARIDUS Koostanud: Juhendaja: ASUKOHT 2010 Mis on kutseharidus? Kutsehariduse mõiste hõlmab kõikides vormides toimuvat kutse-, eri- ja ametialast õpet. Kutseõpe koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta inimestele - õppima asumisel haridustasemega seotud piiranguid ei ole, õppima võivad asuda kõik kellel on põhihariduse omandamine teatud klassis pooleli jäänud. Õppe maht on 20 - 100 õppenädalat. Samaaegselt kutseõpet läbides võib õppija omandada poolelijäänud põhiharidust, kuid see ei ole kohustuslik. Põhiharidust võib minna omandama ka peale kutseõppe läbimist. Kutseõpe põhihariduse baasil - õppima asumise tingimuseks on omandatud põhiharidus. Õppe maht on 40 - 120 õppenädalat. Kutsekeskharidusõpe - õppima asumise tingimuseks on omandatud põhiharidus. Õppe maht on vähemalt 120 õppenä...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS TOIDUVALMISTAMINE I ISESEISEV TÖÖ MAITSEAINED KAISA KOTTER K-10B PÄRNU 2010 SISUKORD 1. KLASSIKALISED MAITSEAINED.................................................................... 3 2. ÜRDID.........................................................................................................4 3. MAITSEAINETESEGUD.................................................................................5 4. KAUPLUS....................................................................................................6 KLASSIKALISED MAITSEAINED INGVER : Kasutatakse küpsetisdes, eelroogades, magustoitudes, vahukoores, jäätises, puuviljades, külmades ja kuumades jookides. Santa Maria KANEEL : Kasutatakse küpsetisdes, magustoitudes, pudrudes, jäätises, kana- ja liha toitudes. Santa Maria KARDEMON : Kasutatakse küpsetisdes, jäätises, vahukoores, kuumades jookides, li...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Referaat Koostaja: Laura-Liis Piigert Juhendaja: Maie Jesjutina 2012 PÄRNU 1. , 9 , 1156 - . , , , 1156 , , , - , , . 1153 . , , . , . : , , , . . , , , . , , . - , , . , , - , . , , , , . , , . , , (). , . , , . , 9 , . 12 , , . , . 1147 , - , , -, « », , - ( ). , , , . , 15 1157 , , , . , -. . , , : , , . 2. . , - , , . 13 , . , , . , , III , . , 1319 , ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS AA-10 2 KODUKANDI KODANIKUORGU Essee Nimi Pärnu 2013 Sissejuhatus Kodanikuühiskond = mittetulundussektor = 3. sektor On ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. KodÜh aluseks on inimeste eneste pealehakkamine ja algatus, mis on vaba riigipoolsest sunnist või reeglitest. Tegutsemine seltsides, korteri- ja suvilaühistutes, ametiühingutes jne on vabatahtlik Mina kirjutan sellistest organiseatsioonidest nagu ,,MTÜ Pärnu Kahe Silla Klubi" ja ,,MTÜ Kodanikujulgestus" MTÜ Pärnu Kahe Silla Klubi Pärnu Kahe Silla Klubi tegevuse eesmärgiks on Pärnu jõe ümber kulgeva Kahe Silla terviseringi idee tutvustamine, üldiselt paremate sportimistingimuste nimel ühiskondliku selgitustöö tegemine ning mitmete spordisündmuste, sealhulgas iga - aastase Jüri Jaansoni Kahe Silla jook...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Arina Savrasova Hotell Strand menüü Juhendaja: Kaire Vohu Pärnu 2009 1 EELROAD Suitsukanasalat serveeritud 55. tartar kastmega Mozzarellatomatisalat serveeritud 65. seedermänniseemnetega Gratineeritud rohekarbid ilmestatud 65. avokaadotomati salati ja balsamico vinegrettiga Lõhe tartar serveeritud kalamarjavahuga 70. Värske köögiviljasalat lutserni idude ja 40. pestokastmega ...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Praktika seadmed ja töövahendid Lühireferaat Koostas: Jane Õigus Grupp: K-08b Juhendaja: Heli Kruusamägi Praktika seadmed ja töövahendid Seadmed, milleks kasutatakse. 1. Elektri pliit. 2. Elektri pann- kasutatakse liha- snitslite- praadimiseks. 3. Gaasi pliit. 4. Elektri ahi- kasutatakse ahju roogade valmistamisel: ahju kartulid, ahju vormid, aurutamisel keedu kartulid, jne. 5. Friteerimis masin- kasutatakse näiteks hakkpallide friteerimiseks. 6. Viilutamise masin- kasutatakse erinevate asjade viilutamiseks. 7. Püree masin- kasutatakse püree valmistamiseks, ja hakkliha segamiseks. 8. Mikrolaine ahi- kasutatakse asjade sulatamiseks ning soojendamiseks. Töövahendid, milleks kasutatakse. 1. Pott- kasutatakse keedu kartulite va...
Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokandus Nimi Perekonnanimi Lisimari, Karabool, Papaia Referaat Juhendaja:****** Pärnumaa 2009 1 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus ..............................................................................................................................................................3 Tähtvili e. Karambool................................................................................................................................................4 Litsimarjad.................................................................................................................................................................4 Papaia...............
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
