Kärbsed Kärbsetel on üks paar tiibu, selle järgi ka liik- kahetiivalised. Lennutiivad on kilejad, teine tiivapaar on putukatel arenenud sumistiteks, mis tekitavad lendamisel iseloomulikku heli (pirinat).Paljude tiivad liiguvad väga kiiresti, toakärbsel 330 korda sekundis. Iseloomulikud tunnused: • jässakas keha • lühikesed tundlad • hõredalt paiknevate harjastega keha • tegutsevad ainult päeval Paljunemine • kiire paljunemine • vaegmoone • vastseks vakl • munemine • Mõnedel liikidel on pulmalend ja teistel mitte. Eriti huvitav ja keerukas on surukärblaste pulmalend. Enne seda püüab isane mõne väikese putuka, et seda pulmalennu ajal emasele pakkuda. Vastutasuks pulmakingi eest saab emasega paaruda, ühtlasi päästab ta ka oma elu, sest pulmakingi puudumisel võib agressiivselt meelestatud emane isase enda ära süüa. Toakärbes Toakärbes on kõige tuntum kärb...
Sipelgas(Formicidae) Kadri Kuusk 8.a Sipelgas Sipelgas kuulub lülijalgsete hõimkonda, putukate klassi, kiletiivaliste seltsi ja sipelglaste sugukonda. Nad on putukad, keda saab teistest eristada rindmikku ja tagakeha ühendava peenikese liigendi järgi. Tiivad on tavaliselt ainult noortel isas- ja emassipelgatel paaritumisajal (pulmalend). Sipelgatel on teravad lõuad ning suuremal osal pole astelt. Enesekaitseks pritsivad nad mürki. Neid on olemas rööv-, taim- ja segatoidulisi liike. Maailmas üle 20 000 liigi, Eestis 54 liiki. Eluiga lühike, pool kuni kaks aastat, olenevalt tööst. Eesti sipelgad Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased Väikesed mustad, pruunid võikollased murelased Punakad raudsikud Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi. Liigid Aedniksipelgad Rändsipelgad Vaaraosipelgad Ku...
JÄÄLIND (Alcedo Atthis) Ingrid Mölder 6.a Tallinna Reaalkool Välimus Jäälind on: varblase suurune pika terava nokaga Joonis 1 sinise selja ja oranzika kõhualusega Rayker, 2010 Jäälind elab keskmiselt 7 aastat. Toit, elukoht ja eluviis toitub väikestest kaladest väga hea kalapüüdja varitseb toitu elab kiirevooluliste jõgede/ojade ääres uuristab pesakoopa järsku kaldasse arglik päevase eluviisiga Pesitsemine Paarid kohtuvad kevadel Isalind annab pulmakingi: kala Pulmalend: madal lend veekogu kohal samal ajal häälitsedes Aastas kasvatatakse 1-3 pesakonda. Hautakse 20 päeva Levik Jäälinnud: on levinud Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis rändavad lõunasse enne veekogude külmumist naasevad Eestisse märtsis-aprillis Mõned jäälinnud jäävad Eestisse ka talveks. Arvukus, kaitse ja vaenlased Eestis pesitseb 50-300 paari jäälinde Jäälinnud on looduskaitse 2. kategooriasse...
Põlva Ühisgümnaasium Helen Piir 8.a klass PÕUALIBLIKAD Uurimistöö Juhendajad: Ain Piir vanemõp. U. Lehestik Põlva 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 2. Liigikirjeldused..................................................................................................................... 4 2.1 Sinepiliblikad.................................................................................................................. 4 2.2 Reseedaliblikas............................................................................................................... 5 2.3 Ruuge-võiliblikas............................................................................................................... 2.4 Niidu-võiliblikas..........
Admiral Admiral (Vanessa atalanta) on liblikas koerlibliklaste sugukonnast. Admirali tunneb ära tiibadel domineeriva musta värvi järgi. Admiralil on suured mustaruugekirjud tiivad. Tiibade siruulatus on 65-70mm. Admirale võib kohata kõikjal avamaastikel, aedades, metsaservadel, niitudel, mitmesuguste taimede õitel. Admirali valmikud lendavad meile mai lõpust juunini ja juuli lõpust septembrini. Admiralide sügispõlvkond meie külma talve üle ei ela- neil puudub talvine diapaus (putuka talveuni). Admiralid on maiad liblikad- lisaks hilissuviste õite külastamisele parvlevad nad lõhkiküpsenud õuntel ja ploomidel. Admirali röövikud on mürgised. Suve lõpul röövik nukkub ning veedab talve kaitsva lumevaiba all. Toitumine Enamus koerlibliklasi toitub valdavalt õienektarist. Kevadel imevad nad paju- ja võilille nektarit, hiljem ohaka-, kirikakarde ja muude aiataimede nektarit. Nende maiuspalade hulka kuulub budleia nektar. Peale aiataimede otsiv...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
