Arendav mäng: Õpime puid Õpime puid õppemäng on mõeldud pigem algklassi lastele, vanuses 7-10 aastat, kuid sobiks ka koolieelikutele vanuses 6 aastat. Lastega puuliike ja taimi õppides võiks korraldada eelneva õppimise/meeldetuletuse klassiruumis ning siirduda siis kuhugi parki või metsatukka otsima, et need lastele paremini meelde jääksid. Nii saame ühendada õppimise ning värsked õhus liikumise. Väljasõpe on muutumas üha populaarsemaks nii koolides kui ka lasteaedades. Klassiruumis võiks õpetaja lasta ringi käima pildi puust ning võimalusel ka selle puu lehe (kuusel ja männil käbi), et lapsed seda katsuda saaksid. Nii jään neil paremini ka meelde kui nad saavad reaalset lehte katsuda. Siinkohal siis treenime tunnetusprotsessi Mälu. Väljas võiks toimuda tegevus niiviisi, et lastele antakse näiteks seesama puu pilt või siis öeldakse puu nimi, mida nad otsima peavad. Puu leidnuna saavad nad ka Tajuda puukoort, ...
Tallinna Inglise Kolledz Puud linnahaljastuses Koostaja: Ann Rehemaa Juhendaja: KaisaHelena Luht Jaanuar, 2009 Puud Linnahaljastuses Puudel on linnahaljastuses alati suur roll olnud. Nad on sageli mitmes kohas ainus haljastusobjekt, kuna kinnisvaraomanikud eelistavad oma platsid hooneid täis ehitada. Peale selle eraldavad puud visuaalselt kõnnitee autoteest. Ma arvan, et puude hulka Tallinna linnahaljastuses tuleks suurendada. Kui esmalt tundub, et puude jaoks ei ole ruumi, võib seda siiski mitmelt poolt näpistada. Näiteks autode parkimisaladelt teede ääres või kasutada ronivaid või sammasjalt kasvavaid puid. Samuti oleks igati kasulik kasutada puid autoparklas, sest sellisel juhul kaitseks puu autosid päikese eest, mis põhjustaks autode ülekuumenemist. Samuti oleksid puud parklas tuulekaitseks ja lõpetuseks pakuks see ka lihtsalt silmailu. Kahjuks ei kasutata ...
Seente kahjulikkus Seente kahjulikkus Hallitusseened rikuvad toiduaineid, raamatuid jne Mürgiseid kübarseened Seened põhjustavad haigusi inimestel Seened tekitavad ka loomade ja taimede haigusi Seened kahjustavad puid Seened lagundavad tarbepuitu Hallitusseente kahjulikkus Hallitusseened kahjustavad raamatuid, toiduaineid, Click to edit Master text styles riietusesemeid jne soojas ja Second level niiskes keskkonnas. Third level Fourth level Hallitanud toit sisaldab Fifth level mürkaineid, mis on inimesele kahjulikud. Hallitusseene õhus olevad eosed võivad põhjustada allergiaid. Mürgised kübarseened Eestis on umbes 200 Click to edit Master text styles mürgist seent Second lev...
Vooremaa Vooremaa (ka Saadjärve voorestik) on Eesti maastikurajoon. Selle pindala on 977 km2. Vooremaast on viiendik (20,3 %) soostunud. Vooremaa piirneb põhjast Alutaguse madalikuga ja põhja-lõuna suunas ulatub Kõrvekülani (pikkus 55 km), lääne-ida suunas on selle pikkus 24 km. Vooremaad, nagu nimigi ütleb, ilmestavad voorestikud ja nendevahelised nõod. Sealsete voorte omapäraks on nende suurus ja kuju: näiteks Koimula hiidvoore pikkus on 13 km ja laius 3,5 km. Suurt osa (47 %) Vooremaa pinnast (eriti voorte nõgusid) kasutatakse põllumajandusmaana. Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Vooremaa Voored on mandrijää voolimisvormid, piklikud ja laugenõlvalised ning kumeralaelised künnised. Voorte pikkus ulatub mõnesajast meetrist 13 kilomeetrini (Koimula voor) ja laius 0,23,5 kilomeetrini. Suuremate voorte kõrgus varieerub 20 40 m vahemikus, ulatudes Laiuse mäel erandlikult 60 meetrini. Nende leivapäts...
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut VAGULA JÄRV, VÕHANDU JÕGI JA MADALSOO iseseisev töö Koostaja: Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord Üldine asukoha iseloomustus......................................................................................................3 Vagula Järv..................................................................................................................................4 Võhandu jõgi...............................................................................................................................6 Madalsoo Vagula järve ümbruses................................................................................................8 Kasutatud allikad.....................................................................................................................
Park Eesti pargipärnd Eesti pargipärand on väga rikkalik valdav osa selles moodustavad vanad mõisapargid oluline on linnaparkide, aga ka kiriku-, kabeli- ja isegi taluparkide osa paljud pargid on täna neis leiduvatele loodusväärtustele looduskaitse all või kui arhitektuuri- ja ajaloomälestised muinsuskaitse all park e. puiestik mitmekesise taimestikuga sealhulgas puude või põõsastega haljasala park võib olla puhkekoht või asula kujunduselement Eesti pargid tagasihoidlikud ja lihtsad pargi osakaal Eestis on u 40% jagunevad maa- ja linnaparkideks Linnapargid on linnade piirides paiknevad Kadrioru park üldkasutatavad rohkesti külastatavad pargid kus on varjurikkad põlispuurühmad, põõsastikud, rohked jalutusteed, mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid Nt. Toomemäe park, Kadrioru park, Fr. Kreutzwaldi park Maapargid endised mõisapargid Nende hulka kuuluvad ka kirikupargid Nt. Helme ja Sangaste kirikupa...
