Tartu Kutsehariduskeskus Iseseisev töö Jaan Punga maalinäitus ,,Eestartutaga" Koostaja: Õpetaja: 2008/2009 õ.a. Sisukord .........................................................................................................................2 1. Kujutamisobjektid ja maalitehnika .......................................................................................3 2. Jaan Punga maalitud linnavaade...........................................................................................4 3. Näituse ,,Eestartutaga" maalid.............................................................................................5 4. Muljed näitusest......................................................................................................................6 4. Kasutatud kirjandus..........
LUUA METSANDUSKOOL Metsandus Sessioonõpe LEHTPUUVÕRSETE KOGU I kursuse keskkonnakaitse referaat Juhendaja: Ülle Käärik 18MSÕ1A Luua 2018 Arukask ( ) Sookask ( ) Lehe iseloomustus Lehe iseloomustus Rootsulised lihtlehed Pikkvõrsetel lehed vahelduvalt, lühivõrsetel Pikkvõrsetel lehed vahelduvalt, lühivõrsetel kimbuna. 4-6 cm pikkused lihtlehed, munajad ja kimbuna. 4-7 cm pikkused lihtlehed, kolmnurksed lühikese tömpja tipuga. Leheserv saagjas, alus sirge või rombjad, pika terava tipuga. (Noortel puudel või südajas. Noorelt lehed karvased, hiljem ainult vahel munajad ja lühikese terava tipuga.) Leheserv alt roodude nurkades karvad. Leheroots karvane, kahelisaagjas, leheroots 2-3 ...
Oksade kirjeldused VAHELDUV PUNGADE ASETUS OKSAL Astlad 1. Harilik kukerpuu kolm astelt. Pung tuleb astla pealt. Puit on kollane. 2. Tunbergi kukerpuu üks astel. Puit on punane. 3. Karvane viirpuu peenike ja hall oks, pikad astlad (astlad 0,5-14 cm) 4. Harilik robiinia pung on kahe astla vahel, kaks pikka astel x x x x 5. Äädikapuu heledad pungad, vars paks ja mõnusalt sametine ning pehme, punga alus on hobuseraua kujuline. 6. Must lepp pung musta värvi, jämedam palja koorega oks Pungaroots on pikk 3-5 mm 7. Hall lepp koor on karvane, pung on natuke halli kattega 8. Arukask koor on alati kare, pungad on võrdlemisi väikesed (vahamuhud teevad...
Curriculum Vitae Nimi: ERET NIINEMETS Sünniaeg: 05.08.1999, Adavere Aadress: Kase tänav 2-9, 48001 Adavere Telefon: 56729405(mobiil) E-post: [email protected] HARIDUSKÄIK 2006 - ... Adavere Põhikool TÄIENDKOOLITUS oktoober 2012 T.O.R.E tugiõpilaste põhikoolitus, maht 48 tundi TÖÖKOGEMUS 07.2011 OÜ Adavere Bistroo (hooajatööline) MUU INFO Keelteoskus: Eesti keel emakeel Inglise keel mõistmine - väga hea, rääkimine - hea, kirjutamine - hea Vene keel mõistmine - hea, rääkimine - hea, kirjutamine - väga hea Arvutioskus: Windows XP, 7, 8 (Microsoft Word 2010, PowerPoint, Exel) Organisatsioonidesse kuulumine: Tugiõpilaste Oma Ring Eestis liige, Noorteühing Eesti 4H liige Kooskõlastatud soovitajad: 1.Merle Karuks, Adavere Põhikooli pedagoog, huvijuht 2.Siiri Sutt, Adaver...
1 TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS Juuksur T108JKS Andre Abel Roosid Ainetöö Tallinn 2009 Sisukord Roosid Pealkiri1 Istutamine Pealkiri2 Roosipeenra kujundamine Pealkiri2 Väetamine Pealkiri2 Esimene väetamine Pealkiri3 Haigused ja kahjurid Pealkiri3 Lõikamine Pealkiri2 Sügisene lõikamine Pealkiri3 Kevadine lõikamine Pealkiri3 Suvine lõikamine Pealkiri3 Talveks katmine Pealkiri2 1 ROOSID1 Roose viljeldakse ilutaimena ning roosiõli ja vitamiinirohkete viljade saamiseks. Roosi viljad on ravimtööstuse tooraine. Kroonlehtedest saadakse parfümeeria- ja toiduainetetööstusele roosiõli, viljadest ja kroonlehtedest valmistakse ka keedist ja veini. Seemned sisaldavad rasvõli ja E-vitamiini. Roosid on kibuvitsaperekonna kultuuriteisendid ja sordid. Roosi ürgkoduks peetakse Sise- ja Edela-Aasiat, sealt pärineb enamik kibuvitsali...
Roosikasvatus Floribundroosid Prantsuse roosid Miniroosid Floribundroosid stis 4-8) õiest. Õied on täidet Harkness Marigold Eelistab avatud, päikselist kasvukohta, kus on viljakas, niiske, kuid vett h Talvelõpul või varakevadel väetada, multsida. Kevadelsuvel 3 nädalaste Päritolu: Harkness; 1986 Õie suurus: 8 cm Lõhn: nõrk Õitseb: korduvalt ess Marigoldi õied on täidetud. Põõsas tiheda kasvuga, h Kõrgus/laius: 70 cm Värvus: oranzikas 'Baby Masquerade' au, Saksamaa, 1955 valt ja rikkalikult üstine 25-40 cm servadega kollane, vananenult roosakaspunased, pooltäidetud kuni täidetud 'Astrid Lindgren' Päritolu: Poulsen, Taani, 1989 Kõrgus: 120-245 cm ...
Pookimine Pookimise (vääristamise) all mõistetakse pookimisajale ja –viisilevastavate lõigete tegemist poogendile ja pookealusele ning nende omavahelist kokkusobitamist ja ühendamist. Bioloogilisest seisukohast on pookimine kahe taime looduslike omaduste vegetatiivne ühendamine. Mõnikord ühendatakse rohkem kui kahe taime looduslikud omadused. Pookimisega paljundatakse viljapuid ja ka ilupuude ja –põõsaste sorte ja vorme nii näiteks püramiid- ja keravorme, lõhis-, kirju- ja punaselehelised ning täidisõielisi vorme, samuti roose, elulõngu ja sireleid. Pookimist teostatakse juhul kui: a. on tarvis säilitada klooni mida teiste meetoditega paljundada ei saa b. poogitud isendid on elujõulisemad c. sorti vaja kiiresti paljundada d. kiirendada taime kasvu ja seemnete valmimist e. vanade puude noorendamisel f. taimede kahjustatud osade taastamisel g. külmakindluse tõstmiseks (roosid, pöögi punaseleheline...
