Tartu Kutsehariduskeskus Iseseisev töö Jaan Punga maalinäitus ,,Eestartutaga" Koostaja: Õpetaja: 2008/2009 õ.a. Sisukord .........................................................................................................................2 1. Kujutamisobjektid ja maalitehnika .......................................................................................3 2. Jaan Punga maalitud linnavaade...........................................................................................4 3. Näituse ,,Eestartutaga" maalid.............................................................................................5 4. Muljed näitusest......................................................................................................................6 4. Kasutatud kirjandus..........
VETIKAD · Vetikad fotosünteesivad. · Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. · Vetikarakkudes on kloroplastid, milles on pigmente. · Paljud on mikroskoopilised, neist väikseimad üherakulised. · Paljunevad eostega, suguliselt ja harvem vegetatiivselt. · Vetikad moodustavad taimse hõljumi või on kinnitunud veekogu põhja, kividele, veeloomadele. · Võivad kasvada mullas, puutüvedes, kaljudel jm. · Neile annab värvuse klorofüll. Üherakulised ja koloniaalsed rohevetikad · Enamik üherakulisi ja koloonialisi rohevetikaid elab veekogudes (põhiliselt magevetes), kuid neid kasvab ka mullas, samblas, lumel, puukoortes jne. Ikka seal kus on piisavalt valgust. Koppvetikas · Elab väikestes veekogudes (isegi lompides). · Ta munakujulise keha eesmises peenemas osas on kaks viburit. · Viburite kinnitumiskohtade ...
Demokraatia laienemine peale I maailmasõda: *Lagunesid suured monarhiad- impeerimud(Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi) *Uute riikide hulgas oli rohkem vabariike , kui monarhiaid, paljudes riikides, kehtestati demokraatlik riigikord. *Laienes sisemine demokraatia- üldine valimis õigus naistele. Demokraatilikud ideoloogiad- A.Demokraatlikud: Parempoolsed: Liberaalid-vabadused, vaba turumajandus, Konservatiivid- (asusisd toetama vaba turu reforme) pereesksus. Vasakpoolsed: Sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid- (tööerakond) sotsiaalsed õigust, suuremat riigi abi. B.Mittedemokraatlikud: Vasakpoolsed: kommunistid- klassivõitlus, tööklassi diktatuur. Parempoolsed:natsionaalsotsialistid ja fasistid- Rahva ühtlus, tugev võim mõju kasvas peale I maailmasõda. Sõja järgne kriis eriti Saksamaal. Suurbritannia- Probleemid majanduses:* ei olnud maailma esimene ja juh...
Pal- tänava poisid. Raamat „ Pal- tänava poisid“ jutustas kahe poistekamba tegemistest. Pal- tänava poisite pealikuks oli Janos Boka. Poisid olid loonud oma Kitiühingu ja nad kantsid puna-rohelisi mütse. Nende kogunemispaigaks oli tühi suur krunt.Krundi kõrval oli aurusaeveski. Krunt oli täis puuriitu ja see oli tõeline labürint. Teine poiste kamp tegutses botaanikaaias saarel. Nende pealikuks oli Feri Ats. Botaanikaaiapoisid kandsid kõik punaseid spordisärke. Kuna botaanikaaias ei saanud palli mängida, siis kuulutasid botaanikaaia poisid Pal-tänava poistele sõja. Võitjad pidid krundi endale saama. Pal-tänava poistel oli hea sõjaplaan ja nemad võitsid. Peale sõda said poisid teada, et krundile hakatakse uusi maju ehitama. Ka botaanikaaia poistel ei läinud hästi. Nad tegid saarel suurt kisa,nii et aiavaht tuli saarele ja viskas nad aiast välja. Pärast seda saar suleti. Raamatu üheks peategelaseks oli Ernö ...
Kuutõbine kaldal vahuline paist? Kuu nüüd kõike vahastand: Otsin oma kirel' ust. kuldab riismeid, vana kolu, Maha kõik, mis lõtv ja lame! räpast, sapist meeleolu, Tiibadest saand takust hame, kõik mu mured lahastand. kuigi homme kannatame, Päeval ramb ma, jõuetu, täna lennata on lust! majatu ja õuetu. Uuria naine! Uuria naine! Nüüd ma lendan, üle linna Sa mu pääs ja sa mu paine. otse õnne tõstan rinna; Nagu need kaks kiivast kassi asjata ma ahastand. löönd üksteise üle sassi, nõnda võtan võimust sust. Päeval nätskeis soontes veri pole tuli, pole vesi, Kõrgemalle! Värsket tuult! podiseb vaid tasakesi. Nagu orav-karuslind: Nüüd kõik tuuled mulle päri! seedrisüle viigipuult! Jätsin koitand sängirahked, Lasen tulist hundisörki, majalised kurilahked,...
Bioloogia KT 06.09 Vetikad: Tähtsus looduses: Veekogude aineringe Esimene lüli toiduahelas Varustavad hapnikuga (90% toodavad vetikad) Pakuvad veeloomadele kaitset ja varju Liiksus: Rohevetikad (juusvetikas) Puna-ja pruunvetikad (harilik põisadru- pruun, agarik- puna) Sinivetikad Tunnused mis teevad edukamaks, kuidas tunnus edukusele kaasa aitab: Fotosünteesimine- valmistab ise toidu Samblad: Tähtsus looduses: Hoiavad mulda liigniiskeks muutumast ja põua ajal takistavad kuivamist Aitavad hoida atmosfääri hapniku taset Säilitavad vett ja vähendavad veetaseme kõikumist Murendavad pinnast ja valmistavad ette sobivat kasvupinda teistele Turvast kasutatakse kütteks ja taimekasvatuses, allapanuks loomadele ning on tähtis keemiatööstuse tooraine. Neil on bakterivastased omadused Liiksus: Helvik Harilik karusammal ehk käolina Turbasamblad Tunnused mis teevad edukamaks, kui...
Loodusvöönd Kliimavöönd Paiknemine Mullastik Taimestik Loomastik Inimtegevus Keskkonnaprob. Jäävöönd Polaarne Pooluste Puudub Seened, Jääkaru, Polaar jaamad, Liustike sulamine, (Jää - ja ümber (igi-jää ja vetikad, pingviin, maavarade osooniaugud, Külmakõrbed) lumi) samblikud, hülged, kaevandamine, reostus bakterid veelinnud, küttimine vaalad, morsk Tundrad Lähis Põhja igikelts Samblad, Lumekakk, Põhjapõtrade Reostus, heitgaasid arktiline poolusel madalad lumepüü, kasvatus, ja...
