TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Agnes Lukats PT I EESTI PÕHISEADUSE PARAGRAHV 26 Referaat Juhendaja: Mare Visnapuu Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Põhiseaduse II peatükk käsitleb põhiõigusi, -vabadust ja kohustust. Inim- ja põhiõiguste tunnustamine on vastukaaluks ideele, mille kohaselt riik võib sekkuda piiramatult igaühe vabadusse ning inimesel on õigused vaid siis, kui riik neid annab ja tunnistab. Inim- ja põhiõigused kehtivad sõltumata seadusandja tahtest. Inimõigused on eelkõige moraalsed õigused, mis kehtivad sõltumata sellest, kas neid mõni riiklik institutsioon tunnustab või mitte igal inimesel peavad olema teatud inimõigused. Inimõiguste olemasolu peab garanteerima fundamentaalsete huvide ja vajaduste kaitse ning rahuldamise.(An...
Eraelu puutumatus Eraelu Eraelu on iga inimese isiklik elukorraldus Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele Eraelu komponendid Informatsiooni kogumine, selle kasutamine ja väljastamine - annab isikuandmeid siis, kui isik näiteks avab enda pangakonto või sõlmib töölepingu Poliitiline ideoloogia Usulised religioonid Vaba eneseteostus - soov otsustada, et missugune on isiku identiteedi väljakujunemine Enesemääratlemine indiviidina - erinevate sotsiaalsete ja tööalaste rollide järeleproovimine Eraelu õigused Eraelu võib kokku viia mõistete: privaatsuse, turvalisuse, vabaduse ja õigustega Iga inimese eraellu sekkumine on tema privaatsuse ohustamine Eraelu puutumatus on siiski sotsiaalne hüve, mida tuleb õiguslikult kaitsta Tänan kuulamast!
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia AKOM- 13 ERAELU PUUTUMATUS Ettekanne Üliõpilase nimi: Anastassia Malõseva Mari-Liis Reidi Õppeaine: Avaliku õiguse magistrikursus Õppejõud: Kalle Liiv Tallinn 2014 Asjassepuutuvad põhiseaduslikud normid Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 26, mille kohaselt igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. PS § 26 esimeses lauses sätestatu ei tähenda, et perekonnaelu ja eraelu riived ei ole üldse võimalikud. Perek...
Avalik ja privaatne ala Avalik ruum ja eravaldus Inimeste erinev staatus Nt. tänav, purk, rand, kaubanduskeskus, lennu- raudtee- bussijaam jm. viibivaid inimesi võib intervjueerida, filmida, pildistada luba küsimata. Saadud materjali avaldamisel on piirangud- kui materjal võib kellelegi haiget teha ei avaldata (fotod kuriteo/õnnetuse ohvritest jm.) Poolavalik ruum Koolid ja meditsiiniasutused, politseijaoskonnad, valitsushooned, kinod, teater, hotellide vestibüülid, restoranid, kohvikud, baarid, muuseumid, kasiinod jm Kehtivad piirangud ja tuleb taotleda luba, näit. kohvikus filmimiseks või pildistamiseks tuleb taotleda omaniku nõusolek- külastajaid tuleb filmimisest, pildistamisest teavitada, et need kes ei soovi filmile või fotole jääda, saaksid lahkuda. Poolavalikud ruumid on ka kohtuhooned, vanglad ning neile kehtivad omad normid ja seadused, mis reguleerivad nii külastajate kui ka ajakirjanike liikumist ja tegevust. Privaatne ...
Meedia mõju ERAELU PUUTUMATUS Õ. lk 33 Relika Roostalu äia argumendid: „Ma pole andnud ühelegi meediaväljaandele autoriõigusi ega muid volitusi minu isiku või lähedaste isikuandmete ( nimi, aadress) avalikustamiseks. “ Meedia tähelepanu tagajärjel on häiritud tema kodurahu, näiteks on võõrad inimesed hakanud terroriseerima tema peret ning häiritud on tööl käimine. „Olen teadlik, et ajakirjanikud on omavoliliselt suhelnud minu pereliikme, 85-aastase vanainimesega ja üritavad tema öeldut avalikustada. Keelan pere peana ja tõsiste tagajärgede ärahoidmiseks igasuguse andmete minu loata ja kooskõlastuseta edastamise nii trüki- kui ka internetimeedias. “ Ants N...
ISIKUANDMETE KAITSE AJALUGU Mõningaid privaatsuse tunnustamise ilminguid võib leida juba kaugest ajaloost. Näiteks esines andmekaitse elemente Vana-Kreeka ning Hiina õiguses. Heaks näiteks on siin Hippokratese vanne. Lääneriikides on andmeid samuti kaitstud juba sajandeid. Õigusteadlase R. Alexy hinnangul on isiklike õiguste juured vaieldamatult kristlikus ja antiikõiguses, kuid nende õitseng sai alguse renessansimaailmas. Vanas Kreekas oli rõhk andmete kaitsmisel eelkõige avalikul õigusel (polis) ning erasfäär (oikos), kuhu kuulub otseselt privaatsuse kaitse, oli suhteliselt vähetähtis. Ka Vanas Roomas olid avalikud asjad (res publica) olulisemad eraasjadest (res privatae). Nii jätkus rõhuasetus andmete kaitsmisel veel sajandeid nt. aastal 1361 kehtestati Inglismaal Justices of the Peace Act, mis lubas vahistada piilureid ning salakuulajaid ja milles andmete kaitse väljendub eelkõige riigisaladuse kaitses ning vähesel määral ka isikuan...
Rahvusvaheline õigus riikidevaheline õigus; suhted Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Riigid suveräänsed teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus). Riigis 3 võimu: 1. seadusandlik 2. täidesaatev 3. kohtuvõim Kas need 3 võimu on ka rahvusvahelisel tasandil olemas? 1. seadusandlik Euroopa Liit Euroopa Parlamendi seadused liikmesriikidele kohustuslikud; on riikide PS-sest ka üle. 2. täidesaatve Euroopa Komisjon hakkab selles suunas minema, kuid hetkel rahvusvahelisel tasandil ei ole. 3. kohtuvõim Rahvusvaheline Kriminaalkohus on piiratud; Euroopa Inimõiguste Kohus ainult EL. Rahvusvahelistes suhetes on loodud päris piisavalt korda. Isiklikud huvid, et seda teha. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende j...