OSKUSSÕNAD morfoloogia ja anatoomia LEHTEDE SEISUD · vastak igasse sõlmekohta kinnitub kaks vastakut lehte, nt sirel, saar, vaher · vahelduv--igasse sõlme kohta kinnitub üks leht, nt kask, tamm, pärn · männaseline--sõlme kohta kinnitub kolm või enam lehte, nt eerika PUNGAD · apikaalne pung--puu tipupung ja sellele on omane apikaalne domineerimine. Tipupungast arenenud võrse areneb kiiremini, kui külgpungadest kasvanud võrsed. Kui tipupung eemaldada või juhtvõrset kärpida hakkavad arenema allpool olevad võrsed. · külgpung---paikneb 1 aastase oksa külgedel · uinuv pung---apikaalse punga ja külgpungade arenedes jääb osa pungi puhkeolekusse (paiknevad reeglina aasta juurdekasvu alumises osas) tänu tüve või oksa jämeduskasvule kasvavad nad puidu sisse. · lisapung- arenevad pärast koore või puiduvigastusest haava ümber tekkinud kallusest. Lisapungad võivad paikneda ...
Roos avamaal ja katmikalal Ülevaade Eesti roosikasvatusest • Lõikerooside pioneer Johannes Liivet Vasalemmas • Esimese Eesti Vabariigi ajal aiahuviliste meeliskohaks Toila-Oru lossi rosaarium. Roosid L.Späthi roosikoolist Berliini lähedalt. Hävis 1941 • !930 rajati Kadrioru lossi taha Alar Kotli kavandatud suletud rosaarium • Peale teist MS hakati ulatuslikult kasvatama Lätist sissetoodud peenra- ja lõikeroose • 1960-1970 rajati A.Puki, A.Niine ja V.Veski eestvedamisel TBA inglise stiilis rosaarium, mille baasil on tehtud hulgaliselt teaduslikke töid. (V. Rumberg – rooside haigused ja haiguskindlus). • Alates 1970-ndatest tekkis suur nõudlus lõikerooside järele • Rajati mitmeid lõikerooside tootmiseks erinevaid aiandeid: ETKVL Agro aiandid, Tallinna aiandussovhoos, Pirita aiandussovhoos, Luunja aiand jne • Pirita lillepaviljonis rosaarium 200 sordiga • Esimese kodurosaariumi rajas 19...
Kartulikahjurid Kartulimardikas valmik-munad-vastne-nukk-valmik. Talvitub mardikana mullas. Munemist alustavad kevadel lehtede alaküljele. Esialgu toitutakse koorumiskohas, siis liigutakse edasi tipmistele lehtedele, peale kolmandat kasvujärku hajutakse üle taime laiali (lehed JA varred). Nukkub mullas. Aastas 1 põlvkond, väga sooja suve korral ka teine põlvkond. Selts: nokalised Sugukond: lehetäilased vaegmoone, pistmis-imemissuised. Neitsisigimine (eluspoegimine), lühike arengutsükkel, kõrge viljakus. Talvitub MUNA, kevadel koorub tiivutu emane, kes hakkab sünnitama vastseid. Teises põlvkonnas ilmuvad tiibadega vormid ja lahksugulised sookandjad, kes panevad aluse sugulisele põlvkonnale. Peale paarumist, emased munevad munad, munad talvituvad. Kartuli-lehetäi imevad taimedest mahla, eritavad mesinestet millel arenevad nõgis...
Ernst Enno 1875-1934 Marve Kamm 2018 Kuusalu 10 fakti Sündis Tartumaal Rannu kihelkonnas Valguta mõisas 1875.aasta 8.juunil. Isa oli Ennol endine Valguta mõisa kutsar,hiljem kõrtsi pidaja. Peres valitses sügavalt usklik õhkkond. Peres oli veel peale Ernsti kolma last:Leopold,Emilia ja Paul. Alustas haridusteed 8.aastaselt Lapetukme vallakoolis. 1886.aastal jätkas õpinguid Tartus,H.Treffneri eragümnaasiumis. Halb matemaatika oskus ei lasknud tal peale 6.klassi lõpetamist lõpuklassi edasipääseda. 1904.a.Aprillis,asus Enno tööle Postimehes 1909.a.abiellus Olga Elfride Sauliga(Ella) 1910.a.sündis tütar-Liki Ernst Enno suri 7.03.1934 Haapsalus Nii läbisegi jooned Mets kohab, mets ja süda -kes mõistaks ütelda,mis võimata veel öelda,ja mõista võimata. Tuul tuleb kust, ei tea,ei tea, kuhu läeb -kust kõik, mis on, ei mõista,sul üksi tunne jääb.Sii...
August Kitzberg 29. detsember 1855 10. oktoober 1927 August Kitzberg elas lapsena (18571871) Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister. Penuja kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused". Nende perekonnanimi oli Kits. Kui aga koolmeister Jaan valmistas õppevahendite konkursile esimese eestikeelse gloobuse ja sai selle eest auhinnalise koha, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks saab, pani Kitse nimele "berg" lõppu ja muutis s-i z-ks. Kuid Jaan Kitzberg oli rahul: ega nimi meest riku. Vastuolude tõttu Penuja mõisniku Peeter Widriksiga, samuti majanduslikel põhjustel kolisid Kitzbergid Karksi valda Pöögle- Maiele, kus praegu asub Kitzbergi muuseum. Ta töötas Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. Mulgimaa tüübid ja olud on andnud ainet tema humoristlikele külajuttudele. August Kitzbergi monument as...