Kuressaare Gümnaasium LUULEKAVA SÜGISEST SÜGISESSE MARIE UNDERI JA HENRIK VISNAPUU LOOMINGU PÕHJAL Mart Kolk 11c Kuressaare 2009 Sügisest sügisesse Nüüd laskub laialt minu aia üle must vihmapuistav sügispilve sülem ja tuuleteed käind risti läbi puu ning okstes huiganud ulguv tormisuu.(Under 1904:28) Päev päevalt sügavamaks muutub puna, kui ohvritules põleb värihaab. Tuul hingab kolletust. Nii otsa saab, mis rõõmsalt rohetas ja õitses tuna.(Visnapuu 1950:467) Õitsev suvisügise puna kadunud laste palgetelt. Tõuseb hale tuulenutt lagendikelt valgetelt. Vares mustatiivuline longus aiaväraval. Pirnipuu ja marjapõõsad kängus härmatise all.(Under 1904:30) Talv tõstab käiseid, küljeaset tuulab ja uhutades puhub külmand pihku. Tuul raskelt rabab räi...
Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim- peenem pindmised murenenud kivim Murenemiskoorik- maismaa pinnakiht, kus murenemine toimub. Sõltub kivimite mineraalsest koostisest, mullavee omadustest, murenemise ajast. Korrosioon- kivimipindade uuristumine ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus. Leostumine- lahustunud soolade ärakandumine lahustumise kohast Mulla tekketegurid- Passiivsed: · Lähtekivim Aktiivsed · Reljeef · Kliima · Aeg · Organismid · Inimtegevus Huumushorisont- toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Horisont on kobe, sest mulla peened mineraalosad seotaks...
MIKROORGANISMI D Kätlin-Karolin Kruusvee TO14-PE 1 Sissejuhatus Bakterid Hallitusseened Pärmseened Algloomad Vetikad Bakterid 2 Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Enamike bakterite keskmiseks suuruseks on mõni mikromeeter , erandlikult kuni 100 μm = 0,1 mm. Keskmise bakteriraku ruumala on 1 kuupmikromeeter (ühte kuupmillimeetrisse mahub miljard bakterit). Baktereid on värvusetuid, siniseid või punakaid, erineva kujuga (nt: kerabakterid ehk kokid; pulkbakterid ehk batsillid; spiraalsed bakterid ehk spirillid jne.), esinevad üksikult või ahelatena. Kuigi bakterirakud on keerukama ehitusega kui viirused, on nad siiski väga lihtsad. Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe rakukest, mistõttu toit saab rakku siseneda ainult lahustunud kujul. Rakukesta ehitu...
Ahja jõgi Aiki Sats 9.Klass Emajõe suurim parempoolne lisajõgi Pikkus 103,4 km ja langus 87 m Algab Erastvere järvest Üks maalilisemaid jõgesid Taimestik Leitud 34 liiki soontaimi, samblaid ja vetikaid Nt. vegetatiivne jõgitakjas, vesi- sammal ja puna- vetikas Pildil vegetatiivne jõgitakjas Kalastik Eesti üks kala- rohkemaid ja liigi- rikkamaid jõgesid Püütud on järgmisi kalu: jõeforell, vikerforell, haug, roosärg, ahven ja palju teisi Pildil on roosärg
Romeo hoomas Juliat riigikaitse bivakis. Julia andis automaadile valu. Ta lasi lamaasendis püstolkuulipildujaga märki. Romeo vähendas Julia jalavaeva ja tõi ära sõelapõhjaks lastud märklaua. Julia muhatas talle ja nimetas teda oma järgmiseks märklauaks. Romeol tõusis puna palgele ja kukutas granaadi. Julia oli ainuke kellel põlved nõrgaks ei läinud. Ta jooksis nagu oja granaadi juurde ja viskas granaadi kuivkäimlasse. Plahvatus oli meeldesööbiv.Õnn naeratas, et keegi viga ei saanud.
Haavapuravik Leccinum aurantiacum Tundemärgid. · Kübarnahk on oranzikas - kuni tellispunane. · Viltjas. · Torukesed juba noorel seenel kollakasvalged · Jalg on tal pikk, soomused on tal nooremana valged aga kui ta vanemaks saab siis need muutuvad pruunikaks · Seeneliha on tal valge, väga tihe ja lõikekohalt kergel punakas. · Seeneraamatus ,,Parimad Söögiseened" on talle antud - ** see tähendab hea söögiseen. · Viljakeha värvub katsumisel ja lõikel aeglaselt hallikaslillaks kuni mustjaspruuniks. · üle serva ulatuv kübaranahk, kuni 30 cm. · Eospulber oliivpruun. · Leidub leht- ja segametsades, ainult haabade all, väga sageli, kohati hulgi. · Paljud uurijad samastavad ta punapuravikuga. · Sarnased liigid: pargi-, pomerants-, puna- ja palupuravik Richard Kõiv
E-vitamiin E-vitamiin E-vitamiin ehk Vitamiin E ehk tokoferoolid on E-vitamiinilaadset toimet avaldavate ainete koondnimetus E-vitamiinil on vähkkasvajatevastane toime On igapäevaselt vajalik Täielik puudumine organismist võib kahjulik ja ohtlik olla Milleks E-vitamiini vaja on? Kapillaaride seinte tugevamaks muutmiseks Lümfotsüütide, puna- ja valgeliblede kaitseks Kuna mängib olulist osa lihaste rakulises hingamises Veretrombide ärahoidmiseks Soodustamaks toitainete transporti rakkudeni Vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks Glükogeeni ladestumise soodustamiseks maksas Järglaste saamiseks E-vitamiini allikad Päevalilleseemneõli Rapsiõli Maapähkel Mandliõli India pähkel Oliiviõli Lõhe Päevalilleseemned Spargelkapsas Mandel Kiivi Kreeka pähkel Porgand Sarapuupähkel ...