EUROOPA ÕIGUSKOHUS Õiguskohus 15 kohtunikku ja 9 peaadvokaati Kohtu sõltumatus on garanteeritud. Euroopa Liit, nagu tema liikmesriigidki, baseerub seadusõigusel (õigusnormidel). Õiguskohtu ülesanne on: · kindlustada Euroopa Lepingu täitmine vastavalt seadustele. Kohtule võivad esitada avaldusi liikmesriigid, EL organisatsioonid, eraisikud või ettevõtted. See tagab El seaduste ühetaolise rakendamise kogu El piirides. Euroopa Õiguskohus töötas üksi kuni 1989. aasta septembrikuuni, mil tema juurde loodi Esimese Astme Kohus,( 15 liiget on määratud liikmesriikide poolt 6 aastaks) et kindlustada üksikisikute huvide kaitse ning võimaldada Õiguskohtul keskenduda oma põhiülesandele, st. seaduste ühetaolise tõlgendamise tagamisele liikmesriikides. Kui Õiguskohus leiab, et mingi liikmesmaa ei täida oma lepingujärgseid kohustusi, saab talle teha ettekirjutuse. Kui liikmesmaa ei allu kohtu otsusele, on...
Põhiõigused, vabadused ja kohustused Rahvusvahelised inimõiguste alased dokumendid • Inimõiguste ülddeklaratsioon • Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt • Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt • Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon • Parandatud ja täiendatud Euroopa Sotsiaalharta • Euroopa Liidu põhiõiguste harta • Põhiõigustena tuleb käsitada kõiki PS-es sätestatud isikute õigusi • Vabadused on spetsiifilised põhiõigused st vabadust valida käitumisvõimaluste vahel • Kohustused on isikute põhiseaduses ettenähtud kohustused käituda teataval viisil kas teiste isikute või üldistes huvides Põhiõiguste tähendus • Põhiõigustel on kahesugune tähendus: 1) Põhiõigused on isiku subjektiivsed õigused, mis võimaldavad tal käituda teataval viisil, nõuda teatavat käitumist riigilt ja teistelt isikutelt ja pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse 2) Põhiõigustel on ...
Purjus Vene diplomaat rammis politseiautot (Poliitika, välissuhted, Eesti- Vene suhted) 6.september 2009; www.delfi.ee Purjus Vene diplomaat Sergei Suhharev rammis pühapäeval, 6. septembril Narvas politseiautot ja põgenes. Narva politsei sai kodanikelt teate, et Narvas sõidab diplomaatilise numbrimärgiga auto, mille roolis on purjus juht. Vestervalli tänaval õnnestus politseil Vene Föderatsiooni Narva peakonsulaadi konsulnõuniku Sergei Suhharevi juhitud auto peatada. Politsei palus autot juhtinud Suhharevil alkomeetrisse puhuda, millest mees aga keeldus ning minema sõitis. Patrull asus autot jälitama ning mõne aja pärast suudeti diplomaat peatada. Politsei soovitas mehel jääda paigale ning oodata ära konsulaadi esindajad, kes ta turvaliselt koju toimetaksid, kuid Suhharev tagurdas masinaga politseiautole otsa ning lahkus sündmuskohalt. Juhtunu osas algatatakse väärteomenetlus. Välisministeerium leppis Vene saatkonna esindajatega kokku k...
Eestis kehtib proportsionaalne valimissüsteem, see tähendab, et iga erakond saab parlamendis kohti võrdeliselt kogu riigi ulatuses kogutud kogutud häälte arvule. Valimised on vabad, kui kandidaate on ühe saadikukoha kohta piiramatu, hääled loetakse ausalt ja tulemused avalikustatakse täielikult. Esindusdemokraatia – Otsene demokraatia – Demokraatiale iseloomulikud tunnused Sõnavabadus Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus Vähemuste õiguste garanteerimine Mitmeparteilisus Eraelu puutumatus Diktatuurile iseloomulikud tunnused Üks ametlik ideoloogia Tsensuur Rahvaalgatuslikud liikumised on keelatud Erakond, kes on esindatud parlamendis ja valitsuses, omab paremaid võimalusi elluviimiseks Tõsi, sest erakond on taodelnud endale pääsu võimule. Igal Eestis elaval täisealisel inimesel on õigus kuuluda talle meelepärasesse erakonda Tõsi, sest igal kodanikul on õigus seda otsustada. Eestis on parteiline ...
1.Defineerige järgmised mõiste: . Diplomaatia- Riigi välissuhte korraldamine Unipolaarne maailm- üks rahvuvahelises poliitikas osaleja domineerib teiste üle Bipolaarne maailm- kaks rahvusvahelises poliitikas osalejat domineerivad teiste üle Multipolaarne maailm- rahvusvahelises poliitikas on mitu ühesuguse võimupositsiooniga osalejat Riigi de facto tunnustamine- Aksepteeritakse uut valitsust või reziimi, mis kontrollib teatavat territooriumi ja pürgib rahvusvahelisse suhtlemisse. Riigi de jure tunnustamine- Riigi täielik tunnustamine iseseisva ja täieõigusliku rahvusvahelise suhtluse partnerina Diplomaatiline puutumatus- asukohamaa ei või diplomaati maksustada, trahvida, arreteerida, läbi otsida ega tema üle kohut mõista Sinikiivrid- kriisipiirkondadesse saadetavad ÜRO väed Humanitaarõigus- rahvusvaheliste õigusnormide- ja põhimõtete kogum, mille eesmärk on kaitsta inimväärikust igasugustes relvakonfliktis ning vähendada ja väl...
Ühiskonnaõpetus 1. Eesti Vabariigi kodakondsusega kaasnevad kohustused ja õigused: - õigus osaleda riigikogu valmistel, rahvahääletustel - õigus kanditeerida ja töötada riigiametites - õigus osaleda poliitiliste parteide töös - õigus töötada sõjaväestatud struktuurides (politsei, toll, piirivalve, kaitsejõud) - kohustus teenida Eesti Vabariigi kaitsejõududes - õigus kandideerida Eesti Vabariigi presidentiks (ainult sünni järgne kodanik) - õigus saada Eesti riigi poolt kaitset välismaal - kohustus astuda välja põhiseadusliku korra kaitseks - õigus elada oma kodumaal Sünniga omandatud kodakondsust ei tohi ära võtta Mittekodaniku õigused: - Kodakondsus saadakse: - sünni järgselt, kui vähemalt üks vanematest on Eesti Vabariigi kodanik - abielu sõlmimisel - eriliste teenete eest - naturalisatsiooni korras ehk taotletud kodakondsus, selleks peab: a) elama vähemalt 5a legaalselt riigis b) peab tegema eesti keele eksami c) tundma Eesti Vabarii...