Dendroloogia praktikumid PRAKTIKUM1 Gymnospermae- paljasseemnetaimed PINACEAE-MÄNNILISED Picea abies harilik kuusk (luubiga vaadates on okastel valged mullikesed, võrse peal pisikesed valged karvad) Picea glauca kanada kuusk (võrsel pole karvu, okastel palju õhulõhesid, okkad lühemad kui harilikul kuusel, värvuselt on hallikas rohelised, käbi on hästi pisike, helepruun) Picea mariana must kuusk (natukene heledam kui kanada kuusk, võrse on karvane, laiemad õhulõhed, pungasoomused on pikad, käbi on veel väiksem kui kanada kuusel ja käbi on tumedam, hallikas tumepruunikas, käbi on suhteliselt ümmargune) Picea omorika serbia kuusk ( okkad lamedad, ühelt poolt hallid teiselt rohelised, okaste taga kaks valget triipu, käbid piklikud punakaspruunid , väiksemad) Picea pungens torkav kuusk (võrse pole karvane, teravad okkad, hästi helepruunid, väga pehmed) Pseudotsuga menziesii harilik ebats...
Põllumajandustaimed. Kordamine eksamiks 3.osa Vegetatiivsed taimeorganid VARS Vart koos lehtedega kui taime maapealset osa nimetatakse võsuks . Võsu mõistega toonitatakse ka varre ja lehtede suurt vastastikust seost nende tekkes, kasvus , arengus ja funktsioneerimises. Üksiktaime arengus areneb vars pungast- taimevarre peatelg ladvapungast , külgharud peateljel arenevatest külgpungadest. Varre põhitunnused: *maapeale asetus *võime kaua kasvada pikkuses tänu ladvapungas asuva kasvukuhi tegevusele *lehtede kandmisele *hargnemisvõimele *radiaalsele siseehitusele *rohketele enamasti kollateraalsetele juhtkimpudele. Kuid neid tunnuseid ei esine siiski kõikide taimede vartel. Kuigi varre maapealne asetus on tema iseloomulik tunnus esineb sellest ka kõrvalekaldeid. On taimi, mille varred asuvad enamvähem muutumata kujul mullas, maapinnale ulatuvad neil ainult õied. Taime varre ülesanded: *külgharude moodustamine *lehestiku, õite ja viljade ...
Ugala teater Ugala teatri sündimise päevaks võib lugeda 5. jaanuari 1920, mil juriidiliselt alles asutamisel olev teatri- ja kunstiühing Ugala kandis Koidu seltsimajas ette Jacobi jandi "Pansion Schöller ehk Kui onu hullumajas käis" (näitejuht Märt Mõrd). Teatri-ja kunstiühingu Ugala põhikiri registreeriti Pärnu Rahukogus 10. jaanuaril 1920, asutajaliikmeina kirjutasid sellele alla Armin Hunt, Ernst Hunt ja Jaan Altleis. Nime Ugala kui viite kahele iidsele Eesti maakonnale, Ugandile ja Sakalale, soovitas asutatavale teatrile kirjamees Friedrich Kulhbars. Tööl haarati raginal sarvist, juba 25. jaanuaril jõudis esietenduseni Kitzbergi "Punga- Mart ja Uba-Kaarel" ning 7. veebruaril Wolzogeni "Valge leht". Keegi toonastest ugalalastest polnud saanud teatriharidust. Teatri kunstilise taseme tõstmiseks korraldati 1920. aasta suvel kursused, mida juhatas Karl ...
PUITTAIMEDE PALJUNDAMINE 1. Paljundusviisid ja paljundusviisi valiku kriteeriumid Võimalikeks paljundusviisideks on 1) seemneline paljundamine 2) vegetatiivne paljundamine emataime jagamine võrsikutega paljundamine pistikutega paljundamine paljundamine pookimisega 3) mikropaljundus Oma olemuselt on vegetatiivne paljundamine olemasoleva taime osadele ühel või teisel viisil juurte „tekitamine“. Seetõttu kujutab taime vegetatiivselt paljundatud järglaskond endast ühte ja sedasama taime. Ühe ja sama taime vegetatiivselt paljundatud järglaskonda nimetatakse klooniks. Kui võimalik, siis tuleks eelistada seemnelist paljundamist, kuna seemneliselt paljundatud taime juurekava on tugevam seemneliselt on võimalik taimi üldjuhul paljundada väga massiliselt seemneliselt paljundatud taim on „geneetiliselt noor“, kuna ta kannab mõlema vanema geene, mis kombineeruvad alati veidi erineval moel; sel...
Ladina keelne Ühe- või Igi- või Sugukond Perekond Liik Areaal (Päritolu) Areaal Eestis Võrse nimetus kahekojaline suvehaljas Taiga, Põhja-ja KUUSK Helepruun, Männilised Harilik kuusk abies Kesk-Euroopa 1 igi (Picea) karvane kuni Kaug-Ida Kanada Põhja-Ameerika ...
Hõbevaher: Acer saccarinum Areaal: Põhja-Ameerika ida- ja keskosa. Suurus: 24-36 m, tüve läbimõõt kuni 2 m. Võra: lai, munajas või silinderjas, oksad peened, sageli rippuvad. Koor, võrsed: tüvekoor helehall, sile või piklike ribadena kestendav. Noored võrsed läikivad, punakaspruunid, heledate lõvedega. Punga alumised kattesoomused rohekaskollased, tipmised punakaspruunid. Ladvapung külgpungadest suurem. Lehed: vastakud sõrmjad lihtlehed, 5 hõlmaga, 6-12 cm läbimõõdus, südaja alusega, jämesaagja servaga. Pealt erkrohelised, alt sinakasvalged. Hõlmad terava tipuga, hõlmade vahelised väljalõiked sügavad. Leheroots 8-12 cm pikk. Õied ja viljad: Õitseb mais enne lehtede puhkemist. Õied kollakasrohelised või punased, paiknevad püstistes harune...
Retsensioon ''Kauka jumal'' Käisin 26. Septembril Kuressaare Linnateatris vaatamas August Kitzbergi näidentit ''Kauka jumal'', mille lavastas Väino Uibo. Näitlejateks olid sellised nimed nagu Peeter Jürgnes(peategelane), Lea Kuldsepp, Virgo Neemre, Aili Salong jt. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg enamasti naljamänge. Esile tuues tema tuntumad teosed ''Punga-Mart ja Uba-Kaarel'', ''Rätsep Õhk'', ''Libahunt'' jne. Kitzberg on ka kirjutanud lastejutte, mälestusi ning vesteid mis pole aga nii tuntuks osutunud. Näidend jutustas uhkest Mogri Märdist kellel oli nii poeg(noor Märt), tütar(Miili) kui ka hoolitsev naine(Mari). Mogri Märdile aga kõige tähtsam oli tema raha. Ta andis küll laenu kõigile kes küsisid, kuid hakkas kohe nõudma võlgu. Mogri Märdi jaoks oli raha kui võim, mis teeb temast jumala. Ta uskus seda nii tõsiselt, et ei lubanud isegi oma poega vaesele, kuid töö...