Stefan Batory ja Tartu Rauno Lemberg Elulugu Stefan Batory oli Transilvaania vürst. Sõdis Osmanitega ja oli vangis. Sai kuulsaks diplomaadina. Transilvaania aadlikud määrasid ta vojevoodiks. 22.04.1567 valiti Poola kuningaks. Liivimaa sõda 1575 ühines Poola Rootsiga sõjas Moskva tsaaririigi vastu. 1577 vallutas Ivan IV kogu Vana-Liivimaa ala. 1578 Rzeczpospolita ja Rootsi väed võitsid Vene vägesi. 1579/80 vallutasid Stefan Batory väed Polotski, Velikije Luki, Velitži ja Neveli. 1582 Sõlmiti rahu Venemaaga, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Stefan Batoryle. Seos Tartuga Kinkis Tartule aastal 1583 arvukalt privileege ja õiguse kasutada linna värvidena puna-valget. Tema asutatud Jesuiitide kolleegium pani aluse tulevase Ülikoolilinna kuulsusele. Pildid https://et.wikipedia.org/wiki/Stefan_Batory#/media/File:Jan_Matejko-Batory_pod_Pskowem.jpg Kasutatud allikad http://www.vanderkrogt.net/statues/object.php?webpage=ST&record=e e061...
1 De Stijl’i maailmaparandamise püüdlused 20.sajandi algus oli muutuste ajastu algus. Uued tootmisvõimalused panid ka loomeinimesed teises suunas mõtlema. Kujunes välja masinaesteetika ning loobuti vanadest stiilidest – püüti kujundada uut nägemust maailmast. Oma jälje jättis sellesse ka Esimene maailmasõda, mille vastu paljud kunstnikerühmitused püüdsid just oma ideedega sõdida. Üheks värvikamaks sajandi alguse kunstnike rühmituseks võib pidada De Stijl’i. Essees üritan selgusele jõuda, kas ja kui palju De Stijl mõjutas oma ideedega 20.sajandi alguse kunsti ja disaini valdkonda. De Stijl’i liikumise algatajaks Leidenis oli maalija, kunstnik ja arhitekt Theo van Doesurg (1883-1931). Järgnevail aastail kogunes väljaande ümber suurem avangardsete vaadetega loovisikute seltskond. Neist kõige äärmuslikum ja ...
Hawaii Mis koht see üldse on? Hawaii saarestik Hawaii Maui O’ahu Kauai Niihau Molokai Lanai Kahoolawe Hawaii saar Pindala 10 400 ruutkilomeetrit Inimesi 185 100 Kasvatatakse kohvi Noorim kuid suurim saarestikus Tekkis 5 kilpvulkaani liitumisel Kilauea on tegevusel Vihmamets Wao Kele ‘O Puna Maui 1883 ruutkilomeetrit 144 444 elanikku Kõrgeim tipp Haleakala vulkaan (3055 m) Tegeletakse põllumajanduse ja turismiga O’ahu 1557 ruutkilomeetrit Hawaii saarestiku pealinn Honolulu 976 372 elanikku Laevastikubaas Pearl Harbor Kailua, Waipahu, Pearl City, Kane’ohe James Cook suri seal 2 nädala pärast eurooplased HMS Resolutionist. Turistimagnet Võeti üles seiklussari „Teadmata kadunud“ Laterna festival Igal aastal 25. mai Floating Lantern Festival Osaleb 40 000 inimest Festivali point on austada ja armastada inimesi, kes on elanud enne meid. O’ahu lõunakaldal Küsimused. Mis on Hawaii saarestiku pealinn? ...
Põllumajandus & Kalandus Põllumajandus Hispaania Peruu Põllumajanduse Küllaltki väike, kuna see on Ei ole suur, see on ainult roll majanduses ainult 3,3% riigi SKTs. umbes 6,2% riigi SKTs. Asukohast Hispaania põhjaosas on Pinnamood on idas mägine, tulenevad tegurid parasvöötmekliima, ning teisel läänes tasane. Asub pool lähistroopiline troopikavöötmes. Kliima on kliimavööde. Mägine niiske ja soe. Head pinnamood. Kuiv kliima. loodustingimused Loodustingimused on head põllumajandusele. põllumajanduse arengule. Mullad Metsapruunmullad ja leet- Peruus on mägi-kõrbemullad pruunmullad Hispaania (ebaviljakad) ja vihmametsa põh...
TV torni Tallinnan TV-torni eli Teletorn sijaitsee Kasvitieteellisen Puutarhan välittömässä läheisyydessä, noin 9 kilometrin päässä Tallinnan keskustasta. Televisiotorni oli usean vuoden ajan suljettuna, mutta avattiin uudelleen yleisölle mittavan remontin jälkeen vuonna 2012. Onkin pakko todeta, että remontin jälkeen paikasta on tullut kerrassaan upea turistinähtävyys, jossa jokaisen Tallinnan matkaajan kannattaa käydä ainakin kerran. Ei TV- tornissa välttämättä joka reissulla tarvitse rampata, mutta jos haluatte nähdä Tallinnan hieman uudesta perspektiivistä ja tutustua koko Pohjois-Euroopan korkeimpaan rakennukseen, niin siinä tapauksessa hopi hopi Teletorniin. Torni rakennettiin alunperin vuoden 1980 Moskovan kesäolympialaisia varten, joiden purjehduskilpailut kisattiin Tallinnassa. Neuvostoliiton aikana televisiotorni toimi myös vapaa-ajanviettopaikkana, jossa järjestettiin erila...
Tundravööndi mullad Maapind sügavalt läbikülmunud, tekkinud igikelts. Mullaprotsessid toimuvad ainult ülessulavas osas. Kuna bioloogilised ja keemilised protsessid sõltuvad temperatuurist ja hapnikust mullaõhus, siis mullateke on väga aeglane. Toimuvad gleistumine ja turvastumine. Okasmetsade mullad Läbiuhteline veereziim. Keerulise ehitusega mullad. Vähenõudlikud okaspuud tulevad toime väikese toitainete hulgaga. Mullapinnal on mitmekihiline kõduhorisont. Okasmetsavööndile kõige iseloomulikumad on leedemullad Huumushorisont puudub ja metsakõdule järgnevad kohe leet- Ja sisseuhtehorisont. Rohtlate mullad Kontinentaalses kliimas tekivad paksu huumushorisondiga mustmullad. Rohttaimede lehevaris ja taimejuurestik tekitavad rohukamara, mis on soodne keskkond taimedest toituvale mullaelustikule. Surnud org. Aine laguneb kiiresti, kui niiskust jätkub. Huumuse kogunemine kamardumine. Mustmullad kõrge poorsus, paks huumuskiht, hea sõme...