Mida tähendab rahvusvaheline kokkulepe? Too näiteid ajaloost. Rahvusvaheline kokkulepe on riikide vaheline kokkulepe millega tagatakse rahvusvaheline õigus. Nt: Washingtoni leping, ÜRO mereõiguse konvensioon. Nimeta rahv.vahel. poliitika osapooled Parlament kinnitab rahvusvahelisi lepinguid. Välispoliitika eest vastutab välisministeerium ja välisesindused. Riigipea on maa kõrgeim esindaja. Kui riigipea on valitsusjuht, siis juhib ka välispoliitikat. Unipolaarne- üks rahvusvahelises poliitikas osaleja domineerib. Usa pärast II MS. Bipolaarne-Kaks domineerivad teiste üle olles samal üksteisega konkureerides. Külma sõja ajal USA ja NSVL. Multipolaarne- mitu ühesuguse võimupositsiooniga osalejat. Tänapäeva maailm. Mis on rahvusvaheline leping ja loetle sellega kaasnevad toimingud.Too näiteid Eesti ajaloost ja selgita rahv.vahel. lepingute vajalikkust Eesti jaoks. ...
Eesti iseseisvumise olulisus Eesti Maapäeva Vanematenõukogu poolt vastuvõetud Manifest kõigile Eestimaa rahvastele on Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest. Manifesti esimene avalik ettelugemine toimus 23. veebruaril 1918 Pärnu teatri rõdult. 24. veebruaril 1918 toimus iseseiseva Eesti Vabariigi väljakuulutamine Tallinnas. Manifest on avaldatud Riigi Teatajas nr. 1. Selle manifestiga määrati Eesti Ajutise Valitsuse juhtmõtted, mille järgi nad toimima pidid: 1. Kõik Eesti vabariigi kodanikud, usu, rahvuse ja politilise ilmavaate peale vaatamata, leiavad ühtlast kaitset vabariigi seaduste ja kohtute ees. 2. Vabariigi piirides elavatele rahvuslistele vähemustele, venelastele, sakslastele, rootslastele, juutidele ja teistele kindlustatakse nende rahvuskultuurilised autonoomia õigused. 3. Kõik kodanikuvabadused, sõna-, trüki-, usu-, koosolekute-, ühisuste-, liitude- ja streikidevabadused, niisama isiku ja kodukolde ...
Demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja õigused. Diskrimineerimine- kellegi õigusi (rahvuslike, usuliste, poliitiliste vms pärast) kitsendama või kärpima. Rahvus- kujuteldav, ennast teostanud ühendus, mille liikmetel on ühine keel ja kultuur, kuid ei pruugi olla oma riiki. Ühiskond- inimeste kooselamise viis. Hageja- kohtu kaudu nõudja. Kostja- isik, kelle vastu on kohtus esitatud nõue ehk hagi. Notar- notariaaltoimingud (dokumendid, allkirja vm tõestamine, pärimustunnistuse vm koostamine ja väljaandmine) sooritav isik. Ühiskonnaelu sektorid on: avaliksektor, erasektor, mittetulundussektor 3 Eestis levinud usundit: luterlus, õigeusk, katoliiklus 3 Eestis tegutsevat kirikut: Eesti Katoliku Kirik, Eesti Evangeelne Luterikirik, Eesti Apostlik Õigeusukirik Kriminaalkohtuasjad: vargus, kehavigastuste tekitamine, altkäemaks jms. Tsiviilkohtuasjad: abielu...
Riigiõigus 1) Eesti riigi järjepidevus: Eesti Vabariik ei ole oma eksistentsi isegi okupatsioonide perioodil minetanud. Riik kui selline on alati oma põhiseaduse järgi eksisteerinud. Peale okupeerimis ppaeaks taastama täies ulatuses õiguslik olukord, mis eksisteeris enne Eesti Vabariigi okupeerimist ENSV liidu poolt. Enamus väikeriike on tunnustanud Eesti taasiseseisvumist ning diplomaatilised suhted on taastatud, seega on tunnustatud Eesti riigi järjepidevust- de jure. 2) Riigi põhialused: Riigi elemendid on territoorium, rahvas ja suveräänne riigivõim. Territoorium, on maa ala kus kehtib selle riigi võim. Eesti põhiseaduse kohaselt määratakse eesti mere ja õhupiir rahvusvaheliste konvensioonide alusel. Maismaa piir aga määratakse kindlaks Tartu rahulepingu ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. Rahvas, see on kogu riigi alus. Rahvas kui riigivõimu kandja ja teostaja. Seoses a...
3.1 Erakond- kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga registreeritud organisatsioon. Ül : osaleb valimistel ja taotleb selle kaudu pääsu võimule. Vasakpoolsed parteid- peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust. SDE,Keskerakond,ERL Parempoolsed parteid- esindavad jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve Reformierakond, IRL Tsentripartei- mõnes küsimuses kalduvad vasakpoolsusse ja mõnes küsimuses parempoolsusse. Nt: Rohelised Ametiühing- mingi kutseala teenistujate/tööliste organisatsioon, mille eesmärk on töötajale SOT- majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine. Sotsiaaldialoog- regulaarsed läbirääkimised valitsuse,ametiühingute ja tööandjate vahel töötajate töö- ning palgatingimuste üle 3.2 Kodanikuosalus- inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Kodanikuühendus- kodanikuosaluse raames kujunenud ORG , millel on püsivam juriidiline vorm...
Mida andis maailmale Suur Prantsuse Revolutsioon Suur Prantsuse Revolutsioon algas 14. Juulil 1789 aastal Bastille' kindlusvangla vallutamisega. Rahavarahutused surusid kuningavõimu maha, mis avas tee reformidele ja murrangutele. 1791. aastal võeti vastu põhiseadus, millega kaotati seisused ja feodaalsüsteem. See sätestas inimese põhivabadused ja võrdsuse seaduse ees. Riigis hakkas kehtima konstitutsiooniline monarhia. Talupojad said endale maad osta ja ei pidanud enam makse maksma. Kirikud läksid riigile. Tänu sellele kaotati pärisorjus ja hakati tunnustama rahva vabadust. Paljud riigid on ka tänapäeval selle eeskujul teinud enda põhiseaduse. Juunis 1793 võtsi Jakobiinid vastu uue konstitutsiooni, kehtestati üldine valimisõigus. Konstitutsioon kindlustas mõtete ja arvamuste vaba avaldamise, usuvabaduse, rahvaühingute loomise, petitsioonide esitamise jms õiguse. Kontsitutsiooniga kinnitati ka...