August Kitzberg TKJPG 12- AK Mariliis Kallion ELUKÄIK August Kitzberg sündis Pärnumaal, Puldre talus 1855. aastal 1863 aastani perekonnanimeks Kits Koolihariduse sai venna juures Niitsaadu vallakoolis Armastas palju lugeda Kitzberg pidas mitut ametit: ta oli valla- ja kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises", Viljandis pidas puhvetit ja oli ökonoom ning Lätis tegi ta kirjatööd vabrikutes ELUKÄIK Ta oli kaks korda abielus. Kirjanduslikku tegevust alustas 1870. aastail tõlketööga ja koduloolise raamatuga „Kodu-kurukesest” (1878). Pärast eesti kutselise teatri sündi keskendus Kitzberg näitekirjandusele ning avaldas draamasid („Kauka jumal,” „Libahunt” jpm.) Aastal 1927 suri A. Kitzberg ja maeti Tartu Raadi kalmistule Mõistab hukka sotsiaalset vägivalda. LOOMING Tema loominguline tegevus hõlmab ajaliselt pool sajand...
Taimede paljundamine Voltveti koolituskeskus Marje Kask 2016 Paljunemine · Paljunemine (sigimine, autoreproduktsioon) organismide enesetootmine. Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Paljunemine oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. · Sugulisel paljunemisel järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi, seepärast järglased ei ole 100 % identsed. · Mittesugulisel paljunemisel (vegetatiivselt, eostega, jagunemisel) lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond. Järglased kannavad edasi ühe vanema (emataime) geneetilisi omadusi. · Paljundamine - taimede paljunemine inimtegevuse sekkumisel. · Puukool on maa-ala, kus kasvatatakse puude ja põõsaste istikuid. 27.04.2016 Marje Kask 2 Paljundamiseks kasutatavad t...
Kordamisküsimused: 1. Spermatogenees Imetajate spermatogeneesi etapid - paljunemine, kasvamine, küpsemine, transformatsioon. Kus ja millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Paljunemisel jagunevad eellasrakud mitootiliselt, lähterakkude arv suureneb. Kasvamisel toimub sugurakkude massi suurenemine. Küpsemisel saadakse meioosi teel kahe järjestikuse jagunemisega spermatotsüütidest haploidsed tütarrakud — spermatiidid. Spermatiididest transformeeruvad viburiga varustatud gameedid — spermid. Spermatogeneesi protsessid toimuvad munandites, väänilistes seemnetorukestes. Spermatogenees algab meestel puberteedieas ning kestab elu lõpuni. Mis on spermatogoonid, spermatotsüüdid, spermatiidid, spermid? Need on spermi erinevad arenguastmed alustades spermatogoonidest, mis asetsevad seemnetorukestes kõige perifeersemalt, sealt sissepoole minnes tulevad spermatotsüüdid ja spermatiidid, lõpp-produkt on sperm. Spermatogoonid on ür...
TOOMINGAS KEVADEL Toomingas ärkab talvest tavaliselt aprillis, kui tekivad pungad ning ta lehtub. Noored võrsed on oliivrohelised, aga muutuvad hiljem kirsspruunideks. Kevadel pole toominga leidmisega mingeid probleeme sest õieehtes puu paitab silma ja kõditab meeldiva armoomiga haistmismeeli. Varajane õitseja- mais nagu võluväel hiirekõrvus helerohelises metsaservas osa puid-põõsa...
Kool Referaat AUGUST KITZBERG Autor: Juhendaja: 2011 Elulugu August Kitzberg sündis Pärnumaal, Puldre talus. Ta sündis 1855. aastal. Tal oli kaks venda Ado ja Jaan. Tema oli oma pere poegadest kõige noorem. Ta elas lapsena Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister ning ta käis samas koolis, kus ta vend oli õpetaja. Niisiis kasvas ta üles oma venna Jaani juures Karksi vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. Venestusperioodil 1893 lasti Kitzberg vallaametist puuduliku vene keele oskuse pärast lahti ning aastast 1894 töötas kontoriametnikuna Daugavpilsi lähedal Kalkne mõisas. Kitzbergil oli peale selle veel mitu ametit. Ta oli kohtukirjutaja, Tartus "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises" ning aastast 1989 tegi ta Lätis kirjatööd vabrikutele. Rännuaastad ei olnud loominguliselt...
VARIANT A 1. Milliseid ühesuguliste õitega taimi nimetatakse kahekojalisteks? Tooge näiteid. Taime ühel isendil on emasõied, teisel isasõied. Oluline, peab olema risttolmlemine. Kui on ainult ühest soost põõsad, siis marju ei saa. 2. Missugust õiekatet nimetatakse lihtsaks õiekatteks? Ühevärviline eristumata õiekate (tupetaoline, kroonitaoline). Ülane, nartsiss, Liilia 3. Mida nimetatakse kandelehtedeks? Õisikutelje sõlmekohtades paiknevaid fotosünteesi kaotanud lehti. 4. Mis on liitõisik? Näiteid Õied pakinevad peatelje harudel. Begoonia 5. Millest koosnevad emakad? Sigimikust, emakakaelast ja emakasuudmest 6. Kuidas toimub risttolmlemine? Toimub mülemasuguliste või ristsuguliste õite vahel. Geitonogaamia: ühe taime piires erinevate õite vahel. Ksenogaamia: võõrtolmlemine erinevate isendite vahel. 7. Mis on vilikond, millest koosneb? Mitmest kokkukasvanud õiest või koguõi...