Haruldased loomad IMETAJAD Simpans · Kasvavad kuni 95 cm pikkuseks. · Võivad kaaluda ligi 80kg. · Inimestele väga lähedased. · On laialt levinud üle kogu ekvatoriaalsete metsade ala. Põhjavombat · Kaaluvad kuni 40kg. · Neil on lühikesed jalad, suured küünised. · Kasvavad ligi 1m pikkuseks · Elavad Queenslandi keskosas mis on kuulutatud kaitsealaks KAHEPAIKSED Tomatkonn · Isased on 6-7cm pikad, emased kuni 9cm. · Tomatkonnad elavad Madagaskari rannikulähedustes ürgmetsades. Puna-kärnkonn · Avastati Costa Ricas 1961. aastal. · Neid esineb troopika mägismetsades. · Neist on väga vähe teada. SELGROOTUD Pleurobema clava · Ta karp võib olla 58- 80 mm pikkune, 39- 50 mm kõrgune ja 33- 37 mm paksune. · Elukoht Ameerika Ühendriigid, valdavalt Ohio ja Tennessee jõgde vesikond. · Neid on kasutatud pärlmusternööpide val...
Istandused Puuvilja- ja marjaaed Taimed Puuviljaaed: · Õunapuud · Pirnipuud · Ploomipuud · kirsipuud Taimed Marjaaed: · Maasikataimed · Vaarikataimed · Karusmarja põõsad · Mustsõstra põõsad · Punasesõstra põõsad Putukad Puuvljaaed: · Õunamähkuri valmik, · Õunamühkur, · Mesilane, · Kimalane, · Lehetäid, · Lepatriinu, Putukad Marjaaed: · Vaarikamardikas, · Mesilane, · Nälkjas(tigu) Linnud · Varblane · Rasvatihane · Hallrästas · Laulurästas · Kuldnokk Loomad · Mutt · Mügri · Hiir · Siil · Vihmauss Antud kooslus tekib järgmistes tingimustes: · Mereline kliima · Soe ja niiske õhk (20-30 kraadi) · Sademete hulk u. 1000-2000 mm aastas · Palju valgust · Keskmine happelisus (3-4 pH) · Soolsus 30-40 promilli · Troopilised, ekvatoriaalsed või läh...
1. Loobuti nähtava ümbruse jäljendamisest (alates juba postimpist oli looduse otsene kujutamine tahaplaanile jäänud) 2. Abstraktsionismi rajaja: VASSILI KANDINSKY (Valge joon). Toetus postimpile, Matisse'i ja Picasso loomingule. Tema looming viib arengu lõpule. Värvid ei kujuta midagi. 3. Oli venelane, 1910 maalis esimese abstraktse akvarelli elas saksamaal Münchenis. 4. Mõttekaaslased (rühmitus Sinine Ratsanik): PAUL KLEE (Senecio, Maagiline kanaarilind), AUGUST MACKE (Tüdrukud puude all) ja FRANZ MARC (võitlevad vormid, Tirool, Sinised Hobused). 5. Rõhutasid puhaste, kujutamise koormast vabastatud värvide väljenduslikku jõudu. 6. Värvilaikude paigutust ei paista valitsevat mingi mõistuspärane süsteem, vaid tundeküllus. Pandi alus eksperssiivsele abstraktsionismile. Prantsusmaal arenes kubismist uus tüüp konstruktiivne või geomeetriline abstraktsionism. 7. Esimeste esindejate seas oli tsehh FRANTISEK KUPKA. Kõieg järjekindlam oli a...
Sissejuhatus · Ehitus · Elupaik · Toitumine · Hingamine · Paljunemine · Tuntumad liigid · Tähtsus looduses · Kasutatud kirjandus Ehitus · Kiilidel on suured kummis liitsilmad ehk fasettsilmad. · Kumbki liitsilm koosneb tuhandetest silmakestest,neid on kuni 28 000. · Esi-ja tagatiivad on sarnased. · Puhkeolekus on tiivad keha kohale üles tõstetud. Elupaik · Elab põhiliselt veekogu ääres. · Harva on neid ka metsaservades. · Kiilid on aktiivsed päeval soojal ajal,õhtul kui pimeneb ja muutub jahedamaks istub kiil oksal ja hakkab uuesti lendama,kui ere hommiku päike on ta üles soojendanud. Toitumine · Tarbivad ainult loomset toitu. · Saaki püütakse lennult. · Röövtoidulised. Hingamine · Hingavad vees lahustunud hapnikku. · Väikesekasvuliste kiilide vastsed hingavad tagakeha tippus olevate trahheelõpustega. · Su...
E-VITAMIIN Kristjan Jostov KBp-12 Mis asi on E-vitamiin? E-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mille vormid on lähedase ehituse, antisteriilsuse ja antioksüdantse toimega rasvlahustuvad ühendid. Laialdaselt kautuses ka kosmeetikas, kuna võitleb vabade radikaalide vastu ja seega enneaegse vananemise vastane. Kust saame Evitamiini ? E-vitamiini allikateks on rafineerimata taimeõlid (nisuiduõli) ning kõik terved toored seemned, pähklid, sojaoad, oliivid, täisterajahu, lehtsalat, porgand, tomat. Loomsed toiduained on E-vitamiini sisalduselt suhteliselt vaesed, vähesel määral leidub seda maksas, munarebus ja seapekis. Enamus puu- ja juurvilju ei ole just kõige paremad E-vitamiini allikad. Miks on E-vitamiini on vaja: rakkude vananemise pidurdamiseks, kapillaaride seinte tugevamaks muutmiseks, lümfotsüütide, puna- ja valgeliblede kaitseks, mille tõttu paraneb organismi varus...
Pal-tänava poisid Janno Valtin Raamatu autor ja ilmumisaeg Ferenc Molnar 1971 Raamatu tegelased ja iseloomustus Erno Nemecsek- väike, valgepäine, tundis, reamees, julge, aus, vapper Gereb- paha poiss, ässitaja, reetur. Csele- elegante moenarr, hoolis oma riietest, oli alati puhas, hoolikas, vapper kambamees. Härra Csetneky- pealinna ametnik, külmavereline, uhkustaja. Sündmuskoht Ungaris, Budapesti äärelinnas Palju ehitamatta maatükke Viis-kuuskümmend kitsast tänavat Sisukokkuvõte Kirjeldatakse kahte poiste kampa. Pal-tänava poisid loosid oma Kitiühingu. Nad kantsid puna-rohelisi mütse. Põhiline kogumispaik oli krunt, mis oli lõpetamata maatükk. Teine poiste kamp tegutses potaanikaaias saarel. Nad kantsid punaseid spordisärke. Ühel hetkel kuulutas botaanikaaia poisid Pal-tänava poistele sõja kuna nad ei saanud palli mängida. Võitjad pidid krundi en...
