Tallinna Polütehnikum Referaat Päikeseenergeetika Tallinn 2015 Sisukor Päikeseenergeetika......................................................................................................................4 Päikesepaneelid...........................................................................................................................5 Päikesepaneelide plussid ja miinused.....................................................................................5 Plussid.................................................................................................................................5 Miinused..............................................................................................................
Julia Kjahrenova PÄIKESEENERGEETIKA 1 Loeng 2 KONTROLLTÖÖ TEEMAL „TUULEENERGIA“ 1.Alternatiivkütuste kasutamise põhjused 2.Tuuleenergia arenemise põhjused Julia Kjahrenova 3.Tuuleturbiinide tööpõhimõtted 4.Nimetage 3 generaatori liigid 5.Tuulejõuseadmete liigitus võimsuse järgi, otstarbe järgi, pöörlemissageduse järgi 6.Tuuleelektrijaamade tööpõhimõtted 7.Tuulenergeetika probleemid 2 PÄIKESEKIIRGUS Päikeselt tulevat kiirgust iseloomustab päikesekiirte Julia Kjahrenova risttasandi kiiritustihedus Maa atmosfääri ülapiiril (solaarkonstant) 1372 W/m2; sellest kiirgusest peegeldub atmosfäärist 31,0 % ja maapinnalt 4,2 % lühilainelise optilise kiirgusena kohe tagasi maailmaruum...
Päike ja päikese energia Juba iidsetest aegadest on mõistetud, et inimese elus Maal sõltub suurel määral Päikesest ja temast saadavast energiast (valgusest ja soojusest). Mitmed kultuurid on andnud talle omastanud isegi jumaliku staatuse nt Ra Egiptuses või Helios Kreekas. Tänapäeval on küll Päike oma jumaliku staatuse kaotanud, kuid endiselt on päike inimkonnale sama tähtis ja veel endiselt tundmatu. Päikest on vaja uurida, kuna ta mõjutab meie igapäevaelu enam, kui me arvatagi oskame, sest meie elu kulgeb päikese sfääris, kus valitsevad erinevad päikeselt tulevad kiirgused ja magnetvälja toimed. Tänu päikesele sai üldse võimalikuks elu tekkimine ja kogu meie energia on samuti saanud alguse Päikesest. Päikese soojus paneb Maal liikuma vee ja õhu ning muundub nii tuule- kui ka hüdroenergiaks. Ükskõik millist energiat me ka ei kasutaks on see lõpp kokkuvõttes pärilt Päikeselt. Päike on täht ja tähed on nagu enamus olendeid siin maailmas...
Räpina Aianduskool 2KK2 Anneli Raud PÄIKESEPANEELID Keskkonnatehnika Referaat Räpina2010 2 SISSEJUHATUS Keskkonnatehnika õppeaine referaadi teemaks valisin päikesepaneelid, kuna antud teema kohta leidsin olevat piisavalt materjali ja teema tundus ka endale innovatiivne ja huvitav. Referaat koosneb kahest peatükist ja kuuest alapeatükist. Esimeses peatükis kirjeldan päikesepaneelide tööpõhimõtet ja nende liike. Samuti annan ülevaate kus ja kuidas kasutatakse päikeseenergiat Eestis ning mis on päikesepaneelide plussideks ja miinusteks. Töö teises osas on juttu päikesepaneelide kasutamisest mujal maailmas. Kirjeldan teadlaste loodud uusi tootmis tehnoloogiaid päikesepaneelide paremaks muutmisel ja nende mõjust ümbritsevale keskkonnale. Lisatud on ka pilte erinevatest päikesepaneelidest. ...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja Haridusteaduskond ELU PÄIKESEENERGIAL Referaat Koostas: Sanna Helena Koger KELA2 Bak AÜ Juhendaja: Margit Teller Tartu 2013 Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks „elu päikeseenergial“ seetõttu, et teatud mõttes puutun sellega kokku peaaegu iga päev. Nimelt töötan lasteasutuses, kus 2009 aasta juunis valmis Euroopa Liidu regionaalarengu fondi raha abil projekt "Valga lasteaia Kaseke hoone rekonstrueerimine energiasäästliku passiivmaja pilootprojektina". Projekti kogumaksumus oli 22,8 miljonit krooni, millest Euroopa Liidu toetus KOIT programmi kaudu oli 16,8 miljonit krooni ning 6 miljoni krooniga finantseeris töid Valga linn. Kütteenergiat kulub 10 korda vähem kui tavalises uues lasteaias ning küttevajadus väheneb vana amortiseerunud maja omaga võr...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalifüüsika ja -keemia 2008 Sisukord 1. MATERJALIDE TÄHTSUS ..................................................................................................... 7 1.1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 7 1.2. Materjaliteadus ja materjalitehnoloogia................................................................... 8 1.3. Materjalide klassifikatsioon. ...................................................................................... 9 1.3.1. Metallid.............................................................................................................. 9 1.3.2. Keraamika ........................................................................................................ 10 1.3.3. Komposiidid .......
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