HOTELL JÄRVE ÄRIIDEE, PEAMINE EESMÄRK Eesmärgiks on see, et kliendid saaksid hotelli külastades meeldiva kogemuse. Et loodussõbrad saaksid tulla nautima ja uurima loodust ja erinevaid taimi/puid/lilli PEAMISED KLIENDID Meie peamised kliendid on inimesed, kellele meeldib uurida ja nautida loodust. Inimesed, kes on loodussõbralikud. TOOTED/TEENUSED Erinevad massaažid, hooldused, kaaniteraapia, lõõgastuspaketid, ujula, basseinid, restoran, kus saab nautida elavat muusikat, mullivannid, saunad, jõusaal konverentsiruumid, kus saab korraldada loenguid,majutus, erinevate taimede uurimist, putukate uurimine MEIE EELISED Meie eeliseks on asukoht ja kaunis loodus. Meie kõik kasutatavad vahendid on looduslikud. (koristusvahendid,kreemid,toiduained, hoolitsuste vahendid) Kliendiseisukohalt hotelli eelised: Rahulik, soodne, erinevate teenustega O L E M A SO L E V KE SKKO N D Rahulik ja vaikne keskkond Suviti pakume...
Kool Nimi Vihmametsad Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 Üldiseloomustus Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna-Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Austraaliast. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks. Nad puhastavad vett, neelavad süsihappegaasi, pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime-ja loomaliikidest. Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate loomade ning eriti putukate seas. Peamised loomaliigid on: laisklased, gorillad, ahvid, tiigrid, jaaguarid, leopardid, eri...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Puit Ehitusmaterjalina Õpilane: Reio Saarniit Õpperühm: Kbp-12 Väimela 2012 Sisukord: Sissejuhatus..................................................................................................3 Puit ehitusmaterjalina, puidu ajalugu...........................................................4 Puidu eelised ja puudused............................................................................5 Kuusk........................................................................................................6,7 Kask.............................................................................................................8 Mänd.......................................................................................................9,10 Kokkuvõte..............................................................................................
1. terav saag 2. nüri saag 3. aiasaag 4. hõõrdsaag tehn , 5. rauasaag , 6. sindlisaag 7. tapisaag 8. tikksaag ehit 9. vibusaag ~ 10. vineerisaag ehit ~ 11. vukssaag , 12. kaldhammastega saag 13. sae leht , 14. sae hambad , 15. viili saag teravaks! []! 16. saagi tuleb räsada 17. saed sahisesid kõnek 18. saag vingub 19. jäme puu 20. paljad ~ raagus puud 21. kärbitud puud 22. apelsinipuu , 23. pirnipuu , 24. tammepuu 25. õunapuu , 26. laia võraga puu 27. puu kroon ~ võra 28. puudega palistatud tee , 29. puu ajab lehti ~ läheb lehte ~ lehtib 30. puud on leh[t]es ~ 31. puud langetavad ~ varistavad lehti 32. puust nõrgub vaiku 33. toores puu , 34. peremees raiub ja saeb metsas puid 35. puu kuivas ära 36. linnud laulavad puudel ~ puis 37. roni puu otsast alla 38. raputab puude otsast ~ puudelt ~ puudest pirne [alla] 39. poos end puusse 40. puid l...
Ruumilised kehad: RISTTAHUKAS 1. Ristkülikukujulise ristlõikega kanalisatsioonikraavi põhja laius on 50 cm, sügavus 180 cm. Kraavi pikkus on 42 m. Mitu kuupmeetrit pinnast tuli selle kraavi kaevamisel välja võtta? Lahendus: Peame arvutama kraavi ruumala V = S p H . Kõigepealt teisendame: 180 cm = 1,8 m; 50 cm = 0,5 m. V = 42 0,5 1,8 = 37,8 m3 Vastus: Kraavi kaevamiseks tuli kaevata 37,8 m3 pinnast. 2. Mitu töölist kaevab 6 tunniga ristkülikukujulise lõikega kraavi, mille laius on 50 cm, sügavus 1 m 20 cm ja pikkus 30 m, kui üks tööline kaevab tunnis välja 0,75 m3? Lahendus: Teisendame: 50 cm = 0,5 m; 1 m 20 cm = 1,2 m. Leiame kraavi ruumala V = S p H . Saame V = 30 0,5 1,2 = 18 m 3 . Ühes tunnis kaevavad kõik töölised kokku 18 : 6 = 3 m3 pinnast. Teame, et üks tööline kaevab aga tunnis 0,75 m3 pinnast. Seega 3 m3 kaevamiseks ühe tunni jooksul on vaja 3 : 0,75 = 4 ...
KASEPUU HAIGUSED JA KAHJURID Kahjustuse tagajärjel hakkavad kaseladvad Hele-villkäpp kuivama ning seal tekkinud mädanik võib levida ka tüvepuitu, mis rikub ära väärtusliku puidu. Putukate hulgipaljunemise ohtu kaasikutes vähendavad oluliselt putuktoidulised linnud, samuti ka erinevad röövputukad (lepatriinud, jooksiklased jt.) ning ämblikud. • Levinud arukasel ja sookasel. • Nakatanud kaselehtede Kase pigirooste alumine pool tihedalt kaetud kollaste suvieospadjanditega. • ...
HANS JA GRETE Kunagi väga väga ammu elas ühel kaugel maal vaene puuraidur oma naise ja kahe lapsega. Poisi nimi oli Hans ja tüdrukut kutsuti Greteks. Ühel päeval läks puuraidur koos oma lastega metsa puid tooma.Seni kuni isa puid raius,korjasid lapsed metsas seeni.Mõne tunni möödudes märkasid lapsed, et nad on ära eksinud. Pimedus laskus kiiresti maale ja lapsed ei näinud enam koduteed. Nende juurde lendas vana öökull, kes juhatas nad imeliku majakese juurde. Majake, mis nende ees seisis, ei olnud tehtud ei kivist ega puust puha suhkrust ja magusast saiast.Siin jätkus pidusööki tundideks ja lapsed lasksid sellel hea maitsta! Äkki avanes majakese uks ja lävele ilmus väike priske vana naine. Grete ehmus ja tahtis jooksu panna, kuid naine rahustas teda ja kutsus lapsed sisse. Hans ja Grete ei aimanud mingit ohtu ja uinusid rahulikult. Hommikul äratas neid aga hoopis kole nõid. Magusa maja asem...
Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 Sügissemester 2014/2015 III osa 1. Metsakaitse Metsandusharu, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas ja kultuurides ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võivad põhjustada: 1) ekstreemsed ilmastikuolud - temperatuur, torm, lumi, rahe; 2) loomad (põder, putukad); 3) haigused (seened); 4) inimene (põlengud, saasted). 1.1 Olulisemad juure- ja tüvemädanikud (juurepess, külmaseen, haavataelik), mittemädanikulised haigused (männi-koorepõletik) Juurepess Ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, põhjustades eri vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Elusates puudes on juurepess haigustekitaja, surnud puidus lagundaja. Viljakehad raskesti märgatavad, asudes metsavarise all, kännu allosas või kasvavatel puudel maapinna lähedal niiskes, pimedas keskkonnas. ...
Mari Nõlvak AP1 Keskkonnaõpetus alushariduses TEEMA: PUUD JA NENDE VILJAD AUTOR: Mari Nõlvak VANUSERÜHM: 5-7.a. SOOVITAV LÄBIVIIMISE AEG JA KOHT: Kevadel õues ÕPPE-JA KASVATUSTEGEVUSE VALDKONNAD: Mina ja keskkond, keel ja kõne, kunst, liikumine, matemaatika EESMÄRGID: Laps tunneb rõõmu liikumisest. Laps teeb koostööd rühmakaaslastega. Laps teab erinevaid puid ning nende vilju. Laps kuulab luuletust ja loeb kaasa. MEETODID: Vaatlemine, kuulamine, kompimine, liikumine, võrdlemine, maitsmine *VAHENDID: kastanimuna, tammetõru, käbi, vahtra vili, õun, käpiknukk, pildid erinevatest puudest (õunapuu, kastan, tamm, kuusk, vaher) TÖÖ KÄIK: Lastele tuleb külla lõunamaalt kevadeks tagasi lennanud linnuke (käpiknukk), kellega koo...
JUGAPUU Jugapuu on Eesti üks kaunimaid puid. Tihti võib jääda seisma, et imetleda tema tumerohelist läikivat okkakuube. See puu kaunistab tihti iluaedasid ja hauakalmusid. Eesti looduses leidub jugapuud harva ja seepärast on ta võetud looduskaitse alla. Kohad, kus seda hävimisohus liiki veel leida võib, on eelkõige Saaremaal ja Hiiumaal. Ta kasvab peamiselt tihedate kuuse- segametsade varjus. Haljasaladel võib jugapuud kohata sageli lausa päikese käes: seegi pole talle vastumeelt, kui vaid keskkond elu jooksul väga palju ei muutu. Mis tema levikut aga piirab ja pargipuidki tihti madalamaks võtab, on talvekülm. Sügiseti kaunistavad jugapuud punased käbid. Botaanikud nimetavad neid marikäbideks. Sellised eredavärvilised kaunid mahlakad käbid kutsuvad end sööma. Kuid nagu looduses sageli, on need kõige ilusamad asjad kõige ohtlikumad. Nii on lugu ka jugapuuga. Kui mõni metsloom sööb jugapuu marju, s...
KUTSEKESKKOOL OHUTUSTEHNIKA METSAS JA RAIETÖÖDEL Referaat Juhendaja: Sisukord 1. Üldnõuded 2. Enne tööd alustades 3. Töö ajal 4. Pärast tööd 5. Tegutsemine tulekahju korral 6. Esmaabi 7. Kasutatud kirjandus ÜLDNÕUDED METSA JA RAIETÖÖDE OHUTUSEKS Metsa töid võib alustada alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. Selleks, vajalikud üldnõuded: · Mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitlemist ei ole teile õpetatud. · Ilma kutsealase ja töökeskkonnaalase väljaõppeta on töötajal iseseisvalt töötada keelatud. · Metsa- ja võsaraie töödele lubatakse tööle ainult meessoost isikuid, kes on vähemalt 18 aastat vanad . · Puukentsefaliidi ohtlikes piirkondades peab metsalangetaja läbi...
R-Studio Kontrolltöö Mitu proovitükki on kogu andmestikus? #Mitu proovitükki on kogu andmestikus puud2015=read.csv("puud2015.csv",sep=";",dec=",") #Impordin andmed puud2015$D=ifelse(puud2015$D2>0,(puud2015$D1+puud2015$D2)/2,puud2015$D1) #Lisan tulba D length(table(puud2015$PRT)) #Vaatan mitu proovitükki on kogu andmestikus loetledes read > #Mitu proovitükki on kogu andmestikus > puud2015=read.csv("puud2015.csv",sep=";",dec=",") #Impordin andmed > puud2015$D=ifelse(puud2015$D2>0,(puud2015$D1+puud2015$D2)/2,puud2015$D1) #Lisan tulba D > length(table(puud2015$PRT)) #Vaatan mitu proovitükki on kogu andmestikus loetledes read [1] 229 VASTUS: Kogu andmestikus on 229 proovitükki. Mitu puud on sinu proovitükil? #Mitu puud on sinu proovitükil? PRT332=subset(puud2015,PRT=="332") #Teen eraldi andmestiku PRT332-st length(table(PRT332$PUU)) #Loetlen puude arvu PRT-l > #Mitu puud on sinu proovitükil? > PRT332=subset(puud2015,PRT=="332") #...
MÄÄRUS MÄÄRUS näitab tegevusega kaudsemalt seotud osalisi ning asjaolusid. Määrus on kõik käänded alates sisseütlevast. 1. Tegijamäärus nt. Värav löödi ründaja poolt. 2. Valdajamäärus nt. Maril oli väike tall. Marile kingiti tall. 3. Vahendimäärus nt. Mees raius kirvega puid. 4. Kaasnemismäärus nt. Juhan läks Mallega kinno. 5. Ajamäärus nt. Eile paistis päike. 6. Kohamäärus nt. Tallinnas on soe. 7. Viisimäärus nt. Tuul puhus tugevalt. 8. Hulgamäärus nt. Poiss tõi tuppa puid sületäite kaupa. 9. Otstarbemäärus nt. Tülitsemiseks on vaja kaht osapoolt. 10. Põhjusmäärus nt. Ilusa ilma tõttu on töökoda suletud. 11. Tingimusmäärus nt. Vihma korral toimub üritus saalis.