SISU KOKKUVTE(pal tnava poisid) 1)Raamatu tegevus toimus Ungaris,Budapesti relinnas. 2)Raamatus kirjeldatakse kahe poistekamba tegemistest. 3)Pal-tnava poisid olid loonud oma Kitihingu ja nad kantsid puna-rohelisi mtse. 4)Nende kogunemispaigaks oli krunt,tis ehitamatta maatkke. 5)Krundi krval oli teine maatkike,sellel oli aurusaeveski. 6)Krunt oli tis puuriitu,see oli teline labrint. 7)Viis-kuuskmmend kitsast tnavat,teline poiste paradiis. 8)Teine poiste kamp tegutses botaanikaaias saarel ja poisid kandsid kik punaseid spordisrke. 9)Kuna botaanimaaias ei saanud palli mngida,siis kuulutasid botaanikaaia poisid Pal-tnava poistele sja, ning vitjad pidid krundi endale saama. 10)Pal-tnava poistel oli hea sjaplaan ja nemad vitsid. 11)Kahju oli,et kik see vaev oli asjata,kuna krundile hakati uusi maju ehitama. 12)Ka botaanikaaia poistel lks pahasti. 13)Nad tegid saarel suurt mra ja aiavaht tuli saarele ja viskas nad aiast vlja. 14)Saar aga s...
Arvustus: "Pal- tänava poisid" fotograaf: Rait Avestik Lavastus põhineb ungari kirjaniku Ferenc Molnari romaanil "Pal- tänava poisid", mis ilmus 1906 aastal. Etenduse lavastas Aare Toikka. Tema lavalugu on VAT Teatri mängukavas alates aastast 2004. Lavastuses mängisid Meelis Põdersoo (näidendi tegelased: Ernö Nemecsek, esimene vanamees, puna- särklased jt), Mihkel Kaabel (näidendi tegelased: Janos Boka, teine vanamees, Weisz, Richter, Kolnay, Pasztor jt), Martin Kõiv (näidendi tegelased: Derzsö Gereb, Kolmas vanamees, õpetaja Racz, Leszik, Gerebi isa jt), Maarius Pärn (näidendi tegelased: Feri Ats, neljas vanamees, Csonakos, Leszik jt). Etenduse läbivaks teemaks on sõda ja sõprus. Pal- tänava poiste ja punasärkide vahel oli sõda krundi pärast. Selles sõjas näitasid tegelased enda erinevaid külgi (reetlikus, sõprus). Etenduses oli palju põnevust ja pingeid. H...
VETIKAD 8 klass 1 · Vetikad fotosünteesivad nagu taimed. · Vetikatel puudub taimedele iseloomulik ehitus. Neil puuduvad juured, varred, lehed. · Vetikate hulkrakseid kehi nimetatakse talluseks. · Vetikarakkudes on kloroplastid. · Vetikate kloroplastid on mitmesuguse kuju, suuruse ja värvusega. 2 · Vetikad võivad olla nt. kollakad, pruunikad või isegi tumepunased. · Kõigis vetikarakkudes, kus on kloroplastid, toimub fotosüntees. 3 · Paljud vetikad on mikroskoopilised. · Kuid on ka palja silmaga nähtavaid vetikaid. Nad võivad olla isegi nii suured, et nende pikkust mõõdetakse meetrites. 4 · Vetikad paljunevad eostega ja suguliselt, harvem vegetatiivselt. 5 · Enamik vetikatest elab veekogudes. · Vetikad kas hõljuvad veekihis, moodustades taimse hõljumi, või on veekogu põhjas ja kinnituvad ve...
C vitamiin! CVitamiin e. Askorbiinhape tõhus antioksüdant, mis seob ja hävitab organismile kahjulikke vabu radikaale, aidates niiviisi ennetada vähki, veresoonkonna haigusi ja katarakti ehk silma hallkaed. C-vitamiin soodustab toidus leiduva raua imendumist ning ergutab vere puna- ja valgeliblede uuenemist. Samuti on sel suur roll organismile äärmiselt olulise foolhappe viimisel bioloogiliselt aktiivsesse vormi. Askorbiinhappe heade mõjude hulka kuulub veel vere kolesteroolisisalduse tasakaalustamine, mis toimub halva ehk LDL-kolesterooli vähendamise ja hea ehk HDLkolesterooli koguse kasvatamise teel. C-vitamiin aitab ka tõhusalt ennetada südame ja ajuinfarkte ehk veresoonte ummistusi. Rohkesti C-vitamiini kulub organismi pidevaks uuenemiseks. Inimorganism toodab aastas kehakaalu võrra uusi rakke ning selleks vajalike sidekudede ja kollageeni teke nõuab pidevalt C- vitamiini. Kollageeni sisaldavad eriti rohkesti ...
Leiti uus Maa-laadne planeet Astronoomid on leidnud seni kõige väiksema massiga planeedi teise tähe ümber. Varem oli sama tähe ümber avastatud juba kolmeliikmeline Maa-laadsete planeetide pere. Avastus näitab, et kui päris Maa-sarnaseid planeete lähedal asuvate tähtede ümber leidub, on nende leidmine teadlastele käeulatuses. Planeetide olemasolu teiste tähtede ümber on tõestatud juba alates 1995. aastast, kuid aastatega on tehnika ja oskused sedavõrd paranenud, et Maast palju suuremate, kergemini leitavate planeetide kõrvale on kasvamas pikk nimekiri väiksematest objektidest. Seni viljakaim töömeetod seisneb tähtede valguses perioodiliste puna- ja sininihete ehk Doppleri nihke otsimises. Uue, vaid 1,9 korda Maast suurema massiga planeedi avastas Genfi Ülikooli astronoomi Michel Mayor'i juhitud töörühm just Doppleri meetodil. Varasemalt oli sama tähe, Gliese 581 ümber leitud juba kolm planeeti, millest üks, tähisega "c", on Maast vaid ...