Ernst Erno Ernst Enno sündis 1875 Rannu kihelkonnas kõrtsmiku ja talupidaja perekonnas. Hariduse omandas ta Treffneri gümnaasiumist, Tartu reaalkoolist ning Riia Polütehnikumist (1896 1904). Juba Polütehnikumis õppimise ajal töötas Enno Tartus ajakirjanikuna, seejärel asjaajajana Valga krediidiühisuses ning kuni surmani Läänemaa koolinõunikuna. Aastatel 19231925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja. Ernst Enno suri 7.03.1934 Haapsalus. Ise, ise!... Ei, see miskit muud ei ole, ise, ise oled see, oma rõõm ja oma mure, oma imeline tee; Siit ja säält saad ainult lisaks, mis ehk sugulane sul, sügav põhiheli põues määrab vahet sul ja mul. Oma tee on oma tegu, tegu, nii ehk teisti siht meel ja mõte alas, haamer, himu ääsi tulekiht. Mis nii elu pajast tuleb? Ikka puhastatud kuld! Oh sa süda, vaene süda, nii saab ilmas kullaks muld. Nõnda ilmas nii ja teisti ku...
... Uurimistöö PÄRMSEENTE ELUTEGEVUS ... Bioloogia Juhendaja: ... Tallinn 2012 Sissejuhatus Valisin just selle teema, sest olin ennem teinud esitluse seente toiduainetööstusest, kus oli juttu pärmseentest. Selles töös ma nendele suurt tähelepanu ei pööranud ja mõned asjad jäid arusaamatuks. Uurimistöös, mida ma hetkel kirjutan, tahan pärmseente kohta rohkem teada saada. Teiseks põhjuseks , miks valisin just selle teema on see, et mul oleks endal huvitav teada, mis juhtub pärmitaignaga erinevatel temperatuuridel ja erinevat suhkru arvu lisades. Suureks teema plussiks oli ka see, et katse on üpris lühike ning tänu sellele jääks mul rohkem aega üle lisainformatsiooni otsimiseks ja töö vormistamiseks. Taustainfo Mis on pärmseen? Pärmid on meie plan...
Harilik sarapuu (Corylus avellana) pähklipuu, pähkmepuu, sarap, sarakas Sarapuu nime päritoluks võiks pakkuda seda, et tema peenikestest vitsadest saab sara ehk aeda valmistada. Tegelikult on põhjus aga hoopis muus. Nimelt oli varem Põhja-Eestis rohkesti aedasid, sarasid, milles kasvasid need pähkleid kandvad puud. Sealt ongi Põhja-Eestis levinud sarapuu, seevastu Lõuna-Eestis aga pähklipuu. Erinevalt kreeka pähklist on meie sarapuu vili tõeline pähkel. Pähkli sees on seeme, mida igaüks on süüa proovinud. Mõnele tekitavad pähklid kergeid allergilisi nähtusid, aga enamikele on need meeldivaks maiuspalaks. Kes ei ole ise pähklimetsas käinud, see võib-olla ei olegi saanud maitsta meie oma pähklit, sest poes müüdavad tuuakse kaugemalt sisse ja on tihti hoopis teist liiki sarapuude omad. Kultuursarapuude ühisnimi on funduk. Kuid sageli töödeldakse pähklid ümber. Nii valmistatakse nendest kompvekke, halvaad, sokol...
SÕSTRA- JA KARUSMARJAKASVATUS Kirjandus: ● Libek, A. Sõstrakasvatus. Tallinn, Valgus, 2000, 102 lk. ● Parksepp, J. Karusmarjad. Tallinn, Valgus, 1976. 142 lk. 1. Botaaniline kuuluvus Sugukond: sõstralised (Grossulariaceae). Enam kasvatatakse aedades kolme kultuuri: musta sõstart (Ribes nigrum), punast (ja valget) sõstart (Ribes rubrum) ning karusmarja (Grossularia). Tabel 1. Aedades kasvatatavad sõstralised Kultuurid Oksad, võrsed Marjad Märkused, näited Must sõstar Lehe allküljel Mustad, rohelised ‘Vertti’ roheliste kollakad näärmed marjadega Euroopa teisend ‘Bogatõr’ Siberi teisend Varajase ‘Se...
August Kitzbergi elulugu ja looming...................................................3 4 5 August Kitzbergi tähtsus......................................................................6 ,,Libahundi" peamised konfliktid.........................................................7 8 9 Kasutatud kirjandus.............................................................................10 Kitzbergi elulugu ja looming August Kitzberg sündis 29. dets. 1855. aastal Abja vallas Laatre külas Puldre talus. Tema esivanemad põlvnevad Abja vallast Laatrest. 1863. aa...
Tee Piret Müürisepp KUKKB-1kõ Tähtsad sündmused tee ajaloos 200. Aafrikas kasvatatakse arbuusi, Araabias viigipuud, Indias teed ja banaane, Induse orus õunu; põllumajandus on läänepoolkeral hästi arenenud. 708. Teejoomine kogub hiinlaste seas populaarsust, sest kuum jook on turvalisem kui vesi, mis võib olla saastunud ja keetmata kujul tekitada soolehaigusi. Teed hinnati ka meditsiiniliste omaduste poolest. 805. Teed esitletakse Jaapanis kui ravimit. Budistlik preester Saicho on veetnud kolm aastat imperaatori käsul Hiina budistlikke templeid külastades ning pöördub tagasi teega. Tähtsad sündmused tee ajaloos 1597. Teed mainitakse esmest korda inglise keeles Hollandi navigaatori Jan Hugo van Lin-Schootensi reisikirjades. Van Schooten kutsub jooki ,,chaa". 1876. Glasgow kaupmees Thomas Johnstone Lipton avab oma esimese poe 26 aastaselt. Lipton seilas Ameerikasse 15 aastaselt, et veeta 4 aastat kauplemismeetodeid õppid...
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Kaarel Ird Referaat Koostas: Juhendaja: Tallinn 2013 Kaarel Irdi elulugu (27. august 1909 Riia 25. detsember 1986 Viljandi) Kaarel Ird sündis 27. augustil Riias, perekonna kolmanda pojana. Isa oli maalermeister. Ema pärines vürtspoodnike suguvõsast. Ema suri poisi varases noorukieas, 1915. aastal. Kunstihuvidega isalt ja vanematelt vendadelt tekkis noores Irdis juba varakult armastus teatri vastu. 1917. aastal kolis perekond Kilingi-Nõmmele, kus võttis osa ka kohaliku näiteringi tegemistest. 1926. aastal lõpetas KilingiNõmme algkooli ja läks edasi Saare kihelkonna Kõrgemasse Algkooli. Tema õpetajaks sai Jaan Parts, keda Ird meenutab hiljem kui tema vaimsetele huvidele alusepanijat. Olles 18-aastane, suri Irdi isa, ning noorukil tuli kool pooleli jätta ja tööle asuda. Lootes parematele majanduslikel...