HANS JA GRETE Kunagi väga väga ammu elas ühel kaugel maal vaene puuraidur oma naise ja kahe lapsega. Poisi nimi oli Hans ja tüdrukut kutsuti Greteks. Pere oli küll vaene, kuid nad armastasid tohutult puhtust, kogu nende raha kuluski puhastusvahenditele ja toidule. Pika aja peale hakkasid lapsed keemiliste puhastusvahendite peale allergiliseks muutuma, kuid loodustooted olid hulga kallimad kui supermarketitest ostetavad kemikaalid. Pere pidi midagi välja mõtlema, kuidas sellisest olukorrast välja pääseda. Ühel päeval läks puuraidur koos oma lastega metsa puid tooma, et puud maha müüa ja natukenegi raha juurde teenida. Seni kuni isa puid raius, korjasid lapsed metsas seeni. Mõne tunni möödudes märkasid lapsed, et nad on ära eksinud. Pimedus laskus kiiresti maale ja lapsed ei näinud enam koduteed. Nende juurde lendas vana öökull, kes juhatas nad imeliku majakese juurde. Majake, mis nende ees seisis,...
Salumets Mina olen käinud kõige sagedamini salumetsas. Olen näinud seal erinevaid puid, seeni, loomi, linde ja taimi. Puud, mis kasvavad minu lemmikus salumetsas: haab, kuusk, kask, tamm, vaher ja lepp. Seentest olen metsas näinud : kärbseseent, kivipuravike, kukkeseent, kuuse-ja kaseriisikat. Loomadest olen salumetsas kohanud: oravat, jänest, rebast ja metskitsi. Salumetsas on ka väga palju erinevaid linde: sookurgi,vareseid,kuldnokki,kägusid,toonekurgesid ja rähni. Taimedest olen näinud ja korjanud: sinililli, ülaseid, kuldtähti ja võililli. Lemmik metsatukk asub minu kodu lähedal ja isa on selle metsa omanik. Seal metsas olen näinud omapärase kujuga puid. Metsa ääres kasvavast kasest paneb vanaisa kevadeti kasemahla jooksma. See on värskendav ja väga kasulik juua. See mets meeldis mulle väga.
Kehade soojenemine ja jahtumine Kehade soojenemine Kehade soojenemise analüüsiks kasutame näidet ahju kütmisest. Igaüks, kellel on ahju kütmise kogemus, teab, et külma ahju kütmiseks kindla temperatuurini kulub rohkem puid kui juba kergelt sooja ahju kütmiseks sama temperatuurini. Kütmi- sel on oluline, kui palju soovime ahju temperatuuri muuta. Mistahes keha, näiteks ahju, temperatuuri muut on võrdne keha lõpptemperatuuri t2 ja algtemperatuuri t1 vahega: t2 t1 . Temperatuuri muutu tähistatakse tihti ka t, st t = t2 t1. Mida kuumemaks on vaja ahju kütta, seda rohkem puid peab ahjus ära põle- Tama. Puude põlemisel vabaneb teatud soojushulga, millist osa kandub üle ahjule. Mida suuremat temperatuuri muutu tahame saavutada, seda suurema soojushulga Peab ahi saama. Ahju temperatuuri muut sõltub ahjule üle kandunud soojushul- gast. Ahjusid on suuri ja väikseid. Suure ahju valmistamiseks on tavaliselt kas...
Lendorava elupaiga töö Abiootilised Biootilised Maastiku Inimmõju tegurid tegurid skaalal tegurid tegurid Öine eluviis Kasutab oravate Elupaigaks Elupaikade raie pesasid vanemad kuuse- segametsad ja haavikud Esineb Vana herbivoor Elupaikade Lendorava Maailma isoleeritus ja kaitsega troopilises kadumine tegelemine vööndis ebasobiv Kliima muutumine Ei ole toidu- ega Sobilik vähemalt Arvukuse elupaigakonkuren 3,5 ha suurune tõstmine (2030. t tavalisele ala aastaks 60 oravale asustatud ...
Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 III osa 1. Metsakaitse On metsanduse haru, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas, kultuurides, taimlas ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võivad põhjustada: 1) ilmastiku äärmusseisundid - temperatuur, torm, lumi, rahe; 2) loomad (põder, putukad); 3) haigused (peamised mitmesugused seened); 4) inimene (põlengud, saasted). 1.1 Olulisemad seenhaigused (juure- ja tüvemädanikud) Juurepess (Heterobasidion) Juurepess on üks ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, mis põhjustab igas vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Maailmas on teada üle 150 erineva puuliigi, mida juurepess kahjustab. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Hinnanguliselt ulatub juurepessu poolt tekitatav kahju ainuüksi Euroopas 790 milj. euroni aastas (Drenkhan & Hanso 2005). Seda seeneliiki peetakse kõige ohtlikumaks Euroopa ...
Loodusrada lasteaedadele. Rada pakub meile võimalust - Vaadelda, kuulata, nuusutada ja mine tea ehk ka maitsta kõike seda mida loodus meile praegusel imekaunil kevadisel tärkamisajal pakub. Uudistame rajal leiduvaid puid ja taimi. Proovime joonistada looduses loodust paberile. Räägime ka kitsedest, põtradest, jänestest, huntidest ja rebastest. Proovime ära kuidas on lood meie tasakaalu ja painduvusega. Retke pikkus ca 1 1,5 tundi. Retke hind kuni 25 last 860.- krooni Loodusarda koolieelikutele Pakub meile vahvaid võimalusi: Vaadelda, kuulata, nuusutada ja mine tea ehk ka maitsta seda kõike, mida loodus meile praegusel imekaunil kevadisel tärkamisajal pakub. Uudistame rajal leiduvaid puid ja muid taimi. Joonistame paberile värskes õhus pilte loodusest. Saame teada midagi uut põtrade, kitsede, huntide, rebaste ja jäneste kohta. Proovime, kui hea onj meie tasakaalutunnetus ja painduvus. Retkele kulub tund poolteist aega....
Levikuala Euraasia põhjaosa + Island ja Gröönimaa Eestis elab (200 paari) Saare- ja Hiiumaal ning Lääne-Eesti rannikualal. Kantud Eesti Punasesse Raamatusse. Merikotkas Merikotkas sööb veelinde ja kalu, Neid ohustavad keskkonnamürgid, aktiivne vaenamine meelsasti ka imetajate raipeid, harvemini inimese poolt ja elupaikade nõrk kaitse. metskitsetallesid ja jäneseid. Saagi Ainuke võimalik vaenlane on inimene. varitsemiseks kasutab kindlaid istekohti, 2009 hukkus 4 merikotkast tundmatu mürgi tagajärel. nt suuri kive ja vanu puid. Lind Pistrikuline Hauglane - Merikotkas Ta elutseb merede, järvede ja jõgede läheda...