Cook Islands Kendra Location Capital: Avarua South Pacific Ocean 15 islands, 9 main islands Rarotonga Area: 240 square km Time zone: 12h behind Associated: New Zealand Geography Capital: Avarua Divided into two Coastline: 120km Natural resources: coconuts Climate: Tropical Mountainous, volcanoes, palms, soils, caves, People European, Chineese, African settlers Polynesian roots 2 polynesian languages: Pukapuka and other islands Official language Cook Islands Maori, English Population: 14,974 Villages, farms Politics Left: Henry Puna, right: John Key Self-governing state In international treaties Head of state: British monarch Parliamentary elections: 4 years Independence: 4th August 1965 Political parties: Cook islands party, the Democratic Economy Few natural resources: cobalt, phosphate Inadequate infrastructure Main industries: Tourism, fishing, banking, mining Export: citrus & tropical fruits, handicraft...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Rita Raidma Jamaica muusika eripära Juhendaja : Aire Luhaoja 8. klass Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 JAMAICA MUUSIKA MUUDATUSED 4 SKA 5 RASTAFARI 6 PILDID 7 2 Sissejuhatus Jamaicale orjadeks viidud lääneaafriklased tõid saareriiki endaga kaasa burru-trummid,mida nimetati ka rääkivateks trummideks. Muide, hiljem hakaksid sarnaseid trumme kasutama ka rastafarid oma palvustel. Orjade pidustused, ehkki neid toimus harva, olid alati täis Aafrika mõjutustega laulu ja tantsu, kuigi aafriklaste kultuur hakkas peagi segunema Euroopa ja Jamaica kohalike elanike folklooriga. Suurimateks olid jõulude ajal peetavad Jonkanoo- pidustused, kus kanti maske, tantsiti, taoti trumme n...
Tallinna Tehnika Kõrgkool Punane värv Referaat Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Punase sümbol ja tähendus 3. Punane värvus ajaloos 4. Punane bioloogias 5. Punane meditsiinis 6. Punase värvi energia Sissejuhatus Punane on värvus, mis tähistab inimsilmale nähaoleva valguse kõige pikema lainepikkusega (625-750 nm) osa. Pikema lainepikkusega kiirgus (infrapunakiirgus) ei ole inimsilmale nähtav.Punane on üks põhivärvidest ja punase vastandvärvus on roheline. Punane on värviringi kõige soojem toon. Inimese vaateväljas olles on tal inimesele kõige suurem mõju. Punast tunnetatakse jõulise, elulise ja energilisena. Ta sümboliseerib tugevaid tundeid armastust ja verd. Punane on soe, kuiv ja raske. Külmemana nimetatakse teda purpurpunaseks, soojemana aga ora...
Rwanda Ajalugu Rwanda põlisasukad on batvad. Alates 10. sajandist kasvasid põhirahvuseks põlluharijatest hutud. 14. sajandil tungisid tänapäeva Etioopia aladelt Rwandasse tutsid, kes rajasid oma riigi. 18841916 oli Rwanda-Urundi Saksamaa asumaa. 1923. aastal andis Rahvasteliit Rwanda-Urundi Belgia halduse alla. 1962. aastal moodustati Belgia hooldusalast 2 iseseisvat riiki: Rwanda ja Burundi. Aprillis 1994 hukkusid Rwanda president Juvénal Habyarimana ja Burundi president Cyprien Ntaryamira, kui nende lennuk alla tulistati. Sellest sai alguse Rwanda genotsiid. Hukkus 500 000 kuni 1 miljon inimest, kellest suurem osa olid tutsid. Rwanda ajaloolised lipud Aastal 1959, kui Rwanda sai autonoomia, võeti kasutusele ka oma lipp. See oli vertikaalsete laidudega puna-kolla-roheline trikoloor. 1961. aastal muudeti lipul värvide järjestus rohe-kolla-punaseks, kuid lipp sarnanes liigselt Mali lip...
Uurimustöö Mare Hallik Sissejuhatus: mõtle midagi välja. Millest sa teed üldise teema. sisukord: korrasta oma teksti lisa veel meelerohkeid näiteid ja tee seda peatükkide kaupa või nii. Õpetaja Mare Hallik sündis Pärnumaal Tihemetsa vallas. Ta elas esi algu koos emaga. Ema oli tal kodune ja isa töötas Puna-armees. Kui ema viidi Siberisse jäi ta naabrite hoole alla, kes ei hoolitsenud eriti. Lapsepõlves ei viibinud ta lasteaias. Ta hoidis rohkem omaette aga mängis lähiümbruskonnas olevate lastega. Hiljem võtis tädi ta enda hoole alla. Ta asus elama Viljandis koos tädiga. Peamised mängud mis ta lapsepõlves mängis olid keks, kodu. Veel peale mängimise meeldis talle lugeda ja joonistada. Ta tegeles ka oma venna ja õega. Enamasti oli kõigega lepplik, kuna tal ei olnud valiku võimalusi. Enamasti tegeles oma nu...
Wikmani poisid Vare: Väga korralik ja erandlike tehiliste huvidega kenasti kasvatatud poiss, raamatupidaja poeg, kitsa ja kahvatu näoga prillikandja. Sirkel: Sile poiss, diplomat ja poet, kes püüdis kammida juukseid seitlisse ja kelle karvad kippusid igasse suunda harali. Samuti oli ta väga tark ja oma klassi priimus. Penno: Hea korvpallur, julge lobamokk, kes ei löönud millegi ees risti ette. Ta oli miljonäri poeg ja ladna poiss. Jauram: Tõmmulokilise roosa putonäoga ja siniste hasardöörisilmadega jõmm. Pukspuu: Pikk, kaunikesti mõttetühja kuid elevusest õhetava näoga, väikese kolmnurkse vinnilise näoga loikam. Direktor: Näeb viisakas välja. Oma mustas sabakuues, triibulistes pükstes ja valges isatapjakraes näeb küllaltki sale välja aga samas on jämedakaelaline isand. Juuksed on tuhakarva aga väikesed vuntsid punakas pruunid. Lõuapärad suhteliselt jõulised, näokuju oleks nagu püstine ristkülik, silmad on hallid. Suu ütleb tema ko...
SUUR VERERINGE · Algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti · Aordist lähtuvad arterid, mis viivad vere kõikidesse kehaosadesse laiali varustab kudesid hapnikurikka verega · Südamesse tagasi kantakse veri kahe suure veeni kaudu- ülemine ja alumine õõnesveen VÄIKE VERETINGE · Algab paremast vatsakesest , mis paiskab süsihappegaasirikka vere kopsuarterisse · Kapillaarides ja küllastub hapnikuga venoosne ehk hapnikuvaene veri muutub arteriaalseks ehk hapnikurikkaks · Hapnikurikas veri tuuakse südame vasakusse kotta kopsuveenide kaudu VERI · Kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgeliblest ning vereliistakutest · Täiskasvanud inimeses on ~5-6 liitrit verd VERE PUNALIBLED EHK ERÜTROTRÜÜBID · Transpordivad hapnikku · Tekivad punases luuüdis · Eluiga ligi 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas · Ainsad tuumata rakud inimese kehas · ...