Dadaism Dadaism Tekkis 1916 Zürichis Koondas väga rahvusvahelise seltskonna Eestvedaja oli Tristan Tzara Eesmärk oli luua täiesti mõttetut kunsti Termin tuleb imiku lalinast, millel pole semantilist tähendust „Ma vihkan tervet mõistust. [- - -] Ei maksa otsida sõnade „dada“ ja „dadaism“ mõtet. Vene ja rumeenia keeles märgib see kahekordset jaatust. Võib olla on see hoopis imikute kunst, väljendades nende mõttetut lalisemist.“ (T. Tzara) Tunnused • mängulisus, mõnitamine ja pilkamine • agressiivne suhtlemine publikuga • provokatsioonid • luule visuaalse külje tähtsustamine • kõlaefektidele rajatud luuletused • automaatkirjutamise rakendamine • dogmade, loogilise mõtlemise eitamine Võttestik Glossolaalia (juhuslike silpide ühendamine) Kollaaž (eri tekstide ühendamine) Ühendati loogilise seoseta häälikuid, sõnu ja lauseid. Sisulisele tä...
Arengupsühholoogia lisa J.Piaget arenguastmed: 20.saj mõjuvõimsaim arenguteooria. Organismi kohanemine ümritseva keskkonnaga tähendab, et valitseb tasakaal vahetusprotsessides (toit, hingamine jne). Tasakaalu saavutamiseks muudab organism väliskeskkonnast saadud ained elutalitluseks vajalikeks osadeks, olles samal ajal paindlik ja muutes oma seisundit (kuju, värv, temperatuur vms)- ainevahetus. Piaget´ järgi on psüühiliste psrotsesside ülesanne samuti aidata saavutada organismi ja ümbritseva keskonna tasakaalu- informatsioonivahetus. Inimese vaimset arengut kirjeldatakse kahe protsessi- assimilatsiooni ja akommodatsiooni kaudu. Sarnastumise ehk assimilatsiooni korral muudab inimene väliskeskkonnast saabuvat informatsiooni nii, et see sobiks tema olemasolevasse tunnetusstruktuuri (ld assimilatio ´sarnastumine´). Assimilatsiooniga on tegemist mängus- keskkond muudetakse enda huvide järgi, mänguasjad on suvalised esemed (nt klots as...
GOOTI KUNST (ka: gooti stiil, gootika) Üldiseloomustus Gooti stiil on keskaja teine kunstistiil, keskaja kunsti tipp. Valitses 12.-16. sajandil. Tekkis ja kõige stiilipuhtamal kujul esines Prantsusmaal. Ajalooline taust: Gooti stiil on seotud linnade ja uue seisuse linnakodanike (käsitöölised, kaupmehed) tekkega. Gooti stiilile avaldas mõju inimeste liikuvam eluviis, sidemed teiste piirkondadega ja selle tagajärjel suurenenud püüd toreduse poole. Oluliselt mõjutasid ka ristisõjad (11.-13. sajand). Tähtsaim kunstitellija oli endiselt katoliku kirik. Võib eristada etapid: 1) varagootika 12.saj. 13. saj. keskpaik 2) õitseaeg 13. saj. kp.-14. saj. kp. 3) hilisgootika 14. saj. kp.-16. saj. I Arhitektuur Endiselt on tähtsaim kirikuehitus ehk sakraalarhitektuur. On toimunud rida muutusi võrreldes romaani stiiliga, mis võimaldavad teha gooti kirikut...
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR-14 Marion Undusk HARILIK KADAKAS Referaat Uuemõisa 2014 BOTAANILISED TUNNUSED Enamasti kasvab harilik kadakas põõsakujulisena, harvem puukujulisena. Puu kõrgus on tavaliselt kuni 10, harva kuni 15 m. Registreeritud maksimaalne kõrgus on 18,5 m. Harilik kadakas võib registreeritud andmetel elada kuni 860-aastaseks. Võra kuju varieerub üsna suures ulatuses ning võib olla sammasjas, munakujuline, maadjas või hargnevate okstega. Tüvi on tihti mitmeharuline ja mõnikord keerdu kasvanud. Noorte puude koor on kitsaste laastudena kestendav, vanematel puudel madalate vagudega ja pehmete kiududega. Noored võrsed on punakaspruunid ja kolmetahulised, vanemad pruunikad. Okkad on terava tipuga, lineaalsüstja kujuga, 1–2 cm pikkused, kolmekaupa männases, pealt sinakashallid ja ühe õhulõheribaga, püsivad võrsetel keskmiselt kuni 4 aastat. Õied moodustuvad sügisel. I...
Räpina Aianduskool Mustika istanduse rajamine Räpina 2009 Sisukord Mustikas- Vaccinium Mustika iseloomustus Harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) on 15-40 cm kõrgune tõusvate või püstiste ja tugevasti harunenud roheliste teravakandiliste võrsetega heitlehine kääbuspõõsas. Lehed on puhasrohelised, munajad, veidi nahkjad ja peensaagja servaga. Õied rohekasvalged, roosaka varjundiga, urnjad, asetsevad üksikult lühikese kõverdunud rao otsas lehtede kaenlas. Õitseb mais-juunis. Marjaaeg juulis-augustis. Kasvab niiskemates metsades, metsa- ja rabaservadel. Tavaline kogu Eestis. Mustikas on kõrge väärtusega marjataim. Tema tumesinised marjad on meeldiva magusa maitsega. Sisaldavad suhkruid (5-7%), pektiinaineid, orgaanilisi happeid (õun- ja sidrunhapet 1%), parkaineid (7%) pürokatehhiinide rühmast. Küllaldaselt on ka väärtuslikke vitamiine: C- vitamiini, karotiini, PP-vitamiini, B2- ja...