Mets kui varaait Mets on paljude inimeste jaoks väga vajalik, nii ka minu jaoks. Metsast saame me väga palju vajalikke asju näiteks puid, ravimeid, marju ja seeni. Mets on ka paljude inimeste elatusallikas, elukoht ja puhkekoht. Ilma metsata inimesed ei saaksgi elada, sest mets toodab meile vajalikku hapnikku. Mets on elupaigaks enamikel maakeral elavatele loomadele ja lindudele. Mets annab maastikule ilme ja välimuse. Mulle isiklikult on mets varaait, sest meie pere saab sealt talveks marju ja puid, mulle meeldib metsas jalutada ning sportida ja seda joonistada. Mets on ökolooiline pärand ja seda tuleb hoida, muidu muutub meie elu varsti võimatuks. Inimesed peaksid mõistma, et mets ei ole igavene, kui seda reostada. Kui mets lihtsalt maha võtta tekib sinna kõrb-surnud maa. Mets on varaait küll aga sinna tuleb ka midagi tagasi anda. Metsa ei tohi laristada ega rikkuda selle loomulikku tasakaalu. Metsata ...
Ahvileivapuu Keith Varik Ahvileivapuu Ahvileivapuu ehk baobab on lehtpuude perekond kassinaeriliste sugukonnas. Ahvileivapuudel on sõrmjad liitlehed ning suured, valged ja lõhnavad õied. Puit on pehme ning veerohke. Kuivalperioodil saavad elevandid ahvileivapuust vedelikku. Ahvileivapuude niin on tugev ja nende koor sisaldab ravitoimega adansoniini. Ahvileivapuude vili on piklik kurgitaoline kupar, mille jahune sisu on söödav. See puu kasvab savannides. Kõrgus on umbes 20 meetrit. Ahvileivapuud on maailma üks jämedamaid puid. Nende ümbermõõt võib olla üle 12 meetri. Baobab on ka väga pikaealine, eluiga on umbes 200500 aastat, aga võib leiduda ka üle 5000 aasta vanuseid puid. Peamine põhjus, miks taoline hiigelpuu on suutnud karmides tingimustes ellu jääda, on tema vähene kiusisaldus ja väga suur veemahutavus. Iga puu suudab säilitada endas 300 liitrit vett, mis aitab pikki põuaaegu üle elada. Neil on väga tugev koor, kait...
Parasvöötme metsad Peaaegu kolmandik maismaast Maal on kaetud metsaga. Looduslikku metsa leidub kõikjal kus on pidevalt vett puude kasvamiseks. Metsad on koduks teistele taimedele ning paljudele loomadele. Parasvöötme metsad on levinud troopiliste ja polaaralade vahel. Puude tüübid On olemas kaks põhilist puude tüüpi:heitlehelised ja igihaljad. Heitlehelised puud langetavad oma lehed korraga ja on osa aastast raagus. Sel ajal nad puhkavad. Uued lehed tulevad siis, kui nende kasvuks on piisavalt päikesevalgust ja niiskust. Igihaljastel puudel püsivad lehed mitu aastat ja need ei vahetu kõik ühe korraga. Nii ei ole nad kunagi raagus. Kus millised puud kasvavad Kõige suuremaid ja tavalisemaid puuliike metsas nimetatakse domineerivateks liikideks. Erinevad lii...
Inimene on osa loodusest ja mitte kõrgem, vaid kõige ülejäänuga võrdne osa. Inimene pole priviligeeritud olevus rohuliblede, ussikeste, kivide, liiva, mändide, kasvõi amööbidega võrreldes. Ning eeskätt teeb inimene seda tõde unustades halba endale rikkudes ära oma elukeskkonna ja halvendades enda ellujäämisvõimalusi. Ja seda ka metsade pideva vähendamisega. Eestlased on põline metsarahvas, kuid oma igapäevaelus ei mõtle me selle peale. Mets tuleb meile meelde siis, kui sõidame puhkama, soovime korjata marju ja seeni või vajame rahulikku kohta, kus jalutada. Mets ei ole vaid hulk puid, mis kasvab ühel maa-alal, see on justkui elusorganism, mis elab ja hingab, on inimesele läbi aegade andnud toitu ja peavarju. Puit on tänapäevalgi üks levinumaid ehitusmaterjale. Ajad on muutunud ja tänapäeval elab enamik inimestest linnades. Mets on osaliselt unustatud sellele ei pöörata enam nii suurt tähelepanu kui varem. Sõitnu...
Kõpu tuletorn Kõpu tuletorn asub Hiiumaal Mägipe kõrgustiku Kõpu kõrgustiku kõrgemais kohas Tornimäel. Kõpu tuletorn on Baltimaade vanim meremärk.. Teada on, et juba 1490 aastatel nõudis Hansa Liit tulemärgi püstitamist. Ehitamine algas Tallinna Rae kulu ja Saare- Lääne Piiskopkonna ettevõttel 1504 a. ja vaheaegadega jätkus ehitus kuni 1540. Üle saja aasta oli märgiks ainult 20 m kõrgune paak ilma tuleta, mis kaugele merre paistis. 1649 hakati põletama puid paagi platvormil. Selleks läks aastas üle 1000 sülla puid, mida kohalikud talupojad pidid kohale tooma ja 6 meest olid kogu aeg ametis tule hoidmisega. 1810 allus torn kroonule, siis raiuti torni sisse trepp, ehitati ülemisse ossa 2 ruumi ja lampide ruum. Tuletornis on põletatud õli, hiljem petrooleumi ja atsetüleeni. 20. sajandi alguses osteti Pariisist laternaruum.. 1989-90 valati tornile ümber tugev raudbetoonist "särk", mis hoiaks edaspidise...