Mullatähtsus:taimede varustamine toitainetega, põhjavee filter, tootmisvahend, elukoht organismidele. Mullatekketegurid:reljeef, kliima, lähtekivim, organismid, inimtegevus, aeg(mulla vanus). Mulla kujunemist mõjutavad: lähtekivim(annab mullale mineraalse aluse, määrab keem.ja füüs.omadused), kliima(mõjutab murenemisprotsesse, mullasisest bioloogilist aktiivust, biol.protsesside aktiivsust), aeg(muld muutub ja saavutab küpsusseisundi) murenemine: kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maa pinnakihis temp., vee, õhu ja elusorg. toimel. Füüsikaline m on rebenemine, vajab vahelduvat temperatuuri ja esineb kuivad kliimas. Keemiline m on porsumine(muutub kivimite koostis ja ained eralduvad), vajab kõrget temperatuuri ja esineb palavas ja niiskes kliimas. Leostumine on lahustunud soolade ärakandumine lah.kohast. Korrosioon on kivimpindade uuristumine ja krobeliseks muutumine keem.murenemise käigus.Mullahorisondid: kõdu-, huumus-, väljau...
Tunnetusprotsessid Ehk kognitiivsed protsessid. ...protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest - aisting - taju - tähelepanu - mälu - mõtlemine - kujutlus - keel Aisting tunnetusprotsess, mis annab infot esemete ja nähtuste kohta. Tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meeleelundile. Klassikaliselt jaotatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis-, kompe ehk puuteaisting. Tänapäeval ka tasakaalu, valu jt aistingud. Aistingu teke tekivad analüsaatorite vahendusel. Analsüsaator on ns(närvisüsteem) osa, mis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevaid ärritusi ning milles toimub nende analüüs ja süntees. Analüsaator koosneb kolmest osast: - retseptorid e tundenärvilõpmed - närvikiud - peaaju piirkonnad Nägemine 80-90% infost Eristame valgust, värvusi, eseme kuju, suurust, ruumis liik...
Brasiilia asukoha iseloomustus Brasiilia asub Lõuna-Ameerikas ning asub selle kirde- ja keskosas. Riigi ulatus mandril on 34 S- 5 N ja 74- 35 W. Riigi territooriumi ulatus põhjast lõunasse on ligikaudu 4440 km ja läänest itta umbes 4320 km. Minu meelest sarnaneb riigi uju kõige rohkem T-tähele või haamrile, aga eriti meenutab see mulle multifilmis ,,Wall-e" olnud suurt kosmoselaeva. Selle riigi pindala on 8 511 965 km2 ning olles pindalalt viies riik maailmas hõlmab Brasiilia 47% Lõuna-Ameerikast. Eestiga võrreldes on Brasiilia 188 korda suurem. Ka rahvaarvult on Brasiilia viies, Brasiilias elab 191,3 miljonit inimest. See on peaaegu 145 korda rohkem kui Eestis. Umbes pool riigi piirist paikneb rannikul. Seega on see osaliselt rannikuäärne riik, osaliselt sisemaal paiknev riik. Põhja pool paikneb suur madalik, Amazonase madalik. Lõunas asub ulatuslik Brasiilia mägismaa. Brasiilia ulatub üle kolme erineva klii...
Filipiinid Asend · Filipiinid asuvad 8-18. laiuskraadideni. · Troopilises vihmametsa vööndis. Kliima · Troopilises vööndis on soe ja niiske kliima. · Kaks peamist kliima tegurit on : kõrge atmosfääriline niiskus ja kõrge kuumus tase. · Aasta keskmine temperatuur 26,5 kraadi. · 3 aastaaega : märtsist maini soe suvi, juunist novembrini vihmane aastaaeg ja detsembrist veebruarini külm aastaaeg. Kliima · Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem mai. · Niiskus ja kuumus jõuavad maksimumini aprillis ja mais. · Madalamad piirkonnad on kuumad ja tolmused, kuniks pole vihma sadanud. Temperatuur tõuseb siis üle 37 kraadi ja merevee temperatuur üle 27 kraadi. Sademed · Sademed jäävad 500-1000 mm/a. Enamus torme ja vihmasadusid toimuvad juulist oktoobrini. Mullastik · Puna ja kollamullad, väheviljakad. Taimed · Liigirohke taimestik....
muld-maapinna murenenud osa millel on viljakuse võime mulla tähtsus-viljakus(huumus),elupaik,taimed kinnituvad, hoiab niiskust e reguleerib kliimat,filter(põhjavee puhastaja), tootmisvahend(põllumajandus) koostis: elus osa-orgaaniline, vihmaussid,vbakterid,kakandid,lestad, saja(tuhande)jalgsed,seened jms eluta osa-anorgaaniline, a)vedel-mullavesi(lahtine,seotud,keemiliselt seotud) b)gaasiline-mullaõhk c)tahke e. mineraalne(mure materjal,kruus,liiv,savi,tolm) Koostise mahuline koostis: mineraalne osa(40%),Mulleõhk(kuiv muld 45%),Vee osakaal sõtub õhu osakaalust(15%) Mullateke: Kivimite purunemine (murenemine) on mullatekke alguseks. 1)füüsikaline murenemine-rabenemine tekib temp kõikumisel, väga intensiivne 2)keemiline murenemine-porsumine, vees lahustumine ja agessivsete lahuste teke, mis muudavad kivimite keemilist koostist (karst-kivimite lahust põhjavees, nt lubjakivi) ( porsumise tulemusena tekivadboksiit,kaoliin(valge savi) porsumi...
Vereringe elunkond Vereringeelundkonna moodustavad: süda, veri, veresooned. Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Inimese südames on neli kambrit- kaks koda ja kaks vatsakest. Südame osad: parem koda, vask koda, ülemine õõneseen, aort, kopsuarter, kopsuveenid, hõlmased klapid, poolkuuklapid, vasak vatsake, parem vatsake, alumine õõneseen. Vereringe ülesanded : Seob tervikuks kõik organismi osad; Kannab CO2 kudedest kopsudesse; kannab O2 kopsudest kudedesse; kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone; kindlustab pideva ainevahetuse; Osaleb jääkainete eemaldamises; ühtlustab keha temperatuuri. Veresooned: Veresooned on torujad elundid mida mööda veri ringleb. Veresooni on kolme põhilist liigi: veenid, arterid ja kapillaarid. Veenid: Mööda veene liigub veri südamesse tagasi. Veenid on õhemate seintega kui arterid. Veenide seintes on klapid,...