Prantsuse revolutsioon 14.07.1789 - 9.11.1799, valitses Louis XVI Algas Bastille kindluse vallutamisega, seal oli 7 vangi 1. seisus (1%) vaimulikud - õigused: ei pidanud makse maksma, paavstina võisid töötada kohustused: pidid tööd tegema 2. seisus (2%) aadlikud - õigused: ei pidanud makse maksma, nendel tähtsamad riigiametid kohustused: pidid tööd tegema 3. seisus (97%) talupojad, arstid jt - õigused: isiklikult vabad, võisid generaalstaatidest osa võtta kohustused: maksude maksmine, koormised Põhjused: · majanduskriis · vastuolud ühiskondlikes suhetes · absolutistlik valitsemisviis Generaalstaadid- seisuste esinduskogu Prantsusmaal. Rahvuskogu- III seisus lahkus generaalstaatidest. Seadusandlik kogu, kogu rahva esindusorgan, selle otsuseid ei ole kuningal võimalik tühistada. Asutav kogu- Liitub osa aadlikke. Uus rahvuskogu. Pidi koostama ...
Kordamine ühiskonnaõpetuse KT-ks 1. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis: · Kodu ja isiku puutumatus. · Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta. · Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist. · Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel: · Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi. · Õigus süütuse preseptsioonile. · Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel. · Poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine. · Eneseinkriminatsiooni ehk enesesüüdistuse välistamine. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtujärgsel perioodil: · Korduva süüdimõistmise välistamine. · Apellatsiooni ehk edasikaebamise õigus. 2. Demokraatliku kohtupidamise põhimõtted: · Igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse. · Seaduse ülimuslikku...
Õiglane õigus · Õigus peab vastama inimeste õigustundele. · Inimesed on läbi aegade unistanud õigusest, mis oleks õiglane. · Õiglane õigus saaks võimalikuks vaid siis, kui õiglase õigusega kaasneks õiglane õigusemõistmine. · Õiguse ja õigluse teeb keeruliseks asjaolu, need mõisted on mitmetahulised. · Mandri Euroopa õiguse väljendusvormiks on seadus, õigus väljendub seaduses. · Eri õiguspiirkondade õigussüsteemides on erinev õigusloome, samuti õiguse rakendamise protsess. · Mida õiglasem on seadusandja, seda enam tema arusaam õiglusest vastab rahva õigustundele. · Õigluse rakendaja seab õigluse kriteeriumid valmiskujul seadustest ning ta ei saa neid kriteeriume eirata. · Seega määrab...
Demokraatia ,,Demokraatia on rahva valitsus rahva seast ja rahva heaks." A. Lincoln Demokraatia on ühiskondliku korralduse vabadus. Tunnused: · demokraatia on alati õigusriik valitsemine käib seaduste järgi · demokraatias on alati võimude lahusus võim koondub erinevatesse institutsioonidesse. Tagatud valimistega. · Võim on avalik tegevust võimalik jälgida massimeedia kaudu. ( teabenõue) · On olemas kindel ruum, kus teda ei või tüüdata eraelu puutumatus. (infovabadus, ettevõtlusvabadus) · Kirjutamata seadus: vähemuste õigusi kaitstakse ja lubatakse neil oma arvamust avaldada. Demokraatia ajaloost: · Demokraatia on alguse saanud Kreekast Ateenast. · Solon esimene proto-demokraat. Ta kehtestas astmelise tulumaksu 6. saj eKr. Rajas riiklikud bordellid · Tekkis rahvuskoosolek, koguneti agoraale. (20% ini...
Avaliku teabe seadus - oht või võimalus? Käesoleva lühiessee raames püüan vaadelda probleemi lähtudes sellest olukorrast, et essee teema küsimusele selge vastus puudub. Kas avaliku teabe seadus on oht või võimalus sõltub sellest, kelle vaatenurgast käsitleda seda teemat. Kõigepealt alustan antud essee avaliku teabe defenitsiionist. Avaliku teabe seaduse (mis on vastu võetud 15.11.2000) kohaselt avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. (Avaliku teabe seadus, § 3). Ühest küljest võib väita, et avaliku teabe seadus on ühiskonna jaoks pigem võimalus, kuna see annab inimesele võimaluse võimalikult kiirel ja hõlpsal viisil saada juurdepääsu avalikule teabele, mis teda huvitab. See tähendab, et meil on näiteks võimalus olla informeeritud s...
Suur Prantsuse revolutsioon (1789 – 1799) 1. Revolutsiooni põhjused a) Ühiskondlik kriis: I ja II seisuse (3%) privileegid III seisuse (97%) maksukoormus b) Poliitiline kriis: Absolutism kodanlus soovis võrdseid poliitilisi õigusi c) Rahandus- ja majanduskriis: riigikassa tühjenes (kulukad sõjad ja õukond) maksude tõstmisega rahva elu halvenes ikaldusaastad (1787 ja 1788) 2. Revolutsiooni algus a) Generaalstaatidest Asutava Koguni: GENERAALSTAADID I, II ja III seisus ▼ III seisus lahkub ja moodustab RAHVUSKOGU ▼ RK-ga liitub osa aadlikke ja moodustub ASUTAV KOGU Võttis vastu I põhiseaduse GS – seisuste esinduskogu (5.mai 1789) RK – ...
Hädaolukord vs eriolukord ehk millal piiratakse õigusi Demokraatlikus riigis on inimeste õigused ja vabadused tagatud riigi põhiseadusega. Need õigused ja vabadused kehtivad võrdselt nii riigi kodanikele, seal viibivatele välisriikide kodanikele kui ka kodakondsuseta isikutele. Kuid aeg ajalt võib juhtuda, et inimeste õigusi piiratakse. Need on olukorrad, kus õiguste piiramisega kaitstakse nii ühiskonda ja teiste inimeste õigusi kui ka põhiseadust ning sellega määratud kohustuste täitmise võimalikkust. Kui igapäevaelus on see üldjuhul erandlik ning õigusi suures mastaabis ei piira (näiteks kurjategija vangistamine), siis on kaks juhtu, kus inimeste õiguste ja vabaduste piiramine tõsisem ning vajalikum on: hädaolukord ning eriolukord. Hädaolukord on sündmus või elutähtsa teenuse katkestus, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suurt kahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepi...