Metsa looduslik uuenemine Looduslik metsauuenemine võib toimuda generatiivselt (seemnetest) või vegetatiivselt (kännuvõsu, juurevõsu). Seemneliseks uuenemiseks on vaja soodsat viljakanduvusperioodi, soodsaid seemnete levimis- ja idanemistingimusi. Seemnete idanemine sõltub seemnete kvaliteedist kui ka keskkonnatingimustest kuhu seemned satuvad. Tavaliselt on seemnete idanemis tingimused looduses üsnasoodsad. Seemnest arenenud võrse edasine saatus oleneb aga puuliigi kasvukiirusest, valgusnõudikusest , külmakindlusest ja keskkonna tingimustest. Valguslembeliste ja noores eas kiirekasvuliste puuliikide uuendus areneb paremini aga lagedatel aladel. Metsapuude seemnekanduvus ja seda mõjutavad tegurid Metsapuudele on iseloomulik seemnekanduvuse perioodilisus. Aasta, mil seemnesaaks on rikkalik, nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastaid nimetatakse seemnevahe aastaks. Viljakandvus sõltub: a) kliimast- mida soodsam on kliima ...
Ökoloogiliste globaalprobleemide vähendamine Maailmas on väga palju erinevaid probleeme, mis puudutavad nii meie elusid kui ka meid übritsevat loodust. Paljudega neist saaks võidelda üsna hästi ja efektiivselt kui oleks tahtmist, tesistega tuleb lihtsalt leppida, sest hetkel pole olemas paremat varianti, mis oleks meile lihtsam või, mis reostaks loodust vähem. Metsade kadu on praegu suur probleem, eriti seal, kus asuvad vihmametsad. Puid võetakse maha, et saada juurde põllupinda või selleks, et laiendada linna. Aga samal ajal ei mõelda, et sellega kaovad metsade ökosüsteemid ja lisaks avatakse tee paljude uutele probleemidele. Üks variant, et sellega võidelda oleks see, et hakatakse uusi puid istutama, aga see ei ole vist väga reaalne, sest puid just selleks maha võetakse, et nende all olev maa vabaks saada. Praegu sellepärast ongi raske selle probleemiga võidelda, kuna maailm vajab järjest rohkem toi...
Essee Elurikkus- see on... Iga inimene, kui ka loom suhtub elusse erinevalt alustades perega lõpetades kogu maailmaga- elu on selline. Kui kõik oleksid samasugused siis kaoks ka igasugune individuaalsus ja omailm (Jakob von Uexküll). Seoses sellega, et maailmas on kõik ikka erinevad, kuid võivad ka sarnased olla tekkivad vastuolud ja lahendused- nagu tõusud ja mõõnud. Seega võib üks elusorganism hukkuda teine aga tunda ennast vägagi hästi. Kuid see selleks. Ma tahaks rääkida rohkem sellest, et vaatamata elusorganismide koguajalisest võitlusest omavahel on inimtegevuse pärast tekkinud ka teisi mõjutegureid, mis võivad hukkata elusorganismi. Täpsustuseks ka see: ,,iga keskkonnateguri suhtes on elusorganismil taluvuspiirid, mille ületamine viib organismi hukkumiseni." Taluvuspiiride vahemik moodustab organismi ökoloogilise nisi (ökoloogilise amplituudi). Erinevail organismidel on erinevate ke...
Haldjas Lyselle ja puuraidur Elas kord kauges metsas üle kivide ja kändude, ookeani ja järvede taga ühes väikseses külakeses üksik puuraidur. Ta teenis raha teistele küla elanikele puid raiudes. Mehe tööpäevad algasid varajase päiksetõusu ajal ja lõppesid õhtul pimedas. Ühel tavalisel tööpäeval nägi puuraidur metsas suurt valget kuma. Ta mõtles endamisi, et mis muu see ikka olla saab, kui kuu sära. Kuid see kuma oli ka siis, kui kuud varjasid suured paksud pilved. Raidur läks särale lähedamale ning ta astus peagi paar sammu tagasi vaatepilt oli ehmatav. Mees nägi maas lamavat pisikest elavat haldjat. Ta püüdis haldjaga rääkida, kuid asjatult. Raidur võttis haldja sülle ja viis koju. Asetas ta õrnalt voodisse ja läks ise magama. Hommikul ärgates oli pisike haldjaneiu kadunud. Mees leidis haldja õuest kivi pealt istumast ja enda ette rääkimast. Ta läks kivi juurde, istus maha ja proovis haldjaga juttu...
Talupidamise muutmine keskkonna- ja inimsõbralikumaks Leana Paistu Sisukord: Vee kasutamine Reovesi Pesemis- ja koristusvahendid Jäätmekäitlus Elekter ja küte Sisekliima Toiduained Ehitus- ja viimistlusmaterjalid Vee kasutamine: Vihmavee kogumine kastmiseks Puurkaev: söögi ja joogi valmistamiseks ning nõudepesemiseks. Järvevesi pesemiseks, loomade joogiks ja riiete pesemiseks. Reovesi: Kõik vesi suunatakse põldudele kuna majapidamises kasutatakse bioloogiliselt lagunevaid ja keskkonnasõbralikke tooteid (e. Ökotooteid) Kuid wc-s kasutatud vesi läheb hoiutünni mida tühjendatakse iga kolme kuu tagant Pesemis- ja koristusvahendid: Kõik on bioloogiliselt lagunev ja keskkonnasõbralik. Pesemisvahendid on ökomärgisega Puhastusvahendid on ka ökomärgisega ja ei kasutata keemilisi puhastusvahendeid (kasutatakse n: soodat) Pesu pesemiseks kasutatakse pesupähkle...
HANS & GRETE (Hans ja Grete kuulavad nurga tagant, mureliku näoga, kuidas isa enesega vestleb) HEA VANEM: mis meist küll saab, meil ei jätku enam lastele toitu ja endalgi on kitsas käes. Naine soovitas lapsed metsa viia ja nad sinna jätta. Ta arvab, et kui lastest lahti ei saa, siis sureme me kõik siin veel nälga. HANS: Ära nuta Grete! Küll ma mingit nõu leian. (Hans hiilib majast välja kive korjama) HANS (Gretele, tagasi tulles): Jää nüüd uuesti magama, mul on lahendus! ~*~ (Järgmisel päeval) HEA VANEM: Asume nüüd metsa poole teele, meil vaja puid tegema minna. (Perekond asub teele. Teel olles vaatab Hans koguaeg taha ning viskab eelmisel päeval korjatud kive enda järgi maha) HEA VANEM: Me lähme nüüd metsa puid raiuma. Te oodake lõkke ääres. Me tuleme teile ise järele. (Mõne aja möödudes) GRETE (nuttes): Isa ja ema ei tulegi ju tagasi. Kuidas me küll metsast koju saame? HANS: Oota, kuni kuu hakkab...