Sirel (Syringa L.) Kertu Elfenbein Luua Metsanduskool 16PKM1 2017 · Sirel (Syringa L.) on puude perekond õlipuuliste sugukonnast. · Perekonda kuulub 2025 liiki, mille looduslikuks levila ulatub Euroopast Ida-Aasiani. · Perekonda kuuluvad heitlehised põõsad ja väikesed puud, mille kõrgus võib olla 210 meetrit. · Suurus: 5-8 m, tüve läbimõõt kuni 20 cm Võra: kõrge püstine põõsas või madal puu. Koor, koor hallikaspruun, rõmeline. Noored võrsed rohekashallid või võrsed: hallikaspruunid. Võrse lõpeb kahe külgpungaga. Lehed: vastakud terveservalised lihtlehed, munajad, südaja alusega, teritunud tipuga, kuni 12 cm pikad, varisevad tavaliselt rohelistena. Õied ja õitseb mais-juunis. Õied moodustuvad eelmise aasta võrsetel, viljad: koondunud tihedatesse kuni 20 cm pikkustesse püramiidja...
Perekond kuusk (Picea) Võrse vaoline ja piklikkühmuline, lennutiib on lusikas. 1) Picea abies harilik kuusk *Võrse paljas või karvane, pikivaoline, kühmuline. *Okas neljatahuline, roheline. terav. Varjus okkad lamedamad. *Pung vaiguta. *Käbi kattesoomused puuduvad. Seemnesoomus (3tüüpi) rombjas, ots saagiline. 2) Picea glauca kanada kuusk *Võrse paljas, helepruun. *Okas poolviltune, tipp suunatud punga poole, hallikasroheline, neljatahuline, rombjas. Okast hõõrudes eritub tugev lõhn(ebameeldiv). *Pung vaiguta, ümardunud tipuga, soomused asetunud katusekivitaoliselt. *Käbi helepruun/beezikas, seemnesoomus kumera servaga. 3) Picea mariana must kuusk *Võrse tihedalt karvane. *Okas lühike, pehme, tömbi otsaga. *Pung munajas. Pungasoomus pungast pikem. *Käbi väike, tumepruun/hallikas, raskesti avanev. Seemnesoomus jäik. 4) Picea omorika serbia kuusk *Võrse karvane. *Okas lame, kahevärviline, pealt tumeroheline, al...
RAKUTEOORIA, RAKKUDE UURIMINE, MIKROSKOOPIA Rakuteooria alused Rakk on väikseim ehitusüksus, millel on elu tunnused Rakuteooria tähtsündmused Matthias Schneider ja Theodor Schwann kirjeldasid 1839 esmakordselt rakke, kui elu ehitusüksusi ning kõige väiksemaid struktuure milles esineb elu van Leekwenhork – valmistas 17. saj II poolel mikroskoope ja uuris ainurakseid. Arvatavasti esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid K. E. von Baer – avastas imetaja munaraku ja järeldas, et sellest saab alguse loomorganismi areng Schneider – uuris taimeliikide kudede ahitust, jõudis järeldusele et taimed koosnevad rakkudest Robert Hook – nimetas raku (cell) Anton von Leuwenhoek – kirjeldas esmakordselt ainurakset Rudolf Virchow avaldas 1855 olulised postulaadid rakud saavad tekkida ainult olemasolevatest rakkudest jagunemise teel kõik organismid koosnevad rakkudest rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas Louis Pasteour...
Marjapõõsaste kahjurid ja haigused Sõstra pahklest –Cecidophyopsis ribis Emased talvituvad sõstra pungades. Kahjustab eelkõige musta sõstart (kuni 2000 isendit. Lestad hakkavad munema üle 5 °C juures. Õitsemise ajal hakkavad lestad rändama noortesse pungadesse (2 kuud). Kanduvad edasi tuule, vihma, lehetäidega. Tugevamini kahjustatud pungad kuivavad ja varisevad. Lehed deformeeruvad ja jäävad välja arenemata, kuna toitained on ära kasutatud. Pungad, milles on hulgaliselt pahklesti, on juba sügisel ümarad ning paisunud. Koduaias kahjustatud pungade kogumine ja hävitamine. Tõrje: Praktiliselt võimatu tõrjuda ning kahjustatud taime ravida ei saa. Ennetav tõrje, terve istutusmaterjal, sortide mitmekesisus, harvenduslõikus. Kõige vastuvõtlikum on Öjebyn, vastupidav aga Pamjat Vavilova. Soovitatakse sibul...
Viinapuu Viinapuu on üks vanemaid ja levinumaid kultuurtaimi maailmas. Viinapuu on soojema parasvöötme taim. Ta talub talvel vähest külma, kuid vajab sooja suve. Parim temperatuur kasvuajal on 20 kraadi. Enamik maailma viinamarjatoodangust kulub veini valmistamiseks, kuid neid kasutatakse ka lauapuuviljana ning toodetakse ka mahla, valmistatakse rosinaid. Eestis on viinamarju kasvatatud sajandeid. Algul kasvatati viinapuid mõisate triiphoonetes. 1887.aastast pärineb kirjalik teade väljaspool kasvuhoonet valmivatest viinamarjadest Viljandis. 20.sajandi teisel poolel hakkas viinamarjakasvatus Eesti koduaedades jõudsalt levima. Välistingimustega kergesti kohaneva taimena laieneb viinapuu kasvupiirkond jõudsasti. Euroopa viinapuu ristamisel teiste viinapuuliikidega on saadud sorte, mis lepivad jahedama suvega ja taluvad talvel üsna tõsist pakast. Liikidevahelisi sorte saab kasvatada meist põhj...
Bioloogia KT: raku ehitus ja talitlus 1. Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia – rakuteadus, selle arengu eelduseks oli mikroskoobi areng. Esimene mikroskoobilaadne vahend – vennad Jannsenid (1590). Mikroskoobi mõiste võttis kasutusele Faber (1625), raku mõiste Hook (1665), Leeuwenhock sai 300-400x suurenduse rakkude uurimiseks, kirjeldas esmakordselt bakterit, avastas inimese vererakud, andis protistide esmakirjalduse, avastas spermatosoidi, Brown tähtsustas tuuma kui raku elu juhti, von Baer avastas munaraku. Rakuteooria rajajad olid Schleiden (uuris taimerakku) ja Scwann (uuris loomarakku), hiljem lisas 4. postulaadi Wirchow. Rakuteooria: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk tekib olemasoleva raku jagunemise tulemusena. 3. Organismide kasv ja areng põhineb rakkude jagunemisel. 4. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel seotud (kooskõlas). Loomorganismide ehituses on 4 peamist koetüüpi: Epiteelkude – katab ja...