1)Riigivõim-on nii riigivalitsemise vorm,kui ka riigi haldusliku korralduse vorm.Tunnused:1)territoorium2)rahvas3)täiesti iseseisev e.suveräänne riigivõim.2)Riigi tekke teooriad:1)lepinguteooria-kõik inimesed on sünnilt võrdsed,riigivõim sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena.Võim kaitseks kodaniku vabadust ja vara2.orgaaniline teooria-riigi tekkimise põhjuseks peetakse samu jõude,mis kutsuvad esile loodusnähtusi. riik tekkis võitluses võimu pärast- ellu jäävad tugevamad3.Vägivallateooria- inimühiskond on jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks, kelle kokkupõrgete ja võitluste tulemusel sünnib riiklus-võimu nimel on vaja võidelda4.teokraatlik teooria- jumal lõi maailma ja riigid5.marksistlik teooria- riigi tekke põhjuseks ühiskonna lõhenemine sotsiaalseteks klassideks3)Vabariik- kõrgeim võim on valitav.Parlametaarne- president valib parlamendi.Presidendil esindusül.Presidentaalne-presidendi valib rahvas.President tavaliselt ri...
Teine maailmasõda Sammhaaval uue sõjani Uute konfliktide kujnemine 1935 tühistas Saksamaa Versailles' lepingu, astus välja Rahvasteliidust ning loobus Locardo lepingu täitmisest. Seejärel ründas Itaalia edukalt Etioopiat. Lääneriigid uskusid, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad rahustamispoliitika. Saksamaa ja Jaapan sõlmisid 1936 NSVL vastu Kominterni-vastase pakti, ühines ka Itaalia ja mõned teised riigid. Mongoolias toimusid NSVL jaoks edukad sõjalised kokkupõrked Jaapani vägedega. Maailma erinevaid diktatuure ühendas vaenulikkus lääne demokraatia vastu. Saksamaa valitseja Adolf Hitler ja NSVL valitseja Joseph Stalin Hispaania kodusõda Esimene sõda pärast Esimest maailmasõda. Arvati, et riigis kehtestatakse kommunistide diktatuur tuli võimule Rahvarinne. 1936 algas Marokos ülestõus, mille juhiks tõusis Francisco Franco. Algas julm kodusõda. 27 riiki kirjutasid alla lepingule, mis keelas...
2.4 Rahva osalemine riigi valitsemises Demokraatlikus riigis on kõrgeima võimu kandja rahvas. Kehtib esindusdemokraatia põhimõte, mis tähendab seda, et rahvas osaleb riigi valitsemises oma esindajate ehk saadikute kaudu. Kuid demokraatlikus riigis saab rahvas osaleda ka valitsuses otseselt- nt rahvahääletuse ehk referendumi kaudu. Riigi valitsemises saab inimene osaleda ka hääle- ja kandideerimisõiguse kaudu. Hääleõiguse puhul ei tohi demokraatlik riik teha soolisi, vananduslikke ja usulisi piiranguid. Hääleõigus antakse 18 aastaseks saamisel. Kandideerimisõiguseks on vajalik kodakondsuse olemasoli ja vastav eluiga- 18 aastane, valla/linna volikogu ja 21 aastane, riigikogu valimistel. On välja kujunenud kaks valimissüsteemi: Enamusvalimise süsteem(suurbritannia, USA) kus valimine käib kandidaatide vahel, võidab see kes saab oma valimisringkonnas enim hääli. Proportsionaalne süsteem(eesti) kus valimine käib erakondade ahel. Eesti...
Prantsuse revolutsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon toimus 1789-1799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord . Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga. Suur Prantsuse revolutsioon sai alguse eesõigustatud seisuse (vaimulikud, aadlikud) ja rikaste kodanikke vahel, majanduskriis veel aitas kaasa ja absolutistlik valitsemisviis. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Prantsuse revolutsioonil olid nii häid kui ka halbu külgi. Prantsuse revolutsiooni head küljed on monarhia kaotamine, mis tähendas et Prantsusmaal kukutati kuningvõim ja kuningas Louis XVI hukati rahva ees ning loodi vabariik. Feodaalkorra hävimine tähendas, et kaotati ära seisused...
Muutused sõjaväes hiliskeskajal Koostajad: Kaisa Kängsep Hanna Allmann Sõda keskajal · Ühiskond soosis sõjamehe elukutset. · Sõjapidamise reeglid: - vangide tapmine ja ellujätmine, naiste ja vaimulike puutumatus. - sõda peeti materiaalse kasu saamise eesmärgil. · Sõjavägi paiknes tähtsamates keskustes (transport keeruline). Nii oli levinud rüüstamine ja röövretked, mitte vallutussõda. Sõjaväe areng · Peamiseks sõjaliseks üksuseks raskeratsavägi - kasutati äkkrünnakuteks ning jälitamiseks, mitte otseseks pealetungiks. · Peamiselt koosnes ratsavägi maavaldajatest, kes olid varakad, et endale kallist sõjavarustust lubada (kaitserüü, kiiver, ründerelvad, hobune). · Jalaväe osakaal muutus väiksemaks (suurem, kui ratsavägi). Kui jala- ja ratsavägi kokku juhtusid, proovisid esimesed lahingut vastu võtta metsas või soos, kus neil oli palju rohkem eelise...
Prantsuse revolutsioon 1789 - 1799 Milline oli Prantsusmaa enne revolutsiooni? Absoluutne kuningavõim. Riigi majanduslik olukord oli halb. Seisuste süsteem, mis jättis 98% elanikkonnast ilma poliitiliste õigusteta. Seisuste süsteem. K U N IN G A S a b s o lu u t n e v a lit s e ja I S E IS U S II S E IS U S III S E IS U S v a im u lik k o n d aadel lin n a k o d a n lu s ja t a lu p o ja d 140000 400000 u . 2 0 m iljo n it ( lin n a e la n ik k e s h . 2 - 3 m iljo n it ) Revolutsiooni kulg tõusvas joones Jakobiinide ...
Kandemast kasutatakse liini sirgetel lõikudel Nurgamast kasutatakse liini käänukohtadel Ankrumast · Juhtmete kinnitamine pikkade sirgete liinilõikude osades. · Juhtme ristlõike muutumisel · Lülitusaparatuuri paigutamisel mastile · Ristumisel magistraalkommunikatsioonidel Lõpumast · õhuliini viimane mast üleminekul kaabelliinile. · Õhuliini algus koos samale mastile kinnitatud pealiiniga Trass - Liini kulgu tähistavat joont, mille valikul lähtutakse nõuetekohase kaitsevööndi ja liinikoridori võimalikkusest Kaitsevöönd ala, millel tehnovõrkude ohtlikkusest ja kaitsevajadusest tulenevalt kitsendatakse kinnistu valdaja tegevust.(alla 1 kV liini kaitsevöönd 2m mõlemale poole liini telge) Liinikoridor Muudest rajatistes ja looduslikest takistustest vaba ruum, millega on normaalolukorras tagatud liini puutumatus ja ohutus. Liinikoridori laiuse määravad lubatud vahekaugused hoonetest, puudest ja tehnorajati...