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Ma arvan, et e-õpikud on tulevikus kindlasti olemas. Tehnoloogia areneb ja inimesed eelistavad aina rohkem elektroonilisi vahendeid paberkandjatele. Eelkõige aitab sellele kaasa tehnika ja e-õpikute kättesaadavus. Inimesed on muutunud mugavamaks ja laisemaks. Seega eelistatakse pigem kanda ühte tehnikaseadet, kui mitut raamatut/vihikut. Ka loodusvaradele mõjub positiivselt vihikute asendamine e- õpikuga. Enamik õppematerjale võiks olla e-õpikute näol. See säästaks palju paberit ehk siis ka puid. Aina enam võetakse puid maha, et saada rohkem paberit, millele siis midagi trükkida. Kui vaadata õpilaste arvu maailmas, siis võib õpikute tootmiseks ikka päris kõvasti metsa kuluda. Puude mahavõtmine omakorda kaotab meie imeilusat ümbritsevat loodust ja sellega teeme endale ise ühe suure karuteene. E-õpik kergendab ka kindlasti koolikotti, lihtsam on kanda ühte rüperaali või ...
Juurekahjurid (elavad mullas ja toituvad taimejuurtest): Maipõrnikas (Melolontha (Pissodes validirostris, on männikäbide peamine kahjur), Kuuse-seemnesääse hippocastani, mardikad lehtpuude lehtedel, tõugud mullas ja toituvad puu juurtest), (Plemeliella abietina) ja kuuse-seemnekireslase (Megastigmus strobilobius) vastsed Juunipõrnikas (Amphimallon solstitiale, Tõugud kahjustavad puutaimede juuri elavad kuuse seemnetes. Kadaka lihakates marikäbides (kadakamarjades) elutseb sarnaselt maipõrnikale ), Naksurlased (Elateridae, vastsed kahjustavad juuri), seemnekireslane (Megastigmus bipunctatus), kelle vastsed toituvad seemnetes. Männitõusmeöölane (Agrotis vestigialis) ja oraseöölane (Agrotis segetum) on Kadakamarjadel on nähtavad seemnekireslaste ümmargused nõelatorke taolised liblikad, nende röövikud närivad taimede tüvekeste alaosa koort ja okkaid või väljumisavad sõltuvalt kahjustat...
Soojusnähtused saunas Saunas esineb palju erinavaid soojusnähtusi. Saun on ehitatud tavaliselt niimoodi, et oleks võimalikult hästi suletav, et takistada välisõhu juurdevoolu, sest saunaruum peab olema kuum. Selleks, et sauna kuumaks saada on vaja kütta saunaahju. Mida kuumemaks me tahame sauna kütta, seda rohkem peab ahjus puid ära põletama. Puude põletamisel vabaneb teatud soojushulk, millest osa kandub ahjule. Mida suuremat temperatuuri muutumist me tahame saada, seda suurema soojushulga peab ahi saama. Tavaliselt on saunaahjud metallist (metall on hea soojusjuht), sest sel juhul kulub ahju soojendamiseks vähem puid väiksem soojushulk. Õhk puutub kokku ahju seintega ja soojeneb soojusülekande tõttu. Soojenemisel õhk paisub ja tõuseb ülesse, asemele tuleb raskem külm õhk, mis omakorda soojeneb. Nii tekib õhu ringvool ehk tsirkulatsioon. Saunaahjul on ka keris ja kerisekivid. ...
Laanemets Referaat KUUSK Kuusel on väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Kuused on sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Mõnikord võib pinnapealse juurestiku tõttu leida metsas sageli tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas võistelda männiga, samuti ohustavad teda kevadised öökülmad. Kuusel on ka väga palju erinevaid parasiite, suurem osa neist söövad tema puitu. Nii võib sageli metsas näha murdunud kuusetüve, mis on seest täiesti mädanenud. See on seente töö. Kui puu kasvab, siis võib juba välisel vaatlusel oletada, kas kuuusk on mäda või mitte. Kui hoolega vaadata, on osa puid tüve alusel paksuks läinud ning tüvele koputades on heli tuhm. Sellised puud ei...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Henri Tamm Keskkonnaseisundi analüüs Erastvere küla kohta Energiakasutuse eriala Üliõpilane: "....."................. 2012. a ............................... Henri Tamm Juhendaja: "....."................. 2012. a ............................... Mirjam Metsare Tartu 2012 1 SISUKORD 2.1 Park pakub huvi ka turismiobjektina................................................................................ 6 3. Loodusressursid...................................................................................................................... 7 KASUTATUD KIRJANDUS....................................
Mets on kõigis oma arengujärkudes tihedalt seotud loomastikuga. Loomastiku koosseis metsas oleneb metsa koosseisust, liitusest, vanusest, rindelisusest, metsatüübist, metsa asetusest teiste maastikuelementide suhtes, inimese majanduslikust tegevusest ja metsa suurusest. Kõige loomarikkamad on sega- ja liitpuistud, sest nad suudavad toitu ja varju anda paljudele erinevatele loomaliikidele. Loomaliigid on kohastunud sobivate metsatüüpidega. Näiteks põder eelistab niiskeid segametsi ja sanglepalodusid, metskits ja teder alasid, kus metsasalud vahelduvad põldudega, rebane ja mäger pesitsevad palumetsades, metsist kohtab soostunud männikutes. Okaspuumetsi eelistavad käbilind ja musträhn. Loomad ja linnud ei püsi tavaliselt aasta läbi samas metsatüübis, vaid otsivad eri aastaaegadel toitu erinevatest metsatüüpidest. Ulukite arvukust mõjutavad temast toituvad teised loomad ja linnud, ilmastik ning haigused. Inimene mõjutab ulukite arvukust küt...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS METSAMAJANDUS Keiro Usin MÄNNI MAJANDAMINE Referaat Tihemetsa 2012 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Hariliku männi bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused........................................................4 Puistu omadused ja kasutamine.................................................................................................. 5 Männi võimalikud kasvukohatüübid ja mullad ..........................................................................6 Erinevad raied männikutes..........................................................................................................7 ...