Luuleanalüüs -Kevad Marie Underi ja Henrik Visnapuu luules. Kevadest ei saa loodusluules üle ega ümber, samuti kui ühel luuletajal näib võimatu ignoreerida täielikult loodust kui kõik alust, algust ja tuge. Nii Henrik Visnapuule kui Marie Underile on kevad looduse ja ka inimeste taasärkamise ja alustumise aeg, vaid teema käsitlus on veidi erinev. Underi jaoks on talv suur uinumise ja kevadeootuse aeg, periood, "kus kurb ja pime ootamas mu tuba." Ta elab kevade ootusest teise kevade ootuseni: "Mu kevad algab pääle jõulu juba!/Nüüd külvab oma esimese idu / ja viinakuuni kestab siis see pidu - / nii kaua maitseda mul antud luba!" Elujaatavalt kiidab ta taevani kevade, imetleb suve ja talvel jääb puutumata selle hallusest, peites end unistustes. "Vist elus kaunimat ei olegi kui - ootus, / sest suveks valmistuma juba algan / ja talve tulisemalt maha salgan." Underi varakevad on rohkete kujundite tõttu isegi unenäoline. Ta näib hõiskavat ko...
SIREL Dendroloogia referaat SISUKORD: 1. SISUKORD................................................................................2 2. SIRELI LEVIK............................................................................3 3. SIRELI KLASSIFIKATSIOON.........................................................3 4. SIRELI PEREKONNA ALAMPEREKONNAD.....................................4 5. LEHT........................................................................................5 6. PUNGAD....................................................................................5 7. OKSAD......................................................................................5 8. ÕIED.........................................................................................5 9. VILJAD .....................................................................................5 10. ERINEVAD SIRELISORDID...........
Taimemorfoloogia alused Elutu: Objektid kaotavad väliskeskkonna mõjul oma iseloomulikud omadused: (1) raud oksüdeerub, (2) kivid purunevad kruusaks, (3) kruus hõõrutakse liivaks Anorgaanilised objektid tuleb isoleerida väliskeskkonnast Elus: Bakterid, protistid, seened, taimed, loomad Objektid vajavad pidevat kontakti keskkonnaga: saavad õhku, vett, toitaineid ja eritavad jääke Elusaid organisme iseloomustab: ainevahetus a) Assimilatsioon - süntees b) Dissimilatsioon - lagundamine Taimede osad: Ehitus: rakukest, plastiidid, vakuoolid Ainevahetus: autotroofsed Varuaine: tärklis Keha pindala: suur välispind Kasv: piiramatu Närvisüsteem: puudub Hormonaalsed organid: puudub Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel o...
Dendroloogia Okaspuude vastamine Paljasseemnetaimed - Gymnospermae Pinaceae - männilised · esimese aasta pikkvõrse (pungast, viimane aasta) · kõigil kuuskedel kühmuline vars · okkad lamedad, ühe või kahetahuline · kõikidel kuuskedel tuleb okas lahti koos näsaga, kui võrse on kuivanud, murdub okas ära · võrse tipus on alati pungad (kuuskedel pole vaigused, nulgudel on pungad vaigused) · mida rohkem õhulõhesid, seda heledam okas Picea abies - harilik kuusk · võrse piklik, kühmuline, roostepruun ja karvane · võrse tipus on alati pungad (pole vaigused) · okkad kahel poole kammitult, valguse käes olevad okkad püstisemad · okkad 4-tahulised, õhulõhesid vähe · okkad rohelised · kuuse käbide soomused võivad olla erinevad, kuid tavaliselt rombjad · võivad olla ka ümarad või väljavenitatud tipuosaga (terav) · võivad olla ka osaliselt v...
TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Taime ja looma füsioloogilised erinevused. · Taimed on autotriifid, loomad heterotroofid · Taimed on võimelised sünteesima pea kõiki aminohappeid (prototroofsus) · Taimed on erinevalt loomadest liikumatud · Taimedel on tselluloosne rakukest · Puuduvad närvisüsteem ja hormonaalne regulatsioon · Mitmeaastased taimed kasvavad kogu elu 2. Taimefüsioloogia ajalugu. Taimefüsioloogia alguseks peetakse 1629 van Helmonti katseid. Esimeseks taimefüsioloogiliseks tööks peetakse 17saj loodusteadlaste-eksperimentaatorite töid. Al. 1860 on TH bioloogia lahutamatu osa. 1780 tõestas Lavoisier et rakk on nii looma kui taime põhiosa. 20saj avastati palju olulist taimede kohta Calvini tsükkel, DNA I RAKK 1. Taimeraku keemiline koostis. Süsivesikud, aminohapped ja valgud, lipiidid (rasvad, vahad, t...
HARILIK PÕÕSASMARAN Lääne-Euroopa, Skandinaavia, Uraalist Kaug-Idani, Põhja-Ameerika Päritolu 0,5-1,5 m Kõrgus püstine rohkesti hargnev ümara võraga põõsas Kasvukuju siidkarvased punakaspruunid, väga peened Võrsed külgpungad munajad kuni piklikmunajad. 0,4-0,6 cm pikad, karvased Pungad vahelduvad paaritusulgjad liitlehed. Hallikasrohelised, enamasti 5 lehekesega. Lehekesed süstjad, terveservalised, Lehed tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad Õied õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates Viljad õitseb juunist augusti lõpuni Õitsemisaeg Kasvukoht: valgusenõudlik valgus kuivem niiskus viljakas muld ilupõõsana, väga levinud haljastuses Kasutamine ...
Selle pede eksami vastused: AINEVAHETUS EHK METABOLISM Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas väliskeskkonnast või sünteesivad ise. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: · Assimilatsioon sünteesiprotsessid (vaja energiat, ainet, ensüüme). Raku tasemel anabolism. · Dissimilatsioon lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism. Taime ja looma erinevused Taimed Loomad raku ehitus: rakukest puudub plastiidid puuduvad vakuoolid puuduvad ainevahetus: autotroofsed heterotroofsed varuaine: tärklis rasvad keha p...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