STIGMA ABORDI KAASUS Agnes Kaasik PtS121 2013 Stigma, mis see on? · Erakliinik Tartus · Tegeleb günekoloogiaga Sissejuhatus kaasusesse · 1996. aasta aprillis soovis kannatanu katkestda Stigm erakliinikus raseduse · Järelkontroll valud alakõhus · Valud jätkusid ultraheliuuring · Rasedus kestis edasi · Järelpuhastus (uus abort) · Abordi käigus vigastati eluohtlikult soolekinnistit, rasedust katkestada ei suudetud · Patsient viidi üle Tartu Naistekliinikusse Süüdistus · Kahel korral aborti läbi viia üritanud arstile esitati süüdistu ebaseadusliku abordi toimepanemises, seda rohkem kui kaks aastat peale väidetavat kuritegu. Maakohtu otsus · Tartu Maakohus mõistis arsti esitatud süüdistuses õigeks Kohus leidis: · Patsient oli avaldanud ühe korra tahet raseduse katkestamiseks, kohus asus seisukohale, et ühe raseduse katkestamiseks on vaja...
Fra Kunnid: Henry IV (1589 1610) läks üle katoliku usule, mõrvati protsetantide poolt. Louis XIII (1610 1643) + Austria Anna, absolutismi kujunemisaeg, kardinal De Richilien(valitses tegelt) Louis XIV (1643 1715) päikesekuningas, abs. Kõrgaeg, riik see olen mina, Versailles, Hugenotid lõplikult maas. Louis XV (1715 1744) XIV lapselaps, pärast mind tulge või veeuputus. Louis XVI (1774 1792) paks ja lühinägelik, Marie Antoinette, 1791 üritas põgeneda, tapeti 21 jaan 1793 Louis XVIII (1814 1824) XVI vend, Charles X (1824 1830) ultrarojalist, 1830 revo. Kukutati, Louis Philippe (1830 1848) sama dünastia kõrvaline vend. Kodanlaste toetaja. Napoleoni ümberkorraldused: 1804 tsiviilkoodeks (eraomandi puutumatus), uute ettevõtete soodustamine riigi poolt, kontinentaal blokaad Inglismaa vastu. 1807 Tilsiti rahu Rus ...
Mis sundis üliriike parandama omavahelisi suhteid ja vähendama pingeid rahvusvahelises elus 1970-ndatel aastatel? Pikad aastad oli peetud sõdu, et kindlustada oma positsioon maailmakaardil. Sõdadega kaasnes majanduse langus ja miljonite inimeste surm. Rääkimata vigastatutest. Sõjad kurnasid nii rahvast kui majandust. Teadlased tegelesid sellega, et uuemaid ja vastupidavamaid relvi välja töötada. Leiutati tuumarelvad ja keemiarelvad. Suhete paranemine algas kahe Saksa riigi leppimisest. See oli seotud SLVs võimule tulnud valitsuse uue ideepoliitikaga. 1970.a. kohtusid esimest korda mõlema Saksa riigi valitsusjuhid. Samal aastal sõlmiti SLV ning Poola vahel idalepingud, millega SLV tunnustas SDV idapiiri Saksamaa idapiirina Suhted paranesid seega ning mõlemad riigid võeti ÜRO liikmeks. Samal ajal paranesid ka SLV suhted NSVLga. Tihenesid ka NSVL ja USA suhted. Pea igal aastal kohtusid mõlema riigi juhid. 1975 toimus ...
Ükski riik ei saa lubada vägivalla ja kuritegevuse lokkamist, kuid selle ohjeldamine ei tohi kahjustada kellegi põhiõigusi. Igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse nii kodus kui ka välisriigis viibides. Vastavalt lapse õiguste konventsioonile on see õigus ka alla 18-aastasel noorel. Peamine ausa õigusemõistmise printsiip on seaduslik e. korrakohane protsess. Selle järgi peab kohus olema sõltumatu seadusandlikust ja täidesaatvast võimust, arvestama kohtuotsuse langetamisel igakülgset asjassepuutuvat inffi ning riigi rahvusvahelisi ja siseriiklikke juriidilisi kohustusi. Korrakohases protsessis kehtib seaduse ülimuslikkus. St, et menetluse ja otsustamise käigus alluvad kõik osapooled võrdselt seadusele. Ilma seaduseta ei saa kedagi süüdi tunnistada ega karistada. Kohtumenetlus e. seadusega kindlaks määratud kord, kuidas kohus vaidlusi lahendab ja otsuseid teeb, omab üldisi jooni, mis kehtivad iga kohtuvaidluse puhul j...
NAPOLEONI VÕIM Birgit Roosileht 10 J 2012 Sündis Korsika saarel Brienne sõjakool Pariisi kõrgem sõjaväekool Sõjaväeline karjäär algas Prantsuse revolutsiooni ajal Hea haridus tänu päritolule (ta isa oli advokaat) Noorus ja haridus Terav mõistus Väga hea mälu Suur töö võime Karm Halastamatu Teadis paljude oma sõdurite nimesid peast Suutis tegeleda mitme asjaga korraga Auahne Armastas kuulsust Küllalt tujukas Isikuomadused 1796-1797 sõjakäik Põhja-Itaaliasse 1798-1799 sõjakäik Egiptusesse 1799 naases Prantsusmaale ja teostas 18. brümääri riigipöörde Lõi konsulaadi, olles ise üks kolmest konsulist 1801 paavstiga sõlmiti konkordaat (enamus prant. usk katoliitlik, aga sallitakse ka teisi nt. hugenotte) 1802 kuulutas end eluaegseks konsuliks 1804 kroonis end Prantsusmaa keisriks* Lõppes I vabariigi aeg, algas I keisririigi aeg Prantsusmaal Tõus võimule Absolutistlik valitsemisviis Range tsensuur Kirik allutati riigile Kesk- j...