Loodusvööndid Kliimavööde Asend Mullad Loomastik Taimestik Ivo Kruusamägi (näiteid loomadest) (nt. taimedest) Jäävöönd Arktiline, Pooluste Mullad Jääkaru, morsk, hüljes, Taimestik puudub, antarktiline ümbruses puuduvad vaal, pingviin, kotik, esinevad samblikud plankton Tundra Lähisarktiline P-Ameerika ja Keltsmullad Põhjapõder, lemming, Samblad, samblikud Euraasia polaarrebane, kanarbik, kukemari põhjaosas lumekakk, polaarhunt vaevakask Okasmets Parasvööde Parasvöötme Leetmullad Pruunkaru, hunt, põder, Mänd, kuusk, leh...
AEGKOND AJASTU GEOLOOGILISED SÜNDMUSED ELU ARENG ÜRGAEGKON - * maakoor olemas * elu arenes vee all D * tekkis hüdrosfäär (bakterid; vetikad) ARHAIKUM AGUAEGKON - *rauamaak * rauabakterid D PROTEROSOI KUM VANAAEGKO 1) * merede ülekaal * elustiku plahvatuslik areng ND Kambrium * sinisavi * trilobiidid PALEOSOIKU * ürgsed korallid M 2)Ordoviitsi * suur jääaeg lõunapoolkeral *meres elavad selgrootud um * Eesti fosforiidi- ja põlevkivilademed * primitiivs...
Rahvuslik liikumine ja rahvusriikide teke 1. Rahvusliku liikumise etapid - võitlus majanduslike, poliitiliste ja kultuuriliste muutuste eest rahvuse kujunemisel Etapp Saksamaa Elitaarne - kirjanikud, Fichte, Goethe, Herder, kunstnikut jt tippharitlased Schiller, (rahvusliku eliidi kujunemine) Haritlaste liikumine Jena ülikool, tudengid, kooliõpetajad ülesaksamaaline üliõpilasliit (must-puna- kuldne) 1818 Seltsiliikumine peamiselt Meestelaulu seltsid, 1845 I kultuuriline, mis haaras saksa laulupidu, Haydn masse nii elukutse kui ,,Saksamaa, Saksamaa üle tegevusalade järgi rahvuslik kõige" Poliitiline liikumine 1834 Saksa Tolliliit, 1832 erakondade loomine, Hambachi peol nõutakse esiplaanil võitlus rahvusriiki rahvaharidus...
Peatükk 10 Vene rahvuslik käsitöö - No ja mis see võis olla? jätkas Andres endale küsimuste esitamist - Kui su vanaisa oli talupoeg, siis see võis olla rahvuslik käsitööndus? oletas Natasa - Mis? Matrjoskad? - Kas sa mõtled, et Venemaal ainult Matrjoskad on? - Ei, ma ei arva nii. Aga mis veel on? Samovarid? - Jaa, halvasti tead Venemaad. Meil on Hohloma, Gzel, Paleh. - Pea,pea! Räägi täpsemalt! peatas teda Andres. - No näiteks hohloma. See on niisugune lakitud puuanum. Sa kindlasti oled näinud. Sinna on harilikult joonistatud marjad ja lilled. See on erk, puna-must kuldne nõu. - Kuldne? - Seda nimetatakse nii ,,kuldne hohloma" - Kas ta on kullast? - Ei, puust. - Puu ei ole kallis. - Ära ütle! Näiteks meil on laekad Palehast ja Fedoksinost.Nad on tehtud kartongist. Aga nad maksavad väga palju, mida väksem laegas, seda hinnalisem. - Kartongist. - Jah, kujuta ette! Hinnatakse mitte materj...
Vereringeelundkond ja südame ehitus 1.Mis ülesanded on organismis vereringel? See kindlustab pideva ainevahetuse, kannab kehas laiali toitained ja hapniku ning osaleb jäkainete eemaldamises, seob kõik organismi osad tervikuks. Kannab lailai hormoonid, antikehad ning kaintsesüsteemi rakud.Lisaks aintab see ühtlustada keha temperatuuri. 2.Mis juhtuks, kui südames ei oleks südameklappe? Veri liiguks vales sunas, valesse kohta. 3.Võrrelge südame kodade ja vatsakeste ehitust ja talitust. Südame eri osades on lihaskude erinevalt arenenud. Kodade lihaskude on vatsakeste lihaskoega võrreldes õhem. Kodade töö on kergem. Kõig paksemad on südame lihased vasakus vatsakeses, talitus on sarnane. 4.Millest sõltub südamelöökide sagedus? Treenitusest, east, organismi hetkeseisundist. Vereringeelundkond *Vereringeelundkonna moodustavad veri, veresooned ning süda. Vereringe ülesanded on:*pideva ainevahetuse kindlustaine*Kehas to...
RADIOAKTIIVSE KIIRGUSE MÕJU INIMORGANISMILE Kristjan Arold 12m Milliste radioaktiivsete kiirguste liikidega puutub inimene kokku? Iooniseeriv kiirgus Alfakiirgus Beetakiirgus Gammakiirgus (eriti ohtlik) Inimese loodud kiirgus Röntgenkiirgus Radioaktiivse kiirgusega seotud mõõtühikud Neeldumisdoosi mõõtühik 1 grei (Gy) = 1 J/Kg Näitab kirgusenergia hulka, mis neeldub keskkonna massiühikus. Kuna erinevad kiirgused omavad omavad elusolenditele erinevat bioloogilist toimet on vajalik veel üks mõõtühik siivert (Sv). Siivertites mõõdetakse kiirguse kahjulikku mõju bioloogilistele kudedele. Erinevalt kiirgusühikust grei, mida mõõdetakse samuti dzauli kilogrammi kohta, on siivert korrigeeritud kiirguse "kvaliteediindeksiga", mis sõltub kiirguse tüübist ja muudest asjaoludest. Sv = J/kg = m2·s-2 1 bekrell (Bq) = 1 tuumalagunemine sek...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