Mina talupojana Olen pärisorjast talupoeg ja minu nimi on Karl. Mul on naine, kelle nimi on Carolyna ja kaks last, kelle nimed on Cikuta ja Cedrikuta. Ning ma jutustan teile oma päevast talupojana keskajal. Päiksetõusu peale ärgates, läksin hommikusööki sööma. Söögiks oli leib ja puder, ning joogiks oli kali. Pärast seda läksin puid raiuma. Oli vaja veel palju puid raiuda. Kui puud said lõunaks raiutud, siis panime raiutud metsa põlema, et saaks pärast vilja sinna külvata. Poole põllumaast saime endale ja teine pool oli mõeldud mõisale. Põllu omamiseks peame täitma kohustusi feodaali heaks. Feodaal saab kogu mõisapõllu saagi ja me peame loonusrenti maksma ehk poole oma põllu saagist feodaalile andma. Sageli me anname vähem kui pool oma saagist, sest meil on vähe süüa. Meie peres on levinud kolmeviljasüsteem. Kõigepealt jagame põllu kolmeks osaks, siis ühele osale paneme suvivilja, teisele talivilja ja...
Põder Referaat KOOSTAJA: Margus Palmsaar 2007 Põder kuulub imetajate klassi, sõraliste seltsi ja hirvlaste sugukonda. Ta on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Esimesed sarved hakkavad põdrapullile kasvama vasikaeas, teise eluaasta lõpuks on pähe kasvanud kuni paarikümne sentimeetrised piiksarved. Kolmandal eluaastal võib noor pull uhkeldada juba kaheharuliste sarvedega. Elu jooksul tuleb harusid veel juurde. Ühel sarvel võib olla isegi 15 haru, tavaliselt on nei...
SOOJUSNÄHTUSED SAUNAS Saunas esineb palju erinevaid soojusnähtusi. Saun on ehitatud tavaliselt niimoodi, et oleks võimalikult hästi suletav, et takistada välisõhu juurdevoolu, sest saunaruum peab olema kuum. Selleks, et sauna kuumaks saada on vaja kütta saunaahju. 1. Konvektsioon.: Mida kuumemaks me tahame sauna kütta, seda rohkem peab ahjus puid ära põletama. Puude põletamisel vabaneb teatud soojushulk, millest osa kandub ahjule. Mida suuremat temperatuuri muutumist me tahame saada, seda suurema soojushulga peab ahi saama. Tavaliselt on saunaahjud metallist (metall on hea soojusjuht), sest sel juhul kulub ahju soojendamiseks vähem puid väiksem soojushulk. Õhk puutub kokku ahju seintega ja soojeneb soojusülekande tõttu. Soojenemisel õhk paisub ja tõuseb ülesse, asemele tuleb raskem külm õhk, mis omakorda soojeneb. Kui saunas on veepaak, on ka seal konvektsioon. Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub all...
PUUKORISTAJA JA ARUKASK Kristina Kasemägi Puukoristaja Abiootilised tegurid Biootilised tegurid • Toit- suvel põhiliselt väikesed putukad, nende • Temperatuur- taluvad väga hästi nii vastsed ja munad. Talvel toitub ka külma kui ka sooja temperatuuri igasugustest puuseemnetest. Talvel on raskem • Lumekatte paksus- kuna nende lend kätte saada putukaid. on lühimaaline, siis nad liiguvad maas • Parasiidid- Parasiidid nõrgestavad lindu. Kui edasi pigem hüpeldes, siis on neil talvel parasiidid on kalla, siis ei pruugi lind nii raskem liikuda lumepeal. edukalt leida toitu. (Ei suuda oma poegadel viia) • Valgus- Puukoristajad on päevase ...
Kümme väikest neegrit Autor: Agatha Christie Salapärane U. N. Owen kutsus Neegrisaarele oma majja kümme pealtnäha üksteist mitte tundvat külalist.. Inimesed kes saarele kutsuti olid: Anthony James Marston, Mrs. Ethel Rogers, kindral John Gordon MacArthur, Thomas Rogers, Emily Caroline Brent, dr. Edward James Armstrong, William Henry Blore, Philip Lombard, Vera Elizabeth Claythorne, kohtunik Lawrence John Wargrave, Sir Thomas Legge, inspektor Maine, Fred Narracott. Peagi algavad salapärased mõrvad, mis meenutavad kahtlaselt tuntud laulusalmi ridu. Kuid raamatus ei ole esi algu see aimatav, sest ainus kes selle lauluga oli seotud oli Ethel Rogers tema üks tutavatest oli kirjutanud laulule viisi. Esimene lämbub lauas, ta tõmbab endale banaani sektori omale kurku ja lämbub. Teine surm toimus algselt kui põhjuseta kuna läks lihtsalt magama ja hommikul enam ei ärganud. Teistel tekkis hirm ning nad soovisid saarelt lahk...
Rohtla Sandra Ivanov Tüüpiline rohtla Levik: v Mandrite siseosades ja rannikul v Parasvöötme lõunaosas, keskmistel laiuskraadidel, 4055° pl ja ll v Rohtlate levikut soodustab kuiv kliima Levik: Kliima: v Kuiv v Alad, kus sajab vähem kui jõuaks ära aurustuda v Sademeid umbes 300600 mm/a v Sajab aastajooksul ebaühtlaselt, enamus talvel lumena ja kevadel hoovihmadena,suved põuased Rohtla kliima erinevates paikades: Mullastik: v Levivad huumusrikkad mustmullad Taimestik: Taimestik: v Taimedeks on kuivalembesed tihedapuhmikulised kõrrelised v Nendega kõrvuti kasvavad ka poolpõõsad v Kõrreliste vahele jääb ruumi veel samblikele ja lühiealistele õistaimedele v Rohtlavööndi ül...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