1.Prantsuse revolutsiooni põhjused? Valgustusideed, vana korra kokkuvarisemine, ebavõrsus seisuste vahe: III seisus pidas I ja II üleval, aga III seisusel polititilisi õigusi polnud,majanduse kokkuvarisemine(riigikassa oli tühi) 2. revolutsiooni algus?III seisuse esindajad nõudsid uut hääletamiskorda mida nad ei saanud, nad lahkusid Versailles`t ning kuulutasid ennast rahvuskoguks.Sellega liitusid osad aadlikud ja vaimulkud ning kuulutasid ennast nüüd Asutavaks koguksmis pidi Prantsusmaa jaoks uue põhiseaduse.Pariisis relavstus rahvas ning hakkas looma rahvuskaarte. 14 juuli 1789 vallutati Bastille. 3. Millised olid muudatused revolutsiooni algusel?"Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsaioon",Rahvuskaart,Trikoloor,kirku maade natsiolisatseerimine, 1791 august-uus põhiseadus-piiratud monarhia(riigivõimu organ Seadusalndlik kogu täitev võim ja kuningale)seadusandlik korpus(parlament-jakobiinid ja zirandiinid) vasak ja parempoolsed, 192 aug...
Mõisted: Naturalisatsioon kodakondsuse saavutamiseks ette nähtud seaduslik toiming isikule, kes ei ole riigi sünnijärgne kodanik Välismaalane- välisriikide kodanikud või kodakondsuseta isikud Topeltkodakondsus- kahe erineva riigi kodakondsuse omamine Teemad: 1. Mis on partei + jaotus Partei kujutab endast kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsiooni. Erakond osaleb valimistel ja taotleb sellega pääsu võimule. Partei pääsu võimule määravad valijate hääled. Seepärast püüavad parteid oma tegevuskava välja töötada selliselt, et see vastaks laia valijaskonna huvidele. Demokraatlikus ühiskonnas on igaühel õigus kuuluda parteisse ja luua isegi oma partei. Kõik erakonnad ja nende liikmed on riigi poolt registreeritud. Parteisid jagatakse vasak- ja parempoolseteks, on olemas ka tsentriparteisid. Vasakpoolsed parteid peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust. Vasakpoolsed ...
Napoleon Viini kongress Kalle Pärt SPR LÕPP • Napoleon Bonaparte – edukas väejuht, Pariisi garnisoni ülem. • 09.11.1799 – riigipööre. • Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone. • Direktoorium saadeti laiali. • TV võim läks kolmele konsulile, kellest 1. oli Napoleon. NAPOLEONI AJAJÄRK • Konsulaat (1799-1804) • Suur impeerium (1804-1814) • Sada päeva (lahkumine Elba saarelt kuni Waterloo lahinguni 1815.a) Napoleon esimese konsulina (1799- 1804) UUS PÕHISEADUS • 1799. a lõpp – uus põhiseadus • Riigikord – vabariik • Üldine valimisõigus – vabad mehed vanuses 21. a ÜMBERKORRALDUSED VABARIIGI AJAL • Valitses absolutistliku monarhina. • Võimude lahusus – illusioon. • Kehtestati tsensuur – kontroll trükisõna üle (73 – 13). • Amnestia emigrantidele. • Prantsuse panga rajamine (rahaühik – frank) • 1801 – sõlmiti konkordaat (kokkulepe Rooma...
Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Millise mudeli põhjal kommunikatsioon toimib? 2. Mis rolle meedia ühiskonnas täidab ning kuidas on meediumite areng ühiskonda mõjutanud? Meedia – katusmõiste erinevate meediumite kohta, mis reguleerivad ühiskonna arengu seisukohalt olulisi protsesse ning talletavad ja edastavad infot. Ülesanded: informeerimine, arvamuste ja reaalsuse vahendamine ning kujundamine, riiklike ja ühiskondlike institutsioonide mõjutamine, meelelahutus. 3. Millised on peamised meediumid ja mis on nende iseloomulikud jooned? Trükiajakirjandus - Valdavalt kirjalik (järjest rohkem ka pilti), paberkandjal, võimalik tekste süvenenult ja korduvalt lugeda, mahult ja tiraažilt piiratud. Raadio - Info kiire edastamine ja kättesaamine, hõlmab ainult kuulmismeelt, saatejuht kui eriline meelelahutaja, võimalus teemasid süvitsi käsitleda. Televisioon - Hõlmab nii nägemis kui kuulmismeelt, rõhk visuaalil, toetav jutt on konkreetne ja l...
1. Nimeta omavalitsusüksused Eestis. Kes neid valitsevad? (asutuste/ametiisikute nimetused, kes mida teeb) Omavalitsusüksused Eestis on vabariigi valitsus, maavalitsus ja kohalik omavalitsus. Iseseisvad omavalitsusüksused on vald ja linn. St, et neil on oma valitus esindusorgan ehk volikogu. Üks volikogu ülesanne on linnapea/vallavanema valimine. Linnapea/vallavanem juhib kohaliku täitevvõimu - linnavalitsuse/vallavalitsuse tööd. 2. Nimeta omavalitsuste üldised ülesanded. • Korraldab sotsiaalabi ja -teenuseid. • Korraldab elamu- ja kommunaalmajandust. • Korraldab heakorda, jäätmekäitlust ja keskkonnaplaneerimist. • Organiseerib ühistransporti. • Korraldab koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist. 3. Kust saab omavalitsus oma tulud? Mille peale kulutavad omavalitsused peamiselt oma raha? Omavalitsus saab oma tulud suuresti omavalitsuse elanikeks regis...
Ajalugu Eesti Vabadussõja algus: Saksa okupatsiooni lõpp, Punaarmee rünnak Narvale, ja ETK moodustamine, murrang sõjas, Landeswehri sõda. Saksa okupatsiooni lõpp: 11. november 1918 toimus üle mitme kuu legaalne Ajutise Valitsuse koosolek. Samal õhtul alustas tegevust Johan Pitka ja kindral Ernst Põdderi poolt loodud põrandaalune Eesti Kaitseliit. Järgnevatel päevadel võtsid rahvuslased okupatsioonivõimudelt asjaajamise järk-järgult üle. Lõplikult läks siiski võim eestlastele 21. novembril Riias sõlmitud Eesti-Saksa kokkuleppele vastavalt. Punaarmee rünnak: 28. novembril 1918 ründas Punaarmee Narvat, kuna sarnaselt Saksamaaga ei tunnustanud ka Nõukogude Venemaa Eesti Vabariiki. ETK ehk Eesti Töörahva Kommuuni moodustamine: 29. november kuulutati välja Narvas Eesti Töörahva Kommuun. Tegu polnud iseseisva riigiga vaid Venemaast sõltuva moodustisega, millega taheti varjata Nõukogude Venemaa agressiooni ning näidata, et Eestis on käimas k...
Õiguskantsler ametiisik, kes teostab põhiseaduse ja seadusandlikkuse järelvalvet. (Indek Teder) Kohtunik jurist, kes teostab õigusmõistmist. Advokaat jurist, kaitsja, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör riiklik süüdistaja, kelle ülesanne on kohtualuse süü tõestamine. Kohtukaasistuja EV kodanik, kes aitab kohtunikku otsuse langetamisel. Ombudsman õiguskantsler. Apellatsioon kohtuotsuse edasi kaebamine ringkonnakohtusse ehk teise astme kohtusse. Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine riigikohtus ehk kolmanda astme kohtus. Süüalune/kohtualune oletatav kuriteo või õigusrikkumise toimepannud isik. Kannatanu isik, kellele on kuriteoga tekitatud kahju. Ametiühingud mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitseks. Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Süütuse presumptsioon korrakohase õigu...
ME KT1 1. Punase tule teemad · Kaitsetud inimesed (lapsed, haiged, vähese haridusega · Konflikti sisaldav lugu (kuritegu) · Inimeste eraelu (lapse hooldusvaidlus, haigused, surm, enesetapp) · Positiivne, ühe firma/kauba/teenuse lugu (varjatud reklaam) · Sildi kleepimine (rassi, rahvuse, usu rõhutamine) 2. Mis iseloomustab info liikumist totalitaarses ja demokraatlikus ühiskonnas? Totalitaarne - võimalik/vajalik, põhiliselt info sõjaväele, valitsuse reguleeritav. Demokraatlik - võimalik, avatud ühiskond, iseloomulik on võimalus küsida ja saada vastuseid, arvamusi on palju 3. Kommunikatsioonirevolutsioonid (+aeg) · Ratas (3000 ekr sumerid) · Kiri (3000 ekr sumerid) · Trükikunst (1454 Gutenberg) · Raadio (1901 Marconi) · Kino (1895 vennad Lumiere'id) · Televisioon (1926 John Logie) · Uus meedia ( alates 60.ndatest) satelliitkommunikatsioon arvu...
Kordamisküsimusi arvestustööks Teemad: Absolutism Prantsusmaal. Valgustus. Prantsuse revolutsioon. 1. Absolutism. 1) Tunnused: piiramatu kuningavõim, bürokraatlik ametnikkond, kuningal usaldusisikud nt kardinal, alaline sõjavägi (allus kuningale), merkanilistlik majandus (tollimaks), kiriku toetus kuningale. 2) Kord: Louis XIII ajal (valitsemisaeg 1610 - 1643) nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu, kelle kätte koondus kogu võim. Richelieu püüdluseks oli kaotada usuline lõhestus. Ta pooldas protestantlikke võime, pidas vajalikuks piirata kõrgaadli võimu, surus maha aristrokraatlike vastupanukatsed, konfiskeeris vandenõulaste maavaldused ja hävitas nende kindlused. Provintse saadeti valitsema kuningale alluvad ametniku. Louis XIV ajal (valitsemisaeg 1643 - 1715) umbes 20 ...
Kahe maailmasõja vahel (1930. aastad) 1. Saksamaa 1930. aastail. (Natsipartei võimule saamise põhjused? NSDAP struktuur ja natside sisepoliitika)? Sotsiaalsed probleemid majanduskriisi tagajärjel. Poliitiline kriis Weimari Vabariigis ja natside võimulesaamine. Nürnbergi seadused riigilipuseadus; riigikodanikeseadus; saksa vere ja au kaitseseadus. Natside majanduspoliitika. NSDAP Saksamaa Natsionaalsotsialistlik Töölispartei, mis 1920. Aastate alguses oli üks paljudest väikeparteidest, kuid karismaatilise liidri Adolf Hitleri juhtimisel tõusis 1930. Aastate alguses tõsiseltvõetavaks poliitiliseks jõuks. Hitler kirjutas vanglas (NSDAP programmdokument ) - ,,Minu Võitlus'' 1921 SA : Rünnakrühm, kandis pruunivorme (pruun katk) Ülessanne : Arv kasvab miljonini ; Juhiks: Ernst Röhm . Ül: terroriseerida partei poliitilisi vastaseid. 1934 Konkurendid on Hitlerile ohuks ja SA juhtkond h...
1.Miks puhkes Prantsusmaal revolutsioon? Kuninga toretsev elulaad nõuab üha rohkem kuulutusi. Tõestatakse makse, riigivõlg kaob. Majanduskriis Oli priiskav eluviis ja suured võlad. Vastuolud ühiskondlikes suhetes. Ühiskondlikud vastuolud: priviligeeritud seisus(vaimulikud, aadlikud) ei maksa makse. Tekkiv kodanlus soovib võrdseid poliitilisi õigusi. Valgustusfilosoofide mõju- propageeritakse võrdsust, loomulike õigusi, valitsuse kukutamist. Ameerika revolutsiooni mõju Absolutistlik valitsemisviis 2. Millist sündmust loetakse Prantsuse revolutsiooni alguseks? Miks? Prantsuse revolutisooni alguseks loetakse Bastille kindluse vallutamist,sest see oli rahva hulgas vihatud ja seda peeti monarhia sümboliks. 3. Miks otsustas Rahvuskonvent kuninga Louis XVI kukutada? Kuningas Louis XVI pööras vähe tähelepanu riigiasjadele ja raiskas suuri summasid toretsevale elustiilile...
Merli Sims Mai 2013 Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju Euroopa arengule Suur Prantsuse revolutsioon toimus aastatel 1780 1799, mille peamiseks põhjuseks oli rahva rahulolematus absolutismiga, seda eriti kolmanda seisuse seisukohalt kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad, linnlased, kodanlus. Sel ajal oli ka vilets majandus ja finantsolukord, riigi raha läks peamisel sõdimiseks, riigivõlgade tasumiseks ja õukonna ülal pidamiseks. Revolutsiooniga hävitati keskkaegne ühiskondlik süsteem ja pandi alus uutele õigunormidele ja väärtustele. Suurele Prantsuse revolutsioonile järgnes Napoleon'i ajastu aastil 1799 1814/1815 Noore keisri Napoleon Bonaparte edukate sõjakäikudega, mis toimus Euroopa riikide koalitsioonide vastu a...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
